Eligaja tere, head klassikaraadiokuulajad, algab saade helikaja. Mina olen Lisepterilt ilusal lehelangus, kuul küsime, kuidas jätkata muusikuteed, kui kontserdielu näitab kokkukuivamise märke. Sel nädalal kogunes 400 liikmeline vabakutselistest muusikutest koosnev orkester Briti parlamendihoone juurde. Mängis 90 sekundit muusikat ja kaks minutit vaikis. Selleks et rõhutada muusikatööstuse rasket olukorda koroonaviiruse pandeemia ajal. Uurime, milline on olukord Eesti muusikaelus. Arvustamisel on Eesti riikliku sümfooniaorkestri Paavo Järvi ja Kirill Kersteini kontserdiõhtu Tšaikovski. Muusikaga head kuulamist heliga. Hurra püüdsime. Teisipäeva, kuuenda oktoobri õhtul kõlasid Estonia kontserdisaalis suured vene triot. Sarjas i nagu interpreet esines trio koosseisus viiuldaja Katariina Maria Kits, tšellist Rasmus Roots ja pianist Sten Lassmann. Kavas oli Rahmaninovi esimene trio, leegiline Šostakovitši teine klaveritrio ja Tšaikovski klaveritrio A-moll. Oma muljeid jagab Andres Mustonen. No ma olen tegelikult täiesti pohh. Me elame sellises kultuuriolukorras, kus siis tulevad niuksed, noored inimesed, kes tegelevad kõige tõsisemate sema teostega, siin ju käib ju niisugune nutmine ja halamine käib ju kogu aeg, et kuhu noored lähevad või mida teevad või mis muusikat nad mängivad ja, ja aga noh, sellepärast, et neid teoseid ei mängi siis kui akad eile harjutama. See põhiline asi on see, kui kuulata Tšaikovskit Riiad, siis need inimesed peavad olema juba niimoodi, nii nagu need käima õppisid, hakkasid juba muusikaga tegelema, siis on võimalik seda ja see tuli kõik välja. Kõigepealt muidugi see ettevalmistus, seda oli tunda väga-väga tugevat ettevalmistust, mis mulle torkas silma ette nendele muusikutele, kõnetab nihukest asja, mis on neile oluline, nad nagu saad aru sellest, see ei ole see, see koolitarkus, eks ole, ainult et see on midagi muud veel igal juhul ma olen väga õnnelik, et selline generatsioon ja sellised inimesed on olemas. Igal juhul soovin tõusta kuidagi veel mingisugustesse aimamatesse, tabamatutesse, maa ilmatesse. Neljapäeval, kaheksandal oktoobril kohtusid ERSO kontserdil maailma muusika tipud dirigent Paavo Järvi ja sel nädalal grammofoniauhinna pälvinud pianist Kirill Kerstein. Pjotr Tšaikovski muusikale pühendatud õhtul oli ettekandel pidulik kroonimismarss, teine klaverikontsert ja esimene sümfoonia talveunelmad. Kontserdil käis muusikateadlane Aare Tool. Milliste mõtetega ta Estonia kontserdisaalist lahkus? No esimene mulje on loomulikult see, et ja üldse, et kontserdid praegusel ajal toimuvad seega see nii enesestmõistetav ei olegi, kui vaatame mujal maailmas, toimub siis mõned orkestrit, mõned ooperiteatrid on oma kavad tühistanud kuni isegi järgmise sügiseni. Nii et esimene mulje loomulikult oli positiivne, kas või juba seetõttu, et üleüldse midagi toimub, ERSO ei ole nendel vahepealsetel kuudel oma kunsti minetanud ja ikka täidab oma funktsiooni jätkuvalt edasi, nii kui seal praegustes võimalustes on, on mõeldav. Laval oli Eesti riikliku sümfooniaorkestri pisut vähendatud koosseis nende ees, dirigent Paavo Järvi, keda Eesti publik armastab, ootab orkestri, et milline see kunstiline tase sellel õhtul oli. Jah, kõigepealt orkestri koosseisus, see oli tõepoolest väiksem, keelpillirühm koosnes 30-st mängijast umbes ja orkester kokku, siis oli ligikaudu 50 liikmeline, nii et tõepoolest vähendatud koosseis, nagu ma aru saan, on see osaliselt ajendatud ka praegusest ajast, sest ükski ettevaatusabinõu ei ole ju amet praegusel ajal liiast. Aga esialgu võisu mõelda ka seda, et järsku see on hoopiski kunstilistele esteetilistel taotlustel, sest selles ei oleks midagi imelikku, kui eelistada selle repertuaari puhul ka hoopis väiksemat keelpillikoosseisule. Kuidas selline Vaizzaikovskile pühendatud kava põhjus? No see on loomulikult alati huvitav, kui võetakse ette üks helilooja, siis minnakse selle ühe heliloojad keskselt jah, sedapuhku siis Tšaikovski tema klaverikontsert number kaks ning sümfoonia number üks solist Kirill Kerstein tegelikult ei olnud ju esialgu plaanitud, esialgu pidi ju olema solistiks hoopiski Tõnis Matsujel. Aga noh, jällegi aeg oli selline ja ettenägematu seal palju. No samas selles, et nüüd Kersten oli ERSO-s solistina just nimelt Tšaikovski teises klaverikontserdis iseenesest ei ole midagi ootamatut, sest Kersten on ju teada-tuntud kui Tšaikovski klaverikontsertide spetsialist, võib öeldagi, tema viimase aja tegevusest on rahvusvaheliselt ja kõige rohkem nii tähelepanu saanudki ta neid kontserte plaadistanud, neid palju esitanud olnud, nende võib öelda isegi eeskõneleja ja noh, kui rääkida sellest, et mille poolest Kiril Kersteini tuntakse, millega ta on tähelepanu äratanud, siis selleks teoseks on olnud just nimelt Tšaikovski esimene klaverikontsert. Sest just tema on see, kes on kõnelnud selle teose esialgse 1008. 79. aastal loodud versiooni eest. Sest teatavasti see variant Tšaikovski esimese klaverikontserdist, mis on kõigile nii hästi teada, ei ole ju sugugi ainus ning tegelikult paljugi on sellest teada-tuntud versioonis niisugust, mille toimetajad on sinna juurde pannud ja mis võib-olla ei pruugi täielikult edasi anda Tšaikovski enda eelistusi. Niipalju kui nendest teame. Aga just nimelt jah, Kerstin on kõnelnud selle 1279. aasta versiooni eest ja just nimelt rõhutanud esimese klaverikontserdi puhul seda, et ei ole see midagi niisugune meeletu jõuga ilunumber, vaid selles on ka palju just nimelt lüürikat juurde lüürikat. Ta püüdnud seal esile tuua sellele teksti kriitilisele väljaandele tuginedes. Ja see teadmine ei ole ju sugugi asjata ka siis, kui me läheneme debainterportatsioonile nüüdsel kontserdil sest just nimelt ka Tšaikovski teisele kontserdi puhul oli tunda, kuidas ta üritab seda lüürika sealt üles leida, kuidas ta püüab just selliste kammerlikumaid poolt esile tuua ja mitte seda tõlgendada just niisuguse massiivse virtuoosse jõunumbrina, nagu see sageli kipub olema mõeldud jah, Kersteine Tšaikovski spetsialistina mingeidsuguseid üllatusi sealt oodata selles mõttes ei olnud võimalik, loomulikult ta tuleb selle repertuaari ka suurepäraselt toime. Seegi esitus, nagu öeldud, pani rõhku just nimelt Tšaikovski teose lüürilisemale poolele, nii võis seda tunda. Noh, võtame näiteks kolmandas osas selle episoodi, kus klaverit punkteeritud rütmi, teemat mängib, seal kratsioozan sinna juurde märgitud ja just nimelt kratsioosas Kerstentsed esitaski, sugugi mitte alati seda nii ei tehta. Aga nagu öeldud, Kersten jaoks on ju ka tulenevalt tema tööst Tšaikovski esimese klaverikontserdiga need tekstikriitilised nüansid väga olulised ja ma usun, et küllap ka selle teise klaverikontserdiesitusel puhulda just püüdis läheneda võimalikult läbimõeldult ja ja midagi juhuslikku selles esituses teksti osas ilmselt olla ei saanud. Milline oli solisti, dirigendi ja orkestri koostöö? Koostöö on siin oluline märksõna tõesti, sest teatakse seda kontserti paljuski ka selle põhjal, mis toimub sele aeglases teises osas ja mille poolest on see eriline seetõttu, et seal ju on Tšaikovski lahendanud selle teose väga huvitaval moel. Seal on tegemist tegelikult solistide trioga, sest esialgu, nüüd, kui seda kuulasime, siis hoopiski kuulsime seda, kuidas orkestri kontsertmeister Triin Ruubel soleeris kõigepealt siis lisandus talle tšellorühma kontsertmeister Theodor Sink ning siis ka klaver, Kerstin. Nii et teises osas on meil tegemist hoopiski, tõi aga selline huvitav lahendus ja ka kindlasti orkestri selline asetus, kus esimene viiuli tšellorühm on kõrvuti, mitte siis teineteise vastas, see asetus samuti ju tulebki suuresti kasuks sellele, et, et niisuguste ansamblit koos hoida. Tegemist oli Eesti riikliku sümfooniaorkestri 94. hooaja vist juba viienda kontserdiga. Kas sul on õnnestunud veel kuulamas käia sel sügisel? Ei, sellel sügisel olin ERSO kontserdil esimest korda, aga eks vahepeal on õnnestunud ka kuulata nende peedi kontserte, mida nad ju vist alates aprillist-maist. Nad on ju andnud kõigepealt Youtube'is, aga neid ju ka pidavat neil olema oma kanal ERSO punkt TT, et selline veebiplatvorm. Nojah, iseenesest ju selles ei ole midagi uut. Nii mõnelgi Euroopa orkestrile on niisugused platvormid olnud juba ammu ja kui sellest epidemioloogilisest pärast mingitki kasu võiks olla, siis see, et ka lõpuks need kanalid on siis võetud kasutusele. Vahepeal on orkestri peadirigendiks saanud Olari Elts, Paavo Järvi intervjuus klassikaraadiole ütles, et veel kõlab ERSO-st tema isa kõla. Kas sina tajud juba mingisuguseid uusi tuuli orkestris? No orkestri kõla vormimine võtab palju aega, jällegi kui nüüd mõelda ajalukku, siis Berliini Filharmoonikute, aga kuidas see oli, kui Karajan lahkus head vaada, tuli siis ju suuresti saavutati see erinevus kõlas või, või kuidas seda kirjeldada sellega, et suur osa ka orkestri liikmetest muutus, nii et jah, sa koosseisu säilitades mängulaadis midagi kardinaalselt muuta, küllap on keeruline ja seetõttu ka ei tõttaks võib-olla seal mingisuguseid suuri erinevusi nägema. No võib öelda, et selle kontserdi põhjal küll mingisugune erinevus on, aga see on just tingitud sellest väiksemast koosseisust ja kõlapilt oli üsna üsna meeldiv, sest väiksema koosseisu puhul küllap ka ju on võimalik siis mängijaid kuidagi selekteerida, kuidagi valida, panna kokku mingisugune nii-öelda kontsert, koosseis ja selline väiksem koosseis, peab ütlema, et vähemalt selle repertuaari mari puhul ennast isegi üllatavalt õigustab. Viimased uuringud näitavad seda, et muusikatööstus pisut kuivab kokku lihtsalt sellest tingituna, et kontserte on vähem. Kontserdielu on olnud teataval pausil. Kas sinul, muusikateadlasena on kindlus oma alal jätkata? Muusikateadus on selline ala, mis eriti muusikateooria, mida ma ikka südames kannan, et selle juured ulatuvad jah, kuhu Pythagoras aega tegelikult need läbi mitme aastatuhande muusikateadlane võib küll olla siin üsna muretu ja ka tegelikult muusikud, ma tuletan meelde, et nüüd, kui võib-olla ütleme nii-öelda live kontserdid nendega on muret siis ehk võib-olla sagenevad visiidid salvestusstuudiosse? Noh, suure koosseis ka võib-olla seal võib ka tulla selliseid ettenägematuid asjaolusid, aga näiteks väiksemate koosseisudega salvestada midagi, miks mitte kasvõi näiteks Eesti muusikat võiks ju mingisuguse salvestusprojekti ettevõtet. 1926. aastal töötas Ameerika Ühendriikide kinodes 22000 muusikut, kes moodustasid terve viiendiku Ameerika muusikute föderatsiooni liikmeskonnast. Nagu kirjutatakse, 1939. aasta teise oktoobri Postimehes oli kinoorkestritele Te kirjutatud meetrite viisi muusikat teha. Nad mängisid vastavalt filmitegevusele näiteks 30 meetrit õrna muusikat armastusstseenide jaoks või 50 meetrit kärarikast muusikat. Mässus stseenide jaoks. Oli inimesi, kes käisid kinos muusikat kuulamas. Esimese helifilmi tulek muutis aga kõik. Nelja aastaga kasvas kinode külastatavus 50-lt miljonilt nädalas 90-le miljonile nädalas ning miski ei viidanud igatsusele tummfilmide järele. Need tuhanded muusikud, kes mängisid tummfilmidele saadet, jäid töötuks. 1927. aastal algatasid muusikud Saint Louisis kaks edukat streiki helifilmide vastu. Sel ajal oli muusikute ühendusel küllalt võimu ja nad võitsid seitse nädalat, mil muusikutele maksti palka, olgugi, et sel ajal kasutati juba filmides heli ning muusikud ei mänginud nootigi. Sarnaseid kokkuleppeid sõlmiti ka mujal. Mõnes kinos maksid näiteks omanikud orkestrile, et nad mängiksid 90 sekundit filmide vahel. Aga see pidu ei kestnud kaua. Kahe aastaga oli enamik filmimuusikutest töötud. Sel nädalal, kuuendal oktoobril 2020 kogunes 400 liikmeline vabakutselistest muusikutest koosnev orkester Briti parlamendihoone juurde, et rõhutada muusikatööstuse rasket olukorda praeguse pandeemia ajal. David helli juhatusel kõlas üheksakümnesekundiline katkend ehk 20 protsenti Gustav Holsti sümfoonilise süidi planeedid esimesest osast Marss. See žest viitas tõsiasjale, et WADA kutselised muusikud saavad valitsuselt nõude maksimaalselt 20 protsenti oma sissetulekust mida praeguseks ei ole 90 sekundi. Leisele katkendile järgnes kaks minutit vaikust. Protestil osales teiste seas ka viiuldaja Nicola Benedeti, kes jagas meeleavaldusel filmitud materjali ka oma sotsiaalmeediakanalites. Protesti käivitas kantsler režisunaki sõnavõtt, kus ta soovitas muusikutel alternatiivne töö leida. Ma ei saa teeselda, et kõik saavad teha täpselt sama tööd, mida nad tegid enne kriisi, ütles suunaki ITV Newsile ja lisas, et kõik peavad kohanema. Juba suve lõpus ilmus Briti ajalehes The Guardian šokeeriva pealkirjaga artikkel nimelt 2000 professionaalse muusiku seas läbi viidud küsitluse põhjal selgus, et kolmandik vastanutest finantsraskuse tõttu lõplikult muusikatööstusest lahkuda, sest esinemisvõimalused on väga piiratud. Peaaegu pooled on leidnud endale teise töö väljaspool muusikatööstust. 87 protsenti vastanutest ütleb, et neil tekib rahalisi raskusi, kuid toetused peaksid lõppema oktoobris. Sarnaseid teemakäsitlusi on olnud ka paljude teiste riikide meediaväljaannetes. On täiesti tavapärane, et muusikud töötavad nüüd supermarketites või kullerifirmades. Neljapäeva õhtul Eesti riikliku sümfooniaorkestri ees soleerinud ja maailma kuulsatesse kontserdisaalidesse oodatud pianist Kirill Kersteini sõnul kõlab seesugune statistika šokeerivalt. Kirill Kerstin ei tea kedagi, kes on pidanud muusikast loobuma, aga teab mitut kolleegi, kelle sissetulekud pole enam endised, sest kontserte ei toimu. Ka tema ise ei andnud märtsist septembri alguseni ühtegi kontserti. Ta usub, et see on eriti raske noorele inimesele, kes on alles muusikukarjääri alguses. Kersteni sõnul oleme kultuuri jaoks väga ohtlikus olukorras ja ta toob näite. Sa võid väga lihtsasti lennata puupüsti täis lennukis, et laulda tühjas kontserdisaalis. Ta peab oluliseks kultuurielu jätkumist. On lihtne unustada, aga me ei tohi seda endale lubada, sest head asjad kaovad kiiresti ja võtavad väga kaua aega, et tagasi tulla, kui üldse tulevad. Nii rääkis pianist Kirill Kerstin. Kas neidsamu küsimusi saame esitada ka Eesti muusikaelule? Eriolukorra kehtestamise järgsel päeval alustasid mitmed katus ja esindusorganisatsioonid enda liikmed ja laiemalt valdkonna probleemide kaardistamist. Eesti muusikanõukogu üleskutse eesmärk oli kaardistada ära jäänud muusikasündmused ning hinnata loovisikute ja korraldajate võimalikke kahjusid. Uuringu viis läbi Eesti muusika ja teatriakadeemia kultuurikorralduse eriala koostöös Eesti muusikanõukogu kriisikojaga. Selles oodati osalema kõiki muusikavaldkonna loovisikuid, heliloojaid, interpreet, akustilise ja elektroonilise muusika loojaid ja esitajaid, dirigente ja koorijuhte vastates paluti igaühel mõelda just tema enda ja oma erialaseisundile. Eriolukorra ajal ning selle järel arvestades loome ja erialaliitude liikmeskonda professionaalsete muusikakollektiivide ja teatrite loomingulise personali suurust ning laulupeoregistris olevate koorijuhtide ja orkestridirigentide hulka võis ankeedi täita umbes 3200 inimest. Vastanuid oli 324 ehk ankeedi täitis iga 10. muusik. Küsimusele, milliseid otsuseid kaaluksid muusikud lisa- või asendustulu teenimiseks, kui ära jäävad suvised kontserdid või tellimused valiti 107-l korral otsin kindlasti kiiresti muid sissetulekuid, isegi kui need on väljaspool muusika valdkonda jätkab Eesti muusikanõukogu juhatuse ja kriisinõukoja liige Marko Lõhmus. Õnneks neid inimesi, kes päris ütlesid, et nad vahetavad eriala, neid oli, aga neid oli alla 10 protsendi, kes ütlesid, et nad nagu üldse siis enam ei naase selle juurde reeglina vanemast vanuserühmast ütleme 50 pluss, mis on ka arusaadav, et juhul kui väga sellised muutused tulevad, siis enam võib-olla ühest küljest ei olda kindlad, et neid tahetakse kuulata, aga nad ei taha ka iseennast enam kuulatav, kui nad sellise pika pausi järel lavale lähevad, et eelkõige oli see seotud siis loomingulise vormiga? Jah, seda kartust oli, mis oli, oli võib-olla hea uudis, oli see kas vist kolm või ka pikema kriisi vältamise puhul, ainult viis protsenti ütlesid, et nad läheksid kuhugile mujale. Noh, praegu vist ka väga kuhugile mujale ei saa minna. Õnneks, aga et noh, et seda, et ma lähen siis Eestist ära, seda oli suhteliselt marginaalselt, aga seda siiski mingil määral oli, et juhul, kui kriis kestab pikemalt, tuleb vahetada eriala ja noh, et üks teema on kindlasti kultuuriministeeriumile ja riigile ka, et siin ja minna nagu ümberõpet päris suurele hulgale inimesi, see ei puuduta ju ainult muusikat, see võib olla ka teistes esituskunstides teatrikunstis samamoodi tants, mis kõik oli ju pausi peal ja hoidku jumal, eks ju, kui me mõtleme veel meie hotelli töötajatele, eks ju, kes täna ikka üldse tegelikult oma põhitööd teha ei saa, et päris käega oma erialale pigem leid vähesed, aga siiski märgiti seda, et kui me populatsioonile üle kanname, siis kusagil kuni 200 inimest võivad olla need, kes vajavad ümberõpet. Nüüd on ainult muusikutest, me räägime, et see hulk võib olla suurem, nii et ilmselt töötukassal, sellises ümberõppeprogrammid on niikuinii valmis. Me seda teame, aga, et, aga et siin võib olla spetsiifilisemalt öeldi seda, et jah, ma enam võib-olla muusikuna ei, ei naasiagamale. Ma ei tea, pilli või trosti meistriks või teen midagi või õpin klaveri häälestamist või midagi, mis on minu erialaga seotud. Uuriti ka, mida vajavad muusikud enim ET piirangutest väljumisel enda või oma kollektiivi loominguline vorm taastada, jätkab Marko Lõhmus. Ikkagi arvestatav üle kolmandiku inimesi, kes kirjutas, et nende loominguline vorm seoses selle eriolukorraga seoses sellega, et nad ei saanud kontserte teha, aga võib-olla, et nad ei saanud ka proove teha, sest nende instrument on orel, mida sul kodus ei ole, või vanamuusikainstrumendid või elektromuusikastuudio, mida sul keldris ei ole ja et sinna kuhugi pääseda ei olnud, võimalik, et nende vorm ajas, langeb ja Nad vajavad eelkõige aega. Isegi noh, siin oli küsimus, kas mingisuguseid Gotšingut või rahalist tuge või Gotšingut isegi nimetatud nimetatud psühholoogilist abi, näiteks, et aga eelkõige öeldi, et jah, juhul kui kontserdielu taastub, juhul kui kõik normaliseeruma vajan paar-kolm kuud selleks et oma vormi tagasi saada. Ja siin muidugi väga selgelt joonistus välja ka koori juhtida noh, nii-öelda segment, kes ütlesid, et mul pole pilli, aga ma ei tea, kui ma sügisel tagasi tulen, kas me saame proove jätkata ja kas inimesed julgevad proovi tulla ja nagu ma aru saan siin? Me endise õpingukaaslasega koorijuhiga vesteldes, et neid pille ei olegi praegu selles mõttes, et sul on kolmekümnesest koorist, tuleb kokku 12 inimest, 15 inimest ütlevad, et aga nende töö ei luba neil riskida sellega, et nad tulevad koori. Nad saavad nakkuse? Jah, võib-olla, et see haigus ei ole nüüd mingisugune fataalne või ka tõsine, aga nad peavad 14 päeva olema töölt eemal ja see võib ettevõtjatele või teatud eriala inimestele anda tugeva tagasilöögi ja ei riskita sellega, mistõttu ma saan aru, et siin koori elus on praegu ikkagi suhteliselt vaiksed ajad. Sellised on vaid mõned tähelepanekud, kevadel läbi viidud uuringust neid tutvustas Marko Lõhmus. Kui kindlustatud on aga Eesti klassikalise muusika interpreedid? Eesti Interpreetide Liidu esimees ja Eesti muusikanõukogu juhatuse liige Henry-David Varema kinnitab, et olukord on puudutanud väga paljusid muusikuid ja kui keegi on eriala vahetanud, siis tõenäoliselt on see tagasitee kui mitte välistatud, siis kindlasti väga raske varem. Maa sõnul on praegune olukord toonud esile ka mitmeid alalisi probleeme. Näiteks on muutunud klassikalise muusika interpreedi roll muusikaelus. Ta on ju see inimene, kes läheb lavale ja esineb, aga paraku on tema, see, kelle arvelt kõige lihtsam on kokku hoida, mida see siis lihtsalt lahtiseletatult tähendab, see tähendab seda, et kui me korraldame mõne kontserdi, siis kõigi jaoks on arusaadav, et on saali rent, on reklaamikulud, mõnel juhul mingid valgustused või helilahendused, mis isegi akustilise muusika puhul võivad olla väga kallid. Ja Need on nagu enesestmõistetavate, et need maksavad vastavalt mingile hinnakirjale ja see on teenus ja see makstakse kinni. Aga siis see, kust kokku hoida saab, on see, et las intervjuu tuleb, mängib kas tasuta või väga väikse summa eest ja see probleem minu arust on just viimasel ajal Eestis teravalt süvenenud ja ka praegu on ju näha, et need toetusmeetmete puhul pööratakse suurt tähelepanu ka tugistruktuuridele, mis on igati õigustatud ja õige, aga suures pildis ongi jah, et see komponent, eks ju, see muusikas lavale läheb ja esineb ja kes on selleks eluaeg õppinud, seda suudaks teha. Tema on tihti seegi, kelle soov esineda selles eriolukorras on nii suur, et ta lööbki käega elatab ennast noh, mitte nüüd võib-olla mingist muusikavälisest tegevusest, aga noh, õpetamisest või millestki sarnasest. Ja lähebki, esineb tasuta selleks, et ta saaks laval olla ja tema oskused säiliksid, et seal teater, niuke, ohumärk minu jaoks. Henry-David Varema näeb loovisikutele mõeldud toetustes ka mitmeid kitsaskohti. Kuna seal on väga palju vasturääkivusi ja veidi lihtsam õnnestest väljendades, kui see on mõeldud vabakutselistele loovisikule, siis tähendab, et see välistab selliseid inimesi, kes teevad mingeid väikseid tööotsi töölepinguga, aga samas ei välista neid, kes on oma tegevuse viinud üle ettevõtluse alustele, nii et seal tekib päris paras küsimuste pundar, mida ehk siis tulevikus üritatakse lahendada. Aga ma nüüd natuke kaldun sellest teemast kõrvale, et kindlasti noh, ükskõik, kus me seda vaatame, kui me vaatame näiteks rahvusooperit, millel on teatavasti küllaltki suur omatulu teenimise nõue või isegi väga suur, ma ütleksin. Neid tabas see kriis ju, vaata et esimestena väga paljusid inimesi koondati, täitsa arvestatav protsent orkestrist, kunstilises kollektiivist ja v suure protsentis administratiivtöötajatest. Lihtsalt Nende kohad koondati, nad jäid oma tööst ilma. Ega need ei ole ju senini taastunud, ei pruugigi lähiajal taastuda, samuti sellised inimesed, kes nüüd tõesti sõltusid igapäevastest kontsertidest, no kasvõi isegi meie mitmed nimekad dirigendid, kõige eredamad näidetena, aga ka paljud muusikud, väga head lauljad, nendel lihtsalt sissetulek kadus mitmeks mitmeks kuuks ära ja noh, ei ole muidugi ilus võõra rahakotti vaadata ja võib oletada, et väga edukal muusikul on reservid mõneks ajaks. Aga kindlasti see probleem võib-olla mõnel juhul ka väga terav. Kui suur osa eesti interpreetide sissetulekust on tegelikult seotud nende esinemistega? Ma siin kevade poole tahtsin isegi algatada mingit sellist konkreetsemat uurimust, aga jällegi palju kõlas sellised mõtted, et see võib-olla liiga isiklik küsimus. Nii et seda on väga raske vastata, selge on see, et meie kultuurikeskkond, kus me tegutseme, ei võimalda väga paljudele inimestele ainult pillimängust, laulmisest, solistina või kammermuusikana ära elada selleks meie turg on liiga väike ja neid inimesi, kes teda rahvusvaheliselt suudavad teha, on ju väga vähe. Teisalt on meil väga aktiivne kontserdielu. Ma ütlen uuesti, siis ma pöördun oma algse teema juurde tagasi. Mulle tundub, et üks põhjus, miks meie kontserdielu saab olla nii kirev, nii mitmekülgne, ongi tingitud sellest, et just see muusikute osa on seal alatasustatud ja see on kuidagi juba niuke traditsioon välja kujunenud, et see ei ole selline kuru artikkel kontserdikorraldajale, nagu see on mõnes teises riigis. Vaadake nüüd seda, kas positiivse või negatiivse, oleneb, kelle suunalt vaadata. Et põhimõtteliselt praegune see toetuse süsteem on see, et kui mina näiteks Anne on põhikoolis ühel päeval nädalas lastele muusikatundi aga minu muu elu on ikkagi seotud interplitatsiooniga, siis mina ei saa seda toetust küsida või enam. Nii jah, et kui see ühe tunni andmine on seotud ikkagi püsiva töölepinguga, siis isegi kui see summa on päris pisikene nagu viimastel aruteludel välja tuli, isegi seda nõndanimetatud kaalutlusõigust ei ole, et kuna seadus kehtestab töölepingut, ei tohi sellel ajal olla ja eks siis ongi öeldakse, et, aga lõpetage leping siis ära, mida see tähendab, tähendab, et see laps jääb oma tunnist ilma, et jällegi halb lahendus ja noh, olgem ausad, ega nüüd sellest loometoetusest ju keegi ka ära ei saa elada, selle suurus on ju enam-vähem see miinimumpalk. Aga tema peamine eesmärk siis, kui ta loodi, ei olnud niivõrd sotsiaal toetus nagu inimese, kuidas öeldakse igapäevavajaduste rahuldamiseks, aga just see, et säiliks haiguskindlustus ja et need sotsiaalsed Tiid sellisel perioodil, kui loovisik näiteks valmistab mingisugust suuremat asja ette, valmistab ette näitust, kirjutab raamatut ja tal ei ole mitme kuu jooksul pidevalt sissetulekut, et ta jääks ilma oma haiguskindlustusest, see ei ole esialgselt sellisena mõeldud, et seal niukene kodanikupalk või midagi sellist, aga sellegipoolest niukses kriisiolukorras, kus inimesel ei pruugi näiteks ka üldse sissetulekut olla või ongi siis 100 eurot kuskilt väike kooli ühes tunnist või paarist tunnist. Me saame ju aru, et see inimene ei saa eksisteerida, ta peab ju kuskilt abi saama. Keda see praegune kriis kõige valusamalt tabanud on? Kui nüüd järgi mõelda, siis nii kurb kui see ka ei ole, mulle tundub, et see on tabanud kõige tõsisemalt just oma ala tipptegijaid. Need, kellel on olnud eelnevalt vägagi arvestatav rahvusvaheline karjäär, kes esinevad suurtel lavadel parimad üksikud meie lauljad, dirigendid, mõni instrumentalist, kellel see on kõik ära langenud, aga selline inimene, kes nüüd noh, ütleme, tegutses oma võimaluste piires Eestis, tal on ka mingi õpetamise töökoht, mingi muu tegevus, noh temal on lihtsalt elu halvemaks läinud, aga ta ei ole nii-öelda kriisisituatsioonis ja siis on veel noh, kuidas nüüd öelda on märgata selliseid inimesi, keda võib-olla see kriis ei olegi väga mõjutanud, aga sellegipoolest nad olid avastanud need võimalused neid toetusi taotleda, nad kvalifitseeruvad nendele ja nende elu on võib-olla isegi tibake paremaks läinud, neil ei pruukinudki ennem eriti esinemisi olla, aga nüüd nad saavad olla, näete, mul ei ole esinemisi, toetage mind, nii et, et see vastuolu on tõesti kahjuks just selle kõige kõrgema kvaliteedi kahjuks. Aga no loodame, et see on ka siiski mööduv nähtus. Nii kõneles Eesti Interpreetide Liidu esimees Henry-David Varema. Muusik ja Autorite ühingu esimees Vaiko Eplik arvab, et muusikas pole kunagi sellist olukorda varem olnud. Läbi kõikide majanduskriiside krahhi ta muusika alati noh, mingis mõttes võib olla muutunud isegi veel olulisemaks või et kuna sel aastal on otseselt ju sellisel määral vähenenud juba avaliku esituse mahud ja see kindlasti mõjutab ka Eesti muusikuid ja selge on ka see, et mitte ainult muusikuid, vaid ka näiteks autoreid, sest et kui kontserdid ei toimu, on selge, et ei müüda pileteid, jäi laekuga autoritasu. Kõik need valdkonnad on omavahel seotud ja kahjuks ma pean ütlema, et ka enda tutvusringkonnas on mitmeid muusikuid, kes on pidanud sel aastal näiteks hakkama tegelema ehitusega või siis on kaotanud oma ettevõtet likvideerima ja vahetama oma tegevusala või siis mastaape, et noh, see on paratamatu ja, ja see kindlasti kurvastab ja kindlasti on murettekitav Kas sina ise muusikuna tunned veel sellist kindlust? Minul selles mõttes ei sobi kurta, kuna mina hoian nii-öelda mune eri korvides, et noh, küsimus ongi selles, et ma olen nii autor kui esitaja, ma annan ka ise oma fonogrammi välja ja tänu sellele need tasud võivad küll väheneda, aga ei ole nii, et kui nüüd kontsert üldse ei toimu, et siis ma mitte midagi kusagilt ei saa. Et võib-olla kõige hullemas seisus ongi näiteks inimesed, kes on siis kas ainult autorid või siis ainult esitajad või siis ainult tegelevad siis fonogrammidega, eks ole. Et nendel inimestel on kindlasti kõige raskem ja seda enam ma arvan, et on väga õige aeg, et tegeleda selles sfääris üldise nagu korrastamise ja võib-olla ka vanade mingi pikalt lahenduseta olnud probleemide ka, sest et ma arvan, et ei ole juhus ka näiteks see, et üle väga pika aja vahetus tänavu peaaegu täielikult eesti autorit ühingu juhatus, sest et sel kevadel, kui muusikud kõik ühel hekel istusid kodus ja mängija ei olnud ja kusagilt sissetulekut ei tulnud, siis ühel hetkel märkad, et oot-oot, aga need ütlevad autorid tasu ja kui see on näiteks väga väike, siis savid ennast asjadega kurssi ja lähed lõpuks üldkoosolekule ja vaatad, mida teha annab, et ma loodan, et kõik need sellised ebameeldivused äkki tulevikus aitavad meil jälle tuhast tõusta. Nii on see muidu tava säärane, et eesti muusik teebki mitut tööd korraga. Ma arvan, et see on tegelikult enamasti reegel ja ma olen ju ka ise teinud suure osa oma elust muid asju muusika kõrvalt ja seda just sellistel perioodidel, kui on teada, et on vaja näiteks võtan laenu või siis soetada endale auto või midagi muud tööks väga olulist. Sest et paraku sama autoritasude väljavõtetega panka minnes ja elamuaseme laenu näiteks taodelda, siis sind ei vaadata, kui selge mõistusliku inimestele, eriti kuna need tasud on nii varieeruvad Nad sõltuvadki ju reaalsest teoste kasutamisest ja muudest aspektidest, et see ei ole mingisugune püsiv ja kindel ja nii-öelda pikk, Kleib et ta on, mis ta on, et ka mina olen jah, ikkagi aastaid teinud nii erinevat raadiotööd kui kõikvõimalikke muid asju pidanud kohvikuid ja restorane ja mida, mida kõike. Aga noh, ideaalis muidugi tahaks ju elada muusikast, aga ka Eestis on see alati olnud väga väheste privileeg, et nad saavad seda endale lubada. Neil, sellel väiksel turul ja mitte ainult väiksel paika ikkagi üsna vaesel turul jätkub siis nii tööd kui ka tasu. Eesti lisaks sellele, et ta on väike, on ka, mida ma näiteks selle vaese turu all mõtlen, on see, et kui võrrelda kasvõi Põhjamaadega, siis kas või näiteks digihonoraride, eks ole, on Eestis juba kas või sellepärast väiksed, et Eestis ei kasutata neid premium-teenuseid, et noh, Eestis kasvõi Spotify's või kasutatakse ju seda kõige odavamat nii-öelda kuutasuga variant. Ja see tähendab seda, et meil on nii kuulamisi vähe kui ka me saame selle võrra vähem honorari ja näiteks vähe kasutatakse Melchiorist tasulist YouTube'i kui voogedastusteenust, vaid meil on ju kõik nii-öelda selle tasuta kasutaja poolt genereeritud sisuga, Youtube'i nii-öelda kasutus on, on peamine et siin on oma paratamatus, et ma just käisin paar nädalat tagasi raadio neljas intervjuud andmas ja siis saatejuht küsis mu käest, et näha, kuidas on siis võimalik, et näiteks Venemaa on ka vaene turg, aga kuidas on võimalik, et sealset näiteks trapi artistid ostavad omale basseine, siis ma püüdsin selgitada, et kui sul on sadu miljoneid kuulajaid potentsiaalselt siis ongi olukord üks ja kui sul on 1,3 miljonit ja see veel jaguneb, eks ole, demograafiliselt sealt suur osa sinu muusika potentsiaalse tarbijana langeb ära, et siis on see olukord natukene teine ja samas elatustase on selline asi, mida sa nagu ei saa kuidagi enda kasuks nagu interpreteerida. Pigem ongi küsimus selles, et tänapäeval nii-öelda uued muusikatarbimise viisid on üles ehitatud väga suurele auditooriumile ja see tähendab ka seda, et Eesti muusika enam ei ole kusagil eraldi riiulis võrreldes muu maailma omaga ja seda enam on väga tähtsaks muutunud meie muusika üldine konkurentsivõime. Ja kui meil ei ole võrdseid tingimusi nagu ümbritsevate maade muusikaga, siis on eesti muusika pikas perspektiivis üsna suures hädas. Märtsi keskpaigast saati on kõige enam telefonikõnesid ja e-kirju saanud kultuuriministeerium. Kui suur on häda praegu eesti muusikas, teab hästi Kultuuriministeeriumi nõunik Madli-Liis. Parts. Praegu ongi see aeg, kus me peame vaatama ette mõtlema ette, et hoida meie muusikut, leida võimalusi, et meil oleks tööd. Et see kindlasti ei saa tulla lihtsalt kuskilt kellegi poolt, et siin kõik peavad ühiselt väga pingutama ja, ja seljad kokku panema ja see, mida ma viimastel kuudel olen näinud, on jällegi teistpidi väga rõõmustav, et organisatsioonid panevadki, seljad kokku, otsitakse koostöövõimalusi, on leitud uusi lahendusi, genereeritakse uusi ideid. Ma usun, et seda nii palju ei oleks juhtunud, kui meil ei oleks eriolukord olnud. No ma saan aru, et heas seisus on need muusikud, kes kuuluvad mingitesse institutsioonidesse, on need siis teatrid, orkestreid kui suur see hulk muusikutest on, kes sinna kuulub? Ma saan toetuda Eesti konjunktuuriinstituudi 2000 seitsmeteistkümnendal aastal loomemajandusuuringule, sest hilisemaid andmeid meil ei ole, aga sellel hetkel loendati siis muusikuid, kes töötavad erinevates kollektiivides töölepinguga ligi 1600 ja järgmine loomemajanduse uuring peaks vist tulema juba järgmisel aastal või hiljemalt ülejärgmisel aastal. Nii et siis me saame uued, täpsed numbrid. Ma arvan, et seal umbes 1600, võib-olla enam-vähem sama suurusjärk. Ja siin on veel üks oluline nüanss, et me ei saa väga üheselt mõõta. Ta on ühed muusikud, kes töötavad kollektiivis, on teised muusikud, kes töötavad mujal, on iseenda tööandjad, sest tegelikult enamus muusikuid tegutsevad nagu hübriidskeemi järgi, et nad on kohati iseendale tööandjad, kui nad erinevates ühekordsetes projektides osalevad. Nad võivad olla töölepinguga, kuskil nad õpetad, tavad samal ajal, nii et üks muusik võib teha väga erinevaid asju ja tema sissetulek tegelikult kujuneb väga erinevatest allikatest, kus kasutatakse ka väga erinevaid töövõtumeetodeid või ütleme, juriidilisi lahendusi. Mis need kõige suuremad mured olid ja jätkuvalt on? Kultuuriministeeriumi vaatest kindlasti rahastus, sest teatud tegevusteks on korraldajad arvestanud teatud rahaga ja juhul, kui need tegevused jäävad ära, siis tekib kohe küsimus, et kas nad võivad kasutada seda raha mingiteks muudeks tegevusteks või kas saab raha kasutamise aega edasi lükata, et kuna Kultuuriministeeriumi toetused on seotud riigieelarvega, siis sealt tulevad sellised detailid, mis kontserdisaalis kunagi välja ei paista, aga kontserdikorraldaja igapäevamure on see teine mure, mis oli väga suur ja mis tegelikult on siiani. Kuid meil on hea kommunikatsioon selles osas muusikavaldkonna, ka omavahel on erinevad piirangud, mis siis kas soodustavad või mõnes mõttes ka pärsivad kontsertide korraldamist ja ütleme, kultuurisündmuste korraldamist tervikuna. Ja siin on ka väga oluline, et meie saame tagasisidet muusikavaldkonna tegijatelt, et millised on nendes piirangutes kõige olulisemad tegurid, et meie saame siis edasi sellel teemal rääkida nii terviseametiga kui ka teadusnõukojaga ja et meie minister saab ka esitada kultuuritegijad, et ettepanekuid siis oma töökanaleid pidi edasi? Muidugi, mis on väga tore, et me oleme nüüd startinud ka uute selliste regulaarsete kohtumistega, kasumi kohtumistega, muusikavaldkonnaga, kuhu on kaasatud juba ka terviseamet, Läti esindaja ja sotsiaalministeeriumi esindaja, sest kõik erinevad piirangud sünnivad erinevate ametite, erinevate organisatsioonide koostöös ja oluline jällegi, nagu ma enne ütlesin, on info jõuaks kõigile samas sõnastuses ja et kõik inimesed, kes otsustega seotud on, saaksid küsida otse Allikatelt ehk siis muusikutelt, mis on need vajadused? Milline see kriisiabi muusikutele oli? Kriisiabi võib jagada kaheks, üks on siis vabakutseliste loovisikute loome ja teine oli siis kriisiabi muusikavaldkonna ettevõtetele ja siin kohe, kui me räägime muusikavaldkonna ettevõtetest, siis võib-olla tekib kohe selline tunne, et need on suured organisatsioonid, palju töötajaid, et see on midagi, mis muusikuid tegelikult liiga palju ei puuduta. Tegelikult suur osa muusikuid on ise ka ette võtma jäid, sest nad on ju FIEd ja nad on OÜ, nad võib-olla lihtsalt ei teadvusta endale, et nad on samamoodi ettevõtjad. Et võib-olla see oli nüüd see aeg, kus nad rohkem teadvustasid. Et on seeläbi ka erinevaid võimalusi. Aga muidugi, mis on, jah, väga oluline on vabakutselise loovisiku loome tus, sest see on mõeldud just neile, kes ei ole kuskil näiteks töölepinguga tööl, kes ei pruugi olla ettevõtja, ta võib olla ettevõtja, aga ta ei pruugi olla ettevõtja. Ehk siis mõnes mõttes olles kõige kaitsetum sihtrühm ja loovisikutele tuli linna toetusfondi juurde 4,2 miljonit sel aastal ja see siis on mõeldud kõigile seitsmeteistkümnele loomeliidule, kes on siis loovisikute seaduse poolt tunnustatud loomeliidud ja sealhulgas on siis muusika valdkonnas kolm loomeli tuhan. Eesti esitajate liit on Eesti interpreetide liit ja Eesti heliloojate liit ja tänaseks just kontrollisin kolleegidelt andmeid on jagatud vabakutseliste loovisikute loometoetusi 199-le loovisikule ja sellele lisaks veel on loovisikud, kes kuuluvad loomeliitudesse, sest mitte kõik loovisikud ei kuulu loomeliit, et see ei ole nagu kohustuslik, aga meie ülesanne on jälgida, et kõigil oleks loovisiku loometoetuse saamise võimalus. Nii et kui me mõtleme, et neid, kes ei kuulu kuskil loomeliitu on olnud juba selle aja jooksul 199 siis seda on päris palju ja siis valdkondade lõikes, kes on helikunsti valdkond saanud hetkeks 23 protsenti kogu kriisiabitoetusest, mis on mõeldud vabakutseliste loovisikute loome toetuseks, nii et 23 protsenti on tegelikult päris suur hulk ja mul on hea meel, et loovisikud on leidnud selle toetuse võimaluse üles. Ja loomulikult siinkohal tuleb väga kiita ka kõiki loomeliite, kes on väga usinad sti teavitanud sellest võimalusest jana nõustavad oma liikmeid ja ka teisi, et kuidas neid taotlusi täita ja kuidas lugeda igasuguseid tingimusi, sest eks nii kui on tingimused siis alati ehmatada, aga tihtilugu on need asjad lihtsamad. Ka tundub, kui suur see toetus on. See toetus on 584 eurot kuus. See on siis selline toetus, mida saab päev kuus kuud järjest, seal on muidugi ka omad tingimused, mida ma arvan, et kõige parem on paberilt lugeda või veebist lugeda, et nad on nii spetsiifilised, aga jah, põhimõtteliselt 584 eurot kuus, kuus kuud järjest ja seda saab ühe korraga pikendada, ehk siis kui hakkab loometoetuse aeg lõpp, tema ja loovisik vastab endiselt nendele tingimustele, siis ta saab esitada uue taotluse ja seda pikendatakse veel pooleks aastaks. Ja see on ka selles mõttes väga hea oletus, et sellele ei pea aru tegema. Enamusel juhtudel on ikkagi niimoodi, et kui tuleb, et siis hiljem tuleb teha ka aruanne, aga see on tõesti muusikule selleks, et, et keerulised ajad üle elada, et loomulikult võimaldas sellist luksuslikku elu, aga ma arvan, et me täna keegi ei vaatagi niimoodi asju. Henry-David Varema Eesti Interpreetide Liidu esindajana tõi välja sellise aspekti väikene kriitikanool siis selle toetuse jagamise osas justkui mingisugust kvaliteedikontrolli toetuse jagamisel ei ole. Selle võib esitada fantastiline maailmakuulus solist ja selle võib esitada inimene, kes esineb kord aastas jõuludel. Ütleme, et see oli nüüd äärmuslik kirjeldus, aga ma olen Henry-David Varema ka nõus, et loovisikute ja loomeliitude seadus on praegu niivõrd laialt tõesti tõlgendatav, et paljud asjad, mida me võib-olla kunstilises sisus vaataksime, hindaksime teisiti. See seadus tegelikult täna ei anna meile võimalust niimoodi hinnata. Ja me peame ka arvestama sellega, et see seadus on tehtud hulk aastaid tagasi, kui olukord oli hoopis teistsugune ja ka majanduspilt oli hoopis teistsugune, et siis ilmselt ei olnud need teemad küsimuseks, aga saan omalt poolt lubada. Kindlasti see seadus läheb ülevaatamisele ja tegelikult oleme me ka vähemalt muusikavaldkonna loomeliitudega ka korduvalt Nendel samadel teemadel rääkinud. Ja meil on olemas ka suhteliselt täpne kaardistus tänaseks, et kui saab hakata seadust muutma, siis mis oleksid need asjad, mis oleks vaja kaasajastada ja kohandada. Ja siin me loomulikult usaldame loomeliitude tagasisidet kõige rohkem, nii et et jah, me oleme teadlikud ja kuna iga seaduse muutmine on pikem protsess, siis see peab olema väga läbimõeldud, sõbraliku juhtum õigel ajal ja meie kindlasti omale poolt soodustame seda nii palju kui võimalik. Et praegu me peame kõik koos nii meie publikuna kui ka muusikud. Me peame seisma selle eest, viirus vähemalt kultuurisektoris ei levi, nii nagu on rääkinud ka paljud kontserdikorraldajad, pigem kanda maske, pigem hoida ise distantsi ja ikkagi käia kontserdil, mitte karta kontserte, sest täna ei ole muusikasektoris tegelikult ühtegi haiguskollet polnud ja kui me ikkagi ostame pileti ja lähme kontserdile, sellega me toetame ka muusikuid ja kontserdikorraldajaid, mäletan ühelt kohtumiselt muusikavaldkonnaga kõik ühiselt ütlesid, et unustame ära need sõbralistid ja sõbranimekirjad, teeme nii, et nüüd me ostame pileteid ja ma arvan, et see on väga oluline tegelikult olla ettevaatlik, kanda maske, aga mitte unustada, et meie muusikaelu on ikkagi kirev ja mitmekülgne ja anda muusikutele võimalust esineda meile. Ja on loomulikult üks sihtgrupp veel, kes täna võib-olla ei ole nii väga tundnud eriolukorra ja kriisi mõju, kuid kelle tööd hakkab see väga tugevalt mõjutama järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Ja need on heliloojad, sest heliloojatel täna on veel tellimused käest, lood valmivad, sest neilt telliti lood ära juba ülemöödunud aastal möödunud aastal, need Loodsavad valmis nende eest, nad saavad kindlasti tasu ja loodetavasti need lood saavad ka ette mängitud. Aga praeguses sellises ebastabiilses olukorras võib-olla kontserdikorraldajad on natukene ettevaatlikumad uute rahaliste kohustuste võtmisel ja siin ma näen, on ka meie roll riigina väga oluline püüda tagada nii palju kui võimalik kontserdikorraldaja, aga talle see stabiilsus, et nad saaksid ka uut heliloomingut tellida, mis tähendab, et see tagab ka heliloojatele sissetuleku. Heliloojatel ei ole ka niivõrd palju võimalusi raha teenida, et nende töö spetsiifika on natukene teistsugune kui interpreedi töö spetsiifika. Nii rääkis Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts, kusjuures sel nädalal teatas kultuuriministeerium, et asub uurima vabakutseliste loovisikute olukorda. Uuring peab andma vastused küsimustele, kes on loomevaldkondade vabakutselised, kuidas neil läheb ning millised võiksid olla edasised kultuuri- ja sotsiaalpoliitika sammud olukorra parandamiseks. Aga milliseid samme saab astuda igaüks meist, et muusikaturg taastuks? Sellele vastab Live Music Estonia juht Henri Roosipõld sügisel see, kus me näeme jälle nendest suurematest, et see langus on hakanud tekkima, piletimüük on langenud kuskile sihuke kolmandiku peale tavaolukorrast, ehk siis et kui eelmise aasta septembriga võrreldes on nagu kolmandik järel, kolmandik lihtsalt ei toimu, ehk siis nagu needsamad mingisugused 750000 pluss üritused ja nii edasi, et lihtsalt ei toimu välisartistidega üritused ei toimu, et see on nagu nüüd, mis võtab selle kolmandiku sealt kuskilt ära, ma pakun ja teine kolmandik ka niisugune 50 protsenti, ma arvan, sellist nagu kõikumist, et publik on kohati ebakindel, korraldajad on ebakindlad ja korraldajad ka korraldavad vähem. Samas, kuigi ma kuulan mõnelt nagu korraldajal ka, et tegelikult teatud kohtades on publikuhuvi täitsa okei, et nähakse nagu pakkumist vähem, aga see, kui pakkumist on vähem, siis see tähendab ka seda, et tegelikult ikkagi keegi kannatab muusikat nagu suuresti ikkagi ei juleta teha. Aga ma arvan, et siin ongi see, et me nüüd hakkame publikuga koos Harjumaa peal hakkama, et see peab olema nii tegelikult poliitiliselt kui ka nagu selliste ametnike tasandile korraldajate publiku tasandil. Et millise sammu me kõik teeme, selleks, et see asi nagu hakkaks, siis ütleme, et kui me seal kolmandiku ära unustame hetkel siin sügishooajal. Et kuidas tagada see, et siis ülejäänud turg taastuks ja siin on lihtsalt mitme osapoole koostöö korraldajad peavad olema professionaalsed, näitame eeskuju, tagama kõik vahendid, desovahendid nii edasi, publik peab teadvustama, et nende kätes on tegelikult nagu muusikute elu jätkumine, korraldate, nende tugistruktuuride elu jätkumine, publik pead, seda, poliitikud peavad teadvustama, seda tasub kuulata praegusel ajal, ametnike ametnikud omakorda kuulavad korraldajad ja siin tuleb nagu leida ka see kommunikatsiooni ahel, kus nagu meil on usaldus omavahel jah, et see usaldus tagab selle toimimise, nii et ma arvan, et siin kõikidel on oma roll mängida ja, ja noh, kindlasti publik võiks siis omalt poolt teha selle hoia äppi alla laadida, et vaadata, et kui neil on antud võimalust nagu hajutades nad teevad seda tulla kontserdile veidi varem kohale, kui korraldaja seda palub kanda maski võimaluse korral ja nii edasi. Ma ütleksin kommentaariks juurde, et meil on nagu olnud üks selline suurem kriis varem veel sedasama eelmine majanduskriisini tol hetkel juhtus nii et kui me vaatame aastal 2007 2011 muusika, sellise nagu ettevõtluse kogukäive põhimõtteliselt kukkus kuskil 134-lt miljonilt 84-le miljonile hoolimata sellest 2011 oli kultuuripealinna aasta, kus ka võib-olla muusikasektorisse liikus rohkem mingit ressurssi. Selle taustal oli muidugi see, et majanduslangus oli ikka veel ei olnudki taastumine toimunud sel aastal oli ka teatud fonogrammide müügi osatähtsuse langemine. Ma arvan, et väga palju oli sellel taustal ka see, et milline oli tol hetkel nagu poliitiline otsus selles osas, kuidas taastada majandust tervikuna tol hetkel nagu võeti kese käibemaksumuudatus vastu, kus tõsteti viielt protsendilt 20-le ja ma arvan, et väga palju, kas see mõjutas seda, kuidas see nagu turg hakkas toimima, seal on näha, et siis ka nagu oli päris palju fragmenteerus turg ja noh, ta ikkagi vähenes märgatavalt, me tegelikult nagu pertöötaja müügitulu me oleme umbes samal tasemel kui aastal 2007, onju see tähendab seda lihtsalt jah, et see kriis võiks nagu mõelda sellisele asjale. Et kas meil on mingisugune hea üks mehhanism ja seesama mehhanism, näiteks käibemaks kas seekord võiks teha seal muudatusi teistpidi tagasi, tagada selle turu kiirem taastumine? Ja ma arvan, et kui see muudatus teha muidugi kõlab praegu, et noh, mingit käivet ei ole, aga ma usun, et see on see mehhanism, mis tagab ka turu kiirema taastumise järgmisel aastal. Ma võin öelda, umbkaudu erinevaid stsenaariume on tehtud, arutatud inimestega, seal võib mõni piletimüügivõrk, vaimine, korraldaja mingeid teisi numbreid, aga ma panekski ta kuskil poole peale selle languse niisugune pool optimistliku prognoosi, nii et järgmine aasta on pool nagu selles kogukäibest alles kevad läheb umbes nagu praegu on läinud suvel on äkki midagi nagu paremaks, aga kui sel suvel äkki sügisel juba kui müüakse ka 2022 aastapileteid, on äkki kui on lootus, et vaktsiin on kasutusel, äkki see asi on nagu parem, et, et siis võiks olla pool, kui käibemaksu alandatakse, ma usun, et see turg Et just selle nagu aasta teise poole mõttes ja nüüd see ongi siis see vastus, et kas muusikutel, kuidas neil kui pikas perspektiivis läheb, ma arvan, et tervik sellel muusika ökosüsteem, siin me peamegi vaatama, et siis kuidas ühte või teist nagu ravimeetodit kasutatakse, seega nagu siis tagab selles publiku pool ka muidugi. Helikaja selline sai seekordne heliga ja nagu ütles muusikateadlane Aare Tool, ulatuvad muusikateaduse juured sügavale Pythagoras'e aega. Loodame, et neid juuri juba naljalt läbi ei lõika ning pandeemiale vaatamata muusikaelu kokku ei kuiva. Ja nagu teame ajaloost võib piirangutel olla loomingule viljastav mõju. Milliseid võimalusi pakub pandeemia, näitab aeg. Saate panid kokku helioperaator Katrin mõõdik ja toimetaja. Tere, ilusaid muusikaelamusi heliga ja