Eesti lugu. Kamla Kuudas Svenska Tiida See vana hea Rootsi aeg. Tere Eestimaal, Läänemaal kullamaa külas. Keset küla on kirikla kirik, parapastoraadihoone koos kõrvalhoonetega, teenijate ja köstrimajad ja kalmistu, kus on hulk haruldasi hauamärke ja haua ja mälestussambaid. Kiriku sisse ja kiriku ümber on maetud aadlik Käia mõisnike. Ja need kaks pastorid, kes just Rootsi ajal elasid ja oma suuri tegusid tegid. Kirikuaias on ka Eesti kõige kuulsam ratasrist eestlase hauaplatsil ikka jälle Rootsi ajast. Aga kullamaa kirik ja kalmistu peidavad endas eesti loos olulisi tunnismärke veel varasematest ja hilisematest tegi aegadest. Nendegi juurde jääme peatuma. Kullamaa kultuurimaja juhataja Loit Lepa Laanega kalmistul jalutades. Minu nimi on Piret Kriivan, põnevat kuulamist. Kullamäe kirikus seisame aga kullamaa ise enne kui me kirikust rääkima hakkame, et kus on kullamaa kese? Selline ajalooline esimene maamärk, kus siis arvatavalt olevat juba 13. sajandil ja 12. sajandil olnud eestlaste kullamaalaste linnus ja selline paik, kus siis esimesena mainitakse arheoloogiliste kaevamiste põhjal, et seal tegutses siis kohalik kogukond ja selle paiga nimi oli algselt mitte kullamaa vaid kullamägi ja ta on isegi kirjalikes toimik näites mainitud kulla mäena edasi kulgema. Arenguloos on siis kõik seotud ristiusu jõudmisega Eestimaale. Ja aastal 1228 moodustati siis Saare-Lääne piiskopkond. Kullamaale rajas oma residentsi selle piiskopkonna majandusülem Johannes dioloode hiljem Se piiskopkonna majanduskeskus rajati koluverre ja seal on siis tänane rahvakeeli koluvere loss, ekskuludele innus, eks koluvere mõis. Mis puutub selle kullamaa algse Aja kohta, siis meie naaberkihelkonnast pärit rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen on kogunud sellist materjali kullamaa rohumäe kohta, et seal olevat peidus kuldne orel. Siis mängib vana-aasta õhtul kell 12. Järgnev legend on seotud Poola sõjameestekassaga ja siis veel olevat sinna peidetud 12 kuldset apostlit. Mis puutub Kulama ruumäe orelisse, siis tänase päevani seda keegi nagu kuulnud ei ole. Ta mängiks. Aga Kendan kena ja. Kullamaal siis kulda leidu või ei leidunud? Selle maakohanime on siis nagu arvatakse, Eesti mu maa maakohtade nimed, kirja pantuna ja esimesed kirjapanijad olid taanlased ja sakslased. Ja nad kirjutasid nii, kuidas kohalik rahvas hääldas seda paika. Ja kullamaa on siis algselt siis kullamägi. Aga siin on oletatavalt saanud alguses nimi pinnasest. See on nii, et mitte kõikjal, vaid enamuspaikades. Kui sa lööd labida maasse, siis kohe varsti tuleb liilia, mis on nagu kullakarva või kullavärvi. Oletatakse, et see nimi on siis pärit sellest pinnase kuldsest liivast. Ja siin on olnud ajalooliselt liivamäed. Neid nimetati rahvasuu liivamägedega. Liivaluited mis pläksid kullamaalt kuni põhja poole, sinna palivereni välja. Alles hiljuti kutsuti neid paiku liivamägedes, kuigi need liivamägesid enam alles ei ole, sest nad veeti Tallinn-Virtsu maanteetammi täiteks. Nii et liivamägede asemel on nüüd mälestus, on ilus järv kullamaa kunstlikult tekkinud järv Liivamägi asemel. Nüüd edasi, kui rääkida ristiusu tulekuga rajati siis kullamaale üks väga suur ja imposantne ehitus siis kullamaa kirik mille valmimisaastaks arvatakse olevat 1280. Kirik on väga suurte mõõtmetega. Kirikusaali pikkus on 55 meetrit, idast läände 55 meetrit ja laius põhjast lõunasse 14 ja pool meetrit. Ja siis kirik on oma mõõtmetelt suur ja mõningate teadjate inimeste arvates rajati kirikuid vastavalt kihelkonna suuruse järgi. Et nii. Kullamaa kihelkond oli suur kihelkond, siin oli 14 mõisat. Plussis, karjamõisad ja poolmõisad. Lisaks. Kuule, ma kirikusse on siis kuni Vene keisrinna Katariina teise korralduseni maetud kullamaa mõisnikud kiriku kõige olulisema paiga juures asub siis 14 millesse siis toimusid mõisnike matusetalitused. Ja kui kirikuarhitektuurist rääkida, siis kirik on suure kirikusaaliga ja kolme võlvikuga. Ja võib ette kujutada seda imestust ja ja sellist erilist tunnet talumeeste silmis, nähes sellist võimast hoonet siin kerkimas. Et see oli muljetavaldav. Kiriku uus altariosa ehitati siis 1860 ja samal aastal osteti ka kirikule uus altaripilt. Kulla materi pildi on maalinud Karl Sigismund valt Peeter üks väga tuntud saksa päritoluga kunstnik, kes elas ja töötas Tallinnas ja oli eluaegne toomkooli joonistusõpetaja. Ja tema maalitud on, võib öelda enamus või väga paljude Eesti kirikute altarimaalid. Siis kellatorn, samal aastal 1860 belladonna kahes osas ehitatud paekivi osa ehitati ja valmistuvad 860 kuskil ja kellatorni tipus on siis teine osa, mis annab kokku torni kõrguseks 50 meetrit. Ja kullamaa kellatorni tipus asub siis veel omakorda rist ja kuul. Ja alles hiljuti see kõik renoveeriti. Ja no lihtsalt tore fakt, selgus, et kullamaa kellatorni kuulis läbimõõt on Eesti kirikute pingereas kolmandal kohal. Suurusid. Kellatornis on kaks kella. Väikestel ja suurtel Väike-kel saabus kullamaale pisut varem Jaan valatut malbe riigi töökojas Tallinnas. Suur kell on siis ostetud moskva della vala töökojast ja see suur kell töötab siis tänaseni on väga ilusa kõlaga. Selles kullamaa kirikus on mõned väga vanad esemed tänaseni säilinud ja täna siin ja ka nii-öelda töö korras sihiks on see raha kassas kuulus rahakassa. Üks on rahakassa, see on ühest tükist raiutud, kuna kirikul oli läbi sajandite ja hoolekandekohustus meie mõistes ja sinna kassasse koguti raha vaesematele inimestele. Kiriku kassa on aastast 1639. Ja tähelepanu väärne on selles, et kassal on nii-öelda kassaluuk, mida saab avada ainult. Nii et kaks inimest on selle avamise juures, sest kaks võtit ja kaks lukun sellel olevat olnud nii, et üks võti siis kellegi Ühe laskus kellegi teise taskus, teine võti, nii et niisugune jutt. Kas praegu käivad nad ka niimoodi? Kui aga ta on, ta on pidevalt avatud, nii et selles mõttes võib seda avada ja siis raha laha kõliseb siit sisse ja see on siis nüüd. Süsteem. Vot nii ja see meenutab nagu sauna No vot nii niide töötud ja arv on ka siin teada 639 ja et läbi sajandite on ta siin olnud ja teeninud, siis kogunud. Nii, ja siin peal on siis väike pilu, kus, kust saab raha sisse tüüd. Ja toppida ja nüüd järgmine vanim ese meie kirikus, mis töötab tänase päevani, on siis ristimisvaagen see on seal altari osas ja tema on aastast 1624 tammepuust ja läbi sajandite on siis Kulama lapsed seal saadud ristitud. Ja see protsess jätkub tänase päevani. See on üks tähelepanu, väärne ese, kunstihuvilised ja kunstiajaloolased tihti pildistanud ja temast kirjutanud. Siis kolmas, vana osa ühiku intervjuudest on siis kõne tuulest kantsel. Ja see on ka aastast 1624, nii et seal on siis kõnelenud ja rääkinud, kuna ma kõik pastorid Et seitsmeteistkümnendast sajandist on päris palju asju säilinud Ja mitmed esemed siis. Kullamaa kirik on avatud olnud läbi sajandite. Ta ei ole kunagi olnud suletud, see uks on avatud olnud siin alati teenistused toimuvad läbi sajandite. Siin on alati olnud pastorid ja huvitav fakt, selgus käesoleva aasta varakevadel. Kui paigaldati kullamaa kiriku torni uus kullatud rist ja kuul siis meistrid Vana-Kuuli maha võtteliselt demonteerides leidsid, et siia ei ole isegi sajandite vältel pikne sisse löönud. Et nagu mõned julgevad öelda, et nagu hoitud kirik. Mulle jäi kõrva, et ristimisnõu kasutatakse ka tänapäeval. Et see on siis tähendab, et tänapäeval Kullamaal on lapsi, keda ristida. Neid tuleb küll harva, aga neid on ja need talitusi toimub siin aastas kolm, neli, võib nii öelda. Kullamaal on tegutsenud palju muusikuid, ka rahvamuusikuid, lõõtspillimees. Priidu Maritu on üks neist ja tema kuulsaim lugu ongi Maritovi polka. Sellest on Eesti piirivalve orkester teinud põneva töötluse. Kuulame seda ja siis, kui vihm ja tuul järele annavad, siis jalutuskäigule kirikuaeda. Peale Katariina käsku hakati matma kiriku ümber. Kalmistu on loodud 1770. See osalikesin kohalike mõisnike hauaplatsid siin väga nimekad tegelasi maetud. See ajend saavad, kui näha. Seal on Friedrich Maydeli Maydelite perekond. Ta on sündinud kullamaa lähedal Teenuse mõisas ja siis tema isa, ema, tütar ja, ja lähisugulased. Ja siis kunstnik ise ka prii Maydel oli kunstnik, kes asutas esimese puugraviri tööga ja Eestisse. Kõik oli Tartu linn. Kunstihariduse sai Saksamaal aga enne seda, kui ta kunstnikuks sai, tema elutee oli nii põnev, et ta läks vabatahtlikult Vene keisririigi armeesse, kui prantslane Venemaale kallale tuli. Ja läks kuni Parisini välja ja sai leitnandi autasu. Tuli kahurväelane. Ja siis lõpetas selle sõjaväe karjääri ära ja hakkas tegelema kunstiga. Ja Tartus elades ja töötades. Tema lähikondlased olid veel man ja veel manni kirjutatud. Need muistsed lood, Vanemuise laul, Koit ja Hämarik, need on kõik. Friedrich Ludwig Maydeli illustreeritud. Ja tema oli mees, kes kirjutas ja joonistas esimesena Vanemuise kuju sellesse Vanemuise laulukultuuriloos küllaltki tähelepanu, veel väga tähelepanu. Siis Maydeli üks suurimaid töid, mida tänaseni on näha, on peale Oleviste kiriku suurt põlengut. 1820 kutsuti Maydel kunstikomisjoni juhiks ja tema jooniste järgi on taastatud kogu Oleviste kiriku interjöör Maarja kabel peauks ja kogu see interjöör ja sellest ta sai nii palju raha, et ta sai Tartusse maja osta. Et selline huvitav fakt. Muidugi ta on olnud veel arhitekt, mitmeid kabeleid arhitektina joonistanud. Ja tema üks huvitavamaid autoportreesid on kumu kunstimuuseumi püsiekspositsioonis tan Eesti Piibliseltsiga seotud olnud. Ta on õpetatud Eesti seltsi esimene varahoidja ja kunstikogude hoida nii, et tähelepanu inimene. See on siis seesama Maydel, kes seal, kui me kirikusse sisse läheme, siis paremat kätt, kelle bareljeef. Ülikaugelt sugulased võib-olla, aga mitte nii, ja siis muidugi tähelepanu, väärne on ta perekond üldse, sest tema isa oli meie mõistes tolleaegse kubermangu nagu koolide ülemkoolide juht, nagu meie mõistes nagu haridusminister ja konsistooriumi president ja selline tähelepanu väärne isiksus. Nad olid üldse oma elulaadilt ja väga Eesti tolleaegset talueluga lähedased või sest on need mälestused seal mõisas võeti alati kõik nii sõbralikult vastu, korraldati jõulupidusid, talume inimestele. Et nad väga head mälestused sellest sellest perekonnast. Või kuidas sellega tulijat Katariina käsul hakati matma kirikuaeda, aga kus siis ennemaati ka ju, sest me seisame meie selja taga, on kohe see kuulus sitakoti matsi hauaplats. Kuidas oli see, et kirikusse keelati matmine ära, aga matused toimusid ju vanad kalmed on ju meil mitmel pool siin kuulama ja ka siia aeda on maetud juba varemalt. Ja siis üks kõige kuulsame võiks vanima ajaloolise sellise taustaga ratasrist on ju aastast 1621 kullamaa kirikuaias, nüüd see on siis kuulus siit rott, mats, vaatame seda kõige kuulsamat risti. Muuseas Eesti vabadussõjaga seotud, vot see hauaplats on Sipa mõisnike Rosentalid hauaplats. Nende perepoeg läks vabadussõtta, sai kangelase surma ja sai vabadusristi. No vot, see on selline tähelepanu väärne märk nagu Eesti vabadussõja ajal. Ostad saksa poissi? No ja siin on nüüd pastorite ja kirikurahvaala, kus on maetud siis kullamaa kirikuõpetajad, Eeveehaardid, Sultsid daalid ja seal kõige kõrgemas osas, mis on siit nüüd näha, on maetud eestimaise võimekama esimese esimeste hulka kuuluva kirurgi Gustav Reinhold hirsi vanemad. Kirurg Gustav Reinhold Hirsch sündis Kullamaal ja tema isa oli kohalik köster Irssay hariduse Peterburi meditsiiniakadeemias ja kaitses doktorikraadi Varssavi ülikoolis. Ja oli tolleaegses perioodis, siis oli niinimetatud Peterburi eesti patriootide ringi kuulus elades ja töötades Peterburis ja tema töökoht oli siis vene geisid. Aleksander, kolmanda Nikolai teise noh, meie mõistes Perearst. Ja sinna Peterburi taga suri ja ta maetud Peterburi Volkovi kalmistule. Gustav Leena kirss oli mees, kes tegeles Kreutzwaldi Kalevipoja levik Peterburis. Kreutzwald oli kale valmis kirjutanud, aga kurb küll, aga seda keegi ei tahtnud osta. Ja siis Hirsch tegeles selle tellimuse lehtede vormistamise ja müügiga. Ja Hirsch on autasustatud ülikõrge autasuga vene keisririigi kõige kõrgem au, tas oli Püha Andrease orden. Kaks eestlast on seda ordenit saanud, üks oli siis Gustav Hirsch ja teine oli Filipp Karell. Et see orden oli nii nii väärtuslik, et sellega oli garanteeritud kogu sinu edasine elujärg. Stipendiumite ja rahalise toetusena. Nüüd me olemegi jõudnud selle kõige kuulsama ristini proovinud siis nüüd lugeda, kuid mis ma siis nüüd välja loen õieti? Et kas on? No sitakott ikka on sitakott, mat? Essi nagu päris ei ole. Selle ristiga on jah, seotud kümneid ja kümneid legende. Ja üks selline levinuim on see, et Te olete olnud talumees kes liikudes küla vahel oli korjanud teede äärest tee pealt, noh, tolleaegset liiklusvahendid olid hobused hobusesõnnikut ja võtnud endale vankrile kaasa ja viinud oma tallu ja väetanud sellega oma põldusid. Ja seoses sellega olevat tal siis olnud erilised viljasaagid. Ja legendi kohaselt olevat ta siis teinud kullamaa Püha Johannese kogudusele kingituse ja juttusid on veel vaid aga meiega kodukandist pärit ajaloolane Kalev Jaago on pisut täpsustanud neid asju ja arvatavalt on üks võimalus see et ta võis olla tõesti pärit Meie maarahva hulgast, et kullamaa kihelkonnast meie keskusest 15 või paarkümmend kilomeetrit kaugemal olevat asunud sitakoti küla. Ja et arvatavalt, et võib-olla ta on sealt pärit. Aga need on kõik sellised oletused ja arvamused. Ja Tartu Ülikooli keeleinimesed on arutanud ka selle nimeprobleemi. Ja üks arvamus ja versioon on see, kuna kullamaa oli asutatud ka rannarootslastega. Et see kiri võib rannarootsi murdes tähendada, et siin jumala rahus mats. Aga ka see on oletus, et kõige ilusam on see, kui inimestel jäävad omad omad legendid, mis neile kõige meeldivamad on, et selle mõttelegendiga elada. Aga ilmselt oli tal ka pere ja lapsed, sest et ju Sofi Oksanen on öelnud, et, et see mats siin on tema esivanem. Ja need, mul on olnud mitmeid juhtumeid ekskursioone juhatades siin kõlama, rääkida sellest ajaloost, kus inimesed ütlevad, et Ta jõudis siia matsi hauani, siis nad ütlevad, et jah, meie kauge sugulane. Et mitte üksnes Sohvi, vaid, vaid see ring on veel suurem. Eks seal võibki olla palju järeltulijaid. Võimalik. Aga siin on isegi näete kena lilleke. Kehtetata teda hooldatakse ja hoitakse noh, nii palju kui võimalik ja siis kogutakse tihti raha annetuste näol. Ja siis mõni tähelepanelikum raha vajav inimene on selle jälle siit ära võtnud. No aga siis tuleks raha viia sinna kiriku uksest sisse ja paremat kätt kassasse. See oleks turvalisem. Nii. Siin on üks arvud, mis on koluverelossiga seotud. See on need lossi üks omanikke. Pika perioodi oli feldmarssal Priidi fon puks öödel. See oli tähelepanu väärne persoone vene keisririigi sõjaajaloos. Ta oli isegi mingil perioodil nii-öelda sõjaminister. Ja kui rääkida feldmarssal pukk, sordiini tegudest ja kuulajaskond on soome rahvas, siis nad, kes ajalugu tunnevad, siis tõmbavad vähe tõsisemaks, sest feldmarssal puksevad õnnelimees, kes juhatas Vene vägesid kui Soome nii-öelda annekteeriti Vene keisririigi poolt. Aga siia on maetud siis tema pojad ja tema järeltulijad. Tema muidugi oli mees, kes oli vene õigeusku aga ta oli väga lahke annetaja, kullamaa kogudusele pukse ordeni poolt on kullamaakogudused andnud mitmed väga väärtuslikud hõbeda esemed ja üks suurematest lihtritest. On feldmarssali kingitus. Kullamaa kirikule. Need nihukesed tähelepanuväärsed asjad. Kui palju ma hüppan hoopis teise aega? Kui palju kullamaa kirik on läbi aegade sõdades kannatada saanud, et see lühter veel näiteks ka alles. Kordagi ta on täiesti säilinud läbi sajandite siia ju ühtegi pommi kukkunud. Ühtegi põlengut ei olnud ühtegi, äkki ei ole? Tupes Ta on selles mõttes ja nagu hoitud hästi, noh, see on selles mõttes tähelepanuväärne, et paljud enamus Eesti kirikud on saanud sõjandus, noh nagu siin on kuidagi vaik selline mõnel peab vedama ka isegi välku pole siis isegi võrku ei ole. Ja ongi nii, jah, see on jah, niimoodi. No siin on neid lugusid nii palju, noh, siin on näiteks kuulsa ja omaaegse näitleja Ruts Bauman vanavanemad maetud. Siis sealpool kabeli juures on üks esimesi kõrgharidusega apteekrid, kes avas Kullamäe, tegi 1886 Moscal mild, tee perekonna hauaplats. Siis edasi liikudes on üks tähelepanu väärne Kalmas siit paremale. See on üks noor sõjamees, võlamaa päritoluga Karl Tulmin, kes langes vabadussõjas. Ta määrati keerulistel ja rasketel aegadel 1918 Saaremaa komandandiks ja sinna nii-öelda tööle minnes ta sai surma, nii et ta on siia maetud ja see tema hauatähis on. Et meie kuulsa skulptori Amandus Adamsoni poolt Kas see on, ma arvan, mulle tundub, et see on ka Adamsoni Amandus Adamsoni tööde hulgas tähelepanuväärne, et põllukividest rasketest põllukividest kokku sätitud ja rist selle tipus, teiselt poolt paistab ka Karl Tulmini profiil. Perekondadele üldiselt tegus Eesti niisuguses kullamaa omaaegses kultuuriloos tema isalik, kohaliku põllumeeste seltsi esimees ja väga edukas ja väga tubli seltsitegelane ja ta vend oli ka veel vabadussõjas võitleja, nii et selline noh, selline perekond. Eesti perekond. Kalmuaias on maetud näiteks Eestimaa kuulsamsepp kalmuaias siin surnuaias ja kui me läheme siit alla see oli siis mees, kelle töö ja tegemised olid siis seotud aurumasinate ja viljapeksu karnituuride ehitamisega. Ta sündis 1000 802002. Ja on säilinud selline stroof nagu luuleline stroof. Et kui sa kullamaa oled käinud ja pleimani vabrikuid oled näinud. Et vaat, siis läheb see lugu nagu edasi. Ja tal oli oma koolkond 60 õpilase ja tähelepanu väärne tegelane meie meie ajas, mil niinimetatud tekkis liikumine, see ärkamisaja liikumine, Aleksandrikooli liikumine, Dali, kohaliku Aleksandrikooli kullamaa abikomitee, president lugupeetud mees. Keskmise riski peale on kirjutatud, mis ta siis seal. Loosilidaat loosi taat on talu, kus ta oli sündinud, see on küll jah, teda kutsuti nii loosi taat ja seal oli ka masinatööstuses piibadaja meeskonna huvitav. Huvitav on ees. Testisepad teavad seda lugu ja tulevad kullamaale ja tootele vahel lilli mille poolt ilusaid ristid. Tema, tema pojad olid ka sepad. Tema noorem poeg Julius Leimann läks kodunt nii-öelda välja. Nii palju basid, ei olnud perekonnas vaja ja ehitas Rapla lähedale kärule suure masinavabrik ja töötas seal väga edukalt, seal oli kuni 60 töölist. Siis on siin, kui ma sind jalutades seal on üks matusepaik, kus on siis maetud kohalik kooliõpetaja Jaan veidermann ja tähelepanu väärne mees siin kullama seltsi elude arenduse loos ja kogu see sugupuu on väga tähelepanu väärne. Jaan Veiderma analysis vallakooli õpetaja. Aga ta oli kõikide kullamaaseltside muusikaseltsi Põllumeeste Seltsi haridusseltsi asutajaliige ja aktiivne osa tema poeg Aleksander Veiderma, kes on sündinud ka Kullamaal Aleksandrit sai Eesti vabariigi haridusminister Juhan Kuke valitsuses. Ja Aleksander oli kauaaegne Tallinna tütarlaste kommertsgümnaasiumi direktor. Ja maja, kus gümnaasium asub, asub siis Tallinnas Vabaduse platsil. Ja täna on seal Tallinna Inglise kolledž. See perekond on ka seotud Vabadussõdalaste tegevusega. Aleksander oli Tallinna koolipoiste pataljoni ülem. Vabadussõjas ja Aleksandri vend oli vabaduse kangelane, nii et nad olid mitmeti seotud lavastajaga. Nüüd Jaan vedermaniga ja selle vanima eesti seltsiga-Läänemaal mis asutati 1884. Kulla muusika seltsiga on seotud mõned päris lõbusad lood. Üks nendest on siis see, et kuna Kullamaal avati alles missugune rahvamaja ja põllumeeste seltsimaja aastal 1930 siis ärksamad meistrit. Kokkusaamise koht oli koluvere mõisa kõrts, mis asus Kullamaal poolteist kilomeetrit Tallinna poole. Ja selle kõrtsi ja trahteri pidajaks. Rentnikuks oli Aleksandrikooli liikumise algataja Ants viinerivennapoeg. Tarvi Heinar. Kõik on nagu huvitavalt seotud. Ja kõrtsitoas said kokku siis ärksamad Kula mehed ja ühes kokkusaamise loos on siis asi juhtunud. Jaan Veidemann ja Karl kasterbus, kaks tublit Kulama meest kandsid habet. Ja kusagilt kõrtsitoa melust kerkis üles küsimus, et kuulge, mehed, et teil on muusika sõitsi, pillide ostmiseks raha, et nii kaua, varemed maha. Ja Jaan vederman võttis sellest sõnast kinni. Ja samal õhtul toimuski seal oksjon, kus Jaan Veidemanni Avemiidi viie rubla eest ja kasterbussi Ave müüdi 10 rubla eest. Ja olgu siin mainitud Karl kastervus on teatrimehe, Kasterpalu esivanem. Akadeemik Veiderma ja ka nüüd on edasi see, et et jah ja on, on siis Mihkel Veiderma vanaisa. Siis Mihkel oli alati siis, kui lamasin kõikidele üritustele, armastusega kulla mattunud. Pane väga põnev, järgmine lugu, no vot, ja nüüd on siis paremat kätt, on maetud Friidist, Stackelberg, pere ja Stackelbergid põlvnevad siis kuulsatest vääna lossis Vääna mõisas sündinud Stackelberg idest. Priidik Stackelberg oli Vene keisririigi nii-öelda valitsuse ja selles nõukogus väga kõrgel ametikohal, aga ta Eestimaa kubermangus oli seotud sellega, et tema rajatud on väga kas Kuuda õpetajate seminar Tolli mõisa. Nende kodumõis oli tollimõis frees tackelbergi lähisugulane. Adam Christoph Stackelberg, kes tegutses, töötas Tallinnasse, kes oli kauaaegne tänased Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor ja siis kubermangu haridusminister on seotud sama tollimõisaga, mis on siis kullamaa lähedal. Ja sealt tuleb näiteks lugu, mis, mis on, ma püüan teil seal rääkida. Adam Christoph Stackelberg abiellus Viinis, Josephine Bruns riigiga. Josephine Brumfikali lapsena noore neiuna Ludwig van Beethoveni õpilane. Ja sellest loost on teada, et beto pühendanud sellele daamile mitmed helitööd. Ja on säilinud kirjavahetus Beethoveni ja Bruns riigi vahel. Ja oletatavalt arvatud, et ped on isegi käinud Vääna mõisas Josofiinel külas. Aga nüüd siis alles eelmine aasta valmis meie heliloojal Reinvere ja tal oli super. Minul ja seal selle Josephine nagu nimi oli, oli, aga muidugi selle tegusa poole juurde võib lisada seda Kuuda seminar, mis asus siis Tolli mõisa maadel ja Dolly mõis kuulus takerbergida. Selles seminaris hariduse saanud näiteks helilooja Cyrillus Kreegi isa, helilooja Artur uuritama isa Jaan veidermann, kellel oli varem juttu. Ja seal selle seminari on lõpetanud 300 valla kooliõpetajad, et tähtis kooli hariduslik kool. Aga noh, see ei ole teada, et missugused teosed siis nagu Beethoven sellele ta pühendas, on. Mul kahjuks hetkel meenub Aga sellega on muidugi seotud näiteks noiks Brontsigil sellel proual Stackelberg proual oli vend ja selle vennale pühendatud ka, sest kogu see perekond oli Petromanidega tuttav. No kullamaa on muusikaga ja muusikutega, paljud muusikud on kullamaaga seotud, teie ise ka ju? Kulla magan, jah, see tõepoolest paljud muusikud ja siin on juba ajast, mil Kulamale tuli köstri kaks peret, Johan Hirsch ja tema abikaasa oli eriti hinnatud laulja, nii et on teada, et tema esinemised kullamaa kirikus lauljana oli, olid tähelepanuväärsed. Siis on olnud Kulamal pastoriks Wilhelm Kentmanni, kelle vanaisanime järgi on saanud Tallinnas Kentmanni tänav. Ja Wilhelm oli pastoriks ja muuseas, ta mängis väga hästi tšellot. Ja Kentmanni ajal oli õigemini tuli kullamaale köstriks meie kõige võib-olla tõepoolest andekama. Jaa jaa, võimekama helilooja Rudolf Tobiase isa koos oma perega Johannes tobias. Ja on teada noor Rudolf, kes siis oma noorpõlve kõik kulla mul veetis. Tema kontserditel osales ka siis vastu akent tšellosoolod, ega nii et selline huvitav tähelepanek. Aga kas teie võtsite trompeti esimest korda kätte ka ikka Kullamaal ja dirigeerisid esimest korda koorida Kullamaal. Traagiline kalges jagu lavale. Ma olen sellisest perest, kus isa ja ema olid väga muusikat armastavad inimesed. Isa oli küll puussepp, aga ta mängis tähelepanuväärsel tasemel viiulit. Tšellot suupilli trump, et kuidagi olid, on niimoodi, tema vend oli kutseline moosekant Eesti kaitseorkestris. Ja juhatas Kula muusikaseltsi orkestrit. Nii ta kuidagi on olnud. Nüüd me oleme kirikule väljastpoolt peaaegu et tiiru peale teinud. Kas läheme vaatame uuesti, mis sees põnevat on, mis meil, kuhu me pooleli jäime? Tagasi kullamaa kirikusse Rudolf Tobiase pühendatud erakordse küünla, Württembergi, printsessi ja muidugi Eesti kultuuriloo kuulsate pastorite Gösekeni ja kutslahvi manu jõuame tagasi nädala pärast, järgmises saates. Teejuhiks ikka Loit, Lepalaan, dirigent ja trompetist, kellele uue valge trompeti tõi koju kullamaa rahvapilliorkestrit juhatanud isa Osvald Lepalaan kes on mitmete lugude autor. See rahvapilliorkester oli omalajal mainekas ja Osvald Lepalaane kuulsaim lugu on 1900 viiekümnendatel aastatel nimeks saanud kolhoosipolka mis kõlas mitmel Tallinna üldlaulupeol. Eesti Raadio varamus on see pala pikerlaste esituses. Ja pilte kullamaa kalmistust saab vaadata saate kodulehelt ja Facebooki seinalt.