Tere, kallid lapsed, stuudiad, jää, tere kõigile neile, kes meid praegu kodus telerist väetavad. Ühesõnaga tere kõigile endistele ja praegustele lastesaadete vaatajatele. Me palume teid täna Lasteekraani pidupäevadel. 25 aastat tagasi nägid meie vaatajad esimesi lastesaateid. Aga miks siis just 25 aastat tagasi? Sellepärast et enne seda ei olnud ei teie kodudes televiisorit, ei olnud stuudiot, kus saateid teha, ega ka seda kõrgetele maski, mille kaudu praegu saate teie kodudesse jõuavad. Aga kui ilmus kõik see, mida ühtekokku nimetatakse televisiooni siis hakkasid kohe vaatajaid nägema ka lastesaateid. Aga mis te arvate, kes siis 25 aastat tagasi vaatasid lastesaateid? Oi kui õige tõesti õige ema ja isa siis, sest nemad olid tol korral asugused, lapsed nagu teie praegu on ju niimoodi. Ja selle võõrad lapsed. Me alustamegi tänast saadet just nendest vanadest sõpradest, kes tulevad pikkade-pikkade aastate tagant. Teie vanemad Te lapsepõlve emalt. Nii et siis saade, kui isa-ema veel lasteekraani vaatasid. Mina olin jänku reporter, kes mind ei tunnegi. Püside küsige kasvõi oma ema käest, mina olin juba televiisoris reporter või ema oli sinuvanune plikatirts ja vaatas lastesaateid. Meil tuleb juubelipidu. Kutsutud on need, kes seal 25 aasta jooksul käinud, ekraanil lapsi lõbustama ja sama nooreks jäänud või esimestel kohtuda. Mihkel, te ju teate, et meie nokut vanimaks ei jää. Palun vaikust. Lubage mul ägedama reporteri ametnike. See on mikrofon. Minu vana hea Abimi alus, tähendab Buratino. Kaitsja Buratino mäletad veel oma esimest esinemist televisioonis? Le Pen ja see oli nii ammu, et millegi oligi ju köige kõige-kõige esimene. Põräpi kõne kuuluvatele jaanis plaadile Avini õnne ja räägi, mis asi on esimestel aastatel veel tegid. Mine kõprad. Kallim, karda, kepp, mängin ja Mäeldasin räpitoos käber lavale, heina. Miino, ära rahuplema, Buratino. Mina mäletan seda saadet küll televiisoris nägin sind hoopis ninapidi lumehanges. Oli sel ajal, kui mina hakkasin ka televiisoris. Iga Buratino polegi haapliia. Tubli. Ta on kõikidele, kes noort voorust sädermas laste ja valdasid laste ja selle esimese saate vaatajatel on endil Iowa lappe. Ma annan mikrofoni üle telepoisile. Tema tuli pärast mind lahke reporteriks. Aitäh. Kui silmad ja kõrvad pidada hankeid, kes poissi olen mina päris täitsa v tuttipidi kinni, ma jään kuhugi, kuid eluga pinnida võib pähe, muhugi ei pane jänni miski. Ta traksi, entaat, rämps, jää ning, kuid kardab riski. On õige, vilets vend, vilets vend. Laula, kuule, mina, millal minu kord tulema? Alustame tippis täppistoo. Olidki ekraani head teinud. Teie kaunisemise laulu ma tean, et kust seda oskavad kõik lapsed. Laulge lastele kordeti härrast, laulame lastega koos. Aga nüüd lapsed, laulame siis kõik koos. Ja mida te veel oskate? Purjetada hästi. Ja kui me mõnikord hädasti jäine kirjutasid lapsed meile ja õpetasid, mida edasi teha. Ja mis masin see veel on? Me tegime, kellega vihma ja katkine suvel oma aeda. Leali pilk, see pilv hoopis. Edasi sai masinal olid niikui täpp punase nupu peale vajuta tuli vihm. Ja ja jutustaga pealegi küll me usume alla. Aga tead telepoiss ja mis siis veel sai Kõima rohelise nupu peale, vajutasin äidia. Iive hakkas meie imemadinat kanne sadama, sadamakomme ja aga kes sinna pani? Vaat seda ei teagi. Panigi tarvis panna, küll olid magusad Tabime lihaga. Miks tehke siis komme? No palun, mõõtke daamid on laual. Kellele veel limane? EKRE juttu, ma saan su väikese auhinna endale, ütlevad. Ei ei, seda ma küll ei tea, mina ei tea seda. No öelge, teie lapsed. Sul on nii lihtsad mõistatused, titade omad tytark. Aga mõistatage lapsed, kes on karvane ja soni peas 16 aastat teie seas. Ja muidugi mõista ja täiesti õige auhinnaks on minu palav käepigistus ja õigesti arvasite, oioi, tubli, tubli. Surun kõigele kätt. No meeste ültse kiidate ennast Bullotiinud, kes te kõik olete? Kõige kangem mees, olen olnud ju hoopis mina ja kõik mind tunnevad ükskõik kuhu ma lähen. Ja kui palju ma olen kirju saanud autokoorma, oo kui palju on lapsed minust pilte joonistanud? Terve pliiatsimets on ära kulutatud, vot nii. 87 korda olen kipile ja täpile head teinud. Jäi jäi minu vempude jätkuks üks igale Eestimaa koolipoisile. Mis Eestimaa, kes ütles, et mitte mitte ainult Eestimaa, vaid isegi Saaremaa poistele jätkuks ka veel niimoodi on loonud sõber, jutusta mulle ka oma vend. Huvitav, kus sa oled olnud, et sa minuga Empeedia? Sina kriimsim tulid televiisorite pärast mind, mina olin kõik need aastad televisioonimaja nukkude näo. Õnnetu nõiad veel, eks ma siis jutusta noh, kasvõi kasvõi kasvõi see esimene, mis pähe tuleb, vaat niimoodi ette oli ilus kevad. Ja meie ootasime iga hetk, et nüüd ärkab karu talveunest ja ja siis meie suured sõbrad muidugi kõike tegime karule kevadest sügise. Loon natuke nalja pärast muidugi. Mina tõin keldrist kuivatatud ja panin otsaga. Vana kapsapea. Ja meie oraga panime nurgad toovad. No mina mehed Veinud. Ta on küll. Aga see oli tõepoolest suurepärane nali, kõik naerda, isegi lapsed televiisori ees. Minul on ka üks mõistatus, müti oma mõistatus, jänes Jass kohe kellel on kõige pikemad karvad, minul? Keenu ja? Ei, ma mõtlesin hoopis kedagi teist, keda veel. Kõige pikemate kõrvadega? Ei, ei, ei ole, ei ole ikka ees, Lil on pikad kõrvad. Ärge hakake vaidlema. Mina olen loomade kuningas, lavilor, mina olen kõige tugevam, mina olen kõige võimsam, mull on kõige jämedam hääl, kõige karvasem, latt ja kõige pikemad kõrvad. Ah soo? Noh, olgu pealegi jänes jazzil on kõige pikemad kõrvad, aga öösel Maathnil laiemad Suurepärane väga-väga tore ja ta sõbrad, mina laulan mõni teinekord, eks ole, toame, kohtume ju jälle laulma tipitäpiteatri. Ja hakkame. Talve jaoks on esimene aprill on tore ja meie vaatama lahvega. Ja ja laia joonistama ka. Muidugi, mina ei, ta on, tal on ära Teeemmalia karu, ma kutsun sind uude saatesse esinema. Aga see vaid, see on niisugune saadet hunt, kriimsilma üheksa ametit. Põnev, muidugi, loomulikult paneb ma kutsun kõiki sõpru esinema, kõik, tulge kõik. Ja kas teie lapsed hakkate mulle ikka kirjutama ka? Oi-oi, see on tore, väga tore. Mulle meeldib, kui laket pilte Jaanid. Aga mulle meeldib messi. Kiilid armastavad muusikat, kaladega olla. Kes meile täna ilusasti esinenud. Aga istuge nüüd, lapsed, kõik oma kohtadele, keelekude Elleni istusite siin minu juures, eks ole. Muidu teised lapsed muidugi näegi. Mängi Eesti NSV rahvakunstnik Ferdinand veike. Buratino reli nüüd nii palju meenutada, aga teate, lapsed Ferdinand, väike on koos Buratino ka käinud siin telemajas ka 25 aastat. Ja küsime nüüd vanu väikese käest, et kas tal tuleb ka midagi meelde, mis on hästi meelde jäänud selle 25 aasta jooksul. Küllap esimene päev oli kohe üks põnev päev, kui see oli suur sündmus, kui telekad hakkasid töötama ja kui esimest korda kodudes nähti teleekraanil pilti. Ja muidugi olid siis ka paljud küsisid, oi missuguse küsimus laste poolt ja mitmed mitmed inimesed tulid tänaval vastu, küsisid, et kuidas te nüüd ikka saab telekat niimoodi paistate ekraani peal kodudes, kohe selgete kõik rõõmudega ronite sinna Sa või. Kuidas need nukud on pisikesed, kuidas nad korraga nii suurelt välja paistavad. Nii suured on nukud ja üks poiss küsis minu käest tantsuga veel, onu, kuidas te seda Buratino häält teete? No ei tea, mina siis rääkisin, et et seda võib õppida, Al peab teadma, kuidas moodustada häält pidajana nagu lauluõpetajad õpetavad, et tõsta see pehme suulagi üles niimoodi, et tuleb niisugune ilus väikene suu kaaparaates, terve pehme suulagi. Armastate õõne niimoodi ja siis natukene ette hammastesse käel kanti. Martin Helme ja ma küsisin poisi käest, et miks sa seda teada tahad, toitlused, minu isa tahab selle ära õppida. Ja siis kaks nädalat hiljem ma nägin poissi uuesti telemaja juures ja küsisin, kuidas isal õppimine läks. Rüsa karjus hääle ära, midagi ei tulnud välja. Niisugune Ani, aga nüüd näete, siin on hunt kriimsilm ja teda mängib Eesti NSV teeneline kunstnik Hendrik Toom. Tere Henrik, aga lapsee? Palun istuge nüüd kõik, istute maha ilusti rahulikult pärast, onu Hendrik lubab teil katsuda seda nukku. Mina tahaksin kangesti teada ja kindlasti teiega lapsed, et kas nüüd nagu me kuulsime 16 aastat onu Henrik, mänginud selle hunt kriimsilm, aga kas selle aja jooksul see hunt on ka muutunud või on ta ikka samasugune, nagu ta alguses olid? No eks ta veidikene ikka vahel teeb rohkem vigureid, vahel on jälle Paim poiss ja niuksed, väiksed muudatused on kehv ja siis väliselt on ta ka veidikene muutunud. See on vist oli juba kolmas müts, Uus Sony ja kolmas soni on juba seal ära kulunud teised ja siis see on nüüd uus ja pintsakud on ta ka vahetanud. Ta ei kasva küll nendest välja, sest ega nukk suuremaks ei kasva nii nagu teie. Aga need on tal selle suure vembutegemisega ära kulunud, nii et sellepärast on ta siis oma välimust uuendanud. Vahetevahel mõne nukuga on veel rohkem tulnud mängida kui kõndida või on nüüd hunti kõige rohkem mängida? No seda hunti olen ma ikka kõige kauem mänginud, aga ühte hunti ma olen ka veel päris kaua mänginud, see oli punamütsikese hunt, see oli siis nukuteatrit. Te olete võib-olla isegi näinud seda hunti, ma mängisin ka viies või kuus aastat. Aga see on siis kõige kauem kõige eakam üldse olnud. Aga nüüd on meil siin üks, kaks pisikest nuku tipp ja täpp lapsed. Neid mängivad Mallebeda ja Ingrid Kivirähk, aga nüüd öelge lapsed, kes on, kes? Öelge siis, kumb on nüüd tipp ja kompol täpp? Tunnetele? Aga kas ribastan tulid kusagil mujal ka veel mängida, kui televisioonis on küll nukud Chris on tulnud mängida ja ma ei tea, kas minu õnneks või õnnetuseks mulle tulnud seda tõesti väga palju mängida, alati ikka, kui on rollid, siis ikka rebase roll, kas teatris või siin telemajas. Aga muidugi ei tähenda väga väega väga paljusi, asju või teisi teiste nukkudega. Linn on ka, ei tea, mõnda koera ja jänku jänkuema, mängisin ka siin. Nüüd Väino Luup ja näete, milline suur karu temal käes on. Aga teine sipelgas, nii et tänaga mängis kahenud, aga. See ei vabanda. Mina mõtlesin, et ikka peab, sipelgat ei tule, kui üks on nii hirmus väike olema. Väila, aga nüüd ütle, palun, kas on ka erinevus mängida siin terevisioonis ja nukuteatris? On kõige suurem erinevus on see, et siin on hirmus palav. Nukuteatris teinekord jälle nii külm, et ei taha üldse üldse mängidagi. Muidugi, erinevused on veel teised ka, et nukuteatris oled nagu sirmi taga või sirmi ees, aga teinekord siin suurte näitlejatega kokku mängides nukuga tuleb endal olla laua all või raamatukapis või vennast ära varjata, sest muidu on üks üleliigne näitlejatükis juures järsku. Ja onu Väino Luup. Niisugune, kuldsete kätega mees, mees, kes on meile isegi niuke meisterdanud ja alati, kui midagi viga on, siis onu Väino võtab jälle tangid. Haamrid teeb jälle, parandab nuku ära. Olete teiega nukunukkudega mängivad kodus või nõuke meisterdanud, olete keegi? Ole oi, olete nukunäitlejad Dinaga, mina olen. Siis olete tublid. Viga, aga näete, kus on üks pisikene seongisi, mida ma mõtlesin, et. Mina Kall sirmi taha ei näe, kas see on nüüd kõige väiksem millega mängida tulnud ja ega vist väiksemad kui ei ole olemas ega looduseski, väiksemad tegelased kuigi palju ei ole. Aga siis siis on juba nähtamatult tegelased ja ühte nähtamatult tegelased on olnud mängida tõesti, see oli kirjanik Ellen Niidu poolt väljamõeldud nimi krõll. Ja see on niisugune tegelane, kes meis kõigis on ja paneb meid ikka mingeid vigureid tegema. Seda grilli tuli siis mängida, see oli natukene raske küll niimoodi, sest et ei kujuta ju ette, missugune see grill on. Nägime Soomre täna jänkuke, aga tema on ka mänginud väga paljusi osi meil siin televisioonis, aga Mare, öelge nüüd lastele, mis on olnud kõige väiksem nukk ja milline kõige suurem nukk, millega on tulnud mängida kõige väiksem siin televisioonil, televisioonis. Kas hästi, armas väike liblikas, aga kõige suurem nukk on olnud nukuteatris väikeses Illimarizonjuks Sohni ja see on väga suur-lauk, minust palju-palju suurem. Kui suur, täis oli fennookstel kaks ja pool meetrit. Põrand nüüd te olete. Nüüd te olete meie nukunäitlejatega kõigega tuttavad, kui te kodus kodus televiisorit vaatate, siis te teate ka kestvam eks ole, ja ma arvan, et meie nukud õige pea jälle kohtuvad teiega. Aga nüüd siis jääme, nägemiseni, tänaseid suur aitäh küllatuleku ees. Ja suur aitäh teile, lapsed, kes meid televiisorist