Tere, 16. sajand, Kullamaal esimene pikem, käsitsi kirjutatud eestikeelne tekst, eesti kirjakeele ajalukku suure jälje jätnud pastor Heinrich Göseken ja pastor Heinrich Kuzzle. Eesti vanim säilinud rõngasrist eestlase haual. Kullamaa kirik ja kalmistu peidavad endas põnevaid tunnismärke Rootsi ajast veelgi ja ka teistest aegadest. Kullamaa mälu hoidja Loit Lepalaane juhtimisel vaatame teises saates ringi. Kullamaa kirik. Kui muusikaga edasi minna, siis kirikus jäi meil jutt pooleli. Oreli juurde. Kullamaa kirikus on väga tähelepanu väärne instrument meie orelirõdul, mis on siis valminud 1254. aastal ja mille on valmis ehitanud meisterdanud nimekas orelimeister Karl August Danton. Karl August Danton on päritolult prantslane ja tema perekond ja vaarisad olid sunnitud põgenema Prantsusmaalt, sest nad kuulusid hugenotid liikumise seltskonda ja sealt põgenes perekond Saksamaale ja Saksamaalt tuli perekond Eestisse. Kallakus Daltoni tööde hulka kuuluvad enamus Lääne-Eesti kirikuid pluss siis Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku orel, Paldiski orel ja säilinud tema suurtest töödest on siis kullamaa kiriku orel Martna kiriku orel, Lihula kiriku orel. Kullamaa kiriku orel oma erilise kauni kõla poolest on väga hinnatud instrument eesti organistid hulgast. Pill on suhteliselt väike aga tema kõlaomadused on tähelepanuväärsed. Siin on mänginud kõik Eesti kuulsad organistid Niina armast alates ja lõpetades Andres Uiboga. Ja pill on kantud Põhja-Euroopa orelite kataloogi. Pillun ideaalses korras, pilli hoitakse väga ja seoses siis Tobiast perekonnatulekuga kullamaale siis sellel pillil harjutanud sadu ja sadu tunde Rudolf Tobias. Ja sinna juurde võib-olla üks selline külarahva mälestus. Minu vanaema oli Tobiase kühe Healine, nende vanusevahe oli viis aastat. Vanaema on rääkinud seda lugu, et kui noor tobias oli kuulamas ja mängis orelit siis ega see mäng rahvale eriti ei meeldinud. Ja lisas sinna juurde, et kui vana Juhan mängis orelit, siis oli kõik arusaadav. See tähendab seda, et Rudolfi mängus oli palju uusi võtteid, uusi kõlasid, uusi improšatsioone, mida kogudus ei olnud harjunud kuulama ja kõneldakse seda, et vaheldama koraalieelmängud läksid nii pikale. Praost Keltmann pidi köhatuma, Pärkondsed tuleb lauluga edasi minna. Aga see on see kunstniku selline võlu ja väärtus. Mis aasta see oligi, millal see orel siis ehitati? 1854 on ta sai ta valmis ja pühitseti sisse. Ja kontserdid on siin Kullamaal siis iga suvi. Andres Uibo keeb oma orelifestivali kontsertidega Kullamaal ja plussis. Sihukesed oreli suvekontsert. Kullamaa kuulsat tantoni orelit mängis trompetis Loit Lepalaan kellega jätkame juttu Rudolf Tobiase. Aga Rudolf Tobias, kui palju ta hilisemas elus Kullamaal käis? Tobias oli viimati Kullamaal aastal 1913 kaarti Estonia teatrimaja Tallinna pidustustega seotud. Siis ta käis Kullamaal ta isa mälestuseks, mängisin kontserti, see on teada, viibis siin ühe päeva ja siis see oli tema viimane külaskäik. Aga ta on olnud kulla malperioodil, kui ta töötas ja elas Peterburis tantsinud isegi ligemale aasta tervise parandamise eesmärgil ja mitmed kirjad on säilinud, kus oli pidev kirjavahetus isa-emaga ja Rudolf Tobiase auks ja kuulsuseks on kullamaa kirikus olles tema 100. surma-aastapäeval pandud üks huvitav küünal. See on siis ehitatud nii, et pannakse põlema kaks korda aastas Rudolfi sünnipäeval ja täna surmapäeval. Ja mõlemal korral põleb küünal kaks tundi, seal on neli, tahtis ees ja tema ehituse mõõdud on sellised, et sellisel põlemise režiimil ta kestab 100 aastat. Ma pean seda seest vaatama tõesti, kas ma, aga ma ei saa seda hästi, ma ei siis küll pisut. See nagu ei olekski üldse põlenud. Alles 2018. Veri võrdub tõesti sentimeetritki, ei ole põlenud. Vapustav. 100 aastat. Võib uskuda küll sa tädi eritellimusena linnuvabrikus ja kuulajad, kes huvi tunnevad, siis kodulehelt saab pilti näha ja Facebookist. Ja Tobiaste hauapereplats on siis ka ikka. On maetud kullamaale ümber maetud Berliinist 1992. aastal ja tema tütred on siia maetud tema isaemal siia maetud õed-vennad ja tema kodumaja on alles. See on kullamaa kestri maja. See on tänaseni säilinud, aga see on erakätes. Ma olen siin keset kiriku põrandat ja ma olen nagu sattunud mingi madalama koha sisse. Kas siin on mingi, kas sinu mingi luuk, mingi varandus siin all, mis siin on? Ma lähen praegu kellelegi. Keegi on minu all maetud. See kullamaa kiriku altari võlviku alune on, on siis kohalike mõisnike matusepaik, siin on 14 mõisat, kellel kõigil oli oma krüpt ja siia siis maeti kohalikud kohalikud mõisnikud, kuni siis keelati elase kirikusse matmine Katariina teise poolt. Ma olen siin all teinud ja siin on muidugi Kulama kiriku internatuke, räägin, sepingistik ei ole vana Kulama kiriku pingistik. See, mis praegult siin säilinud on aastast 1890 see vana kiriku pingistik ja, ja nii-öelda mööbel, kirikusaali mööbel, see oli hoopis teisiti, seda võib näiteks näha, kuidas ta välja nägi Tallinna toomkirikusse, seal olid sellised pingid ja uksed ja kõik oli eraldatud ja selles altaripoolses osas oli siis lõunaseinas oli mõisnik luus, mis võeti maha ka siis, kui see uus pingistik pandi. Seda võib ka näha, nagu on, mõnedes kirikus on säilinud üks näide toomkirikus Tallinnas. Siis siin oli 20 vapiseintel ja sellist sellist kaunistust, mis on ka samal perioodil võeti maha. Ja siin oli 42 leina ja pidulippu. Et kuhu nad siis kõik siin mahtusid, need, see kirik oli üks niisugune. Ja kunstiajaloolased on leidnud, et kõik see võlvikute süsteemi, Need, kaunistus, osad, et need olid värvilised olnud. Et see kirik oli, säras nagu rohkem et praegult näeb noh, selline ele aga ühtlaselt ühtlaselt niisugune rahulikum välja. Ja kui ma siia ikka veel seda põrandat vaatan, praegu me seisame, siis kas on teada, kelle haua? Jah, seal on teada see osa, kus meie praegu olemas on üks Loodna mõisa krüpt. See on kohalik, meie kihelkonna mõis, siit vaadatuna seal altaripoolse seina põhja linna pool pastorite krüpt, see oli ka eraldi. Kumb on siis, kui vastulik maetud. Keerutame sibulaga kirikus muidugi võibki keerutama jääda, kogu aeg on midagi põnevat, siis me jõuame jällegi ühe põneva tegelase haua juurde. Jälle jälle saab rääkida esivanematest. Seekord küll. Briti peaministri esivanemast. Kullamaa kirikusse on maetud väga kõrgest soost daam, kelle päritolu isaliini pidi on kõik seotud preisi, kuningatega. Ja emaliini pidi seotud inglise kuningatega. Siis Frederick Louise Auguste Karoliine fon, Voltenberg printsess, kes sündis Braun slaidis ja kelle isa oli Branso hertsogiriigi valitseja ja preisi. Austria armee ülemjuhataja. Braunschweig oli tollel perioodil Euroopa kultuuri olulisi keskuseid. Brans vägis oli maailma suurim raamatukogu ja see kajastub ka näiteks printsessi paraadportree L mis asub Ludwig sburgi lossis. Printsess seisab väärikas poosis ja ta käes on raamat. Kunstiajaloolased pööravad sellele kohe tähelepanu, et see on üks oluline detail, et rõhutada, et Peeti ilukirjandusest Bransfaigis oli tollel ajal töötab tänase päevani maailma üks vanimaid sümfooniaorkestreid. Ja sealt muusikaliini pidi välja tuues on Euroop viiulimängijad, et rivis väga oluline persoon. Ludvig spoor kes oli Pramfaigi kapelli juhtia esiviiuldaja Rudis poor oli siis roopa, nimekamaid, viiulipedagoog ja mängijaid ja tema õpilane. Friedrich David oli mees, kes töötas teatud perioodil Tartus ja oli Raadi mõisa lippardite kvarteti liige ja tegutses Tartus muusikaelus. Sest Friedrich Taavetist sai Felix Mendez kutsel leipzigi konservatooriumi esimene professor, viiuliprofessor Felix mendaseni üks kuulsamaid teoseid, viiulikontsert on pühendatud Verdi antaatiline. Niisugune huvitav siin. Kui nüüd rääkida printsessi saatusest siis abielu töötlenbelgi printsiga tõi ta vene keisrinna Katariina teise õukonda kuna tema abikaasa õde oli Katariina teise poja, tulevase Vene keisri Paul esimese abikaasa. Jada, kuidas printsess kullamaale jõudis, on kokkuvõtlikult selline, et perekonnaelu printsiga ei laabunud ja nad võib öelda, et olin nii õnnetu abielu, palju kirjeldatud perekonna tülidest ja see olukord lahendada. Princess palus sekkuda Katariina teises. Ja see lahendus tuli selliselt, et printsessi abikaasa saad Saksamaale ja asjade korraldamise käigu ajaks otsiti printsessile siis elupaika ja Katariina teine otsustas ta tuua Eestimaale algselt siis Kadrioru lossi. Aga kuna tegemist oli natukene salapärasema asjaga, et seda nii tähelepanuväärselt mitte välja tuua, siis Katariina teise haldusala oli koluvere koluvere loss oli ideaalses korras ja ta toodi siia elama. Ja vot nüüd võib rääkida sellest, et algavad suured rahvajutud ja legendid ja väljamõeldised ja oletused nagu ühe looga ikka, kui on natukene salapära juures. Tema elukoluvere lossis ei olnud kui vangielu või kuidagi väljasaadetu Elum, tal oli lubatud liikuda, ta käis Tallinnas pidustustel talvel elas täitsa Tallinnas. Ta jäi siia pikemaks ajaks, sest seda asja, seda kodumaale jõudmist ei saadud korda ja printsesse oma kirjades vastab ka nii, et et talle siin meeldib, et siin on rahu ja võib oletada inimlikult, et peale sellist perekondlikku skandaal ja väga närvilist eluaegne tundus tal siin aga hästi olevat. Aga saabus ootamatu surm. Ja vot see surm on nüüd selleks rahvajuttude allikaks, et kuidas see kõik oli metaliga kuri käsi mängus. Nüüd, kui ikka jõuda dokumentide nii, need, mis on kirjas ja need, mis on raskete pitsatitega kinnitatud siis kreisiarst on kinnitunud printsessi surma põhjuseks vereummistuse. Ja see on ka kõik, et see võis juhtuda, et see oli, see on see fakt. Ja peale tema surma pidi ta viidama. Ja maeti Saksamaale oma isa valdustesse see jaganud venis tervelt kuu oli printsessi kirst, mis oli väga uhkelt ehitud ja kaetud oli kullamaa kabelis. Ja inimene, kes selle asja eest oli vastutav, oli kindral Boonman ja poolmanni kindrali otsusega maeti ta kullamaa kirikusse. Ja sellest ajast peale ta siis põrm puhkab, kuna ma kirikus muidugi see jada nüüd jätkub natukene sesse esimene matus oli selline, kiirustav ja seisusele vastav seltskond kohale ei tulnud matuseks. Ja nüüd möödas ligi 30 aastat. Ja tema pojast sai Württembergi kuningas. Printsessi poja kokkusaamisel Vene keiser Aleksander esimesega oli jutuks, et kusagile Eestimaa maa kirikusse maetud siis tema ema, et paluks seda asja täpsustada. Sellised märkused on olemas kirjalikult. Ja Aleksander esimene andis siis Eestimaa kubermangu valitsusele korralduse leida see printsessi haud, leiti kullamaa kirikus. Siia saabus suur komisjon, kümneliikmeline komisjon, elati pastoraadist, võeti printsessi haud lahti. Protokolliti tehti uus kirst pidulikult vappide ja kõigi seisusekohaselt ja ta maeti väga pidulikult tulema kirikusse uuesti. Siin oli kohal ülemõpetaja Tallinnast ja kohalikud mõisnikud, see oli suur ja pidulik matus. Ja nii ta siis nagu pidulikult siia maeti, aga see oli 30 aastat hiljem tema surmast. Ja seoses selle komisjoni tööga siin Kullamaal on siis alguse saanud niisugune omapärane rahvajutt. Küsitleti inimesi, kes seda natukene, seda aega mäletad, üks, kes siis oma agarusega mälestusi meenutades oli pastor Taali tütar kes ei olnud ei printsessiga lähisuhetes ega, ega mingisuguses tutvusringkonnas. Aga lihtsalt selline jutt, mis siis sai Taali tütre poolt kirja pandud. Et kindral poolmann, kes oli määratud printsessi printsessi elukäigukorraldajast koluvere lossis oli üks kole inimene. Ja seal võis olla ei tea mis. Ja aga üks tähelepanuväärne asi on see, et inimese mälu, kes ei ole sellega üldse nagu kokku puutunud, vaid lihtsalt mingite rahvajuttude põhjal võib ju nii ebade olla kui vähegi võimalik. Ja vot see on üks allikas, millest hakati nagu heietama ja arendama seda, seda, seda lugu, mis on temast räägitud. Et see lugu oli, siis ta oli natukene kergemeelne. Jah, öelge veel ja et surma põhjus on mingi lapse, sind ja kuidagi mingi selline asi milles kui, kui te lubate, ütlen mina oma arvamuse, millesse ma absoluutselt ei usu. Sest selle aja kui vaadata ja mõelda inimese peale, kes oli Katariina teise poolt pandud korraldama seda tema elu siin kindral polnud selleks väga usaldusväärne inimene, ta oli Vene keisri suveresidentsi komandant karskuse loos, see on väga usaldusväärne koht kindrali auastmeni. Ma lihtsalt ei usu, et selline asi on võimalik. Et niisuguse kasvatusega sellise aja inimesed ja nagu printsess isegi sellisest perekonnast, kus oli õieti väga lugu nendest kaunitest kunstidest ja, ja ja no lugedes neid kirja need kirjad alles nad prantsuse keeles daam oskas vist kuute käest. Kui ma mäletan, on Eestis siis need kirjad, ei, need on saadud digitaalseid, need on pranthaigi Linnaarhiivis. Ja selle, selle teemaga ma lisan siia juurde on tegelenud üks huvitav inimene. Eesti kunstiakadeemia graafika osakonna juhataja professor Liinosiib. Ta käis isegi Vilniusse, kes Saksamaal ja noh, teda hakkas huvitama see teema üldse. Muidugi sellest printsessi loost on kirjutanud raamatuid ja need on ilmunud Inglismaal ja Saksamaal ja ja, aga noh, nad on kõik sellised pinnapealsed üks, üks. Kui inimene, kes tunneb huvi nagu selle loo vastu et mis see nagu tegelikkuses oli, on kirja pannud haaralt, on toll 1902, siis sai selle kirja valmis käsikirjatöö. Ja see on meie Tallinna Ülikooli Baltika osakonnas ja Tartu Ülikoolis on üks eksemplar, et seal on nüüd see lugu nagu faktiliselt kirjas, millest mina nüüd praegu rääkisin, mis võib alus. Tähendab printsessi ennast siis nüüd siin ei ole. Temal maetud kullamaa kirikust siin on sellepärast et selle selle kohta me tegime mitmeid järelpärimisi, sest kusagil on ka jälle tulnud välja selline lause, et ta viidi siit ära. Ja otseselt huvi tundes, et kuhu ta siis sihtiidi siis sellele kirjutajale kelle käest küsisid, vastab, et ei tea. Ja vot ei tea, viis nii kaugele, et on olnud kirjavahetus Bransfaigiga ja kõikide nende punktidega, kus on printsessi lähisugulased. Ja sealt on tulnud vastused. Printsess on maetud kullamaa kirikus ja sellega lõppevad need kirjad niuksed. Aga muidugi mina räägiks sellest loost veel midagi, sest tegemist muusika asjadega, palju printsessi lähisugulased, tema. Pojatütar abiellus Vene keiser Paul esimese pojaga Mihhail Pavlovi tsiga. Ja peale vene õigeusku pühitsemist. Se pojatütar sai nimeks Jelena Pavlov. Jelena Barna oli selline oluline persoon Peterburi muusikakultuuri arenguloos ja vene kultuuri arenguloos. Et oli vene muusikaühingu asutajaliige. Pruun. Ta oli Peterburi konservatooriumi asutajaliige. Peterburi katoorium oli ju Eesti kultuuriloos muusikakultuuriloos oluline paik, kus oli kõik kõik möödunud põldudele hariduse saanud. Nii et see oleks väga tähelepanu väärne persoon. Ja ta on maetud, et koos oma abikaasaga Peterburi Peeter-Pauli kindlusesse. Nüüd, kui Peterburi konservatoorium oli avatud, siis Jelena pavlova kutsel saabus Prantsusvaigist vaat seal tema vanaema sünnipaigast väga mainekas, tollel ajal juba tuntud trompetivirtuoos Wilhelm Vurm Peterburi õpetajaks ja Villem vormist sai ka õukonnaorkestri solist. Ja Wilhelm rajas Peterburgi selle kuulsa trump artistide kooli mille lõpetanud on mitmed Eesti tuntud Dropatistid. Näiteks filharmoonia õpilane oli meie omaaegne kuulus helilooja ja kauni laulu hoia jumal eestimaad autor Juhan Aavik. Ja korda siis õpetajate õpetajate õpetajad on siis näiteks Eesti omaaegne väga nimekas trumpetist, keda väga vähesed teavad. Viljandi tüdrukviija saks Lõpetas Peterburi konservatooriumis vormi õpetaja õpetaja õpetaja klassi. Samuti on lõpetanud Peterburis trompetikooli Neeme Birk ja niuksed nimed. Aavo Ots, pioneer. Ootame lae poole. Siin on väga huvitav skulptuur krutsifiksi ja kes need teised tegelased. Kullamaa kiriku pastorite loos on väga olulised persoonid, isikud, kes on siis seotud eesti kirjakeele arengulooga. Kullamaa kirikuõpetaja Johan Leenu asutas astutud 524 alustas täpsemalt Kullamäe aku raamatu kirjutamist. See väikene raamatukene, mis on 144 leheküljeline ja formaadis 20 korda 40 sentimeetrit ja mida tänase päevani säilitatakse Tallinna Linnaarhiivis on tänaseni säilinud. Esimesed käsikirjalised kirjutasid eesti keeles. On teada vanemaid kirjutisi ja trükiseid, aga nad on hävinud, aga see on säilinud täiesti heas seisus. Ja see märk siin selles kirikus on seotud teise eesti kirjakeele arenguloos olulise persooniga. 1640. aastal tuli kullamaale kirikuõpetajaks Ain Riho Göseken. Hannoveris pärit mees õppis Rostocki ja Königsbergi Ülikoolis bioloogiat, keeleteadust. Sai ametikoha Stockholmi ülemõpetaja koduõpetajaks ja tutvus seal Eestist pärit saksa koguduse õpetaja lesega. Ja see tutvus ja armastus ja abielu tõi andik Gösekeni eestimaale. Ja ta sai koha kullamaa koguduse pastoriks. Göseken on mees, kes on kirjutanud kõige kaalukama ja kõige mahukama eesti keele grammatikasõnastikku. Esimene eesti keele grammatika ilmus 1637 endist Stahli poolt. See oli 110 lehekülge paks. Teine lõunaeestikeelne grammatika ilmus Johan kutsleri poolt. Ja kolmas põhjaeestikeelne eesti keele grammatika. Täpsemalt siis sissejuhatus eesti keele juurde ilmus Heinrich Gösekeni poolt 1660. aastal trükist. Ja see on mahukas teos, mis on 600 leheküljeni ja seal on kirjas sõnastiku osa, seal on kirjas eesti muistendite osa vanasõnade osa ja väga tähelepanu väärne teos, mida väga kõrgelt hindas keeleteadlane Wiedemanni. Ja see ristpalk, ehk siis kolgata grupp siin kullamaa kirikus ja väga kiriku arhitektuuriliselt siis tähelepanuväärses kohas siis altari, võlviku ja teise võlviku vahel seda võlvikud nimetati võidukaar, eks. Ja sinna on siis pandud kolgata grupp, kus on Kristus ristil ja see on asetatud siia kirikusse. Aenlik Gösekeni auks ja tema matusepäeval asutatud. See on väga tähelepanu kunstiteos, mille looja üle vaieldakse tänapäevani, et kas tegemist on Christian Ackermanni tööga või on tegemist kellegi teise tööga. Toimuvad niisugust arutelud ja uuringud siis teine tähelepanu väärne kunstiteos, mis on ka pühendatud ainult Gösekeni landis kiriku põhjaseinas asuv epitav Epi Tohvri keskel on siis Gösekeni perekonnapilt kus ta oma abikaasa ja lastega siis kaunistuste ja nikerdustega kaunistatud teos. Aga veel lisada võid Gösekeni puhul see, et ta suri Kullamaal töötas 40 aastat vastu nina, ta vaetud kullamaa kirikusse, sinna pastorite krüpti. Aga järgmine keele ja kirjamees, kes tuli kullamaale tööle, siis 1710 oli Heinrich kutsler. Tema oli mees, kes viis trükija toimetus eesti keeles 1715. aastal uue testamendi ja oli eesti piiblitõlkekomisjoni suur töömees. Nüüd teda mainitakse alati. Kui ühte tähtsat keele ja, ja tõlkijalt meest eestikeelse piibli väljaandmise puhul. Siis on töötanud siin veel Vilsandi klient, Martin just oli varem juttu. Tema oli toimet siin Kullam olla pühapäevalehte ja on kirjutanud mitmeid vaimulikke raamatuid. Nii et nagu ütleb Hando Runnel vahel pidulikul sündmusel. Kullamaa on eesti kirjakeele häll. Uhke kuuldamatuks, kulla. Aga muidugi ma räägin, ma räägin köisikenist veel pisut, see on võib-olla noh, kes seda ikka lugenud olen. See on ilmunud uuesti Tartu, seal on vanade keelt mingi seltskond, kes tegeleb sellega, seal on üks professor Valve Kingissepp ja seal on suur töörühm keelte töörühm ja nad ilmutasid selle Gösekeni grammatika uuesti. Ja nüüd on see võimalik lugeda eesti keeles eestikeelses tõlkes ka. Ja meil oli sellel puhulzin Kulamul suur üritus köögiuks ja nad esinesid siin ettekannetega. Ja vot see eessõna, selle raamatu eessõna, see on niivõrd ilus, et sa loed ja muutud ise ka, nagu, nagu paremaks ta nii lugupidavalt andik Göseken kirjutab sellest rahvast, kus ta elab, et see ei ole tema sünnimaa. Aga ta kirjutab niivõrd lugupidavalt kogu selles sellest sellest eesti rahvast, kellele ta selle töö pühendanud. Ja siis ta mainib seal muidugi noh, kodukandi rahvale väga positiivseid emotsioone tegi ta lauset. Et ta on kirjutanud selle töö selle paikkonna keelekõlade põhjale keele rääkimise põhjas. Tema arvates rääkivat Kullamaal kõige ilusamat eesti keelt. Aga kutse on ka siis siia maetud ka kuts laval maetud ka kullamaa kirikusse ja tema haud on samas seal, nad on ühes kritis selles pastorite kitlis. Muuseas, huvitav on see, et kõik see tundub nii suursugune, kena, aga asjatundjate ja, ja teadjate räägitakse lugu selles, et kuidas tol ajal mõisnike matus toimus, selline krüptsay täis ja polnudki kohtis lisate kõik eelmine luustik meid lihtsalt siin oli üks selline luukamber või luua auku need mõtiski. Selline karm Manitski matus maksab, kellalöömine otsis kõik, kõik oli seal kõik kirjas kui institutsiooni raamatut iga kord, kui tuli uus pastor, algas jälle jutuga peale, et mis siin kõik oli ja mis siin kõik oli, seda on hea niimoodi järjestada. Kuigi Kullamaal on traagiline juhtum oli vanad, kirikuraamatud põlesid, siin olid Gösekeni, vaat selle kuulsa pastori matusepäeval põles maha kogu kirikumõis. Siin on niisugune lugu, et kuna oli tegemist nii väärika mehega siis olid külalisi oli niivõrd palju ja toit oli vaja niivõrd palju küpsetada ja praadida, igasuguseid asju tehti. Ja siis sellest köögikorstnast ja värgist läks põlema kõik see värk ja see on protokollitud sellepärast, et matusele jätkunud kööginõusid. Ja siis kõik mõisega oski wow. Oma serviisid kohale, aga oli veel puudu ja toodi Tallinna Mustpeade vennaskonnast, eks hõbeserviisi siia. Ja vot see põlengu käigus hävis. Ja siis kõik teised olid nagu leppinud olukorraga, aga ainukene, kes ei leppinud Mustpeade vennaskond nende Lepist ja häpa ehitusele asja kohtusse, et Gösekeni lesk peab maksma välja nendele sele hõbeserviisi. Ja vaata, see kohtu protokoll on nüüd olemas ja sealt need loed huvitavaid asju välja, et kuidas see kõik oli ja kes seda tunnistada olid ATK. Ja see eelnev siis Gösekeni eelnev kiriku visitsessioonide raamat. Neid ei ole. Aga on säilinud muidugi konsistooriumi teatud asju ja need väga vanad asjad on muuseas säilinud. Taani riigiarhiivis näiteks Saare-Lääne piiskopkonna arhiiv on kõik seal on 11 uut toimikut, keegi sellega eriti tegeleda ja noh, see on üks tükk tõsist ettevõtmist. See tuli esimene eesti pastor astel 1930, Enn Unt. Tema eesti mees tuli selle saksa asjad veel kord välja. Silver oli, oi, see on poja lugu, signaali viimane vasterali. Kuulelik fraase. Vabandust, arbitraaži Uri oli poeg, Arvid fraase kõige noorem tütar, kes kolm aastat tagasi Kullamaal, 96 aastane tuli ratastoolis Inglismaalt siia. Tema tahtis oma sünnipaika näha. Tore proua naftasuhkur Tõin, elasin nädal aega. Ja siis liia rääkis neid lugusid ja küsisin ta käest, kuidas see elu olina rääkis inglise keelt, saksa keelt. Ja siis ta ütles ükskord, et ma tean ka kahte eestikeelset sõna. Kuradi sakslased. Naeris etud. Kui me oleme nüüd tagasi kirikuaiavärava juures ja vaatame kiriku poole väravast väljaspool on kaks mälestusmärki aines kutslassile ja ja Heinrich Gösekeni Nii ta on kuulsad ja nimekad Eesti kirjakeelearendajad eesti kirjakeeleloos väga tähtsad persoonid ja olid siis Kulamal pastoriteks ja siia nad ka on maetud kuulama kirikusse või? Jah? Aga millal on need mälestusmärgid püstitatud? Meil on nüüd niimoodi, et siin on otseselt need pastorite mälestusmärgid nende tähtsate juubeli puhul siia üles pandud ja meil on ka lisaks nendele veel üks selline ala, kus on ka jäädvustatud kivisse raiutuna nimekate ja väljapaistvate isiksuste auk. Muidugi, siin on üks põnev persoon veel siit pärit Aleksander leeventel. See on maailma lennunduse ajaloos oluline persoon. Ja tema üks viimaseid mälestusmärke ja tema auks nimetatud maja on Tallinna lennujaama kõrval, on lint, oli ärimaja väga kõrge alle saati. Liimetali vanavanemad on maetud kullamaa kalmistule ja tema isa on siin Gulon sündinud. Tema ema on prantsuse päritoluga šveitsi daam, kes oli kullamaa kihelkonna lähimõisas koduõpetajaks ja siis tekkis torumehe ja selle selle noore õpetaja vahel armastus ja nad rändasid siit minema. Ja Aleksander on sündinud Šveitsis ja ta Šveitsi lennunduse rajaja. Tal on kümned ja kümned patenteeritud lennundusalaseid avastusi ja ja töid ja see on väga huvitav versioon maetud siia. Täna lihtsalt tiivad on maetud Kanadas, seda viimane eluaeg oli Kanadas, aga tema tema viimane külaskäik kullamaale oli aastal 1912, kui ta oli Peterburis keisrikutsel lennundusnäituse, nii et temast on kirjutatud elulooraamat sõitsis mis tõlgitakse eesti keelde varsti. Kullamaal jätkub juttu kauemaks. Aitäh, Loit, Lepalaan ja, aga mulle tundub, et meie läheme veel korra kiriku uksest sisse, sest meil on asja sinna rahakassa juurde. Kullamaa kiriku rahakassa, kuhu meie mündid langesid, on pärit 1639.-st aastast rahakassast ja teistest Rootsi aja vaatamisväärsustest ja muustki, rääkis kullamaa kultuurimaja juhataja Loit Lepalaan. Meie tänanegi teejuht eelmises saates kuulasid saate toimetaja Piret Kriivan ja helirežissöör Vivika Ludvig. Kalmistud on ammendamatu varasalv meie kultuuri ja ajaloo tundmaõppimisel ja Eesti loovaramust saab kuulata lugusid teistelt kalmistutel Tallinnas, Helsingis, Peterburis ja Stockholmis ja pildialbumeid eestlaste kalmudest neis kalmuaedades saab vaadata Facebookis Eesti loo seinal. Aga kullamaa saate lõpetuseks üks pala Rudolf Toby ja sealt see on koorilaul otsekui hirv, mille tekst on vana testamendi laulude raamatust. See muusikapala valmis Rudolf Tobiase Peterburis 1903. aasta algul ja kanti ette Peterburi Jaani kirikus. 2020. aasta jaanuaris. Selle aasta jaanuaris toodi Lihula antiigiärisse Tobiase käsikirjaline tekst ja joonistus, millest võib loit lepalaane sõnul järeldada, et tobias tegeles laulu teemaga aasta enne esiettekannet Peterburis kullamaa vaikuses närve ravides ja puhates. Rudolf Tobiase otsekui hirv esitab Eesti rahvusmeeskoor orelil Piret Aidule, dirigent Ants Soots.