Aitäh teile, lapsed kõigile toredate kirjade ja ilusate kaartide eest. Vaatame veel neid kaarte, kus me kõik ja minugi vat. Mina ja meiega siilionu kes praegu magab nii mõnusalt Naifides palve. Aga sellel pildil sellel on meie vallatud jänkupoisid ja, ja, ja, ja kui ma ei eksi, siis vist näärikuusk ja, ja ka Tiinaga on kaval rebane, jama, jääkaruott. See pilt on tehtud täpselt minu maja ees. Kuid mina ise olin kahjuks maja sees. Ei midagi erilist. Seisan näärikuuse juures ja ulatan pidulikult väikesele jänkule lääribaki. Ah nii, jah. Ja mina vana tabu, arvasin, et kelle pakki jänkuke käramapasid, oi-oi. Ai, ai, ai, kallis, iiledki kiireki. Kust küll sulle sellised mõtted pähe tulevad? Parem vaata, vaata. Siin olen ma koos lumemehega. Selle sära lumemehega, kelle müts veel praegugi sinnagi otsas ripub. Täna on ju väljas sula ja me võiksime endale uue lumemehe nihverdada. Väga lihtsalt võtangele nööri kaardi kaasa, kus lumenest peale? Lapp Taapptopseys üks, kaks, tsiviilkusagil see lumemees meil seisiski. Kuusk. Kuusk no selge pilt, selge pilt ja veel mõned sammud ja olemegi kohal, nii. Täis vaata, seal ongi see kahe tüveline kuusk ja täpselt siin lageda koha peal seisis meie lumemees. Mina hakkan palle veeretama, aga sina ei hiireke kiireki. Lippar ruttu jänkuema juurde ja küsi tema käest üks suur ja ilus Purga. Kas te olete väga Igav muud erilist oledki. Ainult kurk on haige ja täiesti ära, aga kastil mingit rohtu ei ole, mis kurgu üks kakskolm terveks teeks? Jahale tagasi annab? Küllap varsti saan. Jänkupoiss läks just apteeki. Aga mis sind siis minu juurde tõi? Meie, no tähendab mina ja kriimsilm hakkasime ilusat lumemeelt meisterdama. Selge. Ja nüüd andis vaja ühte suurt ja ilusat paar. Ma olin ise sealt karvikese, siis kõige ilusam porgand välja. Kui tervis tagasi tuleb, siis tulen ka mina, tihe jume, meest vaata. Ja ja ma soovin teile hästi kiiret paranemist. Ecle jänkupoiss, miks sa nii kurvana metsas ringi jalutage? Apteek oli suletud ja ma ei saanud emale mingisugust rohtu. Kas kas võimarancis haige juba teist päeva köhib ja isa toidu suutäitki alla neelata? Siis tankerma saanud? Ütle, kallis varblane, mida ma peaksin nüüd tegema? Lipparutu koju ja seo emale hästi soe sall mitu-mitu-mitu-mitu korda ümber kaela. Jupoteegi. Ei noh, ei noh, ma, siis ei oska ma sind enam mitte raasugi aidata. Ja nii hapu näoga, nagu oleksid terve kotitäie jõhvikaid nahka pannud. Või on midagi juhtunud? Kütli mida peab tegema, kui kurk on haige ja hääl on täiesti ära? Oh siis. Siis ei tohi näiteks lund süüa jääpurikate lipsimisest rääkima, jätta oma nalja. Mu ema on haige, ema ei noh, siis, siis ei oska ma küll midagi ütelda. Nii ja ongi meie lumevees Valvi vanni. Aitäh teile, sõbrad ilusa laulu eest hehee. Aga muidugi ka selle eest, et mu nii toreda tegid. Ja täidad ka täpselt samal kohal, kus meil möödunud talvelgi lumemees seisis. Jää. Handi jaan. See olingi ju mina. Ja seal näärikaardi peal olen samuti mina. Aga muidugi. Ja kui te ka tuleval talvel meisterdate lumemehe, siis olen seal jälle. Appelik emale rahted. Kinni oli. Ja, ja mida sa nüüd siis kavatsed teha, seda ma tulingi teie käest küsima. Öelge palun, kuidas saaks mu ema hästi, ruttu terveks. Ja vaata kriimsilm, et sa jänkuema õigusega nalja tegema ei hakka, ei hakka, ei hakka. Ei, ei, ei, ei, ei. Mul on sulle kallis lumemees, kes salajutte ja sellepärast palun ma, et teie jänku ja hiir natukeseks ajaks läheksite sinna selle suure kuuse taha ja. Minge, minge nüüd, ruttu-ruttu-ruttu küll, külmad, ära räägi. Nii et ole nüüd hea lumimees ja aita mind. Ma ei taipa, mille sõnasi. Kuule, kuule. Ma tean, kuidas saab jänkuema kurgu hästi ruttu terveks ravida. Aga kui mina nüüd jänkut õpetama hakkan, siis arvab kindlasti ka jänkuema, et see on hundijärjekordne vemp. Jah. Aga kui sina, jänku poissi, õpetad, sinu jutukad usuvad, mõistad, kallis mees, aga ma ju ei oska neid aidata. Sa ärasega, kuula ainult ütleiangule eete suu, ema peab kummeliteega kulg kukulistama neli-viis korda päevas. Ja siis ta saabki terveks. On selge? Aga kust need kummeleid võtta, kui Aaplikum kinni? Hiirel on neid ülearu terve suur kotitäis, voolun, ole nüüd ometigi Yomees, aita mind õnnetut vembumees, kelle juttu enam mitte keegi päris tõsiselt ei võta. Olgu jänkupoiss ja hiireke. Tulge ruttu siia, ruttu siia. Meie, mis? Ei, ei, ei, ei, ei, see tähendab ainult mina tean, mida su haige ema tegema peab. Kuula tähelepanelikult jänkupoiss. Ta peab neli-viis korda päevas kuristama oma kurku. Kummelitega on nii, jah, käega ja kummeliteega ja ja siis ta saabki terveks ja, aga, aga kust seda DK? Terve kotitäis komme, telekajälgija klaar, sina jänku lippa kohe tulistjalu koju ja pane veepott tulele. Ja sina hiireke viilile ruttu-ruttu kummeleid. Rott Rudolf Rudolf. Ja ärge unustage. Ärge unustage jänku emale ütelda, et meie ja lumemees Peeter teid Helge robotfoto. Näed nüüd ise, kui raske on vembumehel teisi abistada, sest keegi ei usu sinu juttu. Aga nüüd ma lähen ja hiilin, kuidas neil see kummelitee keepine ja mine õnnestub. Hüvasti, hüvasti sõber, kriis. Nii nõme pannid ongi valmis ja võib hakata mat ilma täpsust ja käpa odavus. Et ma olen maailma, pärin Tätte vihkaja. Ei tea, kas neile kummelitee on juba valmis. Vaja õige pisut luurata. Juba kuris Ta hakkab arstiga tervis tagasi tulema ja. Emakini kas sul on juba natu-natukene parem? Palju parem. Ja nagu te ise kuulete, ka hääl hakkab juba tasapisi tagasi tulema. Kui tore, ma lähen ja räägin sellest ka meie Ärnsele. Mina mina. Mina tulin teile laste joonistusi näitama muidugi ainult siis, kui jänkuema lubab asju, aga edasi kriimsin, tänan. Mul just oligi igav, pole enam kaks päeva õuegi saanud. No küll varsti saate ja muudkui, aga koristage kummeliteega ja. Õpetad lumevees. Aitäh, aitäh kõigile, kes mind aitasid. Nüüd aga sõbrad, asume pilt.