Eneseproov ühises töös see on saade Eesti õpilasmalevast, kes tänavu teeb oma kümnendat töö. Suve. Esimesel aastal oli nii poisse, tüdrukuid, kes põllumeestele appi läksid, alla 300, aga tänavu juba ligi kolm ja pool 1000. Kuigi see on praegu, pole veel päris malevlase mõõtu ja aastaid läheb aeg ja saad sinagi uhkusega malevlase mundrit kanda. Mina noor inimene, kel koolitee alles pooleli ja kõik veel ees soovides oma emade ja isade kombel lüüa käed külge homsed tunnistuste tänaseks muutmisel tõotan pidulikult Eesti õpilasmaleva ridadesse astudes. Ma tahan vaadata maailma südamega ja tunnetada iseennast mõistusega. Ma tahan teada, kuidas maitseb enda teenitud leib ja mis maksab enda teenitud rubla. Ma tahan õppida rõõmu tundma igast kordaläinud päevast ning igast hästi tehtud tööst. Ma mõistan, et tänane maailm ei vaja kõrvalseisjaid ning erakuid. May, otsi üksikut saart, muretut elu ja vaikset õnne. Minu õnn peab olema rahutu. Minu näkku peab alati puhuma vastutuul ning uute radade leidmine saagu minu pärisosaks. Ma tõotan. Teie rühm asub väga kena nimega paigas lustivere teisega lustlikud inimesed, olete. Tehke kindlasti peabki lustlik olema. Teisiti ei saagi üldse olla, siin. Igal hommikul käib paroorika Hei, lustakad, sellid, ja siis vastupidi, parool, mis meie poolt tuleb, sissegi oleks, kõlaks niiet et teeme tööd ja lööme lusti, jääme noorteks igavesti. Aga õhtupoole siis on ikka teine, parool on, et ei Elle. See on meie komandörile, hüüame seda. Proovi jälle ei tellinud. Ja nii, et lusti jätkub igal pool töövõistlusel olime lustlikud ja võitsime, võitsime piirkonna, töövõistlus oli ja seal võitsime töö võistlus ära ja siis köieveo kõplamas käisid melistlik poisid, kes on harjunud tegema kontimööda. Mõnel läheb päris kiiresti, mõni muidugi palju, kuidagi isegi oma Žigulid, nagu me nimetamegi, nii lasevad teistest poole poole rohkem ja parema kvaliteedi. Seisad veega majad, antifreesiga, karjutakse, vetruv vesi keema, temaga vastu? Ei, ma sõidan antifriisi kaupis ja panen mööda põldu edasi õudse kiirusega. Eks ta alguses muidugi oli niimoodi, et esimesel nädalal oli natuke raskem töökäsi polnud veel harjunud ju seda taime harvendama väga hea ja vahel kippus ikka tainega rohkem maha minema, kui, siis nüüd nüüd nad juba hoopis ilusamad taimed, ka suuremad taimed on suuremaid, muidugi umbrohi on ka suurem ja töö on üldiselt juba keerulisemaks muutunud, aga no ikka selleks me siia tulime, et seda teha ja oma jõudu proovida. Pead tegema, siis ei lähe nagu meie arvele kõik. Eks me peame piirkonna kokkutulek, kus ka pingutama ja selle jaoks ikka ja miks entrale huvitavam pärast meelde tuletada, et see on ikka meie tehtud, siin oled sa ise line basse ja mina olen Tallinnast pärit, me kõik siin üheskoos olen eelmine aasta käisin ka malevas, siis see asi juba kontimööda. Kui sa ikka rohid ühe päeva, siis läheb töö kindlasti kergemini lõbusamatele, kui sa juba teise ja kolmanda, juba, kui see kolm nädalat järjest head rohima siis on tõesti nii, et vahest keegi räägib, et öösel näen unes juba peedivagusid, ega ma kinnitan, siis peedirida on silmade ees. Püüd. Aga ometi püütakse ju siis vaheldust leida töödega? Jah, töödega muidugi heinatöö muidugi vahelduseks ja vedasin puid ja, ja soola isegi, ja need päris kartulisorteerimine idud noppisid. Ootamine heinatööle, et saaks ruttu hinnale, siis kui saime, siis esimesel päeval ei saanud kõik muidugi sinna siis kes tulid, rääkisid oma muljeid ja siis olid kõik need kompasenberit, et kuidas oli ja mispärast heina tee on just see, mis ikka malevas ligitõmbav. Nagu kõik arvavad ikka linnalapsed, see on nagunii eht maa töö, et seda on ikka kõige rohkem tarvis teha ja kõige parem teha, kõige kergem teha. Just vastupidine arvamus on jah, et ta on just lõbusam teha. Aga huvitavam päev aega neid raskeid palle tõstnud. Aga siis ma ei tea midagi ikka ära, sellega alguses oli küll tegemist teha. Alguses olid raskemad pallid ka, siis olid ilusad ilmad, kuivatasid pallid ära ja ehk siis läks kergemaks ka. Tal on nii mõnus, väsimus kontides, ei leia olhoosi pikali, suriseb Pikkondide liikuda, kaua istuda ei lase. Uni on ka malevas parem kui linnas või kindlasti, sest siin on see juba juba toit, paneb magamises. Kosutav toited. Lustiveres jah, Decinoretega ameti vaheldust toob elule ja tööle see ka, et niimoodi oma piirkonna siseselt saate teiste rühmadega kokku ja surukülaga, kohtusime. Küll, aga siis meil külas, mängisime võrkpalli ütelda, aga kaotasin. Siis see oli lihtsalt viisakusest. Tullakse külla meile, mesi sõidasse, tule külla, nüüd järsku võidame, ära nad siis, kui meie külla lähme, siis võidame kindlasti. Seal on hästi laiali, kõik seal, isegi Moskva koolidest oli üle kokku korjatud. Mängud, võtsime osa, kolhoos palus meid osa võtma, jooksen, teatejooks oli sõudmine, teate, sõudmine. Krossoutsel üldkokkuvõttes seitsmenda koha, eelmise aastaga tõusid. Natuke oli seal meie abikäe peal, oli rahu ridades meiega, sest me tõime neile kolmanda koha, saime isegi medaleid pendelteatejooksus ja selleks peaks käpi mehe rahvatantsu ära. Ja. Me tegime siin üheksandal üheksal õhtul tegime siin oma küla rahvale peo. Tutvustasime oma malevat üldse, mismoodi loodud on ja mis ajast saadik, mis meil siin koos on, kes me oleme ja ja siis laulsime seal laule ja. Teie olete siin oma kooli, inimesed tunnete talvel juba 11, kui teistega kokku saab, siis saab nagu suvel hästi palju uusi nägusid näha ja häid tuttavaid juurde. Meil siin on kannid, kõik ei ole päris ühest koolist ja ei tea, ei nurisenud, lõbusam, aga mina arvan nii, et malev toob hoopis inimesel teise külje välja, mis koolis on? Koolis üldse arugi inimesest, aga siin tulevad põhilised iseloomule. Iseloomujooned kõik on välja näha, mis seal, missugune ta tegelikult tunne. Jänese omad käekäik on kindlasti ka seesama korrapidamine ja korra pidama hommikul üles ärkamine pesemine, sellega laatika ana taga nõude, mõnikord aga seda nii väga tihti ei juhtinud. Pea korrapidaja peab esimesena üles. Nojaa, aga tegelikult siit tuleb ikka see välja, et näha, kes ikka kodus seda ise on teinud, muidu, kes kodus oma organ ära pannud, see paneb siin kanad korda, kes kodustada olen teinud, ei hakka siin kama, pükse pannakse Kahavastel kont kõhus. Võiks ta painduks suve jooksul väravast pääseb tuli üheskoos painutamine, nii nagu esimees ütles meile, et kui me harjume siin tööd tegema, malev kestab tegelikult ainult 12. augustini, järsku hakkab meile töö nii meeldima, et viimaks oleme siin kohe esimese septembrini, majandis on esimest aastat õpilasmalevat ei ole ehk usaldust veel nii suurt, aga me ikka püüame seda sinnapoole, et meid ikka usaldatakse nagu heinatöögi arvati esialgu, et poisid on liiga väiksed, vast ei jõua tõsta palju. Võib-olla nüüd ehk nii ja nagu ilma jälle teine poeg lubatakse. Me oleme täitsa tugevalt. Kas on mõni teil siin selles ringis, kes on esimest aastat malevas? No mina olen ja teised olid ka rääkinud ka mingisugune mulje õli, aga noh, ega niimoodi küll te teete, kujutan nõukogude praegu on, et nii kena iseseisev siin on, ikka, käisin nii lihtsalt ei olegi sellued, tulede puhkad, ainult võib-olla mõned kujutasin tõesti ette, tuled siia, veedavad oma suve lihtsalt sinuga. Aga siin tuleb ikka tugevalt tööd ka teha selleks, et, et kenasti suvenimede ja nime kõigepealt saada ja et jõuda kas või selleni, et näiteks võite piirkonna kokkutulek ära ja sealt edasi vabariiklikule minna. Eesti õpilasmaleva 156 töörühma on jagatud 10-ks piirkonnaks. Igas piirkonnas käib rühmadevaheline võistluspiirkondade parimad saavad osa võtta maleva kokkutulekust, mis on suursündmuseks. Sinna tahab igaüks. Võistluses arvestatakse ka seda, kuidas rühm oskab sisustada oma igapäevast elu. Kui huvitav see on aastast aastasse ja rühmast rühma lähevad edasi oma rituaalid. Traditsioon on näiteks kasvõi see, et malevlased löömine seotakse silmad kinni ja siis tuleb igasugused takistused ületada. See nagu näitab, et malevas elu pole üldse kerge, hirmus vihma jahtical ja kõik oli märg ja pime. Aga see aeg, eksju, ja siis need teise aasta malevlased, nad olid nagu mesilased käisid mööda tuba ringi kogu aeg tiirlesid. Siis me nagu nagu natukese aja pärast, kaks medalit on vaja. Rahukomandör isegi tahtnud meile rivistust ja me olime nii üllad, mõtlesin, et ei tea, mis nüüd vist viltu, aga siis kellelgi lakas seal üleval siin peas midagi tööle ja arvasid kindlasti midagi, nüüd tuleb seal väljas, et noh, siis panime omal need pidžaama selga, nagu me ise ütlesime, läksime siis välja hiilima ateljeed nii sellised riided, mis kannatavad igasuguseid viperusi ja pori ja vihma ja ja siis me läksime välja ja püüti kinni, seoti silmad kinni hakata, ilmneda, metsasid, vedama, visati vasta, puud, teinekord kukkusin, kukkusin kraavi ja käisid läbi nõgesepõõsa ja siis viidi. Meil on siin selline kena kelder. Seal oli meil vann oli maas, astusime trepist alles kõigepealt pidime jalgupidi vanni astuma, et jalad märjaks saada. Ja siis kõigepealt muidugi anti sinepit süüa, see oli kõige põhilisem, siis saamegi, eks, ja siis õunapüreed ka järjest magusamaks läks, läks nagu malevaelugi alguses on raskem, pärast läheb kergemaks. Iga rühm mõtleb enda jaoks välja rituaali ja nii hästi või halvasti, kuidas ta oskab siis sellest esimesest päevast saadik elama hakata, nii lähed siis malevasuvi ka? Olen praegu neljandat, soojema 73. ja 74. aastal, mulin Viitnal. Eelmine aasta olin Mäo rühmas blondiin, eks ikka see, mis käesolev on seal kõige parem. Vahest ainult, kui vihmane ilm on, siis ei saa töö, kui nad paar tundi jäid ühel päevasel ilma tööta, sa oled ikka päris tõsiselt nukrad, kohe midagi polnud teha. Kui vihmane ilm on ja tööd ei ole, siis ajab õudselt une peale. Siis ei ole enam mitte midagi teha. Kastile Jäne ka välja ei tule midagi, vihma sajab. Nojah, suvel saab siin nüüd nii tööd teha, jah, aga talvel on siis tõsisemalt võtta kõike. Õppimine läheb paremini kindlasti peale malevad, siis on julgus nagu rohkem ja enesekindlus on hästi suur ja ja siis tuleb hakata Ikaagiteerima teisi ka malevasse ja õudne tahtmine on tagasi minna, ta saab niisugune enesekindlus, teadmine, et sa midagi suudad teha ja kui sa ikka oled suve läbi tööd teinud, tõesti igasuguse ilmaga igasugust tööd, võib-olla seda tööttkamis vahest ära tüütab. Ja sõites neid Eestimaa teid siis kas viit Märt läbivi Mäost läbi viisid? Lustiverest on ikka pisut teine tunne või on nagu see maa natuke oma? No ikka, kui ma sõidan ja mul keegi sõbranna või sõber kaasas on, siis ma ikka räägin, et näe, siin ma olin sellel aastal malevas, mis me siin jälle tegime seal ma olin sellel aastal ja kõik paigas tunduvad nagu tuttavad nagu omased. Suure tee pealt ja kohe on näha, on rohitud või ei ole, rohitud mööda sõidad, siis mõtlesin, et peaks ikka rohi on minema, et mis see siis olgu. Põllud lohakaks, jäätunud. Nägime peremehe tunne tuleb peale vaadates, ehk no ja siin on praegu üks regi, mille peale laotud vankrirattad ja niuke regi vanker, vanker, regi. Sest meil kunagine töö monument, mida me ikka püüame siin jõudsasti teha, suver paika, regemi tegemisest, ma panen selle kõplade, oma heinapallid ja kõik, mis on tööd tehtud. Koolimaja ette, Tallinna. Paneme ta lustivere, koolimaja pärast läheb. Suur 78, seitsme pool meetrit kõrge. Kaheksa mees, monumentaalkunsti on, Maal väheneb, annate juurde. Kaheksandaid kõrgunes M 76. Selle tegemisega oli meil õudne vaev, kuidas seda püsti saada. See on siis ka üks üks asi, mis igas rühmas tuleb teha oma rühma märk välja panna. See on nagu et meie elame siin, ved siin külasid on meie Jeemenisse malev, see siis võib-olla annab mingisugust siis pilti ka meist, millised me oleme, ja 88. Saada sügiseks niisuguseks kin rammu nii palju lustiveres töötajamiolestile, siis kindlasti nii pikaks ja suureks. See on siis Rapla rajooni tasuja kolhoosirühm siin praegu Kaspi mõisa väga palliplatsi ääres. Mis te siin tasuja kolhoosist olete teinud ja näinud? Oleme üldse palju huvitavat teinud, huvitavad õhtud on ja tantsime hästi palju ja meil on üks komandör, on tantsija Erki Õunap. Tantsi palju, õpetad meelega tantse, võtame kõik õhtul ringi ja. Õpime igasuguseid uusi samme ja väga palju teil jääb puudu julgusest tantsujulgusest. Aga eks see tuleb sellest, et ei osata. Ja siis on nii, et kõigepealt olen püüdnud panna tantsime oma rühma ja selle tantsu julguse kätte andnud neile. Ja nüüd oleme käinud rühmades ja oleme teinud sellise väikse kava kokku. Näiteks viimati käisime nüüd Koikses, kus siis oli ainult tantsud kavas ja sinna vahele siis tantse tutvustav jutt üldse tantsuvooludest, mis praegu on ja mis valitseb ja ja oleme püüdnud siis kohe ette ka näidata, nii et jupike juttu ja jupike tants. Nii need õhtud siis hakkavad minema, õhtutel oleme siin kolhoosi juhtkonnaga kohtunud ja õppisime kolhoosi paremini tundma, kus kohas me oleme? Me käisime kolhoosi suurfarmis, seal tutvusime töötingimustega, vaatasime seal. Piimakarja tasuja kolhoos kasvatab tõukarja musta-valgekirjut ja väga hinnas kari on, siit lähevad ekspordiks mullikad, tõupullid ja, ja peekonsiga kasvatatakse peale selle veel broilerit. Kui see nägime, ehk siis saime teada täpsemalt, ega neid nimesid ei teadnudki. Läksime seafarmid ja siis peazootehnik oli meile nagu ekskursioonijuhiks ja tema siis tutvustas kõike täpsemalt, rääkis tõuomadustest väsi vanematest ja kiust rääkis ta meile lehmadest, sest tasuja kolhoos on just piimakarja suhtes kõrgemal kohal ja tutvustas meid, kuidas eraldada tõumullikad teistest multikatest. Saate aru ja oskate ka niimoodi? Enam-vähem nüüd ikka vaatame, missugune on tõumullikas, milline ei ole. Käisime naiste vallas veel, kus töötavad ainult naised, seal laudas seal ainult üks mees, kes on karja vabariigi parim karjäär kanda. Sooja piima saime, ehkki vedes jõue, lehmalüpsi, piima, suu, Tõesti, arvasin, õigeks lutsisid sõrm lihtsalt hästi. Paarinädalased üks oli alles paari päevaga oli hästi tore, et te olete sarve sarvemüksud, kes teiega. Sigalas nägime veel päevaseid põrsaid, nad olid niuksed, imearmsad, väiksed roosad pesakonnas ikka kuni 15 ja seal kasvatati peekonit peekonirasvas ja vahet õpetati meid tegema, selja pealt ei tohi üle nelja sentimeetri paksune alla ja siis ja hästi pika kerega, siis see on kõige parem peekon. Riistad kohaliku rahvaga hästi läbi ja saame küll palli mängiva vahel, koostasin platsi peal, esinesime neile Dimela kultuurimajas peole, orgist poisid mängisid seal rihmad, haig järgi otsustades on teil küll väga tihe päevaplaan, kui te siia tulite, eriti ju üksteisele ikka enam-vähem võõrad osa eelmise aasta rühmast ka siin, aga enamus on ikka uued, kõik ikka kõige tähtsam on see, kui oled ise haka ja meil on hästi tore rahvas, kõik ise annavad oma mõtteid ja soovitusi ja kõik teevad ühel nõul ja meil on juba eelmisest aastast nagu kujunenud siia rühma traditsioonid ja me püüame ka nendest nagu lugu pidada juba meie nimigi, kastimise moonakud on jäänud eelmisest aastast külge ja eks need traditsioon ole veelgi. No see moonaka elu oli küll vanasti väga-väga vilets. Erineb oluliselt päris vana moonaka elust ja võib-olla sellepärast ta ongi niukene natukene lõbusa maiguline nimi hoopis juures ja naljanimi, aga me oleme selle nime üle uhked, sest me oleme väga tugev töörühm Rapla piirkonnas esireas. Täna alguses riisusid heina, siis panime Heino Ballon, sai päris päris kohane usklik. Mis on nende tööde juures, mis te teinud olete, noh, kõige kõige võõram olnud ja, ja sealjuures nagu kõige põnevam olnud tüdrukutele nagu broilerite püüdmine. Ja kas te trupile seal ka nagu julgenud neid kanusel filmina ikkagi enne näinud neid nii üksikult ja aga seal tuli kohe nii kanalis kinni haarata ja kastid pidaja ka kuus tükki korraga kohe kolm ühte kätte ja kolm teisegi jalgupidi kinni. Alguses ütles küll, et ei julge täna kinni võtta, aga pärast läksime iseenesest priks. Siis eks see tõstab ka tuju, et me laulame pidevalt käik põllu peal kõvasti ka. Poistel oli alguses puutöö, oli raske end ei olnud nagu kohanenud selle tööga raskeid puud. Hiljem harjusin ära, nüüd lähme kohe ise tahame minna metsa, kui teda. No nüüd olete nagu kodust eemale saanud ja, ja elu on siin hoopis teine, väga tore on see, et me kõik oleme nagu üks pere, kõik, kui midagi ette võtame, siis ikka kõik koos. Alati juba seegi näitab, et kui põllu pääl töötame, mõni hätta jääb, siis aitame kõik teda ja just on tähtis see, et kõik ühel nõul oleksid ja ei oleks mingisuguseid erand, kui praegu. Küll on niisugune tunne, et ei tahaks malevas tõlk säravil. Juba esiteks on see hea, et siin saab enam-vähem endomõistusega midagi teha ja toredam on sellepärast, et kui nüüd hakata ema isa käe järgi ütlemiste järgi tegema, siis siis kaob see nagu Iseseisev tee ära. Ja Me oleme mõtelnud, et kahetseme, et ei ole nagu esimest aastat, mina olen isiklikult esimest aastat malevas ja kahetsen, et ei ole varem olnud, väga tore rühm on ja linnas tööd saab teha, aga see ikka ei ole see ja siis päike ja värske, kes see loodus ka ümberringi, see noh, nagu mõjutab paremini tööd tegema ja teine Mekman küll, kui ikka linnad, me eelmine aasta olin, linnas olin transporditööl. Raha seesama palju, aga laupäev pühapäev vaba inimestega suhtlemine nagu väikseks läksid, koju läksid oligi kõik siin ikka tore on, ühesõnaga. Kui teed tööd, siis, siis on olemas ka palgapäev. Palgapäev langeb kokku selle maleva viimase päevaga, pidulikult antakse see palk kätte. Mingil muidugi hea meel. Oma südamesoovid, mida sa julgelt vanematele võib-olla öelda, sest selle raha eest sügisel jälle kostad midagi või meil on siin palju inimesi, kes tahavad näiteks reisida palju. Ja mul läheb, see raha läheb nagu taskurahaks läheb talvel jumala käest, mis on võrdlemisi vähe, siis kulub ära see palk, et sellepärast ma ikkagi pean lõppude lõpuks kunagi iseseisvaks ka saama. Ja ta läheb tõesti varasem kogemus, seda läheb siiski vaja. Nii et see maleaeg on üks niisugune noh, iseseisvuse väike. Kool seal on ikka kõvasti, annab iseseisvust juurde ja ma tunnetan juba. Alusta ühtsust teistega ja ei karda enam eluraskusi niivõrd palju, sellepärast ikkagi nagu teiste toetus ja ise tuleb ka midagi teha, mitte teistele loota. Saime enne juhatuse koosolekut siinsamas palliplatsi äärel ka rasu ja kolhoosi esimehe Vello Alekannuga. Ta oli majandi seal noored abilised alati teretulnud. Ja abi nendest on olnud küllaltki suur. Praegune suvine periood on kõige sobivam see, et ise tunnetada oma teenitud leiva maitset ja muidugi saada karastustöös ja puhkusest, majandi võtab osa kulutusi oma kanda, noortel on buss käsutada, tähendab neil on võimalik minna ekskursioonidele võrdlemisi vilgas elu toimub, kas te mäletate oma poisi peale? Aastaid? Ei käi ka niimoodi? 15 16, kas sai siis ka ühistööd teha? Tuli töötada kodus vastavalt isa ema näpunäidetele töövõistlust ja sellistike nagu omal ajal ei olnud. Sest kui naabri aiast said vaadata, kuidas seal oli see võib-olla oli ainukene võrdlus, kuid praegu nagu teate, juba käivad siin sotsialistlikud võistlused, rohimisvõistlused ja kõik sellised asjad. Põnevam ja huvitavam linnalapsel teinekord ei olegi ettekujutus, kuidas seda piima saab ja kuidas vili kasvab ja ei pea selle vaeva suurust, mis tuleb siiski nende saaduste tootmiseks ära kulutada ja niitada, võib-olla teab selle piimaliitri ja võib-olla leivapäts hinda. Eks kolhoosiküla on teinud viimasel ajal väga suuri samme edasi ja näete, isegi nagu meie kolhoosikeskus on kujunenud juba ajakohaseks, kus siis on mugavused nii elamistingimuste kui ka ütleme, vaba aja veetmise osas kolkaelu enam ei ole, on võimalik ja linnatingimustes teha tööd sellest põhiliselt spetsialistid ja õppinud mehhanisaatorit. Nii et kui ta lõpetab kooli, temal on võimalus õppida ja tulla tagasi maale, kus tema kunagised vanavanaemad võib-olla pärit olid.