Eesti põllumajanduse akadeemia õppeprorektor Jaan Kivistik. Kui palju on siis Eesti põllumajandusakadeemia selle 25 aasta jooksul spetsialistide välja lasknud? No peaks ütlema ümmarguste arvudega, siis jäävad need paremini meelde. 25 aasta jooksul on epa seinte vahelt välja läinud ligi 9000 lõpetanud. Meil on kolm õppevormipäevane tunne ja kaugõppe vorm kõige suurem, muidugi on meil päevane õppevorm, siin on lõpetajate arv. Liidame veel ühe aasta juurde, siis saame ligi 7000 kaugõppe vormis vast juba järgmisel aasta aastal jõuame 2000-ni ja õhtune õppevorm on väike olnud, siin on veidi üle 100 töötaja, seega meil lõpetab oma tegevuse. Need kokku saamegi siis juba üsna varsti. 9000 lõpetajat. Kõige rohkem on ikka agronoomi zootehnikuid. Muidugi agronoomid arv on tõesti kõige suurem. Siin juba tuleb varsti poolteist 1000 lõpetanud kuid teisele kohale tuleb põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskond, kus vastuvõtuarv on, on suur, nii et praktiliselt me valmistame ette 12-l erialal spetsialistide tallel. Tollel ajal tõesti vähem, näiteks elektrifitseerimine eriala meil nüüd alles hakkab lõppema, võtame selle uus eriala. Majandusteaduskond on vahepeal tekkinud ja vahepeal on ka teisi erialasid juurde tulnud, aga ka erialasid on kadunud. Näiteks pole aiandust, mis oli sellel ajal, kui me hakkasime õppima 51. aastal. Tootmisõpetajate ettevalmistamine on olnud praegu lõpetatud. Metsatööstust ei ole praegu metsa melioratsiooniei ole, nii et muutusi on hulga Täna ongi meie saate mikrofoni juures siis põhiliselt need mehed, kes astusid Eesti põllumajanduse Akadeemiasse tema asutamisaastal 1951. Ja püüamegi nüüd meelde tuletada siis seda esimest päeva. See esimene Epactus on tõesti jäänud küll eluks ajaks meelde, ma mäletan seda, et rektor Antons rääkis peab ütlema, et kõik need kohalolijat ja kogu saal oli tulvil inimesi täis. Need kuulasid väga vaikselt, väga tähelepanelikult. Ja kuidagi tundus, et midagi suurt on praegu meie Eesti põllumajanduses juhtunud, et meie põllumajandus on saanud oma kõrgema õppeasutuse. Ilm oli väga ilus, meeleolu oli kõigil ülev ja meie muidugi need esimese kursuse tudengid kes olid väljaspoolt Tartusse sõitnud, meil oli juba Tartu linna uudistamine siis see, et kõrgkooli üliõpilaseks said see iseenesest suursündmus. Ja muidugi suursündmus oli see aktus ja mul on veel meeles, kui ülikooli tolleaegne rektor professor kleemend soovis epale õnne ja luges siis üles oma soovid oma lapsele epale. Ühiselamut olid linnast olla kõik kaugel sellest kõik. Me tulime mugavates kodudes siia. Mina näiteks esimesed päevad, tartus, veetsin suurini tänava ühiselamus, kus hiljem oli epa rektoraat. Ja kui ma ei eksi, siis tuba oli rektori sees, tuba, suur tuba, meid oli seal oma kümmekond meest. Ja meeles on mul see praegune Jõgeva näidissovhoosi peaagronoom Artur aru oli seal toas temale siis teise kursuse tudeng, kes meid nagu tröösti siia õpetas Artur Haroli kõva õppe ja alati ka siis ikka vihik oli käes ja leivatükk oli ka umbes nagu Tõnissonil. Voodi ääre peal hammustas ja luges ikka midagi. Ühiselamuid jah, võiks öelda küll, et kohti oli vähe, aga nende arv oli ikkagi suur, ühiselamuid oli palju närvilinna mööda laiali. Ja kui nüüd hakata meenutama, siis sai elatud ja uurimisjaama tänaval Nõukogude väljakul oli isegi kaks ühiselamut. Üheksa nagu ta välja, kaks. 21. juuni tänaval oli ühiselamu Kivi tänaval. Mina olin nõukogude väljak kaks ja see asus kohe restoran, kott vastas ja praegu on seal mõjuga, mis tol ajal oli ta koit ja nüüd on võidu söökla ja siis Tartu tulevases võidu paaris tihti läbi minnes vaatad, kui 22 poissi seal ühes toas olime. Need on seal. Võidupaar saab süüa päris hästi. Jah, tol ajal ei tubades mehi hästi, palju õpiti. Ütle oli seal põllumehe kutsumus ka. Muidugi oli see juba oli maast madalast maaeluga maatööga. Nii et nagu ei kujutanudki mõnda teist ametit. Et miks vanim, kas üldse seda küsinud, tol ajal oli ju Eesti põllumajanduse akadeemia ainukene kõrgem õppeasutus vabariigis, kus sai kolmediga stipendiumi. Aga kui me kujutame ette, et tolleaegset olukorda, mis Maal valitses, oli pärast kollektiviseerimiseks nii väga raske? Poisile andis isa kodunt kaasa kaks kolm kotti kartulit ja sellega kogu tuli tähendab läbi ajada. Ja need väiksed saiakesed mas puhvetis ülikooli sööklas ja selles juurviljalaupäev, see oleks kõige parem, kaob piima, piha, baare ja muidugi kõige, kus nii korralikult süüa sai, meie arvates oli ülikooli sööklas, seal sai ikka võrdlemisi odavalt. Ja ega iga kastetilk ja sai ära kasutatud. Ja nii et ma tahtsin ütelda seda, et see, et kolmendiga, stipendiumi epassega võib-olla paljusid mõjutas isegi linna lapsi tulema õppimas. Võib-olla, aga mulle siiski tundub, et tol ajal vähemalt ma ise tundsin, et olles nüüd maalaps ja just parajasti käis kolhoosilt tegemine ja nendel nii vanematel kui ka ümbruskonna inimestel oli tekkinud niivõrd palju küsimusi kuidasmoodi kolhoosidega edasi läheb. Ja kui näha tol ajal noore inimesena, kui palju siiski vigu tehti ja niisugune suur tahtmine oli neid vigu parandada ja mind küll tõukas agronoomiat minna, õppima see tulla tagasi põllumajandusse ja töötada korralikult ja hästi ja näidata, kui suured on siiski eelised sotsialistlikud põllumajandusele. Minul valikut muud ei olnud, kuna maa. Ma olin juba põllumeheks õppinud. Tehnik, olin tehnikumist, suunati edasi õppima ja oli kohe pilt ja teie selge, et nad ainult põllumees võimust saada ja vaevalt must midagi muud oleks saanud, kuna. Ja mina olin tehnikumis. Tehnikumi mehi oli hästi palju oli, kes tehnikumist olid, õppisid ja need olid nähe pahe, tõsisemad töömehed ka, ma vaatan oma kursuselt kihku. Ilmar Jõgiste oli, praegu on ta Pärnu lennunduskatsepunkti juhataja Kaczepa dotsenti meie kursuselt otsansauja dotsent elu var. Ennikuni, mehed ja muidugi tülidel Hector Kalamann. Kursuse nii tugevalt Kendra. Männik, Nikolai ja need mehed paistsid kohe läbi, et teisest puust on hoopis võrreldes nendega, kes keskkoolist on tulnud. Aga muidu osalusi oli all, kusjuures oli füüsika ja keemiaga teatud määral võib seda ütelda, et tol momendil oli, osal õppejõul oli niisugune eelarvamustehnikumi meeste vastu. Ja kui meil enne oli siin juttu, et näiteks väga selgelt ja tõesti väga selgel loengud olid füüsika loengut dotsent langi esituses et kits sai nii selgeks, et tema ei pidanud konspekteerima siis tehnikamehed konspekteerisid ka selle langi väga selge loengu suure huviga ülesse ja selles üldained, mis rega rasked olid tõesti tehnikumi meestele. Tõesti ta nii selgelt rääkis, et tundus, et ei ole tarvis üldse midagi kirja panna. Aga pärast, kui hakkasime valmistuma eksamiks, vot siis alles tekkis probleem, et kustkohalt nüüd võtta seda materjali, mida, mida kirjutada, konspektid, konspektid, põllud ja, ja millest siis pida tehnikamehe eelis nüüd esineski tähtedega tehnikamehed kirjutasid üles ja õppisid ja said. Said ka normaalsed hinded seal ülikooli peahoones vihiku loengul ükskord ju ma jäin ka vast veidi hiljemaks, et tagapingis istusin ja kuuled, et selja taga on kolinud. Ja üks mees tuleb, istub loengule mu kõrvale, see oli nädal aega olid vast loengud juba läinud ja kõigepealt võtab prillid eest ära ja pühib neid. Mina arvasin, et vast mõni tuli loengut kontrollima. Konspekteerin rahulikult edasi, aga siis müksab mind, et kuule, et mis asja siin tehakse. Ja mõtlesin, siin dotsent lang loeb füüsikad. Siis ta tutvustas ennast, et tema on üks Saaremaa mees, praegu enda lugupeetud epo, dotsent. Ma ta nime jätan nimetamata. Ütle ära. Dotsent show oli siis, oli ka põllumajandusSaaremaalt õppima. Kui ajalehe, eks ole, siis ei loengule ja. Õppejõududest on eriti meelde jäänud professor Allik, professor Tehverdamis praegugi? Jah, ta on professor-konsultant ja, ja siis oli veel Nathan tsenteenlaid oli tol ajal lendava loogiat andis kõige eredamad mälestused ikkagi temast, kuna tema oli meie esimene dekaad. Ja Ta oli, võiks ütelda, väga nõudlik. Samal ajal väga inimlik. Ja tema nõudlikkus oli kuidagi huumoriga pooleks. Et isegi ei tohtinud tema peale nagu solvuda, vaid said aru, et et tal on õigus, poisid, ka üleannetusi tegid, kui ta jätnud karistamata, aga ega ta ta karistas kuidagi suguse, muheda näoga. Mulle pani kahe välja, ent oma loojast. Ma mäletan seda, et ainuke kolm, mis ma Eppajal sain, olin entoloogia ometigi seda ma õppisin väga hästi, väga korralikult, õppisin ta selgeks. Aga mingi viperus seal ikkagi juhtus. Ja zooloogia mida ka tema andis. Seda ma teadsin väga halvasti ja ometigi ma sain viie. Need vahestasid kurioosseid asju muidugi juhtub, no minul on Gasoloogia eksa meeles. Igatahes olukord oli väga sünge. Hommiku pool käis ära kas neli või viis üliõpilast, igatahes kolm tükki läks tagasi. Ja neist olid võrdlemisi meil praegu jälle tuntud nimed. Ja siis oli küll, et õhtu pool nagu ei julgenud ja siis oli kaks kolme ja üks neli oli saadud. Ja mina jäin hommik või sellepärast mängi õht hirmuga kõige viimaseks. Ja ega hommikupoole üle kolme tavaliselt läbi läinudki. Õhtupoole hakkas, näete, ma oskasin ses aega valida. Mul läks küll hästi sisse. Noorematest õppejõududest on praegugi rivisel täieduga peha heinsoo siis on veel kitse dolla õppejõududest minule küll ja tervele kursusele väga meeldis professor deferi loengut, kui need algasid alati väga täpselt. Ja see esitatud materjal oli väga selge, tavaliselt ikka kahe või kolmevärvilise kriidiga, Need joonised tehti kahe käega korraga. Ja see loeng kanti ja kanti ette korralikus grammatilises keeles. Ja sama korralikku esinemist nõuti ka eksamil. Mitte vahutamist ei nõutud eksamil, vaid piisas. Kui ütlesid kolm kuni viis lauset, mis olid korralikus eesti keeles ja küsimuse sisu täpselt talvise tingimata habe aetud olema, lips sees, soeng, korralik, kingad viksitud. Kui need ei olnud, siis oli juba kahtlane sinna professori silma alla minna ja esinema pidi väga korrektselt. Mingisugused kätega žestikuleerimist ei enda peal näitamist. Seda olla ei tohtinud. Üks hästi tubli mees, kes ikka meil liike peale õppis. Midagi maost pitsasid rähk ja, ja proovis endale sappa ja asi lõppes väga kurvalt. Ja mäletan seda ühe tütarlapse käest, kes hästi teadnud, ta küsib, kus te olete maalt või linnast. Aga see väriseva häälega ütles, et linna lähedalt maalt. Aga need olid haruldaselt loengut minu arust noh, häid, häid loenguid oli meil siiski palju. Vanemõpetaja Tiit Soo, kes omapärase stiiliga luges, aga konkreetselt ikkagi dotsenti eel anti loengud on ka siiamaani täiesti nii loogiliselt meeles, kui oskaks niimoodi järgi teisi õpetada. Kahe käega kirjutaja oli veel professor Siim. Orgaaniline keemiatahvli esimene ots oli tahvlist täiesti, ise ka vahepeal kustutas ja minu arust oligi tal käia paremaga kirjutas, kustutas kogu aeg ja, ja see oli. Ja orkaani keemia pikad valemid ka seal ei mahtunudki tahvli peal ära. Keemiast. Veel meelde niisugune lugu, et eks meil oli kontrolltöö, mis kestis üsna mitu tundi, kõik istusime usinasti laudade taga ja ja vastasime kirjalikult ja siis, kui parasjagu hakkasime töid ära andma, kuuleme ukse taga käib niisugune kõva Robin. No ja uks läheb lahti ja sisse astub siis üks rühmakaaslane. Täitsa talveaeg oli lumme nii mattunud veel ja märgia härmas. Sulalumest tähendab juba niiskeks läinud seljakott seljas. Ja siis küsiti, et miks sa nii hiljaks jäid. Noh, et ma ei saanud varem tulla, et ma tulin Elvast. No kuidas sa tulid, jala tulin. Võib-olla siin on terake huumorit ka muidugi, et niimoodi hiljaks jääda, aga siiski mõelda, milline tahe ja distsipliin oli kõiki kursusetöö või, või mingisugune töö tuli teha, siis tuldi kohale jala kas või Elvas. Igal mehel oli oma õppimise stiili. Ma tean näiteks ühte meest, kes väga vähe konspekteeris ei lugenud, konspekte ka aga kuna ühiselamu toas oli juhul ka mehi, siis keegi arutas kellegagi kõvasti ja tema muud ei kuulanudki, ainult seda, mida arutati ja läks eksamile ja väga hästi, korjas oma jaoks täpselt muidugi vist meil kõigil on eluks ajaks meelde jäänud marksismi-leninismi seminar kus me nii oma maailmavaadet saime tihtipeale kohe nii välja vaielda. Eriti suur vaidlali kihtsantsega ka väike Jofinaaravaine. Tegelikult mina, ma pidin ka ikkagi enda seisukohti kaitsma. Õudselt vaidlesime, organiseerimise praktikum nendes nende traktorijaamade peal. Traktorijaamad olid veel kui olid, kui eks ole olemas ja keegi nagu ei öelnud, tuleb teine vorm. Kuid tol ajal ma muidugi ei saa praegu öelda, miks, aga üliõpilased olid kõik tollal sellel arvamusel, et traktorijaamu ei ole tarvis, et need on tarvis ära muuta hoopis teisel teel hakata tööd tegema, majanditele, anda traktorid ja omandivormis. Ja, ja selle peale olime alalõpmata vaid siis öeldi, et kolhoos siis sellisel juhul oleks nagu riik riigis, kui ta veel traktoriga omale ostab, aga nüüd on kolhoosidel kui palju masinaid ja ta ei ole riik riigis, vaid vaid ta on, meie kaotati kahe traktorijaamad ära ka varsti pärast seda meie vaidlustest oli. Ju siis elu oli ikka ja me nii palju tunnetas juba kahe jalaga siis elu sees, nii et me oleme saanud traktorijaama aega ja, ja seda mittejaama aega tunda. Õppepraktikakohad olid meil tol ajal põhiliselt raadi. Erika oli ka mõningal määral mütta. Ja see aed, aed. Ja võib-olla kasvõi see, kui sai õunapuuaeda istutada nüüd kui mööda sõita, isegi praegu veel on see nii koht meeles ja ka see istutamine on nagu eluks ajaks jäänud siiski meelde, kuidas ta toimus, terve rida praktikaid ikkagi andsid meile häid teadmisi. On meeles ka praktika algas Raadil kell seitse, siis buss sõitis praeguse konservitehase juure ja sealt tuli siis pannake müttale ja raadise endise peahoone juurde, nii et päris kell kuus tuli hakata minema, et jõuda õigeks ajaks kella seitsmeks, nagu hästi tore oli. Viru sõitis siis praktika juhenda, sõitis ikka veel kalesi hobusega ringi ja, ja me pidasime seda ikka nagu mõisavalitseja olla ja meeles on veel, et esimesel praktikapäeval veel teisel päeval, siis on praegu dotsent Maurenko õpetasime hobust ette panema, niiet tema reegel oli lihtne, ta ütles, et paremale poole keerimine hobusel ja õiget kätt need tüdrukud said pärast ajalehes ikkagi oli kui see päris majandi praktika tulijat. Ei, et üks mees meie kursuselt ei osanud hobust ette panna. Ta siis kella seitsmeks kohale jõudnud, sealt näiteks ma mäletan mehhaniseerimis praktikumi, Ki, suur universaaltraktor oli siis oli s 88, selle pääl me kõige rohkem harjutasime ikka edasi-tagasi edasi-tagasi Emajõe ääres sõitsime mina selle peale ühe korra sain olla, õpetati ass. A peale sõitmist masinal ei olnud, see oli haruldane praktikasõitja yi pealseid juhi loatki, mõned mehed kätte, sealsed. Ja need juhiload on küll 57.-st aastast, on on siiamaani ja õnneks veel säilunud ka ilma kriimuta, nii et ikka jäid väga hästi pidama, mis sel ajal sai õpitud. Aga praegu näiteks agronoom, lõpetab, kui palju tema peab masinat andmata, kuna me lugesime siin ühe käe sõrmedel, ülesanne. Masinapark on niivõrd täienenud, nii palju tuleb uusi masinaid, et kõigi sellega kursis olla agronoomina märksa raskem kui omal ajal. Võib-olla sel ajal veel, kui sai lõpetatud ja maale tööle mindud siis tuleb meelde selline episood, et kolhoosi toodi 14 väike traktor diisel diiselkütusel ja seda tuli siis bensiini kütuselt üle viia. Diiselkütus, selle traktorist ei tulnud sellega toime, siis ma panin talle hommikuti ikkagi traktorit käima. Sel ajal oli masinaid veel nii vähe. Agronoom pidi täielikult nendega toime tulema. Agronoom pidi olema mehaaniku eest meile seda kohe toonitada, et kui me lõpetame, et ei ole majandis ühtegi teist meest. Ja ma mäletan seda sageli, tuli just agromil, endal kultivaator heid korda seade näidata, kuidasmoodi seda asja teha. Sest kuidagimoodi nagu ei olnud harjutud sellega just need noored poisid, kes tulid mehhaniseerimiskoolidest ja neil ei olnud aimugi seda, et kuidasmoodi, see riist peab töötama ja see oleks ju nendele vanadele meestele, kes seal põllu peal töötasid, kes seda väga hästi teadsid sellele ju nagu naeruks olnud, kui, kui nüüd agronoom ei oleks osanud seda teha. Eriti tähtsad olid need reguleerimised ja väga hea oli, kui said masinate selgeks, siis. Me ei saanud ükski mees ütelda, et ta on sealt katki ja teisest kohast katki. Ja minu arvates praegu osa agronoomid viga ongi see, et nad on liiga irdunud nendest masinatest ja siis võib iga mees puhuldadele hambasse või siis noortele tehnikumist tulnud briga tõridele ja muud ei kuule, kui masin on katkimasinana ja mis seal katki on, seda ei tea. Nii et sellest oli kahtlemata väga palju kasu. Me olemegi nüüd jõudnud otsaga sinnamaale, et iga mees on juba lõpetanud Jan tootmises oma esimesel töökohal. Kas tol ajal andis epa kõike, mis läks tootmises vaja? Minu arust küll, mäletan seda kui valisin endale esiteks praktika kohta, see sai ka hiljem, töökohaks oli Elva rajooni erumäe kolhoos. Ja ükskord talvisel tuisusel päeval läksime siis Elvasse sealt esimees viis kaasa ja sai valitud see kolhoos just sellepärast, et seal oli üks vilunud agronoom, töötas, et selle käe all siis saada korralik praktika. Kui aga kohale sõitsime, järgmisel päeval oli üldkoosolek ja tiriti mind üldkoosolekule ja selgus, et see agronoomi kolhoosist lahkunud? Jaa, kolhoosile hirmsasti agronoomi tarvis. Kästi üles tõusta, ütelda, oh küllalt pikk, käib küll. Ja kohe üldkoosolek, üldkoosolek määras agromi koha peale ja ja muidugi väga väriseva südamega sai see amet vastu võetud. Kuid. Sellel praktika ajal töötades juba siis agronoomina teadmised, mida oli hädasti tarvis, justkui õppeasutuse poolt, need olid olemas. Muidugi, teine asi oli see, et ja seda on alati tarvis. Agronoom peab inimestega väga hästi kontakti leidma ja minu arust ei ole tarvis tunda ennast mitte nii palju juhina, vaid see juhi, autoriteetse peapis endast tulema vaid igal pool, kus on tarvis tarvis käsi vahest külge lüüa. Ja mäletad, kui vanad naised, kes seal sorteerisid, kartult ja kartulikaste pidid peale tõstma, põllule viia. Ja kui mõnigi kord ma lihtsalt panin käed külge, lups-lups läksid Need kastid peale, ei olnud enam tarvis mingisuguseid propaganda ja agitatsiooni teha, vaid asi läks kõik, kui hästi ja inimeste kuidagi töömeeleolu tõusis, kui, kui oli näha, et see juhtub, kes nendele on saadetud või agronoom, et selle, et käed ei ripu niisama küljes, vaid need on ikka töö tegemise jaoks. Ja mäletan veel seda, et epa poolt antud teadmised olid ikkagi üsna üsna kindlad sest esimene asi, millega ma kokku põrkusin, tuli määrata külvinorm ja õige külvinorm. Mäletan täpselt, et odra Ida nõus oli 70 protsenti, aga muidu ilus suur seeme ja külvinorm tuli 330 kilogrammi hektarile. Ja kui siis ma reguleerisime selle masina ära ja et sellega nüüd tarvis minna küll oma siis tuli brigadir mu juurde ja ütles, et kuulge, noor agronoom, et kas te olete nüüd ikka hästi läbi mõtelnud, mis te teete, et kas, kas ei tule nii et me hakkame nüüd selle seemnega maad väetama ja et kui te nüüd vea teete oma esimese tööga siis olete te eluks ajaks, eks ole, põhja kõrbenud ostetud ja ja ma olin nii kindel selles, et nii tuleb see asi teha ja mäletan täpselt, see oli 13-l hektaril põld külvati ära. Ja see jutt läks lahti, kolhoosis, agronoom väeta, vaat meil seemnega põldu ja revisjonikomisjon kutsuti kokku, kahe nädala pärast läks revisjonikomisjon kontrollima. Arvati, et nüüd, mis tõuseb, et see on niivõrd tihe, et sealt üldse midagi ei tulegi. Revisjonikomisjon käis põllu peal ära, nüüd tuli tagasi, ütles, et täitsa korralik ja mäletan, et selle põllu pealt saadiga kolhoosi rekordsaak tol ajal üle 30 tsentneri hektarilt. Need, niisugune esimene proov, ma küll suure südamevärinaga seda, seda tööd tegin ja mõtlesin, et võib-olla tõesti midagi juhtub. Et ikkagi need teadmised olid aluseks ja selle järgi oli tehtud ja need asi kukkus ikkagi õieti välja, nii nagu oli tarvis. Ja tuligi vaja niimodi, sest tol ajal sina olid ju siis kolhoosi agronoom said teraviljarekordsaagi praegu sa oled siis Jõgeva sordiaretusjaama direktor ääretult seal teravilja, nii nagu on vaja. Võib-olla üks võiks juurde lisada puudu, nagu jäi alastest teadmistest. Juba sel ajal ehitati ja ikkagi ehitusele oma spetsiifilised teadmised vajalikud, nüüd hiljem on elu õpetanud ka ise käes, kellud hoidma ja ja müüri laduma. Ja mõningaid töid tegema, mis ehitustöödel on vajalikud? Need hiljem võib-olla elu on, tasandan selle lünga. Minu esimene töökoht on seotud Kaljo Ermiga ja valgutega ja mäletan veel seda, et kui ta enne koostas seemnesegud ise, aga siis pärast tulekut siis lubas noorele agronoom juba koostada ja me kolm aastat, mis valgutes oli nii, et need olid sihuksed tõsise tõsiseks kooliks ja tal jäi siis esimene asi, et noormees, et sa pead siis raha ja kella tundma ja ma usun, et see kellatundmine on vast eluks ajaks jäänud sellest Kaljo äärmist. Ta oli väga range. Samal ajal kui tööpäev oli läbi, siis ta oli ta isalikult hoolitsev idast. Polstee kolhoosi poolt oli siis hobune. Ja hobune oli väga hea ja praegune põllumajandusminister Harald Männik ütleb, et ega ilma hobusutasid õieti põldu ei näe. Seemnesegude peal oled sa siiamaani suure spetsialistiga kutsealavõistlustel vabariigis alati osa võtnud, teise ära löönud. Ei tea näitud pensionile jääda. Seemnete ja teadmistega õnneks oli kolmanda teine-kolmas koht sel aastal aga paar ala, eriti sport, vedas viltu, Need on aegagi jääda juba pensionil, ükskord nii arv. Eerik müts. Ka sovhoosi direktor, esimene töökoht kui selline. Sellist jääb ja igal inimesel südame külge, aga ega vist keegi siinolijatest ei 200 200 euronoomiks õpetad? Ei rohelise. Jah, spetsialistide teadmised on üks asi, see, mida Eesti põllumajanduse akadeemia meile esimeste lendude lõpetajatele kaasa andis. Aga selle oskuse rahvaga läbi käia, nii nagu sinna Hans Küüts varem juba rääkis andis meile EPA komsomoliorganisatsioon üldse ühiskondlik töö. Seda tuleb üsna kõrgelt hinnata, praegugi siin koos on, see oli kõik kunagine epa esimeste aastate komsomoliaktiiv. Tolle aja komsomolitöös oli kuidagi see praktiline külg ja niisugune asjalik külg väga heal järjel. Ja võib-olla pabereid kirjutasime palju vähe. Vähem huvitav episood on niimoodi, et kui ka praegu on komsomolikoosolekud, olid ka sel ajal komsomolikoosolekut. Aga üks koosolek on meelde jäänud küll, et me sattusime nii hasart ja, ja tõesti arutasime nii kaua, et juba tuli aeg peale kella, keegi ei vaadanud, lihtsalt probleemid olid nii tähtsad. Ja siis lõpuks, kui kui avastasime, et On aeg ära minna siis selgus, et uks oli lukku pandud ja no õnneks siis oli see nii esimesel korrusel, et päästsid aknad meid ja läksime vaikselt akna kaudu välja. Panime akna uuesti kinni, et pahanduste tekiks. Aga kas teil on meeles üks üritus, kas oli komsomol või kes selle organiseeris, kui me vaidlesime, tähendab iga mees isegi ette kanda veel sõna armastusele. Annan meeles Kaaron, Mäeorg seal parema kannelmäe süda, kuldsuu, juhataja deta tütarlaste poolt olid veel ettekanne siis iga mees igaüksteisele armastuse, see oli nagu projektid, kõnevõistlus umbes niimoodi, et sa ei ole seal ikka sõprus ja armastus, sõprusseltsimehelikkuse arv, jah, ja ma mäletan, see oli pikem ja atiivsev õhtu üldse, kuna sõna võtsid ka niisugust, kellest siis ei uskunud, et et nii avalikult ja sõna võib. Võib-olla. Aga huvitav, et komsomolitöö hulka kuulusin kursuse enesedistsipliin ja peab ütlema, et meie kursusel oli see distsipliin ikkagi väga-väga kõrge, just see, mitte see distsipliin, mida nõuti õppejõudude poolt, vaid just enda poolt kujundatud mentaliteet, kursuse kollektiivne arvamus. See oli väga positiivne ja ütleme, sellist siidivedamist nagu ei kannatatud ja käisime väga korrektselt loengutel praktikumidel. Ja küllap seevastu on ka üheks põhjuseks, miks kursust on nagu läbi aegade siiski edu saatnud. Tol ajal Eesti põllumajanduse akadeemias olid kõvasti moes teaduskondade kunstilise isetegevusolümpiaadidel. Ja ma mäletan, see oli 51. aastal siis, kui Ivar Voites kandis ette oma lauluülikoolilinnas. Sel päeval oli Eesti põllumajandusakadeemia esimene komsomolikonverents. Õhtul oli siis suur pidu koos ülikoolitüdrukutega. Salme tänava õpetajate üks on pedagoogiline kool, pedagoogiline kool. Jah, tol ajal õhtul oli pidu ja siis kant ette see laul. See laul tegelikult sai tehtud juba varem vist aasta aega, mina olin tookord vist esimese kursuse tudeng, siis olime veel ülikooli all. Tuli meie kultuuriorganisaator Anni Kuusik ükskord minu juurde ja ütles, et nüüd on meil kõik teaduskonna olümpiaadi jaoks olemas, ainult puudub isetegevuslik pala. Jah, et sina nagu oled seda asja õppinud v nii mööda käinud, et siis teise laul ära. Ja vist oli nii, et ta tõi need sõnad kohe kaaslasel Oskar Kruusi sõnade ülikoolilinnas. Ja pean ütlema, et see oli üks kõige kiiremini saanud laul mulle üldse. Läksin õhtul koju ja proovisin kirja panna teda ja ja ega siin suurt muudetud sellest esialgses variandis tööle, nii nagu ta tuli, niide jäi jettide lauldi siis hiljem päris hulk aastaid Tartus üliõpilaslaulu. Kas sa praegu ka kirjutada? Praegu kirjutan aruanded, arvan ettekandeid. Ja noh, sa oled Harju rajooni Ääsmäe sovhoosi direktor. Ägenemist enam ei ole selle jaoks praegu nagu ise aega mõtelda, selle üleüldse. Need kahjumi mees hoiab küünalt vaka all. Ei pea õigeks, Iisraelil on kõrval alanenud olnud ja ega sellega tõesti tegemist seal enam teinud aastaid. Missugune tunne nüüd praegu olla siin põllumajandusakadeemia peahoones? Igal juhul alati, kui ma tulen epa uksest sisse, siis mul tuleb ikkagi üliõpilase tunne sisse austav tunne nende seinte vastu ja Eppavast ja kui mõnda vana õppejõudu näed, siis on säärane tunne, et on praegu kasu. Õppejõud ikka, tunne saagi muutuda oma õppejõududest ikkagi. Pidasime siis lugu, peame praegu lugu ja tänu neile siiski oma teadmised ellu kaasa olema saanud. Ja siia tulla on alati kodune tunne, muidugi seda niisugust kartust kuni 25 aastat tagasi oli. Seda enam ei ole, kuid ega siit kordagi välja minna ei saa, kui mõnda vana õppejõudu ei kohta, kes su elust ja käekäigust huvi tunne ja võib-olla ka sõbraliku nõuey anna kasvõi isiklikus elus, et need sidemed on vastastikused tarvis epa raali, kas seitsmes rootsmaid kõvasti aidanud, siis on soo? Harry püha, siis meil on tihedad sidemed, on skaa professorolliga siis Vilma Raudsepp oma tudengitega käib meil ja need. Minu arvates on tore, et sellised sidemed on säilinud, need tuled nagu koju, aga mehed, missuguse vea? Me oleme tänases oma vestluses teinud, arvake ära. Võib-olla olen palju, teine. Asi on selles. Meie vestlusringist ei võta osa ühtegi tüdrukut. Meie kursusekaaslast, noh, praegu naised oma isa perekonna toonud ja paljud meist ju kursusel, poisid ja tüdrukud heitsid omavahel paari, on. Meie kursusel oli kaks paari. Rahu agendad ja meie kursusel oli brekondrey mõttelised ja praegu on toya Arvo, Ivi Oja, Helju ja ainult treinud. Paljude lapsed ise juba ka olnud ja Eesti põllumajanduse akadeemias ja olnud ja jätkavad oma isade-emade radasi. Jaan Kivistik teab võib-olla ütelda, mõnedsin. Siin on meil nimekate põllumeeste poegi ja tütreid, võib-olla nimetame siin Ülo Läänemetsa, tema poeg Jaak astus meile tänavu agronoomi esimesele kursusele. Oisu sovhoosi direktori jaanimäe poeg Margus astus kaadronoomia teaduskonda. Artur Gabronski, Väike-Maarja kolhoosi esimehe Boriss kavermonski poeg, astus veterinaariateaduskonda Ministrite nõukogu põllumajandusosakonna juhataja Guido Talijärve poeg Andres õpib metsamajandust. Ja muidugi seda loetelu võiks tuleks jätkata. Uus põlvkond on peale tulnud ja see tähendab seda, et elame veel ohje käest ära, ei anna vist 25 aastat ja ikka veel vastu. Muuseas mõistki ütelda Kaljo Jaagura sulle, et nähtavasti on tänane kokkutulek Sul samal tasemel tehtud, et oleme ikka nii. Vanasti poisid omavahel koos ja see, et meie seas naissoo esindajad ei ole, see sõid, võta nüüd rahulikult oma peale ja tegid nii kui 25 aastat tudengina põleme poisid.