Loetud ja kirjutatud. Saatejuht Peeter Helmel. Algab kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ning tänases hooaja viimases saates on minu külaliseks ulmeautor maniakkide tänav. Tere. Tere. Tere. No võib-olla alustuseks peaks lihtsalt tõdema seda, olen küll ulmekirjanduses siin saatesarja ajaloos mõne korra varemgi rääkinud, aga sellise üldise tähelepaneku selliseid üldiseid tähelepanekuid varem ma ei saanud teha, sest ikka on juttu olnud mõnest konkreetsest autorist ja konkreetsest raamatust, aga tänase saate teemaks on eesti ulmekirjandus sellise üldise tähelepanekuna. Peaks tõdema, mis ta viimase 30 aasta jooksul on Eesti ulmekirjandus päris pika tee läbi käinud? On küll jah, aga no muidugi võib öelda, et isegi pikema aja jooksul, sest Eesti ulmekirjandus on ju pikem. Ja ta on vaikselt kogu aeg arenenud. Niimoodi lainete kaupa. Võib öelda, et kui, kui ütleme, muistsel ajal seal lõkke ääres räägitakse jutte, et siis see oli nagu ehitati õhuloss, eks ole. Siis pärast seda tuli nii-öelda vabariigieelne aeg, kus siis testis ka jooniseid ulmetemplijooniseid siis tuli see esimene vabariik, no seal juba löödi need tokid maha, hakati maad mõõtma vene ajal kaevati juba vundament valmis. Ja nüüd siis uue vabariigiaegne, siis me oleme nagunii kaugele, et me oleme enam-vähem seal, vundament hakkab valmis saama, võib-olla päris valmis ei ole, aga paarikümne aasta pärast võib-olla võib hakata seinu üles ehitama. Siis sina vaatad eesti ulmekirjanduse arengut sellise üsna lineaarse na, nagu ma aru saan. Umbes nagu lainetena, et vahepeal on tõusnud vahepeal mõõnad ja siis me oleme nagu uued uue tõusulaine all otsas hetkel, et äkki läheb õnneks äkki äkki siis tuleb. Aga sa peaksid seda mõtet natuke selgitama, mis mõttes uue tõusulaine all otsas, et kas tõusulaine on möödas või tulemas või kust me sinu hinnangul olema? No vabariigi alguses oli nagu selline plahvatus, kus nagu tuli palju uusi autoreid, avaldamisvõimalused paranesid tänu internetile ja seal kirjastusi tuli rohkem ja et vabadus, et siis oli nagu oli siuke jälle laine üleminut. Pärast seda ta vaimustus seal mingil määral vaibus, osa rahvast kadus ära ja osadele tuli seal avaldamisvõimalused ahanesid, veidi läks see suur vaimustus üle ja, ja siis ma tulin, mõõnaperiood on, nüüd on jälle jälle parem aeg saab avaldada, rahvast on jälle jälle noori on peale tulnud, vanad on kirjutama jäänud. Et tõuseb nagu laine tõuseb millega see võiks olla seotud või millega sa selgitad, seda? Ma arvan, et see ongi selline asjade loomulik areng, et kogu aeg ei saagi tipus olla, et vahepeal peabki olema see hingetõmbehetk kus, kus nagu noh, need, kes naguniisama korraks tulnud, elavad ennast välja selles nagu moes või need on ära kadunud, aga need, kes, kes on jäänud, need vajavad oma asja edasi, et siis nagu mingisugune stabiilsus on. Ja siis uus tõusulaine ongi siis, kui tulevad nagu uued huvilised peale uus uus generatsioon, sünnib, tuleb nagu värsket verd. See on 21. sajandi jooksul, iseenesest on neid generatsioone juba võib-olla võib loendada isegi kaks tükki peale tulnud, mulle tundub jah. Et sellepärast olemegi võib-olla, et nüüd läheb. Et äkki läheb üles. Sest autoreid praegu on väga palju. Et kui ma siin nüüd veebiajakirja jaoks reaktor, olen erinumbrit teinud vahepeal. Ja kui ma seal toimetaja olin, siis ma tegin endale nimekirjad, kui palju on neid autoreid, kellele ma saan kirjutada, küsida vau, et kuule, äkki tahad kettad lugu välja saata. Ja väga palju oli tegelikult isegi üllatusin seal mingisugune mis see number oli üle 60, kellel ma hakkasin nagu kirjutada, et äkki saad loo saated, kui nendest 10 mulle loo saatis, ma olin väga rahul. Aga 60 inimest, keda võib niimoodi mööndustega pidada ulmekirjanikuks? Jah, no mööndustega, et mõned neist lihtsalt aeg-ajalt kirjutavad ulmet, aga aga kirjanik võib-olla oleks isegi palju öelda. Aga kuidas sulle tundub nüüd 2020. aasta suve alguses, kuidas Eesti ulmekirjanduse ja ulmekirjanikud kriisiaja üle elasid, sa ise mainisid praegu veebiajakirja reaktor ja niimoodi aususe huvides mainin ära omalt poolt ka selle, et minagi olen selle kaastööline mitut puhku olnud. Et lihtsalt oleks ära öeldud, et veebiajakiri reaktor on ju näiteks ka kriisi ajal ilusti ilmunud ja selline veeb, kui ilukirjanduse tegemise lugemise koht on kriisi ajal ennast väga hästi tõestanud. Jah. Ta on nagu hea koht, kus avaldada. Et võiks olla muidugi parem. Aga see kriis iseenesest on muidugi nagu kirjutaja jaoks võib-olla ei olnud isegi üsna lühikene, selles mõttes, et see korralikutel tundma oleks hakanud andma. Kirjutada saadi avaldada veel saadi, et ei olnud veel midagi väga hullu. Et kui see nüüd väga pikalt kestaks siis peamine ju, mis, mis autoritel on need, kes selle professionaalsed autorid, eks ole, oledki seal muu töö kõrvalt ja nii edasi, et kriis sundis perekonnad koju ja siis on väga raske kirjutada, kui sul seal turjal elatakse. Et selles mõttes nagu noh, kirjanikule, võib-olla see kriis mõjuski sellepärast et sa pidi teised jäid koju, mitte sellepärast, et tema pidi koju jääma. Oleks tema üksi kodus olnud, oleks võib-olla väga hea, oleks rohkem kirjutanud. Aga noh, kirjastajad on ikkagi nüüd kurtnud, et kuidas ulmekirjanduse osas on, kas kõik raamatut, mis on pidanud, ilm on ka ilmunud või on kriis mõjutanud raamatute ilmumist? Ma ei julgeks öelda midagi laiemalt, sest ega ma kõiki ei tea, kes on püüdnud ilmutada, aga. Ma usun, et kel nagu enam-vähem valmis oleks, neid ikka said ära ilmutada ja võib-olla just see uuter uute peale kirjutamine on keeruline. Kaks kuud on nii lühike aeg, et ma tõesti, ma väga ei, ma ei julge öelda seda kirjastajate seisukoha pealt, arusaadav. Aga räägiks võib-olla sellest, et millest viimasel ajal kirjutatakse, kui sa ise alustasid ka juttu sellest, et ulmekirjanduses võime rääkida lainetest, kas see puudutab näiteks ka kirjanduse sisu? Noh jah, et kui küsida praegu, millest viimasel ajal kirjutatakse, siis siis vastus on muidugi ja võiks öelda, et on selline kirjutatakse sellest, mida tellitakse. Et see on selline veidi sihuke hea uudis. Omalt poolt tellitakse üleüldse, et moevool on praegu see, et kui ma vanasti ülent ulmeajakiri täheaeg peamiselt sõlmusid, lood, mis autorid nagu üleüldse sinna saatsid, et toimetaja tegi valiku nende hulgast, mis nagu saadeti, mis kui, kui kirjutati ja kui saadet, siis tal oli lugusid. Nüüd ma ise mingil hetkel hakkasin andma välja siukest ühismaailmasaadu ja saladuslik tsaar. Ja kuhu ma siis nagu spetsiaalselt tellisin autoritelt lugusid, et ma tahangi nagu selliseid nagu sellist maailma kirjutage, anname kogumiku välja. Ja nüüd aja jooksul Tegi Veenuse teemalisi kaks nagu spetsiaalselt teda tellis lugusid, mis on nagu väga hea, et see motiveerib inimesi kirjutama, kui sa tead, et tahetakse, et keegi ootab su lugu. Ja siis Indrek Hargla nüüd andnud välja kolm kogumikku. Ka, kuhu ta on nagu spetsiaalselt nagu tellinud inimestelt teatud teemadel. Lugusid pikad varjud olid vahepeal Herta laipaiga nagu loomingu ainetel. Et see on nagu selline väga hea asi, mis innustab kirjutama autoreid. Et noh, siis muidugi teema on alati etteantud mingis mingisugused raamid. Et see on võib-olla siis nagu ahistab, on pool, et see miinuspooled sa isana kirjutada mida iganes tahad. Aga samas on see, et sa tead, et kui sa piisavalt hästi kirjutad, siis su lugu ka ilmub. Ja sind oodatakse. Et see on nagu võib-olla siis viimase aja trend, mis viimasel ajal tehakse noh, kirjutatud ka niisama ilma tellimata, aga aga see on siis selline trend, mis nagu silma torkab. Aga kui vaadata näiteks sedasama ulmeajakirja reaktor, mis kord kuus veebis ilmub ja seal on alati paras ports lühijutte ja sa ikka jälgid hoolega, mis seal kirjutatakse, kas seal on võimalik mingisugust trendi tabada, sest et kui nüüd reaktori erinumbrid kõrvale jätta, ta siis sinna ju ei tellitu temaatilisi tekste. Ja sinna tuleb nii, kuidas inimesed ise saadavad. Ma julgeks öelda, et seal on mingi suguseid trend, aga märgata üleüldse eesti ulmes oleks mingeid väga suuri suundumusi. Ainus juhus, kus on nagu saab mingi suuremaid moevooluluu on siis kui mõni autor ise hakkab rohkem kirjutama, kirjutab kogu aeg ühel teemal, et noh, see annab juba tunda, et siis on nagu mingisugune suund tekib, aga aga muidu nagu väga ei ole ikka suhteliselt seinast seina on mulle siiski endale tegelikult natuke nagu tundub, aga võib-olla see on ka liiga selline lohakas üldistus. Aga minu meelest üks asi, mida noh, näiteks nõukogude aegses eesti ulmes kindlasti ei olnud, aga mis 21. sajandil on tulnud, on siis teema, mille võiks kokku võtta Ta pealkirjaga kui eestlased kosmoses. Vaat see on, see on positiivne asi küll, et seda hakanud rohkem tulema. Noh, ma olen ise ka seda kõvasti propageerinud, aga võib-olla ongi, et meie lihtsalt ulmekirjandus on arenenud nii kaugele, et me enam ei pea kopeerima teisi, et meil on, juba hakkab juba vundament tulema. Et me oleme piisavalt enesekindlad, et me saame kirjutada eesti enda ulmet eestlastest Eesti tulevikust. Eks ole, noh, mingid võõraid maid ela eestlase pilgu läbi, et ei pea enam John ja Mary seiklema kosmoses, vaid me ise võime sinna minna. Seal on võib-olla noh, osaliselt sellega seotud, et meie, meie ulme nagu mingisugune vundament hakkab valmis saama vaikselt, et me hakkame uskuma enda ulmesse iseendasse. Samal ajal kirjanduses üldiselt räägitakse ikka sellisest killustumisest ja, ja ma olen seda ka eesti ulmet lugedes kohati tajunud, et ühel autoril on mingid eeskujud tõenäoliselt kuskil väliskirjanduses, ta kirjutab sellest johtuvalt midagi ja mõni teine autor või ka paljud tema lugejad ei ole kunagi nendest eeskujudest kuulnud ja ei lähtu kunagi nendest eeskujudest. Ehk siis kuhu ma tahan selle jutuga jõuda, on see, et kohati on selline tunne, et ainuke asi, mis eesti ulmet ühendab, on see, et kirjutatakse eesti keeles. Aga sellist nagu inspiratsiooni või kultuurivälja nagu väga ei leia. Sellel on üks põhjus on see, et kirjutatakse liiga vähe. Ja siis, kui kirjutatakse seda eesti ulmet nagu kokku saada, et seda nagu lugeda on ka raske. Aga selles mõttes, et ei ole midagi minu arust mägi nagu hullu või halba, isegi loetakse erinevaid asju. Okei, kui sa loed ainult eesti keeles, siis, siis küll siis on enam-vähem nagu teised ka lugenud neid autoreid, mis sa oled lugenud, aga kui sa oled näiteks inglise keeles või vene keeles Ma ei tea saksa, mis iganes siis on ju see, et seal on neid autoreid nii palju, et kui sul on vähegi mingisugune spetsiifilise maitse või saa mingit tahad lugeda just sellist, mis sulle meeldib ja sa saad seda teha, sest kirjandust on lihtsalt nii palju. Siis ongi üsna suur tõenäosustega. Väga vähesed on lugenud neid raamatuid, mis sina oled lugenud, kui sa loe, maailmakuulsaid nimesid, nii kui sa oled natuke maailmakuulsate nimede taha, keegi ei tea enam, mida sa lugenud oled. Sa võid soovitada inimestele, aga neil on endal omad, need lemmikud. Ei, nad ei loe seda. Aga eesti ulme, sest päris nii ei ole raamatuid nii palju hirmu, et kui üks inimene ikkagi väga tahaks, siis ta jõuaks ju kõik, mis aasta jooksul ilmub, läbi lugeda küll. Seda küll, aga seal ongi küsimus, kas, kas ta lugema kõik eesti ulme läbi sellepärast et inimesed loevad ikkagi? No mitte töö pärast, vaid sellepärast, et neid huvitab. Aga kirjutatakse ka seda, mis huvitab, ja inimeste huvid on erinevad, et osadele lihtsalt meeldib ühte sorti raamatut, teisele teiste ulmeton. Õnneks on meil juba piisavalt palju olnud, on nagu eri sort, ulmet meil. Et sa saadki lugeda nagu sellist, mis sind huvitab see ka nagu absoluutselt kõike lugema. Tõsi, romaan on liiga vähe. Ta nüüd lühijuttudega, needsamad need tellitakse lühijutte ja on kus avaldada. Et siis tänu sellele lühi lühijutte on nagu rohkem sa nagu okei, aga romaane on, on raske raske kirjutada muidugi eelkõige teiseks, neid ei telli sealt keegi. Ja lisaks on see, et autorid on meil veel suhteliselt noored, et nad kõik jõle romaani küpsed alles küpsal, et sellepärast ongi, et 10 20 aasta pärast, kui nad on piisavalt palju, nüüd kirjutan ta ja romaalne tuleb robinal. Et siis saame hakata rääkima sellest, et et mingid romaani voolud, võib-olla eesti ulme hakkavad tekkima. Aga miks neid romaanikirjanikke siis vähe on, kas ei oleks mõistlik eeldada, et kuskil varasemates põlvkondades peaks olema ju ka selliseid autoreid, kelles on soov kirjutada ulmeromaani või kes on seda ennegi teinud ja miks neid siis nii vähe? Ütleme, et kui me võtame tänapäeva seisuga siis On kaks põhjust, üks on see, et noh, need noored autorid ei ole veel romaaniikka jõudnud, võib-olla Vi. Ja teine asi on avaldamisvõimalused. Noh, muidugi ei ole tänapäeval raske romaani avaldada üldiselt. Aga tegelikult see peaks olema veel lihtsa, see peaks olema nii lihtne, et iga suvaline Krahwoman võib igasugust suvalist rämpsu avaldada e-raamatuna muidugi mitu paberi peal e-raamatu ja võtta siis on, sul on nagu, hakkab tekkima mingisugune valik. Sa ei pea seda kõike pahna lugevamaks, inimesed e-raamatu nagu toodavad, eks ole. Vaatad, et jama ei loe. Aga sul on vähemalt valida hetkel meil ei ole väga valida, sest sa jõua neid raamatuid nii palju osta, vaatad, oo, mingit 20 eurot on e-raamat, noh, selge see, et käsi ei tõuse ostma seda. Kui nad oleks mingi üks euro kolm-neli-viis eurot, eks ole, tõsisemad nimed seal 10 võib-olla tõesti 20. Et noh, tuntud kvaliteedi eest võib ju 20 eurot maksta ka, kui teavet. Viis raamatut on nii selliseid olnud, et mis mulle väga meeldivad, muidugi osta. Aga kui on tundmatu autor kahtlane teema, siis ma ütlen, et ma ostan ainult sellepärast, et vaadata, äkki seal on mõni vahva idee, et äkki tõesti on hea. Siis ma võin talle maksta üks eurot kaks, kolm aga 20 mitte et peamiselt üks väga suur eesti ulme, noh, võib-olla üldse eesti kirjanduse arengu pidurdada, hetkel on täiesti olematu e-raamatute müümise võimalus. Sest nad on liiga kallid ja ei ole sellist platvormi, kuhu igaüks saab panna raamatu ise, määrata hinna. Ja seal ise saab pärast raha nagu Amazonas. Ja sellega tuleb küll nõustuda, aga võib-olla sa oskad äkki ka öelda või, või pakkuda, et kui palju ulmeromaan ja praegu Eestis aastas ilmub, kas need on kümmekond või rohkem? No vist on ikka rohkem kui nüüd servast serva kõik kokku lugeda, sest seal on kõige parem on ju võtta lahti Eesti ulmeühingu stalkeri nimekiri, et seal peaks olema teoreetiliselt siis kõik, mis ulme alma läheb eelmise aasta omad kokku kogutud eraldi eesti autorid. Seal on osadel nende autorite kongis, et teid vaatakse võib-olla ka poole pilguga kõiki, aga aga ma ei saa neid kõiki kätte. Ja ma ei jõua neid kõiki seal raamatukogus taga ajada, sest teises raamatus ka, mis ma tahan lugeda, võib-olla lähegi raamatukokku üldse. Aga kui oleks mulle e-raamatuna seal telefonis, ühe euroga, Ma võtaks nad võib-olla ikka kõik vaataks läbi, et mis nad endast kujutavad? Ilmselt tuleb vist ära mainida veel c k, et need ulmeauhinna stalker nimekirjad on koostatud nii, et sinna pannakse kokku kõik, mis mõnele lugejale tundub, et on ulme, et seal on esindatud ka selliseid raamatuid, mida autor isegi ei pruugiks ulmeks klassifitseerida. Seda küll jah, aga, aga alati on ju need üleminekud alati sellised hämarad alad, et ma ei hakkaks mingeid jaga jämedaid jooni sinna tõmbamage mõnele lihtsalt meeldib selline väga lahja piiripealne ulme, no las ta siis naudib, ega mul kahju, ma teinekord ise ka loen. Ja täiesti nõus, ma lihtsalt ütlen seda selles mõttes selgituseks, et kui vaadata stalkeri nimekirja, siis ilmselt jääb ulmest nii-öelda veel suurem mulje, kui ta tegelikult on. Ja no seal on ka tegelikult ulme hulgas sellist zhanriulmet korralikud, kui tahad korralikku ulmet, mis sa ikka mõtled, ekraan kulme? Toda on ikka väga vähe. Aga sellest, mis on nii-öelda korralik ulme, ma tahan sinuga rääkida veel, küll, aga kuulaks siia vahele ka muusika ja nagu siin saates kombeks muusika valib saatekülaline ja tänase saate külaline, ulmekirjanik, maniakkide tänav valis siia ühe loo pealkirjaga robotid, mille esitab Digital Digital Fletcher ring number öö. Ma pean ütlema ausalt, kuni sa mulle seda lugu näitasid, ei olnud. Ma ei esitajastega loost midagi kuulnud, nii et võib-olla sa paar sõna ütled ka meie kuulajatele selle kohta, mis lugu see selline on ja miks sa selle valisid? Täpselt nagu kirjanduses, mulle meeldib ka muusikas väga selline ulme ja mitte lihtsalt selline, et muusika on ulmeline vaid ma tahan, et seal oleks ka see see lugu, et seal oleks ka laul. Laul räägiks ulmelistest asjadest, võib-olla isegi oleks mingi ulmelugu, iga iga laul oleks eraldi lugu, selline. Ja sellist muusikat Eestis on nagu ulmedki, aga väga vähe nagu ulmekirjandust. Ja, ja kui sa nüüd küsisid lugu, siis ma pidin, pidin valima, et milline oleks selline korralik korralik ulmelugu. Mul oli terve rida valik ees, kõik nagu võrdse väärtusega. Enam-vähem. Ma mõtlesin, et no ma ei tea, mõni on sihuke rahulikum, mõni karmim ei osanud ise valida. Ja siis ma mõtlesin, küsisin poja käest. Panin talle valiku ette, ütlesin, et selline rida on siin, mida sina võtaks? Tema jäi selle loo peale pidama. Ja mulle endale ka väga meeldib, et sihuke ikkagi ulmet korralikkusega raju käib. Mulle meeldib selline muusika. Ja no mis ma oskan öelda, et tõmban nagu käima, et kui ma tahan kirjutada mingit märulit näiteks siis ma ja kuidagi käima ei saa siis midagi sellist ma panen endale taustaks mängima. Väga hea, kuulame siis digital digital Fighering number öö lugu, robotid. Püüda kuldplaadid, panna kuuma robotit. Sööma ridadel, mida tuleb inimesed tulevad. Ei ta üle piiri selgelt mul. Ei tulekahju, maavärinad, üleujutused. Jätkub hooaja viimane kirjandussaade loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ning vestlen täna ulmekirjanik maniakkide tänav, aga, aga me ei keskendu mitte niivõrd, et ühe inimese loomingule võtame vaatluse alla üldse selle, mis eesti ulmekirjanduses toimub. Millest on põhjust rääkida, mis on põnevat, kuhu asjad liiguvad. Ja nüüd natukene rääkisime siin ulmekirjanduse defineerimisest ja sellest, et ilmub natuke liiga vähe sellist, tõesti tõsist, korralik tuumakat ulmet. Ja mul on siin laua peal ka mõned viimase poole aasta jooksul ilmunud eesti autorite ulmeteosed. Siin on paar kogumikku, rääkisime enne sellest, et mõne autori rõõmuks mõne meelehärmiks on eesti kirjanikel võimalik kirjutada ulme et just mingil kindlal teemal. Nii on siis siin laua peal mul Indrek Hargla koostatud üles tõusid ja kodukäija tosin ulmejuttu elavatest surnutest ja samuti on mul siin ulme antoloogia Isaac Asimov 112 kummardus, ta ei saak Siimavile, selle pani kokku Raul Sulbi. Ja siis võtsime veel kaasa mõned romaanid ja siin hulgas siis võib-olla alustaski romaanidest, et on üks raamat Ta, millel on kaks autorit jo allianss, maniakkide tänav, kosmose pikk vari. Sa rääkisid enne sellest, et liiga vähe võimalusi on rumaania avaldada ja selle jaoks, et neid võimalusi rohkem oleks, oled sa nüüd ise samme astunud, ehk siis kosmose pikk vari ja samuti minu laua peal olev Joeyle ansi tondilatern on mõlemad uue kirjastuse välja antud äkki siis räägiks nendest natuke? Jah, selleks, et mitte ainult virisema jäädavaid ikka midagi teha, et oleks parem. Siis tuleb tavaliselt ka ise teha. Sest selleks, et teised teeksid, tuleb lihtsalt viriseda, ei ole või need kaasa tõmmata. Ja siis jah, saigi tehtud omakirjastus. Et kuigi ma ei saa öelda, et ma ei olnud rahul oma varasema põhikirjastaja Eva Lutsu fantaasiaga siis ise tehtud on ikka hästi tehtud. Saab veel veel sügavamale minna ja nokkida iga pisiasja kallale, mida muidu ei tahaks nagu kirjastaja kallal viriseda. Ja siis mõtlesin, et proovimise ja kirjastuse tegemine jah, iseenesest ju nii keeruline ei ole. Allianss käis ka kursused läbi, et mina olen rohkem selline kirjutav pool ja, ja see on pisiasjades nokitseja ja tema on, siis sain põhijõud, mis seal kirjastuse ees ees edasi veab. Et kõik ikka kogu aeg kogu aeg voolaks. Mina siis nokin tagant nagu selliseid detaile rohkem. Ja nüüd oleme jah, välja andnud siis juba kolm raamatut. Neljas tuli just nüüd, jah. Newtoni esimene seadus oli kõige esimene, siis tuli kosmose pikk vari tondilatern ja nüüd on nüüd siis meie sarja kuues osa saladusliku tsaari maailmast viimase vere poole. Kosmose pikk vari ja tondilatern, mõlemad on sellised, sellised, mida, mida ma tahaks nagu eesti ulmes oleks rohkem selliseid raamatuid, sihuke asi, mida mõeldakse ulme all, kui öeldakse, ulmekosmos robotid, tulnukad ja märul käib. No minu jaoks seostaks ulmega, võib-olla kellegi teise jaoks on rohkem midagi muud. See on jah, ma ütleksin ka selline klassikaline ettekujutus ulmekirjandusest, eriti inimeste jaoks, kes ise väga ulmekirjandusse ei süvene. Noot ja kuna mulle see asi väga meeldib ka selline nii-öelda klassikaline ulme siis ma, ma ise ka kirjutan seda, et seda oleks Eestis teised saaks vähemalt lugeda, kui ma ise ei saa nagu teiste omi Eesti autorite omi lugeda. Teine raamat, samuti siis kirjastuse lummur välja antud, mis siin laua peal, mul on see ju alliansi tondilatern, sa kindlasti lugesid seda, eks jah, lugesin, seal on ju ka tegelikult mingis mõttes üsna klassikaline ulme selles mõttes, et sinna minda küll kosmosesse, aga on eri dimensioonid ja on ka robotid ja ja on igasugused nähtused, mida meie maailmas sellisel kujul ei ole. Ja see on just just selline väga hea seiklus, mis möllab, möllab ja ta on selline suuremahuline. Ja ta on nagu tänapäevane ulme selles mõttes, et seal on ikkagi tänapäevased tehnoloogiad ja, ja mis nagu trendid ulmekirjanduses on ka seal mujal maailmas. Et sa saad lugeda midagi uut, midagi tulevikkuvaatavat. Mitte mitte nüüd niimoodi, et et kirjutad nagu näiteks Isaac Asimov omal ajal, noh, mingi vananenud tehnika tundub väga äge nii-öelda radikaal. Tuleviku tehnika on siin sees. Aga sellest sai saak, Asimov 100 ulme antoloogias on samuti üks juheljon siia maniakkide Tänava ühiselt kirjutatud lugu, inspektoria planeet. Et kui sa oled just praegu ütlesid, et selline vananenud tehnika ei ole tingimata sinu rida, siis ometi leiame siit kogumikust sinu looga. Jah, no kuulutati välja, et selline kogumik telliti ja ega ma ytle, et Asimov halb on, tema ju kirjutas omal kaasajal, mulle väga meeldis, lugesin, loen, olen ka tänapäeval lugenud tema raamatuid järjest mitu tükki ka selle kogumiku kirjutamiseks lugesin uuesti üle ja heada, jah, mulle meeldivad endiselt, aga, kuid tänapäeva kirjanik kirjutab nagu oma igapäevast loomingut nii-öelda samamoodi nagu asjakasiimav. Siin 50 aastat tagasi näiteks noh, siis on natuke imelik. Nojah, ega ega vist muidugi naljalt ei kirjuta ka, või kui, siis ainult tõesti naisakasimovi 100. sünniaastapäeva puhuks välja antud ulme antoloogia jaoks. No juhtub, kui inimesed loevad väga palju vanu ulmekaid, siis nad juhtuvad ka kirjutama niimoodi, et nad unustavad ära, et kui tegevus toimub tänapäeval või lausa kosmoses, et tegelikult on mobiiltelefonid ka olemas. Näiteks peavadki inimesed üks ühenduse võtmiseks minema, ma ei tea, mis side keskjaama või et selliseid asju nagu tuleb sisse. Nojah, aga samas see võib kahega meelega olla. Aga ma ei taha selliseid asju lugeda, ma tahaks lugeda tulevikutehnikat ja nüüd selles üles tõusete kodukäijatest on samuti, eks kahe autori jutt ja siin on siis autorite nimed, Joeli Anssi, Agur tänav, et siin esined sa sellise nime all, see on lugu, maatriksi laev, et kuhu ma tahan sellega välja jõuda, on see, et mainisid veel saladusliku tsaari, kuuendat osa ka. Et sa oled väga usin mitme peale kokkukirjutaja, sa oled väga usin teistega koos kirjutaja kas äkki oleksid nõus natuke selle töö võtta, saladusi paljastama? Ja ma ei ole tegelikult väga suur inimestega suhtleja. Ma suhtlen inimestega tavaliselt siis, kui mul kolon aja nendega asju ajada. Ja siis koos kirjutamine üks suurepärane võimalus, kuidas inimestega suhelda, tegelikult. Et muidu ma kirjutan hea meelega üksi ka. Ma tegelikult eelistangi enamus ajast ikkagi üksi kirjutada. Aga koos kirjutada on väga vahva, sellepärast et lisaks saab arutada seda maailma saab tagasisidet, teisalt oma ideede kohta. Ja teine pakub välja ideid, mille peale sa ise tegelikult kunagi võib-olla ei tuleks. Aga mis on ka head ja nii, et kahe peale kokku saab, saab kirjutada võib-olla siis nagu kaks korda parema loo, kui sa, kui sa üksi suudaksid. Lisaks on see ka väga huvitav. Ja mõnikord ongi väsi lihtsalt ära üksi kirjutamisest ja siis on rõõmuga lihtsalt teed kellegagi koostööd, arutad ja tulevad sellised uusi ideid, et võib-olla tuleb ka su enda loomingusse, saad nagu mingit värsket värskeid ideid sisse, värsket pilku. Et koos kirjutamine on selline üks võimalus lihtsalt lõbusalt aega veeta näiteks. Aga kuidas ikka päriselt välja näeb, et kas te lepite enne kokku raamatu või raamatu peatüki sisu ja, ja siis jagate omavahel ära, kes mille kirjutab või kuidas see asi välja näeb? See on nii ja naa, kuidas teinekord juhtub, et see sõltub ka, kas kirjutad raamatut või lühijuttu, et kas kirjutatud nagu täiesti sealt lusti pärast või, või on seal mingi konkreetne. Et kui konkreetne teema ees näiteks, et on ka oluline, kuhu sa välja jõuad sellega ja püsid raamides. Oleme kirjutanud niimoodi, et paneme punkti kauka kirja ja siis see Joeli on, siis näiteks kirjutab ära kõik kõik vahvad kohad, mis talle väga meeldib kirjutada. Ja siis mina täidan kõik ülejäänud lüngad ära ja siis nagu sidrun ära, et see oleks ühtlane. Ja vaatan, et detailid oleks paigas, et Joaljantsel kipud need detailid teinekord lihtsalt nagu paigast ära minema. Kirjutab nii suure lustiga, et et viimased lõigud ei lähe nagu esimestega väga kokku või siis need vahepealsed lõigud, mis mina olen kirjutanud, et neid ei pane väga neid detaile ei pane tähele. Siis ma olen seal detailis ilujast, mulle meeldib nagu nokkida. Medonal meeldivus, Joeli antsele meeldib väga kirjutada rõõmuga. Ja mulle meeldib nagu üle nokkida ja täita ja lisada ja ja panna kõik nagu ilusaks. Aga kes on saladusliku tsaari viimase kuuenda osa autorit, kas see on ka mitme peale kirjutatud? Seal on üks lugu meil ka kahepeale kirjutatud alliansiga, lisaks on seal Veiko Belials Laura loolaid ja mikrokliima. Ja minu enda lood ka eraldi selle sarja kirjutajat ring on äärmiselt lai. Jah, sorry, oligi selleks mõeldud, et noh, eesti ulmet oli, oli nagu vähe, tuli nagu pidi juhuslik. See sari oli üks võimalus tõmmata inimesi nagu meelitada kirjutama ja et tekiks mingi selline noh, mingi mingisugune suur asi, et ei oleks nagu mingid üksikud juhuslikud lood, vaid oleks, oleks nagu üks suur maailm nagu veidi vilja ambitsiooni võtta üle ajastute ja üle seal tähesüsteemide. Et mida, nagu eesti keeles veidi vähem on, mõtlesid ka midagi selline midagi suurt ette saab, et see nagu esiteks meelitab inimesi kirjutama. Ja teiseks ta võib-olla annabki nende loomingusse midagi juurde, et nad katsetavad edaspidi ka žanre, mida nad muidu võib-olla ei näpiks. Sest ega ma kosmoseulmet alguses ise julgenud kirjutada, mõtlen, et ega ma ei tea ju kosmosest midagi ja ma ei oska ja ja tükk aega hoidsin sellest eemale. Aga mingil hetkel proovisin ja tuli välja, et see ei ole tegelikult nii keeruline on päris lõbus. Aga selle saladusliku tsaari puhul, kas seal nagu seda hirmu või, või siis vastupidi, hoopis tunnet lõpptulemust vaadates ei olnud, et see maailm kasvas väga kaugele algselt planeeritust just selle tõttu, et sinna on aastate jooksul väga palju väga erinevaid autoreid kaasatud? Ei, see oligi mõeldud, et ta, et ma ei pannud kellelegi ideedele kätt ette, kui keegi midagi ütles, siis mõtlesin, teinekord oli küll niimoodi. Mis neil uus seos üldse selle maailmaga on? Aga pigem oligi nagu selline mõtleme, okei, mõttemaailm on suur maailmas kõikjal, padrun, kuhu selle maailma otsa nagu selle asja saaks nagu pista. Et oleks orgaaniliselt teistega seotud. Ja samas ikkagi nagu seesama idee, mis nagu autor siis nagu mõtles, et pigem ongi see, et see ühismaailm on orienteeritud loom oma loomise hetkest nagu koostööle ja arenemisele, ükskõik mis suunas, peaasi et see oleks äge. Ja ma arvan, et see nagu õigustas ennast. Ja ma olen täitsa nõus, ma olen neid raamatuid kõiki naudinguga lugenud ja mulle endale tegelikult ka väga meeldib ta kuidagi väga harali läheduses annabki tunde lugejale kätte nagu saaks me erinevaid sissevaateid ühte, hästi suurde ja orgaanilise maailma. Aga millega sa ise praegu tegeled, kas sul on mõni järgmine raamat juba pooleli? On küll maiust tegelikult lõpetasin ühe ühe raamatu mille pealkiri on siis laevakaitsjad. Ja ma tahaks selle kirjutada ka mitme romaanilise sarja. Et selline kosmos, tuvasta tulistamist, militaarulmet kui niisugust on eesti ulmes ka vähe. Ja kui seal on siis noh, toimuvad nad pigem, mitte kosmoses pigem üsna sarnase relvastusega nagu tänapäeval ja, ja pigem üsna sarnastes ma tea ühiskondades nagu tänapäeval. Et ma mõtlesin, et tahaks siis nagu midagi edasi viia, seda sügavamale kosmosesse veidramaks ühiskondades ja sõjapidamine, no kasvõi relvastus oleks natukene edasiarenenum. Sis Aluks alustakski esimeses romaanis võib olla madalamalt ehk siis meie meie tähesüsteemi äärealadelt relvastus oleks võib-olla veidi lahjem, parem kui meil siin tänapäeval aga veidi lahjem ja suunduks siis nagu edasi, et iga romaaniga kuskile võõrasse maailma vingemate relvadega ägedam madin, midagi sellist. Nii et oled ikka väga suurelt ette võtnud ja plaanid pikka sarja? Noh, võib-olla see ei tule väga pikk hetkel otseselt. Proovime kolme romaaniga. Et äkki õnnestub, et ühe romaani kirjutamine nii suur vaev, et et ma ei tahaks nagu väga suurt ampsu võtta, aga Ma hetkel usun nii palju endasse, et tulevad need järgmised kaks kaera. Teisest osast on juba poolvalmis enam-vähem, nii et sellepärast ma usun Ja ise kirjastad siis? Jah? No ma soovin sulle selles osas palju jõudu, aga kas sa äkki oleks valmis siia saate lõppu mõne lugemissoovitusega meie kuulajatele andma, et nüüd, kui suvi on niikuinii ukse ees, siis on inimestel aega lugeda ja mis sulle endale on näiteks siis eesti ulmest silma jäänud või mida sa julgeksid soovitada nii neile kuulajatele, kes ulmekirjandusega paremini kursis, kui võib-olla neile, kes tahaksid midagi proovida? Noh, nagu Toots ütles, et kõigepealt soovitaks muidugi iseennast või oli see teele, kes ütles et maniakkide Tänavaraamat on küll nagu eesti ulmekoorekiht, et tõesti soovitan lugeda. Aga peale tema kui nüüd veel kedagi, siis tegelikult needsamad jutukogud, millest siin juttu oli, need on sellised head kohad, kus alustada tutvumist või jätkata tutvumist eesti autoritega ulmeautoritega. Nad üldiselt esinevad seal üsna oma sellises heas vormis. Ja vähemalt kui mina olen neid lugenud, siis need autorid, kes mul varem meeldinud, on mulle jätkuvalt meeldinud nende lood. Ja kes mulle nagu varem ei ole pinget pakkunud, ei ole nendes jutukogudes ka nii et ma usun, et seal on igale maitsele lugusid nii rahulikuma ulmearmastajatele kui ka kui ka nagu märulima ulme armastateleta. Soovitan küll neid. Aitäh nende soovituste eest. Ja suur tänu muidugi selle jutuajamise eest, maniakkide tänav, ma soovin sulle ka töist suve, et sinu kirjutamisplaanid ikka teostuksid. Aga siia saate lõppu kuulama veel ühte luuletust, mille on sisse lugenud Aapo Ilves ja see ongi muidugi tema enda luulet. Ja seda, mis luuletus see selline on, räägib ta natukene ka ise. Mina soovin kõigile kirjandussaade loetud ja kirjutatud kuulajatele ilusat suve. Kuulmiseni. Tere, mina olen Aapo Ilves ja ütlen teile ühe tillukese värsi mis on inspiratsiooni saanud kahest tsitaadist, millest esimene pärineb ajast vähemalt sajand tagasi, võib-olla isegi natukene kauem. Ja selle on öelnud Friedebert Tuglas seoses Ivan Naroodny tegevusega Euroopas Ameerikamaal. Stiil on tähtsam kui tõde. Kui voorus, kui moraal. Stiil tähendab kunsti. Ja teine tsitaat on Jürgen Ligil. Selle aasta jaanuarist. Visanud troopias on võlu tingimusel, et temas on annet ja inimlikku aadet. Ja nüüd värs. Inimesed mulle ei meeldi, väga kui idee indiviide siiski seedin hästi natuke. Mis antroopiad võib olla eluterved, vaadet, kui on stiili, kui on kunstiinimlikku aadet, variseride lon kambas voorused, moraal, misantroop, kuid rändab üksi inimeste maal.