Tere õhtust, kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva, 22. oktoobri olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Erle Loonurmnädalase kriisi järel on EKRE Keskerakond ja Isamaa lõpuks leppinud kokku koalitsiooni jätkamises. Koalitsioon töötab, koalitsioon läheb konstruktiivselt edasi. Ma arvan, et täna on koalitsioon tugevam, kui ta oli nädal tagasi. Ja rahvatarkus ütleb, et valulik armastus pidigi see kõige tugevam armastus olema. Soome välisminister Pekka Haavisto ütles, et Soome valitsus loodab reisipiirangud Eestis tulijate jaoks lõpetada alates 23.-st novembris. Seda tingimusel, et Eestil on madalam koroonanäit kui Soomel. Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna Inimõiguste eest Valgevene opositsiooni liikumisele, mida juhib eksiilis elav Sviatlana Cichanovskaja. Läti kaalub koroonaviiruse testimise senise korra muutmist, kuna ei suuda toime tulla praegusega, aga kus kõik soovijad saavad lasta end tasuta testida. Politsei tõdeb, et aeg-ajalt tuleb neil mõni isolatsiooni reegleid rikkunud võõrdunud selline maalt välja saata. Kontrollitakse nii ettevõtteid kui ka eraldi siia saabunud töötajaid. Aastast 1809 on eestlastele pandud ka perenimesid. Hästi palju on neis loodussõna varad. Kuna need nimel tuli tõesti vaja palju leibasid, kui said kõik otsa, puu nimetused, loomanimetused, linnu nimetused, igasugused tarbeesemed, tööriistad, siis oli veel mõnikord nimesid vaja või puudu jääma või siis nimepanijate fantaasia otsa. Itaalia velotuuri tänase raskem mägede-etapi võitis austraallane Jay hindli, uueks üldliidriks tõusis aga hollandlane vilkokielderman. Eeloleval ööl ja homme sajab paljudes kohtades vihma, tuule puhangud ulatuvad kuni 20 meetrini sekundis. Õhusooja on kaheksa kuni 12 kraadi. Koalitsioonierakonnad leppisid koeta vastuoluline abieluteemaline rahvahääletus toimub kevadel Te kohalike omavalitsuste valimistega samal päeval nagu EKRE soovil kirjas koalitsioonilepingus. Nädalase kriisi järel on EKRE Keskerakond ja Isamaa lõpuks leppinud kokku koalitsiooni jätkamises. Sellest rääkisid pressikonverentsil Keskerakonna esimees Jüri Ratas, EKRE esimees Martin Helme ja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Eesti on demokraatlik riik, siin on lubatud erinevad arvamused ja seisukohad. Ja meie kõigi kohus on neid väljendada, mitte teisi solvavalt. Koalitsioon töötab, koalitsioon läheb konstruktiivselt edasi. See on tänane seis, kuhu me oleme jõudnud, ma arvan, et see on hea seis sellele koalitsioonile ja me saame, saame siit edasi minna. Täienduseks siis Jüri näiteks niimoodi, et maailmavaatelised vaidlused on tihtilugu kõige ägedamaid vaidlusi ja need vaidlused on neil viinud lähemale üksteise mõistmisele. Ma ütleks ka üksteisest lugupidamisele. Ma arvan, et tänane koalitsioon tugevam, kui ta oli nädal tagasi, eks. Me õppisime jälle teineteist paremini tundma ja kas see pidi just nii valuliselt toimuma? Jah, see on omaette küsimus, alati annab ka ju selliseid olukordi vältida. Aga see, mis on toimunud, on toimunud, seda olematuks ei tee. Ja rahvatarkus ütleb, et valulik armastus pidigi see kõige tugevam armastus olemas. Võimuliidu püsimine sattus küsimärgi alla pärast siseminister Mart Helme intervjuud Deutsche Welle'le, kus ta ilmutas ebasõbralikkust seksuaalvähemuste suhtes. Sellega pälvis EKRE Keskerakonna juhtkonna terava kriitika. Kes sellest kriisist aga kõige rohkem võitis, seda küsisime Reformierakonna esimehelt Kaja Kallaselt. Kes on võitnud, on kindlasti EKRE, et EKRE väärtused on selle kogu selle koalitsiooni väärtused. EKRE on ennast väga selgelt kehtestanud ja see annab tooni kogu sellele kokkuleppele, et tegelikult kokkuleppega sai EKRE kõik, mis ta tahtis. Mart Helme ei pea tagasi astuma. Referendum ühiskonda lõhestav referendum, tuleb, tuleb veel varem, kui varasemalt oli kokku lepitud, nii et, et EKRE sai kõik, mida teised said, on hea küsimus. Mina arvan, et need õõnsad sõnad, mis sellel pressikonverentsil kõlasid, ei anna mingit kindlust tegelikult Eestis olevatele vähemustele, et siseminister, kes peaks nende õiguste eest seisma, seda ka tegelikult teeb ja et siseminister seisab ka sisejulgeoleku eest, nagu ta seda tegema peaks. Niiet et ma arvan, et see mingit lahendust ju väärtuskriisile tegelikult ei tulnud. Ja samal teemal ka jätkame, võim on alati magusam, kasulikum ja olulisem kui põhimõtted. Praegu puudub poliitikutel vähimgi selge ja loogiline vajadus koalitsiooni lõhkuda, nii ütleb Indrek Kiisler oma kommentaaris. Poliitika tegemine on põhimõtteliselt üks ettevõtluse vorme, vähemalt saab seda kindlasti võrrelda mõne suurfirma juhtimisega riigieelarve kaudu jagada takse sellel ja järgmisel aastal laiali miljardeid lisaeurosid. Kujutate te ette, poliitaktsionäride poolt paika pandud ettevõtte juhatus astuks tagasi olukorras, kus ettevõte teenib üüratuid kasumeid muidugi ei astu laenuraha Euroopa Liidu abirahasid saab ju investeerida tulevikku, mis suurendab kolme erakonna tuleviku dividende. Lisaks oleks koalitsiooni lagunemisel kolmel erakonna juhil ees ainult kehvad valikud. EKRE raudkindlalt uude võimalikku koalitsiooni pääseks ja ei pääse üsna pikal ajaperioodil. Kõikidele tulevastele koalitsiooni meisterdajatele. Jääb meelde, et härraste Helmete sõnakasutus ei sõltu seltskonnast. Nad on selles suhtes kõige ausamad Eesti poliitikategijad, sest nad räägivadki enamasti seda, mida mõtlevad. Kuna vänge sõnakasutus sobib vaid kitsale osale Eesti ühiskonnast siis pole EKRE juhtidel ka erilist lootust, et järgmistel valimistel saadakse rohkem kui praegused 20 kohta Riigikogus. Päris otsustajate hulka nad ka järgmises riigikogus ei saa. Seega mõistlik valitsuses olles võtta, mis võtta annab. Keskerakonna esimees Jüri Ratas armastab põima ja oleks ka poliitikule imelikke ette heita, et miks talle auväärt Stenbocki maja meeldib eriti, kui seal saab ringi kõndida peaministrina. Ratas teab, et järgmise võimaliku koalitsiooni kokkupanemise juhtohjad on Reformierakonna käes. Muidugi on võimalik talle korraldada pehme maandumine näiteks riigikogu spiikri toolile kuid rahutud ambitsioonidest pungil Jüri Ratas kindlasti ei paelu. Spiikri kohta on Eesti poliitilises kultuuris ikka teise ešeloni inimestele. Isamaa on alates 2007. aasta kevadest kõige enam valitsustes osalenud erakond Isamaal teistele mugavuspartner. Isamaalased on kavalad tagatoa läbirääkijad, kes sageli tõmbavadki pikema kõrre. Praegu on aga nende jaoks peamine sisuliselt elu ja surma küsimus valitsuses püsimine sest koos EKRE ga opositsiooni jäädes lahustuvat poliitiliseks tolmuks, nagu see juhtus vabaerakonnaga. Isegi Isamaa pikaajaline erakondlik struktuur ja helded rahastajad ei pruugi järgmistel valimistel edu tuua. Seega, milleks võtta riske? Järsku Keskerakond ja Reformierakond teevadki kahekesi koalitsiooni, seega on võim alati magusam, kasulikum ja olulisem kui põhimõtted. Praegu puudub igasugune kaine ja loogiline seletus koalitsiooni lõhkumiseks. Ja tegelikult, millistest põhimõtetest, millest me üldse räägime? EKRE arusaamad on kõikidele teada juba aastaid. Need ei tulnud kellelegi üllatusena. Keskerakonnal oli seda kriisi vajavaid selleks, et sundida EKRE taganema niinimetatud abielu rahvahääletusest seitsmeteistkümnendal oktoobril sest venekeelsed valijad võivad nende arvates sattuda segadusse. Osa hääli võib kohalikel valimistel ikkagi liikuda seetõttu Ekrele. Tallinn on Keskerakonna traditsiooniline kants, millega problemaatilisi poliitkatsetusi ei ole lubatud teha. Aga kokkuvõtteks lõpp hea, kõik hea, vähemalt poliitikutele. Nõnda näib. Soome valitsus on otsustanud, et Soomest madalama nakatumisnäiduga riikidest saabujad peaksid pääsema üle piiri ilma igasuguste piiranguteta. Praeguse seisuga puudutakse ka Eestit, sest Soome kahe nädala nakatumisnäit on Eesti omast tunduvalt kõrgem. Mall Mälberg küsis Soome välisministri Pekka Haavisto käest, millal valitsuse otsus rakendatakse. Valitsusel on uus põhimõtteline versioon peaaegu valmis, jäänud on vaid üksikasjade kooskõlastamine ministeeriumide, piirivalve ja tervishoiuvahel. Valitsus tahaks, et kõik oleks üheselt arusaadav ja selge, ütles välisminister Pekka Haavisto. Millal see kõik toimima hakkab ja millal Eesti turistid vabalt soome saavad? Me loodame, et Schengeni sisepiiride kontrollist ja reisipiirangutest võiks loobuda novembris täpsemalt 23.-st novembrist alates, siis peaks uus versioon piiri ületustest kehtima hakkama ja loodetavasti novembri lõpus päriselt käigus. Pekka Haavisto kinnitas, et põhimõte on tõesti see, et nendest riikidest tulijad koroonanäitaja on madalam kui Soomes saavad inimesed tulla, saame vabalt, nendelt ei nõuta negatiivsetest vastuseid. Praegu on seaduses veel mitmeid üksikasju, mis parlament peab heaks kiitma, aga me peame valitsuses kogu aeg meeles, et Eestis käib Soome palju inimesi tööl ja õppimas ning me teeme kõik võimaliku, et nende elu mitte häirida. Nende osas kehtib erand, edasi neid nakatada näit koroona testidega eneseisolatsioon ei puuduta. Kui aga peaks minema nii, et koroona nakatumisnäitajad muutuvad Kui koroona olukord muutub, siis kindlasti, kui Eesti näitajad lähevad kõrgemaks, kui sa oma maad, siis on vaja ilmselt lisameetmeid ja küllap peab ka piiriületamist uuesti arutama, näiteks hoolikamad piirikontrolli sadamas. Aga me jälgime tähelepanelikult olukorda kogu Euroopas, eriti riike, kus koroonanäitajad järjest tõusevad. Pekka Haavisto rõhutas, et valitsus püüab leida lahendusi, et inimeste argielu piirangute tõttu liialt ei kannataks ja ennekõike, et Eesti ja Soome koostöö jätkuks. See on Soome välisministri sõnul liiga tähtis nii majanduse kui perekondade seisukohast ja valitsus teeb kõik võimaliku tema sõnul, et liikumine kahe riigi vahel säiliks. Päeva olulisemad välissõnumid võtab kokku Evelyn Villers. Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna Inimõiguste eest Valgevene opositsiooni liikumisele, mida juhib eksiilis elav Svetlana Tsihhanovskaja. Nii kirjutas Twitteris Euroopa Parlamendi president David Sassoli. Nende poolt on midagi, mida toores jõud ei suuda kunagi alistada tõde kirjutas Sassoli. Valik ei ole tõenäoliselt meeltmööda Vene presidendile Vladimir Putinile, kes on toetanud Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenka režiimi pärast üheksanda augusti valimisi puhkenud kriisi ajal. Venemaa mõistis ka ka 2018. aasta Sahharovi preemia määramise vangistatud Ukraina režissöörile Oleksandr soovile. Läti kaalub koroonaviiruse testimise senise korra muutmist, kuna ei suuda toime tulla praeguse korraldusega, kus kõik soovijad saavad lasta end tasuta testida. Tervishoiuministeerium soovib pakkuda riigi poolt tasutud testimise võimalust ainult nendele, kellel on perearsti saatekiri, ütles ministeeriumi tervishoiuosakonna direktor. Siiski võidakse testimise korraldus taas kiirelt muuta, kui uue korra käivitumisel väheneb ööpäevas tehtavate testide arv järsult. Praegu tehakse Lätis ühes ööpäevas koroonaviiruseteest umbes 4000-le inimesele, samas keskmiselt ainult 200. Neist on tulnud testima perearsti suunamisel, ülejäänud on vabatahtlikud. Muutus on vajalik selleks, et vähendada testimise järjekordi. Leedu kommunikatsiooni ja transpordiministeerium kaalub rahvusliku lennundusettevõtte loomist erainvestoritega kahasse edastas Leedu ringhääling lennundusettevõtte loodakse laenurahaga. Selleks nähakse ette 36 miljonit eurot. Leedu asetranspordiministri sõnul on üks võimalusi tegevus eraldi partneriga, kellel oleks lennukeid, personal ja pileti lepitussüsteem. Ja tuleme tagasi Eestisse. Kuna võõrtöölised otselennuga Eestisse ei pääsenud, saabuvad paljud läbi Poola ja Baltimaade politsei kontrollib hoolsalt kalts kohale jõudnud välismaalased isolatsiooni reegleid järgivad. Kes kohe tööle läheb, võidakse Eestist välja saata, jätkab Madis Hindre. Võrumaa Nopri talu peremees Tiit Niilo räägib, et tema ettevõttes on välismaalastel valdavalt viie aastased elamisload ja sestap pole ta viimastel kuudel välismaalt töötajaid kutsunud. Küll aga käivad mõned töötajad aeg-ajalt kodus. Kuna otselend Kiievist Eestisse ei too, tuleb töötajatel oma marsruut hoolsalt läbi mõelda. Politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Belizzejev ütleb, et igalühel on selleks oma moodused. Kindlasti täna lennukiga saabumine kallim väga tihti kasutatakse ka tähendab maismaa teed. Üheksat põllumajandusettevõtet koondava Osaühingu Vaclaki juht Margus Muld räägib, et paljud ukrainlased saavad enda sõnul Poolas spetsiaalsete marsruuttaksodega. Kui välistöötajaid Eestisse jõuavad, ootab neid kahenädalane eneseisolatsioon. Avalikus pööras sellele rohkem tähelepanu suvel, kui politsei saatis maalt välja 12 tšarterlennuga saabunud ukrainlast. Tiit Niilo meenutab, et Nopri talust pidid lahkuma need, kelle puhul uskus politsei, et nad teevad tööd. See on nüüd selline õrn teema, mille osas on tänaseks väga palju informatsiooni liigutatud, mis kinnitab seda, et väljasaatmine polnud põhiseadusega vastavuses. Niilo ütleb, et sisuliselt ta töötajate isolatsiooni tingimusi kuidagi ümber korraldama ei pidanud. Ta usub, et pigem tõlgendavad ametniku reegleid teisiti. Seda, kas reegleid järgitakse, kontrollivad ametnikud Niilo sõnul hoolsalt. Füüsiliselt keegi toas käinud ei ole, aga me teame, et käiakse ja seda saame kinnitada, et jälgitakse. Ametnike hoolas tööd on märganud Vaclaki juht Margus Muld. Lauskontroll ei ole tehtud väga pisteliselt küll käidud kontrollimas, et kas inimene ikka peab karantiinitingimustest kinni. Egert Bellitšev ütleb, et välismaalaste Eestisse saabumisest saab politsei teada nii lennujaamas kui Läti piiri ääres pistelist kontrolli tehes. Kõigil siia saabunutel hoiab politsei silma peal päris iga rikkumise peale, inimesed maalt välja ei saadeta ka suvel. Tšarterlennuga tulijate seas leiti 46 reegli rikkumist, aga välja saadeti ainult need, kes ametnike hinnangul tööd tegid. Et autosid on erinevaid, osadele inimestele lisaks isolatsiooni kohustuse rikkumisele veel ka muid asjaolusid, võib-olla siin maksuõiguse vaates ja nii edasi, aga jah, kokkuvõtvalt neid inimesi, neid välismaalasi, kes pidanudki muuhulgas ka isolatsiooni tõttu Eestist lahkuma on, on mitmeid. Riigi eriasutused on pensionireformi jõustumiseks ettenähtud ajal üldiselt valmis, kuigi suur osa töödest alles käib. Praeguse ajakava järgi jõustub seadus 2021. aasta algusest jätkab Jane Saluorg. Pensionireformi jõustumine tähendab mitmesuguseid muudatusi nii pensionikeskuse, sotsiaalkindlustusamet, ent kui ka maksu- ja tolliameti jaoks. Aktsiaselts pensionikeskuse juhatuse liige Kristi sisa sõnul jaotuvadki pensionikeskuse muudatused kolme suuremasse blokki mis puudutavad nii raha väljavõtmise ja maksete peatamisega seotud avaldusi ja nende töötlemist raha väljamaksmiseks täiesti eraldiseisva makselahenduse loomist, agaaga, pensioni, investeerimiskonto rakendamisega seonduvaid arendusi. Kristi sisa. Arendustega olen graafikus. Kuna seaduse jõustumine toimub etapiviisiliselt, siis me praegu seisuga hindame, et suudame siis välja kuulutatud seadusemuudatused seaduses märgitud tähtaegadeks rakendada. Aga kindlasti peab tõdema, et saarendust ajakava on väga pingeline. Sisa lisab, et ka riigikohtumenetluse ajal käisid tagataustal planeerimistööd, sest vastasel korral oleks praegu võimatu ettenähtud ajagraafikus püsida. Sama ütleb ka maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi. Teise samba reformiga seotud arendused on liivamäe sõnul maksu- ja tolliametis ära jagatud järgneva kolme aasta peale, kuid esimeste töödega alustati juba siis, kui riigikogus eelnõu heaks kiideti. Ka sotsiaalkindlustusametipensioniteenuse juht Signe viim. Salu räägib, et on töödega ajagraafikus. Et juhul, kui inimesed siis tõesti loobuvad oma teisest sambast, siis on ju selge see, et arvestuses tuleb muudatusi ka esimesest sambast, siis me peame tegema muudatusi küll, aga need ei pea olema kohe ilmtingimata jaanuarikuuks, nii et meil on natukene aega. Eesti perekonnanimede raamatut koostavad teadlased, nimeuurijad Soomest ja Karjalast ning suguvõsa uurijad olid täna Võrus koos ja räägiti, kuidas eesti talupojad endale perenimed said. Leevi Lillemäe annab teada Võro Instituudi nime teaduse teadur Evar Saare sõnul on eestlaste perenimede saamislugu otseselt seotud pärisorjusest vabanemisega. See algaski tegelikult Võrumaalt, tegelikult siis juba aastal 1809 paneezis kanepi pastor ja paavst Johann Philipp von root pani, pani kanepitalupoegadele tollel ajal veel pärisorjadele perekonnanimed. Aga siis, kui toimusid pärisorjusest vabastamine, mis hakkaski tegelikult siis kehtima 1819. aasta lõpust siis kohe Vastseliina pastor Gustav Maasing vanem on siis alustanud sünni meetrikat ja on öelnud, et sellest peale on nüüd need sündivad lapsed, vabad inimesed ja on ka sinna teinud kohe siis sünnimeetrikasse perekonnanime lahtri hakanud neid perekonnanimesid siis sisse kandma. Huvitav on Palin droomide ehk tagurpidi nimede fenomen eestlaste perekonnanimistus, Evar Saar. Kuna need nimel tuli tõesti vaja palju leida, siis kui said kõik otsa puu nimetused, loomanimetused, linnu nimetused igasugused tarbeesemed, Tööriistad, siis oli veel mõnikord nimesid vaja või nimesid hakkas puudu jääma või nimepanijate fantaasia otsa ja siis on distiga võetud näiteks juba talus ühele perele pandud neni ja on see siis pandud nii-öelda Palindroomiks, ehk teisipidi tagasi, et siin ongi täna täna üks ettekanne, on siis Võnnu kihelkonna Moloka taludes pandud perekonnanimi Molock ja siis ka kaks venda seal sealt sellest suurest suguvõsast sait tegelikult siis tagurpidi nime Kollom. Tartu Ülikooli muuseumi kuraator Terje Lõbu on pikka aega uurinud Eestiga seotud teadlaste ja maadeuurijate nimesid. Maailmakaardil. Aga siiski võib öelda, et praegu on ikkagi päris palju minna siit maailmakaardil, mis on meie eesti meestega seotud, olgu siis sellised tuntuvad nagu Bellingshauseni meridiaani Antarktikas, gruusia interni, Middendorfi baari, selliste meeste nimedega objekte kaartidel olemas. Eesti keele Instituudi nimeuurija Peeter Päll peab märkimisväärseks, et eesti perekonnanimedes on palju loodussõnavara. No küllalt paljud on märganud seda eesti perekonnanimedes, on hästi suur osa loodussõnavara, et minu meelest see torkab silma paljude teiste maadega võrreldes, et meil on ütleme, loodustermineid, puude nimesid, maastikutermineid omajagu ja, ja kõikvõimalikud mäed ja saared ja, ja need on meil laiud on meil kohanimedes ilusti esindatud, et osa neist on siis pärit muidugi eestistamise ajast, mis leidis aset kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel. 20. sajandil. Ilmast räägib sünoptik taimi paljak, palun. Vihma toonud madalrõhkkond on juba Helsingi lähedale jõudnud ja kaugeneb homseks Karjala kohale viib eelolevaks ööks tiheda vihmapilvede massi idapiiri taha ja selle järel tekib vihmahoogudest ka pikemaid pause. Tuul puhub edelast läänest seitse kuni 12, puhanguti 17, öö hakul rannikul kuni 21 meetrit sekundis, pärast keskööd tuul ajutiselt veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on kaheksast kuni 12 kraadini. Päevaks toob järele veni madalrõhulohk taas tihedamat vihma. Saartel ja looderannikul hakkab pärastlõunal ilm paranema, õhtul tekib selgemaid laike ka mandri sisealadel ja saju tõenäosus väheneb. Puhub edelatuul neli kuni üheksa, puhanguti kuni 14, rannikualadel kuni 18 meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul loode poolt alates loodesse ja nõrgeneb õhusooja samuti kaheksa kuni 12 kraadi. Itaalia velotuuril läbiti täna üks eeldatavaid võtmeetappe. 207 kilomeetri pikkune trass kulges pinud soolost, laagid kanjasse. Etapp sisaldas ühte teise ja kahte esimese kategooria tõusu. Päev kujunes väga edukaks tiim son veebile, sest pärast tänast onson veebiratturitel kokkuvõtteks kaksikjuhtimine. Etapivõidu nimel jäid üheksa kilomeetrit pika viimase tõusu lõpuks konkureerima Teie kõige haart ja austraallane Chei hindli. Viimastel meetritel oli hindi spurt teravam, nii teenis 24 aastane tiim son veebirattur suurtuurilt karjääri esimese etapivõidu. Itaalia velotuuri üldliidriks tõusis hollandlane vilko Keldermann, kes lõpetas viiendana, kaotades võitjale täna kahe minuti ja 18 sekundiga. Vahed on väga väikesed. Keldermann edestab meeskonnakaaslast hindeid kokkuvõttes 12 sekundiga. Kolmandal kohal paiknev keigenhart kaotab Keldermanile vaid 15 sekundiga. Seni velotuuri juhtinud Almeida langes viiendaks, jääb parimast maha kahe minuti ning 16 sekundiga. Autoralli valitsevad maailmameistrid Ott Tänak ja kaardilugeja Martin Järveoja ei võta sel nädalavahetusel osa Lõuna-Belgiasse ressursse maasse plaanitud kohaliku mõõtmega rallist. Mitte osalemise põhjus peitub selles, et kohalike võimude otsusega jäetakse rally koroonaviiruseohu tõttu ära. WRC sarja pilootide, sealhulgas Tänaku võimalik kaasategemine Belgia kohalikel rallidel on seotud sooviga autot testida. Nimelt peaks novembri teises pooles Belgias toimuma käesoleva hooaja eelviimane WRC etapp. Saabuval nädalavahetusel võistlevad kolm Eesti džuudokat Indias kuusik Glen, Christopher Kaljulaidi ja Kristjan Tõniste. Ungaris Budapestis toimuval Grand Slam turniiril. Grigori Minovskini šansid Tokyo olümpiamängudele pääseda on tänu edukatele turniiridele head, seega Saiminovskin endale lubada aga Budapesti prantslanna vahelejätmist. Võistluskalender on aga täiesti segamini löödud Jani Kuusiku, Kaljulaidi kui ka Tõniste jaoks on iga kvalifikatsioonipump praeguses seisus kulla hinnaga. See tähendab, et võistlustega seotud ebamugavused tuleb igal juhul üle elada. Eesti judoliidu president Aavo Põhjala. Sel nädalavahetusel siis Budapestis esimene ja tundub ka, et viimane, sellise kõrgetasemeline olümpia kvalifikatsiooniturniir seal tuleb tugev, kuni mingi kaheksa proovi teha kokku kogu selle sõidu peale kuus kuni kaheksa proovi. Üsna ebameeldiv kindlasti sportlastele. Aitäh spordiuudiste eest, selline sai Päevakaja neljapäeval, 22. oktoobril aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.