Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku kolmapäeva, 28. oktoobri. Tähtsamad sündmused stuudios on toimetaja Brent pere. Möödunud ööpäevaga tuvastati koroonaviiruse Eestis 125-l inimesel. Üle 30 juhu tuli välja ühe Raplamaa hooldekodu laus. Testimisel üle poole välismaalt saabunud koroonajuhtumitest on sisse toodud Venemaalt ja Ukrainast. Praegu ei ole loota põhjust, et meil hakkab olukord ilusamaks minema. Pigem seame ennast siis valmis, et suvi on läbi ja sügis on käes. Saabumas on siis viirushaiguste hooaeg. Tööandjad nõustusid haigushüvitise maksmisega teisest päevast. Harju maakohus vabastas Tallinna Sadama eksjuhi raskelt haigestunud Allan Kiili edasisest kohtupidamisest. Eestimaa rohelised ning Eesti 200 allkirjastasid deklaratsiooni, milles taotletakse samasooliste paaride abielu seadustamist ja kutsuvad kõiki erakondi sellega ühinema. Kui me tahame olla oma inimestele see riitus, nende õigusi kaikaga, need tegelikult need eriti õnnelikuks teeb, siis, siis me ei saa öelda, et neid õnnelikuks tegemise õigus ei ole kõigil, vaid on, ainult mõned ei ole euroopalike väärtustega kooskõlas. Riigikogu muutis täna liiklusseadust nii, et alates esimesest jaanuarist tuleb reegleid järgida ka elektritõukeratastega sõites ja nad tohivad sõita väga paljudel teedel ehk siis jalgrattateel rajal jalgratta- ja jalgtee, jalgteel ja kõnniteel. Jalakäija vahetus läheduses peab sõitma kiirusega, mis oluliselt ei erine selle jalakäija kiirusest. Ilm on öösel ja homme päeval pilves, õhtupoole paiguti selgimisi, paljudes kohtades sajab vihma. Õhutemperatuur on homme üheksa kuni 12 kraadi. Ja kõigest lähemalt möödunud ööpäevaga tuvastati koroonaviiruse Eestis 125-l inimesel, teste tehti 1987. Nakatumisnäitaja 100000 elaniku kohta on nüüd 48,5. Kui varem kasvas nakatunute arv Ida-Viru maakonnas, siis nüüd pigem Harjumaal ja Raplamaal, ütles terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma pressikonverentsil. Võrreldes ülemöödunud nädalaga lisandus meile peaaegu 70 protsenti rohkem uusi juhte eelmisel nädalal. Kui meil on 23 aktiivset kollet, siis eilse seisuga siis üle pooled neist on seotud siis töökohtadega, seejärel siis endiselt aktiivsed koolikoldeid, mida saab ka siis seostada pigem haigena tööl käimiseks. Eelmise nädala nakatumispaikadest domineerisid siis peamiselt siis tööringis pereringis nakatunud ja sisse toodud juhud. Kui me eelmisel nädalal rääkisime 40-st sisse toodud juhus, siis see nädal me räägime 77-st. Siinse EAS on siis ka need jalgpallureid 22 inimest, kes tegelikult on praeguseks juba Eestist lahkunud. Küll aga see absoluutarv, mis nendest jalgpalluritest siis üle jäid, oli ikkagi natuke kõrgem, kui möödunud ja ülemöödunud nädalal. Enim uusi nakatumisi tuli Harjumaale kokku 48, Raplamaale lisandus 29 uut haigusjuhtu. Rapla hooldekeskuses tuli laus testimisel välja 32 juhtu, nakatunud on nii hooldatavad kui ka töötajad. Rapla Hooldekeskus pakub ööpäevaringset hooldamist, teenust cadementsetele, samuti on seal päevakeskuse ehk supiköök. Olevgengile jagas selgitusi Rapla vallavanem Meelis Mägi. Kui esimene nakatunu oli hooldekeskuse töötaja, kas siis võimegi arvata, et nakkus toodi sisse töötaja poolt? 100 protsenti, seda mina väita ei julge, aga reeglina tuuakse sellised asjad sisse tõesti töötajate kaudu, kes liiguvad ju rohkem kui hoolealused asutuses. Mis on siis praeguseks muutunud, ilmselt igasugune liikumine sisse-välja on keelatud. Jah, igasugune liikumine on keelatud nii-öelda, kes on sees, on sees. Kes on väljas, on, väljas, on toimunud korruste kaupa eraldamine isoleerimine samuti peavad koju eneseisolatsiooni jääma töötajad, kes on küll praegu negatiivsed, kes seal on ka kokku puutunud positiivsetega, et nemad peavad oma 10 või 14 päeva kodus veetma. Meelis Mägi, milline on praegu teie kõige suurem mure seoses hooldekeskuse töös hoidmisega? Hooldekeskuste puhul sellisel juhul on personaliprobleem kõige suurem, kui langevad ära töötaja, et kas positiivse testi tulemusena või siis sellega, et nad peavad lihtsalt enese isolatsioonis olema, siis lihtsalt tööjõudu hooldekeskuses napib. Ja, ja see on kõige suurem probleem, mure, mida te saate võtta, noh, me oleme pöördunud abipalvega nii naabervaldade kui erinevate ametite poole, aga ega siin ei ole head lahendust, seda näitas ka tegelikult kevade, et riigil ei ole seda skeemi ja ressurssi, kuidas hooldekeskustele vajalikke inimesi suurte viiruspuhangute puhul appi saata. Rapla hooldekeskuse töötajad koos terviseametiga teevad väga hästi tööd, et sellisteks juhtumiteks on juhendite plaanid olemas kevadest ja selles osas on kõik kontrolli all. Oluliselt kasvab välismaalt tulnud nakatunute arv, oktoobris tuvastatud nakatunutest on 54 protsenti toonud haiguse sisse Venemaalt ja Ukrainast. Kõige kiiremini on kasvanud Venemaalt sisse toodud juhud. Oktoobris tuvastati neid 66 ja neist ainuüksi 37 lisandus möödunud nädalal con oktoobris tuvastatud 183 välismaalt sisse toodud koroona juhtumit. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp ütles Indrek Kiislerile, et väga keeruline on välja tuua, mis põhjusel inimesed on Eestisse saabunud. Ütleme siis tõesti sugulastele külla tulemisi on töö tõttu reisimisi väga selgelt domineerivat põhjust ei ole. Kas need 183 inimest on nad olnud ilusasti iga isolatsioonis? Reeglina ikkagi peetakse kinni isolatsiooninõuetest, aga loomulikult on ka erandeid. Need sissetoodud juhtumeid, ükskõik, konnad Venemaalt tulnud Hispaaniast. Ma vaatasin, et isegi Afganistanist oli, et kui suur see nakkuskordaja on, et kui paljudele inimestele nad siin Eestis veel siis on seda viirust edasi andnud. Kahjuks ma selle vastuse jään praegu võlgu väga suuri puhanguid või koldeid. Praegu ma ei tea, et oleks olnud sisse toodud juhtude tõttu aga, aga ikkagi, kui on sisse toodud juht, kes võib-olla reisimise tõttu tõi selle Eestisse siis on ikkagi pereringis nakatumine tõenäoline ka siis, kui peetakse kinni isolatsiooninõuetest. Kui me neid numbreid vaatame, et kas nende numbrite baasilt peaks tegema midagi teisiti, kui me räägime Ukrainast ja Venemaast ukrainlaste puhul on kindlasti see probleemi. Nad ei tule Eestisse otse meile otselendu ei olegi, et nad tulevad läbi teiste riikide ja tegelikult meil väga head ülevaadet ju ei olegi, millal nad saabuvad, kuhu nad saabuvad, et kas me peaks menetlema neid riike kuidagi teistmoodi võrreldes läänepoolsete riikidega? Kui tullakse kolmandast riigist, mis siis Ukraina ja Venemaa on need, siis on inimesel, saab siia tulla kõigepealt siis kutsumise alusel, vaid, kui ta tuleb tööle, siis olete tööandja peab talle tegema vastava kutse. Ja see kutsuja, kelleks on siis tööandja, tema peab siis tagama selle, et see inimene saaks testitud siia saabudes ta oleks isoleeritud, tal oleks tagatud kõik tingimused ohutuks isolatsioonis paiknemiseks ja tõesti siis 14 päeva möödudes tegema uue testi, et see on kindlasti oluline koht, mis meie ohte nii täna siis maandab. Jätkame samal teemal Ukrainas nakatus viimase ööpäevaga, koroonasse on seitse ja pool 1000 inimest. Päevas sureb sadakond inimest. Ukrainlasi tuleb palju Eestisse tööle, oktoobris tuvastati nende seas 32 koroonaviirusega nakatunut. Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk ütleb, et lennukile minnes tuleb näidata negatiivse koroonatesti tulemus. No tõesti, laborid on korralikult, teeb WHO teeb väga head tööd, meie enda eestlane juhib siinset WHO, ootnud, aitavad laboreid sisustada ja koolitavad ka laborante ja arst. Aga no see testimise puhul on ju see, et seal on peiteaeg, et kui sa selle viiruse oled üles korjanud, siis test ei pruugi näidatagi enne seitsmendat päeva. See testi tegemise aeg on oluline, Eestis peaksid jääma isolatsiooni ikka ja tegema kordustesti või siis tegema lennujaamast, tõesti, oleme nädal aega kodus ja tegema kordus tõesti, et noh, ma tahaks loota, et need 30 ukrainlast, kes on saanud positiivse testi Eestis, et nad ei ole ringi liikunud ja teisi nakatunud, vaid nad ongi tuvastatud. Loodetavasti selle nädala jooksul, mis nad on pidanud eneseisolatsiooni, et kui nüüd rääkida siin Ukraina enda suurtes numbrites, meie WHO juht ütleb, et teiste võiks rohkem teha, et kui päevas tehakse 36000 testi 7000 on positiivsed see näitab, et sul on 20 protsenti testidest, on positiivsete liiga suur protsent. Protenti, testidest on positiivsed, siis on testide tegemise määr piisab seda seda võimete heita, aga seda, et nad varjaksid, seda ma küll ei, ei kinnitaks. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et haiguste leviku piiramisel on oluline, et haiged inimesed tööle ei tuleks ja, ning tööandjate ja ametiühingutega on saavutatud põhimõtteline kokkulepe, et haiguspäevade hüvitamise kord muutub töötajatele soodsamaks. Edaspidi makstakse haigushüvitist inimesele teisel kuni viiendal päeval tööandja poolt alates kuuendast päevast haigekassa poolt vist tõesti tähendaksid inimese omavastutus, nii-öelda toetuseta periood väheneks kolmelt päevalt ühele. Kindlasti aitaks kaasa haigusjuhtumite puhul kodus püsimisele, tööle, mitteminekule ning seeläbi viiruse leviku tõkestamisele. Ühepäevane nii-öelda oma vastutus jääb eeskätt seetõttu alles, et tööandjate, nende mure on see, et haiguspäevi ei hakataks nii-öelda võtma valedel põhjustel mis tahes muudel asjaoludel mitte seotud haiguse või muude tervise küsimustega. Aga kas sellele teise haiguspäeva hüvitamisel ja kolmanda olete saanud nüüd Tööandjate nõusolek? Ma ütleksin niimoodi, et Tööandjate keskliit, ametiühingute keskliit on meeli kinnitanud kohtumisel, et põhimõtteliselt see neile sobib. Tööandjate soov on tõesti see, et tehtaks selline üleminekuperiood või ütleme siis katseperiood ehk et näiteks me hindaksime aasta pärast, kahe aasta pärast, mis on olnud selle mõju, kui palju on haiguslehtede võtmine sagenenud, mis on eelarveline mõju kas on sagenenud arvestatavalt siis need nii-öelda kuritarvitamise juhtumid ehk et me ei teeks sellist muudatust nüüd igavesest ajast igavesti, vaid sellise vahehindamisega? Harju maakohus vabastas Tallinna Sadama eksjuhi raskelt haigestunud Allan Kiili edasisest kohtupidamisest aresti alt vabastati Allan Kiilile kuulub ja temalt ära võetud vara täies ulatuses. Kohus jättis arestituks rahapesuobjektina ära võetud rahasumma ligi 880000 eurot. Allan Kiili kaitsja Aivar Pilve sõnul oli kohtumäärus ootuspärane. Kohus nõustus kõigi kaitsjate poolt esitatud taotlustega, et me leidsime, et lisaks sellele, et menetlus kuulub lõpetamisele kriminaalõiguslikult ehk siis esitatud süüdistuses ei pidanud tema tervislikust seisundist lähtuvalt võimalikuks ka tema kaasamist menetlusse tsiviilkostjana kolmanda isikuna kohus kõiki neid seisukohti analüüsides eelkõige siis terviseandmeid leidis, et selline taotlus on põhjendatud ja seetõttu praegu vähemalt selle kohtumääruse alusel Allan Kiil selles menetluses üheski menetlus osalise rollis enam ei jätka. Riigiprokuratuur süüdistab Tallinna Sadama eksjuht Allan Kiil ja Ain Kaljurand aastatel 2005 kuni 2015 suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja rahapesus. Süüdistuse kohaselt moodustas altkäemaksus suurima osa ligikaudu kolm miljonit eurot Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid Tallinna sadamaga sõlmida praamide müügilepingud. Eestimaa rohelised ning Eesti 200 allkirjastasid täna ühisdeklaratsiooni, milles taotletakse samasooliste paaride abielu seadustamist. Jätkab Uku Toom. Ühisdeklaratsioon on samm edasi roheliste algatatud perekonnaseaduse muutmise petitsioonist, mis praeguseks on kogunud veidi üle 32000 allkirja, nagu märkis üks roheliste juht Züleyxa Izmailova. Me ütleme välja sellesama tõve, et meie arust peaksid Eestis saama abielluda võrdsete Lalustel ka samast soost isikud. Ja me allkirjastame selle ühisavalduse lootuses, et ka teiste erakondade juhid liituvad sellega. Sest on selge, et teda, diskursuse muutust, mis on praegu toimunud mõne nädala jooksul, et seda ei ole enam võimalik muuta, seda ei ole enam võimalik kapi suruda, nagu võib-olla mõned on seda proovinud siin teha ja rääkida ikkagi sellest kooselu seadusest, mis on meie jaoks ka väga oluline. Aga me näeme, et on aeg võtta pikk samm edasi euroopalike väärtuste suunas. Eesti 200 juht Kristina Kallas lisas Me oleme tammunud ühe koha peal, me täna isegi vaidleme selle üle, et me ei olegi, me ei tahagi mitte kunagi sealt edasi minna. Ja ma arvan, et see on küll see koht, kus, kus me sellega nõustuda ei saa. Kui me tahame olla oma inimestele see riitus, nende õigusi kaitsta, neid tegelikult seal riigiks õnnelikuks teeb, siis, siis me ei saa öelda, et neid õnnelikuks tegemise õigus ei ole kõigil, vaid on ainult mõned, et see ei ole euroopalike väärtustega koos. Ja Kristina Kallas tänase koostöö kohta rohelistega. Kui poliitiline süsteem on kinni jooksnud, mida me täna Eestis näeme, et on kinni jooksnud siis just nimelt saab sealt paigalt minema ikkagi ainult siis, kui ma need asjad, mis meid eristavad, korraks kõrvale jätame ja teeme koostööd nendes valdkondades, mis on tegelikult Eesti jaoks põhiväärtused olulised ja meil on rohelistega koos ühine soov Eesti elu muuta. Me oleme selleks täna koostööd alustanud ja me kutsume tegelikult kõigi teiste erakondadega koostööd edasi viima. Ja mina isiklikult tegelikult usun ka seda, et Eesti poliitiline kultuur on täna jõudnud sellesse faasi, kus erakonnad mõtlevad diilid, mina pean võitma ja teised peavad kaotama. See on see strateegia, mis on täna viinud meid sellesse punnseisu ja sellesse konflikti maailma, kus me täna oleme. Peaksime oma peades ka meie erakondade teadus ümber mõtlema selle, et me peame otsima strateegiat, kuidas on võimalik saavutada see eesmärk, et mina võidan ja teised ka võidavad. Züleyxa Izmailova hoiatas aga Reformierakonda ja sotsiaaldemokraate, kui need deklaratsiooniga juhine. Kui Kaja ja Indrek jäävad liiga kauaks ootama siis tõenäoliselt progressiivsem valijaskond läheb nende tagant ära sest nad ei esinda nende maailmavaadet, sest ma tõesti siiralt loodan, et nad võtavad ennast kokku, sest praegu ei ole aeg selleks, et selliste teemade pinnalt leida või otsida mingit kompromissi. Uue liiklusseadusega suunatakse kergliikurid pigem jalgratta- ja kõnniteedele, aga nõudega, et jalakäija möödume aeglaselt. Madis Hindre räägib lähemalt. Seni pole elektrilised rulad ja üha populaarsemaks muutuvad elektritõukerattad kuidagi reguleeritud. Nüüd tuli seadusesse uus mõiste kergliikur. Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalvi Kõva selgitas, et kergliikur on niisugune aparaat, millel on võimsust kuni üks kilovatt ja mis suudab sõita kuni 25 kilomeetrit tunnis ja nad tohivad sõita väga paljudel teedel ehk siis jalgrattateel rajal, jalgrattajalgteel, jalgteel ja kõnnidel ning samuti teatud mööndustega autoteel alla 10 aastane laps ei tohi sõita kergliikuriga sõidudel ja kuni kuueteistaastasel peavad olema olemas rattaload ja kiiver peas. Kõnniteel sõites peab kergliikleja arvestama jalakäijaga. Jalakäija vahetus läheduses peab sõitma kiirusega, mis oluliselt ei erine selle jalakäija kiirusest, mis võimaldab jalakäijast mööduda ohutult. Kuidas seda kontrollima hakatakse, seaduseelnõu seletuskirjast ei selgu. Kalvi Kõva möönab, et see on ikkagi politseitöö aga samas rõhutab ta, et esmajärgus tuleb kõigil liiklejatel endal õigesti käituda. Teine oluline muudatus puudutab nii kergliikureid kui jalgrattaga sõitjaid. Kui tänasel päeval tohib jalgrattur sõita üle sebra suvalise kiirusega, siis nüüdsest selle eelnõu kohaselt tohib ta seda teha jalakäija tavakiirusega. Tulevikus peavad jalgrattur ja kergliikleja ette vaatama ka siis, kui nad sõidavad mööda ratta või kõnniteed ja ühtegi jalakäijat ei paista. Seda juhul, kui ratta või kõnniteega kohtub hoovi sissesõidutee varjaku nähtavust, hekk, kõrge aed või majasein. Jalgrattur ja kergliikleja peavad iga kord kontrollima, ega nurga tagant autot ei tule. Loomulikult nendel on õigus sõita, nad ei pea peatuma, nad ei pea selle autole teed andma, aga nad võiksid või peaksid olema kindlad, et see autojuht, kes hoovist välja tahab sõita, neid ikka märkab. Kui selle seaduse punktiga kasvõi mõni intsident nendelt hoobilt väljasõitudel jääb vähemaks, siis on see seadus oma eesmärgi täitnud. Kalvi Kõva rõhutab, et õnnetuse korral vastutab igal juhul autojuht. Aga kangi alt või kuskilt hoovist võib välja kõndida ka inimene ja kui talle sealt kihutab otsa jalgrattur, siis noh, ka neid õnnetusi taks vältima. Seadusemuudatuse kolmas punkt puudutab kolmer rattalisi mopeede, ka neid ostetakse Eestis üha rohkem ja tihtipeale kasutavad neid vanemad inimesed näiteks alevikeskusesse poodi minemiseks. Seni võisid kolme ja neljarattalised mopeedid sõita ka kergliiklusteel, kuid uus seadus lubab neid ainult sõiduteele. Kalvi Kõva ütleb, et siis, kui liiklusseadus uuesti riigikokku jõuab, peaks selle muudatuse ülevad. Sama võib olla ka siis puuetega inimeste koja pensionäride ühendustega nii-ütelda läbi rääkima, et mis need murekohad täpselt on ja kuidas seda saaks reguleerida. Edasi kultuuriteemadel juba pikemat aega muinsuskaitseametil plaan võtta kaitse alla Raadi sõjaväe lennuväli ja Eesti Rahva muuseum ning seada hoone ümber kaitsevöönd. Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse peaspetsialist Kersti Siim ütles, et praegu ollakse mälestamiseks tunnistamise eelnõu koostamise etapis. Vastav eelnõu soovitakse kultuuriministeeriumile üle anda vähem kui aasta pärast. Kersti siin. Kuna Eesti Rahva Muuseumi hoone ja Raadi lennuvälja puhul on tegemist lähiajalooobjektidega siis Raadi lennuvälja puhul on üheks väljakutseks kindlasti selle ala tähendusega tegelemine ning see, et ajaline distants võiks ameeriklaste sündmustega, on olnud siiski päris napp, kuid sellelegi poolest valmisolek nende traumadega tegelemiseks ongi ütlesid, et mida tegelikult kinnitab ka selle muuseumihoone rajamine ja et me oleme valmis maja loole julgelt otsa vaatama ja keskkonda sellest ka kujundama. Ja noh, teine osa on muidugi see, et mida suurem on ala, seda suurem on ka nii-öelda osaliste arv, kelle sõna on oluline, mis teeb selle protsessi pigem pikemaks, kui see eelnõu on koos, siis enne saadetakse ükskord kõigile menetlusosalistele tutvumiseks arvamuse andmiseks. Vaatame need arvamused uuesti läbi ja kui ei teki just mingisugust väga suurt uut infot, et siis tõenäoliselt see nõu siis saadetakse kultuuriministrile otsustamiseks. Tallinna linnavalitsus kinnitas linnamuuseumi uueks juhiks korjanud muuseumitöötaja Heli nurgeri, kes asub tööle Homsest jätkabki Heli Nurger. Ja mina olen pika muuseumi töökogemusega. Olen muuseumis töötanud alates 1994.-st aastast, esialgu Harjumaa muuseumis ja hiljem olen vedanud Padise kloostri arendamisprojekti 14 aastat ja nüüd olen valmis asuma tööle Tallinna linnamuuseumis. Ma arvan, et esmalt tuleb seal läbi teha mõned sellised bürokraatlikud protseduurid, et üle võtta nii-öelda kõiki töid. Arvan, et esimese nädala jooksul ma käin läbi kõik filiaalid ja, ja tutvun inimestega ja, ja proovin mõista, et millised on need hetkeolukorrad ja millised on nende visioonid ka töö osas, et ma ikkagi üritan hästi töiselt alustada. Ja ilmast, räägib sünoptik maile Meius. Täna õhtul Lääne-Eesti saartelt alates pilvisus tiheneb ja hakkab sadama vihma. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 11, rannikul puhanguti 15, saartel kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 12 kraadi. Saabuval ööl on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kuus kuni 10 kraadi. Homme päeval on Lääne-Eestis muutliku pilvisusega, Ida-Eestis valdavalt pilves ilm. Mitmel pool sajab vihma. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa, saartel kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üheksa kuni 12 kraadi. Ja nüüd spordiuudised ja Juhan Kilumets. Jalgpalli meistrite liigas alistas tiitlikaitsja Müncheni Bayern võõrsil Moskva Lokomotivi kaks. Üks. Bayern läks avapoolajal juhtima ja kuigi teise poolaja keskel viigistas seisu neli aastat tagasi Tallinna Levadias mänginud Venemaa koondislane Anton Filantšuk tõi Saksamaa suurklubile võidu Julien kinnichi 79. minuti tabamus. Bayern on hooaega alustanud kahe võiduga. Teise võidu teenis ka eelmisel aastal meistrite liiga võitnud Liverpool, alistades kodus kaks. Null Taani klubi. Mitu plaani. Kahe võiduga on hooaega alustanud veel Manchester City, kes oli võõrsil kolm. Null parem marsseist. Väga raskelt on alanud aga läbi aegade edukaima meistrite liiga klubi. Madridi Reali hooaeg. Avavoorus donetski šahhtaarile kaotanud Real viigistas teises mängus München plaadbachiburussi aga kaks. Kaks, ühe punktiga on reaalalagrupis Shartarri, Borussia ja Milano Interi järel viimasel kohal. Eesti jalgpalli meistriliigas lähevad täna õhtul vastamisi liigatabeliliider FC Flora ja teisel kohal olev Paide linnameeskond. Floral on enne tänast 64 punkti ja mängu rohkem pidanud paidel 54 punkti. Mõlemad senipeetud omavahelised kohtumised on sel hooajal võitnud Flora. Koduses liigas on Flora võitnud 12 ja Paide 11 kohtumist järjest. Tänane mäng algab kell seitse. Kaia Kanepi pääses Istanbulis toimuval ITF-i tenniseturniiril kindla võiduga veerandfinaali. Esimese asetusega Kanepi alistas teises ringis 15 aastase tšehhitar ilutsi Habliškova kuus. Kaks, kuus. Neli. Maailma edetabelis on kanepi 105. ja tema tänane vastane alles 863. kohal. Veerandfinaalis läheb Kanepi vastamisi läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud hispaanlanna Andrea Garcijaga, kes asub maailma edetabelis 275. kohal. Suur tänu. Selline sai kolmapäeva, 28. oktoobri Päevakaja suur tänu kuulamast ja kena õhtut.