Kuule, sa mõtle ikka mõtleiga, vennas, mõtle järele ja mul maad ja mõisad käes. Rikkust ja vara vähe peale sellel mul kõrged sidemed, vennas. Stinedasgowa ise on minust sugulane. Kubermangu ametnikud värisevad minu nime kuuldes. Maja on mul alati täis, kõrgeid külalisi ei julge keelduda minu küllamustes. Harris on rõõmuga valmis täitma iga mu väiksemadki tuju. Talupojad ja mõisarahvas, uhked. Minul rikkus ja kuulsus üle. Mulle ustavad mullu, et ma neid. On mulle jäänud vaid üksküla ja 70 hinge talupoegi. Nii et ei kirjades. Ma tänan. Kuid abi ma vastu ei võta. Ka minu volvol 100 parema meelega vaeseks, kui saldumataks. Kus puhta tõulisid emased poeg ja oma kutsikaid imeda? Ainult et vaevalt teie talupojad nõnda elavad nagu teie koerad ja oma elu pärast ei saa meie tänu jumalale ja härrale nuriseda. Seda ütlen minagi. Riila Petrovitš koerapoiss, paramon. Aja mis tõsi, see tõsi, isegi mõnel aadlimehel poleks paha vahetada oma mõisa meie, härra, ükskõik missuguse koerakuudi. See aja see siis oleks tal kõht rohkem täis ja soojem oleks tal olla. Andrei kaveri, lõvid ei tule tagasi. Kui ta ei tuleta. Jah, härra, jah, ja ütle Lubrovskile, et kui ta otsekohe ei tule tagasi koskasse, siis lähen mina kurat temaga igaveseks ajaks tülli. Kuulen härra. Vastamist põrnitsed, siin on ta kiri, teri, mis kiri. Või ei tulnud onu tale. Minu lugupeetud. Mai kavatsen külastada teid seni, kuni te saadama koera poissi paramoskad minu juurde vabandama ega anna mulle õigust teda karistada või talle andeks anda. Kui teie teenrite nöökamisi tule mul mõttessegi sallida ja samuti sallima neid teie poolt. Sest ma pole mingi narvaid põlinaadlik. Sellega jään teie alandlikuks teenriks. Andrei Tubruski. Kui. Mina teaksin oma inimesi tema juurde saatma, vabandust paluma ja temal oleks õigus, kas andeks anda, võid karistada? Tõepoolest, nüüd ta õige mõtled. Kas ta teab, kellega tal tegemist, küll ta alles saab pääl näha, tahab tunda, mis tähendab. Tere, Teie hektsel len. Tere. Kuidas su nimi oligi? Mis asja sul oli? Olin linnas sõitmas ekstsellents ja tahtsin teie valitseja vandem Johnovi juurde sisse astuda, et teada saada, kas ehk ei ole teie ehtselentsid mingit korralduste tuli väga õigel ajal ja kuidas su nimi? Shapaškinud, ekstsellents sealsamas aja, mul on siin tarvis Ramaski via võta viiva. Ja pane tähele, mis. Kreeme kuula nüüd sabaškil mullu naaber mühakas väikemõisnike, ma tahan tema käest mõisa ära võtta ja mis sa sellest arvad? Kui on olemas mingisuguseid dokumente Teie ekstsellents või seal närviliselt kommente sul tarvis on? Selleks on olemas korraldused. Või selles just seisabki, et ilma igasuguse õiguseta mõis käest ära võtta. Talle toetatakse mõisa kuulus kunagi. Meile taotleti kellegi käest ja nüüd müüdi hiljem Tubrovski isal, et kuule, kas sa ei saa kuidagi sellest kinni? Keeruline ekstsellents. Arvatavasti toimus müük seaduspäraselt. Vennalt katsu midagi leida. Aidake Teie ekstsellents, kui näiteks teie ekstrilentsil läheks korda tee naabrilt ükskõik mis viisil kätte saada akti või lepingut, mille alusel mõis temale kuulub, vot siis muidugi. Tulekahju ajal, kuidas tema paberid on ära põlenud või et no mida siis veel tahta. Säärasel juhul suvatseb talitada seadus järgi. Asi laheneb kahtlemata Teie meele järgi. ERR-i logo, vaata siis. Nii, ma loodan su püüdlikkusele ja minu tänulikkuse peale võid sa kindel olla. Kuna nimetatud mõis on ilma ühegi seaduslikku, kinnistus aktita eespool nimetatud Kaardiväe eruleitnant Andrei Tubrovski valduses nõuab hageja nimetatud mõisatu Browski ebaõigest valdusest äravõtmist ja andmist seaduslikku pärija. See on erukindral Cyrilla Truekuurovi täieliku kasutusse. Pärast neid uurimisi, mis maakonnakohus selle palveks kirja alusel korraldas. Selgus, et vaidlusaluse mõisa praegusel valdajal eruleitnant Antreidu Provskil ei ole esitada mitte mingisuguseid kindlaid ametlikult kinnitatud tõendavaid dokumente oma avaldamisõiguste kohta. Seepärast otsustas kohus nimetatud mõis koos maa tema valdustel olevate talupoegadega ja kõigi muude tulutoovate aladega kinnistada erukindral projeguurovi nimele. Kaardiväe eruleitnanti Browski kõrvaldada nimetatud mõisa valdamisest pikaaegse ebaõige valdamise tõttu saadud tulud. Nõuda kostjalt hageja kasuks, siis sellele otsusele on alla kirjutanud kõik selle kohtuliikmed. Palun seeliku lõuga, austutud kohtuotsusele. Kostja Andrei Gabriilovitš Tubrovski nüüd on teie kord anda oma allkiri teie täieliku ja lõpliku nõusoleku kohta või otsese mittenõustumise kohta. Kui teie tunnete, et teil on õigus ja kavatsete esitada apellatsioonikaebuse Härra Vladimir Andrejev it's. Mis angilise, Vladimir Andrejev it's. Teile on kiri isakodust kistaniowcast tänan, või sa võid minna. Kiri kodust. Juba ammu pole isalt mingeid teateid. Nägin Irandrii, issand milline on sinu vanahoidja. Võtsin julguse sulle teadvustada sinu papakese tervise kohta. Tema tervis on väga vilets, vahel räägite mõttetuid asju ja istub päevad otsa nagu mõistmatulat. Aga jumal ise otsustab meie elu ja surma üle. Tule koju, mu kallis laps, Me saadame sulle Pessotsime Jesse hobused vastu. On kuulda, et maakohus tuleb siia meile, et anda meid Truyakurovi valitsuse alla sellepärast et meie olevat nende omad. Aga meie oleme mäletamat aegadest ikka teie omad olnud ja ei muust eluilmaski midagi kuulnud. Sina võiksid, kuna oled ohvitser ja Peterburi linnas, elad sellest teadvustust anda isakesele tsaarile. Ja tema juba ei laseks meile ja sinu vanale isale ülekohut teha. Jään su truuks orjaks, kes ma sind sinu ema surmast peale, kui sa veel lapsuke olid, sinu isa majas hoidsin, ootame sind koju. Sinu Riinoya koorurna. Triisa paki asjad kokku, sõidame koju. Tere, rahvas. Veereme pere. Kuidas on isaga, kus isa on? Aegne kotkapoeg jõudis koju, jumal olgu tänatud, nüüd oled siis isakene, jääb iga tunniga nõrgemaks viletsamaks. Astuge tema tuppa, härra. Lõka. Ootus sünd. Jõudu enam ei ole. Ei ole mind enam kauaks. Isa, mis sinuga on, isa? Isa isa Triisa ruttu linna arsti järele. Trooja kuuluv on väravas ja küsib teid. Kuurav. Ütle talle, ta kaoks, ei pea, nagu ma olen lasknud õuest minema kihutada, mine katusse, saadad sa ennast? Iisak Irina, Petrovitš ei anna nüüd kellelegi asu. Ära hädalda, nänn 100 Anton linna arsti järele. Kereilabetroovis alleaa, meie noorhärra käskis teile öelda, et kaoksid enne, kui ta käsu annab teid õuest Venemaa. Kohus on tulnud, tahavad anda meitroiad kuuluvile ja võtta ära teie käest, armuline isand, isake, meie ja teist meremeest. Ei, ta on ainult siin, päästa meid, ära jäta meid maha. Anname ära. Tuleme. Räägin kohtuametnikega räägi-räägi sa nurjatu läheb. Pool nii sees, ma kordan ka eile veel, mida juba ütlesin, maakonna koodootsesega kuulute teie nüüdsest pealegi Reila Petrovitš Trae koorovive ele volinikuks härra sabas. Kuulake tema sõna igas asjas, mida ta arvab heaks käskida. Ja teie naised armastage ja austage teda, sest teie peale on ta oma ja. Lubage küsida, mida see tähendab, see tähendab seda, et meie tuleme Kivila Petrovitš Troegoorovid peremeheks seadma kõige selle üle, mis siin on ja palume, et igasugused muud isikud koristaksid mõlemad. Aga mulle näib, et oleks ikka võinud enne talupoegadega rääkimist pöörduda minu mõisaomaniku poole. Kes sa niisugune oled? Härra Vladimir Andrejev, Lograavski. Plaati teha, missugune härra, missugune Vladimir Andrejev. Mis te teete? Te saadate hukatusse nii ennast kui ka mind. Minge koju ja andke mulle rahu. Ärge kartke. Keiser on armulik, Ma esinen tema ees palvega. Ta ei lase meile ülekohut teha. Meie kõik oleme tema alamad. Aga kuidas saab ta teie ees seista, kui teie muutute mässajateks? Tänan teid vaheleastumise eest, teie iha tahtliku kaitsest, Vladimir Randreid. Vladimir Andrejev, mehe otsustasime siia ööbima jääda. On juba pime ja, ja teie talumehed võivad meile teel kallale tungida. Vladimir, Anders, olge nii lahke ja käskige vähemalt Peinugi võõrastemaja põrandale tuua. Niipea kui valgeks läheb, sõidame minema. Tehke, mis tahate. Ma pole siin enam peremees. Teil on küünal kaasas. Ma tulin vaatama, kas kõik on kohal. Aga miks sul kirves kaasas on? Ahidki. Aga kuidas sa lähed praegu ilma kirvete välja? Et kohtuametnikud on ju niisugused kari lõikadet, vaata, kui nad purjus arhib. Panen kivile sära ja mine maga ennast välja, mina kuhjus. Isake Vladimir, adreif. Jumal taevas näeb, mitte tilgakese saanud. Nüüd tuleb üldse viina, meeldis. See on ju ennekuulmatu asi, kohtukirjutatavad meid enda võimu alla saada. Kohtu kihutavad, ajavad meie härrasid härrastemajast välja. Kuule, kuule, kuidas nad oskavad. Kuni neile vaikselt õige kõigile korraga. Ja, ja siis jälgida ka. Kuule arhib see asi, mida sa mõtled ette võtta, ei ole õige. Ega siis kohtukirjutajad pole süüdi. Panengi latern põlema. Tule minuga kaasa. Seal tuleb viiulini ige käia, nuki oleme terve öövahiks, minge koju. Tõid, pole enam tarvis, haistab sellest Pole enam. Suur tänu, isake, lähene. Vladimir Andrejs. See olen mina, Griša ja Anton on ka siin, miks ta ei maga, saad sa siin nüüd sõba silmale, mis kõik ära nägema peab? Kes oleks võinud seda arvata tasemeni kriks? Kus on mingi koorm? Ta on härrastemajas omas toas sina prisse kutsuda siia too majast välja kõik omad inimesed ja nii, et sinna ei jääks mitte peale komponenitaja. Ja sina, don, rakenda hobune vankri ette. Täna öösel peab see toimuma. Ma pean selle täide viima. Isa maja. Õudne. Tassegi siia heinu ja õlgi ja mehed kiiresti. Nii pange trepi alla siia. Hästi. Nii. Ja nüüd mehed. Otsa oodahhib. Ma panin vist kiiruga eeskuju ukse lukku. Mine kähku ja keerase lukust lahti. Kähku, ma kohe süütan. Kaits õnnetus, amendid, hädaldaja koorma teisid, isa. Kõik on valmis, aga, Mu kallid, terveks, läen nüüd sinna kuhugi jumala juurde. Olgu teil õnne ja kaitsku teid jumal ise, saake tulgu või surm, aga meie maha aidata. Kaasa. Kui nii, siis ootan tekiste niukam edasi. Teate seda suurt lagendikku seal enne koitu? Hõisata kähkunen. Eksid kubermangus röök liikumas kihutavad kolme hobused vankritega lausa päise päeva ajal peavad teedel kinni postivankreid, käivad kõlades mõisates, rüüstavad ja põletavad karvaste maju. Mõni arvab, et nende juhtot rovski mis seal imet kodumõist viimseni maha põlenud. Eks teda kihutas, ta hakkas südamevalu sündinud ülekohtu pärast. Ja mina olen kuulnud, et nende juht olla väga vahva ja nutikas. Eisheebrojeguuravid kardaks. Oi vaat kus alles issand jumal, saatnud kaela vilemehe, vilistab muudkui vahetpidamata oma viisikest kus ma laulsin ja see, mis selle eest, tead ju küll, et vile peletab raha majast eemale. Anno talu hobused, käikude Gulo, hobuseid ma tol ajal oli ta iga sööma kõik pojad, tulla korrad kui traditsioon ja veel kord rändele annan. Kuula kuula juba. Hobuse huuled, peremees, hobuseid. Vahtramahl on valmis. Kohe-kohe koguseliselt on kohe härra. Kes see võõras reisija? Jumal seda teab mingisugune prantslane. Viis tundi ootab ta juba hobusid ja muudkui vilistab. Ära on tüüdanud tõepoolest. Uudelinn suvatseb sõidamise. Sõidame mõisniku juurde, kes mind palkas, õpetaks oma sugulaste kaudu. Lootsin täna kohale jõuda, kuid härra jaamaülem arvab teisiti. Siin ma arvan, raske hobuseid saada, mu härra, missuguse mõisniku juurde teie ametisse asute? Rattroikuurovi juurde kuuluv juurde, kes? Soekuurovon, mu, härra, ma pole temast midagi head kuulnud. Räägitakse isegi ta kaks õpetajat on juba surnuks peksnud, issand hoidku. Ja niisuguse koletise juurde olete otsustanud ametisse asuda. Mis seal, härra, ta pakub mulle head palka, 3000 rubla aastas ja täielikult pidamine. Loodan oma õnnele. Tulge, palun. Lähme siit natuke eemale, sinna kõrval ruumi. Kas teid kurvi mõisas keegi tunneb? Mitte keegi teenisid Moskvas, kus mind siia soovitjatel. Kuulge, mis, mis oleks, kui teil nende tulevikuväljavaadete asemel pakutakse 10000 rubla puhtas rahas tingimusel, et otsekohe pöörduda tagasi Pariisi, kuidas ta lukkude, mis ma ei tee nalja selle raha võimudele kohe anda. Mulle on ainult vaja ette otsekohe ära sõidaksite. Ja siis veel teie paberid. Näete. Siin on raha. Härra, milleks ta minu paberid, see pole teie asi, ma küsin, kas te olete nõus või mitte, minu paberid, palun, härra, siin on mul paberit. Teie pass. Hästi, soovituskiri sünnitunnistus. Suurepärane. Siin on teie raha, võite sõita tagasi Jumalaga, mis adjuajad? Kõige tähtsam, oleksin peaaegu unustanud. Andke oma ausõna, et see kõik jääb meie kahe vahele. Ei, ausõna, minu ausõna. Minu paberid, kuidas? Tytar riisi tasa, esimeses rinnas, kuhu te jõuate, teatage politseiülemale, Tubrovski, röövis teid paljaks. Teid usutakse ja teile antakse vajalikud paberid. Härra. Ma tulen kohe. Jääge terveks, mis. Jumalad sai korda sidurit. Miks mulle varem ei ütelnud, ma oleksin teda vähemalt vaadanud, millal ta jälle tuleb. Minu isa loodab teie heatahtlikule tagasihoidlikule käitumisele. Ma sain, ma loodan veenide lugupidamisest isegi siis, kui mul ei peaks osutatama heatahtlikkus selles majas tema järele vaadata ja poisile grammatika geograafia tegeletud ja see on kõik. Elav metsik aru, Vene mõisniku õilsad meelelahutused. No tule lähemale. Lustipüstolid Forsad muul ajal ta käest, kes hoiatas teda selle üllatuse eest. Selles oled taheti vormistada. Kas teile öeldi, et teile näidata täna karukarust ei ole ma mitte midagi kuulnud aga püstolid kannan ma alati kaasas, kuna ma ei mõtlegi kannatada solvamise, mille eest ma oma seisuse tõttu ei saa nõuda. See. Puudutab ka jumala eest ei löönud ka. Milline julgus? Kaks sõnavormid, miks siis niisugune vahetegemine venna kõige kasutandreycovrilistublovski kohtuasja pärast muidugi? Häärberisse nastik siis on ta kotiga. See kas te lähete nüüd puhkama ja vaadake, mis mul on põhjus, et no mul on kardetud üksinda tuppa jääda, miks siis vargad ja et kas ma võiksin teie tuppa magama heita ja olge hea, härra suvatusega palun ise teha vastavalt korraldusele. Kostis Tsahkna. Ja ikkagi nagu kahekesi ja. Ma siis võtan voodi siin, kuidas soovite, palun? Head ööd, härra. Magustutan küünalt. Jumala mussi, mida sidemeid. Pimedas magada? Vaid vaikige olete kadunud. Näete seda püstolit siin? Mina olen Tubrovski ja mitte ühtki sõna mitte kellelegi. Kes tema tunni mul on talumatu peavalu kui kahju mussi teha, see. Ma juba tundsin, et hakkan seda pala mõistma. Kas ma saan teid kuidagi aidata? Ja Madun rohtumis valu kergendab Tänav Maarja, teil on hea süda küll peavalu läheb varsti mööda tunni üle, ärge muretsege, te olete viimasel ajal suuri edusamme teinud. Harjutage siis täna üksi edasi? Jah. Aga ikkagi on mul alati parem, kui te minu juures olete. Maarja grilluma, mul on tõsiselt tarvis teiega rääkida. Ma palun tulge õhtul kell seitse oja äärde, lehtlus. Täname teid, et ei keeldunud minu palvet täitmast. Oleksin olnud meeleheitel, kui ta poleks tulnud. Ma loodan, et ei sunni mind minu heatahtlikkust. Asjaolud nõuavad, et ma pean teist lahkuma. Võib-olla kuulete peagi. Kuid enne lahkumist tahan ma ise teile kõik selgitada. Ma ei ole see, kelleks te mind peate. Ma ei ole prantslane, defor võitu, Browski algaids. Ärge kartke, maarja Teil pole vaja minu nime kuuldes hirmu tunda. Ja mina olen see õnnetu, kelle vanaisa suri ülekohtu läbi. Kelle teie isa jättis ilma tükikest leivast, kihutas välja isamajast, saatis tõela röövima. Kuid ei tarvitse mind kalt ei enda ega oma isa pärast. Kõik on lõpetatud. Endale andeks andnud. Kuulake mind. Teie, tema pääst minu esimeseks ohvriks pidi langema tema. Ma liikusin selle mõttega ümber teie härrastemaja. Sel hetkel möödusite teie minust otsekui taevalik nägemus ja mu süda rahunes. Ma tundsin, et maja, kus elate, teie on püha jaid, lühki olevust, keda teiega seovad veresidemed ei pea tabama minu needus. Ma loobusin kättemaksust. Päevade kaupa hulkusin ma Pokrovskoye pargi ümber, lootuses et ma kas või kaugelt siis on näha, tõi valgesse riietatud kuju. Jalutuskäikudel järgnesid modeile põõsa tagant põõsa taha hiilides. Ja mind tegi õnnelikuks mõtte. Ma kaitsen teid, et teie jaoks ei ole hädaohtu seal, kus viibin. Mina. Lõpuks avanes mulle hea juus. Asusin elama teie majja õpetajana. Need kolm nädalat olid minu jaoks väga õnnelikud. Mälestus nendest on mulle lohutuseks mu kurvas elus. Täna sain ma teate, mis sunnib mind siit lahkuma. Kuid enne seda pidemon teiega avameelselt rääkima, et teie mind ei näoks ega põlgaks. Mõtelge vahete vahelduv rovskile. Olgu teil teada, et Ta saatus oleks võinud olla teistsugune. Et oma südames armastas teid kunagi. Andke mulle andeks. Ma pean nüüd minema. Väiksemgi viivitus võib saada saatuslikuks. Andke, ma käisin. Ma tahan. Ma tahan teks midagi paluda. Kui kunagi kui kunagi tabab teid õnnetus ja teil ei ole mitte kelleltki abi ja kaitset loota kas lubate pöörduda abi saamiseks minu poole? Kas lubate, ei lükka tagasi minu sõprust. Te saadate mind hukatuse, ma ei lahku siit enne, kui ta pole andnud mulle vastust. Kas lubad. Kõik tundemärgid langevad, ühtegi kõrge aus vennas, koristada Horhi oma tundemärkidega kärsigi, kuhu mina oma prantslased sulle välja ei anna. Seni, kuni. Miks ta siis kohe sealsamas hommikul sellest sõnagi lausunud, prantslane hirmutas ära ja võttis talt tõotus asjast vaikida. Loba. Selgitan kohe kõik välja. Sa oled kahvatu. Lasid ennast ära hirmutada, minu dub võõrutamas. Mu pea valutab. Noh, kuidas on, politseiülem? Kavatseb hommikuni siia jääda, minu maja pole küll. Ja kui see juba kord oli, Dombrovskis, siis vennad ei jätku sinu osavus, et teda kinni püüda, käskige hobused ette rakendada ja nyyd joodi teil kõigil on aeg minema hakata. Tule siia. Mul on sinu jaoks uudis. Mis sulle pärast kõiki neid viimaseid sündmusi meie majas rõõmu peaks valmist. Isa, räägi palun. Siin on sulle peigmees, tütreke. Ürstriereiski ise palub sinu kätt. Maarja kiri lõuna olen teile mõelnud juba sellest ajast, kui ma teiega esmakordselt kohtusin. Kas te olete nõus mind õnnelikuks tegema? Surnukloostrisse. Aga ma pole jutiste sugugi kiindunud. No need pole teineteisega peaaegu kohtunudki. Palun teid, vürst, olge suuremeelne ja loobuge minu kosimisest. Ma palun teid. Kui see on nii, praegu loodan ma siiski aja jooksul võita teie poolehoidu. Ei suuda mõeldagi sellele, et võiksin teid kaotada ja mine nüüd maasse, mine pühi oma silmad kuivaks ja tule, tule heas tujus ja lõbusalt tagasi. Nii. Maarja Kirillov nõmme ju nutsu. Dir. See on meil juba niisugune komme sage aru ja nüüd on õige aeg rääkida asjaliku jutuga, tähendab kaasavarast Petrovitš oma varandusega suud Anna-Mariale anda kõik, mida ta ainult ihaldada võiks. Ma tean kõik. Tuletage meelde oma lubadust, Maarja, pakute mulle oma kaitset. Kuid andke andeks, tekitab minus hirm. Kuidas saaksite mulle abiks olla? Vabastan teid vihatud inimesest, jumala pärast, ärge puutuge teda. Ei tohi teda puudutada, kui te mind armastate. Ma ei taha saada mõne kohutava teo põhjuseks. Teie soov on mulle püha oma elu eest tunda teile tänu võlgu. Aga kuidas saaksin Madeid päästa? Meil on lootust. Isan, kangekaelne, aga ta armastab mind väga. Ma usun, saab aru minu meeleheitest, Ma ei usu seda maarjaaga. Kui teid vägisi viiakse laulatusele anda teie saatus vana kõlvatu mehe kätesse siis pole midagi ratta. Siis tulge mulle järele. Ma saan teile naiseks. Võtke kokku koguma jõud, paluge oma isa. Heitke ennast maha, tema jalgadeta. Ütelge talle, et kui ta järele ei anna, siis leiate teie kohutava abinõu enda kaitsmiseks. Ütelge talle, et rikkus idudele õnne. Ärge kartke tema viha, Ta ähvardas. Õnne saatus. Teie eest annaksin oma elu. Ja ometi pean ma kogu jõuga õnne tagasi tõrjuma. Aga kui te võtate nõuks minu poole pöörduda, siis tooge see sõrmus siia. Laske ta selle tammeõõnsustesse. Siis ma tean, mida ma pean tegema. Isake, isake, ärge saatke mind hukatusse. Ma ei, armastav justin, ma ei taha saada tema naiseks. Mida see siis tähendab? Masha senise vaikisid ja olid päri, aga nüüd, kus kõik muutut tuli sulle pähe jonnima vastu ajama hakata, ole hirmar. Härradembuta, sellega ei saavuta midagi. Ärge saatke mind hukatusse. Liks, te ajate mind enda juurest minema ja annate inimesele, keda ma ei armasta. Ärge sundige mind, ma ei taha mehele minna, kas teile teetsis rõõmu näha mind õnnetuna, kõik see mõttetus kas kuuled? Teab minust paremini, mida on tarvis, et õnnelik oleksid. Pisar ei aita sind. Ülehomme on sinu pulmad? Jah, ei. See pole võimalik. Siis ei tohi sündida. Isake, kuulake mind. Kui te koordi olete otsustanud mind hukatusse saata siis ei jää ülemull. Kui otsida kaitset inimese juurest, keda teie ei oska aimatagi. Ärge siis kohkuks. Kas need ähvardused ähvardada jultunud brika? Ta julgeb mind adradova katsega, kes? Kaitsja sul on, Vladimir Tubrovski isa, ma armastan Tubrovskit ja ma tean ja tunnen, et tema armastab mind kallis laps aru kaotanud. Jääb loota teda siin selles toas luku taga. Laulatust ei pääse kuhugi. Sinus saab vürst verre kylla ainet, see on otsustatud. Kes sina oled? Kas sa kutsusid mind? Kutsusin, tahtsin küsida, kas kellelgi midagi tarvis ei ole. Idakeeles kõigil hääl teie sõna kuulata. Käskige mind, ma teen kõik teie heaks. Suur tänu, saslõkki. Kuula mind. Kas sa tead seda vana õõnsa tamme lehtla juures? Tean, kui sa mind armastad, siis jookse kiiresti sinna. Ja pane see sõrmus tamme õnsusse. Aga vaata, et keegi sind ei näeks. Jooksen, õeke, jookse. Annab ära süüa ei anna. Reoreetriers. Madule tule tuule selja punapäine tõbras. Maria Kirill, anna mulle siinsamas arvamus, siis ma leidsin selle marjudki julmas hirmus nukk, tunnistas kõik üles või ma annan sulle nõnda vitsu, et sul silmade ees pimedaks läheb. Maarja Kirillov käskis ta seal. Ja ma panin ta moonde. See poiss võttis sõrmuse ära. Kelle poiss sa oled? Olen härraste Tubrovskite mõisateenija murev. Nüüd, mu kallis Maarja, sõidame Arbattru mõisa, mille käskijanna, eks oled sa kroonitud meiel laulatusega. Kes sina niisugune oled, et julged peatada vürsti Tolda, mina olen Tubrovski, mul on kõik õigused peatada teie tõld, kuna kiriku kaitse all on toimunud hirmus vägivald. Maarja Kirillov. Teie olete vaba, võite väljutud, üllast. Mis te tegite, Vistvereiskide dublovskid? Ärge ärge muutuge vorstimäeks. Ai tasu veres, verega. Ma elan veel. Teie olete vaba. Maarja Kirillov, tulge. Hei, Browski. Nüüd on juba hilja. Ma olen laulatatud. Olen vürst riskina, mis te räägite? Ei, te pole tema naine päid sunnita, selleks ei võinud iialgi sellega nõustuda. Tulge mõistusele, maarjamõelge, mis te räägite, et ma nõustusin? Ma andsin tõotuse. Ürstan minu mees, käskige ta vabastada, jätke mind temaga. Ma ei petnud teid. Ma ootasin teid kuni viimase silmapilgul, kui nüüd kinnitan teile, nüüd on hilja. Hetke meedia, laske meil minna. Oo saatus. Hobustele sadulasse.