Kordan, Toompead rünnatakse, taevas saab ainult sellises kriisis krahviks ma tahaksingi elada, siis on sellel pildil valesti. Olukorrast riigis. Tere, head kuulajad, tänane esimene november kell on 12 ja viis minutit, raadio kahes stuudios otse-eetris on ajakirjanikud Andrus Carnov ja Harri tuul. Räägime täna nagu ikka kuuel teemale, alustame sellest, et kuigi rahvaküsitlus abielu teemal seal see küsimus ei ole veel lõplikult paigas, siis võitlus jah ja ei nimel juba käib. Räägime, mis saab ERR-i majast? Arutleme selle üle, mis mõju on kasvavatel koroonajuhtumitel. Samuti räägime rahatrükist ja majandusest, tõukeratastest ja lõpetuseks skulptuurist, mis kerkib Viljandisse. Olukorrast riigis. Ja nüüd nädala sündmuste edetabel nädala sündmuseks number üks valisime. Protsessi, mis, Et otsisime uued koroonaviirusesse nakatumise rekordid, on, on ilmselt see, mis on lõppevat nädalat kõige rohkem iseloomustanud. Et tõsi küll, spetsialistid ütlevad, et numbreid, mis on suuremad kui kevadise puhangu ajal, et need numbrite üheks põhjuseks võib olla lihtsalt see, et et Eesti riik on õppinud täpsemini ja paremini testima, kuid fakt on see, et ühel päeval nakatunud on peaaegu iga päev, toob ühel päeval nakatunute uusi rekordeid. Tänane statistikat isegi erandlik, sellepärast et nädalavahetusel testitakse ilmselgelt vähem ja ka samuti siis nakatumine 100000 elaniku kohta, et ka see näit. Ta on viimastel andmetel kõrgem, kui oli siis aprillis, mil oli esimene koroonaviiruse leviku kõrgaeg. Uudiseks number kaks valisime Harju maakohtu otsuse vabastada Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiili siis edasisest kohtupidamisest Tallinna Sadama kriminaalasjas. Seda siis raske haigusega. Ühtlasi prokuratuur seda otsust ei vaidlustanud ja aresti alt vabastati ka Kiilile kuuluv ja ära võetud vara täies ulatuses ning kompenseeritakse ka kohtukulud, mida ei, ei vabastatud, oli aga üks summa, et mis on nii-öelda rahapesuga seotud summa pea 900000 eurot, et selle üle veel vaidlus jätkub kohtus. Tallinna sadam on siis see kohtuasi, mis avalik avalikkuse eest on vähemalt osaliselt või suures osas salastatud. No seda summat, millele sa viitad, seda ei saa ju ka kiirile tagastada, sellepärast et kiil ei ole ametlikult tunnistanud, et raha temale kuuluks. Aga uudis number kolm tuleb Euroopa komisjonist, nimelt Euroopa komisjon algatas sel nädalal ametlikult rikkumismenetluse Eesti vastu. Tõsi küll, kui juriidiliselt täpne olla, siis see, mida, mida sel nädalal tehti, oli siis see, et Euroopa komisjon saatis Eestile kirja. Millal Eesti valitsusel on aega kaks kuud vastata ja anda selgitusi selle kohta, miks Eestis on kriminaliseerimata vihakõnede vihakuriteod ja teades seda, et mida on valitsuse liikmed öelnud, et kes on avalikku debatti jälginud see teab, et et Mart Helme, siseminister, EKRE liider, on öelnud, et nemad mingil juhul ei ole nõus sellega, et vihakõne kriminaliseeritakse Eestis. Samal seisukohal on ka Isamaa erakonna liikmed. Seal on raske ära arvata, mis kirjaga Eesti valitsus kahe kuu pärast Euroopa komisjonile ostab. Uudiseks number neli valisime sellise statistika uudis, aga pigem ma usun, et rõõmustab meid siin sügise sügiskaamos nimelt siis vaja ja Rahvusvaheline Valuutafond IMF sügisprognoosi kohaselt tõuseb Eesti tänavajõuku sealt maailma 33.-ks riigiks. Et mullu oli siis Eesti sisemajanduse kogutoodangu poolest inimese kohta maailmas 38. kohal, nii et oleme top 20 või ütleme topin esimese viie viiendiku. Hulgas jõudis number viis Jüri Ratas Eesti peaminister kohtus kolmapäeval Pariisis Emmanuel Macroniga Prantsusmaa presidendiga. Seda kohtumist oli Jüri Ratas väga pikalt oodanud. Võib arvata või vähemalt Jüri Ratase kriitikud ütlevad, et see kohtumine Elysee palees oli üks nendest põhjustest, miks Jüri Ratas mitte mingil juhul ei olnud nõus ka valitsuse koosseisu muutma. Igatahes kohtumisel makrooniga ratas allkirjastas strateegilise partnerluse deklaratsiooni. Selles on terve hulk punkte, aga kahtlemata tähtsaim on see, et et Eestil on Prantsusmaaga koostöö lisaks Euroopa liidule ja NATO-le siis ka kahepoolne koosta sõjalisel missioonil maalis ja seda punkti siis. Eesti valitsusametnikud peavad ost kõige tähtsamaks, et et hüvitada just nimelt seda, et Eestil on kahepoolsed sõjalised suhted, seda nähakse siis siis õhe võimaliku argumendina, et juhul kui peaks olema Prantsusmaa abi vaja, et just nimelt see vereohver, mida siis istesõdurid Aafrikas kannavad, et see aitab Prantsusmaa liidritel tulevikus ka saata sõdureid vajadusel Eestisse Eestit kaitsma. Ja nüüd siis abielu referendumist. Et kes oleks veel paar aastat tagasi osanud arvata, et meie päevad mööduvad arutleda selle üle, et kes kellega magab kes kellega abielus on, niiviisi see eesti praegune reaalsus siis on ilmselt üks põhjus on sees ka selles, et nagu sa enne ütlesid, et Eesti on nüüd meil, mis meil on 33. oleme jõukuse määralt, et et kuna ei ole enam tarvidust hommikust õhtuni võidelda oma leivapalukest pärast, siis on aega mõelda ka pisut peenematele teemadele ja siis esimeseks peenemaks teemaks, mille siis rahvas on välja valinud, ongi siis arutleme selle üle, et mis kellelgi kusagil magamistoas toimub. Et mis nüüd selle nädala uudised on, siis põhiseaduse referendumi ümber on minu arust kõige tähtsam punkt on see, et valitsusliit on saanud kokkuleppele, et põhiseaduse muutmist ette ei võta. Et mäletatavasti eelmise aasta valitsuskoalitsioonilepingus on punkt, et pannakse rahvahääletusele põhiseaduse muutmine häälte poolest riigikogus. Seda oleks võinud teha sellisel viisil, et, et riigikogus Rahvahääletusele põhiseaduse muutmise punkt ja see oleks nõudnud siis järgmisest riigikogu koosseisust kinnitust. Et seda ei tule, ehk siis põhiseaduse muutmisest ollakse loobunud. Minu meelest on see nüüd kõige tähtsam sõnum, et põhiseaduse kallale valitsus ei kavatse minna. Ja noh, see oli juba eelmisest nädalast selge, et, Et hääletus ei tule kohalike omavalitsuste päeval järgmise aasta oktoobris vaid hääletus tuleb. Ma saan aru, et see kuupäev nüüd kas on kindel või peaaegu kindel, et see tuleb midagi siis aprillis-mais järgmise aasta kevadel, vähemalt selline on hetkeseis. Jah, no võib-olla siis teine asi sellest nädalast, mida võib siis lugeda, et sai alguse kas see kampaania on alguse saanud mõnes mõttes ilmselt Urmas Reinsalul, kes täna seda kommenteerib siin mitmes kanalis, et on õigus, et Kaja Kallas siis sõnastas. Kampaania sisuks siis ei ja siis ilmselt see teine kampaania on jah, ja mis see küsimus seal täpselt veel ei tea ja ilmselt mulle tundub, et enam ei olegi see väga oluline, et see võitlus käib nagu võitlus käib mingil teisel tasandil juba poliitilisel tasandil ja ja siis opositsioon soovib selle pöörata. Siis valitsusvastaseks pigem hääletuseks mis on ka loogiline ja mõnes mõttes ongi mulle tundub, et võib-olla valitsusel on ka natukene ebamugav, sealhulgas EKRE-le, et opositsioon on natukene võtnud selle, nende endi taktika sellise trollimise taktika üle, et kui me mõtleme siin roheliste petitsiooni ja mõnes mõttes ka Reformierakonna ja selline küsimuse sõnastamine, enne, kui siis küsimus üldse paigas on, et aga kuidas nüüd välja mängib, eks, eks see paistab No küsimus on selles, et kui rahvahääletus rahvaküsitlus tuleb, et et minu meelest on põhiprobleem selles, et mina ei ole siiamaani aru saanud, et mille üleüldse Et kui algselt oli selge, et valitsus kavatseb viia rahvahääletusele põhiseaduse muutmise ettepaneku, siis oli selgelt arusaadav asi, mida siis valitsus kavatseb rahvalt küsida mida praegu küsitakse, siis sellest mina aru ei saa. Et ma igaks juhuks loen, et kas-küsimust, et ilmselt selle saate kuulajad on neid juba sel nädalal väsimuse nii kuulnud, aga juhul kui keegi ei ole, siis on teada, et et koalitsioonierakondade poolt paika pandud selline asi nagu demokraatia töögrupp. Kari naerab stuudios, juhul kui keegi aru ei saanud, et mis kahin see on, et see ei ole tehniline praak, vaid kassades naerab selle üle. Et miks ta naerab selle üle, saate ise aru, head kuulajad, et et kui pannakse ühele grupile nimeks demokraatia töögrupp, siis seda ei ole võimalik tõsiselt võtta sellise nimetusega. See meenutab seda Keskerakonna tõekomisjoni, oli vist tõekomisjon? Just et seepeale selle, kui on muigamine lõppenud ja siis mõnusat naerdud selle, et ettevõtlus ei ole, siis hakkab aju tööle mõtlema, et miks organile pandud selline nimi siis hakkavad tulema järgmised mõtted, et kui on demokraatia töögrupp, siis järelikult tahetakse Eestis valitsevat demokraatlikku riigikorda kuidagi muuta, et et kuna ma väga väga suuri pretensioone ei oska ja nüüd Eestis toimuvale, siis valitsemiskorra nimetada, siis ainus mõte, mis sul on, et selle muutmise eesmärk on siis õigusi vähendada, aga noh, sellesse debatti ma ei taha minna, et kuhu ma jäi kumme enne kui Harry naerma hakkas valitsuskoalitsiooni üle, et ma ei tea, miks nii halb tuju, et muidu naeraks ka selle üle, aga ühesõnaga minu naerda hetkel ei kuule, et me jõudsime selleni, et ma pidin ette lugema need kaks küsimust, et millal on sõnastanud ilmselt Harry naerab nüüd veel ükskord, kui ma nüüd ette loen, et küsimused on siis järg, naer läbi pisarate, on see siiski, nii ma siis ära ja siis lõpuks, et, et siis sa saad seletada, et miks nad sind nutma ajavad. Kas Eesti vabariik tunnustab abi abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna. Või teine küsimus, kas Eesti vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna küsimuse lõpp ja nüüd pisarad, millest. See isegi pisarad, aga see võtab ohkama, et ma ei saa aru, et kas see on siis kas enne kodakondsuseksami küsimus või või siis juriidika küsimus või see ei lähe. Selline teadmine, see see küsimus ei puuduta, see on justkui nagu teadmiste kohta. Et kuidas Eesti seaduste järgi on, et seal ei ole mingit absurdset küsimused, ühesõnaga et ma ei saa endast aru. Ma võin sulle seletada, et mis selle küsimuse eesmärk olnud küsimuse eesmärk teatavasti on nii siis konservatiivsete kirikuringkondade, Isamaa, poliitikute ja EKRE poliitikute ja ka ilmselt märkimisväärse osa Keskerakonna poliitikute jaoks see, et juhul kui taolises sõnastuses küsimus pannakse rahvahääletusele ja saadakse vastuseks jah. Et sellisel juhul on see selliseks täiendavaks kaitseks, mis just kui paneb järgmistele riigikogu koosseisu talle kohustuse, et nad ei tohi abieluseaduse vastava paragrahvi, mis registreerib, et abielu on mehe ja naise vaheline liit. Nad ei tohi seda ilma rahva küsituseta muuta, et see on selle küsimuse mõte, nüüd vähemalt nii palju, kui mina aru saan valitsusliidu poliitikute meelest kas see on kas sellise noh juhul kui sellest esialgsest mudelist vähemalt mina sain aru, et, et juhul kui mehe ja naise liit seadustatakse põhiseadusest, siis sellisel juhul paneb see tõesti riigikogule piirangut. Ehk siis noh, põhiseaduse järgi teatavasti ükski perekonnaseisuametnik registri registrikandeid ei tee, et, et selleks, et et registrikanne teha, siis sellisel juhul tuleb seadus muuta seadust muuta ei saa, aga nüüd see, et luuakse justkui nagu mingi näiline topeltkaitse, millel ma ei saagi aru, kas siis on mingi õiguslik vorm või mitte, et see on väga halb lahendus minu meelest, et lahega halb lahendus selles mõttes, et et kuna luuakse küsitlus, mis annab tulemuseks kõik, mis millisesse tulemuse annab siis kuna ei ole täpselt selge, et kuidas selle küsimuse küsitluse tulemus peaks Eesti õigusruumi paigutama Eesti demokraatliku pääsisse valitsemiskorda paigutama, et mida selle küsimuse tulemusega peale hakata, kuna täpselt ei ole selge, siis lihtsalt loob mina mälest nagu arusaamatu, arusaamatu segaduse ja selline segadus ja ja topeltinstitutsioonide loomine ja minu meelest on, on väga halb, et miks ta halb on, ta on halb, sellepärast. Ta vähendab seaduslike institutsioonide mõjuvõimu. Tekitab valijatest segadust. Et et seesama, et näiteks, kui meil korraks mõtlema selle peale, et juhul kui rahvaküsitlusele vastatakse, et, et Eesti vabariik ei tunnusta abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna siis see tähendaks ju tegelikult seda, et rahvaküsitluse tulemusena peaks riigikogu hakkama siis muutma perekonnaseadust. Teades riigikogu koosseisu, siis ju riigi koosseis. Mina ei usu, et see riigikogu koosseis oleks valmis perekonnaseadust muutma. Ehk siis tekib ka teistpidi patiseis, et ühesõnaga, et näiteks seal mingisugune absurdne olukord, kus küsitakse midagi, milles täpselt ei ole aru saada, mida küsitakse ja saadakse vastus, millega mina ka aru saada, et mida selle vastusega peale hakatakse, ükskõik mispidi see vastus siis ka tuleb, et et minu meelest enne siis küsitluse korraldamist tuleks ikkagi saada vastus sellele, et mida siis rahva õigupoolest tahetakse. No täpselt, et mõlemal poolel tekib, et kas see ma ei tea, siis vastus tuleb ühtepidi või teistpidi, mõlema poole tekib ootused, siis midagi muutub. Ja kui muutu, siis jääbki justkui nagu kerima, et aga võib-olla see ongi selline miin, mis meile on pandud siia alla, et me et tsekk teema jääks igal juhul, tegelikult ei olegi ju enam vahet, kas mis see küsimus on ja kas see vastus on jah või ei, aga see teema igal juhul jääb kerima. Et ma just mõtlesin selle peale, et kui vaadata seda, et kuidas kuidas Venemaa on käitunud Ukrainas, et selleks, et Ukraina riiki destabiliseerida, selleks Venemaa pidi saatma oma väed Ukrainasse. Kui ma mõtlen edasi selle peale, et näiteks mis toimub Poolas Poola, Venemaa ei pidanud oma vägesid saatma, aga arvestades seda, milline protestide laine Poolas puhkenud nende põhiseaduskohtuotsuse üle mis teatavasti keelas, keelas siis abordid nad seal on spetsiifiline liik, aborte, mis olid veel Poolas lubatud, siis tervislikel põhjustel, mitte tervislikel põhjustel, aga juhul, kui lootega oli, oli midagi valesti, et sellised abordid keelati, et arvestades seda vastasseisu, mis Poolas on tekkinud, et vähemalt kõrvalt vaadates see pealiskaudselt vaadates, et ega siis kui Venemaa välispoliitika eesmärgiks on naabrite destabiliseerimine, siis tõepoolest, et vägede sisseviimine on väga kulukas. Ja see tekitab hulgaliselt rahvusvahelisi protestida, aga näiteks naaberriiki destabiliseerida sel viisil, et ühiskonnad tülli ajada mingite küsimuste üle, mis tegelikult ju väga suurt sisulist tähtsust ei oma vaid lihtsalt ühiskonda lõhestavad. Sel viisil ju on võimalik hästi tõhusat naabritest realiseerida, et kui vaatame tiks Valgevene peale, kus on noh, pikaajalised protestid, millele lahendust ei ole Poola peale, et ma ei kujuta ette, kuidas poolasse vastasseis võiks laheneda. Mõtleme ka Eesti peale, et kui sind, see kui nüüd see homoabielude debatt kerib ja kerib ja kerib, et tuleb küsitlus, ükskõik mis selle tulemus on, tulemus on see, eks on see, et umbes aasta pärast seal sel ajal me oleme olukorras, kus olukord on veelgi rohkem siis polariseerunud ja ükskõik, mis rahvaküsitluse tulemus on. Ma arvan, et sellele tulevad järgnevad massilised meeleavaldused, väljaastumised jaa, jaa, kuidas siis seda olukorda lahendada? Ma ei tea seda, et see et see nagu pikas plaanis vaadates kogu see küsimus on, on minu meelest on Eesti ühiskonnale suhteliselt ohtlik, kui, kui seda küsimust üldse niiviisi püsti panna. Ja muidugi teine asi on see, et tegelikult see see, et ma siingi saates oleme nüüd rääkinud, mis me oleme rääkinud 15 minutit, rääkinud sellest, et kes kellega magab, no andke andeks. No see on see, see tegelikult arutelu selle üle, et kas geiabielud on lubatud või ei ole lubatud, tegelikult see taandub küsimusele, et kas keegi on inimesed või ei ole. Ma nii kaugele ei läheks, et ma kohe siin Venemaa kätt näeks, küll aga on tõsi, on see, et meil ei ole vaja enam rohelisi mehikesi, meil ei ole vaja Vene propagandakanaleid, et meil on need omad kanalid kõik siin Eestis ja ka Poolas olemas, et ühiskonda lõhestada ja kelle huvides see on noh, seda võib igaüks ise mõelda, et noh aga ütleme ühe asja võib-olla unustad ära, et millega Ma võib-olla ei saa nõustuda, aga mida ma pean välja tooma, et siin on need abielu, sest rääkijad räägivad sellest, kui mingist Insist institutsioonist. Aga vaadates, mis nüüd toimub, et sa selle nimetasid ära, et õigupoolest ei olegi veel rääkinud eelmises saates korraks ütlesime seda, et roheliste petitsioon selle nimel, et perekonnaseadust niiviisi, et abielu oleks sõnastatud enam mehe ja naise, vaid kahe täiskasvanud inimese liiduna. Et sa petitsioon, et selle nädala lõpuks kogunud peaaegu niisama palju allkirju, kui ta esimeste päevadega kogus ta vist on viimased numbrid võiks, vaatasin 30000 tantsu, praegu on neid juba rohkem. Ja nii palju, kui ma aru saan, siis Eesti kakssada-nimeline erakond, kes viimastel valimistel kogus 4,4 protsenti häältest, napib parlamendi ukse taha, nüüd rahalistega liitumas ja liitumuska selle petitsiooniga. Et, et ühesõnaga, et tegelikult sellest liikumisest on nüüd need kaks väikest parteid, millel mulle tundus, et ei ole mingit lootust järgmistel riigikogu valimistel üle künnise tulla sellest liikumisest olnud nüüd saamas tuult tiibadesse, kui nad oskavad oma kaarte õigesti välja mängida siis võib arvata, et Eesti on saamas uut, tugevat liberaalset erakonda. Et see on üks poliitiline areng ja teine poliitiline areng on sees. Mainisid, et Kaja Kallas üritab küsitlust müüa viie, mitte siis abieluteemale, vaid viia, viia siis laiemalt valitsuse usaldamise teemal, mida see küsitlus niikuinii on, et kui valitsus paneb küsimuse rahvaküsitlusele, siis tegelikult selleks ei pea olema Kaja Kallas, et öelda, et ei vastutuste umbusaldate valitsust, et see tulemus on niikuinii kättesaadav. Mida sotsid arvavad, et siin ma pean kahjuks otsides vabanevat? No ma tõesti ei ole tähele pannud, mida nad selles küsimuses arvavad, aga aga ma luban, et ma nüüd saade läbi saab, siis ma lähen ja guugeldan nii kaua või helistan, kuhugi ei uurinud, mida nad siis sellest küsimusest arvavad. Iroonia, mis praegult tuli, tähendas ka seda, et tegelikult jällegi, et nad ei ole julgenud midagi konkreetselt öelda, ma saan aru, et sotsid on lõhki jamadega Tallinna linna organisatsioon kus ilmselt on siis südametunnistusega inimesed saavad aru, et sellest küsimust ei peaks üldse, nagu selles küsimus on, siis peaksid sa kõhklema, kuidas peaks hääletama, missugused peaksid olema poliitilised seisukohad, sest nagu ma ütlesin, siis minu jaoks on kogu selle küsitluse ülespanemine sügavalt diskrimineeriv. See on ühte osa ühiskonnast alandav ja üldse kogu selle teema päevakorras hoidmine, sellele lakkamata arutamine, et kes kellega magab ja kuidas kellega magab ja kes kuhu oma vabandage väljenduse pärast, tilli topib, on ju, et see sellist arutelu ei peaks ühes viisakas nii, nii poliitilise kultuuri mõttes viisakas kui ka lihtsalt tavalise inimlikkuse piirdesse viisakas ühiskond üldse arendama, et et see on arusaadav, et kõik on inimesed ja kõik inimesed on võrdsed seaduse ees ja kedagi Eestis ei diskrimineeritud, aga millegipärast sellest aru ei saada ja me oleme selles olukorras, kus me peame selle üle arutlema. Et siis Kaja Kallas seisukohalt on. Minu meelest on väga tähelepanuväärne, et Kaja Kallas oma pikkades pöördumistes ei kasuta sõnu diskrimineerima, mida ei kasuta sõnu võrdõiguslikkus, ta väldib seda, et ma tsiteerin teda siis, mis ta positsioon on. Ma olen veendunud, et teame samast soost paaride abielu rääkima ühiskonnas abielu üle, rääkima ühiskonnas rahulikult ja tegema seda viisil, kus erinevaid arvamusi Ehydembedata valeks või õigeks tsitaadi lõpp. Ehk siis jällegi, et nagu ma enne ütlesin, et selle asemel, et pöörduda tagasi Eesti riigi loojate seisukoha juurde, et kedagi Eesti Seidiskmineerita, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, sest selle asemel Kaja Kallas astub sellest nõudest sammu tagasi hakkab arutlema selle üle, et kas kõik inimesed ikkagi on võrdsed. Kas kõik inimesed on ühesugused, kas nad, kas neil peaksid kõik õigused ühtemoodi laienema, et, et selles suhtes on, on see väga nukker seis, et Eestis ei ole võrdõiguslikkus väärtus. Et noh, minu meelest kui kui Eesti ühiskond mõistaks seda, et, et see, et me kõikidesse inimestesse võrdselt suhtuma ja kõikidel inimestel on võrdsed õigused ja aruta sellele, et kas mõni inimene on inimene või ei ole inimene et siis see ongi omaette väärtus. Aga seda millegipärast ei ole, et selle asemel tegeleme mingi abieluga ja kristlike väärtustega euroopalike väärtustega ja noh, ühesõnaga jagame inimesi ja arvame, et mõned inimesed ei ole inimesed No ja võib-olla meil võib-olla tõesti see inimeste üle me ei peaks arutama, aga kui see arutelu juba on, et siis me ega me sellest ju ei pääse, sinuga käsit ei pääse, et ja noh, selge on see, et sellised vanemad ja juba sissetallatud rada käinud pikalt ja selliseid väga nii-öelda establishment'i erakonnad, noh, nemad ei nemad ei tee niikuinii mingit revolutsiooni siin, et ja nad on kindlasti alalhoidlikud, et selles mõttes mõttes just see Eesti200 ja rohelistel ongi siin võimaluse ja just sellepärast ongi hea kui need selliseid jõujooned ei kivistu ära või vaid aeg-ajalt saavad muutuda, et me, et siin on loomulikult negatiivseid, et on toodud haletseda EKRE näidet, aga, aga on ka ka positiivne areng on selles olukorras võimalik, et just hoida seda süsteemi sellise lahtisena. No ma lugesin ka seda Kaja Kallase blogipostituste, mõtlesin, et võib-olla Eesti aastal 2003 siiski liiga varamaid Euroopa liitu vastu võtta. Et mulle tundub, et, et noh, väärtust hinnangutele seisukohalt me ikkagi. Et lihtsalt Reformierakonna valitsemisaastad on, on suutnud kõik need geide vihkajad ja natsid ja muud säärased tegelased on, on suutnud vaikselt kapis hoida. Aga nüüd siis lihtsalt praegune valitsuskoalitsioon meid enam kapis hoida ei ole tahtnud ja nad on lihtsalt kõik välja tulnud, et võib-olla siiski meil meil on liiga vara kuuluda Euroopa Liitu, et äkki siiski peaks hääletuse korraldama ikkagi selles küsimuses ja ja kui selles küsimuses äärtus tuleb, siis ma olen päris kindel, et EKRE ja Isamaa suudavad viia asja nii kaugele, et rahvas ütleb, vastab ei ja siis minu arust nagu laastasele ühiskonnakorralduse juurde, mis Eesti. No ma ei tea, mingil tasemel meil see, selline mitte võrdsus on kogu aeg minu arust olnud, et kui ma mõtlen näiteks Eesti kodanikele, siis need kodanikud, kes on natuke, kes on mitte-eesti rahvusest, need on olnud alati natuke teise järgu kodanikud ja nüüd on meil aga mis on nagu tõesti võib-olla mis on nagu isegi võib-olla mõistetav mõnes tähenduses või arusaadav. Nüüd, aga nüüd on seksuaalsuse järgi ka veel eesti kodanikud mingitesse erinevatesse lahtritesse saab paigutada esimesse klassi teise klassi, et. Ma ei tea, kas selle jätk või selle asendumine asendamine Eesti mõjukaim ajaleht Postimees kirjutas oma laupäevases juhtkirjas, toetab küsitluse korraldamist, et ma tean, et, et Õhtulehe peatoimetaja Martins Muutav kohe kirjutab mulle, ütleb, et et õhtuleht on suurem ajalehtede tiraaži poolest, aga noh, et siiski mõjult ilmselt Postimees jätkuvalt on mõjukaim, et et kui ma sedagi ja seisukohta laen, siis siis ka sealt valaine välja seda, et Eesti mõjukama välja anda meelest on täiesti normaalne, et me nüüd kuude kaupa arutlema selle üle, et kas, kas kõik inimesed on võrdsed või mõned inimesed on siiski on loomad. Ja teine mõte, mis mul oli, oli see, et ma lugesin sealtsamast laupäevasest postimehest noore andeka ajakirjaniku Tiina Gaucure kolumni kus ta muuhulgas ütleb. Ühel päeval aga ei jaksa enam nii sageli reageerida, süttida, eredalt põleda, tsitaadi lõpp ja ta ütleb seda süttimist, järeldab põledamist reageerimist siis EKRE seisukohtade kohta ja lugesin seda ja mõtlesin selle peale. Ja siis tegelikult ma olen Tiinaga nõus. Et ei ole mõtet rohkem vastu punnida. Ja, ja siis ma mõtlesin selle peale, et, et kui ei ole mõtet rohkem vastu punud, ei ole mõtet rääkida mingist inimlikest väärtustest ja kui ma siin 20 aastat tagasi rääkisin sellest, et nagu ei ole täpselt aru saada, et mis seadus või tuleks panna rahvahääletusele, siis siis ma tegelikult eile õhtul mõtlesin enamvähem selle seaduse välja, mis minu meelest tasuks rahvahääletusele panna. Ja see seadus on just nimelt selline, et, et edaspidi noh, mitte ainult homoabielud ei ole keelatud vaid üldse Eestis on lubatud ainult kristlikud abielud, eriti näiteks kõik need ei peale lingute luteri kirikusse ilmselt abieludega ühesõnaga kristlikus konfessioonist sõlmitud abielud, niisiis ühtlasi võiks selles perekonnaseadust täiendada niiviisi, et lahutamine oleks keelatud. Mina alustaks sellest ja laotamine on keelatud ja et ütleme, lahutamise üldse siis loa võib saada siis peapiiskopi nõusolekule vähemalt selle loa annab siis kohaliku koguduse pastor. Aga jääkski, peab kiitma siis erandkorras saab selle tegema peapiiskop. Ja siis samuti minu meelest tuleks keelata abieluväline seks ja see noh, kriminaliseerida seda ei tuleks. Aga minu meelest võiks ikkagi olla niimoodi, et see võiks olla ka väga suurte rahatrahvidega karistatud. Et kui keegi vahele jääb sellega, et ta on abielus ja kusagil vahekorras, hoia selle eest, et kui mees on mehega või naine naisega vahekorras, aga ikkagi noh, kui on ikkagi vahekorrast, siis abielus ei olda, siis minu meelest tuleks ikkagi ikkagi tuhandeid eurosid trahve maksta. Siis teine asi, mis on minu meelest, tasuks veel mõelda selle peale, et võiks ka vallaslapsed, kes sünnivad et oleks minust vanematelt ära võtta. Et kuigi oleks abielus või tähendab, kui on lapsed ja, ja abielus ei olda siis ja kristlikus abielus ei olda siis minu arust tuleks ikkagi need lapsed ära võtta ja panna mingisugusesse kasvatusasutusse. Siis abiellumisel võiksid seal ka niimoodi olla, et, et mitte igaüks ei saa abielluda Vaida vaid võiks olla niimoodi, et võiks olla varanduslik tsensus, et, et on nagu inimesed jaotatud varanduse sissetuleku järgi kastidesse. Ja noh, teatavasti abiellumise puhul üldse kuna see on kristlik abielu, siis noh, loa peab selleks andma nagunii pastor, siis pastor kontrollib seda. Ta ei oleks niimoodi, et vaene abielluks näiteks rikaga, et sellist asja ei tohiks olla, sellepärast et sellised sotsiaalsed ebavõrdsed abielud ei anna häid tulemusi niimoodi. Et võiks olla varanduslik tsensus, võiks seal olla ja siis kui ma edasi mõtlen seda mõtet et kuidas Eesti ühiskond võiks välja näha kõik kõikide nende muutuste läbiviimisel siis võiks olla järgmine asi, võiks olla see, et, et noh, teatavasti näiteks praegu viis erakonda, kes on parlamendis esindatud et ükski ju ju ju ei sõdi siis selle eest, et võiks olla siis regul olla lubatud geiabielud, eks ole. Et järelikult nad on kõik käänu väärtushinnangutest nad ju sarnased, nii, aga, aga, aga miks siis nad peaksid eraldi tegutsema? Minu meelest selle seaduse, mis nüüd järgmisel kevadel läheb rahvahääletusele üks punkt, võiks öelda, et kõik erakonnad, kes parlamendis tegutsevad, liidetakse ja Eestis hakkab edaspidi tegutsema üks Eesti Maa-Keskerakond. Noh, mille esimesed loomulikult on Jüri Ratas, kelle targal juhtimisel riik edasi läheb ja need erakonnad, mis on väljaspool parlamenti praegult keelatakse niimoodi. Ja üks ettepanek selles seaduses veel olla. Eesti president, tulevane võiks olla ühtlasi ka peapiiskop, ehk siis kuna praegune president teatavasti ju nii Keskerakonna Isamaa kui EKRE meelest on ennast diskrediteerinud sekkunud poliitikasse, ta ei ole väärikas, noh, ükskord tuli isegi ilmakleidita tuli riigikogusse, mäletatavasti tuli mingi dressipluus, oli seljas täiesti kohatu käitumine. Et siis võiks olla, edastab ka niimoodi, et, et neid probleeme ei oleks, et luteri peapiiskop mulle edasi ka edaspidigi Eesti president ja luteri peapiiskopiks valitud tuleks 40 aastane mees, ta saab veel vähemalt 20 aastat olla ametis, nii et järgmiseks 20-ks aastaks on meil ka riigipea, oleks ma igaks juhuks ütlen, kuule, see oli sarkasm ja siis ei olnud sarkasm. Ma ju seletasin, et, et noh, mis sa siis võitleme. Läheme kaasa. Olukorrast riigis. Nüüd räägime rünnakutest ERR-i vastu, et teatavasti eelmisel nädalal juhtus niimoodi, et riigikogu liige Urmas Reitelmann sõimas roppude sõnadega kahte Eesti televisioonist õhtuvat ajakirjanikud. Selle tulemusena ta pidi loobuma oma kohast rahvusringhäälingu nõukogus. Aga sellega ei olnud teema lõppenud. Siis otsustas rahandusminister Martin Helme EKRE esimees rünnata ERR-i nõukogu esimeest Rein Veidemanni nõude tema lahkumist ja EKRE auesimees jutumärkides au, esindus tegelik esimees Mart Helme siis teatas, et Ta jätab ilma rahvusringhäälingu suurest investeeringust uue telemaja rahastusest. Ja samuti ta arutles selle üle, et, et kui palju võiks programme alla, siis nii ETV-s tähendab nii televisioonis kui ka raadios, et sõnaga see roppude sõnadega rahvusringhäälingu ründamine, millega sai hakkama Urmas Reitelmann asendus sel nädalal viisakate sõnadega rahvusringhäälingu ründamisega. No see rahvusringhäälingu ründamine on noh, ütleme sealt suunast käinud kogu aeg, et, et mulle natuke meenutas põle põlenud maa taktikat, eks, et sa oled rünnakus siin on tagasi löödud selles rünnakus, aga siis see, kus sa taganed, sa põletad kõik, mis alles on jäänud. Et jah, et mõeldes jällegi selle peale, et enne rääkisime sellest, et et võrdne kohtlemine Eestis ei ole väärtus, mille puhul noh, nagu nagu siin opositsiooniliider Kaja Kallas ütleb, et, et sellest me peame veel rääkima, et justkui seal oleks veel midagi rääkida. Et samamoodi on ka ajakirjandusega tegelikult ajakirjandusvabadust, tuleb välja, et Eestis ei ole väärtused. Et selle üle võib jätkuvalt arutleda, et kui sõltumatu ajakirjandus on jätkuvalt, võib suure suuga arutleda selle üle, et kuidas ajakirjandus peaks valitsuse tegevuste valitsuse liikmed arvavad, et nad võivad seda ette heita või tähendab ette kirjutada, kuidas seda tegema peaks. Et see jällegi seesama küsimus, et sa väärtuste küsimused, et, et mis on väärtus, mis on need kokkulepitud põhimõtted, mille järgi ühiskond tegutseb ja mis ei ole, et nähtud. Et kuulates siin ekre tegelasi, siis tegelikult tuleb välja, et selline asi, et ajakirjandus on sõltumatu, ajakirjanduse tegevus ei sekkuta. Et see ikkagi nende meelest ei ole kokku lepitud, nende meelest võib seda kogu aeg rünnata võikuga ka ajakirjanike maha teha, neid mõnitada, esineda vihakõnega kõige otsesemal kujul, et see on nende meelest lubatud ja see on minu meelest väga kahetsusväärne. Nojah. Seal on üks veel üks minu arust seal hakkab vaikselt üles kerkinud veel üks probleem, et kõik kõik, mis EKRE räägib, ega seal mingit diskussiooni enam kunagi ei teki. Et kui ma kuulasin Mart Helmet, siis ja tema arvates võiks näiteks ERR ollagi üks telekanal ja ma ei tea üks raadiojaam ja kõik muud kinni panna, et siis ega see väga palju ei erine sellest, mida räägivad mitmed erakanalid. Aga mingite diskus, aga kui Mart Helme mulle tundub või mõni EKRE liikme seda teemat puudutab, ega siis see teemaga ja ära sureb. No mis mõttes ära sureb, et, et see on ju rünnakuni pidev, et ega siis ma kujutan ette, mis, mis tundega tahtsid kolleegid siin ETV-s tööd tegema, et sest iga kord, kui hakata tegema mõnda valitsuskriitilist uudist, siis tiksub inimesel kuklas teadmine, et issand, kui ma nüüd avaldame mingi kriitilise materjali, siis võib juhtuda, et ma pean selles vanas amortiseerunud majas edasi töötama ja ma mõtlen Marko Reikopi ja Grete lõbu peale, et et kuidas nemad hakkama saavad, sellepärast et ega siis ju see selline rünnak ei lähe mööda inimestesse jälgi jätmata ja ja siis ka viha külvavad toimetuses, sellepärast et samamoodi jällegi, et noh, kui Varro Vooglaid jällegi ei pääse ringvaatesse millegi mingil põhjusel, sest pea lõbu ei ole, neid sinna valinud pole pidanud põhjendatakse oma kutsumist siis toimetuse liikmed mõtlevad, et näed, et oleks võinud ikkagi kutsuda, et siis äkki ikkagi saaksime uue maja ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, et see selline hirmu õhkkonnas, ähvarduste õhkkonnas töötamine minu meelest ei ole normaalne, et kui me tuleme tagasi eelmise nädala lõpus, siis sõlmitud sellesse valitsuskoalitsioonileppes, mis nad uue sõlmisid nii-öelda uue koalitsioonilepingu, kus oli kaks korraldatud kaks põhiseaduse paragrahvid, mis ütlevad sellest, et et, et sõna on vaba aeg, siis teistel on sõnavabaduse võimu ideid levitada siis teine punkt seda, et kedagi ei diskrimineerida. Et noh, selles punktis see kokkulepe ju ei pea See on tõsi, aga noh, see mingi hetk mulle tundub, et seal valitsus on mingisugused sellised vastuolud olemas, et aga ega EKRE vastu mäe teistmoodi saa, nemad tahavad ehitada ju oma mingisugust meediakanalit üles ja töö selle nimel käib ja kuuldavasti siis kevadel tulevad lausa televisiooniga välja. Ja kui sa ütled, et, et Mart Helme sõnad ei maksa midagi, et ma tuletan meelde, et tõepoolest ei jää, nad vastupidi, maksavad liiga palju hästi, et, et minu meelest praeguse ERR-i juhatuse ametileping lõpeb aastal 2022, nii et, et on jäänud natukene aega veel minna ja kui reaalne olukord on selline, et, et ERR-i nõukogu liikmed võivad rääkida ükskõik kui palju pereväärtustest, muust säärasest, siis tegelikult nende käed ei ulatu ju ei raadio ega, ega teleprogramm. Nonii siin minu arust praegune ERR-i juhtum valitud EKRE ütleme, põhimõtteliselt EKRE ultimaatumi toel näinud, seega noh, ma ei teagi, et kui ta, kui see on hea juhatus, järelikult ei olegi kõige hullem vahel, et kui sa mäletad, siis see lõppkandidaadid olid 12 kandidaati ja, ja Eerik Roose volitus osutuks pigem kompromissina EKREga. Nojah, aga ikkagi, et see, et see mõju, et meile võib tunduda küll, et ütleme, et ajakirjanik, ajakirjandus tegutseb sõltumata, hoolimata sellest, mida pärast Martin või Mart Helme ütlevad, see mõju on selgelt olemas. Ei, see mõju ongi, aga. Mul on nagu see mõjul on ka teine pool, üks on, ütleme, me ei julge mingeid asju. Selles mõttes me kardame võib-olla EKRE rünnakuid, aga me ei julge ka, sellepärast et EKRE on neid puudutanud. On selliseid teemasid väga laia spektrit kui EKRE, selle puudutab siis seda teemat nagu räpane teema ja seda ei tohi, seda on nagu ebasünnis. Avalikkus arutab avalikkuse ees arutada. Ja mis see minu meelest Urmas Reitelmanni puhul tuleb ära märkida, on see, et et kui me vaatame seda, et kuidas näiteks Soome parlament tegutseb, et Soomes on kombeks niiviisi, et kui mõni Parlamendi liige saab hakkama millegi näotu ka noh näiteks mingid paar juhtumit, mis mulle kohe meelde tuleb, on üks juhtum, oli see, kus üks perussoo Malainen võrdles Eduskunna istungil Euroopa liitu Natsi-Saksamaaga. Või siis siin mõni kuu vana juhtum, kus üks roheliste liige tuli Eduskunna istungile T-särgiga, millel oli feministlik loosung. Et mõlemal juhul siis ju parlamendiliikme kutsus korrale Eduskunna esimees, et selle roheliste liikme puhul siis parlamendi esimees tegi talle märkuse, et T-särgid ei ole kombeks Eduskonnas käia, et seal tuleb käia viisakamas riides. Seal ilmselt võis ka üheks põhjuseks olla see, et seal tee särginaliga, eks, feministlik loosung. Aga noh, see selleks, et Eduskunna esimees kutsus ta korrale. Teisel juhtumil, kui põlissoomlane, siis räuskas Euroopa liidu aadresse, siis jällegi Eduskunna esimees manitses teda. Et antud juhul minu meelest ju Urmas Reitelmann on niivõrd halvasti öelnud, siis minu meelest see inimene, kes peaksite korrale kutsuma, ei ole mitte meie siin stuudios. Vaid korrale peaks kutsuma teda riigikogu esimees Henn Põlluaas. Aga millegipärast ma ei ole kuulnud seda, et Henn Põlluaas oleks oma karjatatavale lambukesele siis aiast välja eksimise pärast mõne märkuse teinud. Nojah, meil on, ma arvan, et see ei ole ainult ekre eripära, et selline kamba kambavaimu või kamba jõmblus on levinud, et kus siis oma erakonna liige on puhas isegi siis, kui ta midagi inetut teinud. Just nimelt, et kui nüüd Henn Põlluaas jutuks tuleb, siis Henn Põlluaas andis sel nädalal ERRile intervjuu, kus ta ütles, et ju et Mart Helme on valesti aru saadud, kui meenutame Martin Helme kuulsat intervjuud Deutsche Welle'le, et ta kordas seda, et Mart Helmet on valesti tõlgendatud, et Mart Helme ei ole midagi sellist öelnud, et homoseksuaalid jooksku Rootsi. Et tegelikult ju ka sellest ratas seedri ja Martin Helme kokkuleppes suurt midagi kasu ei ole, sellepärast et ega EKRE liikmed ei ole mitte midagi õppinud, et nad ei ole nõus tunnistama ühtegi viga. Et ainus, mis nad siis teevad, on tõesti see, et nad sõimavad edaspidi viisakate sõnadega. Kuidagi ootamatult ja märkamatult elame me euroop ühesõnaga liidus, mis on oma nakatumisnäitajatelt ju tegelikult maailma tipus, et kui me räägime siin USA-s palju, et seal on palju nakatunuid, tegelikult täna on kõige suurem kolle on Euroopa Liit, õnneks meil siin natukene rahulikum, see asi, aga aga kui me vaatame Prantsusmaal või Suurbritanniat, et siis seal pannakse vaikselt riiki taas kinni, muidugi praegu jääb justkui kõlama täpselt sama moodi, et täpselt samamoodi muidugi midagi enam ei tehta, et ikkagi koolid ja ja sellised ühiskondlikud asutused üritatakse lahti hoida, et siin oligi Briti meedias ka üks artikkel, et et kui meie ikkagi noh, see distantsõpe oli, milline ta oli, oli ka palju raskusi sellega siis ikkagi mingi õpe toimus edasi, et ühendkuningriigis lihtsalt koolid pandi kinni ja ei õpitudki kuude kaupa mitte midagi. Jah, et, et Eesti puhul minu jaoks on kõige põhilisem küsimus hetkel see, et kas siis Eestis on eriti Harjumaal viiruse varjatud levik või mitte, et see on kahetsusväärne, mis, mis jällegi terviseameti puhul, juhtkond on seal välja vahetatud, suhtlemine ajakirjanikega nähtavalt paremaks läinud. Vähemalt terviseameti peadirektor ei karda enam ajakirjanikke, aga aga siis jällegi kõigepealt sel nädalal uudiseid jälginud, kõigepealt ma loen, et, et ütleb öeldakse mulle, et, et kuna ei ole enam võimalik jälgida, kust nakat nakatumisnakkust on saadud ja samuti, et tehtud testide hulgas on siis positiivsete vastuste hulk väga kõrge. Et see viitab justkui siis varjatud leviku olemist tegelikult ju peaks panema meid vähemalt mind sunnib küll oluliselt teisiti käituma, selles mõttes, et siiamaani on tulnud kõik justkui kontrolli all olevatelt on teada, et kuskil asutuses on ja kuskil asutuses ei ole. Aga et, et kui olukord läheb kõigi niiviisi, et selliseks, et ta levib siin. Me oleme siin stuudios nüüd kolmekesi olnud, ma olen siin nüüd 40 minutit järjest rääkinud, et et juhul kui ma olen koroona, siis pean vabandama teie kahjuks mõlemad olete nakatunud ja vastupidi, et, et, et minu meelest see on sõnum, mida terviseamet annab, võiksid olla ikkagi väga selged. Ja teine asi on see, et mis puudutab ikkagi maske, et et mul oli sel nädalal väga kummaline vestlus Lux Expressi pressiesindajaga, kes süüdistas minu juhitavat väikeste ajalehte nimega Lääne elu. Et, et me oleme neile põhjustanud majanduslikku kahju. Nimelt me peal kirjastasime uudise, mis rääkis nende, teatas ta edaspidi, nende bussides on kohustuslik kanda maske, siis peol, kirjastasingi, teatena, niiviisi. Et ma seda kuulasin, siis mul jäi nagu küll nagu suu lahti, et kus siis on Eesti inimeste terve mõistuseta et nad on nõus istuma poolteist tundi, kaks kuni kolm tundi ühes väikses kinnises ruumis võhivõõraste inimestega, kes on tulnud kui mitte üle kogu maailma, siis üle kogu Eesti kokku ja nad ei ole valmis kandma kasutava esmast kaitsevahendit, et see on? See on ikkagi väga-väga arusaadav vaata minu jaoks, et, et jällegi, et minu meelest seesama maski teema minu meelest tuleks ikkagi terviseameti poolt nagu selgelt siis kommunikeerida, et mis siis Eesti positsioon on kas kanda või mitte kanda? No see natuke vaidlen sulle vastu, esiteks minu arust just see, et see, et see levik on aina enam Asümptomaatiline, et selle, selle nad on ikkagi selgelt välja öelnud ja, ja loomulikult see on suurem risk, sest et noh, see kandja ise ei, ei pruugigi sellest mitte midagi teada ja teoreetiliselt ei pruugi ka sellest kunagi teada saada ja teine asi maskidega öeldud, onju, et soovituslik on, aga noh, meil siin nende käskida otseselt kedagi ei saa. Ja nüüd räägime teemal, mis mõnes mõttes nii-öelda ei jõuagi kuhugi pealkirjadesse ja teiselt poolt on ma ütleks, et aina Eesti tulevikku silmas pidades ainuolulis need nimelt Euroopa keskpank siis ütles, et jätkab rahatrükiga ehk siis toetusprogrammidega. Ja see noh, see seda niikuinii, eks seda siin Euroopa Liit võtab laenu. Meie võtame laenu, Euroopa keskpank trükib raha juurde, aga Euroopa keskpank lubas, ütles ka seda, et võib isegi veel nii-öelda jätkuvaid meetmeid või veel veel suuremaid meetmeid kasutusele võtta, et, et mis siis juhtunud on, et tegelikult me oleme sellises olukorras, kus valitsused enam absoluutselt ei sõltu sellest, mis majanduses toimub, ühisettevõtluses toimub raha, raha võetakse aina juurde peale ja teiselt poolt ettevõtted, vastupidi aina enam sõltuvad riikidest, et küsitakse abi mingisuguseid väikseid laene ja nii edasi. Et see kogu majandusmudel, mis on siin kuskil sajandi jooksul püsinud, et see põhimõtteliselt pööratakse pea peale, et iseenesest ju, mis siis ikka, eks ole, et. Riigid otsustavad valitsused otsustavad, kuhu raha läheb, kust raha tuleb, aga aga pikemas plaanis on, see tähendab ju lõppude lõpuks seda, et ega see, kes sa ei pea klienti teenindama, võitleme meiliteenusega, neid pakkuma vaid mõnda poliitikut veenma, et sa saad ikka raha kätte, saaksid. Lähed, arvestades seda, et Saksamaa lukus Prantsusmaa lukus Suurbritannia läheb ka nüüd kohe, et et siis liikumispiirangutele järgnevad ka tarbimisse otseselt. Et ilmselgelt siis majanduse areng aeglustub. Euroopa keskpangal on vaja leida lahendusi ja see, mida nüüd rahaturud ootavad detsembrikuu istungilt, et Euroopa keskpank siis kuulutaks välja uusi uusi rahasta programm võlakirjaostuprogrammi ehk rahatrükki programme, et et mis on selle kogu selle juures kummaline kogu Euroopa Komisjoni nüüd juba aastaid kestnud rahatrükkimise juures on see, et ega sellest väga palju minu meelest tarbimist ei ole jõudnud. Et see, kuhu on Euroopaga keskpanga trükitud raha jõudnud, on jõukate inimeste arvetele või isegi mitte arvetele, vaid ennekõike siis varahindades, ükskõik, kas need on siis ennekõike siis väärtpaberite hindadesse. Et kui vaadata seda, mis toimub börsidel, ega siis võiks ju olla, et arvestades seda, et maailm on tohutus koroonakriisis, võiks olla jõuline börsilangus ja arvestades seda, et tulevik on teadmata et tegelikult seda ei ole ju juhtunud. No natukene kaudselt ikkagi on, ütleme, riigi kulud laenudel on niivõrd all langenud isegi Itaaliat, kellel maha Itaaliat näiteks tuua, kelle riigivõlg on ju meeletu, et siis intress on tal ju nullilähedane, kui see intress oleks näiteks 10 protsenti siis see raha jõuaks üldse üldse kuhugi, eks ole, et aga aga see on tõsi, et ja me seilame seal vetel, kus nagu kus me ei ole olnud, ega mis seal edasi saama hakkab, me ei tea. Ja mõnes mõttes jah, see koroonakriis on väga karm, aga teistpidi iga see nii-öelda kinni panemine Hakkab ju sellest väljumist järjest edasi, jah, ja teine asi on see, et ega siis majanduskasv, SKT mõõtmine on, ta on maailma majanduse mõõdikuna vana tegelikult vähem kui 100 aastat, et ta on ju pärineb suure depressiooni aegadest Ameerika ühendriikidest ja, ja see nüüd, kus sa räägid seda, et raha trükitakse aina juurde, et senised põhimõtteliselt ei, ei kehti, et ega siis see minu meelest ka ju sama küsimus sellest, et näiteks seesama, et kuidas mõõta ja Saksamaa või Suurbritannia või Prantsusmaale ega Eesti majanduse arengut, sest tegelikult sedasama SKT mõõdemimasten võiks olla ilmselt üks, üks mõõdik paljude hulgast, et seal pigem tuleksin. Mõõt ikkagi siis seda, et kuna me oleme tervishoiukriisist, siis seda, et missugune on tervishoiusüsteemi tase, mis rahva tervis üldse riigis ja seal on veel selliseid hulk mõõdikuid, mis tegelikult muide väga oluline mõõdik on ka ebavõrdsus, et et kui, kui panna riigi linde indeks sisse, kus on arvesse võetud ka ebavõrdsust, siis noh, Eesti võib olla uhke selle üle, et on koroonakriisi ajal SKT suhteliselt langenud. Aga, aga kui panna ebavõrdsuse mõõdik juurde, siis kukume kolinal. Ei, ma olen laias laastus nõus, aga ei maksa ka seda sisemajanduse kogutoodangut nüüd lõputult maha teha, et lõpuks, kui me kõik siin vaesed, oleme ka, kust ma selle arstiabi nimega saame? Nii kas nüüd me räägime tõukeratastest? Riigikogu võttis kolmapäeval vastu liiklusseaduse muudatused, millega loodi selline uus liikumis, liikumiskategooria ma saan aru. Selle nimi on kergliikuri teid sinna lisaks siis tõukeratastele kuuluvad sinna veel ka rulad, elektri, rula, rulad ja tasakaaluliikurid, et. Mulle tundub, et ma ei tea, kuidas kuidas Haapsalus on, aga ka Tallinnas on noh, jalgratturid ammu selline väga. Palju kirgi tekitav teema, aga elektritõukerattad on veelgi rohkem, sest Nad vedelevad igal pool ja ja, ja sõidetakse päris kiiresti nendega, et teistpidi jällegi see mulle tundub, see seadus on mõnes mõttes ka kehtiva olukorra selline. Noh, kuidas ma ütlen, kinnistamine, et kui ma mõtlen seda sõidukiirusepiirangut, siis egas laias laastus ütleme kõik need rendifirmad on ju sellest juba ka praegu kinni pidanud. Nojah, et sõidukiirusepiirang ilmselt ma saan aru, et seda ei hakata, ei hakka politsei mõõtma mitte radariga, et kui kiiresti inimene sõidab, vaid see tehniline nõue, et kuidas rattad on seadistatud, et et see 25 minu meelest on isegi väga suur kiirused. Et kes vähegi on, vähegi on proovinud seda sõiduvahendites, teavad seal ikkagi juba üle 10 on juba on juba väga hea ja siis see läheb 20 juurde siis tegelikult Ta on see üks paras surma sõita, eriti kui seda teha niiviisi, et ei ole, ei kiivritega, ei ole ka spetsiaalselt mootorratturi riietust, mis kaitseb inimest kukkumise kõrvale, et et kui ma saateks valmistusin, mõtlesin selle peale, et mulle endale meeldib tohutult nendega kihutada. Ja siis ma mõtlesin selle peale, et ma olen selline, noh, kes on mind kunagi elus näinud, et ma olen kahetsusväärselt selline ütleme ütleme leebelt öeldes keskusest natukene suuremat kas või inimene lihtsalt teades seda, et mis minuga juhtuks, juhul kui ma kukun sellega, et ainuüksi see, et ma sõidan seal suvel kas lühikeste pükstega või siis teksapükstega või suvel sõites lühikese särgiga, et küünarnukid on paljad, Diaalse sinuga juhtub, mis mu et, et kui ma peaksin sellega kukkuma, siis tegelikult suure tõenäosega juhtub seda, et lihtsalt asfal triivib mul nagu suuremas osaleb kerelt naha maha. Kas sa tahad, et valitsus keelaks sul sellega liikumise ära? Personaalselt minule jah, et noh, arvestades valitsuse poliitikat, kus inimeste suhtaks suhtutakse ebavõrdsusesse siis ma kardan küll, et arvestades seda, et kui palju ma olen siin siseminister Mart Helme suhtes keelt teritanud, sest suure suure tõenäosusega võib tulla sealt mingi määr Soome, tahtsin lihtsalt öelda seda, et noh, et kui sa sõidad Mingi selle liiklusvahendiga, eks seal olegi oma riskid ja sa saad neid ise hinnata, et. Nojah, aga, aga näiteks autoga sõites on ju see auto hinnast maksuna autot osta, see suu väga suure summa moodustab ju turvavarustuse hind, et erinevad õhkpadjad, turvarihmad, auto, kere, ehitus, et et selles suhtes on tõukeratas kordades kordades ohtlikum. Minu arust see seadus ei kaitse mitte niivõrd isegi tõukerattureid, vaid pigem ju teisi liiklejaid, et tõukerattad või ütleme siis tõuke ja elektrirulad liikunud, nemad ei ole ainukesed, et et seal on ju ilmselt ka nende rentijate näiteks huvi, on see, et nendega ei juhtuks nii palju õnnetusi, küll aga ütleme, ma ei tea. Tavalised jalakäijad ja see vahekord, et kuidas, kuidas seal omavahel suheldakse, et see on oluline ja muidugi seadusega lõpuks ju me midagi paika ei pane, et kui on ikka mölakas, aga ta rikub seda seadust ja ja võib-olla selline kultuur, kultuuri küsimus ka natukene, et kui sa näed suurt rahvamassi, ei kihutaja, ei lased kella ja ei kihuta edasi, vaid ikka võtad hoo maha. Nojah, et kiivrite tõukerattal kohustuslikuks teha, sellepärast, et siis muutuks mõttetuks tõukerataste rendiäritänavatel, et et teatud kohtades ikkagi on see kiiver on kohustuslik, ainult nii nagu jalgratastel on kohustuslik lasteaiad. Täiskasvanud võib oma võimuma nupu tugevust mõõta vastavalt sellele, kuidas ta seda parasjagu heaks arvab, et, et kui, et ma ma mõtlesin, et, et jah, et hästi, et see nupu tugevusnuppu tugevuseks. Olukorrast riigis. Lõbusatel teemadel jätkame, et kui saate alguses oli vägaminaarne, siis jätkame lõbusatel teemadel, et kes tahab naerda või naerda läbi pisarate, olenevalt siis tema kunstimaitsest võib üles otsida kas postimehest või mõnest muust ajakirjandusväljaandest ühe pildi, kus on kujutatud Mati Karmini tehtud skulptuuri eskiis, nimelt siis Jaak Joala mälestusmärgi eskiis, mis peaks püstitama Viljandisse ja ja Ma ei oskagi seda kirjeldada, et see näeb välja selline, et see on selline boss, et selline pask, mis Eestis olid kasutusel aga hakkan kusagil kas neljakümnendail või varasematel aastatel, ühesõnaga selline ümarposte enne sotsiaalmeedia see sotsiaalmeedia ajastatud teatavasti on niiviisi, et kui tänapäeval inimene korraldab mõne ürituse tahab seda rahvast kutsuda, siis ta paneb Facebook'i teeb vendi, et enne seda oli sisse olemas tänavatel sellised ümmargused postid, kuhu sai siis kleepida plakateid ühe sellise posti on neid Mati Karmin üles otsinud ja siis kujundanud selle pisut stiliseerinud, seda siis Teil on kellegi pärast sellise kuju, kus kus siis Jaak Joala lapsed postist välja, et Jaak Joala pea on käsimikrofoniga, siis üks üks käsi vist on veel, et just nagu selline kuulutuste tulba seest välja kargav Jaak Joala, et miks me sellest räägime, me räägime sellest sellepärast, et et avalik ruum on meie kõigi ühine asi ja noh, kui keegi tahab endale mingit taolist asja koduaeda püsti panna, siis nagu meie ei saa teda keelata, aga aga minu meelest avalikku ruumi tuleks siiski täita. Ta maitsekalt ja mõttekalt, et mitte päris selliste juhuslike välgatustega inimestelt, kes võib-olla päris hästi oma tööga hakkama ei saa. Jah, et kui keegi on näinud sellist esimest Reoloog tähtede sõjast, siis selle ühes osas han soolo vangistatakse, pannakse sellisesse metallist vanglasse, umbes sarnase on see, aga minu arust sa ühest asjast räägid veel, jätad veel rääkimata, et seal on võib-olla visuaalne müra, aga ta on ka ju laulab pidevalt. See kuju peaks kogu aeg laulma. Ma sain aru niimoodi jah, et kui me täna hommikul selleri kohta uurisin, et siis seal käib ka laul, et aga kui nali kõrvale jätta, siis ma saan aru, et seal ongi ainult üks pakkuja või ükskolisitseerinud eskiis, et et ma arvan, et kui teil on ainult üks kandidaat, et siis juba põhisiis, te peate otsima mingi alternatiivi. Sa räägid Viljandi linnavalitsusele, et kellel on, lubas mälestusmärk püstitada või mitte, et aga jah, rahva hüvanguks jah, et rahva hüvanguks, et aga noh ma ei, see on, kas mõeldes selle Marie Underi peale, mis on rahvusraamatukogu juures, et ega ega Marie Underi ei ole kunstilised tulemused palju parem kui Konstantin Pätsi pea, mis peaks tulema Estonia taha? Konstantin Pätsi pea puhul on veel see vabandas, et kuna ta kahjuks päts oli kokkuvõttes ka üsna jälk poliitik, siis võib temast teha jälgi. Jälgin skulptuuri, aga noh, armastatud lauljast teha jälg, skulptuur minu meelest on siiski nagu liig. Aga sellega meie saade lõppenud, et selle tagasihoidliku kunsti armastusega, armastusega aitäh, et kuulasite stuudios olid ajakirjanikud Andrus Carnov ja Harri tuul kuulmiseni hästi.