Juhan Uppin on olnud rahvamuusika pidude üldjuht 2014. seitsmeteistkümnendal ja 19. aastal laulu ja tantsupidudel. Kaks aastat tagasi pälvis Juhan Uppin ka esimese vabariigi pillimehe aunimetuse. Uppin ütles kultuuriuudistele, ta tugineb eeloleva rahvamuusikapeo korraldamisel eelmiste pidude kogemusele. See formaat on paika loksunud, tuleb nagunii-öelda, rahvamuusikute väikene laulupidu, kontsertina, meie põhiline sõnum või eesmärk, et kuhu see valdkond võiks rohkem jõuda, on see, et noored naudiksid seda muusikategemist mitte lihtsalt ei õpitaks seda kas siis võib-olla mitte päris enese soovist või et õpetajad oskaksid leida inimesi üles, selle sädeme, me oma nii-öelda natukene vanemat mängijat saame näidata oma eeskujuga seda, et see rahvamuusika on päris, absoluutselt igas mõttes ehe muusika ja, ja kui seda teha rõõmuga, sära silmades, siis on seesamaväärselt kuulatav või, või nauditav või elamust pakkuv kui mistahes muusika või kunstivorm. Juhan Uppin ütles ka seda, et traditsiooniliste pilliliikide kõrvale on tulemas ka uusi Ma arvan, et need kõige populaarsemad pillid, mida mängitakse, eks need ka ju aja jooksul muutuvad kogu aeg, et need on meil rahvamuusikapeol esindatud, nendesse riikidesse nii-öelda kuhugi mahuvad. Ja võib-olla noh, mu parim näide võib-olla on tuua siia väga populaarse väikekandle kõrvale tõusev Pill rattaid populaarseim, vihmasel ajal ukulele, mis ühelt poolt Pole eesti rahvamuusika pilju, eks, aga aga siia noh, selles suhtes sobivat temaga saab seda muusikat mängida ja mis saab selle vastu olla, kui on, on üks niisugune tore pill, aga me suuname nad kui teiste omasugustega mandoliini tegid tarridega sinna näppepillid liiki ja selle kaudu loodame, et siis need ukulele mängijat õpiksid nagu seda meie eesti pärimuse salvest pärit kraami ja avastaks, et ainult võib-olla läbi selle pilli peal.