Head kuulajad täna teie kuuldeulatuses naine, kes on Unesco ja kogu maailma vaimse kultuuripärandi nimekirja viinud Eesti, Läti ja Leedu laulupeotraditsiooniga Kihnu kultuuriruumi. Kes on Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse juhina seitsmeteistkümne aasta jooksul oma hea nime ja oskustega vastutanud seitsme üldlaulu ja tantsupeo õnnestumise eest ja kes selle kõige kõrval on andnud elu ja koos abikaasaga üles kasvatanud neli tütart. Niisugune naine on meil täna saates tere, Aet, Maatee. Tere vaja. Ma ilmselt ei eksi, kui ma ütlen, et kõik need seitse pidu on Teil on olnud nii nagu omad lapsed. Te olete neid planeerinud, kavandanud, sünnini viinud ja lõpuks olete pidanud neist lahti ütlema. Kas on niisugune, see on, see on väga õige. Võrds on kõige esimene pidu. Aet sihtasutuse juhina oli teil aastal 2004 aga 2007 kübeetise 10. noorte laulu- ja tantsupidu ilmapuu lävel. Selle kohta te olete öelnud, et see pidu oli murranguline. Mida siis murti? Jah, et ma alustasin sihtasutuses tööd kakstuhatkolm sügisel ja järgmisel suvel oli pidu. Ja tõepoolest, sellepärast ma 2004 pidu tõepoolest aitasin lõpuni joosta, aga, aga ma ei ole selle loomise juures olnud algusest peale ja sellepärast see nagu päris nagu endale see ei ole küll selle esimese bioone, kui üks suur kõrvaltegevus oli ja mis ilmselt pärast ka oma mõju avaldus oli see, et selle Peol istutasime miljon puud Eestimaale laulu-tantsurahvaga. Ja see oli nagu see, kus me ikkagi väga selgelt tajusime. Et laulu- ja tantsupeo tähendus on ikkagi palju suurem kui ainult laulmine ja tantsimine, et see on lihtsalt üks kunstiliigivorm, mille kaudu ennast väljendada. Aga see mõju Eestile ja ühiskonnale oma rahvale on ikkagi tohutult suur. Jah, 2004. aasta pidu siis. Kalev Järvela tegi veel tantsupeo, las jääda ükski mets. Ja selle valguses tõsti istutasin miljon puud ja tänaseks on need nii suureks juba kasvanud. Ja ka kadunud Lennart Meri ja toonane kultuuriminister Urmas Paet. Mul on õnneks olemas need pillid, kus nad panid samamoodi puud maasse. Ja ma arvan, et see on üks väärikas tegemine, mida võiks kunagi veelgi teha. Ei, aga ikkagi, kas see oli traditsioonide murdmine aastal 2007? Ma isegi ei arva, et see on nagu traditsioonide murdmine on, nagu me teame, ilmselt lähiminevikus me mäletame aastat 2017, kui tuli 13 noor dirigent ja mina jään ja see noorte pidu ja see oli täis pulbitsevast energiat. Aga tegelikult ka 2007 tuli sellele maastikul nii palju uusi tegijaid dirigentidena kes lihtsalt tänas hiljem, seitsmeteistkümnendaks aastaks olid juba 40-st aga 2007 oli palju uusi dirigente, kaasati tantsujuhte, nooremaid ja, ja siis ütleme kogu meie perekond ja, ja kogu see organisatsioon, me olime täiesti uued, et minu laulutoimetaja pea Kadri Tiis, Tantsutoimetajana, mina nagu siis kogu selle maailma kokkutõmbaja enam kõik alustasime koos, me olime noored tol korral siis laulupidu, tegi Aarne Saluveer ja Maido Saar siis lävel ja, ja selles mõttes oli ta, et küll ma julgen öelda, et tookord ikka hästi palju alguses pandi mõtestust sellele, et mis asi on laulupidu, ilmapuu, kus on sinu juured ja kus on sinu võra kogu selle tähendus, maailma loomine algas seal. Aarne Saluveer on öelnud, et laulupidu on nagu hinge puhastav rituaal, et ilma selleta me mitte kuidagi ei saa. Kuidas teie seda tajute Oja minapidu ja tantsupidu ja loomulikult, et muidugi see ta ju on, et et eks omamoodi mina olen kasutanud selle puhul nagu võib-olla siis seda väljendust. No ma rahvana oleme hästi individualistlikud, et oma majad mehitame ju nii, et sa tahad, et su naabrinaise suits, naabermajas paistab aga et sa ei taha tema aknast sisse vaadata, ehk sa armastad distantsi. Aga laulu ja tantsupidudel me siis otsime sellele oma individualismi nagu lunastust. Et seal me tahame tunda seda, oleme õlg õla kõrval, et me oleme üks rahvas. Et me hingame ühes. Ja see on nii suur selles mõttes, et ta on ikkagi nii suur püha meile, see ei ole kontsert, püha, selle rahvapüha. Sõna ühes hingamine käis juba siit läbi, et selle nime all me mäletame siis 2009. aasta suurt laulu ja tantsupidu seal olid juhid, olid Ants Soots hüdra luht ja sellest on meelde jäänud. Selle peoga muidugi kindlasti seostub väga tugevalt ärase, see väga suur tuletulemise lugu tookord, kui tuli tuli mööda vett, algas Emajõe pealt ja läks mööda merd. Ja loomulikult Jaan Tätte seal selle Ruhnu karu pardal laulmas tuulevaiksel ööl. See on nüüd küll see, kuidas see tuulevaiksel ööl niiviisi sellesama tule ka ikkagi inimestest siis siis selleks, et seda tantsupidu ikkagi mäletavad, armastavad kõik see meri, tantsupidu ja seal meretantsupeo puhul ma tahan ikkagi. Kui ma nüüd täna tõesti üle õla vaatan, siis ikkagi Ülo-le kummarduse teha selles mõttes, et et üks väga lihtne asi, puri keset väljakut ja see teeb kõik, sa võid tahta miljoneid erinevaid dekoratsioone ja nad ei hakka tööle sellepärast, et sul on tuhandeid ja tuhandeid kauneid inimesed selle ümber. Dekoratsioonid kaovad ära, aga see puri tol hetkel õigustes ja kuidas jälle teistpidi. Tallinna tehnikaülikooli meeskoorimehed aitasid seal tehnoloogiat juurutada ja noh, kõik see, kuidas see nagu sünnib, et seal on väga ja ma mäletan ka seda, kuidas tegelikult oli nii et ülal oli küll teadmine, ta tahab sinna nüüd mingit sellisele kohale midagi sellist. Jaan Tätte oli teinud selle tuulevaiksel ööl valimisenda lault minu minu enda toas, mul olid ikka aeg arvutitestoppilse laul, kuidas ta glünksis selle kitarri peal, noh, tegelikult ainult peaaegu korda. Ja ma nägin, milles ülal oli nagu natuke kulm kiprased, mis see siis nüüd on? Tõsi on see, et paljud lood saavad ikkagi, kui nad sisse lauldakse ja nendele tekivad seaded, orkestratsioonid oma tõelise võimsuse. Aga sealt nagu sündis ja nii ma olen seda nagu kõiki väga lähedalt näinud ja seal see on nagu ühe loo väga suureks kasvamise teekond olnud ja, ja tõesti noh, ma isegi mäletan sedaviisi andete pärast ütled, et siiamaani tulevad tantsijad minu õue peale, tahavad seda laulda. Küll see tuletoomise ja tuletulemise traditsioon küll see olnud üks, üks õnnestunud ja, ja inimestele hinge läinud. Võib ka öelda, et rituaal Eesti meestelaulu selts alustas seda ju praegu 30 aastat tagasi ja ma mäletan, et Raadio ja televisioon käisid ju alguses kaasas selle tulega piki seda teekonda siis, kui tulid, toodi Tartust hobuvankritega läbi mitmete maakondade ja kui inimesed said tee pealt, kui tuli, tegi peatuse, võta, tulge, vii oma õue peale ja panna küünlad põlema või viia kalmistule, seda tulid ja ja siis seesama meritsi liikuv laulupeotuli, kuidas sadama saates olid spontaanset tantsupeod ja ütles, et see on ikka täiesti fantastiline, milliseks on muutunud ja kuidas ta on aastate jooksul arenenud. Islandi saagades tuntakse kiigu eestlasi tulerahvana. Et ilmselt ilmselt sellel tulel on ikkagi ka mõnes mõttes nagu puhastava maagiline mõju, nagu ühelt poolt, aga loomulikult on just see, ta rändab läbi Eestimaa läbiõuede. Ja ütleme niiviisi, et meie nüüd siin viimastel aegadel katsusime erinevaid teid otsida, et kui 2009 läks mööda merd ja, ja 2014 ta tuli hoopis ratastel siin kahe koori eestvedamisel ja ja seekord, kuna nüüd alles tõesti eelmine aasta oli juubelilaulupidu 150 aastat esimesest laulupeost siis moodustas me peame selle üle elama ja see peab käima läbi kõikide maakondade, muidu me valisime suuna. Ja selles mõttes kata käiski see, et kõik ta käis kogu Eestimaa läbi ja nii see oli väga pikk aeg. 33 päeva ja aga see, kuidas igal pool erineval moel tuld nagu pühitseti ja hoiti ja, ja ja lihtsalt kahjuks see oligi ju see aeg, kui sa ise ei saa sellele kaasa kaasa teha, sa oled hoopis teistel väljadel. Ma tean küll, et ka need r grupid, kes kaasas käinud, olid nii tänulikud lõpuks ütlesid, et et see on midagi nii erilist. Ja lõpuks viidi siis tulil Toompea Pika Hermanni torni riidi tuikama just enne enne peo algust. Aga see tähendabki seda, et ega meil olid kõik need hetked olid ju läbi mõtestatud. Me oleme jõudnud 2011.-sse aastasse, noorte laulu- ja tantsupidu, maa ja ilm. Veronika Portsmouthi ja Märt Agu. Ja see 2011. aasta noorte pidu on jälle teistpidi omamoodi, väga märgiline, sest sel hetkel esiteks, Veronika esitasid üldse oma töö nagu kunstiliseks kandidaadid koos, mitte eraldi, mitte et need pandi kuidagi ja see nägigi ette, et see on nagu ühine pidu nende soolile nagu hästi palju nagu ka ühiseid numbreid teha. Ja ma siiamaani julgen ikkagi jäädagi endale truuks ja ütlen teile seda, et noorte pidu ühel väljakul on tegelikult kuldne mutta. Sellepärast et kui palju me hiljem pärast näeme seda, et lauljad ei näe tantsupidu, sest neil on proovid, tantsijad võib-olla kõiki tantsijaid tantsijatel lihtsam, nemad lauluväljakule nagu mahuvad. Aga tookord oli nii, et, et nad tegid seda kõike koos. Tantsijad puhkasid, vaatasite laule, proovi tegid, lauljad, nägid, kuidas tantsijad proovi tegid, loomulikult kogu see logistika ja seal ei olnud noh, tantsijat mõttes oli selles mõttes, et see, see väljak hea, ta ei olnud tasane ja, ja noh, vastavas ruudus kujus nagu nad on ju harjunud. Et see nagu oli kõige suurem probleem, aga noortepeo ja noorte ühise hingamise mõttes oli see nagu täiuslik ja ma toon siia isegi nagu praktilise poole ka, et et see oli hästi palav. 2011 oli hästi palav ja oli meil keset päeva oli mudilaskoorid koondproov ja kui neid hakkas ikkagi luuga ära vahepeal tagasi päikesepistet saama, sinna päike tuli kuidagi Zeniidist kuidagi sinna otsekaare alla. Aga see tähendab seda, et noh, meil olid väljakutel, meil on olnud läbi aegade väga tugev see meditsiiniteenistus, erinevad teegid. Muidu niiviisi mõlemal lauluväljakul, tantsuväljakul on oma ütleme välihospidali küll selle jaoks loodud. Me hangime ju selle jaoks ka haigla teenuseid, seal on kaasaegsed, tegelikult on ju ikkagi päris selgelt iga kurgi tehakse ju neid kokkuvõtteid ka, et noh, näiteks suure peo sulle antakse sulle 6000 kortol antakse peonädalal tegelikult kogu selle teenistuse poolt abi. Ja tol korral siis oli nii, et hetkega sai kogu see meditsiiniteenus nagu sinna alla suunata, kus oli see välihospidali kohe hetkega loodi neid voodikohti juurde, et noh, kui kiiresti on võimalik reageerida, kui sul hakkab mingis kohas pusa tekkima. Kui nad on ühel väljakul, aga just see, et, et kui nad on kahel väljakul kuule, et see on kohutavalt ikkagi vastutusrikas ja väga-väga suur nagu läbimõtlemine, tantsijat ja kogu tegevus algab üldse alguses 10-l erineval Tallinna staadionil väljakul nad on veel rohkem laiali pudistada siis sa hingad kergendatult, kui nad lõpuks vähemalt on staadioni, sest nad on ühe koha peal. Aga noh, sellesama näite põhjal ma ütlen, et ikkagi seesama ressurss oli kõik ühte kohta suunatud ja see, et lapsed olid hoitud ja nad olid, nägid 11 ja see kõik ja selles mõttes kahed. Palju lihtsam oli ka see, et seesama tantsija võiskavapusti pilli mängida ja laulda ka see kõik oli võimalik, aga see oli võimalik, sellepärast et see oli nagu ühes kohas ja siis pärast seda me ju natuke ikkagi flirtisimegi päris pikalt sellega, et äkki teha ikkagi sinna lauluväljaku sinna bee alale tantsuväljak ja ikkagi selles isegi arhitektuurseid lahendusi pakuti, meil on isegi üks makett. Aga veel korra kõik see jutt, mis ma rääkisin, no on võimalik ainult noortepeo puhul suurte peod on kasvanud nii suureks, et see noh, vastupidi, jälle tekitab teisi pingeid ja ei ole võimalik, et tehakse kahe pihuproove. Kuna laulupeod on ju kasvanud ta niipidi juba aastaid, et, et on nagu kaks üldpidudel, kaks kontserti see tähendabki tegelikult kahe kontserdikava läbi laulmise proove tegemas. Kõrvuti nad ei mahu, lihtsalt prouadega etendusi annaks võib-olla veel sätina, aga lihtsalt ei ole sellist õhku ja mahtu suudaksid kaks pidu korraga nii lähestikku ennast ettevalmistada, mis on ju tore, et on lauljaid, et ta nii palju tantsijaid ja et igale kontserdile nii lauluväljakule kui Kalevi staadionile jätkub publikut? On küll jah, minu meelest ka. Ja, ja kindlasti on ikkagi seesama ikkagi ajalooliselt välja kujunenud seal laulu ja tantsimise traditsioon. Pisut on ka ikkagi seda näitemängu tegemist ju ka meil ju et see on nagu huvitav ikkagi, kuidas meie rahvuslik enesetunnetus, identiteet nagu on leidnud väljundi just nimelt läbi kunstiliikide käsitöö samamoodi ja loomulikult ja selles mõttes ikkagi jälle kummardusele teistpidi nagu tantsijate suunal, et et kui noh, kui tähtis on nendel ikkagi ise rahvarõivas. Ja see on läbi nende aegade ikkagi kogu seda rahvarõivakultuuri ju meil ikkagi arendanud ja elus hoidnud. Et täna tänasel tunnil on juba jube hea tunne see, et see ongi nagu iga eesti ema või naise nägu, uhkuse tunnet, et tal peab see olema. See. Et kõik on saanud koorid ja tantsurühmad endale tellida ja valmistada uued rahvarõivad, et kuskil ei näe enam niisugust pleekinud või kulunud rahvarõivaseelikut ja tahtsin just nimelt, et siin tuleb ilmselt täna ta ikkagi kultuurkapitali, et et seal on nagu vastu tuldud. Noh eelkõige loomulikult on ikkagi eelisjärjekorras on tantsijad sesse ikkagi moodustub nagu mingisse mustrisse lauljatel niis, aga lõppude lõpuks on ikkagi omanike küsimus. Ja täiskasvanute pidudel tõepoolest on ju ikkagi näha ka, et järjest rohkem on ka tõesti kooridel täiskomplekte ja see on üks asi, näiteks mida ma just mõtlen, kui ma olen käinud Leedu või Läti eritist Leedul laulupeol, isegi dirigendid lähevad oma sädeldavastel litrites kleitides dirigeerima. Ühel hetkel, kui sa nägid, et ka meie, need dirigendid, keegi tõuseb pulte enam niisama, ta tahab, et tal on ikkagi ka ees, nimelt et tal on sealt, kus tema juured. Ja see on ka ikkagi seotud nii sinu juurestiku, sinu juuremaailmaga. Läheme juurte juurest aja juurde, 2014 pidu, Aja puudutus, puudutuse aeg. Sealt on pärit see imekaunis Tõnu Kõrvits, Kristiina Ehini laul, puudutis korraks hüppan tagasi sinna 2011, selles mõttes? Jah, et ikkagi noh, me räägime nagu mõnedest sellistest kunstilistest elamustest siis noortepeol see 2011 oli ju, kui Siiri Sisask laulis, mis maa see on? Ja ma mäletan, kui me esimesel seminaril seda käisime dirigentide välja siis paljud muusikaõpetajatest, issake, see on nii morbiidne. Ja algselt oli see plaanitud, et on ainult oma kontserdi esimene lugu. Mina ise nägin, kuidas sütevaka lapsed laulsid jõulukontserdil seda nii kirgastunult. Ja ma julgesin piiksud nendele juhtidele kulge. Mõelge, et te ei saa seda nii, teadsin ainult alguses tuleb kindlasti ka lõpus olema ja lõpuks oligi nii, et ega keegi nii väga ei mäleta seda pidu, maailm, vaid ikkagi see, mis maa see on. Et selles mõttes see on nagu see koht, kus ma tahan. Ärge kartke oma lapsi ja noori, küll nemad tunnevad ka ära, mis on tähtis, oluline. Et ei ole vaja karta, et äkki seal liiga sügav pilt, liiga kiip. Mis maa see on? See ei olnud algselt üldse plaanitud nagu tunnusloona, see oli plaanitud selle sellega just nimelt ühise avakontserte alguseks. Seda lauldi veel ja ta läks veel kordamisele. Kordamise lugu oli veel eriti uhke, ma tõesti nägin, alles paar päeva tagasi oli siiriga üks intervjuu. Seal ta näitas seda klippi, et kui Siiri läks siis ise laulma seda nagu solisti osa ja koor laulis taga, et see oli. Milline, milline kirgastunud. Mulle tuleb meelde, kuidas Tõnis Mägi on laulupidudel oma kôik too laulnud ise solistina, et Koidu Tõnis Mägi oli see, kes meil oli 2007 oli solistina. Ja tollest hetkest ma mäletan väga hästi, kuidas ta, tema sõnum oli väga lihtne, ta ütles, et me ei ole siia tulnud meelt lahutama meeli kukulilt. Küll nad on hästi, ütled ja ausõna, ma ei tea, kas mul tekib jaksu yxurt kõigest sellest raamat kirjutada. Ootame seda kindlasti pikisilmi. Aga need me jõuame 2014. aasta suure üldlaulu ja tantsupeo juurde. Aja puudutus, puudutuse aeg. Kui me siit nüüd läbimine ajateljel need pidusid siis kindlasti see pidu oli väga ilusti ühe mütsi all, saha puudutus puudutas aegse tekkis veerand tunniga. Maido Hirvo, Sten mina, Ave, olime kohvikus ja kirjutasime tõesti. Ja see sobis nagu mõlemad nagu kaarena. Ja kui me olime siiamaani nagu muretsenud ikka ikkagi Eesti Eestimaa pärast ja mere pärast ja istutanud mõtlesime, tundus, et nüüd me tahaksime inimest rääkida ja puudutus tundus nii hõrk ja õrn. Ja, ja täna distantsilt jälle ütelda, et küll on headuse puhtutuse pidu oli ära. Täna ei julgegi keegi puudutuse pidu välja lõigata. Ja see, kuidas sündis Tõnu Kõrvitsa ja Kristiina Ehini lugu puudutused noh, kas ei ole nagu tugevamalt öeldud, puuduta mind oma silmade, sinimustvalgega. Ja tol korral 2000 kolmteistkümnetegime ERMis aasta enne pidu kollektiivijuhtidele, sellise puudutuse laagrid olid nii tantsujuhid, laulujuhid. Ja seal me tegime väikse piltpostkaardi seal, kus me aasta pärast süütasime tuld, seal rotundi, see oli veel kõik see aeg, kui Hernalas ehitati. Ja, ja seal ikkagi esimest korda nägin. Tõnu ja Kristiina istusid mu ees, et nad mõlemad ise ka põlesid seal nagu püstises. Selles loos oli juba selles puudutuse loos endas nii palju õrnust ja kirge ja tuld. See oli see pidu kui Eri Klas andis Gustav Ernesaksa dirigendikeppi Hirvo Surva-le üle. Kui õigesti ja täpselt ajastatud järgmisel peol ei oleks saanud sündida? Jah, eks see nii on, eks nad nagu laululavalt lahkunud. Eks nad ilmselt ikkagi ju tunnetavad seda. Et sellel aastal me ju tegime metsakalmistul mälestusmärgi laualt lahkulatele, kavatseme sinna varsti õige pea minna. Mina jään, see oli siis noortepidu 2000 seitsmeteistkümnendal aastal, peadirigent oli Heli Jürgenson. See oli see pidu, kus oli erakordselt palju noori dirigente, kes laulupeol dirigeerisid. Ma arvan, et esimest korda oma elus üldse 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Seda pidu oli muidugi ka hästi tore nagu teha, sellepärast et sa nägid nende noorte nägu õhinat, aga samas ka kasvamist ja ja lõputut uudishimu. Ja see, kuidas millise uhkusega pärast kuulasid Rasmus Puuri mingeid intervjuusid, mõtled, et appi, kui valmis nad on? Jah, jaa, selles mõttes heli siis oli nende nägu ise, neid nimetasin Kibunuitsudeks ja, ja et nende tibude nagu mentorina ka ikka väga hea. Ega siis ka ühtepidi nagu panna nagu pidu loomingulisesse valmidusse ja samal hetkel seda kõike teha. Ja noh, muidugi suure suurem suured õppetunnid ikkagi kõikides nendes eelproovides ega siis, kui sul on ikkagi viimasel aastal enne pidu 605 eelproovi üle Eestimaa, seda annab ikkagi nagu minna, vaatan, mingi aprillikuus on näiteks kuues erinevas maakonnas erinevad liigid laulud, tantsud, kõik laulavad ja tantsivad, et see, mis toimub nagu pool aastat veel enne pidu üle Eestimaal, et kui keegi suudaks seda kuidagi linti püüda, et see oleks päris huvitav. Jah, nii et see ja see oligi nagu kontseptuaalselt. Ma nii mäletan, kui see konkurss oli hea ja kas see oli äkki isegi Mikk külagi särsk ütles laua taga, et kuulge, me oleme ikka omadega täitsa metsas, meil ei ole enam noori, meil ei ole enam noor ja, ja ja see, et tegelikult see näpik täiesti selgelt sinna sai nagu pandud ja see nii hästi töötas. Ja tõesti, nüüd siis ma ütlen, et see oli 2017 2019, juba oli paar noor dirigent juba kaasatud sinna järgmistesse meeskondadesse. Täna on Valter Soosalu on täiesti segakooride liigijuht ja Pärt Uusbergi, kelle lootsin 2019, köhasid on täna juba täitsa kunstiline juht. See on põlvkondade vahetus, aga ma ütlen veel korra siin juhin tähelepanu, et 2007 oli esimene naine, 2017 oli teine laine järelikult see ikkagi sellise kümneaastase tsükliga need lained peaksidki nagu tulema. 2017 oli veel see niisuguse mälestusega tantsupidu, kus tuli ära jätta vihma pärast üks tantsupeokontsert, selliseid teisipäevahommikune kontsert ja ja noored ise korraldasid Vabaduse väljakul ühistantsimise. Ma olen kuulnud, et nad ise võitsid ühenduse Tallinna linnavalitsusega, et kõik oleks diment Stowens ja politsei ja piirivalveametiga ja ja kõik olid nii distsiplineeritud, kõik rühmad, kõik nad teadsid, kus nad peavad seisma ja isegi kui tantsupaaripartner ei olnud Sarub mingil põhjusel tulla, siis siis see, kes oli kohal, teadis täpselt, kuhu ta peab. Järgmiseks astume ta, mida ta peab tegema, et see on see, aga see näitabki seda, et kui head tööd nad olid ju teinud terve nädal seal 10-l väljakul. Et ükskõik millisele väljakule Nevad asetada, et nad tegid selle tantsu nagu ära siin kohapeal ikkagi kogu ajaloo huvides ikkagi toon, nagu selle näidet, miks sel hetkel see kontsert ära jäeti, oli see, et ikkagi see õhtune kontsert, mis pidi minema Ajaloosalve. Ja ja oli Cayer ERR-i otseülekandega tehtav. Et üldiselt see oleks nagu võimalik ja veel korra. Täna me läheme täitsa endast välja, kui öeldakse, et 67 nakatunud on öö jooksul tulnud juurde. Tol hetkel oli meie infot koolimajad, seal 670 last, pärast seda reede õhtust külma vihma jäänud haigeks ja, ja ilmaprognoos oli ju sama, et oli 11 kraadi, puhus põhjatuul. Nii et sel hetkel oli see kahest halvast otsusest igal juhul parim, sest et need, kes olid Tallinna lapsed, nendel olid lihtsamad koju minna, vahetada, riided tulla. Aga kui te ikkagi mõtlete, et 10-st 1000-st lapsest ütleme ikkagi pool olid võrust ja saarest nad olid tulnud nii nagu nad olid tulnud, eks ju. Aga samas ma räägin samal hetkel laulupeol, toimus ju, eks ole ka ju proovid ja need on nagu selles mõttes ka klassikaliselt huvitavad pildid, mida mitte kuskil mujal ei ole, need lapsed olid tuttmütsid asja kinnastes ja kummikutes. Et sellist pilti nagu ikkagi laulukaare alt ka väga leia. Et selles mõttes jah, seda tegid noored, nad nii kangesti tahtsid tantsida, Nad valasid veel vett pähe ja ütlesid, et mina jään ja mis iganes. Aga, aga tõe huvides ütled, et vaata, et seal ikkagi Vaata, mingid situatsioonid on sellised, kus sa pead tegema ka keerulisi otsuseid. Ja, ja veel korra, ega me ju ei tea, kui sa oleks olnud, noh, seal ikkagi võimlejad olid ju ka trikoo väel ja et õnneks me ju ei tea, mis oleks juhtunud, kui nad oleksid pidanud ikkagi reaalselt seal siis nagu tantsima tantsida ikkagi need suuremad lapsed ikka pisikesed lapsed ikkagi tantsinud seal vabaduses, olgu ta siis nii. Ärajäänud kontserdile teada, et vabas Eestis on üles kasvanud põlvkond, kes ei jää mitte ainult korraldust ootama, vaid kes suudavad ise otsustada mida nad õigeks peavad. No just ja siis 2019, see, mis meil eelmisel aastal oli 150 aastat esimesest laulupeost pealkirjaga minu arm, kunstilised juhid, Peeter Perens, Vaike Rajaste. Aasta varem oli remonditud laulukaar, trepiastmeid, raade torni. Kõik oli uus ja uhke. See oli, see oli jumalik, et seal oli midagi tehtud. Aga samas oleme nüüd ausad, ega siis lauluväljaku ja tantsuväljaku infrastruktuurid vajaksid ju ammu ikkagi renoveerimist ja kaasajastamist. Kui te ikkagi mõtlete, et lauluväljakule 120 kohaga kemps, eks ju, see, mis on seal mere pool. No kas tõesti ei ole täna võimalik teha kaasaegseid lahendusi? Kahjuks ma olen ise näinud, mis, missugune Riia laululava, missugune nad tõstsid selle laululavapesa, esiteks on kõik kõik pingid seal olema statsionaarselt ja sinna alla tehti tohutuse tualettide nagu galerii, et seal ei olnud üldsegi mingit seismise probleemid. Ma olen mitu korda ütelnud, palun, palun, kullakesed, minge vaadake, mis nagu Riias toimub. Et et vaata, üks asi ikkagi seesama vastuvõtuvõime ikkagi, sõltub sellest, et kui tugev on intra aga infrat iga kord, siis kui pidu läbi on, siis on tükk aega vaikus, et hakatakse rääkima sellest ikkagi natuke liiga hilja ja siis saab tõesti teha kosmeetilisi lahendusi. Jah, see, et on see niinimetatud raadiotorn, see on küll hea, et nad selle korda tegid, sest seal on tõesti tehakse ülekandeid ja, ja ka see, et tegelikult tiksub seal ka kogu peos ta pea ja süda ja üleval veel operatiivteenused. Uskumatu, kuidas ühes väikses majas ta on tegelikult näha terved, tervet väljakut ja seda siis nagu juhtida, et seal nagu kena, aga ma ütlen veel korra, et, et me oleme nüüd ikka viimased aastad päris palju rääkinud lauluväljaku detailplaneeringu uuendamisest, et kas saada nagu ruum juurde ja kuidas õhku ruumi juurde tekitada, samamoodi kalevi staadioni. Ma saan aru, tänamatesti alles tean, et mis nüüd kohe ikkagi lõpuks läheb Kalevi staadionil ka kopp maasse, et nad saavad seal teha. Aga ega nende plaanid olid ju ka palju suuremad. Tahtsid ju tõsta neid istekohtade arvu ja kõrgustat just nimelt täitsa kaunid mustrid, nagu näha. Aet Maatee te olete öelnud, et kui te sihtasutuse juhiks saite, siis te võitsite endale ülesandeks, et väljakul oleks laulupeo ajal publikut rohkem kui lauljaid laulukaare all. 2019 oligi see laulupidu, kus ühendkooride ajal mudilaskoorid olid palju eespool dirigendipuldis, nii et selleks, et dirigenti näha, pidi ta publikule selja keerama ja publik oli lastekooridele nii lähedale, hingas neile peaaegu kuklasse, publik ja lauljad said üheks ja teie eesmärk oligi täidetud. Ja see, see pesa oli tõesti, see oli nii tervik, kui sa vaatad neid ülevalt, neid droonipilte. See jah, tõepoolest, kui mina kakstuhatkolm läksin, siis oli ikkagi paraku nii, et kaare all oli rohkem rahvast kui väljakul. Tantsuväljaku tribüünid olid tühjad, et jah, ma arvan, et ega see laulu ja tantsupeo toimumine ei ole nägu liiga iseenesest mõistetav. Ta on ikkagi üsna habras. Sest see hetk, kui mina nagu Ilmari välja vahetasin, oli ikkagi ikkagi palju ühiskonnas üldiselt noh, me oleme ju laulud vabaks, mida me siin nüüd ikka lähme laulma. Ma arvan, et, et need peod, mis siin nüüd viimased seitse, kuus on olnud, et need on kõnelenud omaenda eest, et kui oluline on ikkagi Suguvõsa kokkutulek ja kui oluline on, et me suudame seda läbi kunstiliikide oma maailmataju sel hetkel, mis meid nagu kõnetab või, või kust meid nagu kriibib, nagu siis väljakutel asetada ja anda läbi selle sellele väga tugeva jõu, et laulu-tantsupeo nii tugev meedium, et see on nüüd täna, täna ma juba julgen neile kõigile rääkida, et ükskõik, mida sa valid või sa ütled, sa saab nii suure tähenduse, kadunud Urve Lippus ühel konverentsil, nii kenasti ütles päris palju aastaid tagasi laulu sisse pandud sõnumi. Eriti küll ta laulab 30 40000 inimest. Seda sõnumit sa ei saa vaidlustada, seda sa ei saa tagasi kutsuda. Ja, ja seda suurem on nagu vastutus, et kuidas ja mida lauldakse, milles tantsitakse. Et sellele nagu tähendus. Et nende pidudel on väärtus. Ja missugune õhkkond on laulupeol ja tantsupeo kontsertidel, kõik on nii sõbralikud, kõik tõmbavad ennast koomale, teine ära mahuks. Ja juba järgmisel või ülejärgmisel päeval on võimalik, küünarnukiga saab, et see on minu meelest no seletamatud jah, need samad laulud trammiga, eks ju. Mis sinnapoole liiguvad ja, ja ka see, et isegi täiesti tavaline tallinlane, võib-olla nii tähelepanelik nende pisikeste pätakate vastu, kes pea laiali. Tõesti, võib-olla jumala esimest korda on Tallinnas, et Tallinn uska bulla küll pealinnana uhke ja külalislahte. Mina ei tea, mis rohi on, et, et natuke kauem see tunne, mis kestaks, aga aga mulle tundub, et kui me seda ikkagi mingis tsüklis ikka jälle teeme, et äkki siiski kuidagi saame puhastunudeks. Räägime inimestest, kellega koos te olete neid pidusid korraldanud, mõndasid, te olete jõudnud nimetada. Aga te olete ka öelnud, et te olete näinud neid pidusid ette valmistades suurte inimeste veel suuremaks kasvamist? Jah, see on tõsi, ma arvangi, et ma olen selle võrra kõige rikkam, et ma olen näinud väga lähedalt seda, kuidas inimesed suureks saama suureks kasvavad, suurteks liidriteks, eestvedajateks tegelikult ka muutuvad, sest siis, kui nad teevad oma taotlused, tahaksid kunstiline juht olla mingi ideekavandiga, siis neil nagu kripeldab midagi. Aga ikkagi väga paljud alles poolel teel saavad aru, et loomulikult nende hinges on teha kaunis kontserdikava teha täisväärtuslike etendus Haunis sõnumite rohke. Aga nad räägivad inimeste eest, Nad räägivad kogukondade eest. Nende roll muutub palju, palju suuremaks. Ma mäletan, noh tõepoolest noh, toome kasvõi sedasama hirmu näite tol aastal, kui me seda niinimetatud puudutuse pidu tegime, siis tabasime it's, tuutu alkoholilugu noh, ikkagi. Ja siis, kui ta sirvoice selja selgeks lõi, ütles, et nüüd on nii, et noh, mingites keerulistes olukordades, kus sa peadki tegema otsuseid, sa pead midagi välja ütlema, sa teed seda nagu vastutama. Ja samas üks asi veel, et noh, tegelikult olen näinud seda kui haiged möödujad saada. Üks asi, mis minule jääbki kripeldama, millega mina ilmselt ei oska midagi peale hakata, aga ma tajusin selle ära, et jätku keeruline, nendel suurtel juhtidel on pärast pidu. Nad on loonud nii suurest tähelepanu väljas, nad on olnud nii tugeva adrenaliini all, et kuidas nad nagu maha rahuneksid. Ühel hetkel sa oled kõigile kõik järgmisel hetkel sa ei ole nagu keegi. Ja see on nagu rahutuks tegevad, kuidas neid selles mõttes tagasi aidata? Ma võin iseenda pealt öelda seda, et iga peoga läks taastussaag järjest pikemaks. Algul oli, võisid sa juba kuu aja pärast olla juba täiesti normaalne inimene, aga aga iga peoga läks taastumise tsükkel nagu pikemaks. See tuleb sellest, et iga peoga tuli endast rohkem ära anda. Ilmselt küll ja teine asi on see, et võib-olla sa elasid veel rohkem läbi. Võib-olla, kui sa oled noorem ja natuke hulljulgem, siis kõiki neid asju nagu ei taju seisukohalt. See ei ole võimalik, et kõik on ju lihast ja verest ja närvidest ja kõik need emotsioonid nagu matid ütlen, et tavaliselt see võlu ja valu vahekord läheb peo ajal lõpuks nagu sünnitusest. Me rääkisime siin. Et üks minu kolleeg ka kunagi ütles, kas oli Põlvamaa kuraator appi, see on nagu siis kogu süda on juba paha ja raske on käia ja kõik. Aga kui see laps on maailma tundeta, on nii ilus ja armas ja nii ta ikkagi on. Kas teie, Aet Maatee, olete nende pidude ettevalmistamise ja läbiviimise käigus haiget saanud? Teile on põhjendamatult öeldud asju tehtud etteheiteid, milles ta absoluutselt süüdi ei ole. Ma arvan, et olen tajunud oma rulli nagu selles mõttes siiski päris adekvaatselt, et minu roll on olnudki ikkagi ütleme võimu ja vaimu vahekord, et sa tasandad neid, et sa ikkagi püüad hoida nendel kunstiinimestel ikkagi seda keskkonda, et nemad saaksid luua, et hoida seda loomeinkubaatori nagu puhtana. Ja ma olen väga palju teha täiesti teadlikult, ei võtnud mingeid lööke selle tulemuse nimel. Ja ma arvan, et see vastus on, loomulikult on nii, et väga paljud otsused sünnivad ju väga suurte meeskondade operatiivstaapide see aga noh, ütleme nii, et esimestel aastatel oli natuke lihtsam, sest ilmselt keegi väga ei teadnud, kellele näppu peale panna, et sa pead selleks nagu valmis olema, seal loomulikult seda on nagu raske vastu võtta, aga tõesti kui sa suudad nagu mõelda selle lõpptulemuse nimel, et et mis see pühitseb abinõu, siis saab sellega hakkama. Ja nüüd tuleb kuu aja pärast panna teil sihtasutuse juhi tööle punkt pärast seitsmeteistkümnendat aastat. See ei olnud teie vaba soov ja tahe. See on siiski minu väga vaba soov ja tahe olnud. Ma olen tahtnud seda ausalt öeldes juba mõned peod tagasi teha just nimelt, et et see on nagu see koht, et kus ma pean nagu teda natuke selgitama, sedapidi suhteliselt hiljuti nägin ühte mingit uurimust, kus oli kirjutatud ametikohad, mis on nagu väga stressirohke ja teha need olidki siis tuletõrjuja politsei. Ja kolmas oligi juba ürituse korraldaja ja ma tõeliselt imestasin, et keegi oli osanud ürituse korraldaja sinna nagu selles mõttes sul on nii palju muutujaid ja veel korra isegi ühe bioära teinud seal tegelikult ei ole teadmist, kuidas järgmine pidu läheb, iga pidu on nagu väga erinevad. Erinevat nägu, erinevat moodi on kõikide inimeste nägu, see on tegijate nägu ja mis veel, iga ei ole olemas sellist õpikut, sul ei ole ühtegi käsiraamatut, kus sa õpid kõpitseda, kogemustest, tunnetustest sa pead mingitel hetkel võtma sadu sadu otsuseid, sa pead suutma neid järjestada. Ehk see, mida ma tegelikult öelda tahan, on see, et kindlasti ei ole see amet kahjuks see, kus ta läheb pensionile, nii nagu neile baleriin ei saa minna pensionile. Nii nagu ka ma tean, et pääste ja politsei inimesed saavad ju minna varem pensionile. Ma olen täiesti adekvaatne ja saan sellest aru, et see nõuab nii metsikut jõudu füüsilist, vaimset, seosette loominest, noh just nimelt bioaastatel. Selleks peab tulema nüüd ka uus naine, uus põlvkond, kes seda suudab nagu koos hoida. Võib-olla 20 aasta pärast istub siinsamas laua taga. See sihtasutuse juht, kes kuu aja pärast ametisse astub, ütleb, et vaat see 2022. aasta laulupidu, tantsupidu, vat seal Murr olin. Aet Maatee, kas ei karda, et tuleb põlvkond, kes murrab traditsioone, nii et me enam pidu ära? Täna ma ei karda, ta enam ei karda, sest et praegu on küpsemas, eks ilus pidu. Pühanma. Ja samas noh, kui ma nüüd tõesti viitan siin korraks Pärdile, kes hakkab seda uut veidi juba teeb seda uut noorte laulupidu tema kõrvale erakordselt rõõmus ja energiline Agne Kurrikoff. Pärti tegelikult ütles meile seda, tema sai oma impulsis 2007.-st ehk teine minut lemmiklausetega pidu ise kasvatab oma oma tegijad. Ja see, et kui ikkagi juba noored teavad ja laulavad, valivad selle, et nad laulavad seda, mis maa see on, et see on neile tähtis, siis meil ikkagi on nagu lootust. No kõrvalt vaadates võib jääda mulje, et laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juht on see, kes paneb peo ajal endale kaunid rahvariided selga, kõnnib laulupeo rongkäigu eesotsas. Aga tegelikult mul on kuri kahtlus, et te olete pidanud kõik laulupeosuppi Põltsamaa Felix siis ennem läbi maitsma, et otsustada, missugune järgmisele laulupeole kõlbab. See näide on lihtsalt üks ajast, mida sa tegelikult nagu mõtestab, noh, kui ma räägin seostajagistide loomisest, et et meil oli korras sellest juttu, et ka, et elid, tehnikahange on kui magistritöö, siis mina. Ma olin väga selgelt öelda, et ma tegin 22 magistritööd nelja kuu jooksul 22 hanget, aga see hange ei ole see, et sa lihtsalt tehniliselt midagi, sa pead ju selleks, et oskaksid tahta midagi, pead sa kõik läbi mõtlema. Turvahanked. Ehk veel korra me selle peo jaoks seadistab siin 60 erinevat väljakut. Et sellel oleks turvateenistus peale, et seal oleks meditsiiniteenistuse peale, et seal oleks tualett, et seal saaks süüa ja kõikide need asjad. Teistpidi ma ütlen, et minul oli üks, kui ma olin ise veel noor, oli üks kolleeg ütles, et teada, et, et sa oled oma ürituse siis hästi ette valmistunud. Et kui sa saad koju minna ürituse ja noh, kahjuks nüüd laulu ja tantsupeo ajal see tõesti ei ole võimalik seal lihtsalt nii suur. Ja eks ma nüüd hüppan ühelt jutult teisele, et seesama 54 koolimaja kus on 27000 inimest. Jah, loomulikult sellel uuel juhil saab olema nagu keeruline, sest tema ülesanded sama tahan hoopis teistsugused, et ma ei tea, kui suured vahed me peame hoidma ja millised vahendid tuleb, võib-olla on see, et käepaelaga saab igaüks oma süsti või ma ei tea. Tal on tegelikult väga-väga keeruline, ega me ju ei tea, igal juhul on vähemalt mindi, tundmine see, et ega need selliselt Nebioodi ikkagi saab nii rahvarohkelt ja nii tihedalt. Ja ma arvan, et sa vaene tervisekaitseamet hakkab ka meil koolivahetusel koolimajade vahel niiviisi nühkima, et siin on väga väga palju asju, mida ma nagu mõtest. Aga ma usun, et ikkagi tungsale rituaali järgi on nii suur, et ta ikkagi koost laguneb. Kas ma sain õigesti aru, et teil on kolm kodu, üks on Pärnus, teine on Tartus ja kolmas on Tallinnas ja, ja muudkui Zeitlete nende vahel. Ei, ma olen sündinud Tartus koolis käinud aga nüüd täna saab ikkagi öelda oma enamuse, nõus, ma olen ikkagi nagu Pärnus elanud, tööl käin Tallinnas. Aga ma ei ole kordagi Tallinnas elanud, et kas see 17 aastat ma olen ikkagi Pärnust Tallinnasse tööle käinud ja vot see kulla Kaja, on kergendus, et ma enam ei pea sõitma Nende metsikute rekkade vahel. Ma olen lugenud neid Rekaid, mis Pärnu-Tallinna vahel sõidab, tavalisel päeval on 150, aga no olnud üle 300 ikka selle pooleteist tunni jooksul, mis sooritanud seda sõitu. Ma oma kolleegidel on ikka nalja kirjutatud, et ma võiksin nüüd mingis transpordiametis palju informatsiooni anda. Aga noh, kui sa mõtled ikkagi, millised on meie teed libedad, lööd siis, et see oli nagu mul esimene järeldus, kui ma tundsin, et ma enam ei pea neid sõitudega. Aga järgmine laulu ja tantsupeo sihtasutuse juht proove pidi ju ikka peab mäda ringi sõitma, tegelikult proove pidid iseenesest nagu otseselt ei pea, selleks on ju needsamad kunstilised toimkonnad ja selleks tehakse tööd. Ja isegi kui me korrad seal hüppasime, Felixi sobiv ikkagi kõik need asjad sa ikkagi joonistad ja mõtestatud läbi enne ja selle peale siis tekitad oma magistritööd selle peale hangid, teenused. Ja kui need 22 magistritööd oli teenuste hanked, siis ma väidan, et Tallinnas avaliku ürituse loa saamine on juba doktorid. Aga noh, ajad on edasi läinud, igale poole, tehakse jooniseid ja plaane ja see on olnud ikkagi ääretult põnev ja, ja selles mõttes ma ütlen küll, et ega see selles öös ükski päev teisega nagu ei kordu ja ja keerulisemaks on läinud lihtsalt see et aeg on teinud suuri nõudeid selle peale, et noh, igasugused määrused, hanked algaastatel ja selliseid asju ei olnud? Jaa. Pidude ettevalmistamine on läinud ka iga kord järjest keerulisemaks ka bürokraatlikus mõttes ja nad tahavad veel laulupeoseadust. Ja see on päris hea küsimus, et see on kahe otsaga asi, see on absoluutselt kahe kahe teraga mõõk ühtepidi tagakse mingisuguse süsteemse toimimise, sest ega siin nüüd väga palju korralduslikus pooles on ikkagi väga palju ikkagi jäetud läbirääkimiste küsimuse tasandile. Teistpidi jälle, eks elu näiteid ja seda ka, et kui liiga palju neid seaduseid tuleb siis. Ma arvan, et sihtasutus peaks tegema omale eraldi õigusosakonna, kes tegeleb kõikide kaebuste ja määruste ja mis asi see on muide, gaasi, mis on tulnud viimastel pidudel ka see see eestlaslik kaevamise komme on siiski ilmunud ka just nimelt ka õiguskantslerile mille peale siis ka nagu noh, ikka see, et kas ma ei pääse ja miks ma ei pääse ja ja nii edasi ja lihtsalt sedasama, et noh, veel kord ükskõik, mis toimub, võimendub, kõik võimendab ilu võimendub. Ja ka kärisemine võimaldab. Te olete nüüd juba kandideerinud ja osutunud valituks järgmisele ametikohale, aga kas sellega kaasnevalt te saate nüüd olla ka täiskohaga ka vanaema? No see on jah, minu kõige suurem eesmärk ja lootus tegelikult, et äkki küll ja et tänu minu neljale tütrele ma võin küll täna käe südamele panna, aga ma loodan, et see veel ei ole lõppenud. Et minust on alguse saanud tänaseks üheksa inimest. Ja selle üle ma olen väga uhke, sest mina olin väga üksik laps. Ja kuna mu oma tütred sain suhteliselt noorelt, siis mul on tunne, et ma jõuan ikkagi olla oma lastelastele meil vanaema, õunapuu otsas, nendega pihtuste kula mängida. Ühe lapselapse saatsite tänavu esimesel septembril esimesse klassi. Ja suusi läks kooli. Suusil sündis esimesel juunil õde, kelle nimeks sai juuni. Ja kuna mul oli endal nagu tütred, siis ma hirmsasti muidugi ootasin, esimene luise poeg olid isi, Toron oligi poiss meile ja siis ma mäletan, kui käisime lastearsti juures esimese kuulises, kõik õed ja mina ja me kõik jooksime seal sabas, arst ütles selle poisi tegi ära rikute. Ilmselt ikka rikum, jah, muidugi. Aga jahe, nii nagu kõik minu töökaaslased ini, viimased on olnud sellel teekonnal minu perekond siis loomulikult ma armastan oma perekonda, kes seda kõike jälle omal moel on nagu ju talu muidu vastu pidanud seda? Jaa, jaa. Saab muidugi mõelda seda, et ka tänu sellele on tulnud palju iseseisvamad. Päris mitmed nendest on ju olnud ikkagi kammul pidudel abiks. Mad liigi, kes täna on noor, arst-intern on jooksnud esmaabi, paun on ka seal esmaabiteenistuses ja eks nad kõik on saanud oma oma jooksud joosta. Luise on olnud see, kes minu telefoni ja minu pastakat hoiab minu kõrval. Et kõige suurem väärtus on ikkagi igale emale see laps kena vanaema rollis, ma igatsen seda, et valitsus võtaks veel ühe otsuse vastu, et beebide emad ja isad ei sandi emapuhkusele minna, et äkki saaksid ka vanaema minna puhkusele, mina saaksin nendest praegu kohe minna vanemapuhkusele võtta kaks beebit hooldada. Vot nii. Ja tõepoolest, et see suvi on meil armas olnud, et me meil on majas kaks beebidiks, on siis juuni, kes sündis ja teine on Elinor, Prince sellinur et ema osaks jälle oma õppetööd jätkata, siis nad ju kõik tegelikult vajavad nagu hoidmist, et kuskil ma tõesti, et ma sain oma lapsed hästi noorelt ja ma natuke nagu tunnen, et napilt kohe oma jalgadele saama ja, ja kõikide asjadega hakkama saama. Et ma tahaksin nagu seda kõike tagasi anda, siis nagu nendele viiele lapselapsele. Ja siis on meil veel madin, on hästi tore, Sebastian, keda me kutsume tegelikult sussar meheks, hoopis. See on kahe poole aastane ja, ja tema on praegu minu kõige suurem sõber, sest ta ainult vaatab akna peal ja nõuab pommiautot. Pummis olen mina, eks ole, teised kutsuvad mind mummiksele, Nemo kutsub ummiks. Nii et jah, mitte ainult Õunap otsas, vaid ka tahaks nendele tõesti kõiki neid asju ette lugeda ja, ja Luisa vahest salvestanud ka, ega mulle on meeldinud nii oma lastele kui teistele ikkagi õhtujutte lugeda. Nii nagu ma arvan, et iga ema peaks ikkagi oma lapsele hällilaulu laulma, need asjad on lihtsalt nii-nii tähtsad. Ja siis võib-olla siis viktoriini küsimused tõstis minu kallis uusi, läks tänavu siis esimesse klassi ja esimesel koolipäeval koju tulles mille tema küll kohe ära kaotas, kas see oli pinal, ranits või kooliseelik? Loomulikult tuli minu lapselaps ilma kooliseelikut esimesel koolipäeval koolist tagasi ja sestap ma ütlen, et andke veel õigust, et vanaemad võiksid ka lastest hoolides. Aitäh, Aet Maatee. Selle seitsmeteistkümne aasta ja seitsmeteo eest. Sõnana puhas rõõm. Tume teie ja kõikide teiste laulupeojuhtidega juba järgmisel laulupeol. Püha on maa ja, ja mu lõpetuseks siiski nüüd loen asja sellepärast, et seal on väga tähenduslik. Ma tänadega loen, aga selle järgmisel peol ta kõlab ühendkooride esituses. Sõnumina tuhandete noorte inimeste laulduna ja sellel viisistanud Pärt Uusberg. Ja saan on loomulikult meie vaimuvallavanema Hando Runneli sõnad. Ja see siis nagu võib-olla märgistabki kõiki neid tegemisi, tulemise ja minemise. Armastus on kõikjal, tema kannab isa maja raskusi, mis eluks vaja. Armastus on kõikjal. Ime, et kõik ära kannab. Isegi veel võrseid annab. Head kuulajad lõppenud saatetunni sisustas Aet Maatee kuulmiseni.