Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju. Vabandas, mis väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Kuulama saadet olukorrast riigis häälustavad Anvar Samost ja Kalle Muuli. Ja kahe nädala siis oleme taas eetris ja nägime seetõttu pisut rohkem kui ainult eelmise nädala sündmustest. Räägime sellest aruandest, mille valitsuskomisjon Estonia kui aruande kohta sel nädalal avaldas. Räägime sellest, kuidas Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks. Kahjuks räägime ka Tallinna linnavolikogus toimuvast ja presidendikandidaatidest jääb, siis analüüsime pisut esimesel aprillil siis ta ajakirjandust tabanud naljalainet, aga noh, aega ei jää, siis me seda ei räägi, aga enne seda kõike Põdadetmine nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Olukorrast riigis. Esikohale paigutasime valitsuskomisjoni aruande Estonia huku aruande kohta, kui niisi bürokraatlikult sõnastada. Tegelikult on tegemist siis valitsuskomisjoniga, mis moodustati algselt selleks, et uurida väidetavat relvavedu 94. aastal hukkunud reisiparvlaeval Estonia selle relvaveo kohta. See komisjon ütles juba päris tükk aega tagasi ühes vahearuandes, et ega need eriti midagi selle kohta öelda ei ole, kuna kõik paberid ja dokumendid on rootslaste käes. Ja siis andis valitsuskomisjonile täiendava ülesande uurida kas on Estonia huku-ga seotud muid küsimusi, mis on vastamata või ebamäärased või tekitavad omakorda küsimusi ja selle kohta siis juhtivprokurör Margus Kurmi juhitav komisjon tegi suhteliselt teravas kõvas toonis avalduse, kus ütles, et Estonia hukku uurinud komisjon ei ole teinud oma tööd piisava põhjalikkusega ja tegi ka palju etteheiteid Rootsi poolele tõendite kas varjamise või või noh, ebamääraseks jätmise pärast. Me oleme sündmuseks number kaks, on siis Tallinna volikogus seoses linnapea Jüri Ratase vastu kavandatud umbusaldusega nahvatanud lindistamise üleostmisskandaal. Asja muutis veelgi piinlikumaks vabariigi presidendi poolt ootamatult tehtud avaldust demokraatia kaitseks. Mis, noh, ütleme nii, on vis presidendi karjääris esmakordne. Kolmandaks ühe veidravõitu jandi lõpp, Tallinn. Nimetati siis Eesti vabariigi kultuuriministri poolt Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011. Nädala sündmuseks number neli on valitsuse poolt neljapäevasel kabineti nõupidamisel tehtud otsus mitme varasemalt planeeritud aktsiisitõusu edasilükkamiseks. Et ühelt poolt, siis ma saan aru, et on antud järgi alkoholi ja tubakamüüjate lobile ja teised poolt, siis on siin väike lootus, et äkki see hinnatõusu tulevikku lükkamine pisut pidurdab Eesti tarbijahinnaindeksi kasvu, mis omakorda takistuseks euroga ühinemisele. Viiendaks märgiksime taas üht kurba sündmust, mis, mis sel kevadel on küll üsna sagedaseks kuidagi kujunenud ja muutunud. Nimelt suri siis kaitseliidu ülem Benno Leesik. Olukorrast riigis. No mis selle Margus Kurmi juhitud komisjoni aruande kohta kõigepealt sissejuhatuseks öelda, et. Iseenesest, ma arvan, probleem, mida mina näen selle aruandega seoses enne kui ma hakkan selle aruande headest külgedest rääkima, on see, et et millegipärast mitte millegipärast üsna loogilistel põhjustel, see Estonia teema on selline, mis koheselt mingi uue info või uute küsimuste kerkimisel või ka, nagu me näeme vanade küsimuste heas sõnastuses kordamisel tekitab nagu sellist äärmiselt emotsionaalset mõttevahetust ja ja väga tulist interpretatsiooni, kus varsti nagu selle interpeteeritava materjali sisu on juba väga kauaks jäänud sellest diskussiooni. Konkreetsest käigust, et ka praegu on nagu näha ja seda, et et on inimesi ja ajakirjanikke ja muid muid asjaosalisi, kes praktiliselt juba räägivad kindlas kõneviisis sellest, et Estonial oligi pomm ja Estonial veetud T noh, ma ei tea, jumal teab mida ja noh, tegelikult kui me vaatame seda aruannet, siis seal ei ole seda kirjas, ei ole killaset Estonians pom olnud veidi üle seal kirjas, et seal oleks jumal teab mida veetud ja tegelikult seal on kirjas seitse v8 küsimust, küsitavust. Ja ka Kurm ise rõhutas tegelikult seda, et seda tema aruande põhiline sõnum on see, et 97. aastal valminud Estonia huku aruanne rahvusvahelise komisjoni aruanne on jätnud hulga asju kas piisava piisava vastuseta või üldse ilma vastuseta ja see on muutnud omakorda selle raporti haavatavaks erineva kriitika poolt. Mitte ei ole tahetud öelda seda, et see raport oleks olnud vale, vigane oleks osutanud valedele Estonia uppumise põhjuste üle või midagi sellist. Aga nüüd, kui me kuulame tõesti, et mida siin juba paari viimase päeva jooksul meedias nagu räägitud, sa pead tõesti selline mulje, et meil on olemas täiesti uus tõde Estonia uppumise kohta ei ole tegelikult. No seda ei saa kuidagi komisjoni raportile ette heita, et ka ka komisjonil endale ei muidugi ja ei hakka mitte mitte valitsusele, kes moodustas väga õigesti, minu meelest selle raporti avalikustada, mida ma rõhutada võib-olla tahaksin, mis tuleks võib-olla et meelde jätta on see, et tegemist on vahearuandega, komisjon ei ole oma tööd lõpetanud ja valitsus andis komisjonile ülesande asja edasi uurida, kuni, kuna komisjonilt tekkisid küsimused ja ta ei saanud nendele küsimustele vastust. Aga ja selleks uuritakse asja edasi, nii et nii et see ei ole mingi lõplik dokument, mis oleks võtaks mingisuguse uurimise lõplikult ja viimse punktini kui vaid see on tõesti vahearuanne ja seal on kirjas eelkõige küsimused, mis on kerkinud ja, ja kahtlused, mis on tekkinud aga oma ka kokkuvõtvas osas vahearuanne ei väida, et Estonia hukkus mingil muul põhjusel kui see, mis on ametlikus raportis kirjas vaid pigem on selle kokkuvõtte sõnum see, et ei saa välistada, võis olla muid asjaolusid ja, ja muid, et asju veel, mis võisid seda uppumist mõjutada või vähemalt neid ei ole piisava põhjalikkusega uuritad uuritud see on nagu see osa, mis nagu komisjoni järeldustes puutub, aga, aga mis nendesse küsimustesse puutub, mida see raport kergitab siis tegelikult iseenesest ju peaaegu ei olegi seal ühtegi sellist küsimust, mida varem erinevad, et noh, omaalgatuslikke uurijate poolt eelkõige ajakirjanike või siis ka ka muidu asja vastu huvi tundnud inimeste poolt ei oleks kergitatud küsimusi, mida ei oleks küsitud jutte, millest ei oleks räägitud lihtsalt. Nüüd on nendele küsimustele antud ametlik kõlapind, neid on küsitud nüüd valitsuse ja ametliku valitsuskomisjoni tasandil ja juhitud tähelepanu nendele asjadele, millele siiamaani juhiti eraviisiliselt ja ja seetõttu millegipärast ka ei saanud, et noh, need küsimused, vastused loodetavasti siis nüüd need vastused ka tulevad, ehkki mõne küsimuse puhul võin ma küll juba ette kindel olla, et neid vastuseid ei olegi kas võimalik anda või neid ei Jah, no siin võib-olla peaksin rõhutama ka seda, et 197. aastaaruanne valmis sai, siis seal oli ju? Põhimõtteliselt. Väga selgelt välja toodud sellele Estonia tolleaegse uppumise põhjus ja neid põhjuseid ei ole keegi küsimuse alla pannud. Põhiline põhjus oli laeva puudulik konstruktsioon, millele lisandusid siis muud tegurid nagu halb ilm ja võib-olla mõned valed juhtimisotsused. Et kui me mõtleme, et kellel on kasulik see, et esile uuesti nagu tuleb üles see versioon, et laeval oli mingisugune kolmas tegur mingi väline tegur ma ei tea, kas pomm või noh, ma ei tea, allveelaev. See, millele ma katkestan, see, millele raport tähelepanu juhib, seda otsesõnu välja ütlemata on see, et vesi võis tulla laeva veel kuskilt mujalt, mitte ta tuli kuskilt mujalt, aga pole välistatud, laevakeret ei ole uuritud, ramp ei pruugi avaneda ja nii edasi, et see on nagu see põhiline kahtlus, mis, mis on kummutamata. Võib-olla isegi sõnastaksin ümber, aga ma õpetan seda ära, et, et tegelikult kui mõtlema hakata, kellele tuleb kasuks see müra või noh, selline spekulatsioon selle ümber, et oli mingi kolmas tegur, mis nagu siis aitas laeva uppumise kaasa või kogunisti põhjustas selle siis eelkõige on siin sedasama laevaehitaja huvid. Laevaehitaja on püüdnud kogu aeg tõestada, nende laeva konstruktsioon oli perfektne, perfektne, aga igal juhul nagu piisav. Hea õige. Et noh, see on selge, et ta ei olnud seda, et siin on nagu pärast seda laevahukku praktiliselt kõikide avamerel sõitvate suurte, sama tüüpiliste reisiparvlaevade konstruktsioone täiendatud igast erinevate veekindlate vaheseintega ja muu sellisega ja nende lampide, visiilide muude asjade konstruktsioon on täiustatud. Et see on üks asi, et, et me, me ei tohiks nagu unustada seda, et tegelikult see laevade, nende tolleaegsete laevade, sealhulgas Estonia konstruktsioon oli selline, mis tegi taolise uppumise võimalikuks. See on üks asi, mida kindlasti keegi ümber lükanud ei ole ja ma arvan, et ka lükka nagu edaspidi on ta nii kiire uppumine, nii kiire uppumise, aga mis nüüd puudutab seda, et mida siis see noh, nimetatakse Kurmi Kurmi komisjoniks valitsuskomisjon ehk see, mida see valitsuskomisjon siis järeldas, seal on isegi mitte see, et noh, minu minu meelest nagu noh, igaüks loeb seda raportit, eks ju, nagu ta oskab seda vahekokkuvõtet, aga mina ütleks, et küsimus ei ole mitte selles, et et see komisjon oleks küsinud, et kas oli auk või plahvatusi, mingi muu asi. Pigem osutatakse sellele, et see esimene komisjon, ametlik komisjon, kes uuris uppumist, et see piisavalt ei osutanud tähelepanu kõikidele võimalikele tõenditele, et seal ei ole läbi uuritud või noh, vähemasti ei ole tõendeid, video, ülesvõtteid selle kohta, milline oli kogu laeva nagu põhiväliskülg või mis iganes noh, ja nii edasi ja nii edasi, et, et osutatakse lihtsalt puudustele selles uurimises. Ja kaudselt tegelikult nüüd on jällegi minu tõlgendus, seda ei ole seal kirjas, eks ju, osutatakse ilmselt ka sellele, et selle komisjoni Eesti-poolsed liikmed, et tolleaegsed, mis kõik on väga auväärt inimesed ja kahtlemata tegutsesid väga suure pinge all ja väga suure vastutuskoorma all et need inimesed võib-olla ei olnud komisjonis, kui nad formaalselt võisid olla juhtival kohal, nad ei olnud kõige suurema sõnaõigusega inimesed, seal pisid mitmete rootslaste poolt peale surutud käsitlustega, mis võivad olla õiged, aga mis libisesid teatud asjadest millegipärast kas siis juhuslikult, kogemata, rumalusest, tahtlikult misiganes üle ja see on see, mis muudab selle aruande selle algses 97. aasta raporti. Rünnata tahaks selle ketiseeritavaks, parem oleks, kui selline raport oleks vähem rünnatav, vähem kritiseeritav, sellest oleks paremini nendele inimestele, kelle omaksed seal laeva peal hukka said. Sellest oleks parem kõikidele inimestele, kes praegu laevasõiduga tegelevad, sellest oleks parem ka Eesti riigil, Eesti riigi väärikus oleks parem järjel. Aga noh, antud juhul me näeme seda, et üks asi, mille see kappak küsimärgi alla paneb, on Eesti riigi 94. aasta sügisel olemas olnud suutlikkus oma kodanike ja kodanike huve ja iseande huve ja väärikust nagu piisavalt kaitsta, seda otsesemas raportis küll öelda, kas on selgelt välja toodud? Ja ma tooksin võib-olla selle uurimise taseme kohta. Kurmi komisjoni raporti põhjal lihtsalt ühe ainsa aga minu meelest sellest väga hästi seda olukorda illustreeriva hästi ilmeka näite, see on see niinimetatud Foroonini kohvri lugu. Nimelt et ühe video pealt, siis on näha, kuidas tuukrid ainsad ametlikud tuukrid, kes seal merepõhjas on käinud, siis 94. aasta detsember oli vist see aeg paar kuud peale laevahukku. Kui see, eks ametlik ekspeditsioon sinna tehti, kuidas nad otsivad ühest konkreetsest kajutist ühe konkreetse inimese kohvrit, mille peal on nimi, koroonin ja kes oli üks laevalt pääsenud reisija, üks Eesti elanik, kes nüüdseks on küll surnud otsivad selle kohvri, leiavad selle kohvri. Ja miks nad seda otsisid, mis seal kohvris oli, kuhu see kohver sai, miks seda kohvrit oli vaja, see ei kajastu kuskil ei nendes tuukriraportites ega kajasta ammugi Estonia lõpparuandes. Rein Lang, justiitsminister selgitas seda lugu mitteametlikult loomulikult kahvli saates. Noh, sellises nii mitteametlik oli seal ikka suhteliselt ametis, minister oli oma kuna tal ei ole tegelikult vormi stuudios, kuna tegelikult Ta ei ole seda ju millegagi tõendada. Ja vaevalt, et see oli nüüd justiitsministeeriumi ametlik seisukoht, et Eesti aga, aga tema versioon oli selline, et see võis olla väga lihtne lugu. Keegi koroonil, kes oli ärimees, kellel oli piisavalt raha palus lihtsalt tuukrifirmal oma millegipärast väga tähtsa kohvi ära tuua laevalt, kui nad juba nagunii sinna lähevad. Et kujutage, see tundub nagu selline hea lihtne versioon ja küllap paljud asjad ongi lihtsamad, kui tavaliselt ette kujutatakse. Aga nii lihtne see asi ei saanud ju olla. Laeval oli ametlikult selle tuukritööd tellinud. Inimesed nad olid Estonia huku uurimiskomisjoni liikmed, nad näevad, tuuker toob midagi laeva pardalt ära, nad ei esita selle kohta küsimusi, nad ei vaata, mis seal kohvris sees on. Nad lasevad sündmuskohalt õnnetuspaigast, aga võib olla ka kuriteopaigast ära viia mingi asitõendi, ilma et nad üldse pööraksid sellele tähelepanu ilmanet antud dokumenteeriksid seda, ilma et nad astuksid vahele. Ma kahtlen, kas tuukrifirma sellises olukorras sellise õnnetuse puhul julges omapäi ka kellelegi kroonini väga suurte rahade eest, juhul kui see nii oli, kui, kui selle töö üldse tellis Voronina ega selle kohta ei ole ka mingit tõendit. Raha pidi ka väga suur olema. Kohver ise pidi olemast täis nagu puhast briljanti. Oletame, et see oli puhtalt briljanti täis, et, et firma läks iseseisvalt oma riskiga seda tegema, informeerimata sellest Rootsi ametivõime, informeerimata sellest Estonia huku komisjoni selle eest võiks ju tuukrifirma nagu juhi vangi panna. See ei saa nii olla, et laev, mille kohta Soome, Rootsi ja Eesti nõuavad, et sinna ei tehtaks sukeldumisoperatsioon, et sealt midagi ei röövitaks, et see oleks hauarahupaik. Ja siis helistab mingi mees ütleb, et mul jäid kajutinurka sussid. Mul on palju raha ja tooge need sussid ära. Võib-olla kõrvaldati sündmuskohalt oluline asitõend ja isegi kui see ei olnud oluline asitõend, siis ma väidan, et see juhtum näitab, et sealt võidi kõrvaldada mis tahes olulisi asitõendeid, kui sellele ühele kohvrile ei pööratud mingit tähelepanu, et, et see on nagu selline hästi ilmekas näide selle uurimise taseme kohta, mis võis toimuda tegelikult, et kui, kui uskuda lihtsaid seletusi, tegelikult pidi seal tõenäoliselt olema Rootsi võimude aktsept, aga ei, eesti poolega komisjoni liikmed ei, ei küsinud seda ametlikult, võib-olla neile anti mitteametlikult teada, aga heinad kuulunud, kuulanud üle seda korooninit, heinad, kuulanud üle tuukrifirmajuhti, ega need komisjoni liikmed jälgisid seda monitori Nad saanudki teada, mis seal kohvi sees oli, kuhu see kohver läks ja kus ta praegu on ja mis temast, et edasi ja, ja nii edasi ja nii edasi. Aga ma toon teise näite ühest teisest nagu noh seekord küll sõna otseses mõttes asitõendist, et, et ma saan aru, et nüüd sellest Kurmi komisjoni aruandest selgub see, et see polt, mis hoidis visiiri alt kinni, ma väga vabandan, tehnilistes detailides, mingit jama ajan siin, aga nii ma mõistan seda see polt, mis hoidistada visiiri alt kinni. Et see tõsteti ka merepõhjast üles ja siis komisjoni rootsi-poolne liige, kes seal ainsana selle sündmuse juures jällegi ma väga vabandan, kui ma siin midagi segi ajan, aga mulle tundub, et see nii oli. Tema lihtsalt vaatas seda polti Lasisele meelde tagasi minut visata. Sellest. Ja sellest juhtumist oli juttu ka 94. või viienda aasta ajakirja. Noh, mina, mina ei oska siit nagu kumba, kas sellele teisest kohvi juhtumistega sellest poldi juhtumist, et võimalus on see tõesti teadlikult Rootsi poole pealt pandi Eesti pool või ka Soome pool või ma ei tea siis kes iganes pandi nende pimedasse ja toimetati mingit asja, millest meile siiamaani ei ole öeldud. Ma veel kord kordan, et mina ei ole öelnud, et see oli, Ma ma küsin, et kas see on võimalik? Samamoodi võib küsida, et kas on võimalik see, et lihtsalt oli tegemist suuremahulise käpardusega ja seda mitte ainult nagu. Eesti riigi poolt nagu Rootsi ajakirjandust tollal väga püsivalt Ta üritas tõestada või Tootsi riigi poolt ja, ja ma ma üldse ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et Tootsi poolt ei olnud selline käpardlus võimalik. No kujutage ette, uurimiskomisjoni liiget, kellel tuuakse veest üles oluline asitõend ja kes ise samas tunnistajate juuresolekul käsib selle vett tagasi visata. Et selle kohta tõesti võib öelda, et ilmselt oli tegemist inimliku lollusega, nagu võib-olla jällegi minu jaoks on see küsimus, et kas oli või ei olnud. Ja noh, kui keegi ütleb, et Rootsi riigis on selline asi võimalik, siis ma tuletan meelde, et 1986. aastal ehk siis kaheksa aastat enne Estonia hukkumist lasti päise päeva noki õhtupoole keset Stockholmi kesklinna maha Rootsi peaminister ja siiamaani ei tea, kes see tegi, on mingisugune kodanikes, võeti kinni, lasti uuesti lahti, Rootsi politsei on olnud võimetu ja kolm aastat tagasi oli siin kaks aastat tagasi pussitati päise päeva ajal avalikus kaubamajas Tootsi välisminister surnuks. Nii et noh, Rootsi politsei võimekusest ma ei hakka parem üldse siinkohal väga pikalt. Pussitaja küll saadi kätte kohtadest tiku jama, aga see selleks, et. Loomulikult Eesti poolelt olid määratud sellesse komisjoni, mis pidi uurima ja, ja mis pidi oma siis järeldusi tegema. Tublid inimesed. Kapten Uno Laur, kes lõpuks seda komisjoni juhtis, on kindlasti tubli meremees ja ja küllap ta mere asja tunneb laevu ja ja nende võimalike uppumispõhjuseid, aga samas on ka kindel, et uurijana on ta asjaarmastaja, tema igapäevatööks ei olnud ju õnnetuste või võimalike kuritegude või mingite sündmuspaikade vaatlus, nende uurimine, see, mida see, mis on, ütleme prokurör Margus Kurmi igapäevatööks, mis on, mis nõuab täiesti spetsiifilisi oskusi, teadmisi ja nii edasi ja nii edasi. Et see on selliste suurõnnetuste komisjonide sage selline probleem, et sinna tuleb kaasata spetsialiste, kes tunnevad konkreetset uurimisvaldkonda Eestist oli algselt seal komisjoni liikmeks Priit Männik, kes tol ajal oli, kui ma õieti mäletan, politseiameti peadirektori asetäitja. Ja Eestis oli ju samal teemal ka politseiuurimine, sest tegemist oli suure hulga inimeste surmaga lõppenud õnnetusega. Aga see politseiuurimine taandus põhiliselt sellele, et kuulati tunnistajaid üle ja oodati, mida ütleb ametliku uurimise komisjon. Nii et kriminaaluurimine ja, ja mereõnnetuse uurimine olid teineteisest sõltuvusse viidud ja, ja ja noh, paratamatult domineeris selliste laeva merendustehniliste asjade uurimine, mitte mitte see, et kas kas keegi kuskilt näpujälgi võttis või keegi mingisuguse kohv, pass või, või kuidas mingit polti seal krimi kriminalistika meetoditega uuriti või tuvastati et Eesti poolelt see kindlasti oli, oli nõrgem ja võimalik, et aastal 94 või 95 olid meie nii rahalised võimsused kui ka kui ka inimeste teadmised oskused sellisel tasemel, et meil ei olnudki tol ajal võimalik midagi paremat teha, kui, kui me tegime, et praegust tagantjärgi neid etteheiteid teha on lihtne, aga, aga eks me võime ette kujutada, millisel tasemel meil tol ajal need need ametid ja, ja riigi riigi võimekus oli, et see, see on, see on paratamatu märk ja seal oli kurb, et nii läks. Aga samas Rootsi riik, Soome riik olid ju oma täies ilus ja hiilguses nagu praegugi olemas. No minu jaoks ühte asja veel öelda, et siin on nüüd jällegi üks minu meelest nagu ennatlik järeldus tehtud paljude inimeste poolt sellest kulmi raportist, et nüüd nagu peaks kohe jälle minema sinna Estonia juurde saatmisel tuukridele midagi vaatama. Et noh, ma ei ütle, et see täiesti rumal mõte oleks, võib-olla mingitel tingimustel on see tõesti vajalik. Aga seal Kurmi raportis on terve hulk küsimusi, millele on võimalik saada vastus, ilma et oleks vaja 80 meetri sügavusele vee alla minna. Kõigepealt, eks need vastused saada nende vastavate Rootsi ametiisikute käest, keda seal raportis on täiesti otseselt mainitud. Ja Eesti riik peaks seda väga ühemõtteliselt Rootsi riigi käest nõudma, et nendele küsimustele antaks täielikud ja ausad vastused. Kui need küsimused on saanud vastused ja nendest vastustest selgub midagi, mis tekitab veel rohkem küsimusi või vajab mingit tõestust uurimist, siis tõepoolest võib minna seda Estonia vraki sinna mere põhja uurima. Aga minu meelest kõigepealt tuleks selgeks teha asjad, mis ei ole 80 meetri sügavusel merepõhjas, vaid mis on siinsamas, 300 kilomeetri kaugusel, teisel pool Läänemerd ühes keskmise suurusega linnas nimega Stockholm. Üks asi, millele saaks tuukriga kindlasti vastuse, on see mitu-mitu korda ka komisjoni raportis vihjatakse, et kas laevakere on terve või ei ole, seda. Taevas teab, kui palju ta seal mudaga kattunud või millises seisus ta parajasti on. Aga laevakeret, et filmida nii palju, kui seda annaks oleks ehk oleks ehk võimalik, aga loomulikult, ega see ei lõpeta ära küsimusi ja egas ei lõpeta ära kuulujutte ja egas ei lõpeta väiteid, et laevahuku põhjus oli ikkagi mingi muu või mitte see, mida, mida saadi. Et sellised kõrvaldaks ühe võimaluse juhul, kui meil oleks lindi peal. Ja, ja sellise lindi peal mida, mille kohta tahaks ütelda, et see ei ole monteeritud võltsitud ja ma ei tea, mis tehtud näha, et laevakere väljast kas terve või on seal siis neljameetrine auk, millest kogu aeg räägitakse. Aga, aga ega sellest, et need vandenõuteooriad ei lõpe? Jah, jah, vandenõuteooriad ei lõpe ka siis tõenäoliselt kui Estonia üles vandenõuteooria eest ei saa kunagi. Et tegelikult nagu küsimustele saaks ammendava vastuse tõenäoliselt ainult siis, kui Estonia üles tõsta, mis on tohutu töö, oluline erinevus. Situatsioonis ongi nüüd see, et siiamaani oli meil terve hulk teooriaid, oli terve hulk küsimusi ja oli ka hulk vandenõuteooriaid, mis ei ole nagu väga tõsiseltvõetavad. Ükski neist asjadest ei olnud ametlik, nüüd on meil olemas ametlik raport, kus on ametlikud riigi tasandil esitatud küsimused, millele tuleb saada vastus. Ja ma veel kord ütlen, et minu meelest kõigepealt tuleks saada vastust sellele, selle õnnetuse uurimise teiselt osapoolelt. See on kõige lihtsam. Ja ma arvan, et, et Eesti pool Eesti valitsus, kes on selle komisjoni moodustanud ja, ja ja neid raporteid avalikustanud Peaksime tegema kõik endast oleneva, et need küsimused, mida, mida komisjon on kergitanud ja mis seal raportis kirjas on, saaksid niivõrd-kuivõrd vastatud, niivõrd-kuivõrd on üldse võimalik nendele küsimustele vastatud, on siis selleks vaja teha mingeid järelepärimisi on siis vaja selleks kuulutada Rootsi riigile sõda on siis vaja selleks minna. Sõda oli nüüd mitte väga tõsiselt öeldud minna merepõhja ja filmida midagi või kedagi üle kuulata, et, et see kõik tuleks teha. Jaa, jaa. Milles ma sügavalt olen veendunud, seda tuleks teha koostöös Soome ja Rootsiga seisa nii olla, et me saadame oma paadi päris nüüd kuskilt Hiiumaalt välja ja, ja lähme käime seal ära. Või et me ka ühepoolselt katkestame selle hauarahu kokkulepe ja, ja demonstreerimine siis selle, selle seadusega, mis meilt meil on välja antud ja, ja, ja siis korraldame sellise pool illegaalse ekspeditsiooni hankimisel viisil enda enda küsimustele. Vastused sel viisil nagu probleemi ei lahenda, et seda tuleb teha ikkagi koostöös Rootsi ja Soome võimudega koostöös täpselt nendesamade riikidega, kellega siiamaani on koos seda õnnetust uurinud, aga aga see nõuab siis valitsuse diplomaatide head tahet ja koostööd, millele võib-olla veel tahaks tähelepanu juhtida, on see, et et see komisjon on ikkagi algselt moodustatud Rootsi poolt Eesti riigi territooriumil toime pandud mingisuguse sõjanduse või, või sõjandustehnilise peoste uurimiseks, mida siis teostati reisilaevaga Estoniaga ja mille kohta komisjon oma esimeses raportis vaheraportis ütles, et noh, õieti ei oskagi me selle kohta midagi ütelda, meil ei ole mingeid dokumente, me ei saa enam. Et neile küsimustele vastuse, siis ka nendele küsimustele vastuseid, see on nii, alandab Eesti riigile, see on häbistav aastal 94, kui oli olemas meil täiesti põhiseaduslik valitsus, kui meie toll ja piirivalve olles küll nõrgad, kuulusid Eesti võimu alla liiguvad mööda Eestit mingisugused Rootsi autod, mis veavad siit ära sõjatehnikat, viiakse reisilaevaga meie toll ja piirivalve fikseeri, seda mitte kuidagi. Ma päris hästi ei usu, et seda nii suures mastaabis nisuhte kogustes ei olnud mingisugune tasku pisteta julla, vaid see oli ikkagi veoauto koormat, mis siit läksid ja, ja mis läksid tõesti reisilaeva peale ja need kus, kus vähemalt pandi kirja, mis autod liiguvad millise lastiga väidetavalt ja kus juhul kui tolliametnik oleks kogemata vaadanud seda autot, et seestpoolt või lähemalt oleks ta seal ka midagi näinud. Et see sai päris ilma kokkuleppeta ja päris ilma. Eesti ametivõimude mõtle valitsuse tasandil, aga võib-olla madalamal tasemel mingisuguste teiste asutuste tasemel, et see sai päris niiviisi toimuda ja Eesti riik sellest siiamaani mitte midagi ei tea või vähemalt ei tea midagi sellist, mida ta saaks oma rahvale ütelda ametlikult ja ja ausalt, et see, see olukord on alandav ja häbistav minu meelest ja see tuleks ka kuidagi ära klaarida. Olukorrast riigis. Mõtlesime, et ütleme paari sõnaga. Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks valimise kohta 2011. aasta on küll jumala abiga päris kaugele ja äkki selleks ajaks on meil Tallinnas mõni linnavalitsus ja linnavolikogu mille pärast ei pea nagu pidevalt piinlikust tundma. Aga noh, mine tea, võib-olla läheb asi ainult hullemaks. Ega ka seda versiooni ei saa välistada. Mina oskan küsida ainult ühte asja, et ma ei oska seda otsust hinnata, et kas start oleks olnud parem kultuuripealinn kui Tallinn, taks, miks Tallinn on parem kultuuri, põlengu, Tartut, et kui nüüd täiesti isegi suhteliselt nagu laia silmaringiga inimeste käest küsida, et mis linn on sel aastal Euroopa kultuuripealinn? Ma arvan, et me saame nagu nulli vastuseid, keegi ei tea seda. Et võib-olla need 11 komisjoni liiget seal otsustasid, teavad seda, mis linn on Euroopa kultuuripealinn hetkel võib-olla mõned asjatundlikumad ajakirjanikud, kes on selle teemaga tegelenud, teavad ja võib-olla paar Kultuuriministeeriumi ametnikud teavad meie toimetuses igatahes. See ajakirjanik, kes on igal aastal või, või alati kirjutanud nendest kultuuripealindudest, kelle kohustus on kirjutada ja kes on seda teinud ja, ja, ja need lood on kõik lehes ilmunud, ka tema ei suutnud mäletada, millisest pealinnast ta viimati kirjuta. Jah, aga noh, mis ma tahan öelda, selle jutuga on see, et noh, pall nagu Eestis ikka tekib palju kära ei millestki ja noh, iseenesest on tore, mingi eesti linn nimetatakse Euroopa kultuuripealinnaks, ehkki noh, suurem osa Euroopa liidu 400-st miljonist elanikust ei tea sellest ööd ega mütsi. Aga noh, võib-olla lähemad nagu teavad ja tekib siia mingit toredaid kultuuriüritusi ja võib-olla tuleb mõni turistki, kes muidu poleks tulnud ja ja tõenäoliselt mingit raha antakse Euroopa liidu poolt, võib-olla ma ei tea, eks me ise peame ka mingit raha kulutama, aga noh, kui aha kulutatakse millekski muuks kui Harju tänavale haljasala rajamiseks, siis Tallinna tingimustes igal juhul igal juhul viljastav. Ühesõnaga, see, mina ei suuda sellel eriti mingit suurt tähtsust omistada. Küll aga tekitas suurt küsimärki see, et mismoodi Tallinna linn seda nii-öelda reklaamikampaaniat korraldas, mulle ausalt öeldes jäi ikka karp lahti, kui ma nägin ajalehtedest suuri reklaame ja teles nägin reklaame ja internetis ja siis ma sain postiga mingisuguse Raamatu ilusas ümbrikus, kus oli külje peal, oli Tallinna siluett merelt vaadatuna, kus ei olnud ühtegi kõrghoonet mis uuemal ajal kerkinud on isegi et olümpia hotelli ja kus oli kaks pikka Hermanit, kus siis üks pikk Herman paiknes kuskil Kopli kandis. Et ma ei tea, kas see on mingisugune huumor, oli kunstnik tõesti nupust nikastanud, kui ta sellise pildi Tallinnast kokku sättis. Võib-olla mina loll, et ma ei saa nagu kultuurist aru, eks aga noh, mis mind eriti nagu haridus on see, et ma sain ka teada, siis tänu nagu ajakirjanduse jõupingutustele, et kogu see 11, ma rõhutan, 11-st liikmest koosnev komisjon tegi selle otsuse 11 inimese veenmiseks kulutatud kampaania üle Üle-Eestilises meedias, Postimehes TV3s kanal kahes ilmselt Päevalehes, et see, see kampaania maksis kokku vist vähemalt 1,3 miljonit krooni. No tule jumal appi, nagu ütles president Meri selle raha eest oleks võinud igaühe neist komisjoni liikmetest, noh, ma ei tea, oleks võinud nagu talle nii põhjalikku selgitustööd teha Tallinna linna poolt. Aga milleks oli vaja siis nagu selgitustööd teha mulle ja veel paljudele teistele inimestele, kellel on mingit nagu kaasarääkimise õigus selles küsimuses, milleks kulutada see raha, aga noh, sellele ma arvan, on vastus olemas, et kui me vaatame, et kes oli reklaamikampaania tootja, siis selleks oli Tallinna linnavalitsuse ja eriti Keskerakonna suur ja pikaajaline lemmik ja koostööpartner reklaamivideo. Ma arvan, et see kampaaniaga lihtsalt nagu kuidas, ma ütlen niimoodi, et minu meelest riigikohtus ei läheks, et Keskerakond ja Tallinna linnavalitsus tagasid hea partnerlussuhte jätkumist reklaamifirmaga. Nii võib vist öelda, ilma et ma oleks kedagi süüdistanud siin asjadest, mille kohta on kriminaalkoodeksi paragrahv. Ilmselt oli see Sisemaine reklaamikampaania tegelikult nagu viitab selle kultuuripealinna tegeliku või tiitli tegelikule nagu olemusele et Euroopa mastaabis ta on ammu kaotanud oma esialgse tähtsuse, algselt oli see tõesti väga selline äge tiitel, mis, mis millega, millega kaasnes teatud valgusta mind lolli, et milles alguses see oli kuskil 90.-te algul. Et siis oli, oli temaga tõesti mingisugune selline tähelepanu kaasas ja algselt valiti Euroopas igal aastal üks kultuuripealinn, mitte kaks nagu praegu. Aga aga, aga ma arvan, et aastaks 2011 ja, ja sealt edasi on see on see tähtsus veelgi kahanenud, aga mis küll ta on nagu? Võib-olla et oluline on, on sellises pigem sisemaises maises sellises propagandas või mainekujunduses, et kui ikkagi kui ikkagi Tartu või, või mõni väiksem linn Eestis oleks selle tiitli saanud. Ta Eesti Eesti ulatuses oleks tähelepanu pälvinud ja, ja, ja meie sinuga, Anvar ja, ja paljud tallinlased kindlasti mäletaksid seda, et Eesti või Euroopa kultuuripealinn. Et sellepärast oleks mõistlik, selles mõttes oleks see olnud täiesti mõistlik anda Tartule ja see kindlasti oleks natukenegi tasakaalustab seda ebaproportsionaalset suhet, mis meil linnade vahel on. Seda, et Eestis on hädapärast ainult üks linn olemas ja see on Tallinn ja ülejäänud on kõik surma, mida Tallinna linnapead aeg-ajalt kutsuvad üles ära asfalteerima. Et selles mõttes nagu kodumaiselt vaadata, sest see oleks nagu mõistlikumalt Tartule see tiitel anda, sellest oleks ehk siis midagi ka nagu kasu olnud, kõik tahavad hirmsasti pealinna tulla veinipealinna suvepealinna talvepealinnad ja mingid sellised asjad, aga Euroopa kultuuripealinn see oleks nagu natukene ikka erinenud sellest muust muust saastast, mida endale nimedeks võetakse. Nüüd noh, samas nagu Euroopast vaadates või eesti peale tervikuna vaadates oleks hiiglama pentsik olnud, kui kui seda tiitlit ei oleks saanud Tallinn, sest on Eestis, Eestis ei ole ju linn olemas, Anvar mõtleme Tallinna peale, mis on, mis on, mis on Eesti selgelt nagu suurim ja liider linn, üks kino, kui räägime kultuurist, Allar, sinu jutust tuleb, siin on siin on üks kino ja on veel paar saali, kus aeg-ajalt näidatakse filme, ühes näidatakse pensionäridele aeg-ajalt midagi teistele, teistele näidatakse mingitele kultuuri friikidele, aeg-ajalt filme. Kas asja? Kaks kontserdisaali, millest ühel jookseb katus läbi, nii et seal peab vihmavarjuga kontsert, kõik arusaadav, ma saan su pudistades teda. Aga sõdru kuskil Frankfurdist või ma ei tea minu poolest Barcelonast vaadatuna on täiesti täiesti täiesti ükskõik, kas Euroopa pealinn 2011 on Tallinn-Tartu. Tabivere Abruka soo täiesti ükskõik, täies erinevus on ühes asjas, nimelt seda, et suure tõenäosusega, kui Eestist üldse mingit linna nime ollakse Frankfurdis ja ma ei mäleta, kui äramuundur nad ei ole kuulnud, siis, siis see on Tallinna nimi, sellepärast et see ilmub üle euroopalistel ilmakaartidel ei ilmu ja aga see selleks, et tegelikult, et selle noh, kultuuripealinnaga seoses mul oleks Tallinna linnavõimule eriti nüüd kevadisel ajal selline väike palve, et kultuur tegelikult algab raudteejaama WC-st. Kui see on räpane, siis ei ole kultuuri ja kui see on puhas ja lõhnab hästi, siis on tavaliselt ka linnaskulptuur või on diktatuur. Ja hoolimata sellest, et Tallinna peaarhitekt ja säästva arengu ja planeerimise osakonna ei ameti juhataja Ike Volkov hiljaaegu televiisoris ütles, et vaadake aknast välja, kui imekaunis meie linn on siis ma ütlen, et siin on pori, on põlvile, et kui põlvini ja, ja, ja et esimene asi, mida võiks teha, mis on lihtne, võtaks lappi käte peseks seda linna natukene peaks need lumelinnast talvel ära, sellepärast et kui teda ära ei veeta, siis lumi sulab. Kiire sulamise korral sulab ta nädal aega, siis upuvad kõik selle sisse ära, aeglase sulamise korralda suunab jaanipäevani, siis on jaanipäevani sind pori ja põld tolmab nii nagu selles reklaamis, et mu mees ei tööta küll põllul, aga ta tuleb koju särka ikka ja täpselt nii ongi, et kes ei usu. Laine Jänes võiks tulla Tallinnasse panna kollase kostüümi selga, Laine Jänes käis reede õhtul Tallinnas Urmas Oti saates ja vaadata, mis sellest kostüümist valge kostüüm pärast seda ainult, kui ta on, ütleme näiteks oma töökohast söögikohta jalutanud. Et nii musta ja nii räpast linna. Ma ei tea, kus ma olen nagu nagu veel näinud, et vanasti, kui sai Venemaal käidud Systjumeenis, oli näiteks samasugune bovima, mäletan, et peaaegu kummikutega tuli käia sellise kevadise sulamise ajal. Aga nii õudsat ja nii porist linn nagu Tallinn on ei tahaks küll nagu Euroopa kultuuripealinnaks soovitada. Olukorrast riigis. Seest on meil äärmiselt lõbus ja no tegelikult ei ole lõbus, et ma mõtlesin, et teen nalja, aga mis siin ikka teha, meil on tegelikult äärmiselt piinlik ja rõve, Tallinna linnavõim. Et ma ei oska teisiti seda väljendada, et see, mis toimub, see on uskumatu, et ma olen mitu korda mõelnud, ega vanem valemite hulgast valima, kas on, kas on nagu mingeid ameteid, mis on ajakirjaniku ametist oluliselt hullemad ja alati on leidunud ikka hulk ameteid, mis on päris hullud ja. Jaa jaa. Linnavõim see oli, opositsioon ei ole, minu meelest ei saa mõlemad pooled nagu ikka väga-väga aktiivselt fraktsioonis, nagu et et ma olen ka mõelda, et kas see on nagu jah mingeid jubedaid ameteid veel ajakirjaniku ameti, natuke Tallinna ametliku, päris tore on, et ma pean tõdema seda uuesti, et vaata, kui saaks Tallinna linnavolikogu liige näiteks, siis peaksid iga nädal istuma ühes saalis sellise inimesega nagu Tõnis Bittmaneks või üle nädala. Et ei tahaks seda teha ja, ja ma saan aru, et Tallinna linnavolikogu liikmed saavad isegi 3000 krooni hüvitist seal istungil käimisest. Ausõna, makske mulle ka 300000, ma ei lähe selleni. Tegelikult nüüd sa hakkad aru saama, miks riigikogu liikmed aeg-ajalt töö ajal ära kaovad, need avastatakse siis kuskil lõunamaa saarel, nii palk jookseb, nad lihtsalt ei saa selliste inimestega. Koos istunud absoluutselt ma täiesti mõistan seda, sest et noh, tase on ikka täiesti vapustav. Ja noh, mis sinikad, et seda on nii vastik vaadata, et et ei tahagi nagu sellest eriti rääkida, et väga imelik oleks siin hakata neid lahkama, et noh, kes siis on nagu suurem kaabakas või milline tegevus on nagu rohkem hukkamõistu pälvib või et noh, kellele peaks nagu suurema mingisuguse häbi sildi külge panema, et eks see asi on kõik juba nagu korduvalt nähtud ja seda nähtud juba alates 1990 Padandaminud üheksandast aastast 2001.-st aastast korduvalt korduvalt nagu ja ja kõik kõik, peaaegu nagu Tallinna linnavolikogus esindatud esindatud olnud erakonnad on olnud ühel või teisel viisil selle asjaga nagu seotud. Ma kindlasti kujutan ette, kuidas praegu raadios mitu poliitikut niimoodi hüppas, püsti tooli pealt, ütlevad, et ei ole kõik või et noh, et tehke vahet, üritan vahet teha tõesti, ma usun jätkuvalt seda, et Eesti vabariigis on suur hulk poliitikuid, kes on riigimehed, on Eesti rahva eest väljas, on oma partei asja eest väljas ja noh, teevad kõike nagu selles teadmises nad teevad kõike nagu selleks, et Eesti inimeste elu läks nagu paremaks Eesti Eesti elaks nagu aga, aga see väike seltskond, kes nende poliitikute seas on ja kes on väga välja paista ja nagu me näeme, aga väga võimekas. Et see ju rikub kõik selle ära nagu selles mõttes, et ma ei noh, ma oskan kirjeldada ainult seda emotsiooni, mis oli väga paljude inimeste hinges kindlasti kui nad siis kolmapäeval või neljapäeval televisioonist õhtul kuulasid neid lindistatud vestlusi, siis mõtlesid, et kuna järgmine kord ma kindlasti ei lähe valima ja ma ütlen veelkord siit stuudiost ka, et see on vale otsus, kindlasti tuleb minna valima. Aga samas ma ütlen, et, et ma saan aru täiesti inspektsioonist, sest väga raske on leida, kelle poolt. Anvar, sa oled minust hulkman noorem ja seepärast võib-olla ka suusk on sügavam ja kirglikumalt kui mul. Mina ei usu, et mina ei ürita vaheta ja ja ma nagu usuga ei lähene sellele asjale ma pigem. Ma pigem arvan, et see on ikkagi üldlevinud tava ja üldlevinud komme. Et kui Oleg Rebane Res Publica liige, endine Lasnamäe linnaosa vanem pakub Tõnis Bittmaline mingi hääletamise või mingi parteivahetuse eest mingit summat raha, mis on siis nüüd paberi pealkirju kuuekohalise või seitsmekohalise numbri seda välja ütelda. Padjake juurde tuleme hiljem tagasi. Ei tee. Aga siis, kas sa arvad tõesti, et ta võtab selle raha oma isiklikust rahakotist, ütleb naisele, et näed Tõnis häält oli vaja, teeme väikse väljamineku, et Pole kahtlust, et neid summasid makstakse partei juht juhtkonna teadmisel. Ma ei väida, et sellest pakkumisest pidi olema partei juhtkond, Res Publica juhtkond teadlik või mõne teise partei juhtkond. Vait pärast kui oleks tõesti sellest kokkuleppest asja saanud, oleks läinud, oligi Rebane oma kas parteide juhtide või mingisuguste teiste opositsioonitegelaste juurde ütelnud, et näete, Bittman hind on selline, me peaks talle maksma, siis me saaksime selle hääle ja siis Parteiisad oleksid selle rahaga leidnud, ma kardan, et samuti mitte oma isiklikust rahakotist, vaid pigem maksumaksja rahakotist. Ja ma võin rääkida nüüd tagantjärgi ka võib-olla eelmisest linnavõimuvahetusest, kui nüüd Rebase jutu järgi pakuti siis raha või Bittmani poolt lindistatud väidetava rebase juttu, ma ei tea, kuidas, kui keeruliselt peaks ennast väljenduma, et lurjust ega mitte miski slaide, kas. Spitman tegelikult ikka ise lindistus, et või nii, siis keegi kolmas lint on Postimehe toimetuses Heino liit muidugi, et kas selle Bittma, kes lingist ja kas seal on kuskil mingisugune notariaalselt tõendatud pitsad küljes. Teatavalt olevat Irina Didenkolen makstud, kui ma nüüd õieti mäletan 300000 krooni ja, ja gara vaeva ei lähe, kes samuti leeri vahetas antud üks koolidirektori koht ja samuti mingeid summasid. Elektrikohta muidugi selles mõttes jama, et see elektrikohtadel juba varasemast ajast see jutt nagu ei klapi. Et 50000 krooni, mis raha võin väita, seda, et üks tollasesse partei juhtkonda kuuluv inimene rääkis mulle nende inimeste hindadest ammu enne, kui tehingud teoks said. Ja Postimehes ilmunud juba pool aastat enne Tallinna tolleaegset võimuvahetust ja, ja neid üleostmisi ka vastav lugu minu sulest, kus ma kirjutasin, mis nende inimeste hind on ja kuidas nendega läbirääkimisi peetakse, siis lükati kui ümber ja pärast juhtus see täpselt nii. Aga mis ma selle jutuga tahtsin ütelda, on see, et tol ajal olid partei juhtkonda kuulunud inimesed nende summadega kursis ja ja ei ole mõtet selle pärast hakata vahet tegema, et kes on muste, kes on puhas, neid asju koordineeritakse, juhitakse partei peakontorites ja, ja sellega on kõik ammendatud, et kas seal tõesti iga lihtliige on sellega kursis või mitte, aga aga juhtkond vastutab kogu selle organisatsiooni eest. Ja minu meelest ei saa leppida sellega, et Res Publica juht Taavi Veskimägi on praegust piirdunud sellega, et saadab pressiesindajat tulle piirdub sellega, et oleid Rebane ennast taandab sealt või teisest kohast, Res Publica peab tegema mingisuguse avalduse. Ja ei maksa siin mängida lolli ja ajada juttu mingisugustest võltsitud lintidest. Siis igasugustest Montaažidest, Pabritseerimistest, mis iganes see lint on täiesti olemas, see on digilindistus kõik fabrifitseeringud jaa, jaa, Montaažid oleksid seal väga hõlpsasti lihtsasti tuvastatavad. Res Publica peab võtma seisukoha. Ainuke, millest ma ei saa siin aru, on see miks oli vaja kõige selle asja juures jumalat mõnitada. Miks oli vaja minna kirikusse palvetama? Taavi Veskimägi. Ei, see oli vist üks teine erakonna juht. Aga praegused juhid käisid seal kaasas. Aga mis? Mis, mis nagu mina tahtsin öelda, on see, et et noh, praeguses olukorras ma saan aru, et kiusatus on väga suur, eks ju, aeg-ajalt ikka on kiusatus, et mingeid asju teha, mis tegelikult ei ole nagu viisakad. Mina, nagu küll Tallinna linnavolikogu opositsiooni asemel laseks Keskerakonnal valitseda kasvõi kõik need neli aastat. Et jumala eest palun tehku mida nad oskavad ja näidaku, mida nad oskavad ette. Et kui läheb varastamiseks, selle jaoks on politsei ja prokuratuur kui tekib mingeid muid asju, selle jaoks on omad skeemid ja organid, aga las nad siis valitsevad, nemad oskavad, et parem on olla nagu puhaste kätega opositsioonis, kui ennast ise üleni pasaga üle valada ja siis nagu lühikeseks ajaks jälle võimule saada. Seal ei ole sisulist mõtet tõesti, see ainult tekitab nagu sügavat sellist nagu korruptsiooniohtu kõikides erakondades. Et kui see, kui see asi nagu saab kõigile omaseks laialdaselt ja hakatakse laialdaselt tegema, noh nagu ma kardan, et tegelikult see 90.-te aastate lõpust peale juba tegelikult nii on, et siis on nagu, siis on nagu ikka väga kiila, tee nagu kuskile sinna. Ma ei taha ühtegi liiki solvata minek, ühtegi liik nimetama selliste riikide poole minuga, aga mis, mis minu jaoks nagu kogu selle loo juures ainuainsana, nagu üllatav on nüüd see Arnold Rüütli, Eesti vabariigi president avaldus, miks nüüd siis Arnold Rüütel, kes kunagi varem pole sellistes nagu sisepoliitilistes küsimustes mingit seisukohta võtnud, tuleb ja lajatab väga selgelt selle skandaali ühel osapoolel otse silmade vahele? Tuletame meelde, et siin ei olnud nii väga ammu, 2004. aasta oktoobris vist kujuks teatud. Eesti vabariigi kodanik nimega faktuulin osteti ära täiesti avalikult ja täiesti nagu nahhaalselt maksumaksja rahaga linnavolikogus kus iganes erakonnas, keskerakonnas Keskerakonnast, Rahvaliit. Rahvaliit on, et see erakond, keda, kes on hellitavalt kogu aeg Arnold Rüütlit nimetanud, meie presidendiks, kus kohas Arnold Rüütel siis samal ajal osteti ära ka veel see Tinko ja kukk, kes pärast tagasi hüppas jälle ja ja karavajev ja nii edasi, eks küll teiste erakondade poolt. Kus kohas oli president Arnold Rüütli hukkamõistja mure demokraatia pärast 2004. aasta oktoobris, ei mäleta. Ja mina küsiksin eelkõige just nimelt sama seda faktuurini küsimust. Aga muidugi võib küsida ka seda, et kus kohas oli mure nagu avatud ja läbipaistva ühiskonna pärast, siis kui Keila-Joal ostis teatud isik teatud suvila siis kui teatud erakond reklaamis ennast teatud piimatootega ja sülitas Eesti vabariigi kodanikele ja Eesti vabariigi seadustele ja nii edasi ja nii edasi, nii edasi. Ühegi nende juhtumi puhul pole Arnold Rüütel isegi poolt sõna öelnud. Ja nüüd siis palun väga suur mure demokraatia pärast. Pehmelt öeldes on see silmakirjand. Jah, see on ainus ja põhiline asi, mida presidendi avalduse saab ette heita. President peab olema järjepidev, tagas, teeb neid avaldusi, sekkub sisepoliitikasse või ta ei tee seda vähemalt ühe ühesuguste või ühe ühe laadiliste sündmuste puhul ja see on kahtlemata nagu väga kummastav, et president seda tegi küll, aga ma ei ole nõus, kui presidendile üteldakse, et see avaldus on ühe pool, ei ole ühepoolne lindistamine, see, mida tegi Tõnis Hitman ei ole mingisugune räpane tegevus, erinevalt peaminister Andrus Ansipist ja teistest erakondadest, ma arvan seda, mida siis Tõnis Bittman oleks pidanud tegema, teistpidi oleks pidanud ütlema, kallis kolleeg Rebane, mine kuu peale või ma lähen politsei, jah. Aga millega ta sinna politseisse oleks läinud? Oleg Rebane oleks, pärast seda süüdistan teda laimus. Rebane õpetanud oma katsed lihtsalt. Väga hea, Tõnis bittmann ja teised Tallinna volikogu liikmed, kui teile tullakse altkäemaksu pakkuma, lindistage jumala pärast ja saab õhk puhtana, ei ühine selle, seda, see oli tema enda lindistus või minu juurde tulen enda enda enda vestlusest ja ta tahtis, et see asi lõpeks ära. See on jama jutt, esiteks ma ei usu, et seda enda lindistus oli, aga noh, see selleks, et seda ilmselt ei ole võimalik kuidagi tõestada, aga, aga minul on küll niimoodi, et kui minul tuleb mingi inimene, keda ma vaevu tunnen või tunnen vähe, teeb mulle ettepaneku mingisuguseks selgelt nagu ebamoraalseks või ka ebaseaduslikuks teoks, siis minu esimene reaktsioon ei ole toppida endale kuskile püksi diktofoni vaid minu esimene reaktsioon on saates see tegelane lihtsalt kuu peale või veelgi kuskil hullemasse kohta, olenevalt selle ettepaneku nagu raskusastmest. Minu esimene reaktsioon ei ole hakata tema lolli juttu lindistama 77 minuti ulatuses. 77 minutit. Ma jään ikkagi seisukohal, et väga hea, kui, kui kui saab sellised tegelased nagu, aga kui altkäemaksupakkujad tuua avalikkuse ette ennast kaitsta mingi lindiga, siis see lindistamine on täiesti tühiasi sellega seepärast ka meie siin ennast enesekaitseks kogu aeg. Aga Anvar viimasel ajal moes ütelda jutu lõpetuseks, et ma seekord ei lindistanud. Jah, aga mina räägin sulle veel, et üks hea asi mulle siinkohal nagu mind on häirinud saatedes see mingeid asju, ma ei saa siin saates öelda, et kuigi ma tean, et näiteks keegi eesti poliitik on. Vaata, ma kirjutan siia paberi peale sulle. Ühe sõna näed, siin on viis tähte, üks Eesti poliitik on ausad, tahtsid eiei, vaata siia, paberi peale on kirjutatud, kes ta on ja näiteks Keskerakond. Noh, kirjutad sealpool sõna, nüüd on juba rohkem täht, saad aru, kirjutan ühe sõna. Äkki teekski edaspidi kirjaliku saat, vot näed, siin on juba üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa tähte. Aga kallid kuulajad, seda me teile avalikult ei ütle, et see pudeli peale see paberi kaob ära. Enesekaitseks, kui ma võin lisada seda, et ma olen nende hinnangutega täiesti nõus. Olukorrast riigis. Lühidalt jõuame rääkida siis ka veel. Presidendikandidaatidest teatavasti viis erakonda leppisid omavahel mõne mõni aeg tagasi kokku, et igaüks neist esitab kolm võimalikku presidendikandidaati või noh, mitte kandidaati, ka presidendikandidaadiks sobivat isikut. Ja esimesena siis Reformierakond on välja käinud kaks vähem üllatavat nime, nii ühe. Siiski ütleme ausalt, et päris üllatava nime te kõik teate, kes see on praegune rahvastikuminister ja eesti luule luuleklassik Paul-Eerik Rummo ja Tartu linnapea Laine Jänes. Kongressid üllatas, kes ei üllatanud mind kumbki ja siis on seal sotsiaaldemokraat Toomas Hendrik Ilves isenesest muidugi. Toomas Hendrik Ilvese kohta sotsiaaldemokraat öelda ka natuke imelikeks, nõuab väikest pingutust, aga natuke olen juba sellega harjunud. Ja tegelikult ma ei taha siin üldse nagu kedagi, nagu. On jällegi olnud väiteid, et see ilvese esitamine on nagu mingi pahatahtlik või mingisugune trikk. Mina isiklikult arvan, et Reformierakond teatud asju teeb ka täiesti siiralt, see ilves esitamine on täiesti siiras. See ei ole trikk ja see ei ole nagu tehtud selleks, et ilvest nagu tükkideks lasta. Mida ma isiklikult kahtlustan, on see, et see kokkulepe võib-olla ilvese esitamiseks on natukene kõrgem kokkulepe, kui kui näiteks oleks võimalik Ivari Padari ja ja Andrus Ansipi vahel, aga, aga noh, eks mõelge ise edasi. Jah, mu meelest on. Toomas Hendrik ilvesest väga mehine ja tubli see, et ta andis nõusoleku presidendiks kandideerida. Tema käest on enne ka seda nõusolekut küsida küsitud varasemate valimiste ajal, aga siis ta ei ole seda mitte andnud. Tal on südamelähedane töö, praegust, tal ei oleks mingisugust vajadust sellesse sisepoliitilisse. Melusse sekkuda ja hakata eesti presidendiks pürgima ja, ja see, et ta seda siiski teeb, on minu meelest väga hea, hea märk. Esiteks on tema kandidatuuri puhul nagu kaks olulist asja, mis, mis on nagu nagu selgelt head, esiteks on ta selge vastand ehk valikuvõimalus. Arnold Rüütli kõrval kõikide oma omaduste poolest, kaasa arvatud selline euroopalik ilmavaade kogemused, nii Euroopa kui USA poliitringkondades keele oskus, haritus, silmaring ja kaasa arvatud ka maailmavaade, kui Arnold Rüütel on olnud pikka aega kommunistliku partei liige ja korrudelt oli maailmavaate pärast seal ei tea, kõrge kõrge komparteiametnik, igatahes siis ilves vastupidi, on olnud vähemalt suurema osa elust antikommunist ja, ja kommunismivihkaja. Et selles mõttes on olemas meil vähemalt Rüütli kõrval üks selge valik, üksteistsugune valik ja igaüks saab oma no nii-öelda südametunnistuse kohaselt otsuse langetada. Ja teine hea omadus, mis või vabandust ilvesel on selles presidendivalimiste kampaanias, on see, et ta on ilmselt üks väheseid, kuid väheseid võimalikke poliitilisi kandidaate, kes. Kes võib saada riigikogus valituks, ma ei ütle, et sa saab ja ma ei ütle isegi, et see tõenäosus on väga suur, aga see tõenäosus on olemas, enamiku puhul ei ole seda tõenäosust, et noh, üle üle ühe protsendi, mitte kindlasti. Et ilves võib koondada opositsiooni ja kuna Reformierakond on ta oma kandidaadina välja käinud loomulikult Ilvese ja sotsiaaldemokraatide teadmisel, siis siis on tal ka Reformierakonna hääled olemas ja nendest häältest see on peaaegu, et juba kaks kolmandikku käes, sealt on paar tükki puudu. Kuna riigikogus on ülejooksikuid ja nende nende kuuluvus ei ole alati päris selge, siis ei saa seda häälte lugemist Kanysi lõplikuks teha, aga meenutaks seda, et ilvesel on toetajaid ka rahvaliidus. Nimelt Jaak Allik, Viljandimaa mees nagu Toomas Hendrik Ilveski on omal ajal Toomas Hendrik Ilvest pakkunud presidendiks ja on ka suuresti toetanud tema asumist Koonderakonna valitsuses välisministri kohale. Nii et ma ei tea, salajasel hääletusel võib igast asju juhtuda. Noh, mina muidugi lugesin ka neid hääli ja ausalt öeldes mina ei saanudki kuutekümmend kaheksat häält kuidagi kokku isegi Jaak Allikuga, ma ei saaks neid hääli kokku nii palju et see eeldab ikkagi mingit kokkulepet, kas siis osa Keskerakonnast osaga rahvaliidus, kas mõne inimesega sealt, muidu on see nagu suhteliselt Jah, et loomulikult eeldab ka Keskerakonna kaasamist, seda ei ole üldsegi mitte nagu palju öelda, et aga need viis erakonda teevad oma otsuse pärast kuuendat. Aprilli tänaseks kõik stuudios olid Anvar Samost ja Kalle Muuli.