Loetud ja kirjutatud. Tere algab saade, loetud ja kirjutatud, mina olen Maarja Vaino ja olen endaga täna stuudiosse kutsunud kirjaniku, kirjandusloolase ja ajakirja looming, peatoimetaja Janika Kronberg, itter Jaanika tere ning ajakirjanduskeele ja kirjandusteadlase Tiit Hennoste. Teredid. Ja põhjus, miks me täna siin koos oleme, on Kalju Lepik, kellel seitsmendal oktoobril täitub 100 aastat sellest, kuidas sündis, õieti peaks ütlema muidugi kuidagi minevikuliselt, aga samas olulise kirjanduse puhul on ju ikka niimoodi, et ta elab kogu aeg edasi ja seda minevikulist vormi ei ole otseselt põhjust kasutada. Ja kui me tänavusest aastast räägime, siis niisuguste natukene kandilisemate juubelit nagu 120 ja 130 ja 125 ja nii edasi kõrval on ikkagi need kaks suurt 100 Jaan, Kross 100 ja Kalju Lepik 100. Ja ühtlasi võib-olla võib nende niisugust väga erilist positsiooni esile tõsta ka selle kaudu, et 1996. aastal andis ju president Lennart Meri mõlemale riigivapi esimese klassi teenete märgi. Ja minu teada on Kalju Lepik ja Jaan Kross ainsad kirjanikud, kes on selle astme teenetemärgi saanud. Te võite mind kohe parandada, kui ma olen kellelegi nüüd ära unustanud. Ja see panigi mind mõtlema, et võib-olla tasuks alustada sellise küsimusega, et kui me räägime Jaan Krossist ja Kalju lepikust, kas me võime öelda, et Kalju Lepik on luules sedasama, mida Jaan Kross on meie kirjanduses, proosas? Ei lihtne vastus ei, aga, aga siis nagu korralikus koolitunnis ma küsin, palun, põhjendage. No ma võin põhjendada ka, miks või no minu arvates on, on asi siin selles nüüd, et kui ma mõtlen lepikust, siis ma mõtlen, et tema on niisugusest tohutust mitmekesisusest mitmekülgsuse staa liigub väga kõrgelt väga madalale, väga tohutu laia tunnete skaalaga ja ja see ühest kunagisest lepikust kirjutatud loost ma kasutasin tema kohta seda sõna hinnale pluraliteet, ehk siis seesmine pluraalsus või pluraliteet tema sees on tohutult palju erinevaid tegelasi, ta võib-olla Henrik Visnapuu, ta võib-olla Heiti Talvik, ta võib olla mängumees, ta võib-olla metafüüsika, tan, sarkastiline daam, plassweemiline, ta on humoorikas ja nii edasi. Et Mart Cross mängib niisugust nagu ühteviisi või on noh, niisugune noh, ühte tüüpi suhteliselt kogu aeg oma oma asjas. Nii et selles mõttes minu jaoks on nad vägagi erinevad. Ja muidugi teine asi võib-olla on ka, et noh, proosa ja luule on, on siin maailmas ikka natukene ütleme, mingil moel nagu erikaaluga või et krossi kui mingil moel valitses, võiks öelda seda proosat seitsmekümnendatel aastatel ja lepik valitses. Kas nüüd ikka valitses seda luulet viiekümnendatel ja kuuekümnendatel selles oma natukene natukene Lähen, aga lihtsalt selle luule noh, ütleme koht kirjanduse universumis on natukene teistsugune kui pikal proosal ja selles mõttes mu arvates ma ei tahaks nyyd nii-ütelda. No ma lisaks siia juurde tegelikult, et et see positsioon nendes ühiskondades, kus Kalju Lepik ja Jaan Kross elasid eraldatud nii-öelda raudse eesriidega või Läänemerega oli ikkagi ja väga erinev, see tingis väga erineva rolli ja kui mingil moel võib Jaan Krossi luulet ka võrreldagi Kalju Lepiku luule ka seal on ka nii lüürikat kui köietrikk erinevaid helistikke. Aga proosas, mis paistis silma rahvusvahelises mõõdus, on Jaan Kross, pigem selline kompromisside otsija ja kompromisside kirjanik, aga Kalju Lepik on täiesti kompromissitu selles suhtes, et ta ei võtnud midagi tagasi. Ta tegi ainult oma sisetunde kohaselt kõike seda, mida ta tegi. Ja selles mõttes ta ikkagi. Ma söandan arvata, kui 40.-te lõpust juba, kui temast sai selline vähemalt Rootsi Eesti ühiskonnas selline pagulasskulptuuri eestkõneleja või kellelt telliti aktuse kõnesid ja kellelt telliti prolooge. Nii et selles mõttes olid nad nad erinevad, aga muidugi nende mõõt. Eesti meie oma kirjanduses võiks olla küll võrreldavalt sarnane. Mulle tundub ka see oluline, mis Jaanika ütles, see kompromiss ja kompromissitu aga ühe asja võib-olla lisaksin veel siia juurde, et noh, kui kui Lepik nagu, et pagulasnoh, ütleme jah, temalt telliti erinevaid kõnetistia ja aktus ja luuletusi ja selliseid muid asju, aga näiteks tema suhtumine pagulusse on ikkagi ka niisugusest väga ühekülgsest ütleme jaatamisest võim kadunud pojatundest, kuninga Brist terava niukse kurjuseni selle paguluse suhtes, kes vahetas ideaalid raha vastu või vahetas noh, ütleme eestirootsi vastu või muud sellised, et et aga seal ei ole kompromisside inimene, et ka siis, kui see pagulus tema arvates liigub selles suunas, kuhu ta ei tohiks liikuda, ei hakata rääkima, et vaat siin ja seal selles ühiskonnas ja nii edasi vähemalt luules, mitte mõnes mõttes selle võrdluse taust Täna ma isegi ei mõelnud tingimata, et nad kirjanikena oleksid väga sarnased, sest seda nad tõepoolest ei ole. Aga võib-olla selle mõtte taustal oli see, et mõlemad kirjanikud ju seisid väga tugevalt Eesti ideest, et nad nagu selles ju ei vankunud mõnes mõttes Jaan Krossi proosa ju ikkagi kogu aeg tegeles selle nii-öelda eestlase otsimisega ja eestlase kinnitamisega ja Kalju Lepiku puhul te mõlemad ka juba tõite esile selle, selle kompromissitu, see selle nii-öelda identiteedile kindlaks jäämise, mis tal tõenäoliselt kõige rohkem just selles mulla mulla ja maakujundis luules ka välja tuleb või, või esineb. Jaan Kross kasvatas või kergitas meie identiteeti siin kodumaal suuremaks ja kindlamaks ja tugevamaks võttes ka ütleme, võttes ka baltisakslastelt juurde ja meie kultuuriloos olulisi tegelasi, keda justkui unustatud, aga Kalju Lepik Rootsis ja üldse paguluses pigem kinnitas selle identiteedi või kinnitas pigem, nagu andis tuge eestlase eneseks jäämisele ka võõrsil. Ja muidugi oli ta ka nii kriitiline pagulaskonna suhtes kui ka kui ka pagulaspoliitika suhtes. Temalt on selles mõttes mitmeid epigramme ikkagi. Aga vankumatult olid mõlemad ju ikkagi Eesti vabariigi patrioodid loojad, sõnas hoidja ja, ja selles kindlasti Seesama, aga meil nüüd see pagulus on ikkagi enam-vähem esimestest lausetest alates Kalju Lepikuga vältimatult kaasas ja mulle endale on tundunud, et see pagulaskirjanduse ja kodueesti kirjanduse vahekord on juba päris ammu kuidagi läbi räägitud ja selgeks ka vaieldud. Samas olen kohtunud inimestega, kes on võib-olla oma tegevused natukene kirjandus kaugemad ja aru saanud et see on jätkuvalt paljudes peades või ütleme siis seisukohtades ikkagi täiesti niisugune läbi arutamata või ikka veel niisugune natuke segane küsimus, et kas siis pagulaskirjandus on midagi täiesti iseseisvat, mida me ikka veel ei ole suutnud sellesse üldisesse eesti kirjandusse niimoodi kaanonist. Või siis on ta isegi peaaegu vastandub, et kodu, a'la kodukirjandus, nõukogude aegne kirjandus, halb pagulaskirjandus, hea et võib-olla natukene avaks seda pagulaskirjanduse kodueesti kirjanduse vahekorda just Kalju Lepiku ka isiku kaudu, sellepärast tema on ju ka oma luules viidanud päris mitmetele eesti kirjanikele Tuglasele, Paul-Eerik Rummo Kaplinskile ja nii edasi, et tema ju tegelikult suhestus selle kodueesti kirjandusega. Jah, ja võib-olla isiklikus plaanis ma mõtlen ka sellele tegelikult, et Kalju Lepiku kodus olid ka nendel aegadel, kui paljud eestlased, kui eestlased ei saanud eriti reisida peaaegu kõik eesti kirjanikud, kes Rootsi sattusid teretulnud või vähemalt ta oli nõus nendega kohtuma, oli üksikuid erandeid. Aga Kalju Lepik üritas ikkagi ka Eesti kodumaise eesti kirjandusega hästi kursis olla, oligi seda. Ja mis puutub nüüd tänapäeva sellesse väliseesti pagulaseesti ja ja nõukogude eesti kirjandusse, siis ma ei oska enam neid väga niimoodi lahutada või lahus hoida. Ja mulle isegi mõnel juhul tundub, mõne autori puhul, keda meil on välja antud tuleb isegi võib-olla meelde tuletada, et tegelikult ei elanud ta mitte kodumaal, vaid kusagil väljas. Ja ma arvan, et see kirjanduse senine eristamine, ka hinnanguline eristamine, see, mis oli meil siin alb ja hea ja kusagil vabas maailmas või läänes oli hea, et see on nagu minu meelest taandunud. Ja pigem on mitmete Nõukogude Eestis elanud autorite puhul kirjandusteadlaste vaatevälja sattumisel olnud tähelepanu all just nimelt mingisugune, mitte kirjanduslik mitt, täiesti eetiline aspekt, et on uuritud hoopiski mingisuguseid muid asju. Nii et tegelikult mind, see see pagulaseesti, kodueesti, kirjanduse ühendamatus või ühendatus nii väga ei ei vaeva enam. Ja see on hea küsimus, mind ta ka ei vaeva, aga samal ajal, kui ma mõtlen kirjandusajaloolasena seal nendele asjade peale, siis minu arvates ei ole tegelikult need ikkagi kirjandusloos kuidagi tervikuks ega, ega kokku kirjuta. Ma olen, olen jätkuvalt nagu seda meelt. Ja mis on selle põhjus, et seda on raske öelda, noh, selleks peaks olema ilmselt inimene, kes kõigepealt mõlemat poolt nagu väga hästi tunneb just ka nõukogude aegset kirjandust ja nõukogude kirjandust ja suudab seda kuidagi vaadata, noh võib-olla natukene teise pilguga, kui hea halb, eks ole. Ja suudab panna neid, et neid asju mingil moel Kõrvuti ta on ju ikkagi kaks eraldi haru, eks ole, ja ja mingil moel, kui hakkab jooksma see ikkagi 1900 kuuekümnendatel aastatel, et minu enda arusaamist mööda oli alguses ikka palju rohkem see asi pagulaskirjandus ja 60.-st aastatest hakkab, hakkab see pigem olema nagu eesti kirjandus eksiilis või midagi, midagi sellist, mida ma ei nimetaks enam pagulaskirjanduseks ja nii ka Kalju lepikule endal toimuvad sellised murdumise natukene, aga, aga noh, eriti nooremas põlvkonnas toimuvad need aga kirjanduslooliselt hea-halb see on üldse nagu minu jaoks absurdne kategooria nende nende asjade liigitamiseks. Mis ma siis pean hakkama nüüd arvama, et seesama Jaan Kross oli halb või Mati Unt oli halb või, või Paul-Eerik päris või midagi muud sellist? Ei, aga aga kokku need ilusasti nagu pandud ei ole ja noh, kui ma mõtlen näiteks selle peale jätkub panna seda Kalju lepikut tagune eesti kirjanduse kaanonist. Et see läheks väga pikale arutada, mis asi see kaanon on. Aga jälle kunagi ma olen kirjutanud ühe loo eesti luulekaanonist just ja ja sealhulgas ka sellest, et missugused on siis sellise luuleomadused, mis sobiks eesti luulekaanoni keskmesse. Ja, ja kui ma neid üle vaatasin seal noh siis umbes no ma lihtsalt ütlen mõned laused, eesti rahva südametunnistus, luule peab olema rahvuskeskne, luules on sotsiaalne ohutunne, hea kultuurikesksus, luuletaja tähti, persoon, hea käsitööoskus, tihedus, intensiivsus ja nii edasi ja nii edasi, et seal, mis ma omal ajal leidsin, oli terve hulk selliseid jooni. Neid on veel, mis annavad võimaluse paigutada, Nad olid sinna kaanoni juurde ja kui vaadata Kalju Lepiku pead, siis peaaegu kõik jooned ilusasti sobivad sellesse sellesse maailma. Nii et, et oma, oma luuleomaduste poolest sobib ta nagu ideaalselt eesti niukses olemasolevasse luulekaanelisse. Ja siis ma vaatasin veel üle, et, et kunagi see oli vist 1990 899, tehti see eesti parimate luulet, näete, niisugune edetabel või mis ilmus siis minu arust Andres Langemets ja lasi selle koostada sealt ja seal paiknes Lepik kohal number 13 üsna sümboolset ja seal eespool olid siis kõik need nii-öelda varasemast teada ja tuntud noh, suured nimed alates noh, ükskõik, kas Juhan Liivist kuni Juhan Viidingu, nii, eks ole, et, et nii, et ta kuulub, et ikkagi sellesse ka selle aja arvamuse järgi, nagu selle kaanoni keskmesse võiks kuuluda. Aga samal ajal, kui ma hakkan mõtlema, ta ikkagi ei ole seal. No tegelikult mõtlesingi siia just öelda juurde, et kui me läheks praegu tänavale ja hakkaks niimoodi küsitlema inimesi, et palun, palun nimetage eesti kirjanikke või et kas te oskate öelda, kes on Kalju Lepik, siis ma kardan, vähemalt noored inimesed ei oskaks sellele küsimusele vastata. Ma olen ise nüüd puhtalt huvi pärast küsinud erinevatelt inimestelt, et kas te Kalju Lepiku luulet teatakse, Kalju lepikut teate. Ja kahjuks väga sageli ütlevad inimesed vastuseks, et nad kuulevad, Tanime esimest korda või võib-olla nime on kuulnud, aga ei, puudub igasugune ettekujutus, milline luuletajad on. Et kui me nüüd täna oleme terve, saate tegelikult pühendame Lepikule ja, ja iseenesest saade üksinda jääb väheks, et tume Jaan Krossi pühitsesime siin suurelt piduõhtuga ja monumendi ka ja nii edasi siis tegelikult ju Kalju Lepik, Q tähendus võiks olla ju samavääriline. Aga vast me peaksime inimestele rääkima, miks. Kui tahta panna neid niimoodi luuletaja kohta küsida, et kas te teate, kes on Kalju Lepik, eks ole või noh, kas te teate mõnda sellist luuletust siis tegelikult luuletaja mäletamine või luuletaja püsimine mingisuguses mälus algab tegelikult ju mittekogudest vaid konkreetsetest tekstidest ja peavad olema tekstid, mis jäävad mingisugusel kombel inimeste mällu. Ja kui me mõtleme ükskõik, mõtleme Juhan Liivi peale, tuleb üks portsjon tekste, Lähme, Gustav Suitsu peale, mõtleme Visnapuu peale, mõtleme Paul-Eeriku peale, mõtleme Kaplinski peale Runneli, ükskõik kelle peale ma kardan, et väga vähesed oskavad näiteks üles lugeda, ma ei tea Kaplinski luulekogude pealkirju, aga terve realt tulevad meelde vähemalt mõned laulud või niisugused asjad kus need tekstid on sees. Ja ma arvan, et siit algab nagu miskisugune asi peale, et Kalju lepikule ei ole noh või ei ole suudetud. Ei ole tahetud, ma ei teagi, ütleme, see on ju kirjandusteadlaste, see on kooliõpetajate, see on kirjanduse propageerijad ja kõikide muude asi, et tuua välja tekstid, mille peale ehitada seda, seda mälu, need niisugused nõela pead, mille peale ehitada seda suuremat kooslust ja kust minna edasi. Ja, ja kuna Lepik on nii mitmekesine luuletaja, siis leiab siit noh üsna niisuguseid erisuunalisi ja eri võimalustega asju. No tegelikult lootust on, sest nüüd kui Kalju Lepiku sünnipäev 100. sünnipäev läheneb, siis koerus avatakse tema sünnikohas üks monument, mis on olnud rahvaalgatus, ta on Koeru inimeste jaoks oluline luuletaja. Ja hiljem ka korduvalt koerad külastanud, kui ta, kui ta tagasi tuli Eestisse käima. Et sellised sündmused nagu aastapäevad ikkagi võivad sellist tähendust uuesti aktualiseerida ja, ja teda esile tuua. Ja, ja noh, tegelikult muidugi siin on, ma saan aru ka küsimus selles võib-olla, et millised tekstid on parasjagu ka poliitiliselt aktuaalsed poola nobelist, sestap miilosson kusagil kirjutanud, et tema luulet lugesid vähesed, aga, aga niipea, kui nad leidsid sealt mingisuguse poliitilise rõhuasetusega tekstid, mis kohe niimoodi läks, kas siis olid nad väga õnnelikud, aga tegelikult suurem osa inimestest on üldsegi Jaa, aga samas nüüd Koeru tuli siin ka ilusti jutuks, et et võib-olla tulekski juurde lihtsalt mainida, et Koeru on siis Kalju Lepiku sünnipaik millest on ka väga-väga südamlikult tegelikult ju kirjutanud selliseid väikseid mälestuskatkeid, kuidas ta oma ema ja, ja vanaemaga seal elasid seal kiriku lähedal ja, ja kuidas ta tahtis kirikuõpetajaks saada. Aga mitte enne, kui tal on kuldhambad tekkinud, sest talle tundus, kirikuõpetajal peavad olema kuldhambad. Aga et, et võib-olla, kui nüüd jällegi tulla veel tagasi selle tähenduse juurde, et, et see, kui me ütleme, et oli huvitav luuletajad, oli mitmekesine luuletaja, et see ju üksi ei ole põhjus, miks me täna Kalju lepikut räägime, et see üksi ei ole põhjus, miks ta paguluses oli niisugune nagu kuidas öelda esiluuletaja siis või selline väga märgiline kuju, et võib-olla natukene räägikski siis, kui juba see poliitiline dimensioon sisse tuli ka sellest, et et Lepik oli ju tegelikult muuhulgas oma luules üsna programmiline. Ja muidugi aga see programmilisus oli tal väga mitmekülgne ja ma arvan, et Tiit oskab siin paremini rõhutada seda esteetilist programmilisust, luule puht poeetilist mitmekülgsust. Aga noh, kui piirduda siin poliitilise või sellise ühiskondliku staatusega, siis, siis muidugi ta oli see esiluuleta kuigi väga häid luuletajaid, kellega ta lepikut on võrreldud või tema tähendust on ju on ju mitmeid nagu Ivar Grünthal või Bernhard Kangro või või ka Raimond Kolk vähesema loominguga küll luules, aga, aga seal paistabki just Kalju Lepik silma kui selline eestkõneleja. Nii et aga selle jah, selle poeetilise või poole ma jätaksin Tiidule hinnata. Nojah, see on oluline just noh, mis me siin mitu korda oleme juba rõhutanud, et see mitmekesisus ja see noh, ütleme poeetilise poole niukse programmilisuse muutumine, kui ta alustab, siis ta alustab ju sellise noh, ütleme natuke Sütisteliku ja natukene arbujaliku ja natuke gene. Heiti Talviku noh, niisuguse nihukeste tekstidega, eks ole, mis kuuluvad sellesse maailma, mis oli enne sõda Eestis ja minu mälu pidi on kas see oli Raimond Kolga mälestustes või kus on räägitud sellest, et see oli programmiline tee nende jaoks hoida üleval seda jätkust hoida üleval, seda jätkus, kusjuures nad ei soovinud vastandada nii nagu sõja ajal noh, mõnikord oli, ütleme seal Sütiste ja ja arvujate vastandus, vaid nad võtsid nagu mõlemad üle. Ja seejärel tuleb programmiline modernism või programmiline avangardist. Kust tuleb noh, ala liimarleenist sisse niisugune täiesti sürrealistlik tekstiline hoogamine kus teksti hakatakse ehitama kultuurimärkide peale ja, ja nendega mängima nende asjadega. Terves muinasjutt tiigrimaast, mis minu arvates on ikka nukukoguna mõelda, siis see on absoluutne tipp, see on eesti luule üks üks tippkogusid absoluutselt, kogusid täiesti kindlalt kohe. Ja seal on muusikat, seal on laulu, seal on mälestusi, seal on vanas kirjaviisis mänge, ühesõnaga see tuleb selline programmiline mängimine, mis tol ajal tuli just näiteks Põhja-Euroopas ka Soomes näiteks tulise modernism sisse ja Lepik on näiteks selles mõttes täiesti noh, nii-öelda õiges hambas või õiges laines, ainult et ta tuleb panna siis nagu selle Põhjamaade taustale. Tai laena seal minu arust suurt midagi, aga, aga ta on samas laines samas laines nende asjadega. Ja siis hilisem, mis minu arvates ja, ja minu jaoks on oluline, on, on see, kui ta noh, vahepeal tulevad, võib-olla mitte see nii, nii, nii olulised asjad, aga, aga siis, kui ta läheb järsku seal kuuekümnete aastate keskel läheb järsku siis rahva laululiseks enne sõda on kahanenud, eks ole. Aga see on jällegi kuidagi niisuguses väga selges sünkroonis täielikult sellega, mis toimub Eestis. Natukene hiljem tulevad isegi Eestis need vana rahvalaululood, eks ole, tuleb folkmuusika ja kõik muud sellised asjad, mis on omavahel noh, mingil moel seotud kuigi jälle mitte mitte otse ja kus minu jaoks on nagu, nagu lepingu väga oluline murdumine. Mitte bordumine halvas vaid heas tähenduses detail ju, väga maskuliinne luuletaja oma oma olemuselt ja siis võtab ta järsku seal eestinaiseliku regivärsi, sest eesti regivärss on ikkagi naiste laul ja toob selle nagu nagu sinna sisse ja hakkab selle peal mängima ja saavutab sellise kummalise ambivalentsi selle inimeste inimeste teadvuses, kes, kes seda loevad, et minu jaoks need on väga sellised niuksed, programmilised murdumised, programmilised muutumisel, mis on, on väga selgelt sünkroonis sellega, mis toimub maailmas ja maailmas ja Eestis ja seda ma pean nagu, nagu oluliseks, et selles mõttes vot kui ma hüppan hetkeks paguluse juurde, siis noh, modernistlikud muutsel modernistid on väga tihti olnud pagulased tegelikult sajandi algusest peale, kas vabatahtlikult või sunniviisilt, aga nad on olnud pagulased ja selles mõttes nagu Lepik ühendab kummalisel moel sele paguluse ja siis rahvusluse. Ja see ei ole sugugi mitte tavaline nähtus, aga see on üks hästi põnev niisugune kooslus minu arvates seal sees. Nojah, ta võttis pagulasena, kes tegelikult väga paljud ju ei pruukinud kohaneda asukohamaade eluoluga ja, ja sisse elada, aga, aga tema võttis sealt nagu sellest ka asukohamaa Rootsi Põhjamaade üldsekult tuurist kirjandusest siiski sellega kursis olles ja tal oli väga korralik raamatukogu, ma olen Kalju Lepik, kusjuures käinud tema kodus ja, ja see raamatukogu, mis algas tema kabinetist, mis oli põhiliselt Eesti-aineline, siis nagu, nagu niimoodi avatus teistesse tubadesse rohkem Rootsi, Põhjamaade ja üldse maailmakirjandusega. Ja just sellised tollaseid soome, rootsi luuletajaid paistis seal ka silma ja näiteks üks autor ja, ja ka muusik, kellest ma teadlikuks sain just Kalju Lepiku juures aastal 1990 jätan luuletaja oli Leonard tõuen, keda on siis seal ka kuulasime ja Goeni luulekogud olid ka vähemalt üks luulekogu oli ka Kalju Lepiku riiulis, nii et ta oli selle asukohamaaga. Jah, aga no go on juba, näitab, tähendab mida ta jälgis, eks ole, devon kuulub ikkagi kontrakultuuri, kuulub folki, eks ole, kuulub protestimaailma Ferestu, ideekman hätta, nüüd hektari, eks ole, et Berliin ja nii, et, et see, see näitab, mida ta nagu jälgis ja, ja millega ta vähemalt kas neid otseselt sedasama mängu mängis, aga millega ta suhestas ennast ja, ja kui vaadata tema tolleaegseid luuletusi, noh, kus on need kõik, need keeled lähevad segamini ja rehkivad hääled ja eeslid ja trummid ja muud sellised asjad, siis see on sama maha ilm. Ja tegelikult üks mõte mul oligi küsida teie käest seda, et kui te nüüd Jaanika, sina tegelikult ju praegu hetkel lepikuga tegeled ka selle poole pealt, et koostad raamatut temast, mitte otseselt, tema luulest, aga, aga mälestusi, artikleid, meenutusi, et, et millal inimestel on lootust selles seda raamatut lugeda saadav, küsin võib-olla alustuseks. Me alustasime Brita Meltsiga raamatu koostamist ka tehniliselt poolelt veebruaris, kui viimane aeg oli veel midagi kätte saada ja kõik oli veel avatud ja, ja Aino Lepik, Kalju, Lepiku tütar siis meid väga tänuväärsel kombel aitas, andis materjali kätte. Ja see raamat, mis nüüd on niimodi mustand, poognates küljendatud, koondab siis Kalju Lepiku, mitte luule, see tähendab tema mälestuslikud kirjutised, tema esseed, arvustused, kõnet, ettekanded, millest suurem osa on küll ilmunud ajakirjanduses, aga on ka neid, mis on tegelikult seni ilmumata ja, ja noh, see on siis nagu selline täiendusköide Kalju Lepiku luulele, mis tegelikult ikkagi Kalju lepikut kui isiksusest täiendab seda pilt tiimis on, aga, aga ei muuda seda, sest see on kõik ikkagi isiksus on üks Kalju Lepik on, on üks, et tal ei ole nagu mitu rolli, ehkki ta väljendab ennast nii tuules kui kui ettekannetes kõnedesse siin tulebki võib-olla välja just see, tema kui kõneleja autoriteedi roll, ka mitte luules, kus ta oma sõna võtab. Aga seal temast endast mälestusi ei olegi tema kohta räägitud. Ei, ei, ei ole, see on Kalju Lepiku oma teksti. Ja sest see on väga huvitav, et lepikust kui otsida materjali, esiteks seda ei ole ülemäära palju ja teiseks valdavalt on need ikkagi tõesti tema loomingupõhised, et lepikust inimesena leiab ju materjali päris vähe, et, et kas see on huvitav olnud ka üks tema programmiline soov, et temast ei olekski nagu eriti palju selliseid mälestusi või jutte liikumas ei. Ma arvan, et ei ole. Ma arvan, et, et ega, ega Kalju Lepiku eluga ei ole seotud mingisuguseid erilisi intriige. Et ta on elanud ikkagi oma loomingu, oma vaadetega, oma missiooniga nagu raamatu pealkiri, raamatu pealkiri ilmselt tuleb olla valvel inimsuse eest elanud selle ideaali ja missiooniga vastavuses. Ja tegelikult ta ei ole vältinud seda, et temast ei kirjutataks. Muuseas, selles raamatus on ka õige palju intervjuusid Kalju Lepikuga, kus ta ikkagi endast räägib ja on ka mõningad mälestuskillud. Ja lisaks on muidugi ilmunud tema kohta ka kahes trükis selline lühimonograafia, kus on elu ja looming niimoodi lühidalt sees Arvo Mägi sulest, tema lähedase kolleegi ja sõbra sulest. Ja lisaks siis muidugi ajalehes teataja Rootsis ilmunud ajalehes teataja on tegelikult küllaltki palju sellist sellist minimaalset materjaliga Kalju Lepiku kohta. Raimond Kolk on muidugi oma mälestustesse temast kirjutanud kui lähimast sõbrast ja Ilmar Talve, kellega ta kõige meelsamini suhtles ja Harri Kiisk, ajalehed, peatoimetaja, kes on ikkagi väga isiklikke seiku Kalju Lepiku elust kirjutas. Tänud ja mis ka Kalju Lepiku enese poolt nagu kinnitust leidnud, et lähedane sõber tundis teda nii hästi, et et isegi oletas, mida ta võis ühes või teises olukorras öelda ja, ja siis Kalju Lepik on seda hiljem kinnitanud. Minu jaoks oli ikka olnud talve Kolga mälestused siis need asjad noh, mis puudutavad lepitut ja minu arust, kui alustada näiteks tolleaegse noore pagulaskultuuri sisseminekut, siis mina alustaksin neist kahest. Ja just Ilmar Talvega on mingisugune eriline paralleelsus ka nende loomingus olemas, kuigi talve kirjutas ainult proosat ja talve esimene proosaraamat ainult inimene neljakümnendatel aastal. Tegelikult väljendab neid samu meeleolusid proosas, mis Kalju Lepiku varasemalt. Aga kui me nüüd räägimegi luuleraamatutest, siis ega teile teadaolevalt ühtegi värsket uustrükki kordustrükki Kalju Lepiku luulest ei ole nüüd tulemas. Jaanika rea ei, mina ei tea küll, kas tulemas ja Kalju Lepiku luule on tegelikult tervikuna, aga välja antud valguse riie ei vanu pealkirja all Ilmamaa kirjastuselt, nii et ma ei tea, kas neil seda, seda, seda seal on või peaksid nad kordustrükki tegema. Ega nüüd mina ei tea, et oleks mingisugune eriline lademetes käsikirju, luule, käsikirju ikkagi, kui, kui Kalju Lepik kirjutas luuletuse, arvas selle valmis olevat ja, ja siis see läks selleks. Ja sellisena on ka mitmeid-mitmeid, trüki üle elanud kogutud luuletusi ja nii edasi, nii et et midagi nagu selles mõttes uut tulemust ei ole. Iseasi, kui vanad on otsas. Vana kindlasti otsasse valguse riie on ilmselgelt otsas, sellepärast et minul sattus kuidagi niimoodi, et mina seda õigel hetkel ei ostnud pärast kusagilt ei saanud, kuni lõpuks antikvariaadist leidsin ühe eksemplari, et oleks muidugi vaja ühte tõepoolest sellist kaanonit loovat, valitud luuletuste kogu päris kindlasti kohe. Mõtlengi seda, et kui, kui kättesaadav on nüüd Lepiku luule sellele inimesele, kes näiteks meie saadetki kuulates mõtleb, et võiks nüüd ikkagi seda lepikut lugeda, et, et loodetavasti raamatukogudest siis ikkagi veel leidub neid, sest tõesti valikkogusid on ju ilmunud ja kogutud luuletusi on ilmunud. Aga kui nüüd inimene hakkab seda lepingut lugema või üldse, kui meie oleme seda nüüd lugenud, et võib-olla paari niisuguse sissejuhatava lausega võiks ära märkida, et mis näiteks teile Lepiku mitmekesisusest on korduvalt juttu olnud, et mis selles mitmekesisuses näiteks teile on eriliselt meelde jäänud või meeldinud, et mida võiks esile tuua Sist lugemiselamusena, ütleme nii. Ma tulen siis tagasi uuesti selle juurde, kus ma juba olin, et minu jaoks on muinasjutt tiigrimaast ikkagi selline kogu, aga kui nüüd hakata kellelegi pakkuma seda, et alusta sellest, siis ma kardan, et inimene pärast seda enam väga palju lugeda ei taha. Sest see on ikkagi küllaltki, mitte keeruline, aga see on ikkagi modernistlik luule, mis, mis nõuab sellist lugemisviisi, mida Eesti koolides kahjuks siiamaani ei õpeta. Vaata üleüldse seda on vaja õpetada seal nagu moodsa kunstiga, mille vaatamist tuleb õpetada, aga kui, kui võtta mingid realistlikumad noh, sellist asja siis ütleme näiteks mängumees oleks ju väga hea alustuseks, kus on noh, niisugust lihtsat reamia, lihtsat rütmi ja teatud niisuguse tugevaid tundeid ja ja, ja kõikvõimalikel ka niisugust keelt, mis võiks pakkuda noh, ütleme natukene kõditust või midagi muud sellist. Et siis võiks sellest alustada, mina ise ausalt öeldes, kui ma mäletaksin, ütleme, et millest mina alustasin ise omal ajal olid hoopiski need 60.-te aastate kogud lihtsalt sellepärast, et mingisuguse imeliku juhuse tõttu ma sain need kõigepealt kätte ja hakkasin sealt lugema, aga kui kellelgi pakkuda, siis ma kindlasti seda ei soovi ja päris kindlasti ma soovitan mitte alustada viimastest kohtadest. Jah, ilmselt küll jah, võib-olla tasuks alustada päris algusest ja vaadata neid selliseid lugeda neid, selliseid just nimelt mängumeest ja topsisõbra matust. Midagi sellist võllahuumoriga kui isegi ja siis tulla tulla ajas lähemale ja muidugi vaat ma rõhutaksin, tegelikult siin tooksin veel ühe seose sisse ühe et, aga mida, keda me ei ole vist maininud, seni see on Henrik Visna puu. Et või Visnap puuluule kellelegi meeldib siis tegelikult noh, minu jaoks nii esteetilises mitmekesisuses kui ka sellise ideoloogilise, rahvusliku programmilise luulena Kalju Lepik on just andanud edasi seda, seda Henrik Visnapuu mitmekülgsust küll teistmoodi lepikulikult, aga ikkagi rõhutades nii oma luule, sellist poeetilist ja, ja eriti võib-olla just kõlapildi poolt kui ka rahvuslust ja me teame ju ka näpud väga mitmekülgse luuletajana ja musikaalse luuletajana, ta on ka väga palju viisistatud ja ja sealt edasi edasi siis, kui Visnapuu lahkus 51. aastal New Yorgis siit ilmast, siis mina näeksin just Kalju lepikut sellise programme rahvusluse ja esteetilise mitmekülgsuse luuletajana. Tuli lihtsalt sellega meelde veel üks selline väikene seik, et Hando Runnel, kui võtta need varased luulekogud, siis seal on väga palju tegelikult sarnasust, et kui kellelegi meeldib selline Hando Runneli, noh, nii rahvuslik, aga just selline natuke ütleksime lorilaulik luule, mida on suhteliselt kerge vastu võtta. Et siis selle kaudu on väga kerge endale noh, niukseid seoseid, seoseid luua. Aga Hando Runneli seos on minu meelest olemas ka selles, et no sellest rahvuslikust seosest on juba juttu olnud, aga lepikul on ju seda palju esile toodud üks täiesti selge läbiv ja minu meelest tema poolt ka teadlikult rõhutatud kujund on ju see mullakujund, mis ta otseselt seob ka ju Hando Runneli erinevate luuletustega või loominguga, et üldse on, on Lepik, oli mõned väga sellised pidevalt korduvad kujundid luules, et üks on seesama mainitud muld. Surma on tal väga palju ja väga oluline korduv motiiv on ju ka muusika, millest me oleme juba rääkinud juba pealkirjade kaudu, aga samal ajal Tiit, sina oled lepiku loomingut vaadanud just selle poole pealt, et kui me nüüd karunneliga siin võrdlesime, Runneli, et on väga palju viisistatud, aga lepiku luulet ju ei ole eriti palju viisistatud. Ei ole eriti palju, Jaanika väitis, et ta just otsis välja mingisugused numbrid, ütle need numbrid vahele. Bibliograafiate andmetel on Kalju Lepik kutt viisistatud, no see on selle bibliograafia andmeil, kus tegelikult iga kirja all võib olla mitu laulu ka. Aga Kalju Lepiku personaalnimestikus on, on 32 aasta seisuga 2000 on 32 ühikut. Või nimetust ja Runnelit on üle 300, et umbes umbes 10 korda rohkem. Aga ma rõhutan siin veelkord, et siin iga selle kirja all võib olla mitu laulu, mitu, mitu viisist. Aga noh, erinevus on väga selge, eks ole, noh niisugune ja jah, ma kunagi mõtlesin selle üle ja see arutlus algas ka sellest, et noh, Runnel väitis ise, et lepingut ei saa nagu viisistada, et muidu on nad väga sarnased miskipärast nagu ei tule. Ja siis mina hakkasin mõtlema, et millest see võiks olla ja siis ma sain aru nagu kõigepealt ühest asjast lepiku värss lonkab. Nagu ma ütlesin, Rundelei long Runnel on selline rahvalikult moel lauldav, eks ole, aga lepiku värss lonkab selle, selle et ei ole niisugune korralik silbilise rõhuline rütmist, mille alusel saaks laule teha ja talle ei saa tihti ka neid niisuguseid ja noh, nii-öelda täitesilpe juurde lisada, mida rahulikus laulus tihti tehakse selleks, et, et rütm nagu klapiks. Et see on nagu üks selline asi tegelikult nii pärsi, tehniliselt on see lihtsalt rõhuline rõhuline luule suuresti ja läheb tagasi see, see sellised keerulised rütmi, modulatsioonid, mis tal on tegelikult algusest peale ka nendes üpris nii-öelda rahvaliku tüüp tekstides sees, see läheb ka tagasi näiteks Visnapuu juurde ja ka natuke võib-olla Semperi juurde, aga noh, Semper ilmselt oli vähem tuntud luuletaja tol ajal, kui, kui Lepik nii-öelda alustas. Päriselt, eks ole. Aga täna hommikul ma hakkasin mõtlema, et seal on üks asi veel, mida, mida Lepik teeb lepiki jätab nagu välja asju. Et vaat, seesama, et kui sina paneks mingeid täitesilpe juurde, et siis läheks asi korda. Aga ma saan sinna panna tihti tavalisi sõnu, lihtsalt tavalisi sõnu ja ma saan teha ilusaid selliseid värsse, kus need sõnad on olemas, aga lepi, kätav need sõnad lihtsalt sealt välja plärtsti. Nii nagu modernistlikus kirjanduses on tavaks, et teha niuksed laguuni või haug sinna sisse ja siis see ei ole enam niisugusel viisil nagu, nagu laulda, aga samal ajal on ta jube hästi lauldav. Tšassina. Ta on täiesti niisugune džässi ilik meloodia, kus kogu aeg käivad modulatsioonid, kus varieerida küsitakse, kus vahepeal tulev improvisatsioon lastakse asjad liikvele, siis tulevad need juhtlõngad, nagu on, on džässi improvisatsioonilised, mingisugused juhtlõngad tulevad jälle tagasi, siis minnakse jälle improviseerima, see on selline kontrollitud improvisatsioon, nii nagu nagu Charyson. Et selles mõttes, kuidas on Lepik nagu noh, ütleme jälle oma aja luuletaja just noh, tol ajal ütleme, kui see piibop ja tulid viiekümnendatel ja piitnikud hakkasid kasutama seda Tšassilikke, noh, niisuguste rütme ja tausta oma oma luules ära, aga see läheb ka tagasi sajandi algusse, nii et seal on jah, niisugune niisugune vahe, et selles mõttes, kes oli, oli Ando Runneli õigused. Et mingis mõttes Lepik ei ole rahuldav, aga ta ei ole just nimelt lauldav, nii nagu Runnel. Aga ta samal ajal oli Ise väga suur muusikaarmastaja, kas ma mäletan õigesti kuskilt, et ta tahtis, vist ise isegi unistas natukene muusikuks saamisest? Ja ta tekstid laulusid täis ja tantsusid täis ja muusikat, täiskogu aeg, slaavi tants koguni ja tantsunumber üks. Selle musikaalsuse kohta mulle näib kogu aeg, et, et ma ise olen muusikas suhteliselt võhik ehk lihtsalt kuulajana oma oma lemmikutega, aga mulle näib kogu aeg, et see, et Kalju Lepiku luule on tegelikult sisemiselt väga musikaalne, et noh, me, mis me leiame sealt kantaat, viljeleja inglikoorile ja me leiame, et noh, mina tunnen, härrased džässi, Tšassilikke improvisatsioon ja tõepoolest nagu tiita ütles ja ja ma tunnen sealt ära Ferans risti näiteks mingi mingid sellised improvisatsiooni või interpretatsioonis ka juba olemasolevate luuletajad tekstide ainetel, kui need on kellegi mälestuseks või kellelegi pühenduseks kirjutatud, milles siis on jälgitav selline nagu sellise õige või täiusliku või viimase sõna otsimine, et need kompositsioonid, luuletused kui kompositsioonid on tihti sellised liikumised õige sõna väljenduse õige sõna leidmise ja parema väljenduse poole. Ja sellega seoses mul tulebki meelde, et see ei olnud, et ta ei tahtnud muusikuks saada, vaid ta just nimelt mõtles heliloojaks saamise peale. Kas asja siia juurde, ütleksin, et üpris münte omale, nagu hämmastas, vaata kui eesti rahvalik laul on üldjuhul valss ja lepikuland polka palju rohkem polka Laanetsest Sibide kõrtsis kuulus marupolka osa kohe nüüd lahti, löö nüüd tantsima lähevad Sibid, eks ole. Ja teine asi mul on kogu aeg algusest peale tohutult meeldinud üks luuletus mis käib niimoodi, et rikkad rajasid riigi kadriorule tiigi, kõik oli õige, aus paus. Vot see on niisugune, väga selge, noh nii nagu oleks muusikat noodistatud. Järsku nüüd Peapaus siin vaesed rajast, riigi, Kadrioru tiigi jätet ja kogu aeg kordub, see sõna paus seal sees on väga niisugune, noh, muusikaliselt ehitatud väikene ja, ja, ja lihtne tekst iseenesest, aga tohutult kihvtilt kokku pandud. No meie saateaeg hakkab kahjuks. Isamaa, aga meil on piisavalt aega, et sisse juhatada nüüd saadet lõpetama jäävad kaks muusikapala, mis ongi sobiv lõpetus sellele muusikaalasele jutule. Ja kõigepealt kuulame Jaanika sinu poolt välja valitud muusikat. Kas sa räägid paari sõnaga, millega tegu? Ma arvan, et see on vist nüüd Tõnu Tepandi loodud esitluses mängumees Kalju Lepiku tekstidele. Jah, aga Tiit, sina pakkusid hoopis teistsuguse loo, tähendab, see oli juba pakutud. Ma oleks hea meelega selle pakkunud, sest et seal on selline laul, mis on mind alati nutma miskipärast ajanud. Nii kurb lugu ja, ja sellise lauluna kuidagi ääretult mõjuv ja niukene folgilikus ja Tšassilikus Liisi viisist toodud, aga lakkusin hoopis Stahli paakerid, eksis piibopi saksa fonisti, Räpul from the häppi just et noh, ega seda lugu iseenesest ei saa nagu iseloomustada, eks ole, aga sealt tunneb ära need Tšassilikud rütmid, mis minu arvates võiksid olla olulised lepiku niukse niukse taustal ja millega minu jaoks seostub üks, üks selline luuletuse, milles, milles on all sadamas on veinibaar, kus tantsib võõras neegritar, eks ole, ja see, kuidas neegritel seal tantsib ja kuidas muusika rühib ja kuidas teises nurgas, siis tuleb see list sinna sisse. Et see, see kuidagi seostub minu jaoks väga tugevalt nagu nagu lepik. Jätame saate kuulaja siis kuulama valitud muusikapalu. Ma tänan selle vestluse eest. Kirjanik ja kirjandusloolane, ajakirja looming, peatoimetaja Janika Kronberg ning ajakirjandus keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste. Ühtlasi tuletame ka meelde, et kolmandal oktoobril toimub Kalju lepikule pühendatud konverents Koerus. Kellel võimalik, võib siis sellest konverentsist ehk osa võtta. Saade on loetud ja kirjutatud, mina olen Maarja Vaino kuulmiseni. Tulekool suleti juukse ja tulesurmateele. Too tulekool sule uks ja tulesurmateele. Uus kaasa viiulit mängis raagus riiulit vähendis. Küla pole. Mänguküla. Kuule kuule see ja tule. Ka see oli ju? Ka see. Küünla. Saali. Nurka. Ei. Saa. Täi külas kuule. Küla poole. Ruuld koori puhu tooli. Tooli. Pall ja saali kus ta Sai ja ta ei saa ju muss. Ja siis me ka toorjuust punaste. Punaste me. Ka. Õhtu tulekul suleti juukse. Ja tulesurmad. Loetud ja kirjutatud.