Tänased Läänemaa lood saavad alguse 21.-st juulist 1940 kõneleb Johannes Lauristin. Minu ettepanek kuulutada Eesti vabariik sotsialistlikuks nõukogude vabariigid, kus poliitilise võimu alude moodustavad tööliste ja talurahvanõukogud, kus kõik point Eesti Sotsialistliku Nõukogude vabariigis kuulub vankumatult nii linnas kui maal, tööliste ja talurahvanõukogudele, millest välja töötada, vastab deklaratsioon. Elagu Eesti sotsialistlik Nõukogude vabariik. Kuulutatakse sotsialistlikuks nõukogude vabariigiks. Uued päevad vahelduvad kui kiired vanathine kiirguvad. Nõukogude Eesti koolide õppekavas on esimeseks võõrkeeleks vene keel. Näeme algkooli õpilasi suure innuga oma uue kodumaa keelt õppimas. 1940. aasta suvel algas Eestis uus aeg. Moskva endajad NSV Liidu ülemnõukogu istungjärgule seltsimees varesega eesotsas, kogunetakse balti jaama. Enne rongi ärasõitu käib elav vestlussaadikute ja nende saatjate vahel. Kõige paremate soovidega saadetakse rahvaesindajad teele Nõukogude Liidu pealinna Moskvasse. Juuni 1940 üksainuke säilinud eridokument mobilisatsiooni koosolekust suurde Isamaa sõtta. Armastades Nõukogude Liidu laevadel rahvaste vabadusi, südamed armastades kommunistliku partei ja tema suurt ülesehitavat ööd südamest armastades Meie võitude organiseerijad suurt Stalinit, südamest vihates fašismi leia, asume võitlusse, relv ühes käes, vasar teises käes. Seltsimehed, tõstame oma töö vilja. Enneolematu. Ühes Uno armeega fašismi ilmast, seltsimehed, see on uhked prodetraalsele revolutsioonile võimas väljaastumine, sõitsime võit, elagu kommunistlik partei. Juht ütleb, et laiali. Matsalust kümmekond kilomeetrit lõunasse, kukke ja rannakülas hukkusid natside käe läbi kuus inimest. Veltide perekonnast. Läänemaa on niuke, vaene maa, paarkümmend senti, seda muld on, siis hakkab kohe paekivi tulema, vastu naeratab sulle vastu ülbelt. Aga et Läänemaal on nii palju higi pannud oma põldude sisse, aga teie perekond on ka verd andnud selle Läänemaa eest. Ja tubli ikka. Mitu tükki. Tõi maja küljes mälestustahvel ühele mehele. Johan Veldi vanim aga kuidas selle Juhan Johannes ega selle kolises? Tere, jõudu palun ka seltsimees lillerand. Kuidas läheb, elu Pärnus? Ei olegi ka? Me teeme siin üht saadet Läänemaa lood ja seal tuleb jutuga veltidest. Kas te võiksite mulle palun praegu öelda, mis asjaoludel nad fašistide poolt hukati? Ma lihtsalt telefoni teel paha rääkida. Ja koht on nii pagana Bahamal kohtu kantseleis praegu. Ja kuidas asi on ja mis tulema hakkab, eks ole. Nõia tol ajal tuli saksa saksa värk tuli, eks ole, oli tulemas, ei olnud. Siis arreteeriti kohalike võimude poolt seal koos teistega seal. Ja temaga arvelt. Ja seal ilmselt Sõrve lahingutes said otsa teda maha, Nemad ei lasknud maha. Aga õde nendel Belt, anna. See võeti vangi, pandi kinni ja see saksa val penskaadi laagri vabastamise päeval. Jah näete, kui palju üks perekond kannatas ja võitles Lääne mainet. Jäi ainult üks mees majja, terve suguvõsad, üks mees järgi. Kellena see mees praegu praegune traktorist, selles Matsalu kolhoosis? Meeste sugu ja üks mees järgi ütlemise järgi, muidu oli veel seitse kuud sõdurit. Nüüdne mandrimees Mihkel sutt kihtlane, aga sünni poolest on üsna kummalise elulooga. Selja taga Birma, Argentiina ja Maroko jooksis laev, millel ta teenis Hitleri Saksamaa rannikul madalikule. Mis edasi sai seda mehe enda suust? See on ju kõik niisugune asi nagu laeval ja inimesel. Ükskord on Annelikud päevalt ene kordon, saad tormis niukse nahaga ja sa ei teagi, et veel pääseb. Aga kas nii armsat maad kui Läänemaa, siis kuskil mujal ilmas ei olnud, et ikka sõja eel püüdsite tagasi tulla, siia? Ega ta elab Parema maadega, kuskil ei ole, kui kodumaal. Ja kui 41. aastal võõrad mehed siia Läänemaalgi sisse marssisid siis teie nendega kontakti võtta ei soovinud. Meid võeti, me hääletasime ära põgenemiseks Manija saarelt. Paat oli valmis. Saime just 30.-ks. Aprilliks, mis aastal 43. 40 kolmandad, kuhu te minna tahtsite, tahaksime Rootsi põgeneda ja öösel tegid politseid ja ega siis, mis te ära tahtsite põgeneda, mobilisatsioon oli satsioona, et mitte Saksa sõjaväkke minna ja hoiduda sellest. Ja siis maid tabati seal ja viidi terve manegija meestekarjaga tõkis. Siis viidi meid sinna Pärnu vangimajas ja siis sõja Jari tapiga viilimaid talina. 100 tribunali. Ja mulle määrati kaheksa aastat sunnitööd. Mobilisatsioone kõrvahoidmisest. Ja ei midagi, toodimaid tagas jälle pandusi uuesti istuma. Pärnusse, Pärnus. Ja tulid juba mehed rindelt vangima oleid Aiškopikuga. Mehed ütlevad, et poisid, kas te teame sõda? Ma ütlesin ka mehele, poisid, kui vähegi mahti, on ikka parem jalga lasta. Häbi natuke küll on, aga tervisele parem. Jah üks kordeba, mehed tulevad, oli kuulda, et, Järgmine kolmapäev läheb eri Cap Frandile kuskile des aitas ikkagi putku sealt või? Ma sain sealt ajama jah. Aga kas järele ei tuldud või ei pandud tähele? Ei, tean. Vaata, mul oli. See on aegunud ja nüüd võib seda rääkida. Õemees oli kiriku kellamees. Missuguse kiriku kellamees ta oli seal luua keskkonda muutmise kirikuaia tänavanurka see jah, jah, seda ma tean, jah. Kodula nurgas. Läksite siis kohe kirikusse ja olin seal toas. Pärast puhkasin kirikus. Seal hoidsin tükk aega, kas te olite seal tornis seisma, puhkasin restorani ja olin seal kaks kuud aega, kus ta kaks kuud seal süüa saite, kirikus, kirka, õde maalt. Aga sakslaste liikumist oli näha sakslaste liikumist ja mõned läksid sealt muusikaga mööda. Kuulsin, et asi jääb harvemaks nigelamaks, kes said ajama ühele poole või teisele poole ja kuidas nende minekud olid. Akordioni mängiti veel, isegi paistis kaunist nagu haledad viisid, oli need mängijad nii viletsad või kuidas? See oli võidumuusika inimkonna ajaloo suurimas katastroofis, hukkusid miljonid inimelud kudeks. Ohvrite arv on veelgi suurem. Kui ütleb meile momendi statistika. Vapustavad okupatsiooniaastad, tagajärg, nii mõnelgi traumeeritud psüühika. Kuidas muidu seletada kõike järgnevat. Ta mahtu juhtisite lindile kus teie maja on seetõttu 22 kilomeetrit otse laastu Audru läärtnud või Pärnu lahe äärt, ma tahan sinna välja oma elule, see tuttav tee mul enamalt jalgratast ei olnud, seda tööd sai tihtipeale laskma siis algastel teie kolmas elu või kodune elu hakkas või teine elu, kuidas te seda nimetate? Teine elu hakkas siis jah, see hiire elu või hiire elu, jah. Ja kuidas te elasite üleval pööningul või ei ole maja? Töötasin, õmblesin rätsepatööd, tegin puudujat, positi otse, puutööl on hullem, laastud on järele. Aga ütleme, kui te seal istusite vaikselt niimoodi oma oma koduses vangimajas kas siis sinna nende seinte vahele? Kostsid ikka välismaailma uudised ka, et ütleme, rooside moodustamine seal ja võitlus metsavendadega ümberringi ujutas metsad, asjad koristasid, kodu, mul õde inimesega väljas ja ta oli sõnumi. Ise, ma ei saa jalaga kuskile, natuke lehed käisid ka, lõhk sai ka ikka näha ja. 1947. aastal oli veel-Läänemaal küllaltki paiku, kuhu lehed ja raadio veel jõudnudki. Kõnnime julgeolekuerukapteni Uuno kasega mõttes mööda Soontaga valla külasid, millest ajad ja tuuled inimesed kaasa viinud on. Kuidagi nii astud nagu astuksid minevikku täitsa ja seal liistu nagu Pompei varemed oled seal, muidu oli, eks ole, palju neid kures ei tulekski, sai, Kures on täiesti tühi. See oli august 1947. Ja me tulime juhuslikult sinna nuiaga, kuum päev oli, rukkilõikuse igatahes oli läbi, niiet Parsi peal oli rukis juba kuivatatud, ta võis augusti lõpp olla. Päike paistis koodid ja siis hobustega tallati peal ja ja siis läksid sinna sisse rehe alla ja paratamatult siis tontide mulje, need kujud seal tolmu sees, yhi tulid siis need rapsakalt, kui käisid seal aeg oli selline ja, ja, ja selle muinasjutumaa. Siis valisid bandiidid oma tegevusalaks staabi, Eino pahilise, kusagil seal pandiitlikud jõudnud paratamatult nad pidid liikuma sellistes piirkondades, kuhu tehnikaga raske ligi pääseda, autoga näiteks. Aga hobune iseenesest ei kujutanud mingit operatiivsus, selle eest oli neil võimalik alati pääseda ja. Aga teiste oli läänema, bandiitide hulgast oli kõige raskem pähkel. Eks nad omajagu raskusi tekitasid niigi, sellepärast et kui oleks tegemist olnud otseste poliitiliste vaenlastega, siis sellise teadlike vaenlastega, siis oleks ka võib-olla Need võitlusmeetodid natuke teised nende vastu pidanud olema. Aga kuna tegemist oli enamikul juhtudel ikkagi ma ütleksin nii, kuigi paljud metsistunud röövlitega, kes igale oma Kuriteole püüdsid külge kleepida siis mingit poliitilist maiku, et kuidagi teises valguses näidata ennast. Siis muidugi, eks tuli liguneda igale jõugule erinevalt, olenevalt selle jõugu koosseisus. Siiski juba tol ajal hakkas tulema, kus. Anne tükk liha natuke seal leiba ka, teised on ikkagi relvastatud, ähvardavad ka. Isegi selline episood leidis aset antud juhul mitte soontega vallas, muidugi. Aga ka ühes siin rannikualal kus liikide jõuk talvitus. Ja siis talve jooksul mees vestluste käigus pühendas oma plaanid neile ja temal on plaanis osta endale sõiduauto ja ütles, et tal on peaaegu raha juba kogutud 40000. Vanas vääringus ja siis ühel heal sügisõhtul tuli see jõuccine tagasi. Peremees, nüüd meil rahavajadus raha ära ei ole, kuna peremees hakkas vastu, siis laste ta toas kohe laveras maha. Perenaine sai sahtli kaudu jooksmast jooksis metsa alla, seal sellised liivamäed, luited ja seal luiteserval, siis lasti perenaine maha. Ja siis kogu maja otsiti läbi. Mitte midagi sealt ei saadud, mindi ära. Ja siis, kui juba meie operatiivgrupp, kus siis leidsime, et peremees oli just enne seda raha lugenud ja raha oli köögisahtlis sahtlis seal, kus tema vaidlemas Kurese küla viimane talu rõkka puu nimeks kükitab otse soo ääres. Kühmus talu peremees istub trepil ja meenutab. Nad varastasid praagid, sidki Mulla põldudelt, panest noore noori sihu Murastest kiilas liisul lehma tapsid ära ja. Tegid ja see oli omaette mürama. Mürama on hea ja räägivad, et mitte ainult mehed polnud neil seal metsas, vaid seal oli naisi kaanel olnud. Rääkud, jääd olla õhus, muidu tahavad. Jätkab Uno Kask. See oli Sindi linnavastased, said, see oli küllaltki siin suure Pärnu külje all, kus talvitus muidugi tegevusväli oli neil suuna tegutsesid sind selliste pooldasin augus ja miks ta eriti mällu jäiga ollomentimis nii juba iseenesest loodus sulle dikteerib ja hästi ilusad äärmus Kasedasid seal talu hoovil. Valisin kaks seersanti nii-öelda noh, rünnak gruppi. Noh, ja siis läksimegi kolmekesi sinna talu. Trepile uks oli kinni. Perenaine tuli siis kahest uksest välja. Sain perenaise ilusti käe suutele, tõmbasin ta sisse koridorinurga varju. Läksin maja otsa varju, kui siin, kes on majas? Ei olegi vä? Miks tema keegi peab majast on? Parajasti maja ukse ees seisid tahutud palgist olid jäätunud päike veel tõusnud, ei olnud hämar hommik. Üks nendest palkidest, seal sõdurid jooksid pääl, sõdurid läksid seal nurga peal, pilt oleks, jäi sinna palgi varju, üks palk keeras ennast põiki linna peal. Noorem mees, võib-olla natuke vallatust ka, seest. Nägin seda palki, ütlesin selliselt. Kuule, mutikene, näed, meie poiste kahu seisab praegu otsesihikuga majadel ja kus on inimõiguste ja räägib seal praegu käsu ja seal Washingtonile. Mutt vahtis siis läbi udused oma palkija paluma, ütles, et kuule ohvitserid ära, mitte nihukest keskkonna. On küll, eile õhtu tulid. On küll minu meelest pehmid marsamas eel tähtis, millal nad tulid, sellest räägime hiljem. Aga nüüd ütle neile ilusti, et nad siis annaksid alla tõlkija. Ei nüüd metsatöölised. Metsatöölistega ikka saed kirved pangu tuppa laua peal ja tulgu siis ilusti, käed püsti, ükshaaval uksest välja. Läks perenaine muidugi jooksiski sisse, siis ja kabuhirmul rääkis seal siis jõugu liikmetel ära, et selline asi on, et helkivaid emiste kahur täitsa trepi alla toodud ja on sul pea vastu seinafirma ise oma käega katsunud külmatorusse. Ajas meistrite seal hirmu nahka. Ostis üks lask seest, peredeni jooksis välja. Ja siis muidugi hädaldas seal soiat püks, laskis ennast maha. Siis hakkasid ükshaaval tulema, kõigepealt tuli siis väeliks, Leedsar vajus hästi pikk vibalik kuju. See muidugi siis. Noorik käed püsti siis tuli adjutant nalju, tandlikulivale piinlikum lugu. Temal oli see järsk selline olukorra muutus mõjunud seedimise peale ja siis ta ei teadnud, kuhu käsi panna. See ka maha võtta. Ei olnud midagi teha, tuli lubada. Muidu ta oleks võib-olla pärast väga ebameeldivat lõhna autost tekitanud ja siis tuli lubada ja tema ei valinud ka seal eriti midagi reaalsest natukene pritsis seda päriku nooritika. Esimesel kolhoosi sügisel undab üle väljade peksumasin külvates inimeste südametesse rõõmsat ärevust. Mis aiaga mihkel sutist vabatahtlikust vangist. Kuskil kuskil oma majast väljas ei käinud kaugemal ja ei olnud julgust minna, 12 aastat ei käinud kuskil? Ei saa. Aga mis te praegu ise arvate, need 12 aastat, kui maha maetud aeg? Miks te siis ei julgenud minna jamale dokumente? Vaata kuidas niuke eratuli vart närv oli nii workiva. Hirmutatud ammu oleks ju võinud välja tulla, aga kas seda teades, et midagi tähta inimene on juba korra hirmutatud ja nagu metsloom kohe küttidest hirmutatud, ega siis ei olegi nali enam kätte veel õigele teele saada. Hirm metsikult suurte silmadega. Hirmus Ants oli hüüdnimi, mida kandis Läänemaa ühe verejanuliste bandiitide grupijuht. Juba vanad eestlased ei nimetanud võsa Villemit. Wana Susi kriimsilma oma õige nimega, et mitte kurja maagilist jõudu, mis kiskja kaasas arvati, käivat enda peale juhtida. Kuidas teisiti seletada, et kohalikud inimesed tänaselgi päeval temast rääkida ei taha? Nii et ei räägi. Võrk kasvõi naabri hirmu Saltsuma oma oma ihu silmadega oled ajel mandaati, ei näe seda teha. Ma tean küll, et ei julge rääkida, aga me oleme õiged poisid. Mina kedagi, meie nuhiks ukse kinni tehti, keegi kolistas, ega mina tean, mis, Nihkeldajad panimegi rääkige. Soosi saksa ajal okupatsiooni ajal, jah, jajah. Oleme näind lahingule silmalla määral. No vähemalt oli täispikk mees, mõtlesin sull suri näoga. Täpsustame. Julgeolekukapten Uno Kask, kes ikkagi selle nime taga peitus ja no suur tugev mees. Pikkust mehed. Viie punane mees mehemürakas päris noorest east pidi kodunt lahkuma selleks et teenid omale leiba ja sattus siis soontega valda. Ja nii sotsiaalselt võib-olla tal midagi ei oleks olnudki. Mis oleks tõuganud teda vastu. Samal ajal olles vallas sulaseks, oli ta seal teatud aeglast kodanlikuaegse vallavanem Aivar sulaseks ja ühesõnaga kõla selliste jõukamate meeste juures paratamatult kuigi palju sattus nende mõju alla. Ja kui leidsid aset 41. aastasündmusel. Kui meie nõukogude armee taganes küllaltki nii aju valt ja hakkasid pead tõstma bandiidid, siis leidis ka selline pandiitlik mässukatse aset Soontaga vallas laia siis kulaklike elementide need kaitseliidu juhid, kasutasidki ära Antsu taolisi Jansulises üheks meheks, keda siis kiirelt üles anti Ansulses naps, viinatantsu tugev julge mees, viska granaadid. Valame aknast sisse, mis punased, seal kaotavad. Jaansule selgitus, kuigi palju mõjus, Jeans tegi oma esimese sammu kuritegevuse lõigus ja muidugi visatud ütleme, pomm seal omatehtud pomm, see vast nii palju, võib-olla ohvreid ei toonudki, aga hiljem siis, kui juba vallamaja seal kambrites istusid kinni meie aktivistid, kes olid bandiitide poolt kinni võetud siis muidugi joodi kergelt seal vallamajas ja kerge viinauima all juba. Ants sooritas siis vast ma ütleksin, teise sellise sammu. Lastesse kambrisse läbi uksekambris olid kinni. Ühes kambris muidugi mehed, teises olid ka naised ja lapsed. Kinnipeetud. Need paratamatult sealt siis see alguse sai. Ja hiljem juba okupatsiooniaegne teenistus okupantide kasuks. Kõik sellise tantsu selleni, et tal tasapisi ta raius oksa, millel istus ja paratamatult tal tagasiteel ühiskonda ilma kohtu vahelesegamiseta oli võimet. Peale sõja muidugi ta sooritas ka paar sellist mõrva seal. Küllaltki selliseid küünilise tapmisi. Lapsed näiteks ära hävituspataljoni võitleja, küllaltki julge mees oli Petson. Ja et oma viha välja valada lõplikult sellele mehele, siis läksid selle mehe koju veel, tõid temaga käruga koju kodus kõik riided, mis sellele mehel olid, võeti kätte ja siis tükeldati kirvega hästi pisikesteks kildudeks raiepaku peal. Et sellest inimesest mitte midagi ei tohiks jääda ja. Mis tema nõrkuseks olid, olid hobused noh, eluaegne sulane, kunagi hobust ei ole omanud ja eks need hobused teda kuigi palju tihtipeale nii pahandustesse kiskusid ka meiega. Ka need olid ilusad naised, niisugust alla siis kaks naist olid kanal punkris hüüti siis kohalik rahvaseltsi metsaõdedeks ei hakkaks, sellel olid, need olid täiesti kaks õde ja no kuidas see suhtlemine muidugi seal punkris toimus? See oli küllaltki omapärane ja selline vastik oli kuulata seda hiljem, et kuidagi seal kaheksa tugevat meest punkrisse siis kaks naist siis vastavalt graafikule, mis üheksas keegi magas, millise mehega seal? Võitlus hirmus Antsu vastu oli raske ja keeruline, muidugi ei saaks seda öelda, kuivõrd ta küllaltki kiiresti. Tähendab langes kätte, see leidis aset 24. juuni hommikul kell üheksa, 48. aastal. Vahetult peale jaanilaupäeva ühel magistraalkraavidest raba ääres ja seal sattuski nelja peale, siis üks nooruk võeti kinni ja igaks juhuks peksid sisse. Oli poisi seal püksivarrastega nii pool vaesemaks. Rahunesid maha, natukene. Siit järeldus, et loomulikult see normis, ei, seegi nendega suutnud seedida seda näha teid kuidagi ja komberdad siis nii palju võt jõudis Koonga koolini ja seal me tavaliselt seisime. Tol ajal sõduritega siis kooli koolivahe ja seal siis, kui sisse sai piiratud kiuk, ülejäänud jõugu liikmed osutasid vastupanu. Ants aga seda ei teinud, püüdis päästa oma nahka. Meditsiinistaabi seal haavata saanud. Panditliku jagu liikvel ühele paaril isegi ma täpselt ei mäleta praegult. Aga ühel kindlasti ei olnud, paljud on, ta sai küllaltki raskelt haavata, tänu sellele abile jäi ellu. Ja võib-olla ta elab praegugi kusagilt. Kui ta on tagasi tulnud kinnipidamiskohas karistus äratanud Antsaga muidugi põgenes ära. Väga omapärane pilt avanes siis, kui jälgimine ta juba läksime järgi, kõigepealt oli maas, siis Kelso saab patsi, Spart jätkad, tants pildis maha ei, sõdur, mis sõdur pildus maha, et kiiremini joosta, muidugi antsu automaat. Ta oli visatud juba sündmuskohal maha, et kergem oleks joostrans jooksja silma automaalitaja siis sõdurvama karabiini tühjendas muidugi soos soo servas Antsu pihta ära laskis mööda, kuna ta oli üks viletsamaid laskjaid ültse rühmas. Aga siis Ants jõudis päästva kiviaiani kat kiviaiale katakas karjakoppel ja sealt oleks paratamatult silmist kadunud sõdurid. Ands, hüppaski jäljed, nii lõpetasime päästvasse rohelusse, aga ei märganud kiviaiale okastraati ja ühe jalaga okastraadi taha prantsatas maalima. Samal ajal hüppas kiviaiale see väike sõdu. Ja nüüd juba kui Hans tõusis, oli see väikese temast juba peale kobige ja hästi jämeda häälega käratas talle sised tallesse. See otsus, kas siis täägiotsaga seda pehme koha peale? Kolme aasta pärast tõmbab Uno Kask endale vammused selga, sest saab ülesandeks ise metsa minna, et Inglise luureagente vastu võtta. Ja saab 15 aastat hiljem filmi kutsumata külalised ühe kangelase prototüübiks. Sinnamaani on aga veel aega. Igal juhul kõige tähtsam on korda saadetud hirmus Ants kinni võetud ja külarahvas hirmust vabastatud. No nüüd on surnud toovate ju kinni ja jah, seda küll, et talist Mihkla melovski patustele liiga palju, et mulle endale elu oleks sisse jäänud. Ta oli väga tugev mees, niisugune kätnud, täis tüüpiline saarlane, niukene, sitke, suurekasvuline ja sooneline. Ja siis mul on meeles veel, kui sil ta siin tabatud oli, siis siin käisid Te mõtlete, juhatajad käisid teda vaatamas julgeolekus ja mina olin parajasti seal ja naasis riigipanga. Direktor küsis ta käest, et tantselt, millal saab paša tänase poolteist miljonit võlgu oled. Ants oli avatud, talude aeg oli läbi löödud ja ta siis muidu ta oli väga hästi käitunud ja ütlesin mina tõlkilisele ütles riiet. Teie siis veel prokurör ei olnudki, olite. Mihkel sutt tõmbab ka oma teise eluotsad kokku. Pärast tulen veel, mõtlen, et, aga ma ei ole minul midagi kellelgi söödi täiend. Aga järsk närv oli väga pingutatud. Väga raske ja üksildane. Ja siis, 56. aastal algas siis uus elu kolmas elu ja hakkasin kalamehed kõigepealt. Viimasel vaatan, et tuleb kuskile tõsisema töö peale. Läksin siia. Paat remontima. Ja tegime uusi ja kõik suurt tempa sai seal tehtud. Aga kui te ikkagi no ja siis hiljem sündisid veel lapsed ja nüüd on nemad juba suured ja lapsed on juba välja kasvanud ja nii see elu on läinud nii ja läheb ja nii läheb nii kiiresti. Edasi. Hakkab kuusk 68 haisema. On aeg meilgi saate otsad kokku tõmmata. Läbi aegade on Läänemaal end mõistuse ja igipõlise töökusega vaestes põldudest jäädvustatud nagu rõkkab vana peremeeski. Cabo nii hästi ilus nimi ka, talul ju Hydra üks nimi pandud. Aga kust te saite nii vahva nime? Mina ei tea, kas teil perekonnanimi on veel ilusam või? Kuuk. Kodulinn. Kodulinn kust ta selle nime satavamasin, saar selle hästi korralise toredale talule. Kabu ei tea töödelda, mõned amps amps taigen, mis puusa rõkkab, on võib-olla maailma lapsi, oli isasid, õie jalad, siis. Ma vaatan, mis on niisugused saapad enam nii palju ei ole, mis on Leningradist ostsin niuksed, rohelised saapad. Nojah. Ma ei ole näinud, ei ole, nad pidid väga õrnad olen, mul on kolmandat päevalehes jalas, nad pidid siit ära murduma. Jah, jah. No eks maarahvale tuuakse ka ju poodi head kaupa. Roheliste säärikutaja hämarates aegadesse ulatuva talu nimega lühistuvad tänapäev ja minevik meie saates.