Tere päevast, head raadiokuulajad on pühapäev ja kell on natukene kasvanud kaks läbi ja see tähendab ka seda, et eetris on saade röster ja mina olen selle saatejuht Brent pere ning lähima pisut vähem kui tunni aja jooksul. Jälle lahkame ühe tuntud Eesti kultuuriinimese hingeelu ja vaatame, mis huvitavatest kohtadest ta siis oma elus on läbi tulnud ja mine tea, mis veel ees ka tuleb. Ja natukene kuulame muusikat ka tema lapsepõlvehitt ja näiteks sellist kaasalaulmist. Aga mis siin ikka patrata, asume parema asja kallale. Meil on stuudios imeilus andekas lauljanna Liis Lemsalu, tere. Tulemast tere kõigile kuulajatele ja tere kõigile tere kõigile. Kuule, palju õnne sulle tagantjärele, sel nädalal oli sul sünnipäev, kus oli raju pidu. Ütleme nii, et ma ei tea, kas ma olen ainukene, aga üldjuhul kui sa loodad, et ei tule sellist suursugust, pidu tuleb selline, selline väike istumine, tulge läbi, siis minge, minge, minge ära. Et üldjuhul need peod või istumised ikkagi nagu tihtipeale ähvad käima, see ratas hakkab veerema, haiguse veerema hakkab väga raske on seda peatada. Ehk siis natuke oli selline situatsioon, et ei olnud justkui midagi tohutut plaanis, aga tegelikult ma tähistasin nüüd üks kord veel sega sellist kaks tähistamist. Noh, see on ju suurepärane, siis on, ütleks, et täie raha eest ikkagi. Aga mul on hea meel, et sa tulid siia, ma lugesin, et sa oled selle välja öelnud, et sa väga palju ei taha näiteks esikülje intervjuusid enam anda ja üleüldse mul on tähele pandud vist pigem nagu hoiad rahulikumalt seda intervjuude andmist. No kõige jah, sest et ei ole sellist tunnet, et mul oleks kogu aeg midagi uut ja infoküllast jagada inimestega, et nüüd viimane esigaas, mis ma tegin üle, ma ei tea, mitme mitme aasta oligi buduaari esikaasa ja see tundus selline tore ja õige hetk, et seda teha ja ma usun, et mu fännidel kuulajatele ja lugejatel seda huvitavam tegelikult lugeda seda intervjuud sellepärast et ma ei olnud päris pikalt nii öelda oma mõtteid avaldanud. Loodetavasti neil kuulata ka seda saadet ka torema isiklikult vähemalt väga loodan seda. Ja ma saan aru, et kui nüüd kollane meedia peaks mingisuguse pealkirjasid saatest üles noppima, siis neid pealkirju ei näe, sest et sa lihtsalt ei loe seda. No ütleme nii, et ma ei loe, aga mul on ikkagi mu sõbrad ja tuttavad, kes siis ikkagi loevad ja lõpuks ikkagi jõuavad minuni, see info jõuab minuni kõige üritan ennast nii, nii hästi hoolikalt kaitsta. Kaitsta on muidugi väga tugeva sõnaga kasutada, et asi ei ole niivõrd vägivaldne. Aga lihtsalt jah, et üritan natukene seda stepslite, et välja tõmmata selle konkreetse nagu teema puhul. Aga samas ma ei tea, ma olen vist natuke juba nii immuunseks muutunud, et ega ega tohutut enam ei häiri häirivaid siis kui annad natukene sõnu väänatud ja natuke. Ühe mingit valet juttu räägitakse, see, see võib-olla on selline. Paneb mõtlema. No küllap jõuame sellest veel rääkida ja mul on hea meel, et vähemalt ju siis tuleb väga avameelne vestlus sinuga. Ja ma loodan küll hea kuule, aga virutamist väga paslik küsida seda, et kust sa üldse pärit oled, sa oled elanud umbes liiga paljudes kohtades süldikale Pärnus, aga kus see sinu nii-öelda siis ikkagi lapsepõlvekodu on, on ta ikka Eestis vä? Tegelikult on Eestis minu lapsepõlvekodu, on Eestis Pärnu ja Tallinna vahet sõites. Kuskil seal, ma ei tea, Rapla kandis et kui niimoodi Tallinna-Pärnu vahel Tallinn. Linnas ja siis Pärnus, et see vahepealne osa, see oli puutumata minu jalakestega, et pigem oli selline Pärnu, Tallinn, Tallinn, Pärnu. Aga jah, puberteedi ja ma ikkagi ikkagi saavutasin Norras ja seal oli nii-öelda selline teistsugune lapsepõlve. Et mitu erinevat. Mitmes riigis kokku oled üldse elanud, siis? Päris mind mõtlema Eesti, Norra ja siis kõik need muud riigid ja oleme skype, seal on mingi hetk, elasime natukene liiga palju, ma ei tea, neli vist. Oskad kõiki keel igavest. Ma enam ei oska, aga mul on selles suhtes keeltega hästi, mul jäävad väga kiiresti kõik uued sõna, varad ja tähendused ja asjad meelde. Kui saab väikelaps, siis sul jääb nii ehk naa, sa õpid nii kiiresti keeli ja jah, mingeid, ma rääkisin puhtalt vene keelt, mida ma kahjuks enam ei tee siis saksa keelt natukene. Ega sa ometi ju elanud Venemaale ka ei puutunud? Ma käisin vene lasteaias sellepärast et Eesti lasteaiad olid kõik täis ja mu vanemad ikkagi neil oli väga suur soov mind ikkagi panna kokku teiste lastega ja et ma saaks seda suhtlust arendada ja siis nad otsustasid, et no kui Eesti ei ole ruumi, siis venomasse ju proovida vaadelda. Päris huvitav, vaid hakkama siis. Ja ma sain hakkama alguses ikka ja noh, ega ma ei saa mitte midagi aru, mis seal toimus. Aga ma ei tea, nii uskumatu kui see ka ei olnud, ma ei tea, kaua ma seal olin. Ma õppisin ikkagi mingit väga kiiresti selle basic kolledžit, kuidas rääkida laste lastekeeles vene keelt, et selle ma haarasin ikka kiirelt. See oli ikka päris võimas, et lisaks sellele siin ta mätsutatud mitme riigi vahel siis veel pandi vene lasteaedadega. Samas, ma mõtlen, et kui mina tahaks kunagi lapse saama, siis ma ei välistaks seda varianti oma lapse puhul, sellepärast et ma arvan, et see ikka on päri siis arendav lapse jaoks tol hetkel muidugi sa ei, sa ei saa ju mitte midagi aru, aga aga kindlasti see muudab last. Ja tema kohanemisvõimet ja seda, et noh, tuleb hakkama saada ja alati tegelikult saadakse hakkama. Aga sina said selle kohanemisega siis hästi hakkama, et kogu see drill ja tralli ja noh, lõpuks ikkagi ma eeldan, et viskas üle ka, et kogu aeg kuhugi kolima ja sõbrad maha. Jah, et päris nagu päris sõbrad, kes mul siis on tänase päevani. Et nemad tegelikult tulidki minu ellu, alles siis kolisime tagasi siia Eestisse, et enne seda mul oligi lihtsalt need inimesed, kellega ma siis oledki, puutusin, aga kui sa ära kolid, siis väga raske on tegelikult hoida neid suhteid soojana, ehk siis need paratamatult tegelikult nagu pudenevad laiali ja lähevad katki ja, ja lihtsalt see ei ole sama, mis siis, kui sa elad koha peal ja näed inimesi näost näkku. Aga nüüd mul on ikkagi tugigrupp on nii-öelda olemas ja ma olen hästi tänulik selle üle ja ma arvan, et ma olen, võib-olla sellepärast ma olengi niivõrd tänulik oma sõpradele, kes mul praegu on, sest et mul väga pikalt ei olnud sellist asja, et mul oligi ainult ema, isa. See oli siis peale seda, kui sa tulid Norrast tagasi ja kui vana sa siis olid? Ma ei mäleta, aga ma tulin niimoodi, et ma olin. Ma läksin seitsmendasse klassi vana seisis umbes. 13 14 äkki. Päris raske iga sellises ajas. Väga raske, väga-väga raske ja nüüd, kui ma veel mõtlen selle selle peale diskused momendis, siis sa väga ei, ei mõtesta lahti. Miks sa niimoodi käitud või miks sa nii tunned? Aga nüüd, kui ma vaatan tagasi, siis me ikkagi saame aru, et tegelikult ma olen ikka väga kurb, et nii paljud oli koogi, jäta uuesti alustada, jälle jätta, uuesti alustada ja oma elu nii-öelda nagu üles ehitada. No kui rõõmsatel toonidele rääkida, ma ei tea, kas jalgpall ka kuidagi su sellist sõpruskonda tekitada aitas või kuidas selle mängimine oli. Aitas ja väga aitas ka see, et jalgpall on meeskonnatöö, seal on väga palju osalisi, et see ei ole nii-öelda singel, näen ainult, kes viskab noolt, hüppab üle üle kitse, kitse. Et kasvõi see, et isal oli selline, et ja läbi selle töö Me juust. Ma suhtlesin ja sattusin kokku väga mitmete teiste jalgpallurite käega, neil olid üldjuhul nagu juba lapsed ja siis oligi nii. Isad tegid nii-öelda nagu trenni, siis naised said kaaslased, nemad ajasid oma nii-öelda ja hobisi. Et lapsed olid omaette siis nii-öelda nagu kolmas grupp, kes olidki nii-öelda sama saatusega lapsed. Et kogu aeg pead nagu järgima isa või ema. Et see nagu toimis, jalgpall pühendas küll. Aga sa nüüd oled selle jäädavalt oma elust ära kaotanud, ikkagi jälgid veel isa eeskujul seda. Ma olen ära kaotanud selles suhtes, et ma ise ei lähe praegu palli kuskile küksima või või taguma, aga ma olen siin vahepeal mõelnud, tegelikult võiks jälle mängida lihtsalt sellepärast, et tuua see võib-olla natuke tagasi oma ellu ja see on tegelikult lahe mäng ja soovitan proovida. Kuule seal proovin jalgpalli, et tegelikult seal lahe. No väga hea siis, kui järgmine kord on minek, siis kutsun võib-olla sind ka, et siis saab kohe oskused uuesti üles. Jajajah puhume selle tolmu enne maa. Ja siis vaatame edasi. Kuule, aga kui me siin lapsepõlves oleme, siis saame ikkagi lapsepõlvehitiga ära mängida. Saatsid mulle kaks lugu, üks on. Ja mul on nii raske seda teha, sest et mul nii palju lapsepõlvehitte, aga okei, ma saatsin rakset. Oi, vaat ütleme nii, et eine mõlemad, ma tahtsin juba hakata kalduma Milli vanillipoole, aga siis ma sain aru, et ikkagi roks, et oli ka väga väga kuum, sellepärast et tol hetkel oli väga populaarne film, mille nimeks oli hõli Women, kus mängisid Julia Roberts ja seal oli filmi lõpus selline dramaatiline kohakene. Ja seal oli rakset, maastan, mastandil laad, aga rakset on jah nagu olnud nii minu vanemate südames, kuigi, kui siis minu enda südames läbi vanematel üleüldse okset, kui üleüldse nende looming, et kohe kui on roksed, siis mul tuleb natuke ikkagi meelde. Lapsepõlv. No mis siis ikka, kuulame, näiteks kirjutasid mulle flipping kaar ja see on üks korralik, ma ütleksin kütte ka, nii et võib-olla sobib siia pühapäeva käimatõmbamisega. Ja raadio kahe kuulaja saade röster jätkab ja meil on siin külas lauljanna Liis Lemsalu. Rääkisime Justin pisut, et sinu lapsepõlveseiklustest ja sellest, kuidas sa kuhugi jõudsid kogu nende reisimistega. Ja nüüd peale seda oli selline keerulisem aeg, siis hakkas superstaari aeg lähenema, aga enne seda mis sa mõtlesid, et mis sinust saab? Ma mõtlesin, et kuna mul on olnud nende keeltega üpris lihtne, pigem siis ma kuidagi arvasin, et ma võiksin töötada sellisel alal, mis nõuab keelte valdamist ja keelteoskust ja väga mulle juba väiksest väiksest väiksest saadik on meeldinud ka selline kuidas ma ütlen inimpsühholoogia ja, ja siis see tundus väga huvitav kombo, et kui nüüd teha inimpsühholoogia pluss keeled, mis võrdub ja siis ma mõtlesin, ma mäletan, ma arutlesin veel oma emaga, et mis see siis võiks olla siis kuidagi me jõudsime selleni, et et diplomaatia oleks võib-olla päris huvitav ala. Et kui ma nii vana juba keeli oskan ja seal on ka mingil määral selline inimpsühholoogia, kuidas käituda, kuidas sulanduda, kultuuri, teha poliitilist, mõelda seal ühesõnaga palju variante, et see oli väga tugevalt nii-öelda pinnale. Kuidagi. Ma jäingi vist selle juurde ja kaugemale ma ei mõelnudki. Ja siis mingil hetkel täitsa arvasin, et lähebki ning siis särada, kui ma tahan. Võib-olla siis peaksid hakkama praegu siis diplomaadiks, et sihuke laulev diplomaat, liivanimi on tuttav kõigile, et tulge Jesse selle laulmise juurde üldse jõudsid. Sain aru, et Norras laulsid mingit lasteplaate, mis iganes värki. Ütleme nii, et see laulmine on olnud hästi hobi korras alates ma ei tea. Kaheksa aastasest ei vaata, vaata, ma olen juba nii vana oli, ma ei mäleta mingisuguseid asju. Aga see laulmine tuli üpris ootamatult, mulle meeldis laulda. Ma mäletan, kui ma läksin esimesse klassi, siis olid sellised ettelaulmised ja vaadata, et kas siis laps peab viisi ja siis ma vist pidasin viisi sellepärast et mind võeti Hellereina koori ja siis saama natuke käisin, aga siis samas läksime kohe Norra ja siis seal lõppes, siis ma tegin igasuguseid teisi asju. Seega ma ei tea, kuidas see tuli, see lihtsalt kuidagi valiti, öeldi, et liistule laula ja Norras ei täpselt samamoodi selle plaadiga kena hääled, tule, laula, see ei olnud see, et ma iga päev oleks laulnud ja oma hääl seal treeninud, et see on väga selline juuste mäng. No superstaari ma läheksin, sellep seepärast, et ma mäletan, et mulle öeldi vahvis need õpetajad, kes seal olid, vaata, ma rääkisin ühe õpetaja, kes oli Susan, enam nüüd ei tööta külafis, aga ja siis ta ütles, et e-liis, et see võib-olla üldse viimane aasta, kui Eesti otsib superstaarisaade tuleb ja see on viimane aastaid, nad on nii palju hooaega vaata juba teinud, et, et ära nagu maha maga, seda võimalust, mine, mine, mine ja siis kuidagi see lause jäi mind närima. Et tõesti, kui peakski nüüd olema selline variant, et, et rohkem ei tule ja ma ei läinud sellepärast, et Ma kartsin ja olin hirmunud. Ja sellepärast ma läksin ka natukene natuke nagu juhus, aga ega ma lõpuni välja ei teadnud, mis saama hakkab. Ma läksingi kaasa sõbra sõbrannadega, aga jah, see, et ma sinna nagu uksest sisse läksime, see oli ikka natuke üllatav mu enda jaoks ja mu vanemate jaoks ka kindlasti. Ja peale seda, siis ma saan aru, et elu tegi kannapöörde ja läks trall lahti. Tuli voolud, ohohoo, ohohhoo nojah, Tralliks läks küll, jah, see oli ikka täiesti teistsugune elu kui see, millega ma olin eelnevalt kokku puutunud nagu alustades juba inimestest, et minu meelest muusikuid või sellised meelelahutajad, nad on natukene teist tüpaaži kui kui selline natukene, võib-olla konkreetsem amet. Et lihtsalt see nagu see ellusuhtumine ja see nagu energia hoopis teine, et siis ma läksin ja nägin nii-öelda seda poolt, mis oli väga nagu pulbitsev ja väga emotsionaalne ja väga nagu kirelec. Mulle meeldis ja sest et ma arvan, et ma olen ikkagi pigem üpris suurt extro verd ja, ja, ja mulle meeldis, mulle meeldis, et inimesed on avatud, vabad, natuke nagu kreisid, pööraselt, ei hoia liiga palju nagu enda sisse ja väljapoole ja ongi lihtsalt teised see, mis mulle meeldib inimeste puhul, et see seljalahe jah, nii-öelda uks, mis avanes peale seda superstaari. Ja peale seda see elu ongi laias laastus suht samas rööpas siis käinud, et sealt trallid enam pole maha saanud, aeglane. Jah, tegelikult seal on väga õigus, et see on kestnud ja kestab siiani. Ja ma olen väga-väga tänulik, et ma olen saanud nii kaua siin nendel rööbastel olla ja sõita ja see on äge, et nii on läinud, ma vahepeal mõtlen, et et vau et vao, kuidas siis juhtus, aga elu ongi selline, et et ja halba ja elu on selline, et kui ikkagi võtad vastu mingisuguseid. Ma ei leia seda sõna praegu, kas sa saad mind aidata? Väljakutsed, aitäh sulle täpselt. Väljakutseid siis paratamatult asjad hakkavad nagu liikuma, see ei pruugi tähendada, et alati nad liiguvad ainult positiivsuse poole, aga ometi sa tegid selle lükke, liigud edasi, et see ei ole nagu paigal. Et väga lihtne on lihtsalt teha plaane hästi pikalt. Aga sa mõtled vaid sellest plaanist sai, tegutse. Kahjuks nagu jäädki natuke ainult unistama. Aga kui sa teed plaane ja veel teed, kui otsuseid, siis asjad nii-öelda nagu liiguvad, rong hakkab sõitma. Sa ise annad kütet. Nende selle muusika kirjutamise poolest on sul, ma saan aru, et peale seda esimest albumit said ka selle kütte peale, et siis hakkasid rohkem ise kirjutama, et kui seal esimese plaadi peal vist oli üks sinu loo kirjutamisosalusega lugu, siis järgmistel juba põhimõtteliselt kõik sinu omade. Seal oli ikka väga palju rohkem kui ainult üks minu meelest seal oli meediak mainud. Ma kirjutasin, see oli mingi vanagi taotleda Vikipeediat ja aga ei, mul ma olen nagu kirjutaja olnud ikkagi põhimõtteliselt esimesest päevast alates. Aga tol hetkel ma kirjutasin pigem natuke sellise souli kalduvusega laule. Et nüüd ma olen selline konkreetne ajend popi Ridalaga ja mingil hetkel kui ma olin 18, siis ma arvasin, et nagu popima küll, nagu ka siin siin tegema. Aga vaata, ajad muutuvad ja koos aegade muutumisega muutub ka su enda arusaam ja tahe püüelda ja kirjutada. Ja minul siis sega nagu muutus, et ma sain aru, et mul tegelikult tohutult meeldib popmuusikat kirjutada, sest see on ka ikka paras. Paras mõtlemine ikka see tule nagu niisama. Iga poplugu ei saa popiks. Jah, just, ja siis ongi see, et miks. No üks lugu, mis kindlasti sai popiks, on sinu lugu. Mis sa ütleksid selle kohta, et kaasalaulmise või singa long ja ma eeldan, et ikkagi artist, mis on ka sind päris tugevalt mõjutanud varem või hiljem bioons? Ja väga, väga väga. Ma mäletan siis, kui me elasime Norras ja mingil hetkel läks testis saed läksid siis lahku grupina ja siis see hakkas tegema enda. No enda liin hakkas ajama ja siis tuli see kreisi laolugu välja ja tol hetkel sa said muusikat kuulata põhimõtteliselt läbi raadio. OK Milt diskmannal iga, millal, millal siis 50 tuli. Aga siis sul oli veel omaette vaja seda plaati kuulata näiteks seda lugu, ehk siis see oli väga palju keerulisem kui praegu Spotify'sse Vaitun, sellised kirjutan sisse, kohese lugu tuleb seega see nagu ärevus, kui sa kuuled raadiost mingisugust lugu, see oli metsik, see oli nii metsik, aga ma olin kogunud tol hetkel raha ja ma läksin allakorrusele ema isa juurde ja küsisin, kas ma võin seda raha kulutada, et nüüd minna, osta või on see esimene sooloalbum ja nad ütlesid ja, ja siis ma Velotasin linna, ostsin selle ja ma panin, jõudsin koju pantsle mängima. Lihtsalt kuulasin seda kogu aeg, tantsisin peegli ees, ma tegin kõike seda, mida te olete näinud nendes filmides, kus tüdrukud on need harjad käes ja laulavad ja tantsivad, see olingi mina. Kui ma seda plaati kuulasin ja see oli üks. Ja sealt edasi on ajalugu jah, põhimõtteliselt. Hea raadio, kahe kuulaja, sa kuulad saadet rester ja meil on siin külas armastatud lauljanna Liis Lemsalu ja me oleme nüüd jõudnud sellise huvitava momendini siin saates, et me hakkame pisut mängima ja me mängime väga lihtsat mängu, kaks vastuse varianti ja Liis, sina pead valima ühe. Sain ühe Ameerika Ühendriikide aplikatsiooni põhjal, et mina näiteks ei ole valinud ja ju siis keegi ikkagi tahab sinuga siis ta ka teada. Ja tulevad siis protsendid ka, et mida inimesed on vastanud. Okei, ja Ameerika inimesed ütleme kuule, aga mina tõmbasin seal alla ja ma pidin seal kuidagi klõpsime edasi, siis ka minu hääl on seal sees, eks ole. Ja näiteks noh, ma ei tea, on, ma arvan, et inimesi veel Euroopas, kes on teda mänginud aga saatis põhjendada ka alustada kohe sellise väga ilusa algusega. Kas sul pigem oleks neli jalga või? Nulli Olga neli ikka mõtle, kui kiiresti mu jookseks. Kas need jalad oleksid sama suured kui need jalad, mis mul olemas on, juba? Veojala oi, siis ma siis ma kõige kiirem ujujaga. Kus poiss? Nonii, siit saab pealkirja küll. Jalaga oleks Liis Lemsalu suurepärane ujuja. Väga hea, aga 81 protsenti Eesti inimestest on seda arvanud nii et tulevad kõik tahavad siis olla suurepärast ujujad. Järgmine Twitter, Instagram. Instagram, mul ei ole kunagi Twitterit olnud, isegi et kas see on midagi, millest ma maha jäänud. Mina ei oska sellele küsimusele, kas sul on, mul oli see vist ütleme ja 10 aastat tagasi siis kui ta tuli või tuli varem, aga siis ma natukene kasutasin, jäi. No seal pidi väga selline noh, sellised lööklauset pidid seal olema ei või oli, natuke pidid, sa ikkagi pidid mõtlema, mis seal seal kirjutati, sest et seal oli ainult mingisugune arv sõnu ei tahtnud, mis sa said siis nii-öelda kasutada, seega sa pidi väga no ikka läbi mõtlema neid asju. No siin vastaks 83 protsenti, et Instagram, ma arvan, et Donald Trump kindlasti vastaks muutunud pidi, aga ju see siis ei ole tema mäng ja nii, aga järgmine, kas pigem teaksid kõiki maailma inimesi isiklikult või oskaksid kõigi loomadega suhelda, ma eeldan, et siin on siis mõeldud, et oskad Maida loomadega rääkida? Ahah, et nendega samas keeles, et kui ma nagu jahuksin, siis mu kas saaks aru ja siis ta laulis ja ja räägime, okei. Ma teaksin kõiki inimesi isiklikult ei soovita. Pigem ikkagi hoiame seda ringi väga kitsana ja räägime oma kassiga, pigem, ma arvan, mulle meeldiks. No jällegi 76 protsenti siin ei ole üldse võrdseid asju arvaks seda, et tahaks loomadega suhelda, sest nii, aga siis selline asi. Et kas pigem kaotaksid ära kõik, mida sa puudutad, ehk siis noh, ütleme kõik, mida see puudutab, kaob ära. Või siis kõik, mida sa katsud, kleepub sulle külge. Niisugune asjade vare. Oi, oi oi selle esimene raske küsimus, seda ma küll ütleks. Ehk siis, kui ma puudutan exit pundus, et ma näiteks näen oma ema ja ma tahan teda kallistada ta kaob ära siis ikkagi, las nad kleepuvad mu külge, siis ma päris hästi. Aga siis mul läks maja ka minu külge ju. Õlvuril oi oi oi, oi okei, aga jätame ikka ikka sele. Variaidet kleepumisel. Kusjuures see on ka päris võrdlemisi, on kleepamises kasuks otsustaks 46 protsenti inimestest. Nii et see on juba siin ikka pingeline, ma ütleksin nii, aga. Nii Nonii, aga võtame siis, et kas sa elaksid pigem kosmoselaevas või allveelaevas? Läheb raskeks, ikkagi, see ei ole mingi naljamäe, eks ju. Kas see kosmoselaev ongi kosmoses vä? Kosmoselaev, mis on ehitatud, pole kosmosesse jõudnud? No ütleme ikkagi kosmoses, sa oledki seal kosmoses, ma ei tea, äkki on kakk kosmonauti veel? A ai. Ega need allveelaevas ka sul väga palju rohkem inimesi mulle lihtsalt ei meeldi vee all olemine n siis vist ei ole isegi valikutena, jah, pigem jah, see kasvas hästi, samas ma ei, ma ei usu, et mul seal kosmoses kaneeli saaksid, ma ei tea maailma vaadata? Jah, okei valima, kas Kaja 61 protsenti arvaks, tahaks kosmoses elada, siis? No võtame siit viimase väga lihtne küsida. Eksiksid Saara, kas kõrbes või meres? Kõrbes sulle meeldib? Ei, mul ei, mulle mulle meeldib vees olemine, aga mulle ei meeldi. Kardan sügavust. Mul on selline tohutu aukartus juskui mere suhtes, et ma saan hakkama, ma ei hakka nutma ega vinguma ega karjuma jalgu trampima, nii. Aga lihtsalt ma tunnen, kuidas. Mul toimuvad mingisugused protsessid. Kui ma olen sügava vee peale, ma tean, flants sügav. Et siis ma ütleme nii, et siis on äkki kuul lihtsalt nagu löön risti ette ja loodan, et kõik läheb hästi. Ma ei tea, mille pärast seal. Aga huvitav, kõrbe valiks 62 protsenti inimesi, tundub, et siin mängus on ka ikkagi, et merd nii palju arvestatud armastatu kui muid asju. Aga noh, sai sind siin mänguga juba kiusatud kiusama siis sind ühe looga ka, mis sulle isiklikult väga ei istu. Nii et saame kuulata siis lõiku sellisest imelisest loost. Aqua barbi Karol. Eks ju siis lihtsalt head kuulamist. Ja ja ütleme nii, et tegelikult ju vahva vahva laul. Aga kui see ikkagi kuskil peale läheb, siis suht kindlalt mad tegelikult tahab panna next. Ja üldjuhul see lugu ei lähe käima. Ma ei tea, mis, mis, mis, mis kohas ma peaks olema elus, et ma seda nii-öelda vaata seal lihtsalt üle kuulatud. Väiksena ma kuulasin seda, sest et seda lasti nii tohutult ja selle suur pluss oli see, et see oli väga lahe muusikavideo ja mulle meeliste muusikavideot vist isegi rohkem vaadata. Aga noh, see laul, tulikus muusikavideoga nagu raske seal seda mitte kuulata. Väga hea, no siis saad vähemalt videot. Hea raadio, kahe kuulaja rester jätkab, kuulasime siin just imelist lugu nimega Barbigal, mis meie tänasele imelisele saatekülalisel Ilviisärm salule küll nii väga ei meeldi. Aga liigume siit edasi ja räägime natukene teistest tegemistest ka peale laulmise, sa oled näitlemisega ka ju päris mõnusalt tegelenud, mis su lemmikosad või tükid on või lausa filmirollid? Ja nüüd tegelikult selle aasta sees peaks tulema uus film, milles ka mina olen. Ma olen ka seal jah, mitte Liis Lemsalu, aga ühe teise karakterina ja see oli väga lahe tegelikult kõige ütleme nagu meeldejäävam asi ja personaalset kõige võib-olla nagu südamelähedasem roll on ikkagi eia jõulud, tondikakufilmist, kus main Jette ja seal ikka oli natuke, ma arvan, et liiga suur, suur suure rolli sain. Et ikkagi natuke ikka kahtlesin päris palju, et kas ma saan hakkama, aga noh, inimesed, kes siis nagu on filmiteost, tööstuses nemad uskusid, teadsid, et ma saan ja lõpuks kõik nii-öelda laheneski. Ja kõik tuligi välja, aga lihtsalt see oli tegelikult minu kõige esimene selline päris ülesastumine. Ja teistmoodi kindlasti võtad sa pakkumise hea meelega vastu. Mul on tulnud erinevaid filmirollipakkumisi. Ma olen paarile ka ära öelnud. Ja nüüd, kui sa tahad mu käest küsida, et miks ma ausalt ära ütlen, siis ma kohe vastan sulle, et palun see on üldjuhul seotud selle skripti ka nii-öelda, et, et millest see film siis räägib. Kas see on minu enda jaoks ka huvitav ja paeluv? Suhteliselt nii lihtne see ongi, aga mul on ikkagi väga meeldib nii-öelda näidelda, kui ma saan, kui mulle antakse võimalus, et tegelikult seal on nagu midagi hästi nauditavad, ma saan väga hästi aru näitlejatest, et karterisse minek on midagi väga huvitavat just psühholoogiliselt ja plustel, eia jõulud tondikakul olid ju niivõrd vapustavad. Niisugune kahurvägi oli kohal Mirtel Pohla ja Ulfsak ja, ja Tambet Tuisk ja Piusid. Et ühesõnaga, seal oli niivõrd palju inimesi nii-öelda nagu õppida ja ma ei tea küsida siis kuidas ja mis ma tegema pean, et see kindlasti ka aitas. Mul. Lõpuks tuli päris hästi välja, aga ikkagi aitäh. See lahe asi, testi. Millega sa vabal ajal tegeled? Näiteks ma ei tea, siin võib-olla inimesed, kuulajad tahavad teada, mis siis teeb. Ma üritan olla aktiivne, et end liigutada ja mitte istuda või ma ei tea magada, ainult et seda ma üritan nii-öelda nagu päriselt jälgida. Ma oleksin aktiivne ja oma keha vastu hea ja hell. Ja praegu, kuna noh, praegu on selline aeg ikkagi muusikutel ma ei räägi nüüd bändipoistest, kes siis saavad minna ja erinevaid nii-öelda selliseid keik asi teha. Ma räägin just nagu frantnanitest, et et praegu on sellisem rahulikum aeg. Ja päris huvitav on olnud, et ongi niivõrd palju vaba aega. Ja eks ma olen üritanud siin juba uut muusikat kirjutada ja olen hakanud nüüd väga tihedalt raamatuid lugema, et kohe saab raamat läbi. Ma võtan kohe uue, et ma olen sellest nii nagu harjumuse teinud ja praegu ma loen sellist väga-väga-väga paksu raamatut, millel on 1300 lehekülge. Jah, selle raamatu nimeks on tuulest viidud. Et see on selline väga klassikaline teos, aga kuna ma ei ole seda mitte kunagi lugenud, on filmi näinud. Siis ma mõtlesin, et ma üritan ja selle läbi lugeda ja tegelikult see läheb väga kergelt. Ja siis ma teen süüa. Ja siis siukseid lihtsaid asju, tegelikult muusikad, liigun, loen ja ja elu liigub, elu kulgeb. Kuule, me natukene ennem rääkisime ka sellest suurepärasest meediakäsitlusest seal saate alguses, kuidas ikkagi mõjub sulle kui inimesena, et tekitavad mingisugused kõmulehed, toovad mingisuguse pealkirja kuskil välja, võib-olla alati ei ole päris ausalt ka kõike kirjutatud, millal sa sel hetkel tunned? No kõmulehed ongi ju selle peale üles ehitatud sedasi, et nad et see pealkiri ajaks justkui nagu lugejat no mitte närvi otseselt, aga tekitaks seda küsimärki või mingisugust pinget, et Ottab, mis asja, ma pean sinna peale klikkima, et nii see on üles ehitatud ja ma saan sellest aru, et see ongi ju see on TÖÖ s Tõnu teadlased, kuidas sa paned sellise pealkirja, mis sa tead, et ajab inimesi natukene paneb ebamugavasse olukorda või sellisesse nagu kohta, kus sa pead klikkima? Et see on ka omaette selline teadvus, ma usun. Aga tead, ega hea tunne ei ole muidugi. Aga kõige sellega harjub ära, nagu sain aru, et see on minu töö osa ja kui ma selle nii-öelda läbi mõtestan enda jaoks, siis, siis tegelikult noh, see ei ole nüüd midagi niivõrd hullu, peab lihtsalt natukene. Mõtleme nende positiivsete asjade Et kui tuleb mingisugune jama, siis lihtsalt alguses on ikkagi halb tunne, aga pärast kuidagi seedida ära need pealkirjad ja mis iganes huvitavad tekstid. Jah, jah, jah, täpselt, et jah, sest et lõpuks ikkagi mina tean nagu, mis on minu tuttavad ja lähedased, et et ma arvan, et see on kõige tähtsam. Ma ei tea, palju sa oled sellele mõelnud, et laske olla, ma tahaks lihtsalt muusikat teha. Oi-oi, väga tihti, ma arvan, et väga paljud just nimelt lauljad ja kindlasti ka näitlejad, et ma arvan, et näitlejatel on võib-olla isegi veel rohkem seda sest nad on natuke rohkem sellised privaatsemad ja hoiavad nagu seda eraldi. Seda näitlemist siis eraelu ja muusikud pigem on võib-olla natuke rohkem avatud. Aga eks see, ma arvan, mõjutab meid kõiki nagu meelelahutajad, aga noh, nii see on, ema. Usun, et me kõik saame lõpuks ikkagi hakkama. Ma arvan ka, nagu näha on, siis kõigest saab üle olla rahulikult. Seal rahulikult, aga vot see see rahu leida. Sain ka hauaet. Aga hea, ei, eks, eks see tuleb ajaga. No aga räägime siis sellest ka, et millega sa praegu tegeled? On sul jälle mingisugune uus singel või plaat või mis iganes ahjusoojas juba küpsemas? Mul on tegelikult päris paljud demosi ja ikka on asju jõulutuurile ei, ei lähe, ei lähe. Et midagi nagu liiga suurt meie lehte planeerinduma mana keriga, sest et praegu ongi natuke selline segane, segasem, segasem aeg kui muidu ja ei taha nagu liiga palju ette mõelda, aga eks me ikka tegele Singlitega ja mingid koostöö mõttes on juba ka läbi käinud ja mingit suhtluses siin juba liiguvad. Aga eks näis, nii raske on praegu üldse midagi lubada. Et hästi teistsugune aasta kui see, mis ma arvasin, et see 2020 tuleb. Aga halb või hea aasta hitile? Tuleb jälle võit. Tegelikult, ega eelmine aasta, kui ma võitsin selle aastahitti looga Kehakeel ega ma ei arvanud, et see võimalik oleks üldse, sellepärast et minu jaoks oli nii kindel, et kui üldse keegi võidab, siis on büroksana. Aga siis läks hoopis nii, et rahvas hääletas hoopis kehakeele number üheks jäi ka minul ei ole midagi selle vastu. Et kõigile hääletajatele, et see on tore. Aga halb või hea aastahitti, ma ei tea, kas nüüd aasta hitt praegu on hästi, selline räpparid taasta minu meelest ja nad ikka väga korralikult nii-öelda tulistavad oma muusikaga igale poole ja, ja nad teevad ikkagi väga head asja ka. Mul on hea meel, et praegu on niuke räppi, räppi, räppi, ajastu kailov saab öelda nimi. Ma ei tea, räpi aasta võib kindlasti, samas eelmine aasta oli ka täppi aastane, et ütleme, ta on ikkagi nagu päris mitu aastat nüüd ei olnud, ma arvan, et julgelt kolm nimetame ajastuks ära, kui keegi kobiseda tahab, siis andke tuld. Kuule, aga ikkagi ühe hittina veel siia saate lõppu tuleb sinu kilti plaser lugu. Mida sa ikkagi kuulad kasvõi salaja kodus? Valjult nii valjult kui üldse saab, aga teistele ei taha öelda, et nonii, Lähme, kuulame nüüd. Britney Spears. Nonii, olime näiteks loo beibi Vormortsaim või toksida Beebi see mulle väga ei, ei meeldi, aga toksikal? Ta on väga kihvti põsele üldse, Britney on sul Hildibles, pressis mul aga tegelikult jälle väga head tööd, on tehtud ikkagi lood, lood räägivad enda eest. Nii et see on ikkagi on ja jääb sinu selliseks salamaiguliseks ütleme, esitajaks siis pigem ja ütleme nii, et ütleme Väga hea, head raadiokuulajad siia saate lõppu jääb kohe mängima, Prütmispirsid Hoksik ja te kuulasite saadet röster, meil oli siin külas lauljanna Liis Lemsalu. Rääkisime siin tema elust-olust, muusikast ja kõigest muust. Mul on väga hea meel, et sa tulid. Aitäh kutsumast natuke oli selline konarlik jutt minust söönud juba tunne, et see sünnipäeva avalduv mul ikka ikka mõju kuidagi minu meelest ei olnud küll aitäh sulle, ma väga üritan. Aga väga tore oli siin olla ja, ja aitäh kutsumast ja paneme selle Britney paranice juhatada sisse ka. No ma arvan, et Britney on üks naine, kes on meie kõigi või noh, paljude gildiblase, seega ma täidan teie soove ja panen ta siia raadiosse. Nautige seda, võid teha nägu nagu. Ah, teile ei meeldi see tegelikult te teate, et see paganama hea tooksikaksik