Rekordiline aasta rassismis mõjutatud rünnakutele ja vägivaldsete kuritegudele. Töötus kasvavad, viha kasvab, aina enam minnakse vastanduvatele rinnetele. Vägivald kasvab. Selle kõige all pulbitseb Suurbritannias Bospungi kõige viljakam aasta, kuhu tänases popikroonikate Bospungi sarja kolmandas osas läheme. Aga leiame ka märksa kunstilisema suuna Ameerikast, kuid alustame kohastes geenest, mis Inglismaal ehk enim oma linna olemuse kehastuseks. Selleks kohaks on Manchester omaenesemütoloogia loomisega. Nii on nad end kaardile pannud kõigi poolt, alates 70.-te lõpu paaskaksistes lootheri rände tooksist kuni suurte hümni tegijateni nagudes. Mets on Rootsis ja, või siis aga ehk kõige enam. Paremini võtab selle kunagise esimese tööstuslinna seitsmekümnendad rusuvalt sünge varisemise kokku pool lingus maju lammutati ja koledamaid aina aalsemelega ehitati. Reostus oli püsiv. Ebainimlik tööstuselu raskus survestas ja rikkus oli linnast ammu kadunud. Inimesed tulid massiliselt toime kergelt jagatud antidepressantide peal ja mitte midagi ei toimunud enne punkti. Lood nagu hindas lasteid Fairy Jack konteinerit Rivers nagu Paulus ja paljud teised Manasid ühe noore Maggie Smithi sapise pool rääkimise kaudu Manchesteri grotesksuse elavalt silmade või kõrvade ette. Punk tuli Priit šveid hooli 76. aasta Sex Pistolsi müütilise staatuses esinemise näol oli seal sündinud bändid suures osas juba kõik post-punk ja kuigi ta fooli eeskujud olid juba korduvalt ka raaži rokkareid 60.-test ja näiteks Velvet Underground ja Khan võib-olla eripäraselt lisate juurde sinna rockabilly, siis fooli revolutsioon oli vägagi iseseisev. Markes, mis. Peatamatuks suures osas see kirjandus, mida ta ohtralt on omastanud ja ka tugevad narkootikumid, mida uus Manchesteri generatsioon ei tarbinud, nagu 60.-te hipi det end maha tõmmata või taha tõmmata, vaid et vastupidi, end teravdada ja tähelepanelikumad ja leidlikumalt end ümbritsevat Observeerida. Popi kroonikates vibratsioonis on ERR-is terved järelkuulatavad osad, mis tehtud fooli ajaloost, In mooriam, markes. Kes meist juba kurjustab, et asjad hakkavad korduma? Joy Division sai samast kohast alguse suuresti samade muusikaliste eeskujudega nagu äsja kõlanud fool, siis nemad viisid Bospungi industriaalsuse sünguse totalitaarsete õuduste tasandile, olles vaimustuses nii Berliinist tuleva kaasaegse povi, jäigi saundiga aga ka natsi või näiteks Varssavit moonutanud sovjeti arhitektuuri ja esteetika ja selle sünge rusuva jõutunnetusega. Viimane nimi Vosso asendus austab Toolse raamatu õudustest võetud Choidiviseniga, kuid see kõik oli osa liikmete, eriti laulja iyand körtisse tendentsis stilistiliselt kalduda kõige tumedama kalgi ja lõpule viitava poole. Peale alguses hevi ja pungi käristamist tõmbas tempo maha ja tekitas tühje ruume ning nad said omale ideaalse produtsendi pöörase Martin Hannetti näol, kes samal ajal oli vaimustuses äsja turule jõudnud digitaalsete stetektides öeldes, et ta soovis luua helilisi hologramme. Lisas julgelt ka tööstusliku Ambientsin liftide metalli, klaasi purunemise võis Freiburgi vajutamist lindistades kõige helilise ja temaatilise kõledusele. Lisaks oli oluline, kuidas Hannetama karmi muusikutega käitumisega tegi näiteks trummarist Tiivel Morrisest põhimõtteliselt masina. Ja kuigi kahe albumi Janno Klausner lõpptulemust bändiliikmed tol ajal ise ei sallinud, helistades oma otse kohesemat Liv Soundi Sai siinsetest innovatsioonidest koos väljaannete kujundustega monumentaalne mõju generatsioonidele ja seda tänini. Vahel morfeerub kunst reaalsuseks. Ja ühel või teisel põhjusel kaovad inimesed pöördumatult kaugele. Ian Curtis oli laguneva abielu epilepsia rusuvate ravimite koosmõjul purunevas ja seda on kuulda igal poolteise albumi peal klousser, kus tema transis tehtud ja meelega kohandamata sõnum saadab atmosfääri lisem ja eksperimentaalse produktsioon, tekitades viimase loo tekkeid lõpuks tunde, et siit enam keegi tagasi ei tule. Kartis võttis oma elu kaks kuud enne teise albumi ilmumist peale, mida tõusis edetabelites postuumne singel laabul säravasse plaat sulgedes kaanelool, mis tagantjärele vaadates mängis endama kunstis välja tegelikult eta aimat laval. Vältimatult nüüd enam käimasolev saatesari on klousseri ilmumise infarkti see lahkumise, 40. aastapäeva puhul pühendatud peancordise mõjule mälestusele. Factory plaadifirma alust jaganud vineer faili teadis hästi, mis vaeva siiangardist. Saades viimasega enne tema surmalähedaseks olles ise samuti vaevelnud depressiooni ja samade ravimite all, viidates köitise olukorrale. Et need ravimid eemaldavad sind reaalsusest. Raili pühendas ka loo, mis siin Boy kordisele lisaks kannatas eraklik railiga anoreksia all, nii et tema Ruthi kolumni muusikat kuulates, kui kuulaks selle inimese haprust? Postpungi ajastul niisiis suur muutus on ka selles, kuidas inimesed väljendasid end muusikas. Palju otsekohasemalt ja isiklikumalt erinevalt seitsmekümnendatel tavaks saanud üsnagi paljugi teesklemisele. Erinevalt tavapärasest valjusti julgest Manchesteri bändi elust, samuti oli Raili alati eranditult introvertne ja oma enamjaolt instrumentaarses ja efektirohkes. Tarri muusikas kasutas ta efekte suuresti sellisel loova väljundina, nagu omakorda eraldi instrumenti. Umbes nagu osad bändid kasutavad stuudiot eraldi instrumendina. Samal aastal klousseriga ilmus perverselt tituleeritud traditsioon. Rutikal on Sava värversel väliskaanega, mis oli tehtud liivapaberist, et teisi plaate Su riiulis vigastada. See oli firma ise, millest on ka Popi kroonikates. Eraldi saade võttis aega omajagu, et sellest Joidiviseni kummitusest üle saada, sest lähipost-pungi ajalugu oli täis paljusid sarnase saundiga vändanud. Mis toob esile ühe varajase hetke, kui nähtavalt nii-öelda teine laine post-pungi bänd kergitab pead, olles ilmselgelt mõjutatud oma lähikonna artistidest. Tulid hoidi, Viseni, aga ka popgrupi inspiratsiooni jälgedes kasvas ta esimese atmosfääri ja teise fancy mõjude koostöös Üheks, kusjuures kauem kestvaks ja alati aina kasvavaks tantsumuusikagrupiks. Kusjuures üks pikaaegsemaid kosmongi generatsioonist seejuures tänini tegutsedes. Lisaks järgnesid sealkandis teisedki tumedal tantsivad verstapostid nagu Kristjan bilanss ja seksi manifest, kelle Bospungi alternatiivtantsu mõju mängitakse tänini nii pidudel kui uute bändide poolt. Sobilikult kasid nimi tortidest. Manchesteri post-pungi ajastu sellise tumedavalgus on faktori suuresti enda peale võtnud. Samal ajal tegutses organisatsioon nimega Manchester Musicale. Teeme väga sarnase nimega, pange tähele eelmise saate Londoni organisatsioonile, mida ajasid eksperimenteerida Cher wushart ja Dick võts kellest viimane osutasid vet Hässatši, mida nähti mingil hetkel lähedale jõudvat Joidivisjoni võimsusele kohalikul maastikul. Kuigi tänapäeval neid enam väga ei mäletanud. Manchester Music kollektivi algatuste tänu said algselt esinemisi kaadioidi, vesi nii-öelda pool ning nende instrumente ruume jagama. Laiema pere alt tuli mitmeid huvitavaid vähem tuntud bände nagu dislocation Dance Spirwical homseks käia. Ja teised lisaks passile. Siin Pilavalt lan, tan. Päästsid suunamas siin ilmselgelt oma relvad Londoni suunas ja see oli ka iseäralikke sellele äsja ärganud Manchesteris kui loovusliku kohane, sellepärast et tihti nähti end kui sellise konkureeriva verstapostini Londoniga. Et nemad on täiesti iseseisvad. Nüüd aga teise väga olulisse post-pungi pealinna Põhja-Inglismaal. Jällegi Põhja-Inglismaa tööstuslinnas, kus nagu paljudes muudes paikades tol ajal Inglismaal oli kõvasti töötust ja rahutust, tõusis pahameel igasugu õpilaste või muidu mitte praktiliste asjadega tegijate vastu. Ekstreensemad näitajad olid uued neonatside grupeeringud. Sellise olustiku keskel kunstiülikoolis ja lähedases vasakpoolsete ja kunstnike pubis pulbitses pingeline pinnas uue ajastu bändideks, kelle lähenemine oli sobilikult midagi palju radikaalsemat. Võiks öelda, et tekkis oma liigikunstikoolis skeene. Eesotsas oli kängapor, bänd, keda ühendas armastus varajase doktorfielgudi Claude Johnsoni terava kitarri vastu. Kitarrist Andy kyll viis vilkalt Johnsoni juhtiva rütmikitarri idee edasi veelgi teravamaks kasutades sihilikult transistor võime, jättes efektid kärinat suisa ära. Täpselt vastu tolle aja standarditele, et kitarr võiks olla soe ja paks. Kyll vastupidi, tahtis õhukest külma ja mängis, anti soolosid katkiseid rütme ja ootamatuid tühjasid kohtasid. Kell ütles, et Chandmemine oli neile ropp sõna ehk. Kängofoor oli ka veidi erinev Bospungi üldisest, sellest uuest individualismi-st. Neil oli eos sotsialistlikult valmis mõeldud, iga pill saab vähemalt sama palju ruumi lugudest, iga liige, kaasa arvatud ka bändivälised inimesed said täpselt sama palju palka. Peamine oli tulemuslik radikaalne punkmuusika, mis on terve trobikond uue sajandi noori bände mõjutanud. Eriti just see andi killi Juliet terav kitarr kui juhtivrütm masinlikke trummide peal. Kosmongi iseseisvuse, oma muusika omadel tingimustel ise produtseeritud oma imidž ka ise kujundatud albumid, pressija, polstrid viis kängaforga omaenda valitud suurfirmani ehk Iiemmaim üritades oma radikaalsusega jõuda samas võimalikult paljude inimesteni. Debüütalbum endiselt nimelt on üks Bospongi vaieldamatud meistriteoseid ja iseäralikku maid näiteid kogu post-pungi olulisusest. Mälestades. Olles jõudnud fosfungi looga liitsi, saame ära mainida ka, et lits oli kohaks, kus Draama festivalile, mis oli üks esimesi suuri post, punge, fosfungifestoreid üldse. Vaadake vaid seda plakatit, kes seal esinesid ja suu jääb lahti. Känga Forgia jagasid seltskonda ka prooviruumi sama kunstikooli Mycons, aga nad olid oma suhteliselt üsna erinevad. Mycons oli küll ka väga sotsialistlik, aga vastupidiselt käängafoorile täiesti organiseerimata ja eriti alguses, kui mingi täielik vaba kunsti etteaste võiks öelda. Igaüks tegi, mis tahtis, kindlalt koosseisuga lugusid polnud, mõni ei olnud kunagi mingit pilli mänginudki ja neidki vahetati omavahel. Filosoofias oli aga kängafooriga ühene individuaalne eitamine bändis. Uskumatult kiired said nad ka lepingu kõigepealt pääst Bloratiga ja siis suisa Vorghiniga ja kuigi nende teine singel veerpalu jõu oli üks varasi fantastilisi indi hitte, siis kiire tõus peatas neid sama kiirelt ja Miiko vajas tervelt viie aastast pausi etet totaalselt ümber leiutada. Sellel Aga tegeletakse tänani, hüpates žanrit žanrile. Niisiis. 79. aasta paiku selles riigis, kus inimesed kiskusid eriti kahte lehte, toimus näiteks nii plokkagensbreisisem kui rock n kommunisem. Oli nii vasakpoolsed üliõpilaste bände kui ka täisnatsi, vändan delta. Faiv oli sellest kunstikoolis geenest ses mõttes veel eriti imetlusväärne, et enamusest tüdrukutest koosnev bänd sai tublisti hakkama natsidega, kes kontsertidel sattuda võisid tüli tegema ka füüsiliselt, kui vaja. Delta fail kõlas ka väga mitmel viisil sarnaselt kängafooriga kuiv kitarr okkalise ja katkised tantsitama fancy peal ning Kalüürikas on omajagu isiklikku, kuid külma võõrandumist debüütsingel Maindi rombi. No ma ei tea Nagu teon kliis, ütles Monty Pythonit. Ssantink Billy Defent. Oleme läbinud Manchesteri ja Leedsi suured pulbitsevast post kungi pesad. Aeg minna tagasi Ameerikasse. Üks pidepunkt kungi poolt vaenuga tapetud hipikultuuri ja post-pungi vahel on jälitatud tav ühe läbi aegade fantastiliselt kummalisema grupi jälgedes kes ühest küljest üritas tabada vaba California lilla ajastut selle rongile ühtlasi hiljaks jäädes, kuid poleks saanud laiemat tunnustust, kui poleks juhtunud pungil plahvatust ka hiljem. Lewis jänest 60.-te lõpus Californiasse kolinud Through residents on osa evolutsioonist, mis läheb San Francisco s palju kaugemale. Kuts ühe telje rokiajastu alustades piitnikutest luuletajatest kunstnikest, tänu millele oli seitsmekümnendatel sealne publik palju vastu võtma. Kõik on igasugu performans kunstidele ja kõigele muule võimalikult veidrale. San fännis oli väga in sürreaalne kunstfilm ja teater, mis on ideaalne taust sünnitavaks residentsi taolist. Sürr reaalselt multimeedianähtust. San Franny vabade kunstide ajaloo pärast oli seal hõlpsam ruume vahendeid leida ja president tegi juba 70.-te alguses seda, mida Bosqungi generatsioon tegi alles kümnendi lõpus, ehk teoreetiliselt võiks olla tegu kõige varasema, selle teema nähtusega. Täielik kontroll oma loovuse üle, disaini, fotolaboris printimise suure filmimissaalini välja. Presidendi residents oli ka üldse muusika promovideo pioneere, kusjuures ja sobilikult gospongi ehitusele. Enne kõiki teisi. Muidugi olid kõik, mitte muusikud, mitte kammitseda oma loovust ja nende kangelane oli jällegi kapten Pifad. Olles ka muusikaliselt täielik avangard olid nad aga alati kavalate tagamõtetega, Vaskeerides näiteks oma identiteeti suurepäraselt ja tehes segadusse ajavaid trikke nagu gruppija mänedžeride vahelise tüli lavastamine. See residentsi kogu kompott oli nii hästi teostatud. Vähesed hilisemad kosmongi grupid suutsid samu vaateid taodelda nii kontseptuaalselt ellu viia kui seda üldse. President lihtsalt pidi ootama oma aega, kui ülejäänud järele jõudsid. 79. aasta eskimo oli juba kuues album. Tänu oma kõladusele ehk kõige ajastusõbralikumalt post kungiliku esteetika. San Franciscos skeene ekstravagantset test, geiabiteatritest sündis ka järgmine selline väga eksperimentaalne grupp nimega taktsiido muun, kes kõik muusikaliselt üritasid olla nii teistmoodi kui kõik teised sealhulgas kas see uus pungi liikumine, seepärast trummar ei tulnud kõne alla ja alustati piss viiuli, saksofoni sündi lintidega ning jätmata maha oma eksperimentaalteatri tausta, kasvasid nad lõpuks laivis täielikuks multimeedia ekstra Kansaks koos valmistatud lintide, maalingute, kostüümide ja muudeutraalsega. Lisaks muusikale oma tukse, Edodes, roki eelsega, kabaree ja külmade tuleviku süntesaatori saundidega olid nad kui tallumata või märkamata jäänud sild ropsini üksiku ja tulevase noppija uusromantikud vahel. Nadolid liialt ajast ees. Valikud, et Ameerikas kunagi läbi lüüa, mistõttu märkimisväärne lõpuks siis 80. aastal ilmunud minuti jäi kahjuks üsnagi märkamata. Kui nad basse läksid, koheldi neid artistidega ja pakuti esinemiskohti lausa päris teatrites. Ja kui nad 80. aasta valimiste ajal naljatlesime et kui Reigan saab presidendiks tagasi ei lähe, sai see tegelikult põhimõtteliselt tõeks. Oleme käsitlenud kõvasti külma post-punki ja lõpuks siis ka Šotimaale sinna päris surnud Tallinna põhja üks post-pungi tugevamaid ja mitmekülgse maid albumeid selle tippaastast ehk tänasest 79.-st, mida käsitleme, olles veidi jäänud vaierwitte Pablikkimis Limiteedide ja kängafoorida varju, kuid näitas aga ühte suurimat hüpet ühe bändi arengus sel ajastul. Ja seda enam, et see hüpe toimus vaid mõne kuu jooksul ühe aastases Glasgow's lihtsa pungi bändina, Johni endast seal stabiilsuses alguse saanud simple mainis, tuli 79. aastal kõigepealt esile Roxy taolistele kunsti rokkaritele auandva lipina Teiga aga siis samal aastal teise albumiga juba viielt viielt käkofoni, kus artroos Pille tuleb lisaks terve Kontinentaal-Euroopa 70.-te kompott Kraftwerki eurotsooni ja seda kõike põneva eksperimenteerimiseks. Tee suurele, 80.-te eetilisele, Bobbyle New friimsil oli siin sillutatud koos järgneva aasta albumiga MH Dance, kus sukelduti veel rohkem süngesse eurosenti. Siplomansi juures saame leida veel ühe bändiga, seal 79. aastal sai alguse ja hiljem tegi palju palju suuremaid tegusid, aga post-punk oli nende hälliks. Selleks lähme tagasi lõunasse ja 79. aastal tuli debüütalbumiga pahaaimamatult lagedale üks noor Londoni pundika, kes paistis algul olevat lihtsalt üks Joy Division lit. PL1 post-pungibänd, kes mängib minimalistliku kitarr, bass, trummid, kraami ja laulja Robert Smitty lüürikagi oli nii et ei saanud veel näppu peale panna, mida see uus q endast üldse esindab või mida nad taotlevad. Oli esimese Giuli fänne, kelle jaoks siin lõppeski selle bändi lugu ära. Kuid kiurist teatavasti sai üks oma generatsiooni suurimaid bände ja post-pungi mõttes harv nähtus, kus senimaani staadionitel tegutsetakse. Nagu eelnev symbol mainis. Seda enam ei valmistanud Tree mägine pois kedagi ette selleks kõledaks sündmuseks, mille poolest kiuri 80.-te esimesel poolel punti ning isegi diabeedikujundus on võrreldes kogu muu kiuri diskograafiaga kohatult värviline. On saanud jälle kaoto asemel oi ängree või Stambling over, ütles vis hiti trummar Charles Hei, vööd. Londonist, ja nagu kruttipoliti samuti squatimisest, sündis juba enne pungi plahvatust, eks prograssiivsemaid ja avangardlikumaid post-pungigruppe üldse. Kelle jaoks oli reos kõik uksed valla. Iga asi võis olla muusika, iga Helimisete juhtus. Tungi tuleks lihtsalt võimaldas neil oma suhtumist realiseerida, ehk nad pidid ka oma aega ootama, nagu residents. Selleks tehti kunagine liha, külmutas USA-le stuudioks ja kasutati linte teha kolme aasta jooksul agressiivset nurgalist avangardmuusikat, mille viha oli suunatud maailma külma sõja absurdse suunas. Seda eriti teisel albumil visiit, aga ka esimesel omanimelisel albumil 79. aasta lõpust, kuhu peale kritseldatuna võib leida fraasi Nov rock n laulu. Kurjade rünnakute vahel tuleb läbi ühine mõjutajas Kütigan. Robert vajat. Visiidi kaks avangardi meistriteost peale, mida kohe laiali mindi, on ühed suurimad mõjutajad ka 90.-te postrockile. Seal Poolat. Ja nüüd lühidalt kokkuvõtvalt sellest fosfungi esimesest lainest, millega lõpule jõuame täna kell 79. aasta lõpust, mil ilmus veel ka suurteos Pavlik imidž, Limiteedi teine album metsalvaks. 79. aasta lõpus asutas Cherwiveeriboss IN Mc nei iseseisvates singlite ja albumite edetabelil mis erines varasematest sarnastest tabelitest selle poolest, et seal osalesid vaid iseseisvalt produtseeritud, toodetud ja levitatud artistid, mis andis põhimõtteliselt aluse üldnimetusele indi. Sealt alguse saanud indi edetabel jätkas olulise kehana Suurbritannias üheksakümnendatel nii välja. Kuid oli neid, kes arvasid teisiti, et sellised erinevad viisid julgustada iseseisvust viia. Vaidia ebaambitsiooni võis mõjuda kammitsevalt. Näiteks mainitud sääsbrudati bob läest, julgustas oma firmal alustanud kängafoori ja Ivan liigi taolisi suure tulevikuga artiste Londonisse, suuremaid firmasid kosima. Ühesõnaga murrame oma suhtumisega läbi suurtesse massidesse ka. Et ükskõik kuidas keegi arvas, kuhu see fosfungi muutuvast maailmast edasi minna oli ühine see, et kellegi jaoks polnud enam midagi. Ja nüüd selle suure metal Boccini. Enne metsal boksi ilmus ehk radikaalsem singel, mis kunagi Briti top kahtekümmet murdnud. Inspireerituna Jonlaideni ema surmast ja ainsast muusikast, mis tema jaoks hetkel tähtis, tundus ehk Disco sündise Theftisco halastamatult hank passi, kruvi kohtumine luikedega meloodiale põhineva kriiskava üksiku kitarri ja end kõhedust tekitavalt tühjaks karjuva laideniga. Pill saavutas taas midagi enneolematut. Järgnes teine singel menoris. Mis kordas trendi, et muusika on tegelikult detantsitav, kuid samal ajal rusuv ja emotsionaalne jällegi näiteks levini kitarr oma ida maisusega seisab eemal rütmisektsiooni intii intensiivsetest Kruuvimistest. Metal paks sündiski paljuski sarnaselt teistele post-pungi eksperimenteerinud tegemistele esimestes võtetest või isegi kohapeal impraviseerimisest. Mis aga vorpis selle albumi enamikest teistest peajagu üle oli, seb produktsioon. Tiideid kahest teisest žanrist, mis kõvasti toetab just produktsioonile, et lõpptulemuseni jõuda, ehk siis taaskord disko ja tab või ruuts rägem. Seda võimaldas selline bänd aga perverselt tänu minevikule, sest vööghin endiselt võttis Laidoneril kui oma suurt kõmu nagu ja potentsiaalset kullaauku, andes neile seda kallist stuudioaega. Samuti sai pill lubada veel üht radikaalset mõtet anda album välja kolmel, 45 kiiruselisel plaadil austades nii rege ja Disco 12 tollise singli kultuuri aga saades ka parim võimalik helikvaliteet, seda just Vabli passile. Kusjuures sarnase tembu tegi ka säär oma ClubayPordi väljaandega. See kõik paketi filmi kanistrisse, millestki albumi nimi, mille idee muidugi Võrtsinile ei meeldinud ja nad lubasid selle ellu viia ainult siis, kui pill annab kolmandiku oma avansist tagasi. Millega nad ka nõustusid. 39. aasta lõpuks koos ülihästi vastu võetud metal poksiga võib öelda, oli saabunud postpungi kui uue muusika kõrghetk ennem taolised ajakirjad olid aastalõpu edetabelites täisalbumeid pillidelt Choidivisinitelt kängafooridelt Slitsidelt pere Ubud vaiervid, mis hitid ja nii edasi ja nii edasi. 79 oli esimese laine selline loovuslike innovaatiline. Igasugu tippudele järgneb alati langus ja paljud innovatiivsed teerajajad Bospongi esimesest lainest lagunesid erinevatel põhjustel. Pill oli üks väheseid, keda toetas suure firma finantsmuskel, kuid ka nende geniaalsus lagunes rattal põhjustel, mis viisid kõigepealt vaba, leia siis levini grupist välja. Oli teisigi, kes kannatasid tutvusta või sisetülide või loovuslike blokkide all, mis võib paratamatult tulla, kui midagi väga õõnestavalt radikaalset teinud. Paljud grupid nagu märksa tissid lõpetasid peale paari albumit, aga paljud laskusid keskpärasus nagu näiteks plaadifirma mõjul. Hiti otsingul Tiivov. Kogu Tiia seltskond ei saanud mõistagi kunagi kaua ära elatud puhtast õhust ja armastusest. Mõni läks üldse muid omaette tegevusi tegema nagu Vikodaks. Ja mitmed grupid morfeerusid millekski muuks. Kas või lihtsam ja traagilisem näide Joy Division New Order, eks. 1980 oli paljude esimese laine post kungi gruppide jaoks ühel või teisel moel lõpu või muutus aasta, kuid loomulikult nii suure üldise eneseteadvuse juures on tulekul teine laine. Gospungi sari jätkab sellega järgmises osas.