Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Tere, alustame saadet olukorrast riigis, Anvar Samost ja Kalle Muuli räägime tänases saates Eesti ja Ameerika Ühendriikides, sest loomulikult lähtuvalt Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ameerika visiidist räägime laulupeost, mis vähem kui tunni aja pärast Tallinna lauluväljakul algab. Räägime Eestis elavatest mitte-eestlastest seda, mida mõned erinevate valdkondade teadlased on siis soovitanud nendega ette võtta internetist ja kui meil aega jääb, siis saate lõpuks ka erinevate erakondade toetusest, aga enne seda kõike tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Olukorrast riigis. Esikohale paigutasime siis president Toomas Hendrik Ilvese nädala algul toimunud mitmepäevase visiidi USAsse president George Bushi kutsel. Arvestades visiidi aega aprillirahutuste järel ja ka neid, et auavaldusi, mis president Toomas Hendrik Ilvesele USA-s osaks said oli tegemist ikkagi väga tähendusrikka ja, ja sümboolses Eestiga. Nad on sündmuseks number kaks on meie hinnangul noorte laulu- ja tantsupidu. Tantsupeo osa kontserdid on juba möödas, laulupeo osa on tunni aja pärast Tallinnasse lauluväljakule. Kolmandaks, üks uus pank Eestis ja kogu Baltimaades tekkimas või juba tekkinud ühendatud iiri pangad, nii võiks seda vist eesti keeli nimetada. Ostis ära Balti-Ameerika ettevõtlusfondi ja, ja kavatseb siinses pangandusega tegelema hakata. Ja nädala sündmuseks number neli on üks äritehing, nimelt ettevõtja Toomas Rüütmann. Kommest auto asutaja, see on siis see firma Misson. Ligi 20 aastat maale toonud Eestis sõidukeid. Ostis Soome kaubanduses kaubanduskontserdilt SLK tagasi. Sellesama ettevõtte neid ruume kasutanud oli. Noh, see otsus pidi tulema üsnagi kiiresti. Olles möödunud aastal müüs ta Essokaale viimased 10 protsenti talle kuulunud aktsiatest, nüüd ta on siis taas sajaprotsendiline automaadi omanik. Ja viiendaks üks sündmus, mida ei toimunud 19. aastase traditsiooniga Tallinna maraton jäi ära, kuna kuna need inimesed, kelle asi on selliseid üritusi lubada või mitte lubada leidsid, et et üritus, mis on aastaid ja aastaid toimunud ja, ja enam-vähem ühesuguste turvanõuetega korra ei ole enam jooksjatele turvaline, et taustaks on muidugi need päris mitmesugused üritused Tallinnas, kus transpordiamet on andnud korraldamiseks loa, nii et on tekkinud tohutud ummikud ja ja inimesed ei saanud tööle ega koju. Tallinna maraton ei ole 19 aasta jooksul isegi nii palju lindusid seganud, et nad üldiselt peaksid selle selle olemas. Või mis ma tahaksin nõuandeTallinna linnavalitsusele, kuna nad on näha, et on vist tekkinud mõningane probleem seoses Tallinna maratoni keeramisega siis meil on juba olemas universaalne lahendus, millega selliseid probleeme lahendatakse. Nimelt tuleks karistada Mati Songiseppa. Nagu juba siin mitu korda kõlanud, on siis Tallinna lauluväljakul kohe-kohe algamas noorte laulupidu kahtlemata äärmiselt oluline sündmus. Jaa jaa. Võib-olla selle aasta kõige selline seda positiivsema tähendusega sündmus siiamaani, mida mina oskan meenutada. Vaatasin hommikul televiisorist laulupeo rongkäiku. Soovitan kõigile hetkel võimalust ja aega on, et siis siinsamas Tallinna lauluväljakule kohale minna. Vaevalt et vaevalt et ühtegi teist sellega võrreldavat sündmust on võimalik niivõrd kodus ja niivõrd omasena ja rahvuslikuna näha. Mis, mis ma, mis ma tahaks öelda selle laulupeo rongkäigu kohta, mida, mida ma vaatasin, on see, et, et see oli selline. Igati rõõmsameelne üritus. Ainuke asi, et oleks tahtnud võib-olla rohkem natuke sinimustvalgeid lippe näha, et see oli neid kuidagi nagu üksikud, et iga vald ja maavalitsus ja koor olid siis näinud vaeva sellega, et mingit oma sümboolikaga lipukesi trükkida või tellida. Ja neid oli ka hästi palju, aga noh, võib-olla mõni teine aasta poleks tundunud niivõrd silmatorkav on aga minu meelest sinimustvalgeid lippe oleks võinud selliselt rohkem olla. Veider, et me küll ei leppinud enne saadet kokku, mida me seoses laulupeoga räägime, aga üks üks mu mõte, mida tegelikult tahtsin väljendada, oli peaaegu, et seesama, mida sa praegu ütlesid, aga, aga mitte niivõrd rongkäigu kohta, vaid see, et Eesti lipu seadus praegu enam ei ole nii jõhker, nagu ta kunagi oli keelasse jõhker, pole ta muidugi kunagi oli jõhker, keelas rahval tegelikult lipu kasutamise väljaspoolametlikult ja riiklikult ettenähtud pühis aga praegu võib ilma nagu politsei karistust kartmata enda mujale heisata lipu igaüks, millal ta tahab. Päris niimoodi lipuseadus on täiesti olemas ja seal on siiski selgelt nimetatud, millal lipu võib heisata staneks, lippu heisata öösel siis ka see Jah, aga praegu ei ole, tegelikult ma, ma nii ekstreemseid juhtumeid tõesti ei pidanud, aga, aga päevasel ajal võib iga pidupäeva puhul, mis inimesele tundub pidupäev, heisata lipu ja, ja laulupeo puhul võiks ju vähemalt Tallinnas olla küll paljud paljud majad lipuehtes, et inimesed, kes on juba üles ärganud ja tahavad kuidagi seda meeleolukat sündmust veel kulukamaks muuta, siis et ilus, onju, kui vanasti pealinna lipu. Las ta olla, lähengi koju. Parandan kohe selle vea ära, et mul ei ole maja peal täna Eesti lippu, aga, aga selles mõttes on tõsi jah, et. Ja sellistel puhkudel minu meelest võiksid kas president või, või peaminister, mida nad aeg-ajalt ka on teinud, väga teretulnud ka üleskutset teha, et inimesed hakkaksid, et alati ei juhtu meie saadet olema ja alati võib-olla ei tule meil ka meelde meeldetuletus. Et alati me ka ei sobi president asendama, eks. Aga ma tahtsin öelda, minu meelest samasse uus seadus on pigem hea, et kui selle vana seaduse ajal tegelikult kohustuslik teatud päevadel lipp heisata ka praegu mõned päevad, kus on kohustuslik, aga neid on väga vähe, vanasti oli neid ikkagi rohkem kui 10 minu meelest aastas neid päevi, kus lipp tuli masti tõmmata siis nüüd on tegelikult selgelt näha, et kes siis on nagu inimene, kellele lipu heiskamine on tähtis, kellele see tähtis ei ole, kes, kes heiskab lipu ja kes seda heiska. Et, et seda samasid kindel olla, et kõik need lipud, mis on nagu pandud linnas mida muideks näiteks jaanipäeval rõõmustavalt palju üles pandud just nimelt sellepärast, et inimesed ise on seda siiralt soovinud ja tundnud, et see on õige. Et see on nagu selles mõttes nagu palju-palju ausam seadus palju, palju palju nagu noh, kuidas öelda, töötab nagu inimestele võimaluse siiski otsustada, mis nende jaoks oluline on. Otsustage siis, et tegemist on suure ja ilusa tähtsa rahvuspühaga, mida, mida võib-olla on küll sõnades siin läbi eetri raske kirjeldada ja võib olla. Võib-olla peaks siis nagu tegema seda, mida, mis võib-olla ei ole kõige tähtsam, aga rääkima numbritest ja selle selle kaudu on lihtsalt väga mugav igasuguseid sündmusi võrrelda ja iseloomustada. Et kui, kui kõiksuguste, rokk-kontsertide ja muude massiürituste puhul me räägime ikkagi numbritest nagu tuhandetest või äärmisel juhul ma mäletan, rabarocki puhul ilmus Postimehe esilehenumber 13000. Laulu mitte 17000 laulupidu on ka kama numbriliste näitaja poolest täiesti auväärne ja pretsedenditu nähtus. Eesti massiürituste ja kultuuriürituste reas ma tean sinu muigest juba, et sa hakkad kohe õllesummeri rääkima aga, aga isegi kui me nagu osalejate kvaliteet ei võrdle et lõppude lõpuks on suur vahe, kas kas on on sul kuskil 60000 joodik või on sul 60000 lauljat kuskil koos, et aga, aga, aga jätame selle kvaliteedivahe nagu ära ja, ja, ja, ja vaatame puhtalt numbreid, siis tegemist on selgelt ka ka praeguste kommertsürituste ajal siiski Eesti juhtiva kultuuriüritusega või, või, või massiüritusega, nii või teisiti, et, et 35000 osavõtjat laulu ja tantsupeost kui ja prognoositavalt ligi 100000 pealtvaatajat. Muidugi võib ütelda, et piletihind ei ole 1000 krooni nii nagu mõnel teisel üritusel. Aga siiski, need on enamasti valdavalt tasulised pealtvaatajad, pileti ostnud pealtvaatajad, nii et nii et hästi hea meel on, et selline traditsioon on nii võimsat suudetud elus hoida. Jah, eks ole, et ma ei tahtnud tegelikult selle summa eest rääkida, aga kuna sa juba viisid jutu sinna, siis ma tahaks ühe tähelepanek lihtsalt esitleda, meil ei ole mitte mingit pistmist loomulikult laulu-tantsupeoga, aga ma vaatan, et õllesummer on saanud endale kõva konkurendi. Et nädala alguses juhtusin nägema kanal2 saatest reporter, ühte lõiku. Eksida võin, aga see oli üks talu Lõuna-Eestis turismitalu, kes oli korraldanud toreda jaanipäeva ürituse, kus ma saan tuhandeid inimesi kelle peamiseks meelelahutuseks oli pildituks joomine. Sõnades seda kirjeldada nagu ka laulupidu, on suhteliselt võimatu, mida, mida oli võimalik televiisorist näha. Et mis, mis mulle mõtted, õllesummerile deviis oli see, et sa näidetega seal turismitalu peremehest, kes puhtsüdamlikult kaamerasse vaadates kinnitas, et tema üritusel ei ole joomisega mingit pistmist. Et see oli see koht, kus minul tekkis ajus lühiühendus ja mulle tuli kohe silme ette Tallinna linnapea Edgar Savisaar Riigikogu liige Evelyn Sepp, pea siis mehike, kes õllesummerit korraldab. Riho Rõõmus, et see kõik nagu käisime korra ajust läbi. Et. Mis võib olla veel ütelda seoses laulu ja tantsupeoga siin? Eelmisel nädalal ilmus lehtedes päris palju selliseid nukravõitu lugusid sellest kuseid lapsekesed söömata paariks tunniks või, või kus neil olid mingisugused muud probleemid, ei olnud wet staadionitel viidud ja nii edasi ja nii edasi, et et kuna tegemist on nii tähtsa üritusega ja, ja nii nii suure ja olulise asjaga, et siis võib-olla peaks sellist riiklikku tähelepanu asjale veelgi rohkem olema, kui teda praegu on, ma ei ütle, et ja linnavalitsus üldse juhatas seda asja toetanud vastupidi, ilma nendeta ei oleks ka ilmselt sel moel teoks saanud, aga aga eks see organiseerimise pool kuna just eriti tegemist on lastega, kes võib-olla ise kodust kaugel niigi on nagu natukene sellises ootamatus olukorras ja iseendaga hästi toime ei pruugi tulla. Võõras suures linnas. Et siis sellist ettevalmistusperioodi organiseerimispoolt võiks ju edaspidi veelgi suurema tähelepanu ja veelgi suure suurejoonelisemalt paremini korraldada, et seal kruubi supi sees oleks neid gruppe mitte kuus, vaid 60 ja nii edasi. Et kindlasti ei oleks see mahavisatud raha, kui sinna natukene rohkem seda raha suunata nii nende korraldajate palkadeks kui ka kui ka siis vahetult toitlustamisele ja jootmisele ja, ja ma ei mõtle alkohoolseid jooke kindlasti, kui ka transpordiks, et ei peaks peaks siis kõik olema sellise. Ehk õnnestub liini peale. Olukorrast riigis. Ja räägime nüüd vahelduseks ka pisut pool välispoliitilistel teemadel. Eesti president Toomas Hendrik Ilves oli nädala esimesel poolel Ameerika Ühendriikides Washingtonis kus ta väga pikalt ja põhjalikult kohtus Ameerika Ühendriikide presidendi George tabeli Bushiga. Ma ausalt öeldes arvan, et sellest on Eesti ajakirjandus isegi nagu vähe räägitud, kuigi ei saa just öelda, et see alakajastatud oleks olnud, aga tihti me ise ei, ei mõista teatud sündmuste konteksti ja ja on on raske nagu erinevate välisvisiitide taustal näha seda Ilvese valge maja külastuse tegelike tähendustega. Vist võib rahulikult seda veelkord üle öelda, et Eesti ei ole. Maailma poliitikas kunagi nii tugevalt kaardil olnud nagu praegu, kui välja arvata Eesti taasiseseisvumise aastad 1000 990991. Aga pärast seda kindlasti ei ole Eesti niivõrd palju rahvusvahelist tähelepanu osutatud ja siin on mitme teguri koosmõju. Ilmselt osa nendest teguritest on pigem pigem sellised, mille kohta oleks raske öelda, et nad on teretulnud. Aga osa teguritest on kindlasti sellised, mis on meie enda kogu rahva teene ja, ja meie poliitikute teine ja ja. Niisugune see niisugune olukord nagu on jällegi väsimatult on räägitud sellest, kui kaua kestis Ilvese ja Bushi kohtumine ja, ja kui, kui milliste millistelt, millistel tingimustel Ilvest Ameerikas presidendi juures vastu võeti. Ja ma kujutan ette, et mõnel inimesel võib olla sellest ka kerge mürgituse, eriti arvestades seda, et ka Eestis on kõik küllalt palju inimesi, kelle meelest Ameerika ühendriigid on üks äärmiselt ilge riik. Kindlasti hullem kui Venemaa, eks et noh, lollidele jääb kindlasti nende vabadus loll olla ja asjadest lollisti aru saada, aga see muidugi ei muuda seda, et Eesti on tõenäoliselt üks kõige olulisemaid allikaid Ameerika administratsioonile kellelt saadud informatsiooni najal kujundatakse Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja Euroopa-suunalist poliitikat, et see kõlas väga kuidas öelda suurelt, aga tõenäoliselt see väga vale või üldse mitte. Ega niisuguste visiitide juures ju ei ole. Neid küsimusi, mida otsustatakse, lahendatakse kuigi palju. Võimalik, et seal visiidil on mingi mõju Eesti ja USA. Sissesõidusuhetele Visa Visa nõuetele kui sedagi, aga aga võimalik, et seal see mõju on võib-olla, et on veel mingisuguseid sisulisi mõjusid. Põhimõtteliselt selliste visiitide. Tähtsus või, või siis see sisu seisnebki selles vormis, ehk siis selles tõepoolest, et kui palju aega üks või teine isik kellelegi pühendab, kuhu inimene magama pannakse, kust teda vastu võetakse, kes on õhtusöögile kutsutud millises vormis, kui kaua temaga vesteldakse, kas ta viiakse oma vanematega ankrusse või ei viida ja nii edasi ja nii edasi, et see on tegelikult see ongi sisu ja, ja. Ja muud muud sisu ilmselt sellel visiidil väga palju ei olegi, aga aga need märgid, need rõhuasetused, need žestid, need, need ongi see, mida tegelikult Eesti ootab või vajab sealt. Et et. Mida on meil Ameerikat siis nagu tahta oma julgeolekuline toetust, see on nagu kõige kõige põhilisem asi ja, ja nende žestidega kinnitatakse meile seda, et me peame teid väga tähtsaks. Me oleme aru saanud, mida te vajate ja me pakume seda ja olge mureta, selles suhtes et et me ei käi ju sealt mingisugust majandusabi lunimas või, või mis tahes muud asja enam saamas ammu. Ja, ja noh ma ei tea kuidagi naeruvääristada seda, et nüüd buss pani ilvese magama sinna või, või või võttis ta vastu nii kaua ja et ajakirjandus kirjutab sellest, et see on tähtis, ongi tähtis, see ongi selliste visiitide puhul tähtis. Kas sind üldse kutsutakse Ameerikasse USA presidendiga kohtuma või sind võetakse vastu 10 minutit või sind võtab vastu kolmas laua ülem, see on, see ongi tähtsuse küsimus ja see ongi nagu asjavorm on asja sisu antud juhul ja sellest, kes ei saa sellest aru, see, see sellel on endal nagu midagi viga, mitte sellele, et kes kirjutab, et ajakirjandusel ei ole sellele visiidile muud tähendust või tähtsust anda, kui tal on, et mingisuguseid salaleppeid või sõlmitud ja, ja nendest ei ole ka midagi kirjutada. Siin võib-olla peab üle kordama ka sellele, et ega Ilvese kohtunud Washingtonis ainult George Bushiga ta kohtus sedasama. Valge maja kohtumisel oli. Oli kohal ka. Ühendriikide asepresident Dick džiini kes on ju võib-olla Bush'ist mõningal määral isegi olulisem mees, kui rääkida Ameerika Ühendriikide. Tegevusest NATO-s või tema suhetest suhetest Euroopa Liiduga. Pärast seda, kui Ilves oli käinud Valges Majas, külastas ta kaitseministeeriumi, kus ta kohtus kaitseministriga Robert Gatesi ka siis ta käis. Kus ta kohtus samuti näiteks esindajatekoja väliskomisjoni esimehe Tomlentusega aga ka kongressi esindajatekoja spiikri demokraadi Antsipelhoosiga ja pärast seda veel terve rida selliseid kohtumisi, mille puhul ma kujutan ette, et iga eesti poliitik raporteeriks mitu päeva järgemööda oma pressiesindajate kaudu nendest kohtumistest aga nende kõikide suurte nimede kõrval leidnud juba mõnevõrra nagu väiksemaks, aga üks inimene, kellega Ilves USA-s ka kokku sai, oli siis kongressi esindajatekoja vähemuse vabariiklasest liider John pöönelise džentelmen tuleks ka vist kas nüüd järgmisel või järgmisel nädalal Tallinnat külastama. Et jällegi veel kord võib öelda, et, et kui üks ühe riigi riigipea läheb Ameerika ühendriikidesse siis see seltskond, kellega Toomas Hendrik Ilves Ameerikas kohtus see on tegelikult öeldagi nagu uss list natuke paremat ei ole enam võimalik tegelikult kokku panna. Ja vaevalt et nüüd igal riigil, eriti riigil, mille rahvaarv on 1,34 miljonit, õnnestub üldse sellist kohtumiste seeriat korraldada. Siin võiks võib-olla meelde tuletada lihtsalt, et meil on üks põhjanaaber, kes on tore demokraatlik riik kelle president on vist kuus või seitse korda kohtunud Venemaa presidendiga. Kuid kelle president ei ole suutnud kordagi saada kutset valgesse majja ega, ega üleüldse kutset kohtumisele Ameerika Ühendriikide presidendiga. Nii et. Selgelt on selles kõiges võimalik näha ka sellist sõnumit Ameerika Ühendriikide poolset sõnumit selle kohta, et Eesti on Ameerika Ühendriikide jaoks prioriteetne tähtis oluline riik, ükskõik mis need põhjused siis ka ei ole, kas vaadata neid nagu selles kontekstis, et põhjuseks on Eesti teatavad julgeoleku riskid eelkõige lähtuvalt Venemaast või siis põhjuseks on see, et Eesti on siis see Riik, kellel on oskused, teadmised, kogemused, demokraatia arendamisest Riikluse ülesehitamisest postsotsialistlikus ruumis, et et nii ühelt kui teiselt poolt meie jaoks Hea, et sa Soomet meenutasid, et ma just tahtsin rääkida seoses Eesti presidendi visiidiga USAsse natuke ka sellest, et see on väga tore ja, ja ilmselt parim meie julgeoleku tagatis, et me saame NATO juhtiva riigiga ja, ja maailma ilmselt sõjaliselt vaieldamatult võimsama riigiga nii hästi läbi. Ja et et noh, sisuliselt USA ikkagi garanteerib meie julgeolekut praegu. Samas ei, julgeolek ei koosne ju ainult sellest, et meil on ühe riigiga maailmas väga head suhted ja, ja, ja sellega oleks nagu kõik probleemid lahendatud. Et kui sa meenutad kaks nädalat tagasi või vähem tehtud kaitsejõudude juhataja Ants Laaneotsa avaldust Eesti kaitsevõime kohta siis ma ütleksin küll, et, et välismissioonide või siis sellisele Ameerikalt abi otsimise varju on selgelt jäänud Eesti enda kaitsevõime ja, ja kaitsealane koostöö naaberriikidega. Et kui sa Soomet meenutad, siis Soome tõepoolest ei ela võib-olla üle oma oma oma parimaid suhteid Ameerika Ühendriikidega hetkel aga see ei tähenda, et nende julgeolek oleks kuidagi kehvem kui Eestil või et neid nende julgeolek oleks. Või et nad oleksid halvasti kaitstud riik. Et ma arvan, et see, et meil on häid sõpru ja et me saame hästi läbi nende riikidega, kes võivad meid häda korral kaitsta, ei tähenda seda sugugi, et me peaksime oma sellise sisemaid maise julgeolekuomaenda kaitsevõime jaama oma koostöö lähiriikidega kuidagi unarusse jätma. See need asjad ei ole vastavad veetvaid peaksid ikkagi teineteist tugevdama. Paraku tundub küll nii, et. Me oleme panemas mune justkui ühte korvi. Et kui on meil selline tugev liitlane, kui oleme karu või lõviga sõbrad praegu küll karu karuga on vähem, aga lõviga rohkem. Et siis nagu endale ei olegi vaja kuidagi muskleid kasvatada või, või enda julgeoleku eest valmis olla, et see on tegelikult väga ohtlik tendents. Sõprus võib olla ja võib kesta võib katkeda. Maailma poliitika võib igatpidi muutuda ja iial ei tea ette, mis, mis, mis juhtuma võib hakata, et me peaksime ikkagi omaenda kaitseb kaitsevõimesse palju rohkem panustama kui praegu. Mis iseenesest on ka päris põnev teema, et kuidas maailma suurriigid nagu suhtuvad oma Headesse sõpradesse, et kui näiteks võrrelda Venemaad ja Ameerika Ühendriike, mida mina tegelikult väga tihti teha ei taha, mida, mida, mida sageli siiski harrastatakse äärmiselt rumalal moel siis Ameerika Ühendriigid on kahtlemata selline liitlane, kes enamusele oma sõpradele ka midagi annab. Venemaa poole peal me näeme, et kasvõi sedasama Soome-Vene suhete ajalugu vaadates siis võtame siis viimased 10 aastat, siis Soome on küll väga tohutult pingutanud ja üritanud pidi oma sõprust ja toetust ja mida iganes, nagu väljendada, vastu on saadud äärmiselt vähe küsimustes, mis on Soomele majanduslikus mõttes väga tähtsad, nagu nüüd see viimane puutollide küsimus tänasest siis peaksid Venemaal siis jõustuma arusaamatult kõrgeid puu välja tollid, mis panevad, et löögi alla kogu Soome ja muide ka Eesti näiteks puidutöötlemissektori siis Soome tegi uskumatuid jõupingutusi, et kas siis üldiselt nende puidutollidega midagi muuta või siis saavutada enda jaoks mingisugune erand. Tulemus oli absoluutne ümmargune null. Ja neid näiteid minevikust võimalik leida veel veel, ehk mis, ma tahan öelda siis seda, et tore, võib olla ju Putiniga kuus või seitse korda kohtuda. Ja Soome president on vist kuskil isegi öelnud sellise tsitaadi, et kui ma nüüd õigesti, kui ma nüüd õigesti mäletan, siis see oli siis, kui Halonen oli maikuus New Yorgis ja Washingtonis ja Soome üritas saavutada kohtumist. Haloneni ja George Bushi vahel, aga USA administratsioon seal tagasi lükkas siis intervjuus MTV3, ütle siis Soome president Halonen seda, et Soome on Venemaale veidi tähtsam kui USA Austrias, kui, kui, kui USA-le, et kui ma kuuleks Eesti presidenti kuskile ütlema seda, et Eesti on Venemaale ilmselgelt tähtsam kui USA-le, siis mul tõuseksid vist küll väga mitmed ihukarvad püsti see tõst, et midagi head, aga positiivselt sellisest suhtest kahtlemata oodata ei ole. Me võiksime vaadata, aga muideks siin nagu korraks nagu lõuna poole Ida-Euroopat laiemalt ja küsida, et millist välispoliitilist tähelendu me võime siis Toomas Hendrik Ilvese näol veel siin oodata. Ja ma usun, et võimalused on väga suured, sellepärast et ka see balti riike vaadates. Läti uus president on. Selline inimene, kelle pärast vist suurel hulgal lätlastest on juba praegu esimese paari nädala järel äärmiselt piinlik. Tegemist on tõenäoliselt suhteliselt oskusliku arstiga, kellest aga laiem seltskond midagi kuulnud olla ei ole. Kelle esinemisoskused on nigelad, kelle taust on sedavõrd ilmetu, et põhiliselt on ajakirjanduses ja sealhulgas ka välisajakirjanduses on räägitud sellest, et Tibki julgena võttis ta patsientidelt vastu raha, mis sisuliselt kujutas endast altkäemaksu. Ja nüüd peab maksuamet välja mõtlema mingi juriidilise nõksu, mis päästaks presidendi piinlikust tagantjärele tulumaksu maksmisest. Eks. Leedus on president, kes on päris vana, kes on küll Põhja-Ameerika taustaga, aga selgelt oma. Rahvusvaheliselt võimekuselt ei ole ilmselt võrreldav ilmesega ilvesega, nagu ei olnud võrreldav ka Läti endise presidendi Vike-Freiberga-Freiberga. Ja kui me vaatame veelgi laiemalt Ida-Euroopas ringi, siis ilmselt tuleb tõesti nõustuda eelmise nädala ajakirjaga ökonomist, kes märkis, et Ida-Euroopas on olemas kaks suure suurusjärgu riigipead, kellest üks on siis Toomas-Hendrik Ilves ja teine. Nii naljakas kui see selles kontekstis ka ei tundu, on Venemaa president Vladimir Putin. Ja no ma saan aru muidugi, et Läti, Läti presidendi isik tekitab eestlastes teatud kahjurõõmu, nii nagu naabrite äpardused See ei ole nüüd küll mingi äpa kikka läti rahva poolt valitud poliitikute, nende poliitikute enamuse kindel soov määrata ametisse president, kes ei hakkaks oma nina nende asjadesse toppima erinevalt Freidel kass, kes kasvas oma ametis sedavõrd suureks, et segas Läti poliitikutel mõnusalt korrumpeerunud. Mis ma arvan, et Eestile on Eestil on Läti õnnetus siiski õnnetuseks pigem et et kui sa vaatad nagu balti riikide koostööd, mida vahel nagu on ja vahel ei ole pigem ei ole, et siis see väga palju on sõltunud just nimelt presidendid presidentide isikutest. Et Ajal, kui Läti presidendiks oli Freiberga ja Eesti presidendiks oli Arnold Rüütel ei kippunud, et need suhted sujuma just nimelt isikute tõttu. Eesti president sai pigem läbi Läti presidendiga ja ja ajas ajas püüdis temaga mingeid asju ajada. Samas Läti president esines suhteliselt selliste Soolosooloesineja rollis nüüd ilmselt kipub olema niiviisi, et Eesti president hakkab sooloesinejaks, mis võib-olla Eestile mingis mõttes hea tähelepanu mõttes, aga, aga kindlasti ei paranda kuigivõrd balti koostööd ja ütleme niiviisi, niivõrd erinevate isikute niivõrd erinev presidendi rolli tähtsustamine Pigem pigem jah, segab või nõrgestab seda koostööd mis on niigi vaevaline ja, ja peaaegu et olematu. Aga muide, see on omaette nagu fenomen. Et Eestis või Balti riikidesse presidendi roll nii tähtis on, oleme ju parlamentaarne riik ja kui sa kujutaksid ette, et, et USA tahab Saksamaale näiteks Oma sellist lugupidamist ja austust avaldada, siis ta kindlasti kutsuks endale külla kantsler kantsleri mitte mitte sugugi presidenti, kelle nime tõenäoliselt Te ei suuda USA president isegi meenutada, nii see asi nii hull muidugi on paugupealt, et, et tegelikult ju on Saksamaal samasugune parlamentaarne riik nagu Eesti või, või Lätigi ja noh, me võime siin ju või nagu Soome või nagu Soomegi Soome on siiski olnud ajalooliselt rohkem presidentaalne riik kui, kui, kui Eesti tema presidendi roll või volitused muutusid ju alles alles hiljaaegu ja seal nad siiski ei ole ka päris nagu võrreldavad või päris samasugused nagu Eesti presidendile, aga pigem meenutab ikkagi Balti või Eesti president nagu Saksamaa presidenti oma oma põhiseaduslikku trollid, kui siin meenutada meie äsja 15 aastast saanud põhiseadust. Mis ma tahan veel lätlaste kohta öeldud. Minu meelest üldse tartlastega praegu natukene halvasti, sellepärast et olen juba näinud ajakirjanduses kasutatavat lätlaste kohta ühte mugandus sõnast finnandiseerumine ja see ei ole ehk võib-olla isegi nii väga. Noh, kuidas öelda üle võlli võrdlus või kirjeldus, sellepärast et lätlased on praegu pandud tõesti Venemaa poolt väga osavalt sellisesse olukorda, kus Nad on valitsuse tasandil nõus praktiliselt ükskõik mida tegema et mitte ära rikkuda suhteid Venemaaga, kus on siis justkui nagu oodata riigi tuumalt piirilepingu ratifitseerimist. Loomulikult oleks tore, kui vähemalt kui, kui ka siis Läti saaks oma piirilepingu Venemaaga lõppkokkuvõttes alla kirjutatud, aga Peab olema küll päris pime, alla ta kirjutatud on ratifitseeritud ja jõustatud. Et peab olema küll samas päris pime, et mitte aru saada, et venelased kasutavad seda piirilepingu teemat sugugi mitte sellepärast, et omada ühe Euroopa liidu riigiga lõplikult reguleeritud piiri või kasutavad selle Läti poliitika manipuleerimiseks ja antud juhul on see manipulatsioon ikkagi viinud selleni, et äkki liik hakkab kohati nägu kaotama. Näiteks lubatakse Riia kesklinnas üheksandal mail anda kontserdi Vene dessantvägede ansamblile, kes esitab siis nõukogude aegseid patriootlike laule. Või siis Riia linnavolikogu nõustub Vene saatkonna palvel kuskile nii-öelda vabastajate monumendi külge tagasi panema nõukogude aegse teksti, selliseid markantsemaid näiteid, aga kui vaadata nagu selliseid vähem vähem silmatorkavaid asju, siis neid fakte on veel ja veel. Ja ausalt öeldes ma väga imestaks, kui ühel hetkel selle manipulatsiooni ülitaksel Venemaa keerata Kremli keelata siis kuidagi Eesti ja Läti suhete lõhkumiseks näiteks leidis mingi ettekäände seostades selle Eestiga, öeldes, et selle Eesti just nimelt paha eesti tõttu. Vaadake nüüd teie, lätlased ei saa seda piirilepingut ka, et teil endal pole nagu väga vigagi, vot eestlaste tõttu me ei saa seda piirilepingut ratifitseerida. Et selline asjade käik ei oleks praeguses olukorras, arvestades seda, kes Venemaad juhivad, sugugi mitte üllatav. Ja siis oleks nagu eriti kahju kui. Eesti ja Läti suhted. Viga saaksid, peame, peame sellega arvestama, et meil on kahetsusväärselt üks naaber, kes on teinud aastaid pingutusi selleks, et baltiliike omavahel ka mingisugust seri laagritesse vedada ja ei saa välistada, et praegu on ta selle õnnestumisele kahtlaselt lähedal. Räägime siis sarnastes teemades pisut edasi, et kohalikest mitte-eestlastest sel nädalal terve rida erinevaid teadlasi ma pean, nimetasite üles otsima, aga. Ma võin nüüd ütelda Martin Ehala, Mati Heidmets, Leif Kalev, Aleksander Pulver, Rein Ruutsoo, Raivo Vetik. Pakkusid välja siis hulga nõuandeid mida valitsus, mida poliitikud peaksid tegema selleks, et sellised aprilli lõpu lahutuste-laadsed sündmused ei korduks, et. Et venekeelsed inimesed paremini lõimuksid Eesti ühiskonnaga, aga Austrias, lugedes nüüd neid ajakirjanduses ilmunud kajastusi Uuringust uuringu nimi on Eesti ühiskonna integratsiooni võimalikkusest peale pronksööd juba see nimi on iseenesest selline, mis tegelikult keerata väga suurt. Noh, usaldus selle uuringu suhtes siis esiteks ma võiks öelda, et siin ei ole nagu midagi väga teaduslikku ega midagi ka väga, väga uudset, see on täpselt sama vana jutt, mida me oleme erinevatest suurest olengi kuulnud, et esiteks tegelikult ikkagi eestlased peaks jätkuvalt järeleandmisi tegema. Et peaks olema plikum ja peaks olema kuidagi sallivam ja peaks jätkuvalt veel rohkem raha kulutama vene kogukonna integreerimise peale ja seda ka lugeda. Muidugi liin lutsoja ja Raivo vetiku taoliste inimeste sulest, et et valitsus on kõik valesti teinud. Seoses selle Nõukogude monumendi kõrvaldamisega seemneid ka ei ole mingi eriti suur üllatus, et üllatus on pigem see, et see jutt on sinivaoshoitud, et kalt kart oleks ju võinud hoopis seda, et öeldakse otsesõnu ära, et et. Andrus Ansip minema vabandama ning kuju tuleb tagasi tuua. Midagi otseselt sõnu sellist poliitilist ei ole, selles tekstis öeldud, aga küll. Küll tekib teadlaste avalduste puhul sageli see fenomen, et kui alla on kirjutanud inimesed, kes on teaduskraadiga või kes nimetavad ennast teadlaseks, siis siis millegipärast arvatakse, et see, mida nad esitavad, on mingi teadus või teadustekst või teaduslikul alusel põhinev tekst. Massimeedias tihti saab sellised avaldused just sellise tooni isegi või sellise tausta, isegi kui asjaosalised nii ei mõtle. Et noh, kui insenerid kirjutaksid valitsusele kirja, siis on selge, et tegemist ei ole insenertehnilise rajatisega, vaid on lihtsalt reainsenerikutset omavate inimeste seisukohaga. Samamoodi kui arstid kirjutavad kirja valitsusele, et siis ei ole tegemist meditsiiniaktiga. Ja, ja samamoodi minu meelest nende teadlaste kiri ei sisalda suurt midagi teaduslikku, vaid on lihtsalt kuue, kuue kodaniku pöördumine valitsuse poole oma arvamustega sellest, et mis nüüd tuleks teha või kuidas olla noh, selles mõttes nagu ei maksa minu meelest seda dokumenti kuidagi üle tähtsustada või pidada mingisuguseks selliseks. Epohhiloovaks või, või, või kardinaalseks paberiks, et neid arvamusi, mida nüüd teha on küll ja küll ju peale aprillisündmusi välja öeldud, seda on teinud, et kõiksuguste elukutsete esindajad ja pole ime, kui seda ka teevad teadlased, kellest vähemalt osa, kui mitte kõik ju kirjutasid vahetult enne aprillisündmusi või õigemini peaaegu nende lävel suure hoiatuskirja valitsusele, et seda pronkssõdurit ei tohi ikka sealt ära viia, see tuleb kohe sinna järele jätta. Et mis, nagu nendes selles dokumendis mind kõige rohkem häirib või üllatab, on see, et et see lähtub eeldusest, et, Midagi on hirmsasti vene kogukonnaga siin Eestis lahti või et midagi on nagu läinud kuidagi eestlaste ja venelaste suhetes hullemaks, ootamatult ja üleöö. Mu meelest on see selline arusaamine või käsitlus täiesti vale, et kui me vaatame nagu Vene kogukonna käitumist läbi aegade siis kindlasti on nagu integratsioon toiminud või on siis assimileerimine toimunud või, või mis iganes. See, mismoodi vene kogukond käitus Eestis aastal 89 või 91 või, või 90, kui Toompead rünnati oli ikka märksa hullem ja märksa karmim kui kui praegu, kui leitakse ka suurel Moskva esitusel ja, ja sellisel aasta läbi kestnud pinget üle üleskütmise järel leitakse siis 2000 3000. Noorukid, kes märatsevad ja peksavad akna rahase puru. Et ma arvan, et 15 aastat tagasi oleks 20000 mingisugune ime olnud neid märatsejaid Tallinna tänavatel. Et. Teine teine täpselt sama asjaga seostuv eksitus on minu meelest, et, et justkui meil oleks vahepeal kõik korras, Alt-ei, need inimesed on olnud olemas ja, ja nad on täpselt niisamuti arvanud nende, nende kodune kasvatus, hoiakud, suhtumine on olnud põhimõtteliselt needsamad. Küsimus on selles, et kas neil on olnud julgust, kas neil on olnud ässitajaid, kas need on olnud ööpimedust ja, ja, ja sellist anonüümset noh, lõhkumisvabadust ja, ja kedagi, kes oleks ütelnud, et tehke seda. Ja me toetame teid, te ajate õiget asja. Pigem pigem, selles on küsimus olnud ja ja ma arvan küll, et siin ei viimastel aastatel küll midagi selles vallas hullemaks läinud ja ja mingisuguseid suuri kapitaalseid vigu, et Eesti riik oleks teinud. Muidugi ma olen nõus sellega, et jutud mingisugusest integratsioonist lõimumisest et need on olnud elukauged, jutud, et eesti ja vene kogukond on elanud üksteisest mööda aga midagi hullu ei ole, kui nad samamoodi edasi elavad. No kui ma nüüd õigesti aru saan, siis tegelikult see Uuring ei ole päris nagu insenertehniliste töötajate kiri peaministrile selles mõttes insenertehniliste töötajate kirja eest vaevalt et peaministri büroo kunagi maksma kavatseb hakata. Nüüd see uuring oli siiski rahvastikuministri büroo tellimus, konkreetselt nendelt kuuelt teadlaselt ja seda tellimus ma ei ole päris kindel, mina pole arvet näinud, aga, aga või lepingut, aga ma usun, et kui tellimus, siis kindlasti makstaksegi raha antud juhul maksumaksja raha ja maksumaksja raha sihukest kräppi tellida. Väga vabandan, see on maksumaksja raha raiskamine. Kunagi oli päris tore oletus, mis tõi rahandusminister Tõnis Palts, mis, kes siis palus teatada raiskamisest rahandusministeeriumi koduleheküljel isegi vastav mingisugune rubriik olemas, et ma tean, et see algatus on vist vajunud unustuse hõlma, aga ma kasutan siis võimalust ja teatan laiemalt rahandusminister Ivari Padarile näiteks riigieelarve raha raiskamisest, mõttetu jutu tellimise peale. Aga tahaks veel tähelepanu juhtida ühele arvustusele või analüüsile mille siis kirjutas Eesti Päevalehes sellesama uuringu läbilugenuna Tallinna Ülikooli eesti keele dotsent Mart Rannut ja noh, see võtab põhimõtteliselt kokku kõik selle, mis, mis siis selles uuringus nagu valesti oli. Muu hulgas ta mainib ka seda, et enamus nendest soovitustest on Eesti riigile kahjulikud või siis lihtsalt ebapädevad. Ja enamus sellest uuringu sentimendist on selline laiutav rahvuslik alaväärsus kompleks umbes et kuidas me ikka ise oleme süüdi, sõna okupant ei tohi mainida. Eestlased peaksid suhtumist muutma, lepinis pingutame edasi, see kõik on ikka ikka äärmiselt imelikud. Ja selles mõttes ma olen Mart andmetega nõus lõpuks mängima hakanud ka siin, et rahvastikuministri kipuvad olema nukitsamehe klassifikatsiooni järgi üks l ja teine l. Mäletatavasti siis seal nukitsamehe filmis oli üks loll ja teine laisk ja kellelegi kardetavasti. Mart on siinkohal õigus. Ma toon lihtsalt ühe näite näite elust, et siin nädala keskel ilmus Postimehes uudis, kus oli juttu sellest mõned Načsnaida suuri vabaduses viibivad tegelased eesotsas kellelegi July sulav luubiga, kellest meil ka siin saates on ühe korra mai alguses põgusalt juttu olnud seoses tema isikliku koduleheküljega internetis, mis jättis mulle isiklikult väga sügava mulje. Siis seesama sulalumi nimeline kodanik kutsus üles või juhtis mingit algatust tuvastamaks neid politseinikke, kes osalesid aprillirahutuste mahasurumises ja kes nime järgi otsustades on vene rahvusest. Ausalt, ma ei saa aru, miks plasse Jüri Solovjov on vabalt kuskil Tallinnas miks ta ei ole eeluurimisi, ise vaataks, sest et sellise asja kohta on olemas ka paragrahv. Aga selle põhjuseks, miks ta ei ole seal, kus tema koht on, on see, et endiselt on kõigis kaasa arvatud ka politseistruktuurides ja ja noh, teadlaste seas, ajakirjanike seas on selline mingisugune valehäbi, mille kohaselt inimene kes otseselt tegeleb Eesti riigivastase tegevusega, teda ei nimetata isegi kurjategijaks ega pätiks, nimetataks aktivistiks tegemist son Öise vahtkonna aktivistid, kes kutsub üles tuvastama vene rahvusest politseiniku, kes tegid seda, mis oli nende kohus, kes seisid Eesti riigikaitsele ja nii edasi. Et mitte mitte jääda üldse, on see alaväärsus kompleks, Anvar ma võib-olla, et mõned asjad siis loen ette, mida? Teadlased soovitavad siis valitsusele, et saavutada erakondade kokkulepe, loobuda rahvuspopulismi kasutamisest valimisvõitluses? No tule eile meile võiks ju saavutada siis erakondade kokkulepe loobuda üldse populismi kasutamisest valimisvalitsus valimisvõitluses, et selliseid, selliseid. Ta Citrus võiks ju, võiks ju täpselt samuti ütelda, et saavutada kokkulepe siis venelastega, et hakkame sõbralikult elama, enam aknaid ei lõhu. Hea küll, puhas selline sõnamulin või siis mis nagu tõsisemaks juba läheb, on venekeelsetele koolidele koolidele sobivate ajalooõpikute välja tööta, mida see tähendab üldse muideks kuula nüüd rahulikult. Esiteks on siin eelduseks see, et Eestis peavad olema venekeelsed koolid, leibu toome teistsuguse ajalooõpikud. Jah, selle peavad olema sobivad ajalooõpikud, aga juba iseenesest eelduseks see, et Eesti riigis, kus on päris selgelt ja ühemõtteliselt põhiseaduse paragrahviga kuus ette nähtud ainult üks riigikeel on eesti teadlaste arvates nagu vajalik. Ja, ja jäädagi nagu venekeelse koolihariduse andmise juurde. Et mu meelest on väga hiljaks jäädud üleminekuga eesti õppekeelele vene koolides ja see on üks põhjus, miks meil ikkagi tekib ja tekib neid noori, kes tahavad siin vene võimude mahitusel märatseda. Et Eestil ei ole mingit põhjust anda, anda väga pikalt ja väga kaua siin venekeelset kooliharidust, vastupidi, võimalikult kiiresti tuleb minna üle ainult riigikeelsele õppele ja kui mingid kogukonnad tahavad eraldi endale rahvuskeelseid koole, lasku käia, Eesti riik võiks seda mõõdukalt toetada, nii nagu mõned teised riigid toetavad oma rahvusvähemuste vähemuste koolis käimist. Aga riigikeel koolides on õpetamisel absoluutselt loomulik ja ainumõeldav. Et, et juba see suhtumise alus on, on kuidagi selline päris, päris päris kummalike ja, ja kõikidest nendest ettepanekud kudedest kumab selline selline suure nõukogude liidu ja rahvaste sõpruse selline igikestev missa pikk-pikk, karvane käsi läbi. Et mida ütles selle kõige kohta meie kaunis erakordselt moodsalt riides käiv rahvastikuminister Urve Palo, sulgudes Sotsiaaldemokraatlik Erakond Urve Palo ütles. Valitsus on võimeline õppima ja probleemi tunnistama nendest. Minu meelest on ka meil rahvastikuministriga tõsine probleem, et võib-olla tellis kuskilt teadlastelt maksumaksja raha eest väikse uuringu, kus lihtsas mõistetavas liitsõnu mitte kasutatavas keeles antakse rahvastikuministrile teada, et ministri ülesanne ei ole käia kroonika ajakirja poolt pildistatavate lülitustel kõpskingadega puid istutamas ja ei ole vaja demonstreerida iga päeva muud kostüümi või soengut, vaid tegelikult on seal ka mingisugune selline teatav kabinetiline tubane töö mis tuleks äratada. Ja kui, kui nende eelnevate punktide puhul võib ütelda lihtsalt, et see on selline sõnavaht või roosamanna või äärmisel juhul selline Loll lähenemine siis minu meelest üks ettepanek selles paketis oli vähemalt ka ka üsna ohtlik ja üsna selline. Ma ei tea, kas pahatahtlik, aga, aga kindlasti sellest sünniks ka ka päris palju kahju Eesti riigile, kui seda tõesti täitma valitsus kipuks hakkama. Mu meelest oli see üsna lõpu eel tehtud, ettepanekus oli tehtud ettepanek korraldada Eestis võrdsete võimaluste audit. Niisugune oli selle asja nimi, ehk siis tähendab see, et Eesti riik hakkaks kirja panema neid kohti, kus Eesti riik väidetavalt siis ise diskrimineerib siinseid rahvusvähemusi, see tähendab, et kõik need Mart, kas sirukid või mis asjad nende nimed on, mis, mis Denissid ja suravli hobid tuleksid ja kaebaksid mida nendega kõik on tehtud ja nende kaebuse sisuliselt ei ole võimalik kontrollida. Eesti riik paneks selle kõik kirja ja dokumenteeriks riiklikult ja annaks siis hõbekandikul otse Vene saatkond otse Vene saatkonda või kuhu iganes. Kust võiks siis võtta, et näete, eesti riik tunnistab ise, milline diskrimineerimise siin käib, aga Euroopa Liidu auditid ei ole mitte midagi leidnud, sellist. Tähendab, mul on ettepanek, et kui tõesti selgub, et need kuus nii-öelda teadlast said raha selle uuringu eest, mida me äsja siin nagu käsitlesime, siis me tahaks ka saada rahvastikuministri büroo käest raha, mina ei taha ma võib-olla mitte ainult sama palju kui suusasaame hakkama, aga, aga noh, põhimõtteliselt me oleme andnud vähemalt sama olulise panuse nagu integratsiooniprotsessi, nagu. Härrad, ruutsoo ja komponent, ma tegin seda tasuta. Olukorrast riigis. Lõpetuseks siis ühest diskussioonist, mida ühiskonnas on võib-olla pisut vähe olnud. Põhiliselt nii naljakas, kui seda ei ole, on üleval hoidnud üks mees. Valdo Randpere, IBM Eesti tegevdirektor, ilmselt ei käi tema palga sisse kindlasti mitte see, et kutsuda Eesti inimesi üles mõtlema selle peale, et kas kõik see, mida internetis tehakse või teha saab, on nagu ühiskonnale tervikuna hea. Aga naljakal kombel on tema kaks artiklit nüüd esimene vist juba poolteist kuud tagasi kus ta kirjutas sellisest toredast ärimudelist nagu sotsiaalse suhtlemise võrgustik, riik. Ja teine nüüd mõni päev tagasi ilmunud jälle Postimehes, kus ta kirjutas Eesti ajakirjanduses üldlevinud internetiväljaannetes pakutavast anonüümse kommenteerimise võimalusest, et need on tegelikult ainsad omalaadsed, kidatükid, mida ma suudan peast nimetada. Kuigi minu meelest probleem on väga ilmne ja aeg-ajalt olnud kuulda ka muude inimeste väiksemaid ja vähem kõlavaid arvamusavaldusi, aga midagi midagi nagu võiks nagu ette võtta. Ma ei tea, kas, kas, Peaks selle reidi teema juurde veel kord tagasi tulema. Valdo Randpere kirjeldas väga ammendavalt seda, millistel. Trikkidele ja, ja tungidel kogu see tegelikult poolest saadik riiklikus omandis olev noortele suunatud suhtlusportaal põhineb. Olen ka ise sinna paar korda pilgu visanud, et kahtlemata on kahetsusväärne, et sajad tuhanded Eesti noored on niivõrd mõttetu asja peale oma energiat ja aega raisanud. Aga oleks siis ainult mõttetu selleks nagu pooldiga. Probleem on ka selles, et need rollimudelit, mida noored sellest täiesti kontrollimatut keskkonnast enda jaoks leiavad, on pehmelt öeldes väärad. Noh, võib-olla võiks kasutada sõna väärastunud. Sest et kui ikkagi 12 aastased tütarlapsed poseerivad Riietuses, mis ei sobi ka 10 aastat vanemate naisterahvaste selga, ilma et võiks neid kahtlustada mingites ebaviisakates ametites, siis, siis on ikka midagi väga halvasti. Jah, reidi suhtes MT on üht-teist ette võtnud pärast selle artikli ilmumist on ka või? On ära koristatud vähemalt? Õpetus, kuidas kõrvaldada vanemate pandud blokeeringud ja muidu neid asju ja, ja nii palju, kui ma tean. Valdo Randpere jutu järgi on MTÜ-l plaanis siiski seda keskkonda korrastada ja, ja, ja tundub, et MT juhid vähemalt suhtuvad probleemi mõistvalt võib-olla, et kas ärilistel või muudel kaalutlustel ei saa üle midagi ette võtta. Aga aga jääb loota, et see asi läheb seal paremaks ja, ja midagi võetakse ette. Et mu usk nagu ei ole sugugi sellesse. Viimaste nädalate või kuudega kahanenud, pigem vastupidi, kasvanud, et et tegemist ei ole mingisuguse pahatahtliku firmaga, kes, kes kes ei soovi oma tegevuse eest vastutada, et selles mõttes võiks anda MT juhtidele avasid täiesti juhuslikult lehekülje esimene foto. Nägin oli ühe väga vabandan raadioeetris selliste sõnade kasutamise eest ühe naisterahva tagumik, esileheküljel, et võib olla. Et aega neile natukene anda seda asja korrastada, seda enam üldse. On ju nende poolt ostetud asi ei ole loodud, aga, aga ehk läheb paremaks, aga mis küll kindlasti ei ole kuidagi nagu muutumise teel on. On ju üldine internetikeskkond, sealne sõimamis vabadus, kus ja eelkõige anonüümse tegevuse vabadus, mis minu meelest on on täiesti ilmse ilmne selline kuritegevuse soodustaja võib ju ütelda, et teise inimese solvamine, laimamine on kuritegu Eesti seaduste järgi ja, ja olgu peale, et seda teeb keegi nimetu tattnina, mingisugusest parteikontorist. Et ega see ei muuda seda tegu, tegu vähem vähem kuriteoks. Et Mu meelest ei ole. See on normaalne, et on olemas selline keskkond, kus inimene võib anonüümselt kuritegusid toime panna, ilma et teda oleks võimalik vastutusele võtta. Tegelikult see päris nii ei ole, selles, et omal ajal Rein Lang püüdis justiitsministrina veidi seda asja kohendada, aga tema tegevusest jäi mulje, et see oli ajendatud mingisugusest isiklikust asjast konkreetselt Delfi portaali vastu ja see tekitas suuri kahtlusi selle asja suhtes. Aga tegelikult, et võiks ju asi olla väga lihtne. Kasutajad peaksid olema tuvastatavad inimesed, kes loovad keskkonna, selle jaoks on, et Delfit, Postimehed, kes iganes need firmad peavad kandma vastutust, selle juhid peavad kandma vastutust ja, ja ja see tuleb seadusega lihtsalt paika panna. Meil on saate kahjuks otsas, aga ma arvan, et ma võin vist meie mõlemast lubada, et järgmises saates räägime sel teemal edasi.