Tere eetris amort. Tehnoloogiakommentaari esitab Christian part. Princetoni ülikooli psühholoog Daniel kaanemann sai 2002. aastal Nobeli majanduspreemia avades meile saladused. Inimeste majandusse ütlemine ei allu pakkumiste nõudluste arvudekeelsetele valemitele vaid üpris vastuolulisele hingeelule. Koostes amast värskiga lükkasid kaks psühholoogi hoo sisse ratsionaalsust eeldavates olustikas meie irratsionaalsest reetva eksperimentaalse majanduspsühholoogia teadvusele. Olulisem osa uuringute tulemustest on koondatud kaanemanni raamatusse kiire ja aeglane mõtlemine. Raamatust leiab näite töökoha kohvikultuurist, kuis mõned joovad rohkem, teised vähem formeerub organisatsioonides kohvikassa. Võtad masinast tassikese poodiad kõrval olevasse karbikese kokku lepitud koguse münte avatud ja usaldusele. Raadiote lahendus võimaldab suure momendi puhul võtta karbikesest vahetusraha. Jätta maksest osa krediteerima järgmist korda või siis sobiva peenrahapuudusel saada tooskofi ained võlgu. Üks võimalus on veel üleüldse mitte maksta. Kahtlaselt vaese kassa tühja kohvimasina, ainuke seletus oligi maksmata jäänud kohvikorrad. Taandamise asemel tekkis aga kellelgi sotsiaalse eksperimendi idee. Kõik jäi samaks, välja arvatud raha kogumise karbi taha seinale lisatud pilt. Mõnikord olid pildil kaks vaatlevad silma, teinekord lilled. Silmade ajal oli kohvi kaasas. Rohkem raha. Huvitav miks? Jäägu see vastus kodutööks. Järgmine näide puudutabki õppimist, Covid pannepideemiat ega kadusid õpilased klassidest kodudesse. Õpetava töö võis ekraani vahendusel kuidagi teoks teha. Näiliselt nagu klassiski. Üks rääkis ja teised kuulasid teadmiste omandamise tulemuse, testimine peaks aga kulgema vastassuunas. Siin on probleeme mis on teadmiste signaali allikas, kas selleks on pea või spikker. Kasvõi kohvikassa eksperimendi näitel on ju põhjust arvata, et inimestes leidub petmise ainest mis ilmutab end tihti alles siis, kui selleks avaneb võimalus. Petmise puudumisel on vaja petmise puudumisel vajada tagada tajutud testimise ausus elimineerida avalikkuses põhjuseid tulemustes. Kahelda. Kaugõppe kasvava populaarsuse tõttu oli midagi juba arendatud ja suhteliselt kiiresti loodi kaugelt eksimineerimise rakenduse juurde. Mõned neist ei lase ekraanil avada muid aknaid peale testi rakenduse. Teised lasevad. Eks meeritaval käia veebikaameraga toas ringi demonstreerimaks, et seintel ei ole abistavaid plakateid, võõraid isikuid ega muid avatud arvuteid ja laud on puhas abimaterjalist, telefonidest ja muust taolisest. Vajadusel palutakse. Kohendada oma valgustust ja sättida kaamerat sest eksami sooritus jäädvustatakse videona leeduka reaalajas eksami sooritaja ilmeid, jälgivaid rakendusi. Vara on veel kedagi süüdistada aususe puudumises, kuigi mureks on põhjust. Näite leiab Ohio ülikoolis tehtud uuringust, milles 147-l üliõpilasel lasti eksamit sooritada nõndanimetatud aususe põhjal kirjeldatud kontrolliva tarkvaratingimustes. 100 pallise hindamiserinevus oli keskmiselt 17 punkti kontrollitava keskkonna kahjuks. Piisavalt suur erinevus tõrjumaks hüpoteesi, et mõlemal korral pärinesid teadmised iili õpilaste peast. Usutavamann. Erinevust seletada näiteks spikerdamisega. Analoogsed tähelepanekud õigustavad kasvatama eksamineerimise kaugjälgimise tundlikkust aga paraku koos masinlikku jälgimisega kasvaka valepositiivsete süüdistust. Risk nii on näiteks eksamitulemusi tühistatud õpilastel kes mõttetöö käigus liigutavad silmi jäävad. Ekraanist mööda teevad nägusid või loevad eksamiküsimusi endale ette. Sest kõike seda süütut võib pidada. Pikerdamisega kaasnemaks tegevuseks kuid eksamit tulemuse usutavus võib kannatada ka pelga kaamerasilma tõttu kohvi kaasa näiteseinalt vaatav silmapaare ratas. Töötades süümetunde eksami ajal, peab aga keskenduma mälust teadmiste pärimisele. Esimesed uuringud hoiatavadki juba vastupidise riski eest. Seda peamiselt rahutama närvikavaga õpilaste puhul. Kelle eksamitulemused kukuvad neid jälgiva kaamerasilma tõttu? Valmidust spikerdada, saab seletada kaane Manijad, võrski riskiväljavaateteooriaga. Ehk kui usutakse võiduvõimalusse, ollakse nõus ka väiksema võiduga, riskides vähem, et minimeerida kaotuseohtu. See oleks olukord, milles õpilane usub oma teadmistesse ega soovi spikerdamisega riskida aga karastamisel julgemalt mõtlemast ning. On valmis oodatust halvema hindega. Samas minnes välja kaotuse võimalusega ehk teades vähe, rahuldatakse samuti väiksema positiivse tulemusega. Aga riskitaks rohkem. Et minimeerida läbikukkumist. Kahjuks ei saa kummalgi juhul teada õpilase tegelikku teadmiste taset. Ehk veel üks tõend, et Me oleme irratsionaalsed ja arvude keeles raskesti hinnatavad. Kuula varasemaid portaale R2-e-L2.