Head kuulajad. Me elame praegu niisuguseid erakordseid ja ebakindlaid aegu, kus peaaegu kõik kiruvad kõiki ja, ja vihakõne on peaaegu et žanr omaette. Ja siis liigub meie hulgas üks mees keda tänaval võhivõõrad, inimesed tulevad, ligi tervitavad, tänavad kiidavad, soovivad edu. See on midagi täiesti erakordset ja see inimene on meil täna külas. Tere tulemast saatesse, doktor Arkadi Popov. Tervis. Meil on käsil teine nädal, kus terviseameti juures on taas kokku kutsutud meditsiinistaap pärast suvist pausi. Ja seda juhite teie koos kolonelleitnant doktor Ahti Varblasega. See tähendab seda, et te jagate ennast kahe töökoha vahel. Palun kirjeldage meile oma tavalist keskmist tööpäeva, doktor Popov tärkab ikka hommikul kell kuus, 15. Noh, täpselt, kust te teate Aga vahest tegelikult varem ka, et see nüüd sõltub sellest, kas mõni tubli televisioon või, või siis kohvi pluss tahab mind näha, nii et võib juhtuda, et pool kuus täitsa vabalt. Aga noh, kõigepealt kui ma tööle jõuan, siis muidugi vaatan, mida teeb koroona, mida ta tegi eelmise ööpäeva jooksul meil üldjuhul juba kella kaheksaks olemas aruanne. Ja sealt saab näha viimaseid uudiseid, et milleks valmis olla üldse sel päeval. Haiglaaruanne saabub natukene hiljem tavaliselt, nii et see on meil käes juba kella üheksaks või poole 10-ks, nii et sealt saab teada, kui palju haigeid viibib haiglaravil ja kui palju juhitaval hingamisel. Aga kell kaheksa on meil tavaliselt valveli andmine mobiilosakonnas ja dile meditsiiniüksuses, kus me arutame kõige juhtumid, kiirabi juhtumi, treenime piirijuhtumid, juhtumeid, mis leidsid aset ema intensiivravisaalis rasked traumad, elustamisel ja nii edasi. Aga siis edasi hakkab siis tulema järjest. Kas terviseameti operatiivstaabi koosolek, mis kestab poolteist tundi, siis igasugused pressikonverentsid ja siis on arutelud kolleegidega siis vahepeal peab tormama tagasi kiirabikeskusesse ja noh, täna siis ma alles praegu tulin põhja meditsiinistaabi koosolekut, kus me siis kaks tundi arutasime, kuidas me päästame maailma. Me salvestame seda saadet kolmapäeval, paar päeva enne saate eetrisse minekut ja teil oli täna pressikonverents, oli täna põhja meditsiinistaabi koosolek ja nüüd, kui me oleme õhtul selle intervjuu salvestanud, kas siis on teie tööpäev läbi? Kuidas võtta, kui ma koju jõuan, ma loodan, et ma jõuan mingil hetkel siis ma pean veel paar loengut ette valmistama ja siis mõned dokumendid, nii et ja kirjavahetus, nii et ma pean veel läbi vaatama, mis tõi mulle minu meilipostkast ja siis juba tegelikult paralleelselt sellega peab mõtlema selle peale, et noh, kõik need plaanid, mida me oleme enda eest püstitanud, need on vaja realiseerida ka, ma mõtlen, siis me ei nimeta täna kusjuures meditsiini staabiks seda, kus me tegutseme, see on tervishoiugrupp terviseameti operatiivstaabi juures. Aga noh, see on teine nimetus, siis on sama, et Me koordineerime haiglate ja kiirabiasutuste ja ka perearstide tööd. Te olete kevadise viiruse kõrghetkede ajal ja ka praegu pidanud kohtuma peaministriga sotsiaalministriga teiste ministritega. Mida on olnud neile kõige raskem selgeks teha, mille üle nad on püüdnud teiega kõige enam vaielda? Ma ei saa öelda, et keegi vaidles kunagi meil oli tegelikult alati väga hea koostöö ja, ja noh, siis oli see, et me oleme alati nagu ühel lainel, põhimõtteliselt, nii et siin ei ole isegi probleeme üldse kunagi olnud. Nii et meie mina, doktor Ahti Varblane, noh sisuliselt me räägime meditsiini asjadest, tervishoiust ja ega me ei sekku juhul mitte kunagi, ütleme piirangutesse ja see on küll täiesti valitsuse pärusmaa, et mida on vaja kehtestada ja kui palju ja kas peab olema kohustuslik või soovituslik. Meie asi on tegelikult tervishoiu sektori koordineerimine. Ja noh, sisuliselt siin ei olnud meil mitte mingeid tõrkeid. Mida see kevadine eriolukord õpetas, mis olid need õppetunnid tervishoiujuhtidele, eesliini, meedikutele? See on juba palju räägitud, aga noh, muidugi isikukaitsevahendite teema, et kui oleks meil seda piisavas koguses kevadel, siis tõenäoliselt oleks tunduvalt väiksem, lööd plaanilisele ravile, aga samas noh, tõenäoliselt mitte ainult see, et mida, ma võin ka täna väita, et meiega tervishoiusüsteem oli küll väga hästi valmis ettevalmistatud koroonatulekuks. Aga noh, ma võin täna tunnistada ja ilmselt paljud meedikud, et ega noh, tervishoiusüsteem mingil määral reageeris üle sellega sest meil tõesti oli ette valmistatud noh, ligi 650 Covid voodikohta haiglas. Ja samas korraga viibis ravil vähem kui 160 patsiendi ja suur osa nendest viibis ravil ka Kuressaare haiglas, kusjuures nii et sellest juba tulenevalt võib öelda jah, et meie selline neljakordne valmidus, kas ta õigustas ennast või mitte, eks see toimus eriti alguses üsna noh, võib öelda spontaanselt, juba alates veebruari algusest. Tervishoiuasutused hakkasid ise ennast ette valmistama selleks kriisiks ja, ja see Mul oli tingitud nendest kaadritest ja informatsioonis, mida kõik olid saanud Itaaliast, Hispaaniast, need kaadrid olid täiesti kohutavad, mida me nägime televiisorist, kus inimesed hingeldasid ilma hingamisaparaadid, et intensiivraviosakonnad on üle koormatud ja selline pilts, kus inimesed pead olema maha maetud traktori abil, nii et noh, see on kõik ohutu. Ja muidugi, kui arstid meedikud seda nägid, siis hoiak oli selline, et noh, meie haigla peab olema kindlus. Ja siia viirus ei pääse. Et see oli ka põhjus, miks see valmidus oli nii suur. Täna me reageerime teisiti, juba me täna mõtleme, et me teame juba, kuidas viirus käitub, et ega noh, ta on ohtlik ja ta on surmav, kohati. Aga ta ei ole nii surmav. Ikkagi nagu alguses me arvasime, vaadates seda ja Eesti on teistsugune maa võrreldes Itaaliaga elanikkonna populatsioon tegelikult populatsioon, tihedus ei ole nii kõrge nagu seal. Nii et ka meie praegu reageerimisipäraselt me näeme, kus regioonis hakkab põlema ja sinna suunatakse, siis no võib öelda, suurem tähelepanu ja kariseerumini, et kui täna Ida-Virumaa keskhaigla peab võitlema kõige rohkem, siis seal suurendatakse voodikohtade arv sujuvalt proportsionaalselt. Aga Tartu Ülikooli kliinikum, mis hakkab saama ventilatsioonihaigeid, Ida-Virumaad ja, ja selline sihipärane reguleerimine, ma arvan, ennast hakkabki õigustama. Kevadel tekitas väikest naginad see asjaolu, et haiglad said korralduse plaaniline ravi katkestada. Mõned haiglad järgisid seda korraldust, mõned jätkasid piiratud mahus, et täita ravilepinguid haigekassaga. Kas need, kes korraldust eirasid, tegid õigesti? Provokatiivne küsimus, et kes korraldust eiras, tegi õigesti, et, aga et võib öelda, et mõistusega lähenemine siin kindlasti oli väga kasulik, et me täna teame ju, et, et ka täna ei taha kaotada plaanilist ravi nii kaua kui võimalik, et me ei saa täna väita, et laine ravi säilib täies mahus tulevikus, juhul kui koroona inflatsioon meil Eestis progresseerub, me seda ei saa lubada kahjuks, et see uuesti võib juhtuda, aga lihtsalt selleks peab psühholoogilist olema valmis, et kui tõesti koroona hakkab järsku meil möllama nüüd me ei saa seda kontrolli alla võtta. Ta näiteks epidemioloogiliste meetmetega mida täna kindlasti ei ole, oleme väga kaugel sellest asjast. Siis meie noh, ütleme kõige mustemad stsenaariumid peavad ette nägema ka plaanilise ravi lõpetamist teatud haiglates. Aga täna me räägime sellest, et kui on võimalik seda säilitada, siis peab olema säilitatud iga hinnaga ja nii kaua kui võimalik. Kevadel muidugi kaugvastuvõtt oli üks selline plaanilise ravi väga edukas alternatiiv. Aga mitte iga eriala puhul on ta teostadas ja on võimalik seda kasutada. Täna me teame, et me saame plaanilise raviga liikuda edasi, kuna on olemas isikukaitsevahendid, mida saab kasutada ka plaanilise ravi teostamiseks. Kitsad kohad on ka täna olemas, näiteks testimine, kiirtestid, haiglate erakorraldamiseni osakondadele lihtsalt sellel põhjusel, et silmad, suured tehased, mis peaksid neid tootma, neid toodavad kahjuks piiratud koguses ja maailmas on tohutu nõudlus nende pisar kiirtestide järgi. Aga vähemalt meil on olemas piisavas koguses nimetatud tavalised pisar testid, mida saab ka teha. Ma usun, et täna me oleme teistsuguses olukorras võrreldes kevadega ja me ilmselt oleme ka targemad, palun väga. Me oleme targemad, aga teisest küljest ma saan aru, et avalikkuses on ka niisugune koroonaväsimus, mis tuleb muuhulgas ka sellest, et haigust põetakse kergemini, koroonasurmasid on märgatavalt palju vähem. Kas see on väga ohtlik see tüdimus ja väsimus, piirang nendest? Eks see muidugi ta on, aga ka meedikud on sellest väsinud, et mitte ainult tavainimene, kõik kõik on väsinud sellest koroonast ja ma usun, mitte ainult Eestis. Ülemaailmas on sama probleem, see on pikk kriis, pika kriisi korral on alati niimoodi, et alguses kõik võtavad seda nagu kiired selliste sprindis, siis me teeme ära ja tundub, et see laine läheb üle ja siis on valgus tunneli lõpus olemas. Hei, aga kahjuks pandeemia on pikk kriis ja sellises olukorras me peame lähenema rahulikult ettevaatlikult ja me peame arvestama sellega, et see kiiresti ei lõppe, ei hakka psühholoogiliselt, me peame ennast ette valmistama selleks. Harjume ära sellega, mis toimub praegu, lihtsalt võtame seda nagu Uudriaalsustatud. Selline maailm on praegu, kaua see kestab, me veel ei tea, loodame, et kunagise kaob, aga pigem rahustame ennast sellega, et jah, aasta-paar aastat meil on selline. Meie elus peaks olema ka selline kogemus. Võtame seda vastu nii, nagu ta on iga päev meie elus on väga kallis tegelikult ja seda peab nautima täiega. Isegi kui see on koroone päev. Läheme nüüd teie põhitöö juurde põhja regionaalhaigla kiirabikeskuses. Te hakkasite seda keskust juhtima, kas kaheksa aastat tagasi? See oli vist jah, 13. aastal. Millest te alustasite selle keskuse muutmist? No ei, no alustame sellest keskust ei olnud enne seda keskuste moodustati just ja, ja siis hakkasingi juhtima. Alguses meil oli erakorralise meditsiinikeskus, mille alguses oli ka Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabi aga kuna toimus niinimetatud kiirabireform 12. 13. aastal, siis Põhja-Eesti regionaalhaigla sai endale juurde kiirabibrigaade ja nende arv hakkas sulatama. Ma juba kokkuvõtteks lõppude lõpuks 14 ja täna on meil neid rohkem juba 18 kokku brigaadi siis inimeste arv, kes töötas selles valdkonnas, oli üsna piisavalt suur ja seda hallata keskuse raames oli päris raske ja siis oli otsustatud, et jah, tekib veel üks keskus kiirabikeskus. Nii et mõte, et noh, muidugi olid kõigepealt, et me juba kasutasime telemeditsiini näiteks väikesaarte brigaadidel, mis alustasid tööd 2011. aastal. Ja sarnased mõtted meil kohe tekkisid ka teiste kiirabibrigaadide osas, kuna selle reformi käigus kadusid arstlikud brigaadid selles regioonis, mida me pidime teenindama siis alternatiivina ma pakkusin terviseametile tol ajal siis kiirabi oli terviseameti haldusala, pakkusin terviseametile võimalust asendada, noh võib öelda tinglikult arsti arstibrigaadi kontekstis dile, meditsiini arstiga, kes juhi brigaadi tööd distantsilt ja kes võib viibida kas video teel näiteks või ka telefoni teel peale sündmuskohal koos kohaliku kiirabibrigaadiga, kes reageerib sündmuskohale ja saab vastavad andmed sündmuskohalt selle meditsiiniaparatuuri vahendusel. Ja see oli üks selline projekte, mida me hakkasime ellu viima, et terviseamet tuli tookord meile vastu ilusti ja siis õnnestus seda realiseerida. Tänaseks meie kiirabiasutus on täiesti see, kus esimesena ka Eestis võib öelda, ilmselt ka siin Baltikum, mis olid rakendatud dile, meditsiinisüsteem, mis ka tänase päevani väga edukalt töötab, meil on olemas eraldi valvestile meditsiini arst, kes konsulteerib kiirabibrigaade, lisaks konsulteerib ta aga Eesti lipu all sõitvaid laevu mööda maailma igal pool, kus need laevad ei oleks, siis meile just eelistatakse selleks, et küsida nõu, mida teha madrusega, kes jäi haigeks. Süsteem ilusti töötab. Aga noh, eks muidugi, kuna meie keskus ja meie inimesed tegelesid ka lennutranspordiga lennumeditsiiniga siis alati oli ja jääb unistus, et Eestis kunagi võiks tekkida ka meditsiinihelikopter, miks? Sõltuvalt muidugi sellest, kui palju meil neid patsiendi on, keda vaja sellega teenindada, aga tundub, et praegune projekt, kopter, mida me juba käivitasime, näitab, et selliseid patsiendi on ja selline nõudlus on ikka olemas. See on see politsei ja piirivalveameti kopter, millega te saate praegu appi tõtata. Ja täpselt nii ja praegu sellega reageerime liiklusõnnetustele, juhul kui see liiklusõnnetuse paika supisool kaugelt Tallinnast ja autoga sinna sõites, see nõuaksid väga palju aega ja patsiendi jõuaks haiglasse suure viivitusega, noh, me siin räägime eelkõige sellest, et see haige peab, oleme hospitaliseeritud traumakeskusesse põhja regioonis, traumakeskuse rolli täidab Põhja-Eesti regionaalhaigla ja sinna see haige peabki maanduma. Nüüd ta maandub sinna helikopteriga. Me oleme väga värskelt kaotanud ühe ränga õnnetuse taga järjel nooremas keskeas terve noore mehe lugupeetud vallavanema, kelle toimetas regionaalhaiglasse politsei ja piirivalveameti kopter. Kui meil oleks olnud juba rakendatud see teie unistustes, meditsiinikopterisüsteem, kas see inimene oleks võinud elus olla? Konkreetselt antud olukorras võib-olla ma ei hakkakski kommenteerima mitte midagi, et see on suur kaotus ja, ja isiklik tragöödia, nii et ma isegi ei hakkaks sel teemal praegu diskuteerida, et kuidas oleks nii või naa. Põhimõtteliselt rääkides, milles seisneb vahe medi, kopteri ja, ja selle projekti vahel siis põhimõtteliselt medi kopter stardib tavaliselt nelja minutiga. Väga kiiresti, kiire start muidugi noh, reanimobiil peab startima ühe minutiga, aga siin kolm minutit versus üks samas lennukiirus 280 kilomeetrit ja sõidukiirus 120 130, märgatav vahe ja otselend sündmuskohale. Me saaksime reageerida veidi kopteriga, ütleme ka Tallinna ringteeni ja, ja edasi ja edasi, isegi siis, kui me reageeriksime Tallinna lahe ümbruse piirkonda, siis me juba oleksime võiduseisus, kui me räägiksime sellest, kui kiiremini patsiendi jõuaks haiglasse. Et kindlasti ei meeldi kopteri, ei ole mõeldud selleks, et reageerida linna siseselt. Meil ei ole Tallinnas sellist olukorda. Peab maanduma keset raeplatsi ja sealt haigete kukueerima. Meil on väga hea kiirabi kohalejõudmise aeg näiteks Tallinnas ja, ja see ei ole küsimus. Aga just väljastpoolt Tallinna, need on suuremad maanteed. Need on ka teised traumad, kukkumised kõrgusel seda ja siis ka infarktid, insuldid elustamisel, kuhu arstlik ekspertiis helikopteriga võiks jõuda kiiremini. Praegune kopter, selle stardivalmidus päevasel ajal üheksast viieni on 15 minutit ja öine aeg on juba üks tund, nii et see tähendab seda, et õhtul me praktiliselt ei saagi antud projekti kasutada. Üksikkorrad, kus see oli rakendatud. Selle kaasotseerusid muidugi juba suhteliselt suured ajakaod ja nii suurt võidu me sellega ei saa. Nii et number üks, mida annad Medi kopter on ajaline, võid. Kas teil on huvi ja võimalust olnud uurida, kuidas niisuguseid ränkade avariide ja õnnetuste ja traumade järelmeid mujal maailmas ravitakse? Rohkem on siin avalikkuses olnud näiteks vormeliässa Michael Schumacheri ästi ränk kukkumine Alpides 2013. aastal, et ta hoiti kunstlikus koomas kuus kuud. Kas te olete mõelnud, mida maailm on traumatoloogia erakorralise meditsiini arstid võiksid sellest loost õppida. Jah, et see noh, ütleme alati ju lootuse elab inimestes viimase hetkeni ja, ja kui me räägime sugulastest lähisugulastest-tuttavatest, siis jah, et igaüks ootab, kui nüüd inimene teeb silmi lahti ja, ja elu taastub täies mahus, nii nagu ta oli. Noh, mõnikord on ta petlik tunne, aga mõnikord ka mitte. Nii et tõepoolest, et me teame üksikjuhtumeid, kus inimesed olid ärganud ja 10 15 aastat hiljem peale seda kui koomasse vahelised. Et see on tegelikult ka kirjeldatud, need on küll väga-väga haruldased juhtumid, aga teoreetiliselt on olemas ja tõepoolest alati jääb selline lootus, et nüüd on just seesama sama olukord. Ja ehk veab. Aga kahjuks meie teame enamus nendest inimestest, kes saab raskelt vigastada ja kes on näiteks juba väga sügavas koomas sündmuskohal, peale kohe trauma tekkimist. Üldjuhul nendel patsientidel prognoos. Ja seda kahjuks teade ajutrauma on selline asi, kus kõigepealt tekib esmane kahjustes vigastus ja selle tagajärjed, aga siis lisanduvad veel sekundaarsed, teisesed, kahjustused, mis on ajuturse, mis lisandub traumajärgselt võimalikud ka näiteks hapnikuvaeguse ja madala vererõhu toime, mis sinna lisanduvad mis esineb kahjuks suht sageli koos ajutraumaga raske multitrauma korral, ehk siis, kui mitmed eluorganid on vigastatud. See on keeruline probleem ja mida me näeme jah, et kahjuks juhtub, et need inimesed jäävadki mõnikord pikaks aparaadi alla. Ja parimal juhul millele võib loota, on see, et pikk-pikk, taastusraviprotsess ja rektoraadi protsess, mis väga-väga tagasihoidliku tulemusega. Aga noh, eks mõnikord ime ikka juhtub. See oli tänavu 20. augustil, kui Venemaal mürgitatud Aleksei Navalnõi piim küsis Eestilt luba tuua Navalnõi Eestisse ravile. Õnneks ta pääses Berliini. Aga missugune oleks olnud Eesti erakorralise meditsiini, meedikute valmisolek võimekus diagnoosida ja ravida niisugust juhtumit? Noh, siis kui ära Navalnõi ütleme, kontakt võttis minuga ühendust sellel päeval ja küsis, et kas võib teda täiesti tuua Eestisse siis näeme väga kiiresti arutasime seda kõigepealt haigla tasemel. Ja see otsus, et me iseenesest oleksime ütleme, valmis vastuvõtmiseks sündis väga kiiresti. Aga ka lisaks sellele muidugi me pidime seda kooskõlastama kõrgemal tasemel, nii et ja ka see otsus tuli väga kiiresti festivali valmis selleks, et võta teda vasturavile. Ja, ja muidugi see oligi meie jaoks ka küsimus, kuna Eestis ei olnud see väga levinud, ütleme, mürgistuste tuvastamine ja noh, meil on olemas kromatograaf, laborid ka Eesti kriminalistika ekspertiisi instituudi juures, kus on võimalik teha väga erinevaid teste. Aga ilmselt me oleksime kindlasti pidanud küsima abikolleegide käest teistes riikides. No ilmselt NATO riikidest ja teised laborid, sest sest ma kahtlen sügavalt, et meil oleks vastav võimekus määrata neid aineid, mida tuvastati hiljem tema organismis dema vedelikus, vereanalüüsidest ja, ja nii edasi. Aga kui me räägime toetavast ravist, noh, selles mõttes sümptomaatiline, toetav ravi siis selleks on meie kõik võimalused olid loodud ja oli olemas. Muidugi, kui ma õhtul juba sain aru, et suund on pigem seal idee ja ka hommikul juba lõplikult kell viis lugesin, et et sinna ikkagi transport korraldatakse, siis hakkasin ma natukene kergemini hingama. Aga Ma ütlen, et see oli niisugune põnev päev. Samas meil käisid kogu aeg läbirääkimised tema kolleegidega ja ka raviarstidega. Nii et. Meil oli väga hea koostöö, aga see, et ta nii läks, ma arvan, see on väga õige. Ta asus ravil õiges kohas ja sai väga head abi. Mis on teie elus, doktor Popov, kõige kõige raskem juhus, kus te olete saanud inimese elule tagasi tuua kõige raskem ja kõige eluohtlikum juhtum patsiendi jaoks. Patsiendi jaoks ohtlikum, no ma isegi, mul on raske meenutada, neid oli nii palju erinevaid, alates sellest, kui inimene sõidab näiteks mootorrattaga ja siis teine mootorratast ei vaja tiivalt ja siis ta kukub ja jalg lendab otsast ära ja see kõik asub päris kaugel Tallinnas ja sellest amputeeritud asemest viri lahmab ja, ja nii edasi kuni kukkumisest kõrgusest, kus inimene on raskelt vigastada saanud ja on vaja teda stabiliseerida, intervjueerida ja kõik asjad ja siis haiglasse tuua. Ega siin väga raske tuua midagi sellist väga konkreetselt, samas meil on olnud ka edukat elustamised, mis alguses tundsid, et sellest ei tule midagi suurt välja. Kus näiteks oli meesterahvas, kelle kehatemperatuur, tsentraalne kehatemperatuur oli 20,5 alajaht alajahtunud, sügavad ja teda toodi kusjuures kalmistult, et surnu eest. Aga eks ta oli seal lihtsalt inimene, kes ilmselt jalutas ringi ja alkopoolses joobes jäigi magama. Nii et tema elustamine kestis tsirka neli pool tundi, kui ma ei eksi, ja lõppude lõpuks kunstvereringe ka opitoas õnnestus teda lõppude lõpuks käima saada ja, ja noh, kolm-neli päeva hiljem oli juba ta väga kiiresti kusjuures taastus. Ja ma rääkisin temaga üldpalati siis teise astme intensiivravi palatis, ta oli juba teadvusele tulnud ja kurtis ainult, et linnak valutab, et noh, eks, eks ta pidigi valutama. Neli pool tundi, massaaž. Sellised huvitavad asjad, mis jäävad meelde. Kas jumal hoiab joodikut. Aga muidugi. Aga mina seda ei rääkinud. Kas te sünnitust te olete vastu võtnud kiirabiautos või kusagil väljas? Ma arvan, et see on jah, väga hea küsimus, et mida iganes mul elus olnud, aga päris kiirabiautos reeni mobiile, ootusega, hile, kopteris mitte ühtegi kordama ei võtnud sünnitus vastu ma päris ausalt ütlen. Ja me noh, peaaegu oleme seda teinud ja, ja iga kord oleme nagu me teeme nalja ühes tükis ikkagi haiglasse jõudnud. Et neile tõesti sellega mul vedas, nii et ma olen oma laste juures laste sünnitamise juures olnud, aga see on pigem erand. Minu elust. Kuidas te hindate või mille põhjal te hindate kiirabikeskuse töö kvaliteeti, kas see on siis selle järgi, et mitu eluohtlikus seisundis patsienti on õnnestunud elustada? No näete, kvaliteet on niisugune asi, millega ma ekstra tegelesin siin kiirabikeskuses ja üldse Eesti kiireks erakorralises meditsiinis, nii et see teema on mulle väga lähedane. Me omal ajal töötasime välja spetsiifilisi kvaliteedi indikaatoreid Kiievi keskuses, mida me ka rutiinselt hindame. Need kvaliteediindikaatorid olid pärast aluseks võetud ka üle-eestilist kiirabi ja eraldi ka EMO kvaliteediindikaatorite väljatöötamiseks ja mida me tegime omal ajal siis koostöös haigekassaga, haigekassa egiidi all tellimuse all. Nii et jah, need on meil mitmed noh lühidalt, rääkides muidugi meid huvitab kiirus, kui kiiresti me jõuame kohale, no see on väga oluline indikaator. Meid huvitab ka see, et kui me nägime kvaliteedis mitte kvantiteedis, mitte see, kui palju me tööd teeme, see on niipalju, kui jumal annab, aga kui hästi me teeme seal tunduvalt olulisem see sõltub juba meie tegudest. Elustamiskatsed, kui paljud inimesed ärkavad ellu peale elustamist? Meid huvitab see, et kui suur protsent on need, kelle süda käivitub elustamiskatse käigus juba sündmuskohal ja, ja kui palju inimesi tuleb haiglast välja omal jalal, mis on väga oluline ja inimene tuleb teadvusele ja ta iseseisvalt toime pärast, kui ta ei ela. Kusjuures me järjest olime jälginud, panustasime ka koolitusesse väga tugevalt keskuses ja meie tulemused on praegu sellised, et noh, ma ütlen väga-väga head 45 protsendi neid, kes jäävad sündmuskohal ellu peaaegu pooled ja haiglast tuleb omal jalal välja rohkem kui 20 protsenti praegu, nii et noh, need on sellised, need 23 protsenti, kui ma ei eksi, oli eelmise aasta andmed. Aga lisaks sellele me jälgime, kuidas teenindakse traumad, rasked traumad, kuidas öeldakse hingamisteed kontrolli alla, kui palju, kui aktiivselt, mis ravimit manustatakse, mis algoritmi järgi teenindatakse kuidas ravitakse südamelihase infarkti, mis algoritmi kasutatakse, kui kiiresti tehakse kardiogramm, kas kardiogrammi jõuab haiglasse, kas seda hinnatakse, milline on aeg alates sellest, kui brigaad jõuab sündmuskohale, esimene kontakt haigega kuni selleni, et granaaran, geograafiasondid on juba tema koronaararteris ja verevool taastub südames millised on näidud samamoodi ka ain insuldi korral, et kui kiiresti brigaad jõuab, selle patsiendiga jõuad EMOsse ja kui kiiresti tehakse ajuinfarkti puhul trombolüüsi või trombektoomia ja kui palju neid, kui palju neid on efektiivse tundnud ja nii edasi ja nii edasi, et noh, meil ma ütlen, et meil on terve hunnik sellised indikaatorid, mis aitavad meid väga titaalselt aru saada, et kui head me oleme. Ma ei kahtle selles, ma saan aru, et teie, doktor Popov olete siis rajanud ka selle koolituskeskuse seal kiirabikeskuse juures, kus pidevalt käib täienduskoolitus. Jah, võib öelda, et meil koolitusblokk on selline, et ei saa isegi nimetada seal päris üksuseks ametlikult meil on peda otseses kiirabikeskuse alluvuses ja me koolitame ja hästi palju. Me koolitame muidugi koguma personali. Koolitame ka lisaks teiste koostööpartnerite personali näiteks meiega head koostööd. Need on Karell, kiirabi ja Pärnu haigla, kiirabi ja Saaremaa, Kuressaare haigla, kiirabi ja lisaks politsei. Koolitame väga palju politsei parameedikuid. Meil on koostööprojekte Tallinna tervishoiu kõrgkooliga. Me koolitame erakorralise meditsiini tehnikuid meie baasil ja lisaks sellele mina, minu kolleegid on ka osalen magistriõppes Tallinna tervishoiu kõrgkoolis. Meie pärusmaa on siis erakorralise meditsiiniaine, mida me anname. Et koolitus on üks suur osa meie keskuse elust ja see on lahutamatu osa. Meedikud, kes kiirabis töötavad, peavad pidevalt õppima pidevalt trenni tegema, mis on veelgi olulisem. Ja arstile, õele, see on 60 tundi aastas ja kiirabitehnik peab saama 40 tundi aastas. Me jälgime, et need tünnid oleksid täis nii palju kui võimalik. Te ütlesite, et õhtul kodus pärast tööd valmistate loenguid ette te peate loenguid katastroofi meditsiinist, siis EKG tegemisest, elustamisest, millest veel. Noh, sellest piisab, need on koroonast ka veel, et eks needuse juurde Ja et praegu see nõudlus on väga suur, kõik tahavad kuulda selles, kuidas me lahendasime kevadel kriisi. Aga kahjuks inimesed unustavad, et meil ka praegu ikka väike kriis käes mõnikord tõepoolest loengut just see, mida ma täna ei tahaks tegelikult pidada, et noh, see on selline paratamatus, need aega tõesti väga-väga vähe. Täna. Räägime veel elustamisest, tulemas on rahvusvaheline elustamise päev, siis 16. oktoobril, mis tähendab seda, et õpetatakse tavalisi inimesi oma kaasinimese kehva olekut märkama ja kui ta on sattunud kliinilisse surma, siis siis elustama koroona ajal, kui seda kahemeetrist vahet tuleb pidada, et siis vist elustada saab ainult oma perekonnaliikmeid ja lähisugulasi. No aga see olekski suurepärane eesmärk tegelikult, sest me teame, et kõige suurem osa inimesi suurevadki, kus korteris kodus äkksurmad esinevad just kodus ja, ja nii see võib juhtuda õhtusel ajal, siis võib juhtuda öösel ja une pealt. Nii et lähedane sugulane on tavaliselt see inimene, kes saabki aidata kõige rohkem. Ja kelle jaoks on see kõige suurem stress ühelt poolt, aga kelle jaoks on see ka muidugi suur üleskutse ja, ja see on suur suur shanss mida peab ära kasutama. Ja juhul, kui ta seda ei kasuta, siis, siis on kõik kaotatud tema elus võib-olla. Nii, et selles raskes stressis toime tulla on võimalik siis kui inimene on seda varem juba teinud kunagi, kas siis nuku peal või siis päriselus tunduvalt 100 korda lihtsam, siis kui stress on käes, tegutseda siis kui oled sa seda varem juba harjutanud. Kui sul on enam-vähem meeles, et kuhu sa paned käed peale, kui palju sa vajutad, kui suure tempoga sa seda teed? Ideaalne, kui käepärast leidub ka näiteks automaatne värisedes fibleiaator, mida saab ka kasutada praegu meil neid suhteliselt palju juba Eestis erinevates asutustes, seda leidub ja ei tohi unustada, et selline aparaat on kusagil siinsamas, võib-olla olemas, saab seda ära kasutada, nende efektiivsus on väga kõrge, on need uuringud näitavad, et kuni 74 protsendi juhtudest õnnestub elustada enne seda, kui jõuab kiirabi kohale selle masina abil, nii et efektiivsus väga kõrge. Ma arvan, et igaüks, inimene peab seda oskama, igaüks ja alates juba kooli heast peab selle peale mõtlema. Noh tundub, et nabis ikka laps, kes käib koolis, palju ta suudab seal vajutada. Aga ta suudab helistada ja ta suudab teavitada isegi kui tema massaažiõli fiktiivne, kui ta teab, et mida peab tegema sellise olukorra puhul, kui kergelt tekib kliiniline surm. Kuhu helistada, mida öelda ja uks näiteks peab olema lahti välisuks ja nii edasi, kõik sellised algoritmid käivad selle elustamisõpetusega kaasa. Nii et see on kõige olulisem. Selle südamemassaaži tegemine, kui tuleb tugevalt vajutada teise inimese rünnakule, ma lugesin seda, tuleb teha 100 kuni 120 korda minutis. See tähendab, et sel ajal, kui teie ütlete sõna üks, pean ma jõudma kaks korda. Ei, mitte päris nii, tavaliselt ma loen niimodi üks ja kaks ja kolm ja neli ja viis ja kuus ja nii edasi. Ja niimoodi me jõuamegi teha praktiliselt 100 kuni 120 korda minutis. On olemas erinevad laulud, mis aitavad kaasa, aga muidugi elustamise käigus ei ole vaja palju isu laulmiseks, aga no näiteks Lentsingu in veis. Teine lift on sellised laulud, mille takt langeb enam-vähem kokkuringele kompressioonidega. Nii et jah, on olemas mõned nipid, kuidas seda õppida. Kaja loodimisel on regionaalhaigla kiirabikeskuse juht doktor Arkadi Popov. Räägime veel sellest kiirabikeskuse tööst. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal tekkis ajakirjanduses niisugune laiem arutelu selle üle, et inimesed ei pääse kergesti vajaduse korral perearsti juurde. Siis nad helistavad häirekeskusesse. Häirekeskus saadab kiirabibrigaadi kohale ja B ja A-kategooria väljakutsed koormavad kiirabi ja häirekeskuse päästekorraldaja peaks olema tihedam sõel, ma tegin sellel teemal saate teie doktor Popov, olite kohal. Kas ja kuidas on olukord nelja aastaga muutunud? Ei ole muutunud. Ja et ega väga muutunud Veli oleme pikisilmi ootame, millal see nimetatud, et uus kiirabi kutsete töötluse manuaal rakendub, tõenäoliselt see juhtub nüüd alates järgmise aasta alguses. Ja siis täiesti seal, selle uue manuali järgi on võimalik ka häirekeskuse päästekorraldajal suunata inimest, kes helistab 112 kelle häda ei ole kriitiline, ei ole raske, ei ole eluohtlik ja isegi potentsiaalselt eluohtlik ei ole võimalik teda suunata kas näiteks liinile üks, kaks, kaks null või siis pakkuda erakorralise meditsiini osakonda pöördumist või perearsti poole pöördumist. Ja kiirabiinimeste jaoks on see oluline, sest täna on olukord ikkagi selline, kus kutseid võetakse vastu alati, kui inimene ütleb. Ma tahan kiirabi ja midagi muud ma ei taha ja isegi siis, kui tegelikult päästekorraldaja saab aru, et see ei ole raske juhtum, aga brigaad sinna ikka peab välja sõitma, midagi teha ei ole. Tõepoolest alfa ja Braavo kutsed, täna moodustavad meil endiselt umbes 40 protsendi meie kutsetest meie visiitidest. Aga ka siin teine probleem, on see ka Charlie kutse, niinimetatud kuhu me peame reageerima 34 minutiga, kiiresti, aga samas vilkuriga ja sireeniga peale sõitma nagu kõige kiiremale kutsele. Nad on ülekaalus, neid on palju ja nad ei ole alati päris nii kiired, nii et nagu see alguses võib-olla tundub. Nii et ma arvan, et see ongi selle vanakutsete töötluse manuali viga ja me loodame väga Nojaa, aga see olukord, kus perearstidel on 2000 mõnikord 3000 patsienti nimistus või kus perearst sunnitakse võtma kaks nimistut korraga töösse, et see kõik jõuab ju kiirabikeskuse ukse taha. Nojah, et patsiendid mõnikord kurdavad, et helistan perearstikeskuse telefonile ja ei saa vastust. Üks päev ja teine päev ja kahjuks nii ta on. Asi juhtub. Nüüd tahetakse Lasnamäel ehitada uut suurt Tallinna haiglat. Kas see tähendab seda, et praeguseks juba korda tehtud ja üsna hea varustusega Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla pannakse kinni? Kuulsin nendest plaanidest. Mina ei ole see inimene, kes sellega tegeleb, nii et mina ei ole see projekteerija ja ellu viia, nii et ma kuulsin, et sellised plaanid on. Samal ajal tööealist elanikkonda jääb kogu aeg vähemaks, mis tähendab, et ravikindlustusmaksu laekub haigekassale vähem et ega siis uue ja uhke haigla ehitamine raviraha juurde ei too kuskilt. Jällegi ma kuulsin, et võimalik, et siin tuleb appi riigile ka euroliit, nii et saab euroraha kasutada selleks, et seda teha. Noh, me teame, et need mõlemad hooned, millest me siin praegu rääkisime Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, vaatamata sellele, et sisu seal on väga hea inimesed, väga tublid, kes töötavad ja väga professionaalselt. Aga iseenesest need hooned on ikkagi amortiseerunud, see tähendab seda, et uued tehnoloogiad, mida võiks arendada mõnikord nende jaoks piiranguks, jääbki betoon. Kaasaegsed tehnoloogiad on selles, et kus me räägime, no näiteks operatsioonitoas laminaarsest voolust, selleks et isoleerida see operatsiooni kohta ülejäänud ruumist õhuga ja siis sellest, kuidas saab näiteks innovaatiliselt ravida haigeid kasutades erinevaid Dictioloogiateradioloogias ja nii edasi, see kõik on selline, mida mõnikord ei võimalda vana motiseeritud hoone. Selles kontekstis muidugi saab ainult toetada, et ükskord nendest kahest haiglas tekib üks uus uhke maja ja ilmselt väga kõrgtehnoloogiline hoone ja haigla kindlasti ma usun, sellest võidavad patsiendid. Eriti arvestades sellega, et nokka Lasnamäel ma tean, et Lasnamäele planeeritakse ehitamist elab väga suur inimeste arv. See nõudlus aina kasvab, nii et ma usun inimestel mugav pöörduda ka haiglasse, mis asub selles regioonis. Siin on oluline säilitada samal ajal ka sellist tasakaalu, et kui me räägime teatud pataloogiatest, mida ei esine väga palju, näiteks Eestis, mis on haruldased siis tasub siin meeles pidada, et muidugi selle kontsentreeritud ekspertiisi säilitamine ühe katuse all mõnikord on väga oluline, et noh, näiteks me räägime raske traumakäsitlusest mis toimub ka praegu trauma keskuses, Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Mulle tundub, et ei oleks mõtet väga killustada teenindamist rasketest traumade teenindamist erinevate haiglate vahel siis ka täna juba nende patsientide arv on meil sisuliselt suht marginaalne Eestis ameerika traumakeskus peaks teenindama aastas 1500 rasked traumad, siis ta on tasemel. Kui me kogu Eesti mastaabis leiame 300 rasked traumad aastas, siis see on juba see number, mis noh, meie jaoks on arvestada neid palju ei ole ja sellega ei ole väga suur kogemus, nii et mida suurema kogemus ühe arsti kohta seda suurem, ütleme professionaalsem on see abi, mida see arst suudab patsiendile osutada, nii et sellega peab arvestama. Me oleme nüüd ligi kolmveerand tundi rääkinud teie tööst, Topher Popov, aga muudest eluvaldkondadest kõneldes. Te olete oma varasemates intervjuudes öelnud, et te olete väga suur reisihuviline. Te olete käinud kõikidel kontinentidel peale Lõuna-Ameerika. Te armastate käia Moskvas kultuurireisidel, et te nüüd ooperist ja balletist väga lugu ei pea, aga selle asemel armastate rokk-kontserte ja käia Tretjakovi galeriis. Kas praegune olukord, kus ei saa Lõuna-Ameerikasse või Uus-Meremaale sõita? Mina ei julgeks küll, kindlasti ei julgeks praegu. Mitte mingil juhul. Olete hea meelega siin kodus ja, ja Baltimaades käid ringi. Absoluutselt, et noh, siin praegugi olukord selline, et kui me juba täna sellest räägime, mis toimub, siis meedikud Peaksid küll koju jääma, meid ilmselt läheb siin vaja. Me ei saa seda mitte kuidagi praegu välistada, nii et meedikutele see on eriline selline pöördumine, et meedikute poole nüüd jäägi kuju kindlasti. Aga tegelikult ma seda soovitaksin igale Eesti inimesele praegu mitte ilmaasjata ergi reisige midagi head kaasa ei too sealt. Ja see, mida seal saab tuua täna. Me teame nii, et teeme ainult olukorda hullemaks, Eestis sellega paremaks ta kindlasti sellega ei lähe ja lisaks raskendame enda eluga, et igasuguste piirangutega garantiinidega ja nii edasi. Nii et see, see ei ole ka kasvuks praegu. Aga te muidu jälgite Covid 19 viiruse levikut Venemaal Moskvas. No ma üldse jälgin igal pool praegu öelda, kaasa arvatud ka seal, et noh, on näha, et seal algas teine laine, nii nagu ka mujal ja ta levib nii Moskvas, kus on tõusnud juba hospitaliseerimiste arv ühe ööpäevaga 1000 haiged sattusid haiglasse kohe, et see oli vist eile või üleeile oli selline päev kus oli haigestunud ööpäevaga peaaegu 11000 inimest ja 1000 hospitaliseerimist ainult Moskvas muidugi ette, et noh, meil Eestis muidugi inimeste arv siin elab, on kordades väiksem. Aga mina ei tahaks kõige hullem tõenäosus sellist asja näha meil Eestis, et meil selline stsenaarium areneb. Veel kord ütlen, et mida tihedam populatsioon, seda suurem tõenäosus, et koroonaviirus levib kiiresti meil Eestis praegu noh, võib öelda, piirangud puuduvad, nii et me peame panustama eelkõige profülaktikas ja igaüks peab mõistma, mida see profülaktika tähendab see meile distantseerumine, noh, tegelikult ei distantseeruda, aga ma kutsun ikkagi inimese tõesti mõelda selle peale, mida sa distantseerumine tähendab. Jälle võib näha, et poodides, inimesed, kõik koos seal mingisuguse, ma tea, piimaleti juures vorstileti juures ja see ei ole normaalne. Mõtlema ikkagi selle peale, et viirus on siin Eestis ja tänane olukord, numbrid ütlevad, et me oleme praktiliselt sealsamas, kus me olime kevadel siis kõigi istusid kodus, kõik kartsid koroonat. Täna millegipärast me oleme nii vaprad mida me karuna kardame, aga küsige siis nende inimeste käes, kes viibivad haiglaravil, kuidas nad ennast tunnevad, kui tekib hingeldus, tekib tõesti selline tunne, et ma ei saagi sisse hingata ja, ja mul on nii raske. Ma olen suhelnud meedikutega, kellel oli koroonaviirus ja ütlesid, et nad täiesti praktiliselt arvasid, nad surevad noh, oli piiri peal. Ja see tunne on täiesti kohutav, nii et ma ei taha kedagi hirmutada. Aga ma lihtsalt tahan öelda, et viirus ei ole muutunud. Viirus on nii nagu ka praeguse sama Moskva näide 1000 ühe päeva jooksul näitab, et viirus on ikka sama kuri. Kui ta ründab, siis leiab õiged ohvrid, siis on jama käes. Väga paljud oskavad praegu, et oh, saaks vaktsiin ometi kiiremini valmis, kusjuures me teame, et tavaline gripivaktsiin, selle efektiivsus on 50 kuni 60 protsenti. Kui palju teie doktor Popov loodate vaktsiini võimekuse peale? Noh, eks ma loodan ikka väga, ma ise olen ka gripi vastu vaktsineeritud ja ma olen ka eelmisel aastal vaktsineeritud ja siis ma haigestusin grippi. Aga samas mis juhtus, minu haigus oli niivõrd minimaalsete sümptomitega, et sain terveks ühe päevaga praktiliselt väike palaviku tõus, mis mul oli ilmselt ta klipp, mille ma sain, ja järgmisel päeval ma olin terve. Nii et jah, vaktsiin võibki soodustada sellele, et isegi kui inimene nakkub, see ei ole välistatud isegi inimene vaktsineeritud siis ta põeb ikkagi kordades kergemini haigust. Selles mõttes ta kaitseb väga hästi. Ta võib tunduvalt vähendada suremust ja ta võib tunduvalt kergendada meedikute tööd, tervishoiusüsteemi koormust vähendada, mis on väga oluline. Ja muidugi taga tervishoiuteenuse osutajate ehk siis haiglate, kiirabide, perearstide toimepidevust, kuni inimesed, meedikud on vaktsineeritud, siis nad saavad teha tööd täiega. Nad ei pea kartma, et vot nii nagu vahest juhtub, et see viirus satub haiglasse jälle planna töö kinni ja uksed kinni ja osakond kinni ja nii edasi. Seda ei juhtu, lihtsalt saab teha tööd edasi, see on väga oluline. Siis ma tahaksin tuua esile veel teie tohutu töövõime, doktor Popov, et noorusest peale te olete paralleelselt õppinud ja töötanud, rääkinud sellest, kuidas Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas õppimise ajal reede õhtul istusite Tallinna rongi tulite rongilt maha kohe kiirabisse 48 tunnine vahetus sealt uuesti rongi, tatart tusse ja ülikooliõpingutele. Kusjuures, kui te omandasid Peterburi ülikoolis praktilise psühholoogia eriala, siis samamoodi töö kõrvalt ja praegu on teil taas kaks töökohta sisuliselt. Kas see niisugune tohutu töövõime ja kiire reaktsioon on teil päritud või on see elu jooksul omandatud? Ja minu ema ja isa olid Bremen supernaine ja tänu sellele kõik see juhtus. Tegelikult Timaniseerimine, et mahuks on meil Eestis on tuhandeid selliseid meedikuid, kes sellist elu elasid. Ei ole siin mitte midagi erilist. Minuga koos sõitsid Tartust tööle Tallinnasse mitmed-mitmed, inimesed, kes tegid samamoodi tööd nagu minagi, et see oli tavaline meedikute tudengite elu. Ja minuga koos käisid sealsamas ülikoolis ka teised inimesed, kes tegid päeval tööd, nii et ega see ei ole mingisugune, väga huvitav erand, mitte midagi erilist. Ma arvan, et see on tavaline inimese elu üheksakümnendates aastates. Paljud pidid adapteeruma ja pidid leidma midagi selleks, et kuidagi elada üldse. Kas praegu käivad ka Tartu Ülikooli tudengid põhja regionaalhaigla kiirabikeskuses tööl valvetes? Kiirabikeskuses mitte Meil on range kord mingite mingeid tudengeid, teate, aga aga erakorralise meditsiini osakondades jah, abiarstidena töötavad ja see on levinud praktika. See on normaalne, et kui sa õpid ülikoolis, sa töötad, mitte ainult muidugi noh, see raha on ka oluline. Eriti kui inimene stippi ei saa, aga muidugi see on kogemus kogemuse pärast. Ka meie töötasime selle vahva kogemuse pärast, meelse töö õudselt meeldis. Me päriselt, nautisime ka seal ülikooli ajal seda tööd kiirabis ja meil oli väga-väga huvitav. Nii et see on niisugune asendamatu kogemus, mis jääbki eluks ajaks, kus inimesega. Ja see on üldse meedikutel iseloomulik, et meedikud töötavad palju. Noh, võib-olla viimane põlvkond ei ole nii agressiivselt aktiivne töötamise suhtes. Aga noh, meie põlvkond on kõik sellised inimesed, kellele töö pigem meeldib või mitte. Jah, mul tuleb meelde teie vanem tütar, kes õpib Tartu Ülikoolis arstiks, käib ka abiarstiks Lääne-Tallinna keskhaiglas. Nojah, ja see on normaalne, peabki nii käima, et kui ta ei käiks, siis ajaksin ta kindlasti tööle. Peab töötama, mida ta kodus istuda? No ei ole ime teil, doktor Popov on oma fännklubi ja Facebookis on fännklubil oma leht ja kõik muudkui Ligivadjažeerivad ja jagavad ja kiidavad teid. Ma oleksin imestunud, kui Postimees ei valiks teid tuleval aastal järgmiseks järjekordseks aasta inimeseks. Millal täiesti võhivõõras inimene tänaval teid, doktor past tuli tänama kättpidi või kahe meetri kauguselt kiitma ja edu soovima. No alati juhtub, et väga naljakas olukord olnud konkreetselt muidugi terviseshow, mis käib ümberringi, see on täitsa lõpp, et see ei ole okei. Peab lõpetama, et see ei ole normaalne, peab tööd ka tegema, et ei pea maski ees käima poodides alati et siin keegi ei tunneks, et aga pidin kuliigile ostma veini, tal oli sünnipäev ja, ja siis siis on, valin konkreetselt meie kollektiivi poolt pidime talle kinkima. Noh, mida siis võtta ja noh, kindlasti just sellel hetkel tuleb ette mees väga tubli, kes näida Parmi käe peal ja ütleb, et mina olen see inimene, kes teda elustas kunagi raske trauma korral ja tähendab mind ja tõesti väga, väga, väga meeldiv oli, aga samas väga piinlik, et kus ma siis siis on? Ikka juhtuvad sellised asjad. Nii et jah, et siin peab ütlema, et inimesed täiesti närvi iisus poes, kuhu ma tulin puhkuse ajal ja inimene tuleb ja, ja tänab, nii et noh, väga puudutav. Mida ma võin öelda.