Tere tulemast Popi kroonikates, kus on alanud fosfungi erisari viieosaline jätkusaade, kus esimeses osas praegu kohe alguses veidi pikemalt sissejuhatuseks, mis, miks ja kuidas? Nagu nimi ütleb, ost tähendab midagi peale postunk peale vunki. Alustuseks võiks öelda, et huvitaval kombel on see väga vähe kanaliseeritud periood kordades rohkem näiteks kirjutatud dokumentaliseeritud ja kogumikes tehtud ja filmideks, mis iganes seda eelnenud lühikest, 76 77 punkti plahvatust, kui välja arvata Bospungi puhul mõned üksikud legendaarsed bändid või figuurid, aladioidivisin meil taustal. Põhjus võib olla lihtne, sest ühte valjemalt kärakat on kergem käsile võtta kui palju laiemat ja hajutatumad teemat. Tegelikkuses võib öelda, et vähemasti Suurbritannias oli enne post vunki ehk nii lokkavalt loovaega alles 60.-te keskpaik. Ka paralleeli tuua, et kõigepealt toimus mingisugune kultuuriline plahvatus alles peale, mida selle mõjud hakkasid levima ja end mainifesteerima ja hargnema. Uni plahvatus oli küll mõnede turistide jaoks õige värk, aga pea kõigi meie Bospungi erisaadetes ettevõetavate gruppide jaoks oli punk vaid üks vajalik juhtum pikema revolutsiooni ja muutuste käikude jadas. Kasvõi muusikaliselt tähendas nii laiahaardelise sulandumisi koos pungiga nagu elektroonika, avangard, jazz, taabi, mõjutused, fanc, eksperimentaalne müra ja isegi disko. Ning erinevalt 60.-test oli ajastu väga erinev ja tõi endaga kaasa märksa rohkem poliitilist ja sotsiaalset eneseteadvustamist. Seepärast on lõviosa postpunki ja meie erisaadetes käsiteldavat Briti saartelt, kuid Kozluncoli oma erinevates ja vaatajat värvikamates vormides väga oluline. Aga Ameerikas nagu juba täna kuulame Saksamaal, Austraalias ja paljudes muudes kohtades oma väikestes geenedena. Ning enne mainitud tendents, et postpunki ei ole nii lahatud või hinnatud kui eelnevad või järgnevad perioodid on hakanud samuti vaikset muutuma, sest tänapäeval kirjutatakse, räägitakse, vaadatakse-kuulatakse ja taas välja antakse ning mis kõige tähtsam, märg mängitakse aina enam seda laia mõistet nimega Boston. Fiiling feeling, feeling, tõesti, emotsioonid ja kõik muud asjad muusikas tulid taas rohkem tagasi peale seda, kui punk keskendus esialgu vähemalt agressioonile ja steitmati tegemisele. Kosmongi kunstijanuse mad artistid nägid vunki tupikuna üsna kiirelt, mis küll lasus õigele missioonile tapmaks 70.-te staadio dinosaurus, staadioni dinosauruste, sellist üleküllust, kuid tegi seda põhimõtteliselt muusikaga, mis oli juba enne seda ju olemas. Nüüd piri vormi ennast radikaliseerima. Loo ehitised võisid olla ebatraditsioonilised, soolosid välditi totaalselt kitarrid olid vastupidiselt seitsmekümnendatel eelnenule sellistele standarditele palju õhukesema teravama ja kiledam saundiga. Trummid kas masinlikud või kui tom tamme kasutati, selliseid drivalistlikult buliseerivad ja koos passiga, mis Bospungis märksa enam tuli juht instrumendina esile. Tihti tehti ettearvamatuid rütmen, mis võisid tuletada taas musta muusikat nagu fanc, mida algne punki vältis totaalselt. Ja muidugi lisandusid süntesaatorid, mis olid nii olulised manavaks, seda tööstusliku linna eluolu helipilti otsesemalt lineaarses otsides on nagunii paljudele teistele liikumistele üheks suureks Al punktiks Velvet Underground-i radikaalne, kompromissitu, sealt läbi luuriidi. Jon Keili on pidepunktideks povi Roxy Music, sealt just prae Niina, kes ise töötas paljude gospongi ajast artistidega, nagu diiva togingeelse ultravaks. Samuti kindlasti meil jumal läbitud Krautrocki ehk Kraftwerk, noi Khan ja nii edasi toomaks tiiruga läbi angloameerika maitsete ja kunstikooli uude muusikasse. Kontinentaal-Euroopa külmaterast. Miks mitte ka täpne pipart või Frank Zappa või mõnede jaoks isegi näiteks king krimson kuigi proge oli uue generatsiooni jaoks 70.-te lõpul veel palju ropu sõna kui see, mida Steve Jones kurikuulsas Pill grandi saates ütles. Väga oluline oli avatud suhtumine. Sel raskete muutuste ajal, kui Thatcheri Reiganid said võimule töötus ja lõhed ühiskonnas kassasid, oli tarvis ise tegutseda omadel iseseisvatel tingimustel. Nii kuidas vähegi võimalik? On seal ehk seosed nüüd kui samad paremale poole liikumised toimuvad maailma poliitikas teevad samme uued bändid nagu sein ja fantensee, nagu omal ajal olid sotsiaalsed kommentaatorid, sellised bändid nagu kängafor või perehobu. Punkarist selle kõige vastu ja kutsus ühisele rindele Militantsel viisil, kui postpunk tähendas indiviidi nõudes vastupidiselt isoleeritust ja kunstilist individuaalset lähenemist, mis armastas tihti ajastule tujule, ajasse, tujule, ütleme sobivat düstoopia, kirjandust ja filme ja oli väga eneseteadlik. Käsikäes Bospongi perioodi muusikaga käis uutmoodi muusikaga tegelemine. Iseseisvad plaadifirmad lubasid rohkem võimalusi. Muusika kirjandus oli ehk mõjuvõimsam kui mingil muul ajastul, kui lehed nagu ennemmyy ja Saunis kujundasid maitseid või kui ta on piil, mängitas igas saates mõnda uut rabavat saundi. Polnud ebatavaline, et muusikud olid ise plaadifirma või festivali korraldajad või kirjanikud või luuletajad või arvustajad. Näiteks jänese spiorid ja markess, mis kumbki ei pidanudki end üldse muusikuteks. Kiin. Kogu mõtlemine arenes tohutult kiirelt seal 70.-te lõpus ja post-punk oli tulevikusaun. Ja nüüd kõige ilmselgemate alguspunktide juurde. Kuid Johnny Rotten siis veel Rotan oli kapital veidi saates andis Music, 1977. aasta suvel mängis ta selliseid erinevaid artiste nagu känn, sim, back, liim, Twitter hämmel ja omajagu Ruts räiget. Ja selleks ajaks oli tal villand kogu pungi liikumisest juba selleks ajaks Rottenist ja sellest, milliseks karikatuuriks teda on üleriigiliselt kujutada. Head eelvihjed niisiis selleks, mida tõi tulevik briti kungi esinejale, kes oli esimeste seas, kes selle ühe ülbalisuses pettus ja kogu asja selja taha jättis oma järgmiseks bändiks kaasasta kitarrile kiitlevini, kes oli algses klassis mänginud ja sõbrad Jaaguabelei passile, kellega koos nad käisid Londonis põrandaalustes ainult mustade rege pidudel ehk bluus naitidele inspiratsiooni kogumas. Võib-olla alles ise õppis passi, kui ta oli inspireeritud sellest sügavast saundist ja laenas rege meeste nipid pilli passi sandiks keerata, siis näiteks Downi nupu bassil nulli ja kasutas ta vanu keeli, et ei kõlaks pininat. Vabeli meloodiline mäng, lubas Jessi Steve Haust inspireeritud Liviinil vabalt kaas peale tekitada. Levin ütles. Pistols oli mu jaoks hoopis viimane rock n rolli bänd ega tundunud kui millegi algus. Pill aga tõesti tundus, kui millegi algus. Seal Pavlik imidži likvideerija esimene testament. Või publik, imidž, kus Pealt kõlas laul Lif kusjuures selle esimese albumi lõpulugu Faders tomp, mis oli keskmise näpuna pikendatud plaadifirmas suunas, võib öelda, kelle ees nad olid lepinguliselt kohustatud albumi viima üle 30 minuti joone. Ausalt öeldes tegelikult sillaks ühe post-pungi restamendini. Ehk Pavlik imidži Limiteedi, teise albumi Metal Boxi ning Vabelidaap bass juhtis, avangarlikus, imbus midagi, kehastas Laidoneri toores, läbi elav emotsioon ja levini seesama klaas, terav kitarr. Kõik samal ajal nii ajast ees kui täiesti Ajast väljas, jaga rokkmuusikast totaalselt väljas kõik väga uus muusika, vägagi. Kuid sel hetkel oli veel metal paktseni kõvasti aega. Boders trump küll näitas tulevikku. Ja nüüd see viib meid teise esimese suure asja algataja ning samuti tuli otse pungist. Ma olen perversne, mulle ei meeldi liikumised, ütles amorti kaudu enne miile peale paaskoksist lahkumist, mida ta tegi juba 77. aasta veebruaris, mis oli sama kuu, kusjuures, kui ilmus esimene briti pungi kauamängiv niivõrd ajast ees olid Ivautov, kes Manchesteri pungi legendidega aitas, mitte ainult alustada seda algset liikumist ja teisi bände. Vaid püüdeebeega. Spairaldusegratsi näitas suuna kätte lähitulevikku iseseisvatele plaadifirmadele. Nagu kuulasime ka meil juba läbitud New Holmonsi saates, kellest nii paljud post-pungi ajastul olulist rolli mängisid. Tivouthow kõrvad olid pungi, plahvatuse ajal suunatud povi laus Aundidele ja igiidioti sünge kruuneri poole. Üks tähtsamaid parimaid Boscumi gruppe mägesin. Metsikult talendikad, john Matjokiga, kes ei peljanud suurejoonelisi rif. See äsja hakanud passisti päriaademsoniga, kellest sai renessansimees omaette ning vägagi esile toodud klahvpillidel Formula klahvpillidel aastal 77 pungi massi jaoks, siis veel vägagi tabu. VL LIFE ilmus 78. aasta keskel, kui punk oli veel vägagi ajakirjanduses ja lahterdas noori ühte või teise vaatesse või kampa. Maitse auto. Mäge siin enne Rurjel Lifi ilmumist juba 78. aasta alguses piitschelli kirjutatu trühvliga shop paus saidiga letti lajatas ja näitas, et vähemalt üks bänd on ülejäänud oma generatsioonist juba ees oli ka edu ootamas. Või oli selleks siiski liiga vara? Mäge siinse lepingu põrgeniga ja kui shot tõusis edetabelis kutsuti bänd Topata kopsi, kuhu kuhu vastu tahet tegelikult kauto bändiga läks ja sellest sai esimene kord, kui peale topo popsis esinemist kellegi singel mitte ei tõuse edetabelis, vaid hoopis langeb. Tibaudo ei liigutanud end laval, tundis end halvasti, kuna kõik tuli lindilt ja šoti sõnum ei jõudnud sellel platvormil tol hetkel küll kellelegi kohale. Teine album, sekenen teilaid, läks veelgi albumi rokimaksja süngemaks ja press süüdistas teda progesõbralikkusest. Enam ei huvitanud nii individualistlik kui bändi nagu mägesin, kes tegi albumeid, mitte singleid. Seepärast ei õnnestunud Workhnil hitte tabada Nendega, kui kolmandalt albumilt projekti juustul sokk meeleheitlikult järjest singleid avaldati, mis siis, et tegelikult tase oli endiselt väga kõrge. Tegu oli siiski ühe 80. aasta märkimisväärsema sooritusega, kuigi mäge siin varsti peale seda lõpetas. Oli aga nende 78. aasta suurröögatus. Aga me oleme nüüd siin rääkinud Mäga sinist Limiteedist, need kaks esialgsed pidepunkti kes on mõlemad Müncheni all. Need on suured firmad. Selleks, et edasi minna, läheme korraks tagasi aastasse 77, sest et nüüd oluline osa tee seda ise, suhtumine, mis oli üks kesksemaid hoiakuid terves post vungi sünnis. Kui Popi kroonikates juba lahatud New hormounise näitas tee ette. Et saab teha midagi ilma, et sa tegelikult oskaksid midagi teha ja ambitsiooni omavad. Siis oli inspiratsioon vallandanud kõigis Briti saarte nurkadesse Šotimaast Londonini. Paljud leidsid selles omakorda edasiarengut, läbisid situatsionalismi. Kus sa võisid selle ette arvamatusega, et teed, mis tahad luua mida tahad ja tekitada nii enda ümber kunsti ja müstilisust. Basprowdaks võis müüa näiteks apelsinikoort Factory Records, panna kataloogi numbri näiteks ühe oma inimese hambaarsti arvele. Aga näiteks rahv Freudi julgustas teisi firmasid alustama. Ja kokkulepped lepingutelt ta usalduse peale tegema, mis omakorda julgustas kiire impulsi pealt öelda. Lähme teeme selles plaadis. Või teeme singli ja see saigi kohe tehtud. Juba 77. aasta alguses avaldasid skriptid liikmete lähedased sõbrad Pespord paikades oma debüütsingli Smaux kuingus, kaane peal avaldati, et see singel maksis täpselt 153 naela, et valmis teha. Bänd tahaks väga teada, miks sina oma singlit avaldanud pole. Ja peale seda ilmunud myygymbostiidiumil öeldi, et nüüd on teie kord. Terve rida uusi bände võttis sellest inspiratsiooni, nagu võeti paaskopsis pairoludes krahhist, skripti, politi teleris, impertsionaletis maps, teised, nende hulgas ka Daniel Miller minut Recordsi asutaja ja üks impopi teerajajaid normaliga, kes oma sündi ja puldi jaoks raha kogus just täpselt nende Desberg passikalisi üleskutset tänu. See oli lihtne, see oli odav, mine tee seda ise. See teesprebaysikalisi lugu oli justkui selline suur üleskutse tervele riigile, sa saad seda ise teha, mine tee ja ma arvan, et tänu sellele inspiratsioonile sai täidetud tulevikku Jon Pihli saadetes vähemalt sadu sadu tunde. Näide selleks, kui kaugeks oli muusika business jäänud tavalisest noorest, oli see, kuidas näiteks vallmaps oli üks mitmetest noortekambast, kes tegi juba aastaid selliste kujuteldavat bändi, aga ei uskunud kunagi, et see on võimalik ei kellelegi peale minna. Ja et võiks isegi omale stuudioaeg kinni panna, nad arvasid, et see on vaid suurtele firmadele ja suurtele staaridele kunise samades paikades avaldas selle oma suurepärase üleskutse. Tasub ka mainida, et sõlmepsi vennad, gootvrid nii vihkasid oma sünnipere nimel, et muutsid end Nikis sadeneks ja veel parem, teine vend Epiks soundtrack siks. Kui eile kaotasime poolteist minutit duell Mapsi debüüti 78. aastal hakkas paistlikkalise inspiratsioonil kõvasti isetehtud Loufay lindistusi kerkima üle kuningriikide ja mõned viisid selle tee seda ise suhtumise nii kaugele, et laenasid koos varustuse, lindistasid samamoodi, nentisid samamoodi ehk kõik oli väga sarnane, aga oli vaja olla nii diavai, et ikka tehti kummagi singlite väljaandmiseks eraldi oma väikesed plaadifirmad mis tähendas, et põhimõtteliselt ühele singlile üks plaadifirma. Need olid näiteks Šotimaalt Londonisse kolinud Tomas leer ja Robert Rosenthal. Sellistes alal hoitud tingimustes võib tekkida aga omanäoline sound. Tomas leeri kitarride läbi puldi moonutamine ja sosistab. Laulmine tuli algselt sellest, et ta sellise vähese varustusega kodus lindistas ja ta üritas sosistades lauldes öösel mitte oma tüdrukut üles ajada. Sellepärast väga sobilikult ei projeksnadhi ots. Kui punge ajal võeti nimedeks vastuolu soosivaid rotte, neid või vihjasseid või iseenesestmõistetavaid Strammereid Ongi ümber nimetused vaatasid kultuuriliste eeskujude suunas. Alasellim oli üks varasemat pumpendide liider Entembeldanud Vik kodavadiks sabasektori algses handeid, klapp kambas ja tuuritas klassi vait, raieti tuuril ning nagu Laida nendega auto oli kodart samuti üks esimesi pungist lahti. Et seda juba nii vara kui 76. aasta septembris. Kahjuks Manaseeris neid klassi peale kogu tähelepanu pannud Bernie raud ja lõpuks saba efektilt albumit ei ilmunudki. Bänd ise oli aga võimalikult oskan rolli ja inspireeritud hoopis Kuuekümnendate moodidest. Ning hiljem vaatas kodarad üldsegi svingi poole ja tegeles selliste asjadega nagu golf, linnuvaatlemine. Väelise intervjuudes, et ta tahtnuks elada 50 aastat varem. See köitage saaboyssektiste kollardist ühe kõige kultusliku Bospongi kuju. Avameelses Watfordi ülikoolis kunstiülikoolis sündis 77. aastal bänd, kes pani kunsti briti post-punki mitmes vaata see, kellest sai üks originaalse maid kitarre kasutavaid bände läbi aegade. Sobilikult metalse ja lühikese post pungiliku nimega vaier oli kogum mõttekaaslastest, kelle kunstikooli tausta on juba näha, mismoodi nad end esitlesid ja kõige olulisem, milline oli nende albumite disain. Samamoodi külmalt distantseerunud oli sisu. Laulja Colin Newman oli inspireeritud autosõitudest teiste Vatwordi koolis asjatanud inimestega, kelle hulgas oli ka üks Brie Nino. Sarnaselt Tiinale võttis vaier muusika tükkideks ja tegi midagi kontseptuaalset kuid erinevalt Hiinast, vähemalt 70.-te lõpus ei kuhjanud vaier erinevaid tükikesi kokku suureks tulemuseks vaid hoopis vastupidi võttis vähemaks. Vaier arenes tohutult kiiresti. Esimene kontsert, esimene album, kõik läks imekähku ja selle jooksul avastati, et muusika läks aina paremaks. Mida vähemaks võtta, pille üle mängimisi ja lõppude lõpuks terveid loo osasid, jättes suure osa lugudest kuskile minuti või pooleteise kanti. Mõne puhul piisas vaid ühest salmist ja refräänis. See on üks põhjuseid, miks vaieri debüütalbum pink laega on üks neid, mille juurde tüdine matta enim naaseda Testamendiks, vaieri progressiivsusele. Võrreldes kõigi teistega on juba see, et lihtsuses peitub võlumeistriteos. Pink flähegi ilmus juba 77. aastal teine meistriteos Charles missing, mis sukeldus sügavasse efektide ja süntesaatorid maailma. Ilmus juba 78 ja kolmas meistriteos üks viis, neli. Oma uudsete tekstiilidega ilmus 79, peale, mida mindi viieks aastaks laiali omavaheliste ja plaadifirmaga erimeelsuste tõttu. Aga nende kolm teost olid tehtud. Kui enamik post-pungi generatsiooni alles tuure sisse sai. Ogier oli nii ajast ees, et nad kujutasid ette ülipõnevaid, promoklippe ja disaine ning muusika videosid, mille kõik Iiemmai tagasi lükkas. Kui liialt kallis. Ja muusikavideo kohta ütles, et me oleme proovinud muusikat televisioonis, see ei tööta ja no mis aasta pärast juhtus MTV? Louis ja bluus Gilbert läksid edasi tegutsema avangardi nime all. Tom ja Colin Newman asuseksentrilisele soolokarjäärile alustades 1980. aasta eituse sätist. Siin aga plaan. Postungi kohta võiks öelda ka piltlikult muusika postindustriaalsel ajastusele. Nagu Põhja-Inglismaa linna taala. Sheffield oli Ameerikas Ohio linn, Clilland, kunagine suur terasetootja, mille tööstus, mandus ja suured sünged majad jäid kasutamata. Ideaalne maastik, niisiis urbanistlikule boheemlane. Kuigi Clevelandis oli oma korralik pungiskeene, tõusis esile üks bänd, kes oli post-punk juba enne punki ennast preteerides enda välja antud singliga fjordi Secenzowersoukja juba 75. aasta lõpus. See bänd oli iga tehastes süntesaatoritega kiledate helidega, mida juhtis sans bluus. Kapten piibphardileid David Tomas, kel olid laulmiseks teatavad reeglid nagu, ära hoia ühte silpi kauem kui üks. Ühesõnaga, erinevalt Pifartile hoidus Tomas järgi tegemast mustade muusikat nagu kõik teised seda teevad ja lisaks armastas ta abstraktset disleksijat oma lüürikas. Tulemuseks oli Kapstada istliku meistriteost ühes aastas täie pikkuse albumi näol 78. aasta moderntantsija taas Hausing. Ja kui perehobu Suurbritanniasse tuuritama tuli, olid tulevaselt Joidi vesine Joseph liikmed tähelepanelikud publikus. Clevelandi ajast ees olemisele muusikas aitas ka see, et iga muusik konkureerisid teineteisega ka plaadipoodides. Kohalik raadiojaam oli avameelne ja see hipidesse eemaldada sooviv generatsioon, harisen stuudio empsi faili ja Velvet Underground plaatidega ja Nagetseid kogumikuga. Juba enne punki segas pere hobu ja tõstiviims esinemise kunstiga. Elektrik kutsus end kunstid terrorismiks suisa mängides haaknõeladega svastikatega ammu enne Londoni punkareid. Äratuntav on ka siin Stay vintsiloos treinov in your Veinz. Ilmselge siit Barretti mõju transatlantilise kunstikooli jätkena ja olgu kohe rõhutav tatud, et see pala ilmus aastal 75 enne koera maus isegi midagi avaldanud. Enne kõlanud pere uppu kadusid tasa alguses koos teise Ohio linna Eikronigamp kes hoopis tuli algselt pluusi ja proget armastavast chipi kambast. Täpsemini selle kooli õpilaste kambast, kelle suunas 1970. aastal armee tuldavas Nende neljast hukkunust kaks olid head tuttavad. Sellele bändile ja sellest tingitud koolipausi ajal sündis kahe veidriku vaheline liit, Mark Baum ja Cherald. Vii kas ei olnud, kes leidsid ühise keele läbi Fardi jällegi ja varajase Roxy muusiku ja hakkasid meelega tegema vastandit lõõgastunud hipi rockile. Vastupidi, robotlik ja kange kaelaga Pilav huumor ja ebaharilikud takti mõõtmed. Idee oli teha taandarenenud muusikat kosmoseajastuks. Sõnast viivaluution võidi palve tuli, Tiivov. Nad olid nii ajast ees ja kummalised, et nende ühtemoodi töö univormides või kiivrites väljanägemine ja närviline roboti muusika ajas eriti närvi ja neil võttis viis aastat rasket rügamist suvatöödega ekraanist välja saada. Kunise tasus ära. Järsku tahtsid nii povi ja igi, kui viin hoiab gripi nende debüütalbumit produtseerida. Lõppude lõpuks maksis hiina kõik kulud kinni et Conniblanti Kölni stuudios üles võtta, aga kui nad, memm või Ardywow? See on hospongi sarja esimene osa. Hospongi lugu läheb edasi, teises ehk järgmises osas piibow mango loid.