Kaheportaal ja Kristjan Port tere. Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. America andis maailmale partii tõesti. Kes ei tea, millest jutt käib, saab vastuse Google'i abil. Ameerika andis maailmale ka Google'i. Aga noh, olgu test küsib, mille või kellega on tegemist, kui see kõnnib nagu part, prääksub nagu part ja sellel on pardisuled ning pardi välimus. Noh, kuigi vastus peaks olema part, kirjeldab test abstraktsemaid olukorda, milles vastus ei ole part. Test püüab õpetada märkama ja kokku piimatükk aega nähtaval olnud vihjeid, et mõista, miks midagi juhtub või milline keegi tegelikult on. Proovime testi järgmiste tähelepanekute peal. Mõned aastad tagasi lahkus Google'ist otsinguteenuse juht Jon Jon Andrea. John leidis peagi uue töö järgnevate aastatega, kust osta endale uue ja huvitava meeskonna. Teist tähelepanekud kuuleb aeg-ajalt veebiliikluse lobised vaatavate süsteemiadministraatorite käest. Nad on mõnda aega märganud otsinguid ennustele iseloomuliku andmetraalimisagentide seas uue nimega tegelast. Kolmas vihje seostub sel nädalal kohtusse esitatud kaebusega, milles USA valitsus süüdistab Google'it otsinguteenuse. Budismis ümberöelduna motiveerib sealne juhtkond teisi IT-ettevõtteid oma otsingu teenust arendama. Vihje isegi seep ridade vahelt, kellel on nii palju raha, et luua googli otsingust, parem teenus. Sellise raha ja Teostusvõimekusega ettevõtteid on olemas, neid ei ole palju. Võimalikust võib osa kohe välja jätta, kuna neid see valdkond ei motiveerinud. Alles jääks need, kes tahaks Google'iga sõdida ja neist jääks alles need, kes on seda juba mitu korda teinud. Ja see loetelu ei ole pikk. Võimalik, et piisab isegi ühest sõrmest. Tehnoloogiasõber peaks neist vihjetest allegoorilise pardi ära tundma. Vastusega pikemalt venitamata. Johnson Andrea tööle, Appleis veebiliiklusest traalivad infod, Apple'i otsingurobotid, sama Germon Google'iga seinud mobiiltelefoni tarkvara androidi pärast Kaarditeenuste paremuse nimel ning veel mitmele intellektuaalomandi ja ärisuhetega seotud teemal. Ligemale kahe triljoni dollari suuruse börsiväärtusega. Maailma teiseks väärtuslikuma firma kassas on vaba raha paarsada miljardit dollarit. Seda võib-olla ei peagi kasutama, sest Google ise varustas Apple'it iga aasta kuni 12 miljardi dollariga et viimane lubaks oma telefonidesse arvutitesse paigutada nende otsinguteenust. Lisaks heidetakse äpile pikemat aega juba ette, et see pole midagi uut ja huvitavat teinud. Järsku täitis need uue otsinguga teenuse. Väidetavalt on Apple kasvatanud oma otsingu teenust väikesest liblikavõrgust suureks traali laevastikuks. Kuulduste järgi kasutaks Google'i rünnakuga kujunenud meeleolusid. Uue teenuse finantseerimiseks vaatlejate hinnangul otsingu tõenäosus juba töötab. Antud võimalusele. Osutab otsingurobotite aktiivsus. Teenuse värav on seni küll veel saladus. Sestap pole võimatu, kui lähiajal kuulutatakse välja uus otsingumootor või siis mitte. Lõppude lõpuks saab igaüks oma infopäringud lahendatud ka Google'i abil aga see ei keela mõtlemast, et kui keegi teeks Google'iga uue tõsiselt konkureeriva teenuse millest peaks seisnema selle paremus samaväärse teenuse puhul, töötaks uue tulija vastu inimestel harjumus. Google'iga ollakse sedavõrd harjunud, et firma nimetaja Mis keeles otsingut kajastab, uus sõna- guugeldama. Otsing oleks samaväärne, kui klient seda sellisena tajub. See tähendab, et enamus kasutajaid ei teeks vahet talle vastusena näidatud tulemustel. Headuses, sest ta ju ei teadnud, milline on õige vastus. Vastuse pidi tooma otsingu teenus. Vaatlejad pakuvad. Apple'i võimaliku otsinguteenuse eeliseks privaatsust Google'i poole on teada, et firma painutab otsingute tulemusi. Vastavalt sellele, mida küsija kohta on firmale teada. Google teab maailmakodanike kohta usutavalt palju rohkem kui osatakse või isegi juletakse oletada. Piki habemega teema on seni väheseid Google'i teenusest eemale hirmutanud. Sest hea. Alternatiiv puudus. Taktak Ko püüab küll pakkuda alternatiivi, aga näiteks. Teemalised otsingud kukuvad välja üpris õnnetutena. Tõenäoliselt on küsimus ressursi nappuses, millest ei jätkumaailma inforuumis ülevaate koostamiseks. Ülesanne on astronoomiliselt suur. Meile nähtavas universumis hinnataks olevat üks miljard triljonit tähte. Käesoleval aastal ületas meie toodetud digitaalse inforuumi maht baitides tähtede arvu 40 korda. Seega on kus otsida, kui vaid ramm ühe käiks. Ja Apple'il võib-olla finantsilist ning tehnoloogilist rammu, ärilist kiusu ning majanduslikku ratsionaalsust asumaks andmekosmosegiidiks. Apple sai rikkaks müümata Google'i moodi Klaane. Järelikult võiks kliendid tunda kasutajatele. Profileerimine ohustend vabamalt, jättes alles küsimuse, kuidas siis firma tasuta teenuse pealt Raha teeniks aga järsku, piirates teenust vaid õunalogoga toodete kasutajatel. Sel moel tootjaks uus teenus, firma toodete ostu. Ehke Põdutavateri sestap, kasutades pardi testi, saab selle testi kultuuripärandist ilmselt varsti teada. Apple'i kaudu. Kuula varasemaid portaale. L2.