Puid panevad alla Kristel Aaslaid ja paljas porgand. Tere, tere. Tere. Tere. Tere. Tere. Tere. Tere hommikust. Kell on saanud 10 kanti, midagi täpsemat me öelda ei taha, sest milleks ma sulle nende numbritega kohe peale lendan, on lau päev, sa kuulad ainult ühte numbrit, raadio kahte sinu kõrvu paitab porgand ja Kristel. Jah, sa oled kuulamas naiste sauna. Tere hommikust ka minu poolt ja ma pean ütlema, et ma korra juba kartsin, kas hakkad laulma seda, tere, tere. Tere. Tere hommikust. Tere, maid. Saad aru? Ja vana hea Lokondlatvoraid millegipärast kummitab mind iga kord kui keegi ütleb nagu mitu korda tera ja siis mul hakkab see lugu peas kohe käima ja ma vahepeal nagu kiusonova kaaslast sellega, et mina olen juba ärganud ülesse tema veel pole silmi avanud, Ma hüppan ta peale. Tere, tere. Tere. Tere. Või kas ta ei, mitte seda logo ma alati kiusu selle looga, nii et minu koduosa kõlab see lugu väga tihti. Kuidas sinuga lood, ma ei ole ammu seda nüüd endale meelde tuletanud, aga mul on ka olnud ikkagi päris pikalt see, et kui on tere, tere. Tere. Tere. Tere. Nagu tegelikult tõmbab selle käima küll, aga kuna ma ei tea, see on tundub, et, et et mul on selline inimene, kes nagu mingeid asju meelde tuletada ja kui mul mingid asjad tuletavad midagi meelde, sest tihtipeale ma olen ruumis ainuke, kellel asi meeles on. Ja pikapeale see lihtsalt nagu hajub ära, sest et noh, nagu või vajub ära, et ma nagu ei suuda iseendale seda kogu aeg nagu meeles pidada või nagu kaasas kanda seda ja ma arvan, et selle, see on üks nendest asjadest, mis on ka nagu ära kadunud mu mälestuste sisse. Aga nüüd sa täitsa tagasi, mul on väga hea meel, sest ka minul oli kunagi sellega väga-väga hea suhe. Ma arvan, et see on imeline ootamatu sissejuhatus meie tänasele teemale, milleks ongi tegelikult mälestused ja võtame siis lähme tagasi veitsa vanematesse aegadesse, meie kahjuks nii vanad ei ole. Sina siin tähistasid just oma 30 esimehe ja mina olen siis 27, lähenen 28-le. Ei tunne ennast vanana, ei tunne. Aga ütleme nii, et elukogemust on juba küllaga ja meil on kindlasti väga suur nii-öelda ajaline luup, kuhu tagasi hüpata. Nii et kõik need noored, kes on praegu siin alles alustamas oma täiskasvanu iga või siis näiteks ei ole veel sinna jõudnudki, siis neil on kindlasti põnev kuulda, mis meie ajal oli. Sest iga kord, kui ma käin vanaisal vanaemal külas, siis räägitakse ikka nõukaajast, räägitakse ammusest ajast, et kuidas siis asjad oli ja minu arust see on kõige-kõige põnevam asi, millest üldse oma vanavanemad vaata ka rääkida. Ajalugu on ju nii erinev võrreldes sellega, mis meil tänapäeval on ja tänaseks teemaks natuke olema, siis nostalgiline aeg. Absoluutselt, aga enne seda kuulame natukene muusikat, et te saaksite ennast mõnusalt sisse seada, endale kohvi valmis keeta. Et lapsed kaasa kutsuda sellele vastutavale teekonnale ja kindlasti kõik, kes meie vanuselised või vähemalt läbinud seda aega, kus meie oleme olnud meist vanemad siis kindlasti ajame teil naeru suule, sest ära tunda nii mõndagi. Siit teile lugu, narr innov ja esitajaks on Enso ja. Naiste saun, no ma pean ütlema, et mul on tihtipeale viimasel ajal, no ma olen üleüldiselt väga selline tuulepea inimene olnud, nii et selline väga tihti, kui öeldakse, et noh, et mäletad või tuleta meelde, mis asjad on mulle, üldse ei tule asjad meelde, kuninadest järsku hüppavad mingi lambi hetkedel tulevad naguniimoodi meelde, et tänane ettevalmistus oli selline ütleme, natukene väriseva hingega just sellepärast, et ma võtsin kohe, kui mul isegi tuleb midagi meelde, et ma niikuinii kohe unustan jälle ära selle tuli. Nii et ma täna ilmselt. Ma kujutan ette, et kui me tavaliselt hüppame niimoodi teemast teemasse, siis täna tuleb seda hüppamist päris korralikult. Aga ma arvan, et kuidas me siis, kuidas me seda meenutamist siis nagu alustame, mis selline, mis see selline hea. Eks meil mingisugune neuroloogiline selline vahend, paned endale mingi kiivri pähe ja hakkadki nagu hops hops, hops käima mööda oma ajatelge. Kahjuks või vähemalt meile teadaolevalt ei ole meil siin täna võimalik, aga mul näiteks sa oled väga paljud asjad meelde just siis, kui ma lähen kuskile, mina kasvasin Lasnamäel näiteks sõidangi kuskil Lasnamäe teid pidi ja siis ma näen mingisuguseid vanu poode, näiteks näen neid pisikesi kommikesi, mida müüakse veidratest kioskites, kus on mingi 10 senti viis senti, on mingisugused nätsukommid või mingid asja turboka ja et ma mäletan väga hästi näiteks näide keesi neid kommikee ümber, kaela ja ümber käe oli veel kellaga, oi kelle kella söömine ajas küll süda pahaks, vot seda suhkrut oli vist liiga palju. Ja ma mäletan neid, mida ma olen ka veel näinud, isegi osades poodides on need vaata need nätsupallid, mis on ka terve Ja erinevad värvid, oi kui palju ma nägin seda Haapsalus, viimane kord vist ise kergeovskis ja ma olin täitsa üllatunud, et need asjad üldse veel olemas on. Et need olid ka ikka kõikide laste lemmikud, et ma arvan, et me võimegi alustada toitudest. Ja ma mäletan seda aega, kui su kumma sain emalt 25 krooni ja hästi saadud see nii väga saadud, see oli, aga see oli ikka nagu sihuke. 25 krooni on siis vähem kui kaks eurot. Ja see oli, see ei olnud ühe päeva taskuraha, see oli ikka mitmeks päevaks. Ja ma sain mitu päeva sellega poes käia, ma sain endale mitu pakki krõpse PZU osta, ma sain mitu pakki lim, mitu pakki mitul limpsi endale ostamise, nätsaste kommi. Kõike sai endale osta kahe euro eest. Ja uskumatu. Ajad on muutunud, ma mäletan seda üleminekut. Kui perioodi ma töötasin sellises ägedas džässibaaris nagu oli seda käes vanalinnas ja seal sellisesse ülemineku periood, seal oli alati tšekil kirjas nii kroonides, et nagu inimesed harjusid seal üleminekuga, mäletad toidus alati kroonid ja eurod ja siis oli eurodes ja ma mäletan, kui ma nägin, et hinnad hüppeliselt tõusid suht kohe ikkagi plussil veel vanalinnakoht, et kui oligi mingi õlle maksis näiteks kaks eurot, mis isegi oli tegelikult päris hea sel ajal ja siis sa vaatad kroonides üle mingi 30 krooni või nägid mingisugust veinipudelit, mis maksis, ma ei tea, 250 krooni, siis oli küll nagu et nagu kuidas see saab, nii, kallis oled sa jõudnud nagu pärale, mis, kui see nii-öelda rahaline väärtus siis muutustele, euro käibele tulekut. Ja kuigi tegelikult siiamaani on, vahepeal on selline nagu mingi mingite summadega, on vahepeal nende issand kroonides. Ja vaeva ning arvutad, mingi ostad, ma ei tea. Ma ei kujuta isegi ette, põhimõtteliselt ongi restoraniskäigud ikkagi olema, kus maid lähebki, 75 eurot Is vaatad kroonile. Ja. Poleks never ever isegi tulnud selle peale, et mingi üle 1000 krooni panna restoranis võib olla muidugi oli ka see nagu noh, noorus on põnev aega enne, siis sa käidki söömas kohtades, kus seal nagu longi veits nagu vähem, kõik asjad maksavad. Rääkides toidust Maido, siis ma panen tähele, kui suur vahe on teadliku seal, mis oli toona ja mis on tänasel päeval, mida inimesed sõid nagu kalapulgad fritüüritud kalapulga, talitaja laibale sõime, seal oli nagu ma olin nii õnnelik, kui ma räägin sügavkülma, selle kalapulkasid, võimegi ema hoolib ja, aga see on, märkumit ei ole, seal on kõike muud kui kala, aga ma mäletan ka, ma võisin lolliks siiani, mu lemmik oli seal kuradid, panni peal praetud, nõnda et see, see oranž läks täiesti nagu kuldpruuni ja siis majoneesiga koos majoneesi-ketšupi ja väikeleib ka lihtsalt kuningas, ja ma sain vahepeal sain neid nii palju, et mul viskas juba lapsepõlves üle. Nüüd on vahepeal küll nõnda nagu näed seda ja mõtlen, et huvitav, kas need on ikka veel sama hea nagu natukene nagu tahaks. Kes teab, äkki on päris kala sinna sisse juhtunud? Peab, aga siis ta ei oleks ikka seesama see nagunii harjunud selle. No vot, see on üks asi nagu jah, enamus asju ilmselt, mida me tol ajal sõime, oli nagu väga kaheldav, aga nagu väärtusega selle koha pealt, kes see nagu väga hullult ikka reguleeris, mäletan, kui su suur paanika oli järsku, et euronõuded ja kõik asjad tekkisid, onju aga samas. Kõik olid elus, kõigil olid, näod naerul, kõigil oli tervised küljes. Nagu tegelikult noh, viga polnud midagi, on ju üks koomik ütles ka kunagi, et issand jumal, kui me, lapsed olime, visati sõnnikuhunnikusse mängima ja immuunsussüsteem tõusis niimoodi kõrgem, et mitte midagi ei olnud kunagi viga, on ju. Et eks ma kujutan ette, mingi Ivo äkki seal isegi nagu on, aga aga jaa, see ja kalapulk, issand. Ja et huvitav vangem, ma jätan kõrvale, sai söödud ikka friikartulite värki, aga noh, eks oligi, et rahalised võimalused olid nii palju kitsamad. Meil kui kolme lapse pere on ju kõik, lapsed olid päris väikesed ka, nii et päris palju raha kulus lihtsalt laste ülalpidamisele. Et me sõime ikka väga tihti viinerisousti, jahu, soost, viinerit, kaine ja kartulipuder oli põhitoit, emadega, porgandisalatit, aga porgandisalatile lisati räiget suhkrut. Suhkur oli igal pool present, mis oli väga huvitav tegelikult, et nagu salataks lastele maitsvamaks. Kui mõelda näiteks koogelmoogel lemmikuid mulle mu vanaema tegi seda nii palju. Arurdents, saad aru, munakollane ja lihtsalt suhkur nagu. Henrik nagu ma teen kooki ja seal on alati, kui on retseptis, on see, et nagu eralda munavalge munakollasest, siis munakollane suhkruga ja siis ma mäletan, et ma panen alati, aga mõnikord ma olen niimoodi natukene nagu sihuke noor ja siis ma panen ühe munakollase võib-olla sinna juurde, et me saaks natukene seda, eriti kui ta on täiesti vahus ja siis see noh, et, et ta ei ole selline nagu vaid ta nagu pull, nagu niisugune mass sinna niipeaaegu nagu seestunud ja see on nii hea nagu minu jaoks on, ma ei tea, ma ei jaga sinuga seda. Seda punkti aga aga jah, ma mäletan ka, et puder oli pidi olema maitsema temale kui puder, pole nii magusad, mu põsepõsed nagu sissepoole Lutsuvad, lihtsalt nagu nagunii magusad, põsed hakkavad lausa sügelema. Tõmbab nagu niimoodi vaakumisse. Puder läks veel suhkrune maasika või mustikamoos peale ja ma ei tea seda suhkrut lihtsalt minu elus vähemalt nii-nii palju ja siis ma jäin kamajooki suhkruga Imedma piimale suhkrut ei lisanud, okei, piima naturaalselt magus laktoosi pärast. Aga ma mäletan, kui tulid joogijogurtid välja, siis oli minu jaoks täielik hitt, saad surma, jõin kaks klaasi joogijogurtit päevas, nagu selle toidu kõrvale tähendab korraga. Ja praegu, kui ma vaatan lihtsalt joogijogurti, son suhkrut sama palju kui kuskil Coca-Cola. Kas sa mäletad neid Habsi jooke ja need olid mu täielikud lemmikud, ma isegi erand, hapu, aga ikkagi. Ja, ja ka see on nagu need olid hullult head, ma ei saa aru, miks need ära, need on minu arust ära kadunud, ma ei ole neid nagu näinud, rohkem. Kui sa tegelikult tahad, inimesed on läinud nii palju üle sellele, et vesi peaks olema ikkagi jooke, et kõik muu on juba söök tegelikult ja ma mäletan, kuidas jah, kamajook oli täiesti tavaline, igasuguse pett keefir, nagu me jõime perega alati midagi toidu kõrvale ja mahla ja tänase päeva sai Annama, okei, ma ei, ma ei doosi mingeid reegleid, kindlasti on neid, kes annavad ja kes leiavad, et see on täiesti okei. Aga ma ei kujutaks ette, et tänase päeva mina oma lastele annaksin näiteks mingisugust suhkrukontsentraadist tehtud mahla kus on igasugused fruktoosi, särgid, värgid, suhkur kõik lisatud, vaid ikkagi annaks puhas. Päri ja kunagi olid ikka siirupi mahlad ja ilupeoga oli ka mega ikka? Jaa, jaa, Morsid olid ja mingeid täna kõik see, mida täna sai. Jaa, on küll jah, kusjuures ma olen kokku puutunud nendega ainult siis, kui on kellelegi mingi 50. 60. 70. juubel, rahvastan kanti ja lihtsalt neid tuleb kuidagi ära joota ained, siis tehakse neid siirupi ookem, et toodavad nagu läbi saada morsijoogid. Meil oli ka, noh, nüüd on nad need siirupi variante on ka veits nagu ütleme vähe loogilisemaid, et ei ole nagu neid full mingisuguseid keemiaid, et on, on nagu ka vähesõbralikumaid, et ükskõik kui palju vett lisad ikka Kehra punaereoranž või mis iganes. Aga veel toidu peale mööndes, mul tuleb kohe mul üks esimesi selliseid mälestusi. Või noh, selliseid, mis, mis mul on niimoodi pähe torkab toiduga või nagu mingi tunne seoses toiduga oli. Ma nägin Kuressaares kesklinnas, ma läksin emaga, mina olin, tulin vist lasteaiast koju ja, ja oli selline kevadine aeg ja ma mäletan, et mingid kooliõpilased olid kultuurimaja taga treppide peal, siis oli meil veel vana kultuurimaja ja nad jõid Fantat ja siis ma ei tea Saaremaal, ma ei ole Tallinnas kuskil näinud seda sarvesaia, mis meil Saaremaal igal pool on. Ta ei ole nagu krossan, vaid ta on nagu ta nagu valge sai, aga nagu sarvekese sellise nagu kujuga ja ma ei tea, kas seda Tallinnas on kuskil nagu nagu või sai vaata et või tehtud on ju niisugune. Ta ei ole, ta on põhimõtteliselt on lihtsalt nagu magusam valge sai. Ja kui ta on nagu just nagu Ahjas ahjust tulnud siis keskmine see saia osa seal hästi pehme ja niisugune mitte liiga magus võit sihuke nagu hea sihuke sihuke mõnus siis koorik ümber on seal nagu selline Grasti niisugune nagu selline. Hästi hea, kui te saate seda ja see peab olema värskes, kui tal nagu veits juba seisnes, siis ta nagu liiga tavaline Sailiselt. Aga seda noh, mingi pasteediga, aga ma mäletan, Nad jõid, fantatisid sarvesaia ja siis ma olin Mu väikelasteaialapse peam, ütles, mina tahan ka nii lahe olla, nagu need koolilapsed nagu peale kooli ilma vanemateta koolil kotid seljas ja joovad lihtsalt niimoodi Fantat ja söövad saia ja nagu nendel oli, tundus nii lõbus olevat. Ja sellise vana fantavad Fanta muutus Fanta Fanta ei olnud enam nii fun mingist hetkest nüüd ta nagu tagasi tulles oli panda, polnud enam Nifal. Aga minu arust kas days või kuskil on veel selle vana retsepti järgi ja see on nii hea, see vana vana fantan teada, kui. See vana sinna pudelisse pandi, mis seal Tais müüakse, aga teagi, mina olin lihtne tüdruk, mina jäin tar hunni. Mulle päriselt meeldis tarhun ja mulle meeldis kali, nii et mina sain palju odavamalt läbi ja ma mäletan Saferama, käisin korvpalli trennis koolis ja ma nagu siis ei olnud lahe osta wet, kes ostis vett, mitte keegi ei olnud. Ma mäletan, kuidas meie ajal Limpa limonaadi linnuse kalja, tar hunni, nagu kui ma läksin tar kuidagi, siis ma sain aru, et keegi seda jooki ema igaks juhuks uuesti selle pudeliga ei tule. Aga nagu kus meil oli haritud sel teemal. Kusjuures ma mäletan väga hästi seda, kui ma ise andsin kallastele trenni kunagi ja ka sellel ajal oli veel see, et nagu väga paljud lapsed tulid limonaadipudelitega trenne ja siis me pidime ütlema, et nagu sei hüdreerida, see ei anna mitte midagi, pead vett võtma, aga nagu lastel on nagu ja ma mäletan, ise ka, no ei, vesi oli täiesti out, kui olin kodus ja küsisin ema käest midagi juua, ka. Kraanist tuleb vett, mine joo. Motaa seda ja ma ei tahtnud, ma mäletan, ei maga. Ja vaid neid sidruniga märki seega ei toiminud, nüüd on vesi on, aga ma näen, et, Vala vesi tuli aural välja, siis hakkas, maailm muutub, on, aga seal oli maailma muuta seepärast, et poola vesi sai väga ägedaks selle ägeda maitsega, meenutas veits limpsi. Ja see sai nagu lahedaks, et seda nagu ei jõua. Mäletan, see oli esimene vesi, millele ma reaalselt oma suu ümber. Mina, ma ei mäleta, millal mul see nagu vahetus tuli, aga mul on tunne, et natukene liiga hilja nagu elu. Noh, ma, ma ei tea, ma olin nagu suhkruhooliku ja, ja ma arvan, et me kõik olime. Ma mäletan, kui me käisime Soomes lõbustuspargis ja ostsime mõlemad saime endale suured need suhkruvatid ja ma sain enda määra ja oma oma õde oli natukene legomaania, ootaksin seda siin on, ma arvan, et sa teeks ikka veel seda, teeks külje. Pluss ma sain kolmanda ka veel ära, okei, ma sain põhiliselt kolm tükki ära ja nurirets hina null käed osta kakstuhatkolm, siis sina läheks võtaks need kaks endale ja kolmanda ka veel ja see on veider kus mul on nagu see, et üleüldiselt näiteks ma sain sellest lahti, et ma joo enam kohvi suhkruga ja ma olen selle üle väga uhke. Mis on, aga jääb, on see, et suhkruvatt on jumala hea. Ma ei saa sellest üle nagu väga, kui üleüldiselt mul on nagu suhkruga suhkruga niimoodi, et nagu okei, ma saan aru, et see on halb mulle ja nagu ma nii väga ei tahagi, seda enam, et seal lapsepõlvevärk. Aga suhkru vaid ma ei tea, mis asi sealsamas, ma ei ole väga pikalt nagu seda pull patja ära söönud. Ma ei tea, mida see moga teeks ja võib olla tänasida, mõtlemine oleks mul natukene ka mingisuguseks takistuseks üldise ampsamise juures. Ei, no pole hullu, ma ei tea, äkki sa, äkki sa oled kunagi modell olnud? Harjunud vatti sööma. Ja mina olen kindlasti kunagi modellanud. Vaak täädwok. Aga rääkida veidratest asjadest, kas sina olid ka lapsena kuidagi eriti sees õllevahust? Mu isa oli suur õllejooja, kaks kuni kolm pudelit päevas iga õhtu teleka ees ja ma käisin ikka lürpima seda õllevahtu. Mina ei olnud õllevahutüdruk, aga mis ma olin, sõid otse viinapitsi trükki. Ei, aga sellega on ka lugu. Morgan, see klassikaline lugu juhtunud, aga mis ma olin longero miks just longero ja halli halli vett, vot seda emal oli väljavedu, seda kutsutakse halliks tänapäeva noored kutsutud eks sõnaga annab tunda vanus. Ühesõnaga. Ma olen sust vane. Ühesõnaga. Langenud, ja meil oli külmikus, oli see suur pudelen ja ühe koma viiene ja seda ma käisin millegipärast mulle see nagu hullus maitses, ma käin salaja muidugi käis Hiiumaal, ma arvan, siin salaja niimoodi lonksu avanenud, kas annad oma vahumulle nuga, kui keegi seda joon, siis ma ei läinud ema juurde mingi emps, mul oli lihtsalt see, et kuna meil on ainult õllevahtu, siis ma ei saanud isa õllepudeleid lahti tehes vahu pealt ära korki tagasi vaiks vahele jäänud, kusjuures kunagi vähemalt ühe mu klassi ja vanemad või klassi isa klassiõde rääkis, et kui ta oli väike, siis ta isa pani lastele pani natukene õllet lutipudelisse. Et lapsed on. Sihuke hästi ohutu väikene, selline. Emale teise raseda naise risti selle eest, kui rase naine kuskil peolt võtab nagu ühe lonksu. Veiniajad on muutunud, ajad on muutunud. No ütleme jah, et noh, eks ju, samas õlle võib-olla on selline kõige ohutum asjadest karvade või tähendab oleks ta mingi kohvi, noki, kohvi, mitte mingi konjakilaksu beebil on see, võib-olla siis oleks nagu halb olnud, aga ma, ma olen, ma olen veel kuulnud, et on olnud selliseid nagu selliseid variante. Aga nende variantide pealt teeme väikse pausi, enne kui ma siin räägin asjadest liiga palju, millest me jälle mitte midagi ei tea. Tohutu armee artisti on teinud looja selle hiljuti välja andnud, see on siis Odessa Golden Beach Bronson. Loo lugu kannab pealkirja loomi ja selle selle loogiaga Fletcheri kallanud. Naiste saun. Naiste saun, te kuulasite lugu Illevensiinowers ja esitajaks oli uuete Bransis ja kuulate endiselt naiste sauna raadio kahes ja teie kõrvu paitamas Kristel Aaslaid ja paljas porgand. Ja, ja me räägime siis täna igasugustest asjadest, mis meile meeldib. Ja ehk siis nostalgia momendid on tänase saate nimi ja kui sa rääkisid enne toidust, ma tahtsin veel korra mainida, et toiduga seonduvalt, kui ma ütlesin, et suhkrul igal pool, siis mulle meenub väga mu vanaema, kui haridus mind kohvi jooma. Ma ei tea, miks see vajalik oli väikese lapsena, aga see piima või noh, ma tahaks öelda piimakohv, aga see oli pigem kohvipiim. Pigem piim kohviga piimaga ja sinna sisse läks siis mingi viis lusikat suhkrut ja see oli isegi väike taisse törts kohvi ja see oli maailma kõige maitsvam asi. Ja nii ma siis vanemaga kohvi öine tundsin ennast suure inimesena. No ja ma mäletan ka, kuidas hommikul enne kooli või siis lasteaeda oli multikad Digimon ja. Enne kooliminekut digiplaati tegime siis. Me olime veel poolunes, silmad kinni, siukse teki sisse mässitud, siis emmed ei niimoodi kov selle kohvi viima, siis on ju, millel nii palju suhkrut sees, et see kunagi lahustanud ära ja. Ja. Kelle siis see oli kõige magusam osa alates? Ei olnud päris, mulle meeldis alati see, et kui haige ma olin täiega. Ma sõin Ripsilt palju suhkrut, nagu tead, see on ilmselt sellepärast, kui ma hästi väike on, mul olid igati allergiad neid välja ja ma ei tohtinud näiteks Coca-Colat ei tohtinud juua üldse ja Rama või ei tohtinud süüa just Rama või ja sest et seal oli rohkem mingeid soolasid või mingeid asju ja siis ma pidin postikud taluvõid sööma, nüüd on täiesti vastu. Praegu enda jaoks on nagu mingi ja, aga nagu, ja ma ei tohtinud ju, kui kõik teised sõid, siis mina mõtlesin kurva näoga kõrvalt ja kui ma siis lõpuks. Ma ei tea, kas ma sain vist mingit ravi või, või ma lihtsalt kasvasin mingil ajal sellest nagu välja selline niisugune. Pakun äkki mingi kuus, seitse midagi sellest natukene enne kooli, siis ma sain nagu ka Fannima. Rama võitsema ennelik kurv, kõik tõsiseid Rama võida. Tol hetkel ei talu või karbikese kuigi tol hetkel Sest mul oli see, nagu see kurbus südamest kadunud, aga siin kokakollete limpsi Aga rääkides võist ja suhkrust kassas, lõika suhkrusaia lihtsalt valge sai või, ja suhkur peale ja oi kui hea see oli, ma paar korda tegin, aga mu lemmik oli meega või metele kunagi kannatanud, siiamaani kannatame maitset. Kahjuks. Aga mul oligi näeks, et ema näiteks mulle kohvi ja midagi siukest ei andnud, aga vanaema oli see koht, kus sai igasuguseid veidraid suhkru asju süüa. Ja ma mäletan jõulud kui helid, siis vanaema kinkis meile kõigile kolmekilose kommikoti. Šveitsis oravake Kalev komeed, kõik asjad olid esindatud ja sakslased Me ei söönud seda nagu aasta aega, mis oleks normaalne, nagu ma, ma arvan, ma sain aasta jooksul mingit peotäis komme vist üldse. Ma ei söö komme ja ma sõin, selle, me, ma mäletan, saime kahe nädalaga said põhimõtteliselt otsa ja siis need kommid, mis kellelegi ei meeldinud, siis me tegime õe ja vennaga vahetust. Et ma annan sulle kolm Luitsukat, annad mulle ühe Kalevi kommi vastu hüüda iganes vaata, tegime vahetusi, et nagu saada ja siis tulid juba, ma ei tea, järgmised sünnipäevad ja asjad tulid pealisuseid kogu aeg oma kommikotte sõid kogu aeg sügarhais, lihtsalt halloween ka. Samamoodi läksid Katri või Mart Mardijooks. Kadri ja mardi jooksmine ja seda sai küll tehtud, mäletan. Ja, ja tänapäeval vist väga ei tähtaine liiga palju, nüüd on vist halloweeni peale kõik enamusele kuigi unaraksile hea, kuigi natukene ikka vist. Ma arvan, et ikka tehakse koolides, tehakse need traditsiooni minu aru võib-olla. Aga, aga tõesti see kommikarpide nagu allesjätmine või nagu see, et nad oleks veits kauem pidanud vastu, kui, nagu mingi paar päeva sellist asja ei olnud nagu olemas. Kohe tuli kõik ära. Võib-olla oligi eses kirsside ka, et nagu ei olnud päris seda, et vanematel oleks kodus olnud laua peal kommid või kapis olnud kommid on ju, või noh, meil vähemalt nimed ei olnud ja siis oligi, et kui sa juba näpud küüned taha sain, siis läks täiega. Meelika üldiselt noh, natukene oli, aga mis oli põhiline oli see, et kuna minu vanaema oli selline naine, kellel on hullupööra meeldis lapselastele anda kommi. Üks vanaema oli selline, kes oli hästi, mitte hästi rangemaid, oli niimoodi, et peale õhtusööki kõik võtavad maks, kaks kommi ja see on kõik siis teie enda magama panemisega vaeva näha, inimesed küll, aga lihtsalt. Sööge õunu ja asju, et magus, aga teine vanaema oli niimoodi, et kuna tal nüüd oli võimalus komme ostest kunagi tema tema noorusajal või noh, et kui mu isa oli väike, siis ta ei saanud talle kommi niimoodi osta. Siis nüüd oli, on ta nagu või noh, ta oli täiesti nagu selles suhtes, et iga kord, kui seal käisime, siis oli suur vaagen komme täiskogu aeg ette tahab, oli vaja neid komme pakkuda. Mäletan üli hästi ühte korda, kui ma olin juba, olin juba vist 18 19 käisime vanaema juures ja Ta oli, ta oli sihuke tšikk, et ta põhimõtteliselt oli nagu olnud, kuna ta on hästi töökas, oli hästi töökas, siis ta tal juba liigesed ei olnud enam noh, enam need, mis nad olid, eks ju, ja tal oli üsna valus oli tal küll puusad olid valusad, jalad olid valusad. Lihtsalt hästi vaikselt niimoodi kõndis. Ja siis me hakkasime ära minema ja, ja siis mina läksin rooli ja ma mäletan nii hästi, et ta oli enne kui me läksime, ütles ukse vahelt, võtke kommi kaasma, mõtlesin niimoodi kaks komme. Läksin autosse ja see oli sihuke suht sihuke üle hoovi enne sinna auto juurde minna. Panen juba ukse kinni ja näen, vanaema, ma ei ole kunagi näinud enne ega pärast seda, et oleks niimoodi lidunud. Tšikk jooksis üle hoovi, lihtsalt see vaagen komme oli käes, tegi autoukse lahti, viskas mulle need kõik sülle. Oks kinni, reeglitest, mänge. Üliinimlik see just oli selle jaoks, et ma võtaks veel Tagasi hoida teine. See, mis tal oli, ka see, et et ta tegi hästi, hullult meeldis pirukaid küpsetada, siis vanaisad terve, kui need ootasid siis külalisi. Ja kuna mõlemad vaariti tõesti palju, kui olid mingid suuremad sündmused ja pirukad käisid suuremat sinu juurde siis iga kord vanaisad nagu, et ma no mitte ühtegi ei saanud nagu sealt võtta, enne kui külalised tulid, aga teema oli selles, et ta unustas need alati lauale panna, nõnda et siis, kui tal need lõpuks meelde tulid, siis mitte keegi ei tahtnud neid, enamlased, kõhud olid nii täis, need iga kord jäid need pirukad alles ja iga kord oli sama asi, nõnda et vanaisa ei tohtinud neid enne. Sest muidu Ütleme jää ja lõpuks keegi jõudnud. Vanaema ja vanaisa olid, on ju ka minu vanaema uskumatul kombel. Ma ei isegi ei tea kus, ma ei tea, kui vana ma arvan, et läheneb 80-le. Kui just ei ole juba, ma arvan. Või on vist isegi üle kaheksakümned ja pean ütlema, et aeg lendab ja ega nii vanadele inimestele lahed, palju õnne sulle, 80 mitmendaks sünnipäevaks, Vaitsika pigem seda numbrit nagu ei maini aine, nii et ärkasin unustusse, ta vist kunagi oli 60 ja nüüd tappi, mu vanemad lähenevad juba 60-le. Igal juhul siiamaani ta joob iga päev, ma ei tea, kaks tassi kohvi või üks täis kohvi, aga Ta kasutab päriselt neid, vaata neid. Klassikalisi vanu, neid serviis. Need on need pisikesed tegelikult selle järgi arvestataksegi One kapovkovi, nagu võiks olla tegelikult ju. Ja sinna sisse läheb viis teelusikat suhkrut ikka veel iga kuradima päev ja ta reibas. Tugev suhkru kik on sees. Aga oskab. Võib öelda, et siiamaani nagu iga päev, ma ei, ma ei tea, ma lihtsalt nagu pean au andma, et saab hakkama sellega. Ja mul oli sama, mul oli kolm, kolm lusikatäit, suhkrut kogu aeg, ma olen vist viimane mingi kolm-kaks-kolm aastat talle silma suhkruta hakanud jooma sest mul oli ka kogu aeg oli nagu laadung. Mul läks, kui oli kuskilt tanklast, sõitsime siis paar pumpa seda siira. Kunagi alati ja ma alustasin üldse kohvi joomist, nende lattede nagu igasugused fraputšinod, mokad, chinod, mokale eriti, ja siis seal oli vahukoor peal šokolaadi vate põhjas ja šokolaadisprintereid veel kõige peal nagu sõjaliselt Top Night of pluss siis veel tavaliselt ma võiksin veel mingisuguseid, maitsesta moka karamell mokani, karamellisiirup KV sees saad kohut. Aga seadma hakkasin uinoffima, kui ma sain aru, kui palju kaloreid on ühes kohvijoogis teeb mul nagu ühe toiduga korra kalori kokku, siis ma hakkasin kasutama suhkruasendajaid, sest mulle niisama kose meeldinud. Siis ma suutsin lattedeste sihukestest asjadest võtta suhkruasendaja välja. Siis ma õppisin taimse piimaga oma latesi ja siis ma õppisin musta kohvi oma, alustades robusta kohvist. Ma ei tea enam, kuidas ma suutsin robusta musta kohvi juua ja lõpetades nüüd sellega, et ma olen täiesti Specialti kohvil. Mulle meeldivad espressot. Mulle meeldib hapu maitse, ma hindan seda väga. Mingisugused singel, oreidsin, kohvid ja värgid, et Speciate kohvi on nagu väga minu teema ja erinevad kohvi, krainderid ja erinevad valmistamismeetodid. V60 aeropress, kõike siukest, aga alustasin ma siis karamell moka otsinud. No vot, eks ikka igale asjale tuleb oma, nagu see aeg anda on ju, ja kõik jõuavad erinevat viisi sinna. Kusjuures ma ka täna katsetasin hommikul üle pika aja, nagu sihukest teadlikult tellisin endale, nii. Oli mis oli? Etioopia kohvi oli, ma ei tea, kas see on niuke ja et on niisugune fermenteeritud oli, ühesõnaga räägiti hästi peen ja ma pole proovinud ja ma tahan väga proovida, jube. Hommikul rääkisin kaalutusega fermenteeritud kohvist, ma just teen seda väga maitsev ja ei pannud sinna suhkrut, ei piima, mitte midagi ja suutsin selle täitsa ära juua ja, ja siis tellisid valmis kofeiin ja mitte ei ostnud kohvi koju. Tead, mul oli selline 24 euri või midagi siukest kohvipakke, aga seda on nii palju, nii kaugele ma ei uurinud, ma lihtsalt mõtlesin, et okei, et proovime nüüd kõigepealt et vaadata, noh, ütleme kombime pinda, Vince kombitud, mul oli seal väga meeldiv selle pinnale. Vaatasin su story is ja oli mingeid täiesti lõpust, kaks päeva tagasi, mulle räägiti sellest kohvi eesti Kohverest aiast ja ma pean sinna minema, pean käima kõike Kopherestijad läbi ja proovima nende kohvi ja hindama ja värke, et nagu väga teemas mul ja näed sa samu ees ja ma pole käinud veel. Naat, ütleme kus sees, kus taga on ju. Et oleneb, aga rääkida 7000 arengust, siis kas sa mäletad aega, kui suitsetamine oli igal pool lubatud, kus arstid tegid reklaame, mina suitsetan kämelit, nagu saad sa aru, mis ajad olid olemas, arstid promoutisi suitsetamist ei olnud, isegi USA-s oli ju see, et, et oligi suits oli nagu tervis. Seda promoti kui tervislikku vahendit. Uudistesaadete ajal suitsetate sul käisid, ma ei tea mingisuguseid külalised intervjuud andmas, suitsetamis suitsu saada, et ma teen seda väike nagu reklaam sisse aine, keegi tasustatud reklaamid, onju. Ja et arstid üldse lasevad oma näo panna raamile öelda, et mina suitsetan, mingeid kämelit või seda toodet või mis iganes ikka uskumatu ja see ei olnud nii palju aega tagasi, see oli 60 70 aastat tagasi vä. Ja, ja tegelikult on see no ja mis on siis 15 kui 15 kuni 20 aastat tagasi. No 15, ma ei ole nüüd nii vana ka, ütleme siis oli klubides kogu aeg sees, suitseta kogu aeg, kuigi noh, ütleme nagu lähed olemaski ja kuigi ütleme selles suhteliselt nagu, olles olnud alakas, kes ka võib-olla natukene ütleme, suitsetamisega katsetas enne seda, kui oleks legaalselt pidanud promoti siin, mitte midagi, ma lihtsalt ütlen, et ma tegin seda, aga nüüd ma olen suitsetamise maha jätnud, nii et niikuinii täiesti mahavisatud aeg ja mahavisatud kopsurikkumine. Aga Ma mäletan seda, et selles suhtes oli nagu hea, et kui klubis käisid, kui olid need kuup, 16 pluss peod käisid seal tantsimas igal pool. Suitsetamine lubatud, seal oli kasuid, kõik tegid suitsu, vanad vanemad tegid ikka nagu vanemad inimesed, pidudel oli lubatada. Mina. Oota, võib olla mehe. Sest siis ei ole saada, kus noore, seal on minust alkohol ka lubatud välima. Sellistele osadel olid eraldi käepaeltega. Annetan, ma mõtlen seda, et ma võin tegelikult tõepoolest eksida praegu sellepärast, et mõnikord 16 16 aastasena natukene vanem Ütleme sellist seaduserikkumist oli siin nagu võib-olla, aga ütleme, politsei koputab Kristeli uksele, et tüüp käisingi 16 Nügaviks peol. Ja tegite suitsuga. Aga ja ma mäletan, et et peol oli alati see, no keegi igal pool, keegi vehkis oma suitsu, kanja ja riided, ala haisesid nii rõvedalt, kohutav ja no nii rõvedalt, sest ja praegu tagasi vaadates nagu kuidas kõik nagu kõik hingasid seda sisse, kõigil oli mingi jess, ma olen purjus. Siin on igal pool, suitsetatakse, ma võib-olla lahkun siit vähemalt kolme suitsuauguga oma riietes kui mitte kuskil näos ja kõigil oli jumala hea olla ja, ja kusjuures, ega mina näinud Eks ei pidanud peol käima, sest kui ma olin väike, siis mul mõlemad vanemad suitsetasid ja kui hakkas alles tulema välja see teema, et suitsetamine, see passiivse, suitsetamise teema hakkas tulema alles väga alguses, teati jah, et suitsetamine enam pole su kopsudele mitte enam, vaid lihtsalt ei teatud midagi või ei räägitud vähemalt et suitsetamine pole su kopsudele kasulik ja üldse tervisele väga kahjulik ja neurotoksiinid, mis kõik aine. Ja siis, kui kui hakati rääkima alles passiivselt suitsu, passiivsest, suitsetamisest, et kas see võib olla kahjulikke lastele värki, siis ma mäletan, et mu vanemad tahtsid nagu koos siis maha jätta, et nagu mitte lastele mõju avalda, sest ikka kui mõlemad vanemad suitsetajaid käib kuskil väljas, siis ikka saad sa suitsuhaisu sees. Ja ma mäletan ikka pidusi, kus aknaaknast välja suitsetate värki, Trisse suitsuhais levib ikka kiiresti ja vaatan küll suitsuhaisu väga tugevalt ja kusjuures suitsu haisen niimoodi mulle kuidagi mällu, mälestustes nii tugevalt siibist sisse. Siiamaani tänase päevani ma ei ole kordagi suitsetanud seepärast, et mina ei kannata suitsuhaisu. Ja teiseks, nii väga ma tunnen, suitsu asemel tekivad räiged peavalud, ma ei saa sinna mitte midagi parata, see läheb kuidagi nagu hoopis teises kohas sisse, kui ninast läheb nagu otsa mulle kuidagi oimukohtadesse. Mul hakkab valutama. Ta läheb otse Ja, ja näiteks need inimesed, kes ikka veel suitsetavad kuskil bussipeatustes, mis on väga väike, võrreldes sellega, kui ilusad suitsetasid klubides, restoranides või isegi lennukites siis ikka veel mind häirib seal metsikult tema nagu nüüd on, õnneks vaata ka see, et kaubanduskeskuse ees ei tohi enam suitsetada Need, suitsuvabad alad. Et ma arvan, et see suitsetamine on tehtud tavaliselt nii ebamugavaks. Nii Inneffi in efektiivseks, et inimesed ei taha enam suitsu. No ütleme nõnda, et huvitav, et sa pead tegema nagu noh, ütleme siis noh, ütleme siis jah, et ebamugavaks nagu teises mõttes, mitte see, et kuule päriselt, su kopsud nagu ei ole, okei, tänu sellele, et sa suitsetad, et nagu see, mida sa sisse ei näe, on ja seda ja see sind ei häiri. See ongi lihtsalt see, et seal ei ole vaata reegleid selleni, et igal inimesel kopsud nagu hullud kahjustuvad, et mõnel on lihtsalt natukene geneetiline eelsoodumus, muidugi ta kahjustab kõikide kopse, aga mõni saab kopsuvähi, teine ei saa kopsuvähki, mõni saab mingisuguse muu hingamisteede raskus ja teine ei saa, mõnel hääl läheb kähedaks, teisel ei lähe inimeste toitavadki sellele, et nagu niikuinii meie ümber nii palju mürke, värke, et ma söön niikuinii sitasti, las ma suitsetan ka juba, ma joon niikuinii alkoholi, ma niikuinii ei tee trenni. Et jah, ma arvan, et inimesi kokkuvõttes tegelikult nende tervist nõnda ei huvitagi. Aga kui tuleb näiteks laste tervis juba mängija või siis lihtsalt, sul on nii ebamugav või näiteks tuleb hull mingisugune maks peale nagu suitsude lähed, sa lihtsalt ei suudagi seda endale lubada või see tundub idiootset kallis, pigem ma siis ma ei tea, ta on e-sigareti või nikotiinivaba või siis mida iganes, et kui sellised asjad tulevad peale, siis ma arvan, et olles inimesed hakkavad mõtlema. Küllap vist lõpuks on ikkagi halvad harjumused surevad väga raskesti. Aga me paneme siia heietamise vahele natukene teile muud kõrva kõigi, ka järgmisena kuuleme klass animalsi lugu teisa puu. Naiste saun, te kuulate naiste sauna ja siin teie ees oli selline lugu nagu kaasseimi, eks eksilt issand armastan, seda on. Ja me oleme jälle tagasi rääkimas teile nostalgia helistest momentidest ja rääkisime siin veits suitsetamisest üldse nagu meid puudut lastena puudutavatest teemadest, aga minu jaoks üks olulisemaid muudatusi isegi olulisem kui see suitsetamise teema. Sest see otseselt laps siin nii väga ei puudutavatel jagu. Passiivne teema, mis meid puudutas, on pigem meelelahutusüldse see tehnika. Et kuidas, sest tehnika on teinud hüppelise kasvu ja muutnud tänapäeva lapse maailma, nagu ma reaalselt ütleks, 100 protsenti sellest, mis oli juba 15 aastat tagasi näiteks meie lapsepõlves. Vanemad vist veits on jah, no 15 aastat tagasi oli meil veel lapsepõlv. Kui ma mäletan, et kõige toredam asi oli kojumineku juures see, et ma sõitsin bussiga ja bussi seal vahe keskosa, vaata mis ühendus, neid pikemaid buss, kaheosalised, bussid, teine siis keskmine keerlev osa oli lihtsalt paradiis, me alati läksime sõbrannadega sinna keskmisesse ossa üritasime ennast püsti hoida ja see oli nagu põnev mängimine ja turnikad ja mänguväljakuid ja igasugused nagu seltskonnamängud, mida sa mõtlesid õues mängimiseks välja terve suvises veetsid õues oma sõpradega mängimise ajal on ta nagu teleka ees kuskil. Ma mäletan seda, et kui me Tallinnas käisime, no kas olid mingid võistlused või siis olid mingi laulupidu v mingisugune ju nii. Ja siis oli vaja bussiga sõita siis ka no eriti maalapsena. Meil võib väga erinevalt. Tabel, kus kusjuures olla ma elasin Lasnamäepaneeliga Ta vahel, no vot täpselt, et mee nagu maakad olime, mingi, see on ülituus ja täpsu moodi. Ulsurfimine hakkas seal pihta, et nagu, kas sa suudad püsti seista ja mingi see oli hästi hästi põnev ja mäletan alati Tallinnasse tulek tähendas McDonaldsit, et nagunii Weima nii. Kes elasid väljaspool Tallinnat, et Tallinn võrdusmärk, kuigi noh, ega ma ise parem pole, et ma mäletan, vanaisa korraldas meile iga kuu või iga nädal, ma isegi ei mäleta selliseid nii-öelda lastelaste Teitnaid nii-öelda, et ta võttis siis kõik oma lapselapsed, neid oli siis sel ajal kolm, viis võitis kõik nad kokku ja siis me käisime alati kinos, mäletame, käisime toi storisi vaatamas igasuguseid kollide kompanii, mis iganes asjad. Ja siis pärast seda me läksime alati kas mäki või hessi, kuigi mina lapsena ma pole kunagi armastanud toitu, mina ei suutnud süüa, ma ei mäleta nüüd, kumb see oli, kas me, aga ma ei suutnud friikaid süüa, mulle ei maitsenud lihtsalt ma mäletama, õppisin friikaid sööma mingi 15 aastaselt ja mis on isegi tore, oleks. Kui ma üldse oleks õppinud neid ei ole nagu selle, ütleme skill, mida oleks pidanud arendama. Ja väike juustuburger nagu tegelikult ei maitse mulle, aga see oli nagu selline mingisugune äge asi, mida süüa ei näe ja need hapukurgid vahenema nokkisin alati välja tomati nokkisime, tomatit ma ei saanud tollal. Ja siis ma siingi mingit Pif, mis esiteks ma ei tea, mis, ma isegi ei taha teada, kus liha sealt tuleb ja see juust, mis säilib külmkapis miljon aastat, tuleb kile vahelt ja siis need saiad, mis ei lähe kunagi hallitama, et nagu miks lastele antakse justkui ette seda toitu justkui mingi preemia toitu. Et kui laps, ma ei tea, sa tuleb koju mingisuguse viitega tänaval on vist 10 palli süsteem hindamisel man kuulnud. Mis igal juhul, kui me tulime tollasel ajal oma viis viitega koju, siis mingi davai, lähme võtame hessi, selle asemel, et olla mingi davai viimesunuid välja seda tegema ja lähme võtame pärast midagi head süüa nagu päriselt head ja moorus. Boonussüsteem oli kunagi ka väga paigast ja lihtsalt mingi läänelik asi, mis tuli Eestisse vaate sisse Hess ja siis nagu said üsna populaarseks oma markerid. No mina pean ütlema seda, et ega mul küll kunagi ei olnud nagu seda tunnet, et ma pean seda sööma sellepärast et kuskil ameerika lastele anti seda vaid mujal nagu Foril mul oli nagu mingi ja see burks ongi kõige parem asi maailmas. Friikartuleid ongi kõige paremad asjad maailmas ja sa saad mänguasja ka veel sinna juurde noomida. Esimees mu maha, aga see. Ja no siis Eller sortrays, ega see väga šokolaadi ei saa, see mänguasi oli seal ja aga kõik, kõik oli timm, kõik oli hea limpsi ka veel juurde, õues oli enamus kohtades ka väike liumägi keeratud sealt alla. No milline päev, fantastiline, kõik. Te ei kujuta ette, kes appi valima. Teine, kolmas, neljas klass. Kuna ma käisin vanalinna koolis, siis seal kõrval Viru tänaval oli see seesama Hesburgen, mis seal ikka veel seal seal on mänguväljak, ma enam ei ole kursis, missugune see nüüd on, aga kunagi niimoodi täitsa eraldatud sellel pallimeri nagu hiigelsuur pallimeri, seal olid need üles ronimis turnikad ja kõik mingisugused allu laskmised ja värki ja sõbrannadega oligeni iga päev pärast kooli. Me käisime seal mängimas. Ja mingi hetk, kuna nii palju lapsi kasutasid seda kui mingi mänguväljak, kuna tehti nii, et ainult need, kes ostavad midagi, pääsevad mängima ja mäletan, kuidas me lõime neid kroone. Et me saaksime osta endale, kas ava Milgseigi kõigi peale sellist maksis mingisugune. Ma ei tea, üks, 50 või midagi siukest. Kroonides või siis mingid friikad näiteks kõigi peale vahepeal isegi, kuna mul noh, meil oli suurem pere, ma ei ütle, et me vaesed olime, aga raha ei antud nii väga nii-öelda puhvetis raiskamisele, vaid helistati, et me saaks koolitoitu ja niimoodi, nii et me ei olnud need, kes said osta aura, aktivit ja mis iganes jooki kunagi puhvetist. Aga mäletan, kuidas ma hoidsin raha, et neid ketšup peid osta neid? Ma ei tea, näide maksnud küll midagi, aga mina olin see, kes mu friikaid ei suutnud iga kord osta rahalises mõttes ja mina ostsin siis neid. Ei pääseks sinna mängima suleli kotta. Ketšup või lihtsalt need olid mingisugune 20 senti 15 senti vist isegi. Ketšup oli sinu see teemal olla maetud, ase rehe Haumaiga tea, oi see oli selline dialoog, hoiab selleks üks pagana hea lugu. Aga rääkides veel jah, nendest mängudest asjadest ma mäletan, et isegi mingi bändide emiteerimisel iseenda bändi loomine, kus vanemad pandi siis sind filmima ja värki, kõik see oli nii teemas, kõik see kõigele nii interaktiivne ja loovuslik. Reaalselt kujutasin endale ette. Me tegime terve korteri, kui vanemaid näiteks joon, siis tegid kohviku niimoodi. Kohvik oli värki, tegid täitsa linna, mingi pank ja värki ja taburetid sõrme, keerasime tabureti tagurpidi. Panime patsikummidega need jalad üksteise külge kinni, mängisime bussid ja nime nühkisime mööda parketti. Valeva tuli, ta läigib, parketi jälgis, oli mingi, mida te korraldanud olete, lihtsalt lühikesele puidus taburetilt. Meile jäi hästi palju seda, et no Meil oli, isa oli, töötas firmas võinud, ta oli firma omanik, onju, ja siis tihtipeale olid mingite dokumente ja asju ja siis sa näed, et isal mingi kontorivärk ja siis kontorimängimine oli hästi-hästi teemas. Ja ma mäletan, kuskil oli mingisugune elektriline trükimasin, kui me sellele küüned taha saime loole vaid, kus kõik asjad oli vaja ära, ise trükkida ei oskan. Ma mäletan, maal oli meil akordion, ei oskanud akordionit mängida, aga akordion oli ka arvuti ja me olime, mängisime, kontorid seal, palun, kas sa saad mulle need dokumendid ära tuua? Mul on väheneb hästi kähku ära viia ja nagu see sekretäri mängimine ja emmel olla õpetaja, siiamaani mängisime ka kooli, meil olid vanad mingid päevikud, mida me täitsime, niuksed, suured õpetajate päevikud. No põhiasi üks kõige vist sellisem, mitte ühegi vanema töökohaga seotud mäng oli see, kui me suure toa laua peale panime katoolid ja kohvrid ja siis otsisime mööda maja kõik asjad, mis natukenegi särasid, mis olid hõbedased või siis kuldsed ja panime sinna kohvritesse, mängisime piraate. Kogu piraadimäng nagu keerles selle ümber, et me istusime seal toolide peal ja siis sõitsime kohvreid, olid jamad. Juhuslik, et mul on lihtsalt nii hea meel, et meie veel elasime selles generatsioonis, kus me saame midagi sellist kogeda, sest need mälestused on Extleval. Ma ei tea, kui väga palju, kui palju tänapäeva noored suudavad mäletada neid arvutimänge, mida nad mängisid või nagu see ei ole interaktiivne lapsepõlv. Et mul on hea meel, et vähemalt paljud vanemad ei luba oma lapsi, ma ei tea interneti või nagu üldse sotsiaalmeediasse just nimelt ma ei tea, kuni nad on 13 ja suudavad natukenegi aduda, mis toimub, või 16 okei, sinnamaani ei kannata oodata, sest muidu see laps on lihtsalt eraklik. Aga, ja ma mäletan ka, aga siis me tegime poode ja ma joonistasin, siuksed, suured menüüd, teatrit ka ja kõikepiletid, märgid ja rahad tegin ise ja ma võisin terve päev lihtsalt ehitada onni. Ja ma mäletan meil kuna Lasnamäel oli meil ainult väike rõdu, kus me saime nii-öelda õues üldse alla või selles mõttes, et õues olla, aga ma mõtlen, et ei olnud nagu mind suurte rassi või midagi siukest. Teine, et meil oli see väike rõdu, siis sinna alati ehitasime onni, seal emale lihtsalt kasutusvõimetu koht, muidu tahtis aed pesu kuivatada. Kuidagi võimalik, sest seal oli ajad jonn ees, võisime lihtsalt päevad läbi seal onnis mängida, tõime mingisuguse pisikese lambipirni sinna sisse, tõime elektri sinna, siis panime tule põlema ja siis mäletan ka, et meil oli kassett, raadio nagu kaasaskantav. See oli nii suur asi, et sul on nagu mini kassetimängija ja see oli mu õe oma ja ma tahtsin kogu aeg endale ka nii väga sellist, aga mina sain siis, kui õde oli sellest välja kasvanud. Ja no ei olnud telefone ka mitte midagi sihukestesse käisidki oma kasseti raadioringi. See on üks üks põhilisi asju, mis on nagu muutunud, ma arvan, on see, et noh seal vist on meil läbi ka käinud, et no et kui kella kuuest on koerapargis kokkusaamine siis keda ei olnud, see oli kaks varianti, et me ei saagi kunagi teada, mis ta See, et kogu kamp läks ukse taha, ütles tere. Kas ka isa on kodus? Õnneks oli see koera parkus meiena korrast saimegi kokku, oli nõnda, et enamus laps elas seal, mina elasin veidikene kaugemal peale kooli, kähku riideid vahetama ja kohe ratta selga ja mängima ja see oli nagu me olime kuust ei, mis 16 issand nii kaua mänginud, aga ma arvan, mingisugune, no no 14 vist ikka veel nagu inimene mingeid pallimänge, asja mängimised selles suhtes mulle praegu tundub, et et, et see nagu täiskasvanuks saamine, see mängimine ja niuksed asjad on nagu natukene nii vara nagu lõpevad ära. Sest tegelikult olid. Mul on nagu selline põhiaeg, kus oli nõnda, et need mängud võib-olla muutusid niimoodi noh ütleme, et kui me alustasime ruutust ja rahvastepallist ja jalgpallist, siis nagu krahhi oli. Ma ei tea, lõpetasime sinimustvalge ja et noh, et nagu need mängud muutsid, aga seltskond oli sama, mu lemmik mäng oli meil Kuressaare peal, selline kus me olime seal põhikohas siis, kus me koera palk oli selle nimi. Ja meil oligi üsna suur gäng poisse ja tüdrukuid niimoodi, et mingi hetk hakkasime mängima tagaajamist. Aga see käis niimoodi, et meil oli kokku lepitud siis selle selle linnaosa piires noh, mis on Suht kesklinn, aga niimoodi, et meil oli nagu pandud paika, et okei selle tänavani või selle umbes kapteni Kõrtsini saab siitpoolt minna teiselt poolt, et meil oli nagu selline mõtteline joon siis nagu välja mõeldud, kui kaugele tohtis ennast siis nii-öelda pea. Ent poisid versus tüdrukud nii, tüdrukud jooksid ära ja siis oli selle nagu meil olid, mingid peidukad olid välja nagu mõeldud, millal koodnimed, mis oli mingi, ma ei tea, mingi vanamehe või mingi noh, mingid siuksed nagu ja siis oli see, et kõik kõik panid ajama, poisid pidid veits aega ootama nagu klassikaline tagaajamine, aga lihtsalt Seppeedium kätes hängimine ja see, kuidas nagu, ja siis kui sa lõpuks kedagi nägid adreklasele hullult laes, aga see oli üks kõige lõbusam, mis kusjuures hilisemas hilisema sellest natukene seltskond muutus mänge jäänud ka enam tagaajamiseks otseselt, aga meil oli. Meil oli nõnda, et nii palju meil oli vist autosid oli ühes mängus oli vist umbes mingi viis, kuus autot, oli vist kõige edukam mäng, mängisime autodega peitust, kus seltskonnad said kokku, jagasid ennast autodesse ära ja siis oli niimoodi, et üks auto oleks peitma ennast terve siis linnapeale ja siis hakkas vihjeid saatma, aga niimodi ja nagu päris autodega päris autodega siis olid kõigil enamustel olid laad juba käes, Vino osadel olid siis hakkasime tellitasise ja milline on mingi 17 18, osad olid vanemad. Ma arvan, et me olime niisugune, noh, oligi 16 kuni 19 midagi, noh, seal vahemikus ja siis oli nõnda, et üks auto oleks siis peitma ja saatis peitis ennast ära kuskile, siis hakkas mida ta nagu vihjab, pidid olema kõik selle kohta, mida sa autost näed. Ja siis, kuna tollel ajal ei olnud messenger telefonidest, siis oli nõnda, et saadeti ühele meeskonnale saadeti sõnum, see pidi kõikidele teistele kaedas saatma. Mis muidugi tähendas seda, et tihtipeale nagu noorest meie viimane mäng vist üldse lõppeski, sellepärast et nagu mingi džiiping oli kuskil, keegi tegi sohki ja mingi tohutu jama tekkis, aga see oli ka nii lõbus, kui seal nagu lõpuks sellised, lihtsalt sõidad autoga linna peal, loed neid, neid vihjeid on mingid, kus kohas need on? No vihjed olid ka hästi nagu krüptilised ja see oli nii lõbus, et nagu ei olnud, jaam Estoni lihtsalt peitus. Jajah, süles ja kuna telefoni polnud liuga telefonimäng, see oli ka üks kõige ägedam, kus sa sosistad nagu aina edasi ühte ja sama, kas sõna või lauset lausa ja kuidas siis moondub nii-öelda, aga kunagi telefone polnud, siis ma mäletan, et loomulikku kadu lasteaias oli väga tihti oli see, et kui näiteks oligi, et iga päev käisid väljas Liisa, tuli ka iga õhtu välja, et nägitagi seal pargis säästku, isegi isa enam ei tunud, mis lisas, sai teda lihtsalt enam ei tunds, ei olnud see, et ta kirjutas sulle messengeri, internet ei olnud nagu kasutusel sel viisil oli ainult, ma ei tea, olidki programmeerijad, mu isa, programmeerija, tema kasutas internetti, aga töö juures? Tanjas ei teadnudki rohkem sa ei käinud uudiseid internetist lugema lugema ja siis oligi see, et kunagi hiljem näiteks juhtute kokku mingi 10 aastat Hills, mingi Liisa, sa oled elus. Eliisa ütleb, ah, me kolisime ära. See ei ole see, et sa käid, koputa kõik sõbrad läbi, kuulame nüüd kolima või sul on nagu helistanud ka lastele väga eelistatud mälet. Ta on kui äge tunne, see oli, kui ema mingi meriliin sulle on, telefon on, kui olid need kodused telefonid, et oligi ainult kodune liin ja võib-olla vanematel juba tekkis esimene või teine mobiiltelefone, aga lastel ei olnud niisugust asja. Mina sain oma emalt esimese mobiili ja seelik klapiga, mobiil teisteleid, Nokia, Molganud viis, 10 ja kolm, kolm 10, mis iganes, onju. Ja minul oli algatel ma olin. Ja ma mäletan sellise valge klapiga, see oli nii ilus, minu Aruslike pikk antenn, kes sealt välja ja värki. Ja roheline ekraan oli, sest teistele minust mingit teist värviekraan. Mäled fininamulist sinine ekraan, kõigele roheline, mulle sinine. Ja siis mul oli nagu selles mõttes. Mina mäletan hullult hästi, kui ma sain ka oma esimese telefonis oli, ma olin selline nagu sa mäletad, enam-vähem nagu, et et ei olnud nagu see, et kõigil niikuinii on telefon, vaid see oli täpselt see aeg, kus niimoodi. Ma olin üks esimeste seas vist, kes sai, siis ma mäletan, ma olin nii uhke oma 33 10-ga ja ma olin nii uhke, et ma jalutasin koolist koju, et seal on mingi kõik, võiks ikkagi teada, et mul on telefon ja ma tegin selle klassikalise selle nagu võtsin oma telefoni, rääkisin juttu, sellega, kellegagi rääkida ei olnud, aga mul oli kõne kellega rääkisin, ja poole poole seikene Pealt hakkas telefon päriselt helisema. Nii veel, eks ma ütlesin talle vastu ja täpselt siis inimesed tulid vastu, sellepärast ma tegingi seda ja siis me olemegi nagu filmist välja kukkuma. No no vahepeal teen filmi filmimoment endale ja samas ma mäletan veel igasuguseid asju, aga ma arvan, et kui me kohe praegu ei tee pausi, siis inimestel kukuvad jutu kõrvad. Kul kuulmine, kõrvad just kuulame siia vahele. Tim Choi, Kevin Garretti lugudsusteps. Naiste saun. Te kuulasite lugu fiiliorfeis esitaja oli finn ja olete jälle jälle jätkuvalt naiste saunalainel. Ja Kristel tahab teiega jagada mingit lugu jälle, tal on neid ikka varnast võtta. No ja no tegelikult otseselt lugu vaid lihtsalt tuli meelde ka see esimesed arvutikogemused olid samamoodi isa kontoris ja mängisime kommenderkini nimelist arvutimängu ja ma tean, minul ei olnud näiteks telekamängu mul sõbrannad, kellest paljudel oli sõpradel hästi palju, oli hästi palju meie meie ja minuvanustel olid kodus telekamängud ja ka mul nagu kuidagi ei olnud. Meil oli jah, seal me käisime isa siis töö juures seda arvutimängu ja üks mu lemmikmänge oli lõvikuninga mingi mäng, mis sellisele tiim hüppas ja värke ei näe, see oli üks mäng, aga sellest oli nendest msn Timonias pumba. Nende kaheteemaline mäng oli, kus olid niimoodi, et nagu niisugune nende maailm oli loodud ja siis selles mängus sees oli hästi palju erinevaid nagu mänge, kus seal oli mingi, sa pidid mingi neima olen mänginud, kus sa pidid neid mingisuguseid mardikaid ja, ja lööma ja siis olid, sa pidid üle jõe saama, kuidagi hüpata ja hästi palju erinevaid mänge, neid me mängisime, lõpp puutult ja aga see komandör, keemia ja mulle nagu veel ükspäev tuli meelde, et see oli ka mingi mäng ja mul on sihuke tunne, et ma pean selle üles otsima ja tegelikult neid vanu mänge kuidagimoodi seal Nii naljakas, kusjuures. Ma mainin, et minu isa oli programmeerija, seda ma juba ütlesin ja seetõttu olime me ühed esimesed, kes sai ka omale arvuti koju, isa sai oma mingi vana töö, arvuti sai uue, onju ja siis ta sai vana endale võtta. Ja oo, see esimene kogemus oli ikka vinge. Ma mäletan, kui kiiresti me saime, isegi ei mäleta, kas see oli kuidagi seotud sellega, meil olid tuttavad usas, kes saatsid meile isa, tõi USA-st, aga me saime endale rooli ja pedaalid ülivarakult juba. Ja nii me mängisime, iga kolime krai rallit ja kõike saime mängida juba väga-väga varakult. Aga rääkides nendest arvutimängudest, siis jah, ma mäletan kõige enam just neid, kus sa pidid hüppama ja mingeid mingeid asjade vahelt kuidagi saame mingeid asju koguma ja kõik, et see oli, see oli väga-väga äge. Meil oli mingisugune niisugune mäng, oli nagu ütleme, minu, mu õe ja mu isa lemmikmäng oli mingi tee siinpool või mingi niisugune asi, kus oli see alus ja siis sa pidid hiirega sellise, nõnda pall käis, sa pidid neid klots. Ja need, seda mängisime nagu kolmekesi, hullult palju. Ikka oli väga palju neid solitar ja ja lihtsalt mul näiteks hästi tihti see, kuna me elasime lõpuks maal väga pikalt, siis oli, niiet Ma ei pääsenud sinna koolist kuidagi ise väga. Ja siis ma läksin alati vanemate töö juurde põhilinalist isa töö juures, seal oli nagu sa isa jätnud meile eraldi arvuti, kui lapsed töö res ootavad. Ja siis ma võisin lihtsalt soolitaari pelada mingi kaks, kolm tundi järjest, lihtsalt või või mis iganes minu arust see oli ka vaid seda, seda miinimängul mans võib, mainis võib jah. Minu arust oli, tegelikult oli ka hästi lahe osa oligi nagu lapsepõlvest nagu see, et et see vanemate töö juures ootamine, kust sa pidi põeldajaid arvutis passida ja kuna arvutele nii uus asi, siis kuidagi nii põnev ja tegelikult said täiega aru sellest, et miks noh, ongi, mida rohkem aega nagu ja mida rohkem võimalusi inimestel tekib see endale soetada, seda rohkem inimesed sinna kinni jäävad. Siis ma mäletan, kui me lõpuks ise koju arvuti saime. No ka ikka. Muidugi see ei asendanud ikkagi seda väljaskäimise nagu tahtmist. Aga kui need, ma mäletan, mu isa kõmmutas poole ööni magamist, meie magamistoas oli arvuti ja isa kõmmutas oma Colofti jutised ja ma ei tea neid kõmmutasimegi või oligi Colin McKay rallisid? Mäletan, ma vist kunagi kuskilt tõmbasin. Tol ajal oli see internet, mis tähendas seda, et keegi helistada sulle ei saanud, põhimõttelise oli nagu üks suur pikk kõne. Ja ma mäletan, ma pidin ise, ma, mina tutvustasin isale siis seda nii, nüüd tegelikult internetist nagu saab tõmmata ka nagu piraadid seda on ju. Ja me tõmbasime mingilt mängu Medvet laps tutvustab isale seda. Ei noh, see oli, ütleme see oli väga kiire nagu see, et kuidas lapse aju võtab kõike palju kiiremini. Vaata nad juba teavad. Praegu ka lapsed saavad palju paremini aru, mis internetis igal pool toimub, sellepärast nad on selle sees kogu aeg ja kuna ma olin ka selline nagu hullult mingit aha ja okei, need käivad siit segab siin kuidas tõmbamine käib, mismoodi faili lahti pakkida? Ulataks ker enda arust. Ja me tõmbasime vist mingit mängu mingit asja. Ma tahaks öelda, no mingisugune 16 tundi vist oli see need alla. Mäletad? Ta on kui simsi tulid, uued väljas, muisa ka tõmbas programmeerijad kaminipaine ja nagu kingitus, tali ise ka nii elevil, et ta saab lastele pakkuda siukest asja, sest mu sõbrad, paljud ei saanud siin mängida, käin minu juures mängimas. Ja ma mäletan ka, kui tuli see sims kaks siis seda võis alla laadida lihtsalt terve päev, nagu see võttis terve päeva, et ühte asja alla laadida ja rääkimata piltide avamisajast. Jumal. Aga mis põhiline oli see, et kui see 16 tundi nagu tõmbas või ma ma ei mäleta täpselt, aga see oli mingi metsik aeg ja umbes 50 prossali laetud. Natuke 50 pluss ja telefoni ei tohtinud puudutada sellel ajal? Midagi juhtus ja Ma ma ei tea, kas mina läksin või keegi läks telefonide vastu. Ja ma pidin ütlema isale, et kuule, see nett kadus ära vahepeal. Ehk siis kogu see aeg, mis, et mis ta seal alla tõmbas. Mahavisatud raha on ju? Seal ikka maksis ka täpselt nii palju, kui sa olid, nii palju, kui ma hakkasin ja mäletan, isa olid nii vihane, sest nagu mõttetu ju, mis asja, mis tõmbamine sellel hetkel ta ei uskunud mingis mõttes kindlasti veel, et üldse selline asi võimalik on, mis asi see kõik on, ju, maksan mingisugune 16 tunni alla selle, no see oli, aga see ikkagi sihuke paar head tundi see tavaliselt me proovisime peale kuut. Ta oli see umbes mingi õhtune aeg, kus oli veits odavam või mingi mingisugune asi. Ja ma olin nii endast väljas ja siis õnneks oli see selline, ta on loodeta, jättis meelde, hakkas poole pealt edasi minema ja ma ei ole vist elus nii kergendanud tuhanud nagu aga Kristo jõua rihma pitsad endale õnneks mitte, ma sain lihtsalt paar kurja kurja sõna, aga, aga jaa, aga Simms lemmik kui see-le, kusjuures, kui see tuli, siis hakkaski kaduma see, et seda enam sõpradega olla, sest sa elasid juba uues elus, elasid uues reaalsuses selline virtuaalne reaalsus, pol olime seal oma maja, väli seal, köik sellel tallel. Kood oli seal ja nii edasi, kaanes sulle meeldis, ta elasid temaga juba koostisele oma maja. Juba väga noorena, vuh teha, koodi natuke ohtlikum, kas sa mäletad, et koodidega sai selle? Selle voodi sai ära võtta ja sai vaadata pealt, kuidas nad Huutavad, mis ta on lihtsalt nagu vehkisid seal jajajajaja, vahetan raadioid, linaaine ei nagu kuna lina, kui sellist ei saanud eraldi ära päästa, sai niimoodi nagu naad eraldada hoovelist ajad olid ja, ja nende nagu jäsemed olid hästi nagu kline jah, et meil lihtsalt nagu. Aga ja ma võitsin selle koodiga ära, et näiteks nii-öelda neid tsensori sensuuritud Loodukesed kaoksid ära, kui nad pisimütsiga nagu andsin oma inimestele veits privaatagara, tubli, mida nüüd siis teha ei saa? Ei saa, vaata kunagi oli põhiasi see ka, et nagu ma tegin endale mingi surnuaeda ka maja taha või mingi sihukest ja siis. Paned võtad endale seemsilistel, paned ujuma? Ja siis võtad kõik välja sõnade saali, failide see oli põhiasi, vaata nüüd, ma ei tea, millal Lennart Padari vaadata. Ma ei tea, ei tea, aga nüüd enam nad saavad basseinist jumalale lihtsalt välja. Okei, sa oled ikka käinud ja järele proovinud, kuid a- käimisest järel proovimisest ma just rääkisin jah, eelmine nädal just rääkisime kaaslasega, üliäge oleks mängida praegu koos siin midagi või siis näiteks minu lemmikmängijaks oli Hyvous. Ja siis ma mäletan, Hybrus neli oli väga äge, vaat see mäng oli meil olemas, seal mängisime niimoodi kordamööda, seal oli nagu tsekke söönud ja siis oligi näiteks vennaga ja mis iganes sai neljase neljakesi mängida vastu lihtsalt heina pärast siis arvuti tagant ära ja siis igaüks tegi oma käiku eine. Ja see, see nii naljakas, kus su mälusin petab. Et ma mäletan, et see oli hullult graafiline, hullult nagu elasid sisse, see tundus nii Riil ja see tundus nii äge, siis ma olin mingi, ta ei olnud kuulnud sellest mängust, Sven, mingi, ma pean, Youtube'ist näitavad kindlasti ma leiamegi geimpleiena. Läksin, otsisin Hyvous neli ja näitan talle ja siis ma ise pettusin mingi. See oli nii äge lapsepõlves nagu, kuidas see nii halb. Pea nagu odav ja sihuke vana välja näeb, ta nägin nii, ta oli nii uuenduslik mäng tuli väga innovaatada. Kell ei näe olevaselt, nüüd sa oled näinud neid ube, uusi innova ja põhimõtteliselt kõike praegu ei saa aru enam, mis on, Fixi on ja mis on päris nagu praegu, ma kujutan ette, et nagu meile praegu tundub ka, et issand, sa näed nii reaalne veel ja ma arvan, et me ei ole veel isegi pool seal ja tegelikult. Mina, kes ma muidu üldse plisse ei ole mängida, nii, aga kaaslasega ma lihtsalt olin see naine, kes vaatas terve ta mängu selle laesdovas teise osa läbi, esimese osa samamoodi ja see oli tõesti väga mäng, tõesti soovitan. Ja juba teine osa näiteks oli nii, et kõik juuksekarvad, Maidan, näokortsud poorid ka on välja joonistatud, sa näed nii, sa vaatadki filmi, tal on oma stoori, lainud on väga sügav, ta on väga nagu seal ei ole, vaata seda nagu Siimsesse, jooksed vastu seina asjad edasi jooksma GTA külge. Et ajad on muutunud ja toovad ikka väga palju uusi võimalusi. Ja samas kui sul oli hirmus neli, mulle hullult meeldis, ma mängisin ehitšeffemparis kahte seal oli, see on niisugune ka, ma arvan, et mängisin seda kandma, mängisin palju mehi, kes ma käisin palju koolise pärast kooli, palju, isa. Mulle see väga meeldis. Seal ma muidugi ka. Kasutasin väga palju koodi, seal sai sportauto võtta, mis oli nagu. Mis seal siis kõmmutas neid? Kõmmutas neid kivist kuule välja ja siis sellega sa said hästi palju kiiremini, võita kämpeini. Ühesõnaga noh, ütleme need koodid olid ikka põhjasid, Akeedeeaa on küll selline asi, mida ma olen, ma mäletan, mängisin esimest, siis ma olin kettal Londonit mänginud ja nüüd vaadata seda GTA, mis, mis see viimane on? Seda enam pean, ma tean, mõtis mängis seda, esin, nii, retsilt arenenud, mäletan, kunagi oli see politsei olidki Edela-Londonis kui oli see, et kui politsei sind taga ja siis oli niimoodi mitu politsei peadki. Pidid kähku sõitma nagu tee pealt eest ära ja kuidas, nagu hipi, millega sa mängisid selliga mingi väike nagu plörts või nagu kõik olemegi piksel heited ikka väga huvitava ajahüpe oleme tegelikult meie generatsioon teinud, kus me nagu mäletame, nii palju neid asju ja me oleme kõik sellega nagu üles kasvanud. Et see on vahepeal nagu täiesti troopiline, mõelda nagu, millises ajas me praegu elame ju tegelikult on täiesti arusaadav, et tegelikult me ei saa mitte midagi aru, sest see kõik muutub nii suure kiirusega. Sest mäletad veel, hiljuti oli ju see, et saatekava sa ei saa nagu praegu me oleme harjunud sellega, et telekas sa vaatad ükskõik mida, mis iganes ajal oli eetris, vaatad ükskõik mida, saatekava on kogu aeg ees, sul on nii palju kanaleid kättesaadav siis ei olnu kanalid kättesaadavad, ma mäletan, kui palju sa pidid maksma, et mingit lisakanalit saama, jumal tänatud, et mul oli kratsioon Networks ja sott, pann oli vaja, on ja minul oli seal ja saatekava oli tuli kaasa siis mingisuguse ajalehega oligi eraldi saatelehtedest vä? Jah, mingi saateleht oli ja ma mäletan, kui see kolis ümber kroonikas telekava või mingi telesaate saatelehte oli minu arust ja see oli veel hiljuti tema mäletan ja mõisapõhimõtte pärast kusjuures vaatab alati veel saatekava, ma ei tea, kas tõesti ka veel vaatab seda, aga tal oli veel eelmine aastuse olemas. Igal juhul ja ma mäletan, kui sa ajasid mingit kohvi, okei, kohvimassis joones mingi joogi sinna saatekava peale. Milline lärm selles tõusis? Ain teab, mida ei saa kuskilt mujalt vaadata, mida sa saaksid vaadata. Ja üldse nagu mu isa oli väga tugev telekakanalit, ütleme nii, et ta pidi kõiki saateid, vaatan, mistõttu ma olen näinud ka Heraklese, ma olen näinud neid Entšansid, mis need nõiad olid, on ja ma olen armunud. Ah, kurja issand mälu vägi jaevõluvägi ei võluvägi oli ja vägi pole, nad olid võlu. Võluvägi on ja ma ei tea, pahvid olen näinud siis mingisugune ekspaarilisman kõike näinud, nagu lapsepõlves kõik ka rallisiga näinud. Kas sa seda mäletad, see noorte selline selline, ma arvan, laadinekate saade oli mingi kas mingi see, ühesõnaga, mis sari rääkis sellest, kuidas üks noor tšikk läks kooliks hommik ja siis mingit toksiliste toksiliste ainetega. Auto lendas talle, toksiinid lendasid talle peale ja siis ta muutus nagu, et ta sai muuta ennast mingisuguseks roheliseks, hulluseks kuidagi nagu mingid võluvõimed olid tal teemal, et okei, kes iganes, andke mulle teada mingisuguse Aleks blä-blä-blä mingi seiklused ja see oli kunagi üks mu lemmikutest. Ja kuna mu isa ei saanud kõiki neid asju vaadata pidevalt telekas, siis ta pidi neid lindistama, meil oli VHS makk ja, ja ta lindistas neid saateid, siis kassetile ja filme ka ja kõike lindistas, nii et meil oli reaalne niisugune. Me lei terve kapitäis kassette ja ta vaatas lausa aastatepikkuselt järele mingisuguseid asju, mis tal olid kunagi jäänud vaatama. See oli nagu mingi obsession, ma Aigars sai seal jobsession ja igal juhul sellega oli niimoodi, et see ei ole nii nagu tänapäeval lihtsalt vaatad mingit salvestust, vaid sul pidi jääma teleka telekanal sellele kanalile, mida sa tahtsid salvestada. Ja siis sa seadsid maki mingile kellale ja ta hakkas automaatselt salvestama ja lindil pidi olema piisavalt vaba ruumi, et sinna peale salvestada ja mida kõike seal pidin nii palju asju olema paigas, et sa saaksid oma asja salvestatud ja, ja kui oli see, et mina ütlesin koju pärast kooli, ma unustasin ära, et isal hakkab mingisugune, ma ei tea, mis iganes võluvägi, hakkab mingi aeg telekast, mina tahtsin seda cartoon'e vaadata ja ma läksin cartoon'e network'is ja järsku kuulen, et Mac käib ma enne polnud mingi aeg tähele, makk käib. Salvestab viru kartooriumat ja elu on jälle läbi, sest isa tuleb ja vaatab ja seal käib Domentšeriumite võlu äkki või ma ei mäleta neid hirmuaeg, ma lihtsalt ei saa seda kuidagi tagasi. Aga samas oli nagu full see, et kui sulle midagi meelde, siis, no ma mäletan, me vaatasime, Robin Hood mehed sukkpükstes Me lindistasime sellega me vaatasime seda, ma arvan no kord nädalas kindlasti, kui mitte rohkem. Me vaatasime nii palju seda. Tänu sellele me lindistasime kero visioone mis tähendab seda, et näiteks 2001 aasta eurovisioon oli vist 2001. Ühesõnaga see, kus see aasta, kui Venemaad sittendas all suu. Ma ütleks Eestit. Kas, no ühesõnaga, meil olid kõik laulud koos Koreadega olid peas, nõnda et kui me läksime Soome reisile too suvi siis vähemalt kahel õhtul terve reisi peale siis õega kahekesi tegime kogu Eurovisiooni eeskava, kui kõikidele, kes võitles reisil, oli ja vanemad tõesti, aga see kõik tänu sellele, et meil oli see VHS kasseti peale lindistatud ja meil on siiamaani kõik need vehasid alles. Nii et peaks peaks uuesti sukelduma, mis sinna kokku on lindistatud. Aga üks asi, mida ei ole lindistatud. Vähemalt mitte VHS-i poolt olla Alloul Mortal orkestri ja lugu kannab pealkirja fani viin. Uskumatu, aga kell on jõudnud juba sinnamaale, et me varsti peame tegema siit minekut ja saatma teid edasi oma laupäevase päevaga. Küll sai alles palju teemadel räägitud, huvitav, et see heietamine ikka, ma olen vaja kohe lendama, ma lähen pikema aja seisma, et nagu, või noh, see ongi nagu kusjuures seal põlevad niimoodi öelda, et aeg seisab, et nagu tegelikult aeg muutva, sina oled nagu seal vana nagu kinni selles ajas ja sa ei pane tähelegi, kui kiiresti aeg lendab. Ja see on hästi, ma just lugesin, ma ei mäleta, kust ma seda lugesin, aga keegi lapsevanemad kuskil arutasid, et et see nii huvitav, kuidas siis, kui sa, nagu, kui sa oled sa nende asjade sees? Nendes ongi tihtipeale üleüldse ma ise tunnen ka, et nagu, kui sa ootad näiteks väga midagi mingisugust, no ütleme, reisijani siis aeg läheb hullult aeglasti nagu venib aeglasi aeglusti ja läheb nagu lihtsalt venib ja venib. Ja siis järsku on see reis läbi juba. Et nagu see aeg nagu läheb kiiresti ja aeglaselt ära samal ajal teada, mis tunne on, et aeg läheb kiiresti aeglaselt, samal ajal sa pead emaks saama, siis sa pead tähele, kui laps kui juba kaja kodust välja, seal lapsevanemad rääkisidki, et nagu, et see ütleme, see rasked osad on ja need nagu need tunduvad nii pikad ja kõik tundub nüüd ikka ikka on, kogu aeg on nii pikad, aga samas laps kasvab juba ja, ja aga lõpuks on ikka tuli. Aga jah, kahju, et me jõudnud nii paljustki rääkida ja ma tahtsin rääkida veel või karpide pesemisest, mida vanemad käskisid teha, kõik võikarbid tuli ära pesta, mida selline nuhtlus, sest need on rasvased, no kuidas ma saan, Nofeerid läks ikka korralikult ja sest isa tahtis mutrivõtmeid seal hoida naelu, mis kõik. Kus siis mujal, kus siis mujal kui mitte puhates või karpides? Näljahädad ikka aastaid hiljem ka veel ja meil on ka siiamaani igasugused karbindused, et on mingid salatikarbid ja ikka kapis on, aga alati on sinna midagi panna. Kas on jäänud Nornial sünnipäevalauast üle lastetud? No täpselt selles suhtes väga toredad need mitmeid mitmeid kordi kasutada ja kohutav oli see, kui ühe võikarbi kaasa lisatud teiseväelane kaaned ei läinud kinniskummiga panema kinni, mõni patsikumm läks kaasa sulle sinna sugulastele oijah ja samas karpidest rääkida, sest mul on, ma olen aru saanud, et see on universaalne, ülemaailmne, on see, see vaata need küpsised, need metallist küpsisekarbid, kus olid ja lid ja värgid, kaunilt ja nii edasi, nägin veel hästi hästi apetiitne välja ja iga kord, kus sa selle lahti teed, on seal niidirullid. Ja milline bet iga? Tõmbas niidirullid või nööbid või mis iganes juures v ehted ja, ja mis veel ei rääkimata oli täitsa turnikate teemadesse rääkida oma turnika mängudest ja see oli koht, kus iga laps sai oma jalga vahe ikka paar sentimeetrit sügavamale. No neid kukkumisi oli palju, siis no ega sai mängida. Pimesi koju tegelikult turnikatel õhus. Mängisime pimesi, kui need oligi seotud, silmad kinni ja turnikate pealsest teisi kätte saama, Janoseiku kukkusid korralikult või lõid endal suure risti endale otsaette kulmude vahele. Kuskil otsa külge tõmbas täitsa nagu naha kõik lõhki ja veritsevad ja kõike, aga aga jah, olid ajad. Tunnistama, et aega nõu andnud hoopis sinnamaale. Me soovime esitada kiliseeemmoisi. Ja nüüd küsimusi. Grill näen, mis on meie tänane küsimus. Meie tänane küsimus läks mul täiesti. Meelelaadiga võimeid. Lühimälu ma ei tea, sa mäletad. Kui ka siis, kui me olime kümneaastased ja sa ei mäleta, mis just minut tagasi me siin arutles, kas sa saad aru, et vaata nagu ma saate alguses ütlesin ka, et nagu mingid asjad lihtsalt ei tule meelde, ma panin vist täna kogu oma meenutamise ja mälu energia panin sinna peale, et ma suudaksin kaasale. Tänan, aga tõepoolest, raadio kaks esitas täna ma täna sel nädalal oma kuulajatele küsimuse meigiga või meigita ja me otsustasime medalid väga vastastikused, täpselt vastupidised vastmeelsed vastutusseisvad oli. Mina isiklikult arvan no kui mina, naine, mul on vabadus valida, kumb oma ise tahan, kumb ma tunnen, et mu eludena mind suundamise. Ongi nii naljakas, et kui ma tahaks kohe öelda, et meigita, sest nagunii mugav sa nühid oma nägu, kõike, Holfay naine, pea muretsema näiteks kallista kedagi, no see on kõige kohutavam tunne, kui keegi lihtsalt pressis su enda õlga, sa näed ta triiksärgil seda meigile, b mingi pool mu nägu jäi õlale ja sul on nagu häbis tähelda. Kas mingi? Ma loodan, et ta kallistab paljusi külalisi ja ta ei saa aru, et see olin mina, kes selle meigilapid. Ja alaletis, mina olen hakanud ja enamuse ütleme nõnda, et 90 80 protsenti ajast mul juba on see sisse jäänud ja ma olen saanud sellega väga hästi hakkama, kui ma kallistan kedagi, mul on full, meik on peal, siis panen endale niimoodi käe, panen niimoodi ühe käega, siis blokeerin oma näo, selle Prarryheli, lase täitsa ära, ostad naus, hoiaksid ennast koroonabakteritest ka seda, et need on igal juhul hea, lihtsalt tihtipeale tüdrukutega kallistamine on nõnda, et. Me oleme üldiselt sama pikad ja ka poiste asjad jäävad, nad ei kallista, nii nad tunnetavad, näevad, et sul on meik nädal, mingi niuksed väiksed tupsutuse selja taha, lastel on see karukallistus, kus nad tõmbavad su ja siis paratamatult sa pead võisid, nad on pikemalt ka siis sa peadki ennast nagu väina võtta ja kus nipid kõrva taha, ehk siis kui kallistad, siis ühe käega, näiteks, kui sa parema käega võtad ümbert kinni, siis vasaku käega paned käe käelaba, paned siis vastu seda kohta, kus su nägu maandub, maandub täpselt või siis paned selle käe selja, paned siis endale vastu, peske ja siis saad niimoodi niimoodi nagu kallistada ja niimoodi, et riitika puhtaks. Vot bana me peaksime tegema mingisuguse kõlli, kus, nagu soovitus, soovitused ja aga, Ja kuigi ma tahtsin alguses kohe öelda, et mulle meeldib meigita rohkem olles, samas ongi nagu, et ei ole ühtegi teistest, samas kui ma olen meigitud ja nagu ilusti meigitud vaeva näinud äge silma meid. Ma tunnen ennast, siis kaob fantastiliselt. Ei hakka ette, seda tahaksid sügada nägu, vaid sa oled lihtsalt nagu mingi, ah, ma tunnen ennast nagu jumalanna, et ilma meigita, ma tunnen ennast nagu loomulikkuse kuninganna, aga meigiga ma tunnen ennast nagu sätitud ja impleis kuninganna. No vot see ongi jälle selline asi, et sa pead sa pead oma sees, oma sisemise käskijanna oma kuninganna üles leidma, sinul ei olegi vahet ja ausalt öeldes tegelikult on niimoodi, et üleüldiselt see sisemine kuninganna leidmine annab selle impulsiga sinust väljapoole, nii et nagu hästi paljud näevad seda sinus, et A see säras glov, mis sellest tuleb see nii kaugele näha, et sellel ei ole vahet, kas sul on, me ei paista mänk silmani täpselt siis rõõm, rõõm, rõõm tuleb enne, kui kõike muud on ju. Ja need säravad silmad särav, silme. Lainerit, ma ütlen sulle pigem särts silma kui lainer silmajoonele. No ja kuigi noh, nagu seal on mul see suvi kuidagi ma avastasin, et et näiteks nagu täis Cover'id jumestuskreem on kuidagi nagu tundub nagu nii nagu kuidagi ahistav. Et nüüd nagu tundub hea jume taha, pole ammu juba jah, et tahad nagu midagi kergemat. Mineraalpuuder mineraalpuuder, istu võidku ja ma olengi nahale ka väga sõbralik, kaitseb päikese eest ja kaitseb, tervendab nahka, sisaldab tsinki, mis on väga inflamp. Anti lammentori aitab sind probleemse naha puhul akna, mis iganes asjad ei ummista poore mitte midagi. Ja mul on viimased paar nädalat järsku täiesti lambist läks näonahk. Et kõik need hääled, oot oot, oot, ma ei saanud päris täpselt aru, kui kaugele tuleks. Hästi kaugele ja ma ei. Ilmselt tean, milles asi on, aga eks need spekulatsioonid jäävad sinnapaika, need on natuke paremaks läinud, aga lihtsalt järsku ma sain 31 ja siis järsku nahkenemingi. Meie Väguste. Aga seal mingi äge, väga. Või on siis ka lõpuks jõudnud sinna et nagu lihtsalt, ma ei tea. Programm. Oot ikka ülihea aga, aga selles suhtes küll, et ja kuidagi nagu saad aru, et tahab rohkem hingata ja ja vahepeal, kui tekivad väga lampi punnid, siis see ei pruugi üldse olla ta, ma ei tea, ma sõim midagi valesti, tihtipeale on see välispidine asi. Sa mõtled küll, et no ma ei ole muutnud oma näohooldust, aga mida sa võid olla muutnud, mida sa omale näkku oled lasknud või nagu mida sa jätnud mida sulle näkku lastud ka sellel on? Väga täpselt ei, aga tegelikult nagu vahepeal juhtuvad asjad näkku, mida me sinna ei oota. Tahan näiteks näiteks burgereid voolab, kata ülalõua. Kui ta juba ülalõua lähed Näiteks voolab mingisugune sibulakaste või mingi sinepi või mis majoneesikaste voolab mööda lõuga alla ja see pühitseb Salfaga ära. Aga ta läheb sul pooridesse ja ummistab su poodides võib tekkida lõua peale akna paari päeva pärast. Nii et sööge See ettevaatlikult, vaadake, mida te endale näkku lasete ja kellele ta seda laseb endale teha. Teie olge terved ja tublid, naiste saun on igastahes nüüd külmaks läinud ja me lähme paneme ennast lõpuks riidesse, peseme ennast puhtaks. Ja teiega olid raadioeetris naiste saunalaval koos paljas porgand ja Kristel Aaslaid, kohtume teiega juba järgmine nädal ja. Ja jätab, töötab, ütleme siis teiega. Hüvasti, Chico Prei, sama neelses, neil olge tublid tšauhh.