Tere kuulama hooaja avasaadet loetud ja kirjutatud. Minu nimi on Valner Valme ja hakkan siin nüüd laupäeviti vahelduma. Maarja Vainoga. Räägime saates ikka raamatutest ja sellest, mida nad meie elus tähendavad. Praegu on käimas kirjandustänava festival, varsti algab ka sügisesse lükkunud Prima Vista. Head read aga jäävad tänavu kahjuks vahele. Saates üldiselt tuleb juttu kirjandusest täna täpsemalt festivalidest, raamatute esitlemisest tänasest ja võib-olla ka tulevikukirjastamisest ning sellest, kuidas koroona seda kõike, kes on rikkunud või siis mitte. Mul on hea meel tervitada saates kirjastuse Varrak peatoimetajad Krista Kaera ja kirjastuse tänapäev, peatoimetajat Tauno Vahterit. Krista, kui tähtis on kirjanduselus? Selline asi nagu kirjandusfestival? No ma arvan, et üsna tähtis ja inimesed tegelikult on Eestis nagu üha rohkem harjunud ära sellega, et on festivalid ja et saab minna kirjanikku kuulama. Alguses kardeti, et kui raamatut ei ole lugenud, pole mõtet festivalil minna, aga see hirm on nüüd ka kadunud. Minnakse lihtsalt kuulama huvitavat inimest, huvitavat juttu. Ja eks ta toob ikkagi kirjanikku mõnes mõttes lähemale. Lähed ja vaatad oma silmaga, et seal on kirjanik, talle saab küsimusi esitada kõiki muid niisuguseid asju, nii et ma arvan, et need on ikka väga head ja seal sünnivad ka nendes. Näiteks kui meil on olnud head read festivalil kaks eesti kirjanikku omavahel vestlemas, siis seal võivad väga huvitavad dialoogid tekkida. Tauno Kirjastus Tänapäev selle kirjandustänava festivalil ei osale, aga kas sa muidu oled ka festivalidel käia? Sõltub festivalist, et noh, kirjandusfestivalil me lihtsalt ei ole, ütleme müügilauaga väljas aga noh, käinud, mis seal ikka, et ma olen vaadanud, et mis seal parajasti võib-olla toimu, et siis nopin. Võib-olla see ongi see üks põhimõtteline erinevus, et et festival vähemalt Eestis ei ole eriti seotud raamatumüügieduga, see on teistmoodi üritused, et, et noh, et kui on olemas, ma ei tea muusikafestivalide mootorratturite festivalil küüslaugufestivalid, et jumala eest, miks siis raamatule festivale olla, et lihtsalt Ta koondab inimesi, kes selle valdkonna vastu huvi tunnevad, võimalus näha teisi samasuguseid inimesi näha autoreid, saata mingisugust mingisugust uut, huvitavat infot, et, et see on minu jaoks ta rohkem selline keskkonna küsimus, et see ei ole nüüd, et selline väga niisugune tuluteenimise koht, et ma usun, et kõik kirjastajad oskaks rääkida, kuidas kusagil päev otsa istunud ja müünud päevaga ära üheksa raamatut. Et see ei ole raha pärast, see on teistmoodi üritus, rohkem. Meil ei olegi ju tegelikult head read festivalil ühegi kirjastuse müügilauda ja alati tuleb ka rõhutada, et ta ei ole selles mõttes kommertsfestivalil osa festivale on väga tihedalt müügiga seotud aga festivali puhul on veel see, et tegelikult saab kutsuda inimesi laiast maailmast, keda võib-olla nii kergesti siia muidu ei satuks ja just nimelt üle maailma. Head read on praegu seal kirjanduses tänaval esindatud oma telgiga ja esimene vestlus ongi tegelikult ma ise räägin Eili sepaga räägime Aafrika kirjandusest, mis on ju Eestis peaaegu tundmatu, aga see-eest kui vaadata maailmakirjandust, siis praegu Aafrika autorid teevad väga ilmasel. Aafrika autorid tõstavad pead, küll seda on, on näha Euroopa raamatupoodides eriti, aga see on huvitav, Tauno, et sa tõid paralleeli muusikafestivalidega, samas on on ju selge, et muusika bisnises plaadid enam tänapäeval eriti ei müü. Artistid korjavad oma tulu just nimelt lavadelt kontsertidelt, aga vot siin ei saa nagu seda öelda. Kirjanike esinemiste kohta nemad ikkagi peavad müüma kirjastuste abil. No Eestis ei saa jah, aga välismaal on küll küllaltki suuri festivale, kus sul on pilet, et inimene maksab selle eest, et kuulata, kuidas inimesed räägivad kirjandusest, see ei ole üldse nii imelik. Ja kui sa lähed Saksamaal kuskile võib-olla isegi suhteliselt väiksesse linna, siis on küllalt tavaline, et on sellised loosungid ja kirjandusõhtud, et see pilet seal osaleda, see ei ole kallis, võib-olla seal vaid viis eurot või midagi sellist. Ainult põhimõtteliselt on ta ikkagi piletiga üritus. Ma tean paari üksikut näidet, kui Eestis on ka üritatud teha nii-öelda tasulist, et seda loosungit või autoriõhtut. Et näiteks üks Leedu firma mõned aastad tagasi korraldas umbes 20 või 25 euroste piletitega kohtumisõhtu Vene kirjaniku Ljudmilla Ulytskajaga. Et ma arvan, et noh, võib-olla see oli nüüd, et sellise meie meie turu jaoks võib-olla natukene ootamatu või veider üritused selliseid nüüd tõesti väga palju ei ole tehtud. Aga natukene suuremas riigis või isegi võiks öelda, et tegelikult ikkagi palju suuremas riigis on see võimalik, et tõepoolest ka kirjanikul üks tema kirjanikuks olemise osa on see, et ta käib sageli kohtumas kohtumisõhtut seal oma oma fännide või kirjandushuvilistega ja tõepoolest saab ka sealt väikese teenistuse, et noh, võib-olla see on tõesti sarnane natukene siukse muusika live tegemisega. Aga no põhitulu jah, pigem ikkagi raamatumüük. Nende festivalidel ja tähendab, ma tahan lihtsalt lisada end suurema, kõige suuremat kriti festivalid nagu Hei, festivali Edinburgh festival. Piletihind on ysna karm. Aga sellest ei lähe ilmselt esinejatele eriti palju. Esinejate tasud, mis ma olen kuulnud, on umbes samal tasemel, mis meil ja Hei, festivali saab üleüldse iga esineja kasti punast veini välja arvata. Bill Clinton, kes maksti kinni ja suur norin, on sellest juba tõusnud, sest isegi näiteks Oxfordi festivalil nõuab tegelikult, et kirjanikud maksavad oma sõidu sinna kinni ja lisaks annavad tasuta raamatuid. Küll aga on igal festivali suur raamatukauplus ja see on see, mille peale rõhutakse. Pärast kirjaniku esinemist tõttavad kõik raamatuid ostma. Et kirjanikul on ikkagi endal auasi olla festivalil olla nähtaval. Kuidas selle kirjaniku staatusega praegu on maailmas üldse, ütleme kui seoses televisiooni tõusuga ju kuuekümnendatel paljudest kirjanikest said popstaarid ja see tendents on, ütleme, väikeste muundustega läbi aastakümnete arenenud kuidas tänapäeval on, kas kirjanik paistab veel silma, ütleme, on kogu selle staarinduse kontekstist meedia vist kirjandusele liiga palju tähelepanu ei pööra. No kõige suurem popstaar on muidugi mar, kardetud ja inimesed, kes olid saalis, kui ta läks esinema näiteks Londonis 4000 inimesega saali, siis ütlesid, et seal reageeriski nagu rokkstaarile peaaegu tõusti püsti ja plaksutati Margaret lavale tuli. Tahan oma selle teenijanna looga ja selle järje ja oma esinemistega tõesti loonud endale niisuguse imago. Ja siis teine muidugi, kelle tegemisi väga põhjalikult jälgitakse. Rowling, kes on nüüd siis uudistest pigem selle tõttu, et ta on nagu transrahvaga läinud konflikti. Tauno, kas Eestis on ka olemas sellise noh, ütleme kohaliku kaliibriga tegijaid, kelle iga samm tekitab tähelepanu kirjanike hulgas Ma arvan, et see võib aha just kirjanike hulgas kirjanikest tähendab jah, ja ei, selles mõttes, et noh, nii suuri staare ei ole, aga kui me vaatame, et noh, kes suudavad saali tähistu seal võib tulla natukene üllatusi, et selles mõttes meil on ikka noh, et see on suhteliselt loogiline, et kui Andrus Kivirähk kirjutab uue romaani, siis loomulikult tuleb sinna üritusele rohkem inimesi, kui, kui tuleb, ma ei tea, debüütromaani kirjutanud autori esitlusele kaasa ei tule 1000 inimest, eks ole, et, et see suurusjärk on võib-olla nii, et äkki tuleb 50 inimest, äkki tuleb 60 inimest, võib olla sõltuvalt oludest natuke rohkem siis teinekord noh, just viimastel aastatel Sa avastad, et on sellised kirjanduse äärealade tegelased, kes tõmbavad saalitäis nendel on oma publik. Et noh, me räägime siin mingitest sotsiaalmeediastaaridest ja me räägime siin teletääkistest. Et see võib-olla hoopis teistsugune publik, aga samas ruume on rahvast täis, et, et no olen isegi mõnel sellisel üritusel viibinud, kus tundub, et muidu nagu tunned nagu inimesi enam-vähem nägupidi, kes käivad kirjandusüritustele, siis vaata ringi ja sa ei tunne nagu kedagi. Et selles mõttes ei maksa nüüd arvata, et kõigil kirjandusüritustel käivad täpselt samad inimesed ja, ja noh, hästi oluline ongi see, et sa leiad oma publiku. Sest võib-olla natukene see vahe tuleb sisse, et kas ta on ilukirjandus autor või ta kirjutab mingisugust ajalugu, populaarteadust, et nad leiavad hästi erinevaid lugejaid, et et ei ole alati täpselt sama, noh, tegelikult see on hea. Ta on nagu sellise nii-öelda laia diapasooniga autoreid võimalik leida, kes, kes kõnetavad erinevat rahvast ja seeläbi seeläbi tegelikult kirjandus on ka elujõulisem, kuigi mõned nendest näidetest võivad olla suhteliselt koomilised, sellepärast et et võib olla too mõni näide ka. No ma mõtlen, et, et võib-olla see traditsioonilise kirjandusürituse külastaja, kes läheb seal kuulama seal. Ma ei kujuta ette Kristiina Ehini ja Andrus Kivirähki, siis satub äkitselt seal. Noh, ma ei kujuta ette, Margus Vaher, Jesper Parve raamatu esitlusele vaatab, et seal 100 võõrast inimest. Aga need on ikkagi reaalselt kohal olevad inimesed ja raamatud, mis päriselt ära müüakse. Ja, ja siis nad kusagil müügiriiulil kõrvutada ja, ja võrreldavad, nii et ses suhtes seal võib-olla natukene veider, aga samas huvitav, et sellised näitab, et kuidas raamatuturg on tegelikult ka sisuliselt poed muutumises. No see toob ka mõttesse küsimus, et kas kirjanik on, on uhke olla, ka see staatus on, on selline, kelleks tahetakse pürgida. Vahepeal tundus küll, et müügitabelites figureerivad ikka igasugused huvitavad näod, kes on üldse kirjanik lainetena. Nojah, vaat see on niimoodi. Võib arvata, et väga uhke, sest viimasel ajal tundub, et igaüks tahab panna kirja oma mõtted või oma eluloo ja selle tingimata avaldada kaante vahel. Selles mõttes võib öelda, et kõik tahavad kirjanikuks saada, kes on kirjanik? No väga paljud, keda Eestis kirjanikuks nimetatakse, kas neid väga paljudega, ütleme mõned kindlasti? Minu meelest ei ole kirjanikud, sest kirjaniku nimi eeldab siiski, et tegu on ilukirjandusteosega, ma ütleksin, muidugi mitte ilukirjandusteose autor ei pruugi ju vähem hästi kirjutada, aga tavaliselt on siiski ilukirjandusautoreid nimetatud kirjanikeks. Aga kas see uhke on? Ma ei tea, ära ei ela sellest Eestis kindlasti enamik Eesti Kirjanike, nii et au ja uhkus võib ju olla, aga millegi muuga tuleb leiba teenida. Ilmselt. No samas on ju tendents sinnapoole, kirjanik kirjastab end ise, et kuidas see nagu asjale kasuks tuleb. Ma usun, et Mihkel Mutt saab küll ära elada sellest, mis ta teeb. Ma arvan ka, et ta saab ära elada ja veel või Indrek Hargla kirjastab ennast ise, elab ilmselt väga hästi ära aga kõik kindlasti mitte ja eks see ole nii, et need kirjanikud, kes viitsivad ise kõiki neid asju ajada ja müügiga tegeleda ja muretseda, toimetajad trükiga ja need tõenäoliselt elavad väga hästi ära. Peab ikkagi olema raamat ka, et noh, sellest ju üksi ei piisa, et noh, et sa teed kõik need mai tea küljendamise trükimüügiturundamise kõige muuga seotud asjad, et et no ongi väga palju erinevaid näiteid, et on, on edukaid näiteid ja no on ka palju näiteid, kus sellest ei ole midagi kasu, et, et noh, kui vaadata nagu, kui üritada seda üldse kuidagi mõõta, et siis noh, kui me vaatame mingisugust, võib-olla mingit neid aastalõpu edetabeleid ja asju, kus on võib-olla näiteks 100 raamatut ja, ja nii edasi, siis siis noh, ma olen mõned aastad, üritan neid niimoodi kokku arvutada, et siis selliseid nii-öelda autorite isekirjastatud raamatuid, need jääb kuskile 10 protsendi juurde, nii et, et selles mõttes seal on silmapaistvalt edukaid näiteid, mõningaid ja see on natukene suurenenud aastatega. Aga ütleme, et see ei domineeri siiski Jah, sul on õigus, et minu meelest ka raamat peab olema eelkõige kunagi üks algaja kirjanik ütles, et kui ma teile oma käsikirja toon, kas te teete mind kuulsaks, siis tekkiski küsimus, et vabandust tähendab käsikirjana. Turundamisest raamatutest, kirjastamisest, selle kõige trendidest ja sellest, kuidas neid trende on mõjutanud koroona, räägime edasi. Pärast väikest muusikapala ja siin saates hakkabki olema kombeks, et kuulame vahepeal ka maheda toonilist popi ja praegu kõlab kohe ansambli Eeerr lugu onlainid. Niimoodi kõlas ansambel R ja mis seal salata, üks minu elu lemmikuid, aga enne kui tänaste teemadega edasi minna, siis ma küsingi Krista ja Tauno teilt, et kas on võimalik korraga kuulata muusikat ja lugeda raamatut. Ja ta on, sõltub natukene võib-olla muusika palaste raamatust, aga kindlasti on jah. Aga ei, üldiselt ei ole probleem. Tuleb meelde, see kusagil vist tuli, Parpi plaadiümbrisel oli kirjutatud, et palun mitte lugeda muusikat kuulata, sest laulude sõnu. Millist muusikat Kristo, sina helistad? Sel juhul minu muusikamaitse ja nii võib eklektiline, et kui ma oma plaadikogu vaatantsime peaaegu samasugune välja nagu mu raamaturiiulid ütleme, nihukesest vanemast rokist kuni päris Billie Eilishi nii võiv teiste praegusaegsete lauljad või muusikategijateni, nii et ma ei oskagi mingeid suundumusi sealt välja tuua. Aga olen jah, võimeline seda kõike korraga. Pedersen. Tauno, mis su viimase aja lemmikalbum on ikka aeg-ajalt räägime sinuga nendest asjadest. Ma tavaliselt vaatan kuidagi niimoodi lugude baasil rohkem plaatidest, natukene raskem ma ikka reede-laupäeval vaatan, need nädalavahetuse lõpul olevat plaasid ikka jupiti üle, aga see nädalavahetus nendest uutest mulle Michapanfiilovi uus plaat meelde, seda kuulasin ikka vist enam-vähem tervena läbi. Jah, mäletagi veel, mis siit, mis siit viimaste seda üldiselt ma kuulan ka nii kohutavalt erinevad, et ma ei, ma ei julgenud julge enam öelda, mis žanrit või tüüpi asju kõige rohkem. On kuulunud, aga kuna me ei ole televisioonist, siis ma väikse vihje on, on veel, et seal on Argeid särk, nii et see on niisugune vanamuusika juba, seda, seda küll, jah. Aga siin kõlas nüüd siis kuulajaile ka mõned vihjed, mida kuulata. Ta raamatu lugemise ajal ma tahaks nüüd tulla natukene tagasi selle teema juurde, kuhu me otsapidi juba jõudsime enne seda erilugu, nimelt raamatuesitlused, mis on, on kahtlemata ka seostub festivalidega, aga siin juba paar aastat on aeg-ajalt olnud kuulda, et raamatu esitlus on nagu eilne päev ja neid tehakse kohati nagu kombe pärast või et lihtsalt ilusat traditsiooni alles hoida, et noh, on veel ju sotsiaalmeedia ja Facebook, et võib-olla võib-olla piisab nendest, mida teie ütleksite esitlust kaitseks või võib-olla ka vastu. Esitused võivad nii erinevad olla, et, et ma ei no noh, ma kardan, et Krista, kindlasti kõik kirjastajad teavad seinast seinani näiteid, et ma tean, ma olen ise viibinud esitlusel, kuhu tuli üks kuulaja ja Ma olen olen olnud esitlusel, kus inimesed ei mahu saali sisse, olen olnud esitlusel, kus neljandat korda tuleb joosta kõrvalmaja keldribaari, et veini juurde osta laua peale. Nii et, et selles suhtes noh, ei saa niimoodi üldistavalt öelda, need ühed väga erinevad olla, ma ütleks, et üsna tähtis on see, et kui sa esitluse teed, et seda rohkem läbi mõelda, et mida sa sellelt esitluselt ootad ja kelle jaoks see on, et noh, kindlasti esitlust ei maksa teha ainult selle ootusega, et see raamat saavutab kaotava läbimurde tänu sellele esitlusele, esitluse mõte võib-olla midagi muud, et ma mäletan, üks autor kunagi ütles, et ka arutasime, et kas teha esitasid või mitte, siis ta nagu ütles, et et ja et noh, ma saan aru, et tänavalt tule sadat inimest, et üldiselt esitusele pigem tulevad inimesed, kes on siin nimme kutsutud, et juhuslikke külalisi ei ole väga palju. Aga aga võib-olla ma ei kirjutagi elust teist raamatut, et, et ma ei kavatse sellest kogemusest ilma jääda. Aga minu arust see oli suhteliselt hea vastus, nii et ja kuna sinna tuli ka inimesi, siis kokkuvõttes oli see ju mõttekas üritus. Kas esitlus, võib-olla ka selline rituaal, nagu on sünnipäev sünnipäev ei ole ka tingimata ju tuluüritus, noh, kuigi võib-olla mõnikord kingitakse ümbrikus midagi. Aga jah, tegelikult võib-olla mõne autori jaoks ongi nagu sellele kirjutamisele raamatu ilmumisele niuke punkti panemine, kutsuge oma sõbrad ja tuttavad kokku, kõik on seal koos, saavad temaga arutada neid asju. Ja võib-olla mõnikord on päris hea meel autorile, et see just niimoodi toimub, niiet et ma olen täiesti toonuga nõus, esitlusi on kohutavalt erinevaid ja on inimesi, keda tullakse vaatama hulgi. Ja ka mina olen viibinud raamatu esitlusel, kus olid kaks esinejat, TEA kirjastuse inimesed ja nagu rohkem kedagi ei tulnudki, aga sellegipoolest vestlesime väga mõnusasti peaaegu tund aega. Ma olen ise ka käinud esitlustel, kus on mõne sõbra raamatu esitlusel, kus on veel paar sõpra Seda võib küll öelda, et ajakirjanikud ei käi enam esitlustes. Ja seda peab kinnitama, et üldiselt jah, esitlused, see on vana nali, et kui arutati, teeme esitlus ja siis tulevad ajakirjanikud ka siis me alati ütleme, et ei, et ajakirjanikud ei tule aga ajama sõbrad välja. No võtan hoobiga enda peale, aga ilmselt ikkagi sotsiaalmeedia ei asenda seda kõike, eks seda esitluse suhtlust. Ja ma arvan, et sotsiaalmeediakoha pealt nüüd nende kuudega, inimesed said aru, et ega see kõike ikka ei asenda. Kindlasti ei asenda, et noh, see on üks selline ka täiendav võimalus, mida ei maksa ära unustada, aga aga kindlasti ei lähe ainult sinna peale, et noh, ma vaatasin ka mõnda neid, mis soomise tiimis toimunud raamatuesitlusi, mis olid, et seal on ikkagi nii palju niisugust nagu jahmerdamist tihtipeale selle asja juures enamasti ega sealt nüüd midagi väga säravat ei tule, et see on nagu natukene selline aseaine. Et noh, esitlused on sellised natukene võib-olla ikkagi isiklikumad ja vahel kergelt intiimsed üritused ja, ja noh, võib-olla seal tihtipeale nagu autoritel on ka see noh, tõesti kasvanud punkti panemine või siis on see väikene, võib olla ärevus on ka sees, et noh, ikkagi et sa oled endast midagi välja kallanud ja siis nüüd tahaksid seda kuidagi koos teistega seedida, et noh, see on ikkagi suures osas selline sotsiaalne üritus jällegi seal võib olla kogunevad mingisugused sõpruskonnad, siis on muidugi kõige esitluste sihukene pisikene, koomiline nüanss, et seal on üle linna nagu tuntud inimesed, kes käivad seal söömas, aga see selleks jah. Et noh, ongi selline kirju üritus, et see ei ole ka nagu enamasti tehtud raha pärast, et see on nagu, see on pigem mingi muud tüüpi asi. Mulle tunduski, et kui siin kevadel johtuvalt viirusest keerata, eriti sotsiaalne elu distantsi peale ja siis algul ju vaimustusega vastu kõik need ruumid ja kõik need digitaalsed esitlused, kontserdid ja, aga õige pea sellest väsiti nagu ära ja saadi aru, et ikkagi kui on võimalus kokku saada ja esitleda ja teha siis ikkagi tekkis uus selline tahe just just esitleda ja tulla kokku. Et kas, kas võib-olla ongi niimoodi, et inimesed võtta inimestelt midagi vahepeal ära, siis nad saavad aru, millest nad ilma jäid. Täitsa võimalik, mul on niisugune tunne, et praegu inimesed väga hea meelega lähevad kuhugi, kus teisi näha ja natuke juttu ajada. Et need Summid ja kõik muud need ei ole mitte kunagi spontaansed üritused said kohta seal kedagi juhtumisi, kellega satud väga heale jututeema peale või sellest sünniks omakorda mingid head mõtted, millega edasi minna. Need on ikka niisugused ekraani vahendusel kindlaksmääratud ajal kindlad asjad. Teiste inimeste nägemine on ikka hoopis midagi muud, nendega rääkimine. Mul tuleb küll meelde inimesi, keda ma mujal ei näegi kui raamatu esitlusel või raamatumessil näiteks ja sul ei ole isegi kindlalt kokku lepitud kohtumist, aga kas sa tead, et seal on mõned inimesed, keda sa näiteks raamatumessil iga aasta juhuslikult korra ikka näed? Ja, ja võib-olla sa ei tunnegi teda kohutavalt hästi, aga te ei ole pidevalt aasta läbi kontaktis, aga seal teda korra näed ja siis jälle räägite, et noh, need on jah, sellised, sellised pisikesed momendid, aga hakanud on omamoodi just huvitavad tihtipeale huvitav on, kui mingisugust tüüpilist kataloogi läbi sirvida, kus sa juba niikuinii tead, et mis sealt tuleb. Jah, sest et need raamatumessid just nagu Tauno ütles, need ongi tegelikult ju kohad, kus ma ei usu, et eriti paljud eesti kirjastajad lähevad, istuvad agendiga üle laua ja otsemat teed, teevad mingit metsikut pakkumised ühele või teisele nimetusele. Sa saad need nimekirjad, kataloogid, sulle tutvustatakse raamatuid, aga rohkem on see võib-olla niisugune kinnitamine, et me oleme olemas. Me mõtleme sellest asjast niimoodi, pole tükk aega, kui saanud ja ajame asju edasi ja see on nagu omamoodi ka rituaal ja tõesti seal kohtadki inimesi, keda sa niimoodi kohtade, et nad on kusagil olemas, aeg-ajalt saadavad võib-olla mingi teate. Ja see ongi nende väga suur väärtus. Messide juurde ma tahaks jõuda veel tänases saates korraks tagasi, aga ma praegu küsiksin, kasutades juhust, te olete mõlemad ise inimesed, kes esitlusi on korraldanud elus palju, millised on olnud sellised kõige meeldejäävamad või ütleme, mida oli kõige raskem korraldada. No need on jah, võib-olla ongi väga erinevad, et noh, ühest küljest võib-olla see, et kas positiivse või negatiivse külje pealt negatiivse külje pealt, ma arvan, et see ongi õnnetu, kui on vaeva nähtud ja on autor ja siis keegi ei tule. No õnneks neid näiteid ei ole kohutavalt palju, aga mõned on positiivse poole pealt on väga erinevaid, et no kindlasti, et noh, võib olla. Kas see on olnud raamat, mis on olnud 10 aastat töös näiteks ja siis ta lõpuks nagu ilmub ja siis noh, kõigil on tõesti rõõm ja kergendus ja inimesed tulevad ja ostavad. Et noh, kindlasti võib-olla üks näide leelo tungla, seltsimees lapse viimase osa nagu raamat oli film tuli, noh, see oli niisugune, nii pikalt oodatud asi. Kindlasti tuleb meelde, kui me heatriaadile tuli, Boriss akooni näiteks Ljudmilla olid, saalid olid täis. Et Ulytskaja puhul oli, ma arvan, minu arust nädalaga 1000 inimest, Tartus, Tallinnas, Narvas kaks korda. Koolides on vahel väga huvitavad ehitused, ma mäletan, ükskord tuli Kristiina kassil uus lasteraamat, siis me tegime kahe päevaga trikki veel Pärnus vist, et kas oli neli kooli neli üritust ja siis mul oli küll tunne, et noh, et nagu sihukse konveieri peale sattunud, et jälle sajad lapsed üldiselt, et väga tihti on nagu tore see, et siis kui on ja kui palju inimesi sa näed, et neid huvitab kirjandus, aga vahel on ka sellised pisikesed omapärased esitlused huvitavad, et ma mäletan, kunagi tegime. Dikterofeevi Moskva pettuski, esitlused, midagi broneeritud, vagun rongis, mis sõitis Tallinnast Paldiskisse tagasi, et noh, et siis kogu esitluselt toimus liikuvas rongis ja siis kui me sõitsime edasi-tagasi, inimesed iga perrooni peal lehvitasid ja vaatasid imega, et mis ma, mis toimub, et et noh võib-olla ebaharilik koht võib olla tore autor, võib olla tore publik, et erinevad põhjused. Noh, jah, ütleme nii, et üksmeeleolukaid esitlusi kindlasti oli Andrus Kivirähki rehepapi esitlus siis, kui Kivirähk ei olnud veel sugugi mitte nii kuulus, nagu ta praegu on, meil toimus Eesti Majas, kus siis kõige sellega, mis käib nagu ka eestlaste lauale ja seal ei olnud ühtki ajakirjanikku ja esimene arvustus ilmus siis kolm kuud hiljem. Aga rutiinne, suhteliselt suht operatiivne ja siis muidugi ütleme, Sofi Oksaneni, kelle esitlused on olnud väga jaa, tohutu publikuhuvi on olnud. Ja võib ka öelda, et noh, ma ei saa öelda, et see on otseselt esitlusega kohtumine kirjanikuga. Terry Pratchett muidugi, et Tartust tuli kolida auditooriumist aulasse ja pärast ulatus raamatupoest siis allkirja küsijate järjekord kuni ülikoolini. Ja ma ei tea, kas kui palju on Tartu Ülikooli peahoone aulas muidu selliseid kohtumisi autoritega olnud? Tõenäoliselt vähe, vähemasti, mis oleks nii palju just noori kokku. Olid täis ja pretset väga usinalt andis kõigile autogramme absoluutselt, sest ta ütles, et need on tema lugejad. Ta annab meile kõigile ja kirjutas sinna sisse õiged nimed. Et see oli mõnes mõttes jah väga uhke, uhke kohtumine nagu autoril lugejatel ja on ka näiteks kas või Andrus Kivirähki veel lasteraamatutel väga mõnusad ja meeleolukad, esitlused olid just lastega. Ega seal ei olegi eriti täiskasvanuid, kuidas lapsed esitavad küsimusi, kui rõõmsad nad on selle üle, et autoriga rääkida ja see on väga tore. Väga ärevil. Ja õnneks meie lastekirjanikud on kõik väga toredad ja räägivad lastega mõnusasti nihutada. Sellest kõigest me räägime veel edasi pärast pausi, mida täidab ansambel Rõuk, sopp ja pala spaks. Kõlas Rõuk sopi spaks ja Kristo, sul tekkis selle loo ajal üks, üks soovitus muusikaline kirjelduseks soovida. Ja lihtsalt oli juttu, et kas raamatu lugemise ajal muusikat võib kuulata. David Mitchelli ilmus just hiljuti Teie raamat, mille nimi on jotoopia häbeni. Ja see jutustab 70.-te bändist, mis tegutses väga lühikest aega ja oli väga kuulus Inglismaal, see muidugi väljamõeldud bänd, aga seal raamatus on lõputult palju juttu kõigist teistest. Sel ajal tegutsevatest muusikutest teevad seal niuksed väiksed kammeod. Nii Lennart Queen kui ka Rollingud kui ka kõik teised. Nii et see on raamat, mille lugemise on kindlasti vaja muusikat kult. Ma usun ka, et väike muusika võiks alati olla atmosfääris nii nagu hapnik, et see ei sega lugemist, kui, kui vähegi on inimesel võimalik keskenduda. Nii, aga ma tahtsin jõuda täna k kirjastamiseni. No see teema võib nüüd maru tõsiseks minna, aga, aga ehk ei pruugi. Sellepärast et koroonaga sai võib-olla kirjanduselu vähem pihta kahtlemata kui, kui turismindus või, või vahepeal ka teater, kino ja kontserdielu. Samas on aga tulnud vastakaid uudiseid vahepeal, et kirjastused kannatasid koroona ajal kõvasti, siis jälle, et raamatuid loeti ja osteti isegi rohkem või tehti seda veebist. Et kus on tõde. Noh, sõltub, milliseid numbreid vaadata, et üks on kindel, et me kevadel kartsime palju hullemat, et me me kartsime, et, et võib-olla selline lihtsalt öeldes ikka väga karm litakas tulemas, aga no täpselt nii juhtus, et raamatuid oli võimalik ju osta, raamatuid oli võimalik lugeda erinevalt kinost, kuhu sa võib-olla ei saanud teatrist, kuhu sa ei saanud. Et sellist suurt krahhi ei tulnud ja teatud teemade raamatud on võib-olla müünud isegi kriipsukese rohkem kui eelmine aasta, nii et nüüd tuleks juba vaadata, ma ei tea, võib-olla kuude lõikes teemadel, eks mis iganes seal liiga keeruline, aga ütleme niimoodi, et on olnud sel aastal nädalaid ja, kuid võrreldes eelmise aastaga, kui müük on olnud isegi parem ja on olnud noh, põhiliselt kevadel siiski võib-olla väike langus oli, aga suurt krahhi ei olnud. Nii et, aga nüüd noh, erinevates riikides on see natukene erinev ja võib-olla langus on pigem nagu see olnud siis et noh, kirjastajad on ikkagi natukene ettevaatlikum on olnud ja teatud, et asju võib-olla edasi lükatud, et igal pool üle Euroopa on küll palju näiteid sellest, et et eriti kevadel eriti suvel välja lubatud raamatut ei ilmunud, need lükati edasi sügisesse-talve või järgmisse aastasse, selliseid näiteid on palju. Aga õnneks just nagu see, nagu see lugemine ise ja müük, keegi ei kukkunud kuskile kolinal keldrisse. Nii et olukord ei ole kohutavalt roosiline, aga kaugeltki mitte lootusetu. Nii et nüüd teemade lõikes on võib-olla natukene keerulisem asi, et väga spetsiifilisi asju hästi äkki ei julgeta teha. Aga on jällegi ka vastupidiseid näiteid. No ma võiks öelda, et võib-olla see sõltub ka kirjastustest, võib-olla mõnel läks üsna halvasti ja Euroopas üldiselt Euroopa kirjastamises võib-olla on läinud halvemini kui Eestis, sest vähemasti varraku kogemus on selline, et meil on üsna hästi läinud. Ja me ei ole mitte midagi edasi lükanud ja me oleme täiesti, ütleme, niukse idioodi järjekindlusega andnud välja ka tõlke ilukirjandust. Mitte et nüüd kõik tormasid ummisjalu seda ostma, aga see ei ole jäetud ka päriselt ostmata. Ja kui vaadata tõesti ka suuri ja pakse raamatuid, mida kirjastajad tavaliselt kardavad, sest ma kardan, et neid veel ka tulemas. Et võrreldes möödunud aastaga on tegelikult olnud meil müük parem. Ma kujutan ette küll, et kui sa oled juba sunnitud kodus istuma, siis ega kogu aeg ka ju ei korista, ikka loed raamatut, see on ju ideaalne aeg selleks. Kas ilukirjandus on, on pildis rohkem tagasi. Eelmise aasta müügiedetabelite tippu vaadates tundus, et ikkagi kohati on ilukirjandus murdnud tagasi sinna, kus oli varem selline eneseabi või, või aime või misiganes. No see on nüüd väga autorikeskne, et kui ilmutu tuntud populaarse autori raamatu, küll ta siis müüb ka, kui tal sel aastal seda ilmus, siis väike auk, eks ole. Kui üritada seal üldse mingisugust keskmist leida, mis on alati selline kohutavalt vastik üldistus, siis siis on see vahe, et kas ta nüüd on eesti autor või ta on tõlkeraamat, see nii-öelda keskmine tõlkeraamat, mis võib olla ka väga hea, selle tiraaž ikkagi langeb. Jah, seda on väga raske müüa ikkagi ja siin on just see asi, et tegelikult isegi kui inimeseta üles ükskord leiavad, loevad hea meelega siis selle leidmisega on ikka hirmus raske, et teha, teha tuttavaks kellegi nimi, võib püüda selgitada, et see on väga hea kirjanik. Ja minu meelest see on Eestis ikka tõsine probleem selles mõttes, et Te muidugi Eestis eelistatakse Eesti oma ilukirjandust ja see on väga tore ja peabki eelistama, aga samal ajal see maine ahtaks. Ma arvan ka, et üks kultuurrahvas ikkagi peab olema maailmaga seotud just selle kaudu, et selle rahva enda keeles ilmub seda, mis maailmas on väärtuslikku. Aga millised kirjastused jäävad ellu, ütleme noh, praegu on ikkagi ohus ka mõningane majanduslangus, inimestel võib olla ostuvõime, ei ole sama. Kas kasulik on, on pidada väiksema koosseisuga või isegi ühe inimese kirjastus või on suurel kirjastusel omad eelised? Ma arvan, et mõlemal on oma oma tugevamad küljed, aga aga ma arvan, et ellu jäävad kirjastused, kes on piisavalt paindlikud ja suudavad ennast ümber korraldada, ja ka kirjastused, kes annavad välja võimalikult laia valikut raamatuid, sest siis on ka võimalik jälle ühelt teisele nagu nihkuda. Eks tuleb jah jah, ühest küljest on see paindlikkus ja mis tähendab tihtipeale seda, et et noh, tegelikult ju mingisugused teemad ikkagi ühed teemad parajasti tõusevad, teised teemad langevad noh, seda tuleb üritada mõista, kuigi see. Ma ei väida, et see alati õnnestub. Mõnikord mõnikord võivad need trendid tükk aega mööda minna, enne kui sa saad aru, et miks mingi asi on müüma hakanud või miks mingi asi ei müü enam. Ja no natukene jah, sellist läbimõeldust, et ega niimoodi haavlipüssiga huupi lastes võib ikka nagu kole palju mööda minna, et nad tihtipeale ikka ikka nagu vaatame tükk aega, et kas me nagu ühte teemat või teist teemat julgeme ette võtta. Hea Roy no pidevalt nagu eksitud, et selles mõttes, et, et ütleme, et noh, kirjastuse poolt vaadates, et see, et midagi meie jaoks mööda läheb, noh me teame niikuinii etet mitte mingil juhul kõik raamatud ei jõua majanduslikus mõttes omadega nulli. Et selles ei ole üldse küsimus, et küsimus on selles, et et kas miinusesse jääb sul iga teine raamat või iga kolmas iga neljas, et vot seal on see suur vahe, et, et noh, kindlasti ei ole nii, et iga 20. jääb sulle miinusesse, et see number on ikka suurem. Et sa üritad nagu ikkagi pidevalt leida mingisugust tasakaalupunkti ja see on täiesti paratamatu. Ühed raamatud piltlikult öeldes, maksavad kinni teisi raamatuid. Kuidas trendi tabamine üldse kirjastamises käib, et see on ju tohutu risk, kuna kirjastus ei tegutse nii kärmelt kui ajakirjandus, et võtta mingi populaarne hetkel kõne all olev teema ja kui see raamatuks kord ilmub, on see teema juba maas. Kui hakata praegu näiteks mingi taudi raamatuid avaldama, siis inimestel on võib-olla aasta aja pärast Aga see võib muidugi juhtuda, et selleks ajaks ka meile ilmuvad, kasvõi ütleme mingit tõlkeraamatut, sellest trendist, mis mujal maailmas on väga popp, siis on see trend juba läinud ja tuleb mingi uus. Selliseid näiteid on kindlasti, et noh, ma mäletan, et igasuguste, mis on seotud siukeste, võib-olla lastega ja mingite mängudega, et et ma mäletan, et üks aasta oli mis, mis iganes aastase oli kooli kombeks punuda igasugust jama nendest kummidest näppu, kummidest ja patsikummidest, siis see oligi see küsimus, et, et noh, et kas see läheb nüüd nii ruttu mööda, et üldse mõtet sellest raamatut teha ja, ja, ja põhimõtteliselt vist oligi nii, et müüs, ma ei tea, kaks-kolm kuud ja siis pärast seda oli niimoodi 10 sendi eest ka ei tahtnud enam keegi. Kõik trendid ei ole nii lühikesed. Vabalt võib olla nii, et kestab nii lühikest aega, et jõuan isegi kui olid need näpuvurrid, sellest anti eesti keeles mitu raamatut välja. No no ühest küljest noh, mida kuradit saab üldse näpurridest nagu raamatut teha, no saab küll, kõigest saab. Aga paar kuud hiljem nagu tõesti makulatuuri väärtus maksimaalselt. No üldiselt oleks õudselt peaaegu ikkagi tegelikult ilmuks niukseid raamatuid, nii tõlk, kui ma praegu tõlkekirjandusest räägin, mis on ka Eesti kultuuri seisukohalt väga olulised peaksid eestikeelselt olemas olema, olgu selle ümber siis pealegi niisugune üldine materjal, mis võib-olla võib ilmuda ja võib ka mitte ilmuda, siis ei oleks nagu väga häda, aga see tasakaal kipub väga paigast ära minema. Kurb sest noh, ma mõtlen ka meie plaanile praegu, mis nüüd sügis, talv on ilmumas, meil on siin raamatuid, mis on tehtud väga kiiresti, et võib-olla originaal ilmus kolm kuud tagasi kusagil Saksamaal, Inglismaal ja meil on raamat näiteks, mis on 15 aastat töös, nii et ses suhtes nad on väga erinevad projektid, et raske võrrelda. Nii aga ei saa olla kirjastaja ise kohutavalt palju lugemata, ma tahaks siia saate lõppu teilt mõlemalt mõned soovitused, mis on teil praegu lugemislaual võib-olla, mis esimesena meelde tuleb? Seesama Mitchelli ja toopiaaveni siis Emily Finson, Mandel, klaashotell siis muidugi häda on selles, et kirjastajad loevad käsikirju. Loen praegu Robert kool projekti uut krimkat mõnuga. Siis Polli sämpsonišeedeeeff imes, mille üks tegelane on Lennart kõven. Ja noh, neid on tegelikult nii palju, et et väga raske on. Kõiki neid nimetab. Aitäh ja Tauno Kristo kohta ma ei tea, aga ma tean, et sina loed 500 lehekülge kahe tunniga umbes või tempo on seal midagi. Ei, ma iga päev ei tee seda, vahepeal on tore muusikat kuulata ja filme vaadata, aga no ütleme nii, et viimasest ajast mõned, mis mulle on keskmisest rohkem meeldinud ilmunud raamat inglise keeles juba raamat nimega võimen. Mis on selline võib-olla natuke fakti, täiuse moodi raamatut, mis räägib just, et kuidas majanduses, poliitikas, popkultuuris naistele mõeldes eraldi turundatud ja üles ehitatud asja seal väga värvikaid huvitavaid näiteid. Niimoodi käsikirjast staadiumis, viimased paar asja, mis mulle on meeldinud on üks raamatu marslane autori Andiveeri uus käsikiri eelmi eriprojekt, kus siis ütleme nii, et üksikkosmonaut peab päästma maailma. Ja, ja võib-olla teatmepoole pealt veel vaatasin, oli siin inglise ajaloolase Ben Mäkintali raamat agent, et Sofia oli vist selle pealkiri, mis, mis räägib ühest väga ühe väära, värvika tõesti sünnid spiooniloo, kes siis on mitmel mandril ja mitmes keeles isegi natuke Eestiga seotud selg. No Eestiga seotud viimasel ajal palju asju, vaatame kas või kinoekraanile. Aga ma tänan teid tänase saate, no põhimõtteliselt tegid Krista kaer ja Tauno Vahter, mina, Valner Valme, aitasin kaasa. Järgmisel laupäeval kell 14. Null viis on siinsamas mikrofoni ees Maarja Vaino. Mina kohtun teiega taas kahe nädala pärast.