Võro Instituudi nime teaduse teadur Evar Saare sõnul on eestlaste perenimede saamislugu otseselt seotud pärisorjusest vabanemisega. See algaski tegelikult Võrumaalt, tegelikult siis juba aastal 1809 paneezis kanepi pastor ja paavst Johann Philipp von root pani, pani kanepitalupoegadele tollel ajal veel pärisorjadele perekonnanimed. Aga siis, kui toimusid pärisorjusest vabastamine, mis hakkaski tegelikult siis kehtima 1819. aasta lõpust siis kohe Vastseliina pastor Gustav Maasing vanem on siis alustanud sünnimeetrikat ja on öelnud, et sellest peale on nüüd need sündivad lapsed, vabad inimesed ja on ka sinna teinud kohe siis sünnimeetrikasse perekonnanime lahtri hakanud perekonnanimesid siis sisse kandma. Huvitav on Palin droomide ehk tagurpidi nimede fenomen eestlaste perekonnanimistus, Evar Saar. Kuna neid nimesid oli tõesti vaja palju leida, siis noh, kui Saidlik otsa puu nimetused, loomanimetused, linnu nimetused igasugused tarbeesemed, Tööriistad, siis oli veel mõnikord nimesid vaja või nimesid hakkas puudu jääma või nimepanijate fantaasia otsa ja siis on distiga võetud näiteks juba talus ühele perele pandud nimi ja on see siis pandud nii-öelda Palindroomiks ehk teisipidi tagasi, et, et siin ongi täna täna üks ettekanne, on siis Võnnu kihelkonna Moloka taludes pandud perekonnanimi, mullock ja siis ka kaks venda seal sealt sellest suurest suguvõsast sait tegelikult siis tagurpidi nime Kollom. Tartu Ülikooli muuseumi kuraator Terje Lõbu on pikka aega uurinud Eestiga seotud teadlaste ja maadeuurijate nimesid. Maailmakaardil. Aga siiski võib öelda, et praegu on ikkagi päris palju siit maailmakaardil, mis on meie eesti meestega seotud, olgu siis sellised tuntumad nagu Bellingshauseni meridiaani Antarktikas, kruusenterni, Middendorfi, Pääri, selliste meeste nimedega objekte on kaartidel olemas. Eesti keele Instituudi nimeuurija Peeter Päll peab märkimisväärseks, et eesti perekonnanimedes on palju loodussõnavara. No küllalt paljud on märganud seda eesti perekonnanimedes, on hästi suur osa loodussõnavarale, et minu meelest see torkab silma paljude teiste maadega võrreldes, et meil on ütleme, loodustermineid, puude nimesid, maastikutermineid omajagu ja, ja kõikvõimalikud mäed ja saared ja need on meil laiud on meil kohanimedes ilusti esindatud, et osa neist on siis pärit muidugi eestistamise ajast, mis leidis aset kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel. 20. sajandil.