Ei ole. Mingi. Aeg on praegu kuni etenduse lõpuni veel mõneks ajaks ahju korstna juurde nende suurte rahulikult ma kutsun sind. Mida saab argipäev, on marke lüüa? Ei maitse? Ei nüüd ei olegi kompli lambikese ümbrikud meediaga mulle meigi marti ka, sest mul oli valmis kirjutatud klambrid ja siis linna peale paine kedagi tehtud. Neeme mõõtis vehkisid nurkade, õli. Ma ei tea, kuidas tegin. Need poes ei müüda ka see, kõik ei ole. Homserina sõitsid. Sellest ei ole kuradi kuradi teada, mehikesel vedelat ostsid ka. Meeldib, kust see pärit ukraina, mõtle natuke nalja ja õli, nii paljusid sõidupileti mata loosivad, rahudoosid teatri õudselt ladunud. Kuskilt lugesin kokku röövitud. Keeda läbi leiva puhul. Seal avastati, et mul pole mingit kahtlust malev majja või kes mulle seal kohutav. Tegijana kirjutaksin laata. Viibida ilusaid aegu vaipveoga jalavaev. Seal on veel pidama ja niimoodi võngub toad. Legendid ka, kuidas ta niimoodi kostitab, kuidas need kohviga nimetatud kopli kaevurite tütrele jooksma? Kus oli teile, mis sa tegid vabariigi aastapäeva, ehk siis läksin, Johani olid vabad. Juhatuse liige ja ka külmadel, sealpool on vastuväiteid ja radiaator on elektriline. Ja seal oli ikka inimestest ka mulle nii. Jeffi teenused mõjuvad mõjumise, ruut, jäägapatvaid, rõduuksepoolses poolne rõduukse, nii et mul oli tõeline kõnega. Kas oli üldse niisugune asi hoopis nagu eraldi vastuvõtu vastu, need olid saadikud, ainult kes need olid, need diplomaatiline? Korpus ja. Portugali. Vorm, mille korpus ja muidugi kiire äravormi ei ole küsimus ainult vormi. Oleks sul varmas oleks pidanud marssima seal võidu väljakul. 10. Peal käidud soe. Üleeile ühesõnaga põhimõtteliselt ka juba siin ja selge jõge. Puudel on pea kohe nagu jahu. Jah, ma toon ühetera. Kapi tund kõigil värav selle üle. Eli külvi riituse juurde, mis pidude Rehkega kohtumine. A. Rääkisin temaga kliendid üle käinud nii-öelda millalgi eile välja tee. Ja minagi telgedel. Marina Karinang Pirita lillepaviljoni kõrval Selliste trühvli see peabki. Nii et nii palju vedelam aadiga, mida meeles pidada. Minu malliga täiuslik niuke, tõstsime käe, täitsa pikema vahe. Killul telefon. Ja riigile killutavam, segades veenikoha. Ma olen lendu kohe millegi kylie paviljoni. Vaata kui jää kuidagi seal navigeerida, null kõik seal välja viga, jama keerab kõvemini, mine, ta ei saa keerata. Ennem läbi Vene vanglate. Iisraeli ta kütet. Kuule, anna, lahkun mattundma. Tükkimisikas lõpeb, ei lõpe tegema. Nii ruttu. Tulevad veel juba 10 minutit. Kogenezukesin ausalt. Kus ainetes nüüd läheb? Kallegi päeva ja ka tehakse kõikne, vaata. Logi keerati. Vastasin isandatele. Kadri, siin olin, mõtleme, räägi. Anno natuke ma ei osanud. Ana Lagle leib ana juhtunut jõududele Filmuna. Kuule, räägi. Räägite kõigi vaielge minuga sünnipäev, igatahes midagi, sest siin on. Väga tähelepanelikult. Muljed on mööduvad. Neetud jumala agara kruvi seljaga kruviveega. Ei kuule igal juhul publikuna. Oli aga mis siis on? Läinud üks venelaste poole, kui räägime, kes ei kuule, me kuuled midagi. Kuule, ta läheb mööda. Kui ka niisama modiaatori lõhud ära ja segasin Ines. Räägib. Hüppab. Närvid läbi. Salme räägi, millal, millal küll koolid äratada. Noh ühesõnaga. Pärast sõda oli parem kui praegu. Soojem oli pärast. Ma kuulsin, kui kaks rääkisid, et pärast seda palju parem elu, kõik odavalt, kõike seal ja kõik oli saada kapeedele aval saba. Nii õnnelikult kui räägi. Elus veel praegu aega täna praegu siin tänapäeval. Üks mees on ta Filmi kinniseks. Kiilu ei ütle veel, kes? Ei ütle, kas. Mina iseseisvuse laske. Minuni ei ole ma siiani. Ja mul ei olegi tundmatu asi. Aga ma ütlen sulle, iseseisvus läks palju lute. Praegu sellega oli juba kõik nii aeglasel ja kui seal on neid, kes kui midagi on ette valmistada, kuidas neil ülemine ja see oli palju kohe hoiakad käima. Ja küllap. Need on piiratud ja see on siin palju. Natuke ilusam, ilusam alati on aeg. Kuule, mis selle mehe nimi oli, grimeerija, rääkisid kütlustus niimoodi. Pöidlad on muidugi hea, et vanaema ammugi. Kuulnud oli teinud midagi klassikalisi Kremli teatel laamise naise Krimmi tegi niimoodi, pöidlad jäägu. Jäägu see nagu kunstnik maali, valguse, valguse-varju mäng tunneb niivõrd hästi emotsiooni. Nelja pulgaga need eraldi, et, et sul ei ole Loht. Mujale vaadata SUUR puhtlikud nime, järgmise nälja, kui nad tulevad need ära Oslo ning selle kohe ära, aga ta oli ka prantsuse seal käinud ja õppinud. Nüüd hakkas näeb rikkuma liikuma. Mahuldamakseks. Neile? Ei, mitte nüüd siis lemmik ja kaneelipreestri. Aga need olid siin juba enne enne kui mina tulin ja hakkasin kirjutama, kui minagi olidki. Lahenda ära rahmeldamine. Kloonimine. Seal baaris pakutakse. Taime. Neljapäeval. Koguku viinaga. Kogu põrus. Püsti. Töötu turstnud viivaks. Ema murelikuks ja kas morss juba läks seal kõva häälega mugulaga? Kus tegelikult nägi välja lahendused, olid vanasti tead, siis oli ju ka. Skulptuuri majandusi, kus ta mängis, eks ju, ja, ja kauplustega sõitsite Eksporti. Praegu küll mäletakseerimist jumalavallatud lambad, mine sooservatas Kredage teatavale Palermosse hakkas mehkla ninakas läti lõuasuunad ja. Ja nagu väike märkus t. Erinevatel. Ja mina lendasin nimegi. Issand, sa juba. Ja nii istuli. Kergelt maantee pole mitte midagi viga. Kuidas ostjad isegi nii mägi pühib, näha saab, täpselt nii, mäletad. Oli ühte. Eva põlivategreeveedeemia veereb võõrde tütred ärevalt. Naer. Lüpsijäämastiteegi loomas kärakat ehmatanud jõudsid see tere, tere ja nelki. Üks oleks veelgi olnud niimoodi. See oli vapustav ukse juttu, aga see, kes oli verine kehtibki Lynni kantslereid, kulla Meie järgi neutraalsed. Grillil ooteklaveril. Laialdaselt pilte. Ei ole siin, ma räägin siis oleme, oleme kadri laseb kadril seal üleval, eks ole, niuke kitsas, pikk abielu ja kaks lauda. Loo tuli, tal oli koe valge puude. Ja nii me Krimmi ja keegi küsib, eestlasi võeti, kui tihti saba koti. Koeraga. Jah. Kehvem. Meelevere. Uue elektri oli veel koeredamalt hõbe, menetleti püsti. Ja väga väike. Ja seal oli. Teataks politseini maja kohas on, kes loob, korda jätab ja. Ega me ei pea minema, mina pean minema, admin, aga mina. Ma kuule, Pukad. Nii palju meeldimine esimesest märtsist piiridele välja, et ma nägin. Mina küll. Aga kui kallid need üllatud mina, mina võrdlen, et mis siis eesti ajal olid ka piletid kallima. Teatripileti olid väli hea, kallilt. Keriga suurt majanduses ei pea. Ma ei tea, mis kodanlikul ajal ei mõtlegi. Siis ma ostsin nagunii vaja, vaja oli teda ja. Ja kellegi kolima. Puhas. Aga tollel ajal oli ikka rohkem seda näitleja peale tulid ja selles mõttes ka oma lemmikuid vaatama ja ja mitte noh, nagu ikka neid ka. Aga rahvas tegeleb muude asjadega. See vastane mullegi magus ta siia, ta. Ja mitu korda kübar küll oma elus olen teinud, mis on praegu veel ei tea. Tuli hapukapsasupp ja praad ja keda ja kuidas? Ahju kahmasin. Kilogramm ka tavaliselt kunagi ei hakka, ma ei jõua neid ära teha, potitaimed jäävad ja need ära jää. Ainult paneel ainult ei olnud tehtud ka liiga põhi. Palun. Tuua peab ütlema. Ka nii hea tulu või ei ole seal Tatari tänav on jääke. Muidugi selle kinni. Arkadi, kaheksa. Mõned nõupidamine ei ole ja ma tulen, ma tulen sinnapoole, jajah. Neljaga. Kiviga Julia kombel õudsad ja mina ka nimega tüdruku jäädki sööma. Oota, ma annan sulle. Ilm seal väljas on. Sajab muuseumi aia. Minimeeritud autod sõidavad sindel ümber maja. Lõhnab ajaja.