Teadmistega oma sellist väärtust, prestiiži teiste inimeste silmis tõsta ja selliseid väliseid vahendeid selle juures ehitada nähtavasti ei saa. Ma isegi julgeks öelda, nii et välised vahendid praegusel ajal meil on prestiiži seisukohalt tunduvalt efektiivsemad kui sisemised ütleme, sisem sisemiste all ma mõtlen noh, inimese enda omadusi tähendab see, mis inimene ise on väliselt need, mida inimene omab. Ja praegusel ajal siiski väga suurel määral määravad prestiiži sellised välised vahendid, kui me jaajaa tähendab sadade öelda seda, et sa oled selle poolest minu minust parem, eks ole, kui sa muretsed näiteks endale elegantsed püksid jalga. Ja üldse noh näiteks sul on keha rüht parem kui minul, aga minul näiteks sinust targem. Tahad öelda, et kaasajal olulisem omada paremaid pükse, kui olla targem? Ei, ma ei taha nii-öelda, aga ma ütlen, et noh, võtame konkreetse näite. Morris, minu püksid, prestiiži märkidena, praegusel ajal nahkpintsak, 200 rublasid, teksapüksid, palju suurema sellise mõjujõuga efektiivsusega kui näiteks see, et noh, mees oskab inglise keelt näiteks. Segavad 11 või teeme kindlaks kõigepealt, mis on nende asjade nihukesed mõjupiirkonnad sest no ma ei saa korraga näidata maailmale seda, et tegelikult võib-olla isegi saavad jah, et mul on nahkpintsak ja ja et ma oskan inglise keelt ja aga näiteks seda, et ma olen kirjutanud ühe romaani, ma ei saa ju näidata samaaegselt sellega, et, et mul on siin, ma ei tea, mitukümmend üheksa peab olema korralik biitsepsümbermõõt. Tähendab, need asendid ka toimivad vist natukene lahus ja, ja tundub, et ega nad niimoodi omavahel ei Riible ka. Teeme, teeme selle asja selgeks, mis, kuhu mõikab. Ei lähe hästi, aga noh, võtame konkreetselt, tõime näidete varal näiteks kas ostab Bender, kes saavutas põhilise osa oma autoriteedis keskkonna suhtes varases Nõukogude ühiskonnas, kas tema on positiivne tegelane või negatiivne, muide, ma ei näe, temal positiivne tegelane, muidu positiivne tegelane. Lähme nüüd sinna tagasi ütlesin muidugi õige märkus, nende mõjupiirkond seal kahe kahel asjal on, noh ma ütleks, täiesti erinev. Ühelt poolt näiteks sinu sisemist omadused või noh, see, mida sa tead, siin on vaimuväärtused neist on teadlikud võib-olla 10 inimest, võib-olla. Tähendab, see mõjupiirkond on väga niisugune väike lokaalne aga see, mismoodi sa oled riides kaelas, ripuks mingi žiletitera või veel midagi moodsamat, eks sa võid demonstreerida igaühele, kes sulle vastu ja peale selle on üks asi on, eks ole, et me ajame, noh, võtame funktsionaalsena selle ülesande, me ajame sootuks erinevaid asju nende kahe momendiga taga, sest no ma ei tea, ma ei kujuta ette, kuidas ütleme siis tõepoolest inglise keele oskus või luuletuse kirjutamine. Kuidas see soodustab mehelesaamist ja ja lihtsalt ühe ühe niisuguse lõbusa õhtu veetmist. Aga üks nisuke veidi rõhutatud füüsiline veetlus, eks ole, oma nooruse või, või oma nihukese sportlikkuse demonstratsioon, mis käib ainult väliseid asjaolusid pidi ja väliste märkidega see aitab mets nendes valdkondades märksa kaugemale edasi. Ei noh, võtta ka, asin samal ajal selles, et kas me, kas me seda taotleme, sellepärast et sa räägid siin midagi. Hea küll, sa räägid mehelesaamisest. No tore, eks ole, noh, tavaliselt on meil iga igal naisterahval tavaliselt üks mees, kui ta mehele saanud. Ja nüüd nüüd on ikka oluline see, et ei vaata kas on. Võib-olla võib-olla on, aga ta jätkab seda mängu endiselt sellepärast, et ega tema ei, ei tee ennast kenaks või, või ei näita oma kui naise väärtusi mitte ainult selleks, et mehele saada, vaid et ennast hästi tunda ka siis, kui ta on juba ammu mehele saanud. Ei nojah, aga ega me ei tööta ju ainult välja, aga meil ei ole oluline tõestada maailmale, et me oleme väga targad või väga ilusad, väga sportlikud või kuulume ära valitud seltskonda, ma ütleks, kõigepealt iseendale on seda vaja tõestada. Ma ütlen, et seda tõestatakse reeglina nii, et läbi välis väliskeskkonna enda jaoks, eks ole, kui ma näen, et minul seda välimust võetakse teatud viisil vastu, tekitab minust üks rahulolutunde, mida, mida noh, inimene püüabki saavutada. Mis elanike prestiisenike, sisemine sisemine formalism kõige elementaarsem, lihtsalt asi selles, et minu arvates minu arvates, sest mina jale formalist mina lõbus ei, no tähendab mina ei ole sellega sellega lihtsalt põhimõtteliselt nõus, sellepärast et et kas, kas te ei mõtle seda, et siin on tegemist väärastunud orientatsiooni, kui inimene tunneb end tohutu hästi, eks ole, pühendunud tema elu sisuks on valdavas osas saanud see, et et ta muretseb omale igasugu asju või noh, tähendab noh, on on inimesi, kes on teada tüüp inimesi, kes näiteks taotlevad väikese ülemuse kohta ta tunneb end hästi, kui näiteks selle koha peal, ta suudab kellelegi üle võimud seda, eks ole. Ja üks ükskõik mismoodi me ei räägi ainult võib-olla natuke keeruline, räägime siiski natukene riietumisestest. Vaata, meil on noh, riietamine on üks kõige levinum väline märk. No tähendab, kui mina panen praegu siin ja algas amet, püksid kaela, mingi võru antud meestel ei ole vist võrg, eino, tähendab Nastja, mina panen sametpüksid. Mille poolest olen mina sinu jaoks parem kui praegu? Ilma minu jaoks ei ole, aga ma võin sulle tuua väga hea näite. Mul on üks tuttav mees Pedas kes väidab täiesti siiralt, väidab, et tema kui tal ei ole teksapükse jalas, talle ei sobi minna peole. Ta ei saa minna, lihtsalt ei ole. Ei ole ette nähtud, isa. Väärastunud orientatsioon aga ei ole ta tööta, aga tegelik võime temasse suhtuda, ükskõik kuidas ta töötab, eks ole, ma sellesse usun muuseas, ja palju-palju paremini töötab muide kui noh, mingisugused muud, sellised sisemised omadused, mida me võimena pidada selliseks vajalikuks, tähtsaks ja oluliseks, aga kui me räägime jällegi no vot, need on vaja selgeks teha meie jutu eesmärk, kui me räägime prestiiži vahenditest, vahendit mille kaudu inimene saavutab prestiiži, siis sellised välised vahendid on paraku Kas kõigepealt mõlemat on vaja? Mina olen matiga nõus, on vaja, mõlemad on olemas, see on paljas tõestus, et neid on vaja. Me võiks seda analüüsida, võiks raisata palju aega, aga ilmsesti on mõlemat vaja. Kas need on konfliktsed? Praegusest jutust tuleb välja, et on, sina püsid arvamuse juures, et on, tähendab, et kui me viskame kogu formaalse märgisüsteemi viskame välja, tähendab, võtame ennast alasti, muuseas, mis on jällegi formaalne märk. Sest me ka natukene erinevad välja, sest saunas toimivad natuke teised märgid. Kui riietatud olekusega ka toimivad, eks ole, kas me siis tähendab, kas siis ühiskond asetub niimoodi paigale, et hea on hea ja halb on, halb? Ei aseta, ei, tundub, et Niukest sisulist vastuolu võib-olla ei olegi. Kahe kahe prestiiži saavutamise tee või vahendi vahel, sest tõepoolest selliseid inimesi on küll tõesti vähe. Kes võivad, käivad viisakalt ütlen, et minu pärast, kas teksades riides, eks ole, ja samal ajal pea ka jagab hästi. Sest põhimõtteliselt need kaks varianti peaks nagu väga välistama teineteist. Enamalt paljalt sellepärast ei välista, et nad töötavad erinevatesse sfäärides ütleme, seesama riietusmärgid, noh jumal teab, mis veel, kodu see töötab. Ma mõtlen, kui maja väljastpoolt kena välja näeb, see töötab suurele publikule. Töötab ütleme noh, anonüümselt inimene antud juhul isegi ei pretendeeri olema isiksus, kui me tahame, et meil hea olla oleks, siis me kõnnime mööda tänavat korraliku rühiga ja hästi riides ja palju rohkem vaja ei ole. Kui me nüüd tahame oma intellektuaalsest tõestada, siis me peaksime selle skeemi rel ronime platsile, hakkame lugema ainsat enda tehtud luuletust. Ilmselt valima selle jaoks kitsama ringi inimesi, kes meid mõistavad ja loeme selle luuletuse seal ette. Tähendab, sfäärid on erinevad, vahendid on erinevad ja mingit konflikti olla ei saa, tähendab, me peaks hakkama võib-olla hoopis teisest otsast peale. Me peaks otsima mitte selle asja sees konflikti, vaid seda, kuidas need asjad on ühendatavad, sest ühes inimeses niikuinii nad mõlemad olemas olla. Kõigele vaadates tegelikkus, siis toimub teatav lahti ikkagi selles suhtes mingi polariseerumine, polariseerumine, kes on nii, need on noh, kas näiteks domineerivalt väliste vahendite poole või teiselt poolt, kes siis ainult ütleme noh äärmuslikult ütleme, orienteeritud ainult isend arendamisele. Kogu see väline külgne väga paljudel ütelnud boheemlaslik elulaad jäänud ei peeta oluliseks lihtsalt, et tegelikkuses muidugi polariseerumine mingil määral on, kuid nähtavasti tõepoolest nagu Harry ütles, see vastuolu erinevus ei ole põhimõtteline, Nathan põim, temal skeemi nagunii minna ei saa, sellepärast et tuleb öelda, et mul ei ole. Ei muidugi tanul tähendab asi on selles, et need sisemised väärtused lõppeesmärgina pead sinus vihaselt, terve ühiskond saaks neist teada ja suhtuks sellesse inimesse, kes neid väärtusi omab vastavalt. Ilmsesti ta ei saa neist mitte kunagi teada. Saab teada, üks väikene kitsas ring ja ilmsesti ühiskonna peale peab olema natukene teiste omadustega märke või teisi väärt. Tõsi, me peame näitama selleks, et terve ühiskonna silmis prestiiži saavutada vanuste skeem natukene ei tööta. Kuigi on omaette küsimus, kas ongi vaja kõigile hõisata end endast või on tõesti või võib-olla ka selline ellusuhtumine ei ole mõistlik, et ja arusaadav, et inimesel ei olegi vaja laiemale keskkonnale endast teatada, vaid talle piisab kakskolm mõttekaaslast kelle jaoks on tema tehtud luuletused väga head. Ja see ongi tema jaoks noh ikka see grupp, kelle silmis ta püüab oma prestiiži tõsta. Prest isikusse üldse halvasti ei suhtu. Ei inimene oma numbriviisi tahab saada või, või noh, ütleme manifesteerin või tunnetada oma positsiooni, kõrgust või madalus, on see halb üldse vä? Eino tähendab, ma olen nihilistlikult suhtlejaid, tähendab ma lihtsalt. Üks tee on hea ja teine halb ema tahan pigem öelda seda, et kui see muutub omaette eesmärgiks prestiiži hankimine, siis ainult tähendab elu sisuks, ma ei tea siis vist nagu ikka ülepakutud või seda mooniaga olemas ta on, tähendab, me peame lihtsalt tõmbama piiri sinna, kust maalt On teatud vahendid lubatud ja kust maalt on keelatud. Sest ilmselt jah, tõepoolest ainult formaalsed vahendid. Tähendab üks väga ilus, kes tühise sisu ümber ilmselt ei tööta, see on jama ja, ja ei ole mõtet testida seda tühisust. Tähendab, saavutame suurtükiümberringi on väga palju sees on absoluutselt samuti teine äärmus nähtavasti ei tööta ka ikka täielik kapsel, nomine, ütleme, oma sisemisse arengusse, kus kuskil kusjuures seda ei ole teatatud. Ning selle ülejäänud sotsiaalsele keskkonnale selliseid niukseid humanitaarerakuid on olnud, aga, aga see nähtavasti täpselt samuti nagu teine äärmusi töötab Jeni juurde tagasi lõpuks, mida meil on vaja, meil on vaja, et teised ütleksid meile seda, mida me oleme neile öelnud tagasi. Tähendab see lõppotsuse tegemine toimub ja meie enda sees. Olles niimoodi see, mille vastu sina võitled, on nähtavasti siis see, eks ole, et inimese prestiiž ei peaks olema määratud temale noh, mitte temast tulenevate faktoritega, ütleme kõikvõimalik, mis sa siin üles lugesid, eks ole, ametikoht ja tema riietuse tuttavad tähendab see prestiiž sinu määrangu järgi, nagu ma aru sain, peaks tulema inimesest endast. Just nimelt jah, mis tuleb siis nüüd inimesest endast. Küsimus küsimus on selles, et kõik mina, minu arv on või ma nagu arvan, et ideaalne juhus oleks see, et inimest hinnatakse selle järgi, kuivõrd ta väärt on, kuivõrd ta ise väärt nii, kuidas tema saab seda näidata. Kuidas ta saab näidata oma sisemisi väärtusi siiski suurele publikule suhtlemise kaudu kõigiga suhelda kasutades, missuguseid märke tähendab deklameerida sama ainsat luuletust ikkagi jälle tänaval? Pidevalt pidevalt täna luuletus kummitusi natuke kummitab. Me peame jagama need asjad teisiti, põhimõttena jagasid. On täiesti võimalik muide, jagada selle järgi, mida sina ütlesid, eks ole. Sest et see kui inimesest tähendab inimesest prestiiž tuleneb temast endast, sisuliselt tähendab ja see, see, see, seda, et ta on ise loonud oma prestiiži vahendid olgu nad siis sisemised või välised, tähendab vot siit siit hakkab nüüd idanema. Tähendab, mitte küsimus ei ole selles, kas sisemised vahendid, vaid kas endaga suled on omad või võõrad. Selles on vist asi. Tähendab, teeme nüüd vahel vahele, mis sul omad suled ja mis on võõrad suled, millega ma ennast tegin, siis kaob vist nähtratise, meie opositsioon ka ära. Mina tahaks seda kuidagi kaotada, Eino vaidlusi, prootoni mõttes vaidle edasi, hakkame seda Riga nüüd natukene ajama, see on, eks ole, mis on, mis on omad, mis on võõrad, tähendab, tuleb välja, et enda õmmeldud teksad on omad, on, on omad enda tehtud luuletuse enda ehitatud maja, kõik on enda oma, tähendab seda me võime ausalt näidata. Ja ostetud külge kleebitud, tähendab, formaalselt omandatud märgid, need on siis pahad, eriti need, mis ei ole omandatud mingit energiat sisse panemata näiteks tutvuste või ametikoha või rikad rikaste vanemate õena seal selliste faktorite tõttu, mis ei tule üldse inimesest endast. Nojah, vot siin siin on nüüd muidugi vot mina küll hästi, arvutusskeem on niisugune, eks ole ja siis võib-olla päris konkreetselt näiteks näiteks noh, ütleme meile tuleb vastu ta ema lapsega Talon, Väikejõmm käekõrval. Ja ta on riietatud viimase moe järgi tõesti elegantselt riides, aga, aga noh, noor sportliteni, mis sinu jaoks, mis sinu jaoks on, tähendab tema puhul sisse prestiiži märk. Ennekõike see laps muidugi laps ja kogule kogu välimus, eks ole, aga aga, aga meie kui no me ikkagi praegu nähtavasti oleme mingisuguse sellise lahkaja uurija positsioonil, eks ole. Kes püüab asja asja nagu lahti arutada ja selles mõttes noh, prestiiži määrab ikkagi meie arutluste järgi, kuhu me nüüd viimasel hetkel jõudsime. See, et kas kas kogu see niisugune hea krempel, no ma ei räägi lapsest, eks ole, ütleme siis tema meeldiv riietus ja, ja imeilus lapsevanker, eks ole, et mis viisil seal omandatud saadud, kui ta on näiteks need riided endale ise õmmelnud, siis meie arvutuste järgi seal tuleb hinnata positiivselt, eks ole, kui ta on saanud sellena Altkäe tuttava kaudu, siis tähendab küsida, omandas ta demonstreerib oma emadust ja oma võimet sünnitada veel seitse last või ka demonstreerib oma lapsevankrit. Välismaa riided, mis lapsed? Lillekimbu veel panna väikese klaasikese teatavate šveiklex analoogsest seisundist. Tõsimeeli vastuolu, aga nüüd, kui tõesti peatuda šveikil, eks ole, hetkel tõepoolest nihuke mõttevälgatus juba on siis on, mul ka tähendab, siis on ikkagi niisugune niisugune situatsioon, et niisugune situatsioon, et näiteks kas asetame nüüd Schweigi selle teie skeemi tähendab, kas šveiki don prestiižikas või mitte tähendab prestiižikas või mitte, küsimus seal on nähtavasti selles me, me ei esitanud küsimust üldse riietus, et ühed vahendid on prestiižikas või teised lään, prestiižikas prestiiži võib saavutada kahel teel, eks ole seal sellel teel, eks ole, ise luua prestiiži vahendeid ja selle nimel, et neid kokku hankidega. Aga nüüd nüüd asetame Zweigi sellesse skeemi. Iseloomulikest mõtles nähtavasti lood kõik ise välja, mis ta käis ja rääkis, et seal ei ole seda küll ise võib luua nii materiaalseid objekte, ütleme noh, seal mingisuguseid külge riputavad riputatavaid külineid, ise võid luua ka mõelda mingisugune peenlugu välja. Rääki kutsun teid L1 kord korrale, tähendab võiksime praegu päris ilusasti tulla, algusesse välja tuleb alguses meil juhtus niisugune lugu, et meil hakkasid polariseerume, märkasime, et lähevad kaks asja üksteisest lahku. Tähendab sisemised prestiiži, märgid ja välimised, prestiiži märgid, tähendab, las nad lähevad tühja nendest märgunii ja, aga olulisem on see, et kuhu me nüüd hakkame tasakesi välja jõudma, et meil lähevad lahku kaks erinevat inimest. Tähendab, üks inimene, kes otsib ja teeb need asjad iseenesest, tähendab ta tuletab oma väärtuse iseenesest ja siis, kui ta seda reklaamib, on väga hea, kui ei, on natukene halvem ja teine, kes tuletab oma väärtuse enda jaoks välistest teguritest tähendab töös keele mõttes oleks siiski praegu õige jõuda kahe nihukese elusa inimeseni, keda me suudaksime endale ka ette kujutada, sest muidu see asi kipub natukene skalastikasse minema. Sisemised välimised, ülemised alumised, eks ole meiega šassi, ei tea isegi, millest me räägime. Neid kahte inimest ei ole sugugi raske kujutada. Neile võime anda nimed, kui me tahame. Sest et noh, võtame ühe nimeks Albert, Albert on väga nii. Ei oota, kas need kaks inimest on üldse olemas, tähendab, kas on olemas tendents, et üks osa inimkonnast tegutseb just nimelt niimoodi või tahab valdavalt teha. Ja teine osa teeb just nimelt teisiti? Nähtavasti on tõepoolest, sest see niisugune lahknemine on nähtavasti samuti nagu sisemist välimiste märkide puhul, kuigi nüüd on see lahknemine sisuline. Aga ei, no ma võin välja kasvõi iseenda peal, eks ole, elu varustab meid ju kõikvõimalike väliste märkidega, tähendab ükskõik missuguse sammuga sai, astuks sa saad ikka mingisuguse niisukesessetoonikese mingisuguse särgikese, mingi asjakese rombikese või, või jumal teab, millise Liplomikese või või kõiki neid asju koguneb väga palju ja ilma, et see oleks programmiline. Ma olen lihtsalt tähele pannud, et need asjad toimuvad ühes teatud sahtlis. Ega ta ongi huvitav, välja ma neid ka muidugi visanud ei ole, aga et ma hüljes nagu neid hästi ei salli. Samal ajal on osa inimestest, kes väga tõsimeeli pidevalt demonstreerivad oma saavutusi nende märkide kaudu, eks ole. Tähendab, välised märgid, ükskõik missugused nad ka ei oleks, nemad on standardsed, tähendab rombon, kõigil ühesugune püksid on kõigil ühesugused. Ehitusmalevasärk või mingisugune fotomeeste kokkutuleku särk on kõigil ühesugune. Välised märgid on minu arust valdavalt kuulumise märgid. Tähendab, me kuulume mingisse amet ringi, mingisse abitooriumisse või filister konda fotomeeste ühingusse, lõpuks kuulume mingisse niisugusesse varandusliku, varandusliku tasandisse või ükskõik kuhu veel klubis uunik ja, ja kui palju neid jõuaksin loetleda, eks ole. Tähendab, nemad on standardsed märgid ja nemad vedavad ühe teatud hulga inimesi mingiks grupiks nende kaudu toimub grupi ühtekuuluvustunde väljendamine. Teisest küljest sisemise märgid on tõenäoliselt need märgid, mis teevad inimese unikaalseks. Vaata ära keera mulle selga, mõelda. Tähendab ja vist asi ka selles, noh kui nüüd seda mõtet jätkata, seljakeeramine rikub viga. Et inimene, kes siis nüüd orienteerub valdavalt omatehtud märkidele hea veel kui sisemistele märkidele, et see inimene orienteerub ühtlasi valdavalt omaenda väärtustele, tähendab just nimelt see, mis ta on mida ta oskab, kui kõrge on tema moraal, millised siis noh ütleme, tõekspidamised või maailmavaade või teadmised või noh, jällegi üks pikk loetelu asju tal on ja teine inimene, kes siis orienteerub teiste poolt valmistatud märkidele. Et see orienteerub rohkem sellele, kuhu ta kuulub, tähendab, missuguse jämedalt öeldes jõugu liige tema parasjagu on. Kui see võib olla päris täpselt, see ei ole nii just selles mõttes, et et tarned ise individ realiseeritud märgid ei pea alati olema või ei ole minu arvates valdavalt sellised noh, vaimse tegevuse produktid, võib-olla ka täitsa noh, see inimene on ehitanud endale maja ehitanud ise mööbli sisse, teinud omale sauna seal noh, tema tuleneb tulenev küll tema isikust, eks ole, aga ta on selle materialiseerunud välistest sellistest esemetes, mis pärast muutuvad kana selliseks märgiks tähenduse kandjaks teada andmaks teistele inimestele siis lõpuks prestiiž on, eks ole, me peame ühes või teises valdkonnas omama teatud tasandi, mida siis nüüd maailmale näidata millele saada nagu kinnitust või jaotusteks on just hea, eks ole, ta tasand peab ju olema ja see maja kõlbab suurepäraselt tasandiks. Sest noh, selles plaanis on ta täiesti positiiv mälestus. Mis mina tahan selle skeemi täienduseks öelda, et, et see endale orienteeritud inimene nüüd kippusime teda kaitsma kogu aeg, eks ole. Ega see ei ole egoistlik inimene. Ja see massile või ühiskonnale selle heakskiidul orienteeritud inimene ei ole tingimata kollektiivist. Muidugi, kaugel sellest, ilmselt mõlemad võimalused annavad küllaldaselt alust olla pühak ja ma ei taha välja öelda seda teist sõnaga. Siin nähtavasti meil ei teki sellist vastuolu, sest et juba juba mõlemast eelnevast jutust tuleb välja see seda teist tüüpi inimene, see, kes omandab prestiiži, mitte mitte ei tuleta seda iseendast, vaid omandab niisugustena jumal teab mis vahenditega. Sellist inimest nagu ei saa, vähemalt keegi meist ei ole hakanud siiamaani kaitsma ja ja nähtavasti teda. Aga teda on rohkem, eks ole, teda on valdavalt siiski rohkem kui, kui seda esimesse tuleneb kohe, noh millal on korras või ei ole, et see nii on? Paistab, et kuna meie sellega nõus ei olnud, aga sellegipoolest on rohkem, siis on miski, miski asi võiks olla teisiti ja siit tekib kohe noh, niisugune praktiline väljundit, kus suunas peaks vot sellist mõjutustööd tegema. Sest et selline niuke totaalne omandamismaania, see on tõestina. Kas sa nüüd seda oma jutu alguses pidasid just seda silmas, kui hakkasin ägedalt mingi asja vastu võitlema? Aga see on tõesti nähtavasti meile kõigile nii emotsionaalselt kui ka ratsionaalselt ikka ebameeldida ja tobe ja. Ei kahtlemata tundub, et see sellised omandatud välised märgid on saanud saanud üsna noh see, mis mind häiris üldse kogu selle jutu algul siis tundub, tundub, et miski, miski asi töötab meie kõikidest taotlustest ja ja tahtmistest ja saamistest püüdmistest sõltumatult, miski miski asi siiski siiski töötab, mis, mis kultiveerib nagu seda, kas siis vajadust või võimalust või soovi või tahtmist või vot mingi mingi must masin nagu töötab, et noh, nagu siin Harri ütleb, et neid nagu tundub olevat rohkem meil on rohkem. Muidugi oleks iseenesest täiesti huvitav vaadata neid, kui me oleme jõudnud nüüd sellise kahe inimtüübina konstrueerimise niux ysna endast tuletab ennast jaatav, teine sistlikene kokku ahmil vaadates nende kahe inimtüübi käitumist erinevates eluvaldkondades, tundub, et see asi on küllalt orgaaniline, tähendab inimene, kes on ühte on seda üsna lõpuni ja inimene, kes on siis teist, on seda ka üsna lõpuni. Sihukseid, vahepealseid on vast kõige vähem. Neid neid, kes ei suuda valida, kelle jaoks olla kas enda jaoks või siis juhuslike möödujate jaoks tänaval. Hästi, teeme niimoodi, no proovime, konstrueerida olete. Nimetame, nimetame asjade omandaja Albriteks. Kõik on nõus sellega, olgu peale, nimetame halvenemist, mida nisukene Albert tänaval No väga hästi riides loomulikult viimase moe järgi mis ta tööl on, plaani täidab, plaani, täidab plaani, tähendab ilmtingimata, mis ta puhkusel teeb? Puhkusel ta sõidab kuurorti sõidab kuurortkuurorti väga heasse ja elanikest prestiižikas kuurort, võib-olla mitte heasse. Kuidas me need on vastandlikud mõisted, aga üldiselt sõidab kuurorti niimoodi, aga mida, mida oleks pärast millest rääkida? No aga pärast on kõikides muudest tähendab milline, milline selle Alberti perekond. Koos on jälle raske asi, tõenäoliselt vähe lapsi mille ta kodu on. Kodu on korralik, korralik standard, kodu, kallis, kallis, kallis, kallis, kallis, kallis, aga ta nojah, jubedam olemas tuleneb, et ta ei ole, seal on kõik olemas, aga seal on äärmiselt ebamugav. Kusjuures ta on ja kodustada tegelikult ei ela kodus, ta võtab külalisi vastu koduda, näitab, aga vaja elada seal ei saa, tähendab, seal jalgu laua peale selles kodus ei panda. Ja, aga noh, mis, mis ta näiteks sinu arvates puhkehetkel väljas puhkab samamoodi teistele teisigi eluoperatsioone tähendab väga intensiivselt tarbib nähtavasti kõikvõimalike massikommunikatsioonivahendid, kepp, tsirkuses, kinos ja mujal mujal sedalaadi asutustes, eks ole. Seal kus sa käid seal kastil meie lokaliseerinud Tallinnasse, noh ei, aga muidugi päris tore mõte edasi arendada, kui ta elab Tallinnas, siis ta käis Riias või Moskvas tsirkust. Seal tabelis. Huvitav, kas ta, kas ta nüüd ausambaid ei vaata, huvitav, kas ekskursioonil käib? Tähendab, plaaniline turism on välja arendatud, tähendab bussiekskursioonide rongiga mängurid ei käi? Ei käi? Ei käi, ei käi sellepärast, et vaata selle suure orienteeritusega masside peale kaasneb ka väike põlgus nende suhtes. Üldiselt talle meeldib, kui kõik teda vaatavad. Aga ta alahindab neid, kes teda vaatavad. Nii et ta ei taha olla turismirongi. Üks ongi tema, ei lähe. Üks 360-st, ei, samal ajal on tal kindlasti kusagil lõunamaal tuttav, kelle juures ta käis. Ta peab ennast tegelikult unikaalseks inimeseks, kuigi ta püüab mingiks standardsed Valmis löödud, stantsitud esemeks, aga tegelikult ta Peab ennast unikaalseks. Sellel oleks muidugi huvitav põhjalikumalt arutada ja järgmine kordades stuudiosse otsima.