Tere õhtust, kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 27. oktoobri. Mina olen toimetaja. Mart Linnart valitsus otsustas lühendada koroona karantiiniaega seniselt 14-lt päevalt 10-le. Neile, kes on lähikontaktseid kulutatud, kui neil ei ole haigussümptomeid, kui nad on muidu terved, saavad teha 10. päeval testi ja kui see osutub negatiivseks, siis loodetakse nende nii-öelda eneseisolatsiooni periood lõppenuks. Lätis arutavad valitsus ja kriisinõukogu hommikusse saadik, kuidas pandeemiat ohjeldada. Prantsusmaa ja Türgi riigipeale tüli on viinud Euroopa Liidu ja Ankara suhete järsu halvenemise. Nii. USA presidendivalimisteni on jäänud täpselt nädal aega. Tuurime praegust jõuvahekorda ühes võtmeosariigis Pennsylvanias Armeenias tagandanudki vastuluureülem ja piirivalvejuht. ÜRO tühistas näost näkku kohtumised. Sellest ühest delegatsioonis on haiguspuhang. Aasta põllumees 2020 on harjum, piimatootja ja piimakarjakasvataja Kaja piir Felt. Kaheksa aastat tagasi käisin siis seemenduse kursustel ja, ja oma lehmad siis nii-öelda teen ise Tseemendan, võtan poegimised vastu ja valin neile pullid ise. Ilm on homme muutliku pilvisusega, kohati sajab nõrka vihma. Sooja tuleb üheksa kuni 12 kraadi. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1604 esmast koroonatesti, millest 37 osutus positiivseks, edastas terviseamet. Viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on 42,06. Valitsus otsustas lühendada alates esmaspäevast koroona karantiin aega seniselt 14-lt päevalt 10-le. Indrek Kiisler küsis kommentaari sotsiaalminister Tanel Kiigelt, tänades. Valitsus jõudis põhimõttelisele otsusele, mis puudutab enese evolutsiooniperioodi lühendamist nii välismaalt saabunute kui lähikontaktsete puhul. Ametlik valitsuse korraldus tuleb nüüd neljapäeval ja tõenäoliselt jõustub alates uue nädala esmaspäevast ehk teatud selline ikku teatamise periood peab siiski olema kohanemisperiood erinevatele valdkonna asutustele. Aga põhimõte on siis see, et edaspidi võimalik välismaalt saabudes valida siis kas tänase süsteemi kahe testi tegemise vahel või kümnepäevase koduse eneseatsiooni vahel. Ja on ka siis alternatiiv neile, kes on lähikontaktseid kuulutatud, kui neil ei ole haigussümptomeid, kui nad on muidu terved, saavad teha 10. päeval testi ja kui see osutub negatiivseks, siis loodetakse ka nende nii-öelda enesereaktsiooni periood lõppenuks. See annab võimaluse mõnevõrra kiiremini naasta tööellu, see annab võimaluse mõnevõrra ühendada. Võib-olla sellist ka üleliigset ja ebavajaliku kodus olemise perioodi. Ja samal ajal tagab selle, et me laseme siiski ühiskonnaellu tööle minna. Nendel inimestel, kes on reaalselt nakkusohutud, sedasama teed, on tegelikult läinud. Juba. Võib öelda, et pool Euroopa liitu. Mida te otsustasite Leedu asjus, et Leedus on teatavasti koroona nakatumise numbrid väga kõrgeks läinud viimastel päevadel ja selgelt on vaba liikumine Balti riikides praegu ohus, et õigemini täpsemalt öeldes siis Eesti ja Leedu vahel. Tegelikult on niimoodi, et Eestil on tõepoolest kehtestatud omalt poolt siis selline reegel, et Soomest, Lätist ja Leedust on võimalik vabalt liikuda teatud siis kooli Tööalaste, samuti perekondlike sündmuste ja arsti vastuvõtule tõttu. Lisaks sellele õigus siseneda riiki negatiivse koroonaviiruse testi teinud inimestel, kes saabuvad Lätist, Leedust ja Soomest. Kui, kui tegemist on Eesti elanikega, siis nad saavad teha seda testi. Riiki saabudes vaatasime üle reaalselt nii-öelda nakkusjuhtumeid kui palju välismaalt sisse toodud alates viiendast oktoobrist kolme nädala jooksul on kokku Eestisse toodud viirust 60-l juhul välismaalt. Nendest teadaolevalt on olnud kaks Leedust toodud kolm Soomest ja Lätist null. Ehk tegelikult me näeme, et see nende Balti-Soome piirkonna nii-öelda erireegel erisüsteem ei ole nakkusohtu kasvatanud. Valdav osa nakkusjuhtumeid, nagu öeldud, kokku 460 on toodud tegelikult Euroopa Liidu välistest riikidest või teistest Euroopa Liidu riikidest. Ehk ei ole praegu vajadust otseselt neid reegleid muutma minna. Lätis peavad nii valitsus kui eksperdid nakatumisohtu riigis kõrgeks ning hommikust teada on Riias käinud valitsuse ja kriisinõukogu ühine istung, et välja töötada mingit strateegiat pandeemia ohjeldamiseks. Meil on nüüd telefonil Ragnar, tere Ragnar, kas on sellest koosolekust midagi ka juba välja imbunud ja kuidas Lätist pandeemia olukord praegu on? Jah, see pressikonverents, kus tutvustati siis terve päeva jooksul räägitud, et lõppes just äsja ja kohe praegu on algamas veel üks valitsuse istung ja praeguseks on siis teada need olulised põhimõtted, mida siis Läti kavatseb nüüd lähiajal ette võtta. Nendest võib-olla kõige olulisem on see, et Läti tõstab 60 protsendi võrra senist testimise võimekust. Kui praegu tehakse päevas kusagil viie 6000 testi vahel, siis juba nädala lõpust peaks siis saama teha 8000 ja enamgi analüüsi päevas. Nendega on praegu olnud Lätis probleem, sest mõnes paigas on muutunud järjekorrad nädala kuni 10 päeva pikkusteks ja Läti lõpetas ka selle nii-öelda vaba testimise. Mis tähendab seda, et testimiseks on vaja siis arsti saatekirja, kui seda testi just oma raha eest teha ei taha, aga see, kus neid teiste analüüsida, peaks siis nädala lõpuks suurenema, tõenäoliselt siis palgatakse juurde veel inimesi, võetakse teistest meditsiinisektoritest ära, et oleks võimalik neid analüüse siis teha. Mis on veel otsustatud, et sellest nädalast alanud siis seitsmendate kuni 12.-te klasside õpilaste koduõpe jätkub kuni 15. novembrini mitte ei lõpe sellel nädalal ka ära, nagu esialgu oli planeeritud, sest väga palju nakatunuid on just vanemate klasside õpilaste seas ja teada on ka see, et hakatakse maksma veel lisatasu siis nendele meditsiinitöötajatele, kes koroonaviirusega võitlevad. Läti tervikuna, nagu ütles just äsja Terviseminister Ilse vintsijale on nüüd välja töötanud ja heaks kiitnud ka niisugused erinevat värvi ohumärgid. Ja kui vaadata nüüd sellel nelja palli skaalal, siis Läti asub praegu oranži-is ehk ehk siis nii-öelda kolmanda astme ohuolukorras, mis tähendab seda, et järgmine on juba viimane aasta ehk punane ja tänane valitsuse istung ütles ka täiesti selgelt, kui ikkagi piirangutest kinni ei peeta, olukord ei parane, siis ei jää üle muud, kui välja kuulutada erakorraline olukord. Ja olukord tervikuna on selles mõttes hull, et kui me vaatame nüüd nakatunute arvu päevade lõikes, siis tõepoolest on olnud päevi, kus on olnud üle kahe poolesaja, tänased numbrid on küll 136 pisut vähem, aga mis on raske on see, et olukord haiglates muutuma hulluks haiglad ei pea lihtsalt enam koormusele vastu, praegu on juba ligi 200 inimest haiglates ja see ja see piir, mida suudaks haiglad vastavate Lätis on kusagil 250. Kui nüüd võtta ära plaaniline ravi ja võib-olla veel teha juurde, kus ta siis on, on see piir kusagil 1000, aga see eeldaks ikkagi väga suuri ümberkorraldusi tervishoius, nii et et praegu on oht selles, et see tervishoiusüsteem, mis on niigi alafinantseeritud ja nõrguke, ei pea lihtsalt sellele koormusele vastu. Ja nüüd siis tuleb järgnevad nädalad vaadata piirangud, siis annavad leevendust. Ja teistele emade juurde Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni solvamine Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani poolt on ühendanud Euroopa liidrid. Seni Türgiga suhteid hoida üritanud Euroopa Liit võib omasti yli edaspidi muuta. Brüsselist jätkab Joosep Värk. Viimastel kuudel on Euroopa Liidu riikide ja Türgi suhted järsult halvenenud. Seni on pinget tippinud riigipeade vaheliste solvangutega. Nimelt ütles Türgi president Recep Tayyip Erdogan laupäeval, et Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni vaimne tervis vajab ravi. Vastuseks sellele on Euroopa Liidu liidrid üksikute eranditega avaldanud makroonile toetust. Türgi president soovitas seepeale boikoteerida prantslase tooteid. Sama on otsustanud teha Katar ja Kuveit. Ent erinevalt Türgist pole nemad Euroopa Liidu naabrid ega kandidaatriigid. Nende käikude taustal on Euroopa liidritele ilmselt kollektiivselt selgeks saamas, et Euroopa Liidu ja Türgi suhted vajavad suuremat revideerimist. Siinkohal poleks õiglane öelda, et Türgi suhted oleksid seni kuidagi tagaplaanil olnud. Ent fakt, et Ankara kontrollib rändekoridore, on Euroopa Liidu liidreid tagasi hoidnud. Mäletatavasti rääkisid riigijuhid omavahel türgi suhetest pikalt ja laialt oktoobri alguses toimunud Euroopa ülemkogul. Toonane debatt on ilmselt paljudele meelde jäänud Kreeka ja Küprose piinliku taktika valiku pärast takistasid nad ju Valgevene sanktsioonide kehtestamist, sest polnud rahul teiste liidrite suhtumisega Türgisse. Küproslased nõudsid Türgile sanktsioone, kuid teised Euroopa riigid nii tugevaid samme ei soovinud. Muide, ühes kreekakeelsete riikide ümber peenajaks koos Angela Merkeliga oli just Emmanuel Macron. Kahe Euroopa suurima riigi liidrid arvestasid selgelt võimalusega, et liiga kergekäeliselt määratud sanktsioonid võivad rändeolukorda halvendada. Seda enam, et Euroopa liidus endaski ei suudeta rändepakti kokkuleppele jõuda. Oktoobri alguse erakorralisel ülemkogul lepiti kokku, et sel aastal tullakse riigijuhtide tasemel veel kord Türgi suhete juurde tagasi. Selleks pakkus Ankaraga ideaalse võimaluse enne oktoobri keskel toimuvat korralist ülemkogu sest nafta ja gaasi uurimislaev saadeti taas Vahemerele. Vutiriigijuhid põhjapanevaid avaldusi siiski ei teinud. Nüüd aga hea neil enam midagi muud üle, sest detsembris toimub selle aasta viimane ülemkogu ja ega Türgiga palju võimalusi pole jätnud. Kui pinged peaksid järgneva pooleteise kuu jooksul veelgi kuhjuma, on liidrite selge küsimus, kuidas Türgid taltsutada. Sõlmpunktiks siin on rändeteema, mille liidrid ise tegelikult Türgile 2016. aasta rändeleppega andsid. Toonane lepe oli hädalahendus, sest rände teemad pingestusid väga tugevalt ühiskondlikke debatte suuremas osas Euroopa riikides. Nüüd on nendes valik, kas minna tagasi debattide juurde või lasta Türgil ülbitseda. Senine on näidanud, et Euroopa liidu mõistlikes sammudest on türgi vaid ülbust juurde saanud. Joosep Värk, Brüssel. USA presidendivalimisteni on jäänud täpselt nädal aega. Maria-Ann Rohemäe uuris kaalukeele osariigis Pennsylvanias kuidas Donald Trump ja Joe Biden i toetajad viimaseks kampaania spordiks valmistuvad. Pennsylvania osariigi kirdeosas asub 300 seitsmeteistkümne 1000 elanikuga lutserni maakond. See vähetuntud piirkond muutus 2016. aastal Donald Trumpi üllatusliku võidu kehastuseks. Kui senine demokraatlik valijaskond läks suurelt tema taha. Nüüd kutsutakse seda trumpi maaks ja kohalik entusiasm ei ole kuhugi kadunud. Seetõttu kogunetakse suurte kampaania lippude ja siltidega auto paraadile. 2000.-te aastate alguses suleti lutserni maakonnas suur hulk söekaevandusi ja tööstusettevõtteid, mis omakorda tõi kaasa rahvaarvu languse. Kohalike vabariiklaste juhi Justin Berensi sõnul tundsid inimesed, et nad on jäetud unarusse, kuni tuli trump, kes rääkis asjadest, mis olid neile olulised. Ta rääkis tavatöötajate eest, rääkis meie õiguste kaitsmisest. Ta kaitseb meie piire. Ta hoolib Ameerikast ja seab Ameerika ennekõike räägib Donald Trumpi toetaja kinni konklin. Selle piirkonna majandus on väga energiakeskne, frakkimine on siin oluline, see peaks taaskord muutuma elujõuliseks siin piirkonnas ja osariigis. Joe Biden'i kampaania jaoks on äärmiselt oluline kaotus ilu sernis vähendada, et kaalukeele osariigis Pennsylvanias võita. Biden on muuseas sündinud kõrvalmaakonnas läka Vannas, mis jäi neli aastat tagasi küll demokraatidele, kuid napilt, räägib läkavana maakonnademokraatide juht Kriss Pätrik. Minu sõnum on täna, vaadake mõlemat kandidaati, hääletage oma südamega. Hääletage inimese poolt, kes toob teie arvates Ameerika tagasi kokku, mitte ei lõhesta seda veelgi enam. Hääletage kaastundliku mehe poolt. Kohalike demokraatide viis valijateni jõuda on lihtne. Vabatahtlikud riputavad ustele silte, millel on kampaania lubadused ja valimisinformatsioon. Koroonaviiruse tõttu üritatakse vestlusi vältida. Pätrik rõhutab, et tervishoid on nüüd muutunud läkavana elanike jaoks olulisemaks kui kunagi varem. Vabariiklased ähvardavad pidevalt Obama keeri tühistada ja asendada, aga samal ajal ei ole neil plaani tõenäoliselt esimest korda USA ajaloos on ameeriklastel tervisekindlustus ja see on inimeste jaoks oluline. USA presidendivalimised toimuvad kolmandal novembril. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Pennsylvania. Teistest välisteemadest teeb ülevaate Uku Toom. Armeenias tagandati ametist riigi julgeolekuteenistuse vastuluureülem kindralmajor Hannes karumi Ann-ja piirivalveväejuht Kagitavassean. Põhjuseid pole mainitud, kuid julgeolekuteenistuse asejuht armennoivas Jan ütles täna teabetunnis, et julgeolekuteenistusest tuvastati riigireetmise ja Aserbaidžaanile teabe edastamise juhtumid. Tuvastati juhtum, kus värvati endine kõrge sõjaväelane, kes kogus väeosadest mitmesugust teavet ja edastas selle vaenlasele. Tuvastati teinegi juhtum, kus välisriikide kodanikud said teavet mobilisatsiooni kohta. Ütles aga, see on. ÜRO tühistas kõik näost näkku kohtumised, sest üks liikmesriik teatas viie töötaja nakatumisest koroonaviirusega. Ei täpsustatud, millises ÜRO delegatsioonis haiguspuhang oli, kuid asjaga kursis olevate allikate sõnul on see niiger. Hetkel on ta julgeolekunõukogu mittealaline liige. ÜRO meditsiiniteenistus soovitas kontaktsete tuvastamise perioodiks kohtumised tühistada. Venemaal on alates homsest kohustus kanda avalikes rahvarohketes paikades, samuti ühistranspordis taksodes ja liftides maski. Tarbijakaitseamet rasbot, trepp, nats sorr keelas ka kõik avalikud üritused õhtul kella 23-st kuni hommikul kella kuueni. Sel ajal peavad olema suletud ka kohvikud ja restoranid. Pärast eile alanud streiki mitmetes Valgevene tehastes teatas Valgevene president Aleksandr Lukašenko, et riik on seoses opositsiooni algatatud streigiga silmitsi terrorismiohuga ja et see on organiseeritud kuritegelike rühmituste tegevus. Valgevene opositsioonijuht Svetlana Tsihhanovskaja kinnitas, et streigiga on ühinenud Kroodna keemiatehase ekrood, naasot töötajad, samuti Minski autotehase Minski traktoritehas. Mitu 1000 üliõpilast ja pensionäri tuli streikijate toetuseks tänavatele. Täna teatas Lukashenkot, nõuab meeleavaldustel osalenud opositsiooniliste jõudude vallandamist ja tudengite eksmatrikuleerimised. Tudengid, tulite piima, õppige, kes läks seadust rikkudes loota üritusele, kaotab õiguse olla tudeng. Palun saatke nad, kes sõjaväkke, kes tänavale ras kõnnivad tänaval, nad tuleb kõrgkoolist eksmatrikuleerima, ütles Lukašenko sama käibeõppejõudude kohta. Neid on samuti üksikud, kes kõrgkoolides halvasti üleval peavad, ütles ta. Ja tagasi Eestisse aasta põllumees 2020 on Harjumaa piimatootja ja piimakarjakasvataja Kaja piirphelt. Kuna tänavu taheti eriliselt esile tõsta põllumajandusvaldkonnas töötavaid naisi, siis valik tehti just tosina naise seast. Piirphelt juhib Harjumaal Anija vallas osaühingute remmelgamaa. Peale selle on ta põllumeeste koolitaja ja noortalunike eestvedaja. Kaja piir. Feld on esimene naine, kes on saanud aasta põllumehe tiitli. Olev Kenk räägib lähemalt. Kas teie jaoks oli valik selline, et tegelikult valikut ei olnudki, või oli see teadlik valik siia jääda? Ütleme nii, et see oli jah, selline tasapisi tulnud valik, et kõigepealt oli lihtsalt tööle hakata ja hiljem oli siis see valik, kas ma võtan üle, võtsin üle ja, ja veel hiljem oli siis see valik, kas ma jätkan ja suurendan ja tegin ka selle valiku, et tänaseks on siis uus laut ja uus tehnika ja ja maad juurde soetatud, et, et jätkame. Te pöörate väga suurt tähelepanu tõuaretusele, see on ikkagi ilmselt paratamatu, sest muidu need piimakilod ei tule. Täpselt nii, et kaheksa aastat tagasi käisin siis seemenduse kursustel ja, ja oma lehmad siis nii-öelda teen ise, Tseemendan, võtan poegimised vastu ja valin neile pullid ise. Tõuaretus on tõesti üks selline väga oluline teema, millega siis väljalüpsi nii-öelda kõige odavamalt tõsta saab. Siis praegu on praegu püsime siis 11000 pluss graafikus, et vahekokkuvõtet pole teinud, aga, aga võib väga rahul olla, jah. Kas plaanite veel oma majapidamisega suuremaks minna? Pisut üle 80 lüpsilehma, teine samapalju noorloomi ei ole just väga palju. Ei ole just väga palju, aga ma arvan, et selline väike, aga tubli ja kõik loomad on nime- ja nägupidi tuttavad ja juut käib üle, et see on meile täitsa piisav. Kahe aasta pärast toimuva 13. noorte laulu ja tantsupeo rahvamuusikapeo üldjuhiks valiti tuntud muusik, pedagoog ja vabariigi pillimees Juhan Uppin. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Juhan Uppin on olnud rahvamuusika pidude üldjuht 2014. seitsmeteistkümnendal ja 19. aastal laulu ja tantsupidudel. Kaks aastat tagasi pälvis Juhan Uppin ka esimese vabariigi pillimehe aunime Tase Uppin ütles kultuuriuudistele, ta tugineb eeloleva rahvamuusikapeo korraldamisel eelmiste pidude kogemusele. See formaat on paika loksunud, tuleb nagunii-öelda rahvamuusikute väikene laulupidu, kontsertina meie põhiline sõnum või eesmärk, et kuhu see valdkond võiks rohkem jõuda, on see, et noored naudiksid seda muusikategemist, et mitte lihtsalt ei õpitaks seda kas siis võib-olla mitte päris enese soovist või et õpetajad oskaksid leida inimesi üles selle sädeme. Me, ja nii-öelda noh, natukene vanemad mängijad, saame näidata oma eeskuju ka seda, et see rahvamuusika on päris absoluutselt igas mõttes ehe muusika ja, ja kui seda teha rõõmuga sära silmades, siis on seesamaväärselt kuulatav või, või nauditav või elamust pakkuv kui mistahes muusika või kunstivorm. Juhan Uppin ütles ka seda, et traditsiooniliste pilliliikide kõrvale on tulemas ka uusi Need kõige populaarsemad pillid, mida mängitakse, eks need ka ju aja jooksul muutuvad kogu aeg, et need on meil rahvamuusikapeol esindatud, nendesse riikidesse nii-öelda kuhugi mahuvad. Ja võib-olla noh, mu üks parim näide võib-olla on tuua siia väga populaarse väikekandle kõrvale tõusev pill rattaid populaarseim vihmasel ajal ukulele, mis ühelt poolt pole Eesti rahvamuusika pilju, eks, aga aga siia noh, selles suhtes sobivad temaga saab seda muusikat mängida ja mis saab selle vastu olla, kui on, on üks niisugune tore pill, aga me suuname nad nii-öelda kokku teiste omasugustega mandoliini tegid tarridega sinna näppepillid liiki ja selle kaudu loodame, et siis need Ukuleeled mängijad õpiksid nagu seda meie Eesti pärimuse varasalvest pärit kraami ja avastakse ainult võib-olla läbi selle pilli peal. Ilmast räägib meile täna taimi paljak. Venemaal valitseva kõrgrõhkkonna ja lääne pool laiutav madalrõhuala vahel lisandus meile täna lõuna poolt sooja. Eeloleval ööl vahetub õhumass õige pisut jahedama vastu ja teoks saab see vihmasaju saatel. Eesti lääneservast liigub madalrõhulohk ühes tiheda vihmasajuga edasi ida poole. Vastu hommikut Lääne-Eestist alates sajuhood juba harvenevad ja taevas läheb selgemaks. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 11, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Tuul pöördub lühiajaliselt ka läände ja nõrgeneb veidi, aga hommikul algab taas edelatuule tugevnemine. Õhutemperatuuri miinimum langeb sisemaal viie-kuue kraadini, rannikul jääb 10 piirile. Homme päeval on pilvelaamu ja nende vahelt ka päikest näha. Suuremat sadu ei tule aga üksi küülike vihmasabin välistatud pole. Õhtul aga jõuavad saartele tihedamad sajupilved. Tuul puhub lõunast ja edelast kuus kuni 12, rannikul puhanguti 15, saartel kuni 17 meetrit sekundis. Õhusooja üheksa kuni 12 kraadi. Ja lõpuks räägime veel spordist. Seda teeb nüüd Johannes vedru. Naiste tennise Eesti teine reket Kaia Kanepi alustas võidukalt Istanbulis toimuvat 25000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiri avaringis ehk 32 hulgas alistas 35 aastane kanepi tulemusega kuus. Üks, kuus. Kolm hispaanlanna Eva kerra Alvarezi. Naistennisistide jooksvas maailma edetabelis asetseb Kanepi 105. Alvarez 222. kohal. Viiest mängu jooksul teenitud murdepallist realiseeris Kanepi neli. Vastasel ei olnud ühtegi murdepalli. Turniiril esimesena asetatud eestlanna järgmine vastane on temast 20 aastat noorem tšehhitar lutsija Havlitzkova, kes WTA edetabelis paikneb üheksandas 100.. Tegemist on aga andeka noor tennisistiga. Eestijudomaadlejad naasesid Ungarist, kus eelmisel nädalavahetusel toimus kõrgetasemeline ja olümpiakvalifikatsiooni punkte andnud Grand Slam turniir. Profisportlased harjuvad ebamugavustega. Ungari reisiga seoses pidid eestlased andma kokku viis proovi. Kuues seisab veel ees. Budapesti turniirist osa võtta oli oluline, sest praeguse seisuga ei tea keegi liiga täpselt, millised võistlused Tokyo olümpiapiletite heitluses lõpuks kaalukeeleks saavad. Kristjan Tõniste kaotas Budapestis avaringis ja Glenn Christopher Kaljulaidi teises ringis. Mattias Kuusik ei kaalukategoorias kuni 90 kilogrammi pidama kolmandasse ringi. Seal kaotas ta lisaajal selle kehakaalu valitsevale maailmameistrile hollandlastele Noel fant entile. Kuusik pidas maailmameistriga võrdse heitluse, aga otsustavaks sai lisaajal eestlasele antud kolmas hoiatus. Mattias Kuusik. See oli minu jaoks väga-väga valus kaotus, et esimese kahe minutiga sain tilgaks karistust, aga aga enne normaalaja lõppu sai ka tema ühe passiivsuse karistuse ja matš läks lisaajale, kus mul oli kaks karistust ja temal üks karistus, see kolmas karistus, mis andis mulle ka, et kui see, et see on selline õhuke piiri peal jää, kui on, siis matee ehk paus, peab kimono panema vöö vahele tagasi sisse, kui kimono väljas ja mul juhtus see, et ma ise ei teinud seda liigutust ehk moleksin võtnud kimono hõlmast sisse ja pannud seda tagasivöö vahele ja selle eest anti mulle kolmas karistused, et midagi pole öelda reeglite järgi on see on see karistus ja, ja väga-väga valusalt just sellise koha peal säranud. Tänane Päevakaja sai nüüd läbi aitäh kuulamast ja kena õhtut.