Filmis mängida meeldib mulle väga aga mulle tundub, et ma ei oska filmis mängida. Ja nüüd, kui ma vaatasingi valmis materjali Ja siis kohati on minu mängus tunda teatraalsust. Ja eriti suurte plaanidega olen ma hädas. Ma lihtsalt ei oska teha neid, tähendab minu vastas on elutu kaamera. Platsil on kohutavalt palju inimesi, nägu. Ma ei oska ennast niimoodi kontsentreerida. Kuigi ka võib-olla siin vaja natukene, võtan mõned sõnad tagasiteed filmi alustades ja, ja ja nagu me teatavasti teame, et film ei filmi, ei tehta ju niimoodi, nagu teatrietendust hakatakse proovisaalis peale, minnakse niimoodi algusest peale vaatuste kaupa kuni kuni tüki lõpuni filmi tehakse. Alustatakse kas tagant filmi lõpust või filmi keskelt või olenevalt aastaaegadest, kui on vaja talve, tehakse kõik talvevõtted ära ja suvelgic suvevõtted ja paviljon siis omaette. Ma ikkagi oma põhitööks pean ikka teatritööd. Ja ma olen ikka võrdlemisi saamatu, küll kaamera siis sellele vaatamata olen televisioonis ka esinenud. Aga plussid-miinused? Plussid, võib-olla selles mõttes, et teatrisse kunagi iseennast ei saa kontrollida, sa pead jäägitult usaldama näkku oma lavastajat. Kuidas sul õnnestub üks või teine stiil, aga filmis on võimalus materjali nagu vaadata, isegi antakse võimalus. Näitlejal kui ütleme niisugune nõndanimetatud must materjal on valmis, siis on võimalik vaadata, kas, kas ümber teha või või jätta see veel nii, nagu ennast on võimalik näha ja kontrollida selles mõttes. Ja teiseks veel see, et filmitöö nõuab niisugust maksimaalset momendi kontsentratsiooni. Aga teatris on niimoodi, et kui sul on suur roll läbi terve tüki, siis esimeses vaatuses võib sul mõni stseenikene ebaõnnestuda. Aga kusagil teises või kolmandas vaatuses sa ikka saad ennast kätte või koguni, aga aga filmis on, ütleme, üks üks niisugune väga vastutusrikas episood. Mida sa kohe pead tegema? Noh, on ju võimalusi ümbertegemiseks ka muidugi, aga, aga niisugune maksimaalne kontsentratsioon ikkagi, vat see on, on filmis väga-väga vajalik ja mina, mina mõtlen, et seal muidugi näitlejale väga kasulik.