Tere tulemast mikrofoni juurde. Mare Põldmäe, Reet Remmel. Palun tutvustage kuulajale ennast ise missugustel ametikohtadel, te töötate, ütlen veel. Tänane teema on informatsioon Eesti muusikast kui nii ühe fraasiga kokku võtta avatud infolehekülgedel. Aga ma tahaksin, et täna tuleks jutuks igasugune meie muusika ja muusikute kohta käiv informatsioon. Nii internetis nii ajakirjanduses kui ka trükisõnas, mida võib-olla spetsiaalselt me saame ja suudame välja anda. Aga jah, saagem nüüd tuttavaks. Mina olen Reet Remmel ja olen Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna nõunik ja tegelenud muusikaga sellel ametikohal üsna üsna pikki aastaid, nii et mingisugust infot tõesti minu käest läbi liigub selles mõttes, et millised võimalused on üldse muusika informatsiooni levikuks ja sellest siis võib-olla pärastpoole. Mina olen Mare Põldmäe ja esindan siin Eesti muusika infokeskust, mis on nüüd võrreldes ministeeriumiga hästi. Oleme tegutsenud siin praktiliselt kaks aastat ja minu käest läheb väga palju välja informatsiooni just just välja. Olen püüdnud jälgida ka jõudumööda seda, mis muudest kanalitest liigub ja saada sealt enda jaoks ka informatsiooni. Leiad kuulajaid huvitavad võib-olla just täiesti niisugused küsimused, et mille kohta on informatsiooni, kus kohal kes tarbivad, kes vajavad ja kuidas ükskõik kes meist kuulajatest saaks teavet, kui tal on mingil põhjusel seda vaja. No kõigepealt võib-olla puudutaksin seda valdkonda, mida võiks nimetada õigemini nagu süsteemideks või või ütleme, et mida kaudu üldse see informatsioon võta siis arvutis või trükisõnas või suusõnal silmsideme kaudu vahendatud, nagu liigub selles valdkonnas. Vanadel kultuurriikidel on oma pikad traditsioonid igal riigil oma kultuuri ja sealhulgas ka muusikainfo edastamiseks ja seda teevad väga paljudes riikides, saatkondade kõrval teevad vastavate riikide kultuuriinstitutsioonid. Nüüd sellega Eestil suurtel kiidelda ei ole, õige väiksed sammukesed ka on olemas, paralleeliks võiks siit nagu näiteks tuua niisugused asjad, et Eestis töötab õige mitu maakultuuri instituuti, näiteks on meil prantsuse kultuurikeskus, Taani kultuuri instituut, vot need on kõik niisugused institutsioonid, kes tegelikult ongi kutsutud ja seatud spetsiaalselt oma maa kultuuri teavitama, siis teisel maal. Eestil nüüd kahtlemata ja niisugust luksust endale lubada ei ole. Meil on teistes riikides nii-öelda riiklikul tasemel vähest olemasolevat vahendavad saatkonnad oma väga napi koosseisuga ja esimene samm on selles osas ka tehtud, on Euroopa Liiduga. Tamara Luuk on Eesti kultuuriesindaja Brüsselis. Et tema on tegelikult ainus praegu spetsiaalselt kultuurile pühendunud nii-öelda riiklikul tasemel ametikoht, mis siis on väljaspool Eestit mujal muidugi on saatkonnad jõudumööda, aga saatkondade töömaht on kahtlemata tohutult suur, nii et see on nagu piiratud võimalus. Minu arust tegelikult kõik, kõige olulisemad on ikkagi puhtalt isiklikud kontaktid ja nüüd isiklikult praktide süsteeme on maailmas ju väga-väga mitmesuguseid. Üks isiklike kontaktide süsteem on oma mingisuguse eriala spetsiifika järgi koondunud assotsiatsioonid, ühendused, liidud ja Mare või kindlasti rääkida siin näiteks infokeskuste ühendusest ühendustest, isegi selliseid ühendusi on väga paljudel. Nii-öelda valdkondadel on oma korraldajate ühendused, Annema saalide ühendused on plaadifirmade ühendused on oma erialade ühendused, näiteks isegi pillide kaupa oma erialade Euroopa ühendused, maailmaühendused ja minu tunne on see, et see on suhtlus, on üks efektiivsemaid suhtlusi, sellepärast et seetõttu käiakse koos, käiakse oma aasta kongressidel, konverentsidel, vahetatakse trükisena, vahetatakse arvuti kaudu oma informatsiooni. Ja, ja see ongi see, mille pärast nagu on mõtet selles valdkonnas tegutseda, valdkond on lai, ma saan teha mitte ainult oma oma kodus, seda, mida ma tahan teha, vaid vaid nende süsteemide kaudu tõesti, inimesed liiguvad, esinevad Meie omad mujal maailma inimesed meil ja nii edasi ja nii edasi. Ma lisaksin siia selle infokeskuse või infokeskuste assotsiatsiooni juurde, et tegelikult, mis puudutab nüüd Eesti muusika infokeskust, siis mat informatsiooni liikumisega on selline asi, et et kui tekib üks uus institutsioon nagu nüüd infokeskus siis selgub, et terve rida muid institutsioone kõrval on puudu lihtsalt et info on niivõrd lai mõiste, et vaatamata sellele, et nüüd muusika infokeskus on pannud kõikvõimalikesse kataloogides sõja, kus avaldatakse telefoninumbreid ja Imeile juurde selle, millega ta tegeleb, on minu telefonil siiski vahetpidamata selliseid küsimusi, et missuguses ringis saab laps klarnetit pida, kus on kõige odavam mingit muusikatundi võtma ja nii edasi. Eesti muusika infokeskuste poolest tegeleb ikkagi informatsiooni väljaandmise puhul Eesti heliloojate loominguga. Nii et, et siit saab infot veli looja kohta kui isiksuse kohta, see tähendab eluloolisi andmeid pluss tema teoste kohta spetsiifilisi andmeid teose koosseisu, noh missugune kirjastus seda teost valdab ja millal teostuda Ta on ja nii edasi. Nii et ikkagi tundub, et seda noh, meie tänapäeva ühiskonnas on seda info, niisugust leviku punkte või neid on ikkagi vähe, sest et tegelikult virve Normet viitas alguses internetile, millest me pole veel sõnagi rääkinud ja ütlen kohe siia juurde. Infokeskuse ikka veel ei ole kodulehekülge internetis, aga see peaks lähemal ajal tekkima. Aga olgem ausad, et ikkagi see ring, kes läbi internetisaate oma informatsiooni ei ole mitte väga suur, ikka ilmuvad ajalehed, raadio, televisioon, on need esmased allikad enamus inimestele, sest et on küll tunne vahel, et, et tegelikult Eesti rahvas tegeleb ainult internetis surfamiseks. Aga ma ikka kahtlen selles sügavalt. Seda ma räägin vahele. Siiski siiski internet on, on professionaalide jaoks, kes ühel või teisel põhjusel üle terve maailma vajavad informatsiooni ja vaat nende jaoks on siiski hirmus hirmus ja loomulikult ja ka selleks, et on kõige kiirem võimalus kätte saada, teatud andmeid, on minul oli vaja ühte soome helilooja surmadaatumit saada viie minuti jooksul tõesti maa. Täitsa imelik, aga leidsin sealt selle viie minuti jooksul kätte selle, mida ma ei oleks, noh, arvatavasti oleks kaks päeva otsinud, kui ma oleksin otsinud mingeid muid kanaleid pidi. Aga see on nüüd üks pool, aga teine pool on seent. Jutu jätkates on rahvusvaheliste oma liitude või, või assotsiatsioonide tasand tõesti muusika infokeskustel oma Euroopa ja maailmaassotsiatsioon ja see käib korra aastas kuus. Ja tänu sellele, ütleme on praegu ka Eesti muusika infokeskus, mis loodetavasti saab selle aasta septembris Viinis toimuval kongressil ametlikuks liikmeks. Me oleme praegu nüüd teist aastat liikmekandidaat. Sellele on oma väljundid ja väga palju nüüd küsimusi Eesti muusika kohta tuleb just tänu sellele keskusele. Keskus on omakorda jälle internetis, eks ole, ja nüüd on Eesti muusika infokeskuse andmed on internetis nüüd läbi selle. Jamic ja Mikk on siis rahvusvaheline organisatsioon, nii et seda suhtlemist on väga palju ja veel nii palju, võib-olla juurde, kuna me oleme praegu raadiost, siis tegelikult üks Eesti muusika infokeskuse suhtlemispartner ongi praegu olnud raadio. See tähendab äärmiselt erinevad maailma raadiojaamad, kes on küsinud informatsioon Eesti muusika kohta. Kas on mingisugused rahvusvahelised, sellised kuidas öelda normid ja stambid, mille järgi te kannate arvutisse andmed ühesõnaga andmebaaside, mingisugused Sabloonid? Jah, jäi väga naljaks, kas on see, et, et muusika, infokeskuse spetsiaalne info programmi sai praegu täiesti Eesti muusika infokeskuse jaoks tehtud, see sai välja töötatud ühelt poolt noh, oma loogika järgi, sest on selge, et on teatud asjad, mis peavad seal kajastuma, teiselt poolt ikkagi natuke vaadatud, mis mujal maailmas toimub ja juhtusin nägema itaalia oma äärmiselt sarnased olid noh, nüüd tagantjärele vaadates, kui, nagu see oma programm on selge või noh, need puudused ja voorused ja seda oli päris ametlikult arutlusele eelmise aastakongressil ka infoprogrammid, kuidas nad välja näevad ja selgub, et muidugi vigu on kõigi maade infoprogrammides ja ühtset standardit, päris niisugust, mis on kõigile ideaalselt vastav ei ole. Ma arvan, et ega kellelgi Eestis praegu õiget ülevaadet ei ole, kus tegelikult Eesti on selles rahvusvahelises suhtluses oma organisatsioonide või muude süsteemide kaudu nagu osaline. Ja ikkagi midagi tahaks sellest nüüd välja tuua ja puudutada. Et tegelikult nende seitsme viimase aasta jooksul on ausalt öelda tohutult organisatsioone, kuhu Eesti on oma muusika valt konnas ikkagi suhtluse alal liitunud ja terved suured valdkonnad kohe näiteks võiks tuua haridusvaldkonda. Eesti Muusikaakadeemia on kahes Euroopa ühenduses liige muusikaakadeemiale tohutu hulk hariduslikke programme, kaasa arvatud näiteks Phare Euroopa programm saare, mille kaudu toimub suhtlus pluss siis kust toimub info liikumine, jaga rahade liikumine. Lisaks info liikumisele suubuta ikkagi sinna, et meie tudengid näiteks mängivad Hollandi orkestris mitmendat aastat järjest juba läinud aastal näiteks oli seal neli pillimeest ja üks mänedžer käisid Euroopa noorteorkestrite assotsiatsiooni kutsel Hollandi noorteorkestris mängima samas sellistele orkestritele näiteks neil on korralikud turneed mööda maailma, nii et see kõik see suhtlus suubub ikkagi info liikumine suubub sinna, et inimestel on põnev elada. Aga veel kord sellest valdkonnast, et mis on veel lisaks nüüd haridusele, näiteks meediavaldkonnas on omad, EBU liinis on omad süsteemid millest meie jaoks võib-olla niisugune olulisena tuntum, üks on avalik-õiguslike ringhäälingut Loomingu konkurs Rostrum, kus on siis pärjatud nimesid, on meil Tüür, Sumera vihmanud tulev just siis on näiteks eurovisioon, Nonii, klassikalise muusika ja ka tantsualane üle aastane, selle niimoodi üks aasta tants, teine aasta on siis muusika. Sealt on meie viimane pärjatud neiu on Hanna Heinmaa, kes sai kolmanda koha siis näiteks suured niisugused süsteemid, mis kutsuvad oma aastakongressi kokku näiteks plaadifirmad. Igal aastal on kannis üks niisugune foorum, mille nimi on Midem. See on tegelikult ülemaailmne plaadifirmade festival ja plaadifirmad presenteerivad seal artiste. Lisaks sellele on seal oma maade päevad oma firmade päevad ja nii edasi ja nii edasi. Ja üle 100 kontserdi. D. Kusjuures näiteks juba ajakirjanik on üle 650 kutsutud kohale. Sealt saab ka näiteks Eesti televisioon saab oma TV-programme valida ja lepingut nende laenutamisele teha. Siis väga suured on muusikamänedžeride, Euroopa ja ka maailmasüsteemid. Kus siis ka Eesti on osaline. Ma lisaksin siia praegu veel kohe nii-öelda kuumalt festivalid ja hoopis ühest teisest aspektist Eestis toimub ju üsna palju noh, me nimetame neid rahvusvahelisteks, mõned on nii-öelda rohkem ja mõned vähem rahvusvahelised, aga ka kohalike festivale ja ja on täiesti hämmastav, vaat muusikainfokeskusesse tuleb väga palju saadavad kõikvõimalikke reklaambukletis üleskutseid ja, ja järelkajasid ja tõesti noh, tõesti, neid on palju ja noh, kõikvõimalike organisatsioonide niisuguseid reklaame ja küll on sümpaatne, kui aeg-ajalt ja tuleb näiteks mis maa, see võib olla Bulgaarias näiteks mingisugune reklaammaterjal, kus muuhulgas on ka lause selle kohta, et näed, Eestis toimub niisugune festival ja, või et mina käisin niisugusel eesti festivalil. Tähendab, selles mõttes see tõesti see suhtlus, noh, maailm on ikka väike meil nüüd tänapäeval see suhtlus on tõesti niivõrd tihed, et on ristipidi ja põikipidi on tegelikult need suhtlemised ja, ja täiesti ootamatult võib sattuda üks, teine ja kolmas asi orbiiti, mis mingisugust kanalit pidi mille, mille peale nagu ei tulegi, et selle koha pealt on, on ikkagi Eesti tegelikult selles maailmapildis ikkagi iseenesestmõistetavana sees. Et mitte, et me me saaks ehk öelda, et noh, Eestit on hästi palju, igal igal pool kõikvõimalikes trükitud. Jaa, jaa, jaa, trükkimata materjalides, aga lihtsalt ta on. Pööran hetkeks tagasi, lihtsalt tuli meelde veel niisugune asi, mis paljudele maailma riikidele on olemas ja kuhu nii meil on veel hästi pikk tee minna. Tulid meelde näiteks Saksa majaga, Austria ja Inglismaa näiteks tuua lihtsalt kõikidel nendel riikidel on oma suured riiklikud süsteemid, mis finantseerivad ja toetavad igal kombel oma riigi, muusika ja kultuuri promotsiooni välismaal. Ma varem nimetasin Taani kultuuriinstituudi ja prantsuse kultuurikeskus Tallinnas. Aga noh, näiteks Austrias on niisugune firmale riiklikult toetatud firma nagu kultuur, kontakt. Inglismaal on pretišaart prediskantsel oma oma osakonnaga. Näiteks toon selle sama kultuur kontakti, kultuur, kontakt korraldab väga pikki aastaid juba rahvusvahelisi seminare. Sellel aastal tuleb see seminar näiteks Salzburgis. Ja samal ajal ja koos Salzburgi äärmiselt maailma võib olla ühe kõige suurema ooperifestivaliga Salzburgi seminar. Lisaks sellele, et seal on tõepoolest 24 tundi tihke tööd kõige paremate lektorite osavõtul, seal sõlmuvad ka nende osavõtjate vahel, kes on kõik oma ala fännid tõepoolest, siis kas nad on korraldajad või annad kes keskus valdkonnas head sidemed, aga seesama, milleni tahtsin praegu jõuda, see sõna kultuur, kontakt näiteks toetab, finantseerib oma maa muusika esitusi ja kollektiive ka kõiki nende promotsiooni jooni muudes riikides. Kultuur, kontakt on, on toetanud ka Eestis näiteks Arnold Schönbergi ühingut teatavasti Schönbergi Austriaga seotud mees, nii et neid sidemeid tõepoolest on jõukad ja rikkad riigid panevad sinna tohutult raha ja aura alla, et et niisuguseid sidemeid arendada. Ja noh, ma arvan, et siin on tõepoolest veel pikk maa Eestil minna, et Ta Eesti muusikat nii hästi toetada, et ta maailmas ka tõepoolest leviks. Minul on siin tegelikult jälle, ma pöördun oma infokeskuse juurde tagasi, Reet räägib maailmast, mina räägin oma omaga sõnast rohkem tähendab võrdluses lihtsalt teiste ütleme nendesamade infokeskustega, mis on ju tegelikult maailmas teatud riikides noored, teatud riikides on nad väga pikka aega juba aastat 30 olnud ja ja mis seal salata siin lähemalt põhjanaabreid silmas pidades on mõningad nendest ka väga rikkad ja ja väga pika traditsiooniga ja tegelevad väga paljude asjadega, noh, mina nimetasin siin lihtsalt info väljaandmist, aga pidevalt põrku niisuguse asja vastu, eriti viimasel viimasel ajal, noh, selles mõttes, et järjest rohkem, noh, mida rohkem sa töötad, seda rohkem tekib kon akte ja seda rohkem teatakse. Sinust tuntakse ju tegelikult maailmas väga palju huvi Eesti muusika vastu ja muidugi, mis seal salata, Eesti maasika teatava osa vastu ja kõikvõimalikud ja võimatud eriti festivalid tahavad saada elementaarselt endale tutvumiseks, noh ütleme viimase kolme aasta eesti muusika paremikku. Tähendab nüüd infokeskused reeglina või õigemini, see ei ole reegel, sest et ma olen aru saanud, et nad tegelevad väga erinevate asjadega, välja arvatud seesama infopank, mis on nii oma muusika, infopank, on põhimõtteliselt nagu kohustuslik kõikidele. On infokeskused, ka plaadifirmad ühtlasi või noh, plaadi väljaandjad, nad on ka kirjastused noh, tegelevad ka mingil määral autorikaitsega või vähemalt väga tihedas sidemes autorikaitsega ja ütleme näiteks Rootsi muusika puhul on Rootsi infokeskusest võimalik saada reklaamplaate. Noh, ma usun, et Eesti raadio on neid kõike, kõike, kõike, mis puutub rootsi muusikat, on võimalik neid kaasa saada, on võimalik noote, paljundusi kaasa saada, kõik see on võimalik, noh, eesti muusika puhul praegu see absoluutselt puudub tegelikult. Ja, ja see on üks väga tõsine asi, sellepärast et ütleme, Eesti plaadid näiteks viimasel ajal siidised on ilmunud ikka päris palju. Nüüd selles situatsioonis, kus Eesti muusika infokeskus peab poest ostma ja siis saatma reklaamiks mööda maailma laiali, ma ei kujuta seda situatsiooni. Tähendab, mul ei ole siin erilist etteheidet selles mõttes plaadifirmadele, et ühe ja teise päästme tegeleda, kuid olema nagu noh, saanud täiesti raadio toob alati oma uue uutest plaatidest teatud arv eksemplare. Aga seda kõike on siiski vähe ja tegelikult tunduvalt hullem lugu on veel nootidega. Tahan sind küsidagi vahele. Kas see plaatide välja andmise buum, kas see on kuidagimoodi Kultuuriministeeriumi? Ma ei ütle kontrolli all selle sõna otseses ranges tähenduses aga informeerituse aspektist ja kas ei oleks täiesti võimalik, noh, nad on sundeksemplarid raamatukogudele kirjastuste poolt analoogilist asja teha informatsioonikeskusest ausalt öelda, ma pean ütlema, et kahjuks ei ole ta Kultuuriministeeriumi tõepoolest halva sõnaga kontrolli all aga plaadi tegemine on nii nagu ma ei tea, mille nööbi nööpnõela saia tegemine ja müümine väga võib-olla ebakultuurne võrdlus, aga tegelikult sisuliselt on tegemist täiesti vaba vabakaubanduse sfääriga. Plaadi tegemine ei kuulu litsenseerimise alla, tähendab litsenseerimise alla kuuluvad niisugused ametid ja valdkonnad Eesti riigis, kus on tõepoolest litsenseerimist vaja ja riik pürib sinnapoole vähem ja vähem litsenseerida, näiteks litsenseerimise alla kuulub koolitus, kuulub kogu tervishoiusfäär ja nii edasi. Alati võib Eestis teha absoluutselt igaüks, võib teha plaati ära, inimene võib teha plaati, firma võib teha selline firmale, kellele ta ei ole ütleme sugugi põhitegevus. Ja nii ta on ka faktiliselt sündinud Eestis tegelikult ütleme, plaadifirmasid võib neid, kes statsionaarset plaatide tootmisega tegelevad, neid on kuskil kuus, seitse aga tegelikult plaate teevad, annavad välja, neid võib isegi kuskil 30 üle 30 üles lugeda, sest nendega tegelevad ka näiteks trügi sõnal kirjastavad kirjastused, eraettevõtjad tõepoolest plaate näevad välja ja kuna sellel puhul on tegemist paljudel juhtudel, näiteks CD tootmine on ka puhas äriline tegevus, kus ta toob kasumit sisse. Nii et ka ütleme, et rahalisest küljest riik ei osale kuidagi. Nii et meil seda kontrolli ei ole selles mõttes võimalik saada. Muusikaplaatide osas küll suures osas informatsiooni oma kultuurkapital, kuna need on plaadid, mis tõepoolest tagasi ei too ja sealt kultuurkapitalist läbi rahataotluse on see info olemas ja enamasti on Rahvusraamatukogu see koht, kuhu üks eksemplar plaate siiski läheb. Aga see ei ole kohustuslik. Vaata, ma tahtsingi siit võtta sellest ühest eksemplarist, kõrvesin vihje sellele, et kas Infokeskus ei saaks seda ühte eksemplari, mind see üks eksemplar ei päästa, nii. On ja, ja siis tekib see situatsioon, kus tegelikult selleks, et vahendada Eesti muusikat, hakkan mina tegelema vabandustega putkandusega, tähendab maakaleid siis kopeerima sel juhul või, või olen sunnitud seda tegema, mis ju tegelikult ei ole. Noh, hea küll, ei tohigi, noh, ma ei tohi tegelikult seda teha, eks ole, ja see, see tekitabki selle situatsiooni, et olengi ka nõutu ja, ja kasutan nii-öelda musti Linter raadiosse võetud kontserdivõtetelt, noh lihtsalt, et on ettekujutus teosest natukene rohkem kui, kui on läbi noodi või, või lihtsalt et teha, teha reklaami, aga see, et siin on põhimõtteliselt enam-vähem olemas see, mis on eestiplaatidest, mis on ilmunud eesti tõsise muusika plaatidest, see on muidugi iseenesestmõistetav, see on, selle saab ikka kätte ja lõppude lõpuks äärmisel juhul jõuab see paar, mõned plaadid ka poest tõsta. See üks eksemplar ei ole probleem, aga just nimelt see see laialisaatmine, mis on kõige puhtam reklaam ja, ja kust oleks ka kõige puhtama noh, nii-öelda tagasi tuleb, aga see oleks ju kasu, see on siin suur lühinägelikkus kõigi plaadi väljaandjate poolt, et nad võib-olla nad ei olegi informeeritud, et selline kanal leviku ja, ja, ja kuidas öelda propageerimise kanal on olemas. No ma ei, ma ei arva seda, tähendab asi on ikkagi selles, et plaat on ikka väga kallis tegelikult ja, ja noh, on ju täiesti selge, et, et ka siin on teatud plaatidel on väga suurminek, tähendab, noh ja need on ilmselt need plaadid, mis ka rahaliselt ära tasuks. Lisaks siia veel, et näiteks kahtlemata ka plaadi tegemine on majanduslikult kaunis kulukas ettevõtmine just nimelt Eestis näiteks mujal maailmas kui üks plaadifirmade plaadi, siis minule teadaolevalt 150 plaati saadetakse näiteks puht provokatsiooniks teistele raadiojaamadele välja meil, et saata 10 plaati plaadifirma poolt, anda nii-öelda tasuta väljas on juba niivõrd suur guru, et plaadifirmadele on see lihtsalt suur koormus. Plaadifirmad ei too meil nii palju sisse, et nad suudaks nii kõvasti promotsiooni teha. Raha on väga kaua selle plaadipartii all kinni ja ja kas see või noh, tunnistagem ikka, kui väike Eestimaa on. Paari asja tahaks küll siin ära ära nimetada, millele Mare kindlasti oskab veel omapoolset kommentaare anda, vaat seesama, kuhu Eesti rahvusvaheliste organisatsioonidega on, on nagu lülitanud tahaks nendest kahte kahte organisatsiooni nimetada, üks on ameerikakeskne ülemaailmne muusikamänedžeride assotsiatsioon, mille nimi on hispale lühendatult International Society of Befoomingaats. Ja Euroopa-keskne analoogne ühendus on International aadist mäletuses. Esson lühendatult I m. See Euroopa-keskne ühendus annab välja niisugust ajakirja, mis mul ka siin antud hetkel siin kõrval käes selle lühend lühend ongi I m. Ja siit näiteks sellest ajakirjas võib väga palju leida Eesti muusika kohta. Infot õigemini ütleme, et ürituste kohta pigem ürituste kohta väga erinevat viis on see info nüüd sinna laekunud nii siia, sellesse Iiaaemmi kui ka paari teise kohta näiteks kaks suurt entsüklopeediat, palee ja muusikal Ameerika. Ja ka nendes olen mina ise saatnud õige mitmel aastal näiteks Eesti kohta erinevat informatsiooni. Millised muusikaasutused on Eestis, millised muusikaõppeasutused on Eestis, millised orkestrid on Eestis, millised teatrid Eestis, millised kontserdiagentuurid on Eestis, millised koorid ja nii edasi ja nii edasi koos nende infotaustaga siis telefonid, aadressid, Vaksid, emailid ja sealt on siis edasi näiteks läinud otse küsimiseks näiteks eesti keeles olin kammerkoori, suur reklaam on mitmeski ajakirjas sees ja nii edasi. Niimoodi see info sinna sisse satub. Aga ma tuleks veel kord selle ISPA juurde tagasi, see on üks niisugune suur muusikamänedžeride ameerikakeskne kooslus mis peab näiteks sellel kevadel Stockholmis oma aasta konverentsi või aastakongressi. Ja seal on siis niimoodi, et seal on umbes 300 maailma juhtivat muusikamänedžeri tuleb kohale. Üle 50 maa on esindatud ja Eesti, Läti, Leedu, näiteks sellel kevadel saavad omaette tutvustamise ploki seal tund 20 on kogu see tutvustamise aeg. Ja see on nüüd väga oluline, kuidas niisuguse seltskonna ees tõepoolest 300 juhtivat mänedžeri näidata seda, mis meil siin Eestis on, see üritus toimub kontsert Huusetis tõeliselt Stockholmi esindussaal, lisaks sellele on veel eraldi eesti muusika kontsert teisel õhtul. Igal juhul on seal elava muusika esitlus. Sinna sõidavad eesti muusikud, interpreedid, sinna sõidab helilooja Lepo Sumera, seal tuleb ettekandele Eesti, Läti ja Leedu koostöös spetsiaalselt selleks presentatsioonis kirjutatud teos. Seal presenteeritakse ka suusõnal ülevaatevormis Eesti muusikaelu. Ja sinna peaks, loodame, et jõuab ka valmis üks videofilm, mis tutvustaks Eestit muusikat natukene ajaloolisest aspektist, natukene sellest, mis meil praegu siin sünnib ja kõik sõltub sellest, kui haarav, see on seal, nii nagu EXPO näitus, omamoodi, kui haarav, on see nüüd sellele 600-le silmale ehk 300-le silmapaarile. Mis neid siit huvitab, kas nad, kas nad pöörduvad veel kord küsimusega, mida nad tahaksid endale saada Eesti muusikast omadel maadel, tutvustada neid asju, kes mänedžeride poole pealt otseselt tegevmänedžeri teist Eestist on plaanis saata. Praegu on ettevalmistusi teinud Eesti kontserdi, Eesti Kontsert saab ka selle assotsiatsiooni liikmeks ja Mare ise on üks aktiivselt selle filmi juures tegev olnud, persoone olnud ja kogu seda programmi paneb kokku Madis Kolk, Eesti Kontserdi produtsent? Noh, video on praegu nii või teisiti tegemisel, nii et see on praegu karunaha müümine, loodame, et me saame ta valmis usuneteks 12 minutine lõppkokkuvõttes. Ja te kujutate ette, 12 minutit on ikka väga lühike aeg, mis peaks olema erakordselt tihe ja erakordselt samas atraktiivne. Nii et kuidas see välja tuleb, see on muidugi nüüd lähituleviku küsimus. Jäin kohe mõttesse, kuidas kõike, mis meil on müüdav, ma ei karda seda sõna 12 minuti sisse panna, aga noh, loodame meistrite peale ei jää üle. Minu jaoks oli väga võluv oli ikkagi kuulda ja vaadata seda, kuidas eesti näiteks eksponeerib ennast maailmanäitusel EXPO-l. Et seda tutvustas Ignar Fjuk mõned päevad tagasi ja poolest, kui aeg on väga napp, siis elukogemus ütleb seda, et kui sa sinna napid ja ega taha, et informatsiooni väga tihkelt kokku leppida, siis sellest saab kas muuseum või arhiiv. Ja tegelikult inimesed ei haara seda informatsiooni, mida sinna kokku lükitud. Tegelikult on asja point, selles tuleb olla lihtsalt atraktiivne, et sa pakud huvi mitte niivõrd informatsiooni rohkusega, kuid kuivõrd selle haarava lõbusega just nimelt tullakse küsima detaile pärast sedasamast lühikest kaht teist minutit, mis kahtlemata ei haara ju ju mitte midagi praktiliselt ja aga oluline on selles, mil viisil sa seda pakud. Et oleks näha, et siin taga on veel midagi, et siin taga on tõesti meeletu maa sest selle 12 minuti jooksul on see, kui me kujutame ette 12 minutit pildis, siis tegelikult pildis on võimalik 12 minuti jooksul üsna palju atraktiivset ja üsna olulist anda. Aga tegelikult kõlaliselt noh, 12 minutit on üks niisugune väikene teos, palju Elleri Koit kestab umbes sinnakanti, võib olla aga filmi puhul naati pilt ikkagi vist vist rohkem mängima selles mõttes, et muusikaliselt ta lihtsalt olema väga targalt siis seotud või väga-väga nutikalt ja Lepo Sumera on nõusoleku andnud olla nii-öelda filmimuusika autor, nii et siis vajutada see 100 mitusada 30 aastat Eesti muusikat, siis nagu 12 minuti liseks ülevaateks. Eesti muusikafraas on reeglina pikk, nii et see saab olema väga raske kokkulõikamine. Ja siin olema sädet kui nüüd visata pilk trükis ilmunud informatsiooni peale mul on silme ees mõned aastad tagasi vähemalt jah. Siitsamast majast võis saada väga toredaid, väikesi ingliskeelseid brošüüre, kus oli informatiivsed artikleid, nii üldistavaid kui ka konkreetseid inglise keeles lugeda pakkusid suurt huvi ka eestlastele ja neid oli hea küsida ja kinkida muusikutest sõpradele. Kas midagi analoogilist praegu pelga sünnib ja näeb ilmavalgust? Kõigepealt see siitsamast majast tähendab seda, et me istume praegu heliloojate majas vikerraadiomajas ja siin majas need praegu suurt selle koha pealt ei sünni. Aga mulle mul tuli praegu täiesti lahtiselt meelde, et kultuuriministeerium on vahepeal välja andnud, kas mitte karsruue selle kuulsa Eesti kultuuripäevade puhul saksakeelsed kataloogi, jah, aga, aga praegu on niisugune organisatsioon nagu Eesti muusikanõukogu, kes nüüd on andnud välja möödunud aasta kohta. Estonian Music 1997 ja mis ei puudutanud ainult möödunud aastat, vaid oli seal ka tagasivaateid ja, ja üsna palju lihtsalt informatsiooni, mida noh, erakordselt palju vajatakse ja ma tean, et 98.-st aastast ilmub ka analoogiline väljaanne, nii et noh, korra aastas nagu niisugune aastaraamat või kuidas seda nimetada siis võtaks nagu mingil määral selle aasta kokku ja, ja aga noh, teeks ka tagasivaateid ja, ja üldistusi, need, seal on kaart, nii artikleid, kui ütleme informatsiooni küsin repliigina vahele. Eesti muusikanõukogu, mis see on? Rääkige paari lausega kuulajale ära. Eesti muusikanõukogu on Eesti-siseselt Eestis tegutsevaid muusikainstitutsioone ehk muusikaasutusi ühendav niisugune katuseorganisatsioon ja oma väljundilt täpselt sama. Samamoodi haakub teemasse, millest meestena räägime nimelt Unesco süsteemi organisatsioon mida on Eestis muide teisigi. Kas seesama muusika infokeskused ulatuvad Unesco süsteemini välja sünesmusikaal on olemas Eestis, see on esmaspäeval Eesti ka organisatsioon misel Unesco süsteemis, aga Eesti muusikanõukogu on nüüd suhteliselt erinev organisatsioon teistest organisatsioonidest just nimelt seetõttu Ta ei koonda ei erialade pidi, et ega mingi mingi muu spetsiifika pidi, vaid ta nagu katusorganisatsioon katusorganisatsioone tegelikult Eestis praktiliselt muusika vallas ei olegi teisi, ütleks siia veel juurde, lähtudes sellest muusikanõukogust, mis on Eestis tegutsenud juba 92.-st aastast ja see tähendab viis aastat ja, ja võib-olla pole seda päriselt seda oma kohta veel veel kätte võitnud, sest et ikkagi see, et olla nii-öelda kõiki ühendav organisatsioon, selleks on ikka vaja üsna üsna pikalt tegutseda, et jõuda sellesse noh kuidas öelda usaldus staadiumisse. Aga see küll, mida muusikanõukoguga kokku puutudes tunnetatud on ja kohe väga ägedalt lugupeetud armsad interpreedid, teie liit on puudu ja mitte keegi, mitte ükski organisatsioon ei hakka teie eest sõdima, kui seda liitu ei ole. Kuidas ja, ja mis moel ja sellest on olnud väga palju aastaid juttu ja, ja see on vajalik, see on hädavajalik väga paljudel põhjustel, mida muidugi interpreedid ise palju paremini teavad kui meie siin. Aga me kõik põrkume aeg-ajalt selle teema aga kokku, et heliloojate liit on olemas ja funktsioneerib ta ühtemoodi, kord natuke teistmoodi, aga siiski on see heliloojate katusorganisatsioon, nimetame ta siis niimoodi, aga interpreedid kiiresti, kiiresti, kiiresti oma Liiduni interpreetide liidu vajadus on ka minul kuidagi hästi hinge peal ja mul on tunne, et see mure on nagu refrään, mida me iga natukese aja tagant jälle laulan. Ja tõepoolest selle liidu funktsiooni ta peaks olema peaks ju, tõesti, oleme kõikidele interpreetide väga oma ihunaha peal tunnetatavad kasvõi see, et interpreedid peaksid saama tasu iga etteaste eest, mida nende poolt kas salvestatud või otse esitatud kujul mis jõuab tarbijani näiteks ka raadiotes ja delegatsioonides interpreetide poolt kõlama pandud teoste eest peaks tulema interpreetide tasu läbi autorite ühingu ja ei ole praegu kahjuks mitte kedagi, kes võitleks ja seisaks selle eest, et see tasu tuleks. Teine asi, süsteem on veel teisigi, näiteks meil jõustunud tühja kasseti seadus, mis on üks muusikuid toetav seadus teist aastat jagab nüüd sellest tühja kasseti seaduse alusel kokku korjatud raha. Interpreetide puhul pole seda kellelegi kahjuks lihtsalt anda ja see on fakt. Praegu Teie jutte kuulates panin kõrva taha ühe repliigi. Mare, sina suust kõlas fraas. Välismaiste info ja kontsert ja mu organisatsioonide kohta. Need organisatsioonid on väga rikkad. Ja siis mul kahe kerkis mõttesse see küsimus, kust tuleb nende organisatsioonide rikkus. Ja kui me neid ise selle taustal ka võib-olla impraviseeriksime Teie mõlemad. Kuidas Eesti muusika peaks edasi minema, tähendab, kuidas edasi elada, ütleme nii, vaadates tulevikku, kas aasta viie, 10 ja nii edasi, perspektiivis, aga alustame jah, selle rikkuse asjaga? Jah, et kuidas saada rikkaks ja miks nemad rikkad tähendab, tegelikult ma võtan siit kohe tagasi, mina, noh, kas ma ütleme nüüd seda muusikainfokeskustega, olen suhelnud nii-öelda silmast silma, mis tähendab seda, et silmast silma lobisatakse advalt asju, mida võib-olla et ei pea, lobiseb hohoo, kas see kõik on ka raadioteema, aga hea küll. Tähendab, infokeskuste puhul on see, et on rikkaid ja vaeseid. Ja, ja viimane kohtumine, mis oli minu mälu järgi novembris selle seltskonnaga, tekitas tunde, et ka Eesti vabariigis polegi väga viga hetkel, et noh, näiteks Iirimaal on olnud palju suuremad probleemid ja, ja hetkel on šoti muusika Infokeskus sellises seisus, et et vist on isegi hetkel nagu seismas ja väga kurval kurva saatuse rääkis sellel novembrikuisel kohtumisel Austria esindus, kuidas nemad, vaesekesed, käisid rikkas Rootsis õppimas aastat seitse või kaheksa tagasi, aga on siiski praegu loonud Viini kesklinna endale, nagu ma aru saan, üsna suure ja võimsa keskuse. Aga tegelikult muidugi see minu vihje rikkusele oli küll eelkõige Rootsist ja Soomest lähtudes, kus on need asutused tõesti väga pika traditsiooniga ja ja ikkagi väga võimsad. Noh, mis puutub näiteks Rootsi muusika infokeskust, siis nemad asuvad niisuguses majas, mis on tegelikult nagu selles timmi meile kõigile vist päris hästi tuntud muusik kutele asutuses on siis Rootsi autorikaitse nende majas mis tähendab seda, et nendel on oma spetsiifiline lepingu autorikaitse Caroodsaatri kaitse minu teada on üsna rikas asutus. Ja tegelikult on sellel samal Rootsi muusika infokeskusel väga tugev riigi toetus ja väga tugev toetus ka linnalt. Nii et pluss muidugi sealsed sponsorite süsteemid pluss veel kõikvõimalikud süsteemid, millest, nagu me päris hästi ei tea. Võib-olla, ja lisaks sellele on veel üks niisugune rida, mis võib-olla reete absin natukene täpsemalt tähendab ikkagi see, et tegelikult, et see tõsine muusika või, või süvamuusika selle vahel levimuusikaga, sest nagu me kõik väga hästi teame, Rootsi on all väga palju aastaid on Rootsi muusika elanud vabal ajal. Ja ma arvan, ka Rootsi muusika infokeskus on üsna tugevasti selle nelja tähelise ansambli toel elanud, sest et nii nagu ma aru sain seal just sellel viimasel Bratislava kogunemisel, kus olid ka Rootsi esindus kohal ja rääkis päris avalikult oma oma rahade liikumise süsteemist. Ikkagi nemad annavad oma sidiisid, nemad annavad plaate välja väga tugevasti ja, ja mis puudutab veel syydiisid tähendab tõsise muusikaga ja ütleme, selle nüüdismuusikaga sõna otseses mõttes uue muusikaga välja antavaid CD-sid siis tegelikult Rootsi muusika infokeskuse direktor, kes muide on nii nagu meil siin Eestis kipub nii-öelda managemendiga või, või selle natuke selle reaga tegelevatel inimestel olema, et on kõikvõimalikes nõukogudes juhatustes sees, tema nüüd sees Roland shamperi on nüüd sees kõikvõimalikes maailma Euroopa juhatustes ja, ja katus organisatsioonides ja nii edasi. Tõesti, ta ei jõudnud üles lugeda oma nii-öelda ühiskondlikke ameteid ja need olid päris uhked. Tähendab temad käis välja niisuguse lause, et ta enam ei leia eriti vajadust hakata välja andma nüüdismuusikas ideesid. Kui meie praegu meeleheitlikult püüame sinnapoole, et metsiidisid välja anda, siis tema leiab, et selleks ei ole enam vajadust, odavam tuleb kui see on kas siidi romina või, või on see läbi noh, kasa kõikvõimalike ja võimatute tehniliste vahendite. Ma ei hakka siin neid nimetama, sellepärast et ausalt öelda, ma päris hästi ei saanud aru, mida ta selle all mõtles, aga, aga see on rahvusvahelises arvutisüsteemis või internetis muusika, kui, kui tervikteos on sees ja kättesaadav kõikidele, kes seda tahab niimoodi. Küllap ta seda mõtles jah, nende tehniliste võimalustega ilmselt. No vabandust, aga mina ei ole veel nii, nii kogenud sellega, et, et seal nendest tehnilistest võimalustest oleks aru saanud. Nii et kui küsimus oli selles selles rahastamises, siis noh, näiteks nemad peavad juba seda siidid liiga kulukaks selle sellepärast, et tõesti nad saadavad neid reklaamiks välja, see neile midagi tagasi too neil on küll spetsiaalsed rahad selle peale, kuid ikkagi on see nagu liig kulukas kuni saatmiseni. Lisaks paar detaili rubriigist kuidas saada rikkaks? Muidugi rikkaks saab ikka igapäevase tööga, ega seal mingit suuremat nippe ei ole, aga puudutaks ikkagi neid samu süsteeme, mis tegelikult tähendavad riigi seadusi. Ja nendes seaduste vallas mäletan väga selgelt aastate 92, kui sai küsitud läbi Soome ja Rootsi ja Taani ministeeriumi ja oma oma kolleegid, sealt jääb põhjalikult järgi uuringut, millised seadused on neil üleüldse olemas, mis reguleeriksid muusika valdkonda ja muusikavaldkonna rahade liikumist. Ja praeguseks on olemas tegelikult kõik need baasseadused, on Eestis ka vastu võetud autoriõiguse seadus, mis kätkeb endas tegelikult ka Rooma konventsiooni. Rooma konventsioon nimelt sisaldab sedasama interpreetide tasu küsimust ja mis meil Läku interpreetide endi algatuse puuduse tõttu on? Ei nagu ei toimi. Teine asi, tühja kasseti seadus, teist aastat läheb jagamisele tühja kassetiseaduseni alusel kokku korjatud raha, mis läheb just nimelt fonogrammitootjatele, heliloojatele, interpreetide muusikutele. Ja see raha iga aasta suureneb. Ma usun, et sellest rahast näiteks Põhjamaade reha liikumises on see raha hästi suur ja märgatav raha. Ja meie nüüd kahe aasta võrdluses on tohutult, on tõusnud selle raha hulk. See seadus on olemas, mis toimib. On olemas hasartmängumaksuseadus, on olemas Kultuurkapitali seadus, mis on üks õnnelik seadus selles mõttes, et seda väga paljudes riikides ei ole. Ja nägu siin kogemus näitab, tähendab protsentuaalselt kultuurkapitali raha tõuseb iga aasta tänu selle aktsiisirahale tohutult kiiremini, kui tõuseb näiteks riigieelarve. Et tegelikult neid süsteeme on olemas. Kuidas, kuidas kasutada, kuidas saada rahasüsteemidel kaudu? Ma tahtsin siia kultuurkapitali poole pealt veel lisada, et täitsa huvitav on see, kui kohtud noh, ütleme muusikamänedžeride või festivalijuhtidega või kusagilt riigist, siis see on juba teada. Ja ma kohe mõtlen, et viimase aja esimene küsimus on, mis teie kultuurkapital on. Tähendab, see on kuidagi juba juba maailmas liikvele läinud, et see on üks hea asi. Ma lisan siia siiski juurde veel ühe ühe asja, mis nagu Eestimaal praegu ikka veel ei tööta, see on puhas sponsorlus. Tähendab selles mõttes, et. Ma saan aru, et sponsorlus ei ole hetkel ettevõtjale eriti noh, tulutoov või kasulik aga Eesti seadustest lähtudes, aga tegelikult on niisugune asi, et seesama Eesti muusika levib ikkagi täiesti uskumatute kohtades, tähendab, tegelikult üks ja teine sponsor võib-olla tänu sellele, et ta on toetanud näiteks Eesti kontserti levib sellistes maailma tipp noh, kasvõi väljaannetes, ajakirjades kataloogides. Et me jah, et me ei kujuta seda ettegi. Noh, sellepärast kaudne kasu on palju suurem kui COWI sponsor oskaks arvata. Jah, kindlasti. Ja peale selle on veel niisugune asi, et vatreetsin nimetas entsüklopeediad ja kataloogid ja kuhu on läinud välja informatsioon Eesti muusika kohta, siis näiteks muusika infokeskusele tuleb ka väga tihti niisuguseid nõudlusi, ma ei suuda neid isegi kõiki alati meelde jätta, mis ja kus see on, sest tagasi sidemeid on suhteliselt vähe, saadad oma infot, aga nemad panevad mingisugusesse kataloogi mingisugusesse, reklaamisele sisse, aga võib-olla selles suhtes oli ma pean selle siiski ära rääkima, võib-olla selles suhtes oli üksümpaatsemaid, et mis minuga on juhtunud viimasel ajal Uus-Meremaraat ka Uus-Meremaa raadiosaates ja Moskva infokeskusele palve, et, et saadaks võimalikult palju informatsiooni inglisekeelset eesti muusika kohta ja tõesti sai neile saadetud siin faksitud ja meilidega saadetud päris suur patakas, selgub siiski, et ühteteist Inglise keeles on juba olemas. Ja tulemus oli see, et möödunud aasta lõpus oli Uus-Meremaa raadios nädal aega iga päev tunniajane saade Eesti muusikast, kus siis kõlas Eesti muusika- ja oli ka sõnaline osa ja mis oli kõige sümpaatsem, oli see, et nad saatsid selle sõnalise osa teksti siia, nii et füüsiliselt hiiul praegu sahtlis see tekst, mis külas möödunud aasta lõpus Uus-Meremaa raadios, aga nädal aega iga päev tunniajane saade Uus-Meremaa. Ja mida ütleksite tänase saate ning ka saadete tsükli lõpetuseks Reet Rämmel ja Mare Põldmäe. Mis puudutab nüüd Eesti muusika infokeskuste, ma ei lähe sellest kaugemale ka oma unistustes praegu siis loomulikult terendab minu silma ees ilus kontor, kus on päris mitu inimest, noh, mitte nii nagu nagu Rootsi infokeskuses, kus on neid 14 kuni 20 aga, aga paar inimest, kus on väga head kuulamistingimused, kus on nojah, see mitu arvutit ei olegi väga suur unistus. Ma arvan, et see on kõige realistlikum, aga just et on niisugune tõepoolest ka teeninduskontor olemas, sellepärast. Ma viimasel ajal olen avastanud, et Moskva infokeskus on väga tugevasti ka teenindava iseloomuga tus. Ja noh, aga teenindusel jällegi omad omad probleemid sellega seoses ja kes ütleme, jõuab sellele rahvusvahelisele infotulvale ka vastupidise tulva tekitada ja, ja saata igale poole sama vastu, mis kõikvõimalikest maailma punktidest siia informatsiooni tuleb. See minu arust on üks, üks kõige olulisemaid punkte, mis ei tohiks jääda unistuseks, vaid tõesti, nii, et kui tuleb Brasiiliast, et siia suur reklaamväljaanne Brasiilia muusika kohta, siis kohe silmapilk saavad need vastu samasuguse eesti muusikaga. See on muidugi praegu hetkel unistus, aga unistada ju võib alati peale, selle viimasel ajal on mul järjest rohkem seda tunnet tekkinud, et unistused siiski võivad vähemalt osad nendest reaalsuseks saada. Minul selles valdkonnas on niisugusi, kuidas öelda, unistusi on tõesti kohe riburada pidi ja nii, nagu Mare ütles, siin nimetas seda muusika infokeskuse maja kontorit, siis tõepoolest nii mõnedki paigad, saalid on meil korda saanud juba Eestis, aga on ka tõesti palju palju kohti, kuhu inimestel võiks olla palju parem meel tulla, lihtsalt palju parem meel olla ja, ja palju lihtsam oma vajalikku teavet kätte saada. Ja üks kahtlemata on, on muusika infokeskus, ka mina loodan seda, et ühel heal päeval on see koht, kus inimesed tõesti läbi käivad. Ja kus on tõesti isu tulla, kus on mugav olla ja, ja kus saab info kiiresti kätte, et üks valdkond, kus kahtlemata Eesti ei ole praegu võib-olla käinud välja seda potentsiaali, mis, mis tegelikult võiks olla, on muusikamänedžeride valdkond. Ja ausalt öelda, kuna niimoodi seda nimetan, siis ma mõtlen siin all nii plaatide, promotsiooni, Kirjastuste promotsiooni kui ka tõepoolest interpreetide promotsiooni. Ja see mänedžeri töö on üks ausalt öelda üks äärmiselt keeruline valdkond maailmas on väga paljud mitte oma eriala inimesed tegelevad sellega küll juristid, küll majandusharidusega inimesed, meil on need reeglina muusik, reeglina muusikud ja see valdkond on tegelikult valdkond, mis, mille töömaa on üle maailma suur ja lai. Nii et see on minu niuke helesinine unistus, kui selles valdkonnas oleksid tõepoolest meil inimesed, kes käiks nii-öelda New Yorgist, Tokyoni käiks suhtleks, müüks, pakuks, ei pakuks seda, mida nad tunnevad. Aitäh, Reet Remmel. Aitäh, Mare Palpe.