Hea Rootsi aeg. Pere nõiad, nõiajahid ja nõiaprotsessid Rootsi ajal siis ka nende sõnadega võib iseloomustada kuueteistkümnendat ja seitsmeteistkümnendat sajandit Eestimaale. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Kas nõidumise eest karistamist on Eestis teada varasemalt Ki keskajast. Mis on nõiausu põhjused, miks inimesed teiste inimeste üleloomulikes võimetesse uskusid, mida nõiaprotsesside pidajad tegelikult teada tahtsid saada. Mis ajendas nõiakütte tegutsema? Keda Eestis Rootsis Euroopas nõidumises süüdistati ja süüdi mõisteti noori või vanu mehi või naisi, kes olid pealekaebajad ja miks teise peale kaevati. Vastused annab Tallinna Ülikooli vanemteadur Inna Jürjo, saate toimetaja Piret Kriivan. Nõiaprotsessid Eestis Rootsi ajal, aga alustame, alustame algusest. Kas nõiaprotsessid on pärit pimedast keskajast veel? Tegelikult jah, nii nii võib-olla arvatakse, aga tegelikult see päris päris nii ei ole, et et nõiaprotsessi üldiselt ajaloolased vaatlevad kui ketseri protsessi. Sellist ühte erivormi ja nõiaprotsess kujunes välja tegelikult alles keskaja lõpul ja varauusajal ning nõiaprotsesside kõrgaeg on õigupoolest seitsmeteistkümnes sajand ja siis valgustusaeg 18-st sajandist on siis see aeg, kui kui nõiaprotsessid, siis erineval maal erineval ajal, aga et 18. sajandi jooksul nõiaprotsessid siis ka lõpevad. Et nõiaprotsess, mille üle ilmselt jahe ajaloos ei saa nagu uhkust tunda. Et see ei ole üldsegi siis mitte selle pimeda keskaja pärandus, et, et see on hoopis varauusaja nähtus. Aga siis nõiausk ja nõiaprotsessid ei ole ristiusu kaasnähtus. Et me koos ristiusuga nagu Euroopas levima hakkasid, ei ole siis nii noh, ütleme, et usk nõidadesse maagiasse, see on ju väga-väga vana, see läheb väga kaugesse-kaugesse minevikku. Et nõiad, nõiad on olnud noh, inimeste või inimesed on Maage või nõidu kasutanud austanud ju ju väga kaua aega enne enne ristiusku. Aga muidugi ristiusk või kristlik kirik ei, ei kiitnud heaks ju ebausku nõidade abi kasutamist, aga sellisel kombel või spetsiaalse Need protsessid nõiajaht nõiaprotsess, et see on ikkagi jah, just nimelt varauusaja nähtus, et, et keskajal sellisel kombel ei, neid ei ole, et nagu ma ütlesin, et nõiaprotsess on ketseri protsessi nagu eriline vorm ja ketseri protsess on see siis, mis kujuneb välja kuskil 13. sajandil, et tal on oma kindel selline menetluskord ja, ja seal oli siis seatud eesmärgiks, et et kohtunikud peavad hoolitsema siis tõe väljaselgitamise eest. Et need olid kaks kõige olulisemad momenti, siis, et just nimelt et siis tuleb üle kuulata, tunnistada head ja katsuda just see tõde välja selgitada. Ja ketseri protsessi juures ei olnud veel tavaline näiteks piinamine. Et ka see on siis rohkem keskaja lõpunähtus, kui selliste protsesside juures kaasatakse piinamist ja nõiaprotsessi juures on see juba noh, praktiliselt nii-öelda möödapääsmatu, et piinamise kasutamine ja piinamisega tunnistuste kättesaamine, et see on, see on nagu üks osa sellest protsessi menetlusest ja ketseri protsess, mis keskajal on levinud, et, et et seal tegelikult ei olnud iga protsessi tulemusena siis inimesed hukati või et, et surmanuhtlust väga palju rakendati, vaid olid palju teisi karistusviise patukahetsuspalverännakud või siis lihtsalt ketseri märgi kandmine, rahatrahvid ja nii edasi, et selles mõttes jah, et see surmanuhtlus ei olnud nagu kõige enam kasutatud, et, et ilmselt selline inkvisiitor nagu Bernanudki on rohkem, kes ka ajalooga tuttavale isikule inimesele tuntud, et temal kohta näiteks teatakse, et tal on umbes natukene üle 900 protsessi, mida ta on menetlenud ja sellest pisut üle 40 on siis hukkamine, et ülejäänud kõik on mingisugused muud muud karistused. Kui siis nõiaprotsessid levisid seitsmeteistkümnendal sajandil siis. Tahaks küsida, kas see on seotud reformatsiooniga, mille Euroopa oli läbi teinud ja kas see on iseloomulik siis luterlikele maadele? Jah, mingisugusel määral ta muidugi on seotud kompessionaliseerumisega või selle konversonaliseerumise ajastuga Euroopas. Aga sugugi mitte ainult et nõiaprotsess on oma olemuselt väga väga selline mitmekülgne, mitmetahuline nähtus. Ja, ja seal ei ole nagu väga sellist ühtset valemit või ühtset võtit, et, et protsessi saaks ühtemoodi seletada või lahti muukida. Ei, et nõiaprotsessid ei ole iseloomulikult ainult protestantlik ele maadele, need on ka katoliiklikest piirkondades mitte ainult Euroopas, vaid ka uues maailmas. Et selles mõttes ta on jah, palju laiem nähtus. Aga kindlasti seal seal on mitmeid selliseid üldiseid mõjutegureid, nagu ma ütlesin, juba see kompensionaliseerumine, et selle taga üldine selline ilmalik kustumine või maailma sekulariseerumine või selle noh, väga väga selline algne protsess. Ja muidugi ka see, et, et maailm ja tollel hetkel tohutult muutus maadeavastused, et et kui palju sai, sai inimeste nii-öelda maailm laiemaks kui palju uusi uusi nähtusi, uusi inimesi, uusi rahvaid tuli nende maailmapilti, et, et noh, ühesõnaga et see on selline muutuste aeg ja et sel ajal toimus sind nii-öelda võiks öelda selline oluline nihe kuskil inimeste maailmapildis mis viisis sellise nähtuseni nagu nõiaprotsess. Aga siin on muidugi veel veel selliseid tegureid, et kindlasti kindlasti on tuntud sellised nimed nagu Heinrich kraamer ehk instituuris Henricus instituuris ja Jacob Šprenger ehk siis Nemad nii-öelda aitasid siis seda nõiaprotsessi nii-öelda kui sellel nõiaprotsesside ajaloos keerata täiesti uut lehekülge ja just selle tõttu, et, et nemad said, hankisid paavstilt toetuse oma tegevusele, mis oli siis jah, selline üsna usufanatismist kantud nõidade väljaselgitamine, karistamine, hukkamine ja muidugi on ju väga või kõige kuulsam siis institoorise koostatud nõiajahikäsiraamat Nõiahaamer aastast 1487. Ajaloolased on öelnud, et, et nõiahaamer on see teos siis, mis piibli kõrval lõikas Gutenbergi leiutisest siis trükikunsti leiutamise eest iseäranis suurt kasu. Et temast ilmus palju trükke ja see levis väga kiiresti ja ja sai siis selliseks käsiraamatuks nõiajahtijatele iseenesest on seal jah, väga vägagi huvitav selline põhimõte, milleni institooris nagu rõhutab, on see, et nõidade jahti jal tuli kahelda bioloogide ja juristide usaldusväärsuses, et ühesõnaga see see mõte, et no et pigem isegi kahtluse korral, kas inimene on nõidusest süüdi või mitte, on ikkagi parem, kui ta mõista süüdi, sellepärast et igaks juhuks on jah, et igal juhul on ikkagi kindlam, kui seda kurja siin maailmas ei ole, et see, sellest on ikkagi rohkem rohkem kasu, et et süütu hukkaminek ei olegi seal nii, nii nagu oluline printsiip selle juures. Ja muidugi teine asi, mis seal nende juures ka on, oluline on see, et et see arusaamine piinamisega ongi võimalik kätte saada tõde. Et kui inimest piinata ja küsitleda, et siis need vastused, mis ta annab, et see siis ongi see tõde, mida siis ka ju ketseri protsessis juba oli ju eesmärgiks väljaselgitamine aga mitte sellisel kombel siis keskajal, aga nõiaprotsessis jah, et see piinamine on väga oluline protsessi menetluse osa ja sealjuures siis ka korduvpiinamine, nii et tegutsesid siis nõiakütid, need kraameria Springer olid nagu nõiakütid. Jah, nii võib täitsa täitsa öelda küll jah. Et võitlesid ketseritega nii-öelda lõuna Lõuna-Saksamaal aga teha siis nõiad olid siis need nende kõige tähtsamad vaenlased ja hankisid siis ka endale paavsti toetuse. Et kuigi samas seal Lõuna-Saksamaal, seal, kus nad tegutsesid seal kohapeal avaldasid vastupanu nende tegevusele mitte ainult siis kohalik rahvas, vaid ka ilmalikud ja vaimulikud võimukandjad, et Brixtoni piiskop näiteks leidis, institooris on, on üldse aru kaotanud ja soovitas tal lahkuda sealt. Aga paavst jahina tsensus, kaheksas tema leidis jälle, et see kõik on väga-väga vajalik ja õige selline selline tegevus ja just see pasta Innotsensus kaheksanda bulla Aastast 1484 võib öelda, see siis avas tee siis nendele eriti just seitsmeteistkümnendal sajandil, siis levinud nõiajahtidele. Seitsmeteistkümnes sajand ja nõiajahid ja Eesti oli Rootsi võimu all siis ega Rootsi riigis endas kui palju oli nõiaprotsesse, kas Euroopa mõistes või euroopa kogu Euroopat vaadates rohkem vähem keskmiselt. Kas nõiakütteõli oli rohkem või vähem? Ja õiget, noh, võiks alustada sellest, et, et noh, annan erinevalt hinnatud, et kui palju neid nõiajahiohvreid olid, kes on arvanud, et neid võiks olla noh, kogu selle aja jooksul mitu miljonit pakutakse miljon, et üks kõige enam nõiajahist haaratud piirkondi oli Saksamaa. Ja põhjusena siis ka arvatakse, et võib-olla et see võis olla tingitud sellest, et Saksamaa oli jagunenud sellisteks väikesteks vürstiriikides. See tähendab, et, et see olenes nagu väga palju siis sellest kohalikust valitsejast, kas ta läks sellega selle nähtusega kaasa, kas seal toimus mingisugune väga ulatuslik nõidade väljaselgitamine ja hävitamine või mitte? Rootsist on selline kõige tähelepanuväärsem selline suur suur nõiajaht, mis puhkes talarna piirkonnas 1668, kus siis seitsme-kaheksa aasta jooksul anti kohtu alla ligi 300 inimest ja valdavalt naised Eestis noh, nii palju kui meil andmeid on, et meil ei ole need andmed ka nüüd nii täpsed, aga kogu selle aja jooksul üldiselt on paarsada inimest üldse siis kohtu alla antud, et kogu nõiajahid aja jooksul. Ja, ja samamoodi siis ka Soomes on olnud selline nõiaprotsesside puhang 1660 kuni 1680, kui on teadaolevalt siis kohtu alla üle 200 inimese ja surma umbes 70, aga et et jah, et Soomes on või soome nõiajahile on, on teatud viisil aidanud kaasa ka Eesti või õieti siis uurijad arvavad niimoodi, et see Tartu Ülikoolis siis õppimine on võib-olla kujundanud seda Nende suhtumist nõidadesse, nimelt siis Turu piiskop Johannes kitseelius, kes õppis Tartu Ülikoolis ja kes andis oma panuse Soome nõiajahti ja üldse siin ta oli siis ka Liivimaa super intendendi ametis. Nils Psylander, kes siis oli Ahvenamaaprotsessides kohtunik, mis me sellest järeldada võime, Tartu Ülikoolis õppinud mehed olid nagu nõiajahtimise peale, mihklid. Võinuksid olla ju haritumad kui teised. Aga noh, sellised olid tolle aja teaduse seisukohad või noh, sellesse et ega ka nõide nõidade osas libahuntide osas nii nõidu kui näiteks ka libahunte uuriti tolle aja teaduse raamides tolle aja teoloogia raamides. Et tolle aja teaduse kontekst oli selline. Ega nüüd ei saaks öelda tingimata, et Tartu Ülikoolis nii-öelda nad said, said oma selle nii-öelda demonoloogilise hariduse ilmselt võis seal saada ka teistsugust suhtumist nii nõidadesse kui ebausku, kui, kui maagiasse. Ma leidsin iseenesest päris päris sellise huvitava märkuse, kui ma lugesin viisitatsiooni protokolle eesti omi 1683, helmes siis läbi viidud meditatsiooni protokollis on selline üks üks lause, et noh, väga väga ei julge sellele ka nüüd väga suurt kaalu kaalu osutada, et seal peaks natukene rohkem tausta uurima, aga põhiliselt Ta oli mõjus mõjus nagu väga huvitavalt, et et siis pastor Kaspar Eckerdes küsimuse peale, et kas kihelkonnas on ka ennustajaid ja nõidojaid ja mida nendega tehakse, siis vastas tema, et need on nagu vabad kunstid mida ei karistata. Et jah, väga väga selline tähelepanu väärne märkus, et iseenesest küll ainult üks lause ja väga suuri järeldusi ei julgeks selle peale teha, aga ikkagi tähelepanuväärne, sest Eestiski veel ei olnud ju nõiajaht lõppenud inimesi saadeti veel tuleriidal nõiaks kuulutamise eest. Et selles mõttes jah, et küllaltki küllaltki huvitav, huvitav märkus ja et me ei saa teha ikkagi järeldusi seitsmeteistkümnendal sajandil elanud inimeste kohta selle alusel, mida me teame praegu peadusest, nõia jahtimisest. Oi ei, ei, kindlasti mitte, et jah, et kas või näiteks libahundi teema, et kuidas seda püütakse siis seda fenomeni lahata, seda uurida seda seletada, et kas selline asi on võimalik, millistel tingimustel ta on võimalike ja nii edasi, et meie muidugi sellisel kombel ju asjale ei vaataks, aga, aga et võib-olla ka kõike ei ole, ei ole nagu vastuvõetamatu ka tänapäeva seisukohalt, aga aga just nimelt, et et see kõik on nii-öelda selline teaduse uurimise objekt iseenesest, et aga mis olid siis need põhjused, miks inimesed nõidumisse nõidadesse uskusid teiste inimeste üleloomulikest jõududesse? Üks põhjus oli see, nagu juba jutuks oli, et aeg oli uus ja kogu aeg tuli ilmselt hirmutavalt palju. Nojah, et tõesti iseenesest tõesti see maagide abi kasutamine ja nii-öelda nõidumine, et see on nagu väga-väga vana ju ja maakidesse suhtuti ka kahetiselt, et ühest küljest jahet nendelt loodati abi, teisest küljest neid ka muidugi kardeti ja ilmselt ka vihati. Aga näiteks, mis nendest seitsmeteistkümnenda sajandi nõiaprotsessidest nagu välja tuleb? Iseenesest me ei kohta seal sõna või ei ole levinud kasutada mõistet nõid eesti keeles, saksa keeles küll, aga eesti keeles, kui ta on eesti keelde tõlgitud mõiste, et siis on tark. Et need on targad, kelle poole siis inimesed on pöördunud? Tundub, et see on väga tavaline praktika olnud. Kui inimesed on vabanenud, mingisugune ebaõnn Maal, kas vili on lamandunud, loomad surevad või, või linnast mis iganes, kas, kas ei õnnestu see käsitööpotid lähevad katki või ei õnnestu õllepruuli mine, ei õnnestu, viinapõletamine, midagi läheb nässu. Teriti osta varauusajal on see mõtlemine selles, et, et noh, et, et keegi peab selles süüdi olema, see ei ole ju mina, kelle kelle saamatus on, on näiteks selle teinud või või noh, et kui jumal on selle saatnud, siis ikkagi loodetavasti ikkagi minu minu käitumine või minu eluviis ei ole selline, mis on teda pahandanud ja sellepärast ta mulle häda saatnud vaid see on ikkagi keegi teine inimene, et see ongi selline põhiline siis tarkade tagasiside on, see, seda on sulle kurjad inimesed teinud seda on sulle halvad inimesed toonud kaasa, et ta tegi seda ja siis sellest tuli siis sulle ebaõnn. Et tarkade käest on, on nagu mindud küsima, et miks teatud asjad on juhtunud. Et see, see tuleb nagu väga selgesti nõiaprotsessidest välja ja noh, sageli on veel veel ka niimoodi, et et noh, et see on nagu siis selline kinnitab, et jah, et ta käis veel ka targa juures ja ja tark kinnitas seda. Aga üldiselt see tark nüüdseks on surnud, kelle juures ta käis, et, et ei ole võimalik enam seda siis nii-öelda üles anda ka kui maagiliste kunstide kasutajad. Nii oma ebaõnn või suuresti põhjus oma ebaõnn, aga ka, aga ka sellised suuremad asjad, kas näljahäda või haigused. Et ka sellised suuremad suuremad nähtused, mis nagu kõiki kõiki või suuremat hulka inimesi haaras, aga, aga jah, et eks ta, eks ta ikkagi, põhiliselt on selline omavaheline kemplemine. Nõiaprotsessid, mida me Eestis tunneme, et need ikkagi põhiliselt puudutab maaelanikkonda talupoegi, omavahel lihtsaid inimesi. Ja seal on tõesti väga sellised proosalised ju põhjusel, et mingi talunaine andis teisele talunaisele pakkimise jaoks rätiku ja kui ta tagasi sai, siis olid selles rätikus viis augu. Ega muidu ei teki ja pärast ja pärast seda, kui ta sai selle tagasi, siis tema ei saanud enam võid teha, et piim ei läinud kokku ja see oli kindlasti oli see äranõiutud ja, ja nii oligi noh sellised noh, iseenesest ju jah, kummastav, isegi õõvastav mõelda selle peale, kui lihtsalt sellised asjad nagu käisid ja kui kergekäeliselt, et inimesed ikkagi tõstsid seda kaebust ja seal kohtu ees on ka tõesti tuletatakse meelde seda, mis on 10 vaatajat 20 aastat tagasi juhtunud, mingisugused asjad, kõik, kõik nagu tuuakse lagedale, et kõik nagu sobib nõidade peale või teadja inimeste pealekaebamine ja nõiad ise ka need olid põhiliselt siis talupojad mitte aadlikud ei tegelenud sellise harrastusega. No Eestis Eestis küll mitte jah, et see seisus ühiskond on ikkagi niivõrd niivõrd tugev, et see oleks muidugi jah, päris päris nagu selline ebatavaline, kui talupoeg tõstaks nüüd kaebust mõisniku vastu nõidumises. Et, et see on ikka pigem pigem vastupidi, aga sedagi on väga vähe. Et me ka ikkagi talupojad kaebavad vastastikku, et seda nüüd mõisnik tõstab kaebuse talupoja vastu nõidumise pärast, et seda, seda on oluliselt oluliselt vähem. Põhiliselt ikkagi on see nii-öelda siis lihtrahva enda vaheliste suhete arvete klaarimine, aga ka linn ei pääse sellest ega linna linnakodanik omavahel ka samamoodi. Aga et kui nagu kõrgemast seisusest siis on, On teada küll, et näiteks 1542 siis, kus üks mõisaproua tahab mürgi soola abil siis oma oma äia ja meest nagu siis mürgitada, sellepärast et ta on armunud ühte teise mõisnikusse ja siis ta kasutab talunaisi abiks siis mürgisoola või, või nõiutud soolasaamisel siis tema abikaasa tõstatab muidugi kaebuse. Vaat siis ta nagu satub ka aadlisoost preili, siis või proua kohtu alla, et aga aga tema suhtes jah, et talle antakse armu ja teda ei hukata nii nagu neid talu naisime. Rootsis süüdistati nõidumises, jalgatati nõiaprotsesse põhiliselt naiste vastu. Kas Eestis olid ka naised, nõiad? Jah, et nõiaprotsessid tõesti, et seda, seda on palju uurimustes vaadeldud kui sellist mingit naistevihkamise väljendust ja, ja tõepoolest ongi, et nõiajahiohvrid on Euroopas ülekaalukalt just naised ja võib olla, et siin võiks, võiks isegi mainida pühakirja nimel, siis vanas testamendis Moosese teises raamatus on siis märge selle kohta, et sa ei tohi nõida ellu jätta ja see nõid on seal ka algselt siis naissoost ja, ja selle tõlgib ka Lutter tõlgib selle siis, kui naissoost nõiad, et nimelt siis ka leitakse, et just naised on siis nagu sellele saatanale siis kõige kergemad ohvridad juba evad suutis ju saatan halvale teele juhtida. Et aga, aga Eestis kummalisel kombel jah, et see on nagu üks Eesti, aga ka Soome nõiajahi eripära, et, et siin ei ole naised niisuguses suures ülekaalus, vaid et siin on ikkagi ka või sama palju on mehi, keda nõiduses süüdistatakse üsna võrdselt siis valikese võrdõiguslikkus ka Eestis on, on jah, võrdselt mehi ja naisi, nii võib öelda nõidumises süüdistatud ja kui vaadata seda, et, et milles konkreetsel, et siis tundub, et mehed on nagu olnud isegi sellised väekamad nõiad kes on teinud siis selliseid raskemaid süütegusid ja suutnud nii-öelda rohkem nõiduda. Aga meestega on seotud ka Eestis siis ainus teadaolev kirjeldus nõiasabat test, mille on avaldanud ka Juhan Kahk ja Malle Salupereakadeemias juba aastaid tagasi. Et, et seal on siis ka niimoodi kõige tähtsamad persoonid on seal just mehed. Nimelt siis aastal 1619 Tartu raekohtus, see juhtum tuleb arutluse alla ja seal siis mainitakse vaid kõige tähtsamad sellised saba tee, nii-öelda juhtfiguurid on kaks talumees siis Rein ja saksa Jaak. Et saksa, saksa, Jaak on siis nagu kõige suurem selline nõiameister, et ta oli kolmesajanuia ülemus, siis väidetavalt nõiad siis kogunesid uniküla lähedale Sinimäele, et nad lendasid siis sinna kohale, igaüks siis oma oma vaimu kujul, kes oli draakon, kes oli mingi lind, harakas ronk, kes iganes ja erinevate tunnistajate käes, siis on arvud, arvud erinevad, et ühe tunnistaja väitel siis tuli sinna 50 nõida, siis järgmisel tunnistajal juba 1000 nõida, nii et jah, et need arvud ka on sellised, nagu nad just täpselt täpselt on ja et siis sinna tuldi kokku koed, seal siis nõiad pidutsesid, jõid ja sõid hõbenõudest ja jõid õlut ja mõdu. Ja, ja siis see ülemnuhid seal Saksa Jaak, et tema naine oli siis ühtlasi ka kokk. Selline väga praktiline tööjaotus siis. Kas see uniküla Sinimäel, kas see koht on tuvastatav tänapäeval? Ja kas on teada Eestis ehk kus, kus nõiad kõige rohkem tegutsesid, mis piirkondades? Ei, seda ei või öelda, et nüüd on mingi piirkond, oleks kõige rohkem, et neid protokolle ja juhtumeid on ikka ikka üle Eesti, et seda seda nüüd, et nüüd on mingisugune üks koht, kus on tohutult palju nõidu ja suur nõidumine käinud. Et seda, seda nagu ei ole põhjust välja tuua, et see on ikka jah, piirkonnanti igal pool üle Eesti on see käinud. Et võib-olla teataval ajal on mõnes piirkonnas nagu rohkem protsess teada, aga et, et see on ka võib-olla allikatest, et raske on siin kindlat põhjust öelda, et kas see võis nüüd olla mingisugusest väga agarasti nõiakütist või väga vanadest talu inimestest, kes siis just tol ajal üksteise peale kaebasid, aga aga jah, et üldiselt üle Eesti ja, aga see on selles mõttes, et väga süstemaatiline ja järjekindel, et ka näiteks need kiriku viisitatsioonid, mida tehakse, et seal on ikkagi ju kogu aeg küsimus selle kohta, et kas siin on teada ka nõidu ja kassa harrastatakse ka ebausukombeid, et kogu aeg seda infot nii-öelda küsitakse. Ja noh, eks eks sealt ka selgub, et mitte ainult siis need nõiaprotsessid, mida siis on need kohtuprotsessid vaid tegelikult nõidade kohta leiab ka nendest viisitatsiooni protokollidest. Et jah, et eks, eks see on ka mingisugune selline teatud võimumäng või võimu küsimus, et noh, et kas, kas nüüd keegi, keegi ähvardab, et ma annan su nüüd üles nagu nõia või või mitte, et seal on, seal on meditatsiooni protokollides on näiteks siiras, et jah, et see talumees lubas anda infot väga või noh, mitmete nõidade kohta, aga ta ei ilmunud välja. Vesitatsiooni protokoll on siis dokument, millega kirikut kontrollitakse, no mesitaatorid tulevad kohale, neil on selline teatud arv küsimusi, nad esitavad küsimusi nii pastorile kui kogudusele, et noh, põhiliselt on selline kirikukatsumine, et teada saada siis seda, et kui, kui tugevad nad oma kristluse siis on, kui hästi nad siis teavad seda õpetust ja kuidas siis on suhted õpetaja või pastori ja kogudusega ja noh, kõik selline nii-öelda selline kirikukatsumine või kontroll, et taga ja sinna see üks punkt on seal ikkagi alatise ebausu ja nõiduse kohta ka. Aga põhiline, millest teadmisi nõiaprotsesside kohta ammutatakse, on siis protsessi protokollid? Jah, et ikkagi et see, kui seal meditatsiooni protokollis, et seal on ikkagi küllaltki napilt midagi, et aga aga need kohtuprotokollid, et need on ikkagi väga ulatuslikud materjalid, et seal on jah, 100 lehekülge rohkem lehekülge seda materjali ja et seal on ju sageli on tunnistajaid, on mitukümmend kõikide käest võetakse ütlused. Et iseenesest on erakordselt huvitav ja põnev materjal, aga, aga aga jah, et see nõuab tegelikult ikka väga palju tööd juba ainuüksi ühe ühe sellise toimiku läbitöötamine noh, põhjalikult, et see, see on ikkagi väga-väga suur töö, mis keeles, et need Rootsi ajal olid. Et noh, meil on ikkagi saksakeelsed ikkagi saksakeelsed asjad on kõik ja ja eestlase tunnistused on kirjutatud üles ära tõlgitud saksa keelde. Jah, aga jah, mille poolest nagu veel, mis võib nagu esile tuua, miks need protsessid või need protokollid huvitavad on, on see, et et isegi kui see on tõlgitud, et ikkagi kuuleb seal nii-öelda seda talupoja nii-öelda jutu jutukaja või, või selles mõttes, et et talupojad annavad tunnistusi ka iseenda kohta või räägivad oma elust, räägivad endast, et see on selline väga, väga unikaalne materjal ja, ja teine moment, mis sealjuures veel huvitav, et kuigi vähe, aga ikkagi seal on ka eestikeelseid väljendeid lauseid, et, et see on ka koht, kus otsida seda eesti keelt ja noh, muidugi ka seda siis viisi, kuidas ta siis kirjutatud on ja no näiteks ju on põhjalikult tehtud ja uuritud, Paul Ariste ja, ja teisedki on kahk, on uurinud neid nõiasõnu või noh, Palja otsinud, kogunud, kirjutanud et neid neide manamisi ja need mesi, mis siis mis siis on ka sinna protokollides kirja pandud. Need on ka jah, väga vägagi tähelepanuväärsed, et mõned, mõned on väga selgelt tulenevad jossa katoliku ajast on on nagu vanade palvetega seotud teised on tõesti sellised, kus ajatamised või siis on mingisugused meilegi tuntud ala hookuspookus või nirgendi närgendi. Väga just ei tähenda, aga sellised sellised vahvad vahvad asjad ka kunagi on tähendanud ilmselt Dirgendil järgendi. Nii, aga kes mõistis kohut nõiaprotsessis, kas kohalik mõisnik, kohalik võim või, või pidi Rootsi kuningas sekkuma? Kohut mõistis jahet linnas mõistes raekogus kohut siis kuni 1630.-te aastateni on tõesti ka mõisnikud ise, et Eestis oli oma mõisakohus ja, ja mõisnikud võisid siis mõista kohut ka kaela kohtuasjades, aga siis 1630, et siis siis talupoegade sellised kriminaalasjad läksid mees kohtu pädevusse, et see on siis selline vasalli kohus, aga siis ka maakohus, ülemmaa, kohus, õuekohus, et et sellistes kohtades on siis need nõidumise asjad arutluse all olnud. Ajaloodoktor Inna Jürjo, Tartu teoloogia akadeemia õppejõud Tiina Vähi on uurinud libahundipärimust Eestis Euroopa kontekstis ja On varamu saadetes rääkinud sellest, kes on libahunt ja kui palju on Liivimaal ringi liikunud libahuntidest sarnast. August Kitzbergi Tiinaga ja Tiina Vähi andis vastusega küsimusele, miks just libahunt? Miks mitte libakaru, libarebane või mõni muu libaloom. Millal hakati libahunt nägema või, või nendesse uskuma, kuidas libahundid on? Võib libahuntlus on tekkinud. No mina arvan, et see on seotud loomaks muundumise ideega ja maks muundumise idee algupära on kindlasti pärit ürgajast ajast, mil siis inimene ja loodus ja loomad elasid sümbioosis see nagu suhe erinesid kvalitatiivsed tänapäeva inimese arusaamast. Ja ma olen kasutanud sellist väljendit, et tolleaegse inimese maailmatunnetust ja Eluviisi võiks nimetada kategooriaga homonaturaalis. Seegis elas loodusega sümbioosis ja loomadega samuti ja eriti just loomadest oli ta sõltuv, sest nende küttimisest sõltus ellujäämine. Aga samas siis osutiga loomadega sugulus, nendest koguni põlvnemist. Noh, niisugused Totte mõistlikud uskumused. Ja võib öelda Tanimistlikus maailmatunnetuses oli vahetegemine inimese ning looduse ja loomade vahel suhteliselt hägune. Ja sellepärast ei olnudki raske ennast ette kujutada loomaks. Aga miks just hunt, miks mitte rebanemiks ja aru? Aga sellepärast, et miks just hundist kujunes parasmetsa kõige populaarsem libaloom. Siin tuleks siis vaadata Ta nagu peatuda natuke hundi rollist libaonni uskumuste kujunemises. Hunt on just parasvöötme metsavööndis karu kõrval üks kõige tähtsamaid loomariigi esindajaid. Aga sellepärast, et hundist sai truum, kaaslane hundist said cover. Tänapäeva balantoloogid on kindlaks teinud, et hunt oli siis kanis lopussezzai kanis, family aadress, ja see siis võis toimuda kusagil jääajal, kui hunte inimene pidasid jahti mõlemad suurtele saakloomadele. Nad olid teatud mõttes konkurendid, aga ka mingil ajal kujunes välja nendel partnerlus. Ja nii on arvatud Matrespekteerisid 11 jahipidamisel. Nende vahel oli konkurents, aga ka teatud määral ka sõltuvuslik suhe. Ja see hundid pidasid jahti karjas, niisamuti ka inimesed. Aga jahipidamisoskustes hunt ületas mitmekordselt inimest, tema hais, mis meil kiirus, osavus. Ja need hundiomadused said jahimehele väljakutse. Jahimees tahtis olla ka sama osav nagu hunt ja siis kujuneski hundist kõigepealt välja ihaldusväärne loom kultusloom, isegi tootemloom, keda austati ja kellega ennast samastati. Millal siis see kujunes, no mina olen arvanud, et inimene hakkassi sundis nägema oma hinge loomavaid esikolendid, alter ego sellel ajal, kui siis hunt ja jahimees hakkasid 11 jahipidajatele tunnustama ja tekkis side, milles siis inimesel oli rohkem hundid pida. Ja umbes samal ajal võis Gasoloogiliselt kujuneda hundist koer koduloom, koer. Aga usundist sai hundist kultusloom. Ja siis tekkis ka umbes no samal ajal või kuidas see täpselt oli, tekkis kujutelm inimese võimest muunduda hundiks ja inimesest sai siis ka potentsiaalne inimhunt jahimees, kelle tähendus alguses oli positiivne. Sest ta oli ju hundilt õppinud jahipidamist. Libahundi esialgne tähendus ei püsinud inimkonna kultuuriloos muutumata. See endas avastamine hundiga võis põhjustada inimeses identiteedikriisi, kuid sellest saadi jälle üle müütide abil, mis rääkisid põlgnemisest loomadest ja hundist. Või nende muundumises, Tondiks ja folkloorist. Need motifitseerusid ja muutsite ajapikku Argyuuskumusteks ja säilisid kuni 20. sajandini folklooris. Aga nende tähendus oli muutunud. Seega võime siis tõdeda, et inimese ürgses soovis olla aeg-ajalt hunt, loom on tegemist inimkonna kultuuriloos, eksistentsiaalse probleemiga. Ja siis seega siis ka väga pikaajalise mentaliteediga mille siis aegade jooksul on olnud erinevaid tõlgendusi ja tähendusi. Rääkis libahundipärimuse uurija Tiina Vähi. Viited varamu saadetele leiate vikerraadio kodulehelt. Eesti loo saate juurest. Saateid saab kuulata ka tasku saadetena. Otsige vikerraadio taskuhäälingust aastast 2014. Nädala pärast samal ajal räägib vikerraadios aga Inna Jürjo veel nõiaprotsessidest Eestis Rootsi ajal. Kas eestlased olid rohkem nõiausku kui rootslased või teised rahvad Euroopas? Kui kaua nõiausk püsis? Või peab küsima, kui kaua nõiausk on püsinud? Juttu tuleb ka nõidadest, kellele on Eestis püstitatud mälestussambad. Kohtume nädala pärast.