Vesi, mis me nüüd naljasitletamete hakkab jõudu kohe tagasi imbuma peame seda ka rakendama, aga no me praegu on meil 20 minutit praegu pump töötanud ja see 70 meetri läbimõõduga järv, mis siin on ta sentimeeter-poolteist kuni kaks nädalat. Aga noh, eks ta hiljem kui v välissurve, nüüd hakkab pinnakihtidest suurenema, kui me tühjeneb, siis võib-olla läheb asi aeglasemalt, jookseb rohkem juurde. Veel teise alumiiniumtorude liini, pane, panete selle, me paneme nüüd kohe järgi. See pump on muidugi kõige nõrgem, aga noh, me peame iga liita praegu iga kantmeeter on tähtis, et jõuda sissevoolav ega sellele vastu panna. See pump praegu töötab, annab 90 kanti tunnis. Või kui palju praegu ei teagi, masinate mehed siin teavad täpsemalt. Umbes nii, oli jutt ja pärast küsimus masinast igast ülem. Toru läbimõõduga toru läbimõõt on meil 150 millimeetrit, kaugelt vaadates tõesti paistab, et juuspeentoru läheb järvest välja ja kuhu see vesise toru mööda läheb. Praegu juhime lihtsalt maastikule madalamates kohtades. Sealt ta imbub kohe maasse, hakkab jälle tasapisi aeglasemalt kraatrisse tagasi tulema. Et meie katsume seda momenti nüüd ära tabada, kuna ta seal imbub veel maa sisse kraatri poole, et siis vahepeal teha üks väike kaevamisi. Tara tehtud flöödi peale põllunurga peale, milleks see tehtud? Retsepte basseine, et sinna praegu vee Me laseme laiali, vesi imbub lihtsalt rohumaasse, aga sinna me laseme selle muda, mis siit välja järvest tuleb, seal lenduva muda, mis meid ei huvita, mis sisaldab ainult viimase paari sajandi eite materjali. Aga siis hiljem lükkab sovhoos selle endale põllule lihtsalt väetisena laiali. Sealtsamast ette basseinist siis. Ja mis siis saab, siis tulevad külmad, tuleb talv, vesi koguneb, ma arvan, juba nädala ajaga on ta täpselt sama v seis siin, sest praegu on põhjavee tase kõrge ja Me püüame lihtsalt selle peale tuleval veel jalust ära saada võimalikult kiiresti. Ma arvan, et oktoobripühade järel üks nädala pärast on järv jälle sama võimas, aga palju puhtam. Ja mis mõte sellel pumpamisel siis praegu on, kui tuleval tulevaks suveks on jälle vett täis, uuesti? Tuleval suvel me enam sellist suurt järve jaka pumpama, sest me valima siis hoopis madalama veeseisu. Tänavune oli, meil lihtsalt lükkus nii kaugele ajas edasi, et me pidime iilisel halval ajal siin väga halb sügis oli nagu, kui erakordselt vihmarikas sügisel Eestis, aga me ei saanud lihtsalt ka omaette plaanitud, tõid järgmise aasta peal nii kergesti lükates tuli see katse ära teha, ega, ega seal midagi paha pole. Me saame mitmes asjas palju targemaks. Näiteks näiteks, kui kiiresti see vesi siia tagasivoolu, kui kiiresti järv taastub ja tähendab sellise suure veeseisuga ja palju muid küsimusi, kesin. Huvitav, kui sügavuse järveks olla. Rahvas ütleb selle kohta, et see on põhjatu ja teatmeteosed annavad ligikaudse, mingi sügavuse, mis on niisama nagu projekteeritud siin nõlvade kallet arvestades. Ja meie tänavuse aasta, kui me selle väikse kaevandusi ja teemegi. Üks peamise niisugune eesmärk on kindlaks teha järve sügavus ühes konkreetses punktis seal. Ja vaadata, mida siis need settekihid järve põhja peal endast kujutavad. Kas te siia sisse ainult mõise torni äkki ka loodate näha? No me oleme sellest väga palju rääkinud, juunis me siin loodame leida, nüüd on paras aeg suu kinni panna ja tööd teha ja vaadata, mis välja tuleb. Ja eile oli nende avalduste läbivaatamise komisjon. Ja olid majanduslikud kaalunud seda asja leidnud, et see ei ole majanduslikult tulus ja lõpetada see asi ära. Et järgmiseks aastaks tuleb vaadata uued allikaid, uued asjad ja tema on täis hakkamist. Põllumees on hakkamist täis, temal on organiseerinud juba seal uute akvalangist oskusi ja tegemise kõike haare, kalur, Saare kaluri või Hiiu kaluri ja siis hakkab see asi liikuma. Selleks, et siukseid asju teha. Kui kiiruga ära Maide, vaid võtab selle kohe üle Mckmann krundi all, see on ikka nii-nii. Huvitav oli? Tänava ei saanud ju tulemusi veel, aga Nemad tahtsid kohe suurt kala saada. Suured kalad on seal sees, näitame koha kätte, lase tõmbavad üles. Ja viigu need raudtee rööpadki ära, mis seal põhjas, aga tahaksid ehitus teha edasi. Kuna me küll ajaloo esitatakse endale laeva väikse laeva, millega Hiiumaal käisite, see kuluks ära oma oma käsud. Meil on üks kurikuulus rajal ja hajuta hajuta. Hajuta tajuvad tak. Me nägime teda, kui meie seal oli merel paistis haju tahategi oma proovitöid, seal uurisse merepinnareostust. Jõujaam, mis selle käivitab seal Saaremaa rajooniga EPT Rajoonikoondis, nüüd on ta küll uue nimega, kasutame, rahvas tunneb nagu seda vana nime hääldada. Nende poolt on siis jõujaam ja mehed, kes seda siin käivitavad. Torud on Kõljala sovhoosi omad. Niimoodi, ja meie oleme siis koik kolm kokku pannud, nii et nii on see tööjaotus hakati tegelema juba kolm aastat tagasi. Ja viie minuti täpsusega alustasime, kas seal ilusti selle tulemus on 2700 aasta raamides on see koll, vaatad väike täpp ja. Aga aparatuuri saamine väga, noh, see läks nüüd lõpus tõesti suure rabinaga, sest oli karta. Järv külmub ennem ära, kui, kui me paberite tagant jõuame siia. See pall igale ja siis Saare KEK-Saare KEK oma suure kraana siia välja lükatava nokaga siis lastelaste mööda nõlva. See oli, ma arvan, et üldse see oligi selle pumpamise juures kõige põnevam. Aeglaselt otsast ära ei tule. Ja teine oli siis naise rendirendikoht. Siis ta oli ju ju tähtis mees ümbruskonnas ja mõisate ajal ebaoli metsa ja ei tea mis perekonnanime järgi värvi Pärdi värdil, kohanimi, aga perekonnanimi Riin riim. Kõigi uda piduda suhtes on meil kah omad mitmendad kaalutlused, mille pärast me ei taha teda puutuda. Reegel on see, et see mudakiht, mis on nagu Karise pidi vist tahtis siin mingit kaevudest võtta veeproove. Ta jättis oma kopsikud Kell siia, ma ei tea, kas ta ise äkki tuleb siia, mina ei tea, et meil nüüd võib-olla homne, homme ma siis hakkan, võtan ära, kui ta tulemas ei ole ümbruskonna kaevus lihtsalt veeproovi. Et üks, teine niisugune vastuseis on olnud sellepärast, et tõmbame järve tühjaks, hakkab see põhjavesi kõik liikumise järve suunas ja sellega tõmbamiselt Kõljala sovhoosi sigalasse need ehtsad, äkki tutvustele kaevudesse. Et nüüd seda ei juhtu, selleks me peame nüüd tema võttis ise juba selle instituuti viis need analüüsi jaoks prooviksid ja nüüd ühesõnaga algame oma pumpamist, neid võtame ja pärast lõppes kui tühi ja siis võib-olla kaks-kolm korda niimoodi, et siis võib võrrelda, muidugi nagu ta ütles, et need, mis igale kõrval siin otse kraatri taga need kaevud, et seal veid vesi on täiesti antisanitaarse juba. Et ega see ei vasta praegugi isegi kostile, aga aga noh, inimesel on ikka vaja ikka paberi peal näidata arvudega konkreetselt ära jäta veenduks, mis asja pärast need asjad niimoodi on? Aga mida see tühjaks pumpamine geoloogidele võiks anda, kui nüüd kliendi peal rääkida kõigi poolt hüdrogeoloog seisukohast küllaltki huvitav. Näkku suunal juurevool veel. Siis, kuidas ta annab, ta mõjub ümbrusele nagu siin juttu oli, sinuga rääkivad, annavad. Et võib tekkida selline olukord, et näiteks laudadest reostatud vesi tähendab, hakkab valguma siis juba kaevudesse, kuna kaevude veetase kama kord langeb ja pumpasid kivi ära, eks ole, kuskil peab sellise juurde olema, tekib niuke depressioon jälle. Vot nende asjade kohta saab informatsiooni puhtal kujul loomulikult tervisenähtust tervikuna saab hoopis uue nurga alt nii-öelda valgustatud. Tegemist ikka küllaltki unikaalsed sündmusega maa ajaloos. Kui seda muidugi õnnestub siin eraldada. Nii mõnedki nii-öelda oletused saavad tõestust. Kasvõi selle plahvatuse nii-öelda võimsuse kohta. Te ise olite teie juures. Kuidas see asi käib? Kraanapüssist maha ahene järgud järsku kivimürakad seal panime siis paigid põiki ja siis läksime hakkasime kraanaga alla laskma. Ei, ikka kuidagi raske asi, kaks ja pool tonni, aga on ta ka toime tulla ka siis suure surmaga saime kuidagimoodi peaaegu poolpäevasele olemas. Ja siis juba mõtlesin. Siis oli rõõm oli iga mehelva juba ujus peale. Saalivaatel draamast oli kooli koolilapsed, need olid koolis, ei, juhi tunnist ära. Lõpetad lihtsalt koolitunnid ära, minge vahtige. Prohvet või Pilve oli siil. Ja siis kaitsete. Jõudsite millegi siin äärde ja lükata ei saanud nii sügavalt, ega te ka nüüd praegu tunne küll. No üks, kolm meetrit, nüüd julgesin mõnes kohas isegi sügavam, neli keskele. Erilist ei ole teinud, kui siin ei ole. Ja mis ameti peal te olete? C või ette laskma ma olen väljaõppinud Kyodeetel. Ja mis koha peal ja ajaloolisi pusis töötajatel laval. Päris huvitav jällegi kujutad, mis põhjustaks välja tulla esse aegsed kujud, rahad ja tahvelduseni. Kuldvärava tekivad, kui segada üldse talle Kas koolis käia või on nii, et kui te rohkem kui tervel sa ja need pohlexandrake pärast läheb huvitavaks vähemmetsale? Kui sa vaatasid eile allalaskmist ja vaatasin küllaltki distundidega, olid lood. Me saime kahest viimasest tunnist ära, kauplesime vaatama. Sa oled reegel, võistlus ei ole siitsamast Kaali. Kraatri äärest. Ja ütle oma nimi. Ka ju nimi on Argo Tamm, käin seitsmendas klassis. Teistes kohtades on nii palju uusi vahetunud, et ei ole, ei ole päris puhas, aga aga tõnija koksi ja, ja, ja seitse seitse 700 kanti siis selles on kõik vana vana tõnijal on mõned vanad veel. Ta oli elanud, vaata, kelle juurde tuleb minna, on see Laasu, Johan Tõnni ja tõnija, kõlas Laasu Juhani juurde, tuleb enne jaanuaris 86 ega vanaema on intelligentne mees, kes on, teame valude põhjuseid ja värki. Lasu Juhan, tema perekonna inimesel, Tamm, Juhan Tamm. Ja vana Juhan sink on ka, elab seal veel väraval värav, Johan Johan sinke, Juhan Tamm kahe mehega, kui sa nendega räägid ja siis elavad seal tõnijal viitel veel üks vanainimene, hästi vana, kes on päriselt vana, läbi põhja katkuda nende esivanemad, kõik tulnud puhtalt välja tulnud tervise pereloa venelane, tähendab väraval Juhan sink ja Laasul Johan Tamm. Ja viitel on viitel on ka viitel on ka. Viite kohtan seal lasu, arutleb selle üle, nende aia, seal nende värava taga. Aga need on kaks inimest, kes võivad anda veel nendest vanadest asjade seletust. Aga siinjuures ma ei teagi, kes seal sellest vanad tühjad küll seejärel on. Muidu niisugune külavust katku. Umbes kaheksa peret ainult läksid, ülejäänud tulid välja terve sellest. Naerma hakkasin need pagan asju taga ajama siin uskumust, asja ja siis tahma, vanasti vaatasin ka omavahel öelda nende muinasjuttude ja selliste Rahapajajuttude ja võluasjade peale. Et need on täielik muinasjutt. Tegelikult ega ei saa otsast lõpuni, ehk see lugu oleks reaalne, reaalselt toimunud asi. Aga, aga seal on mingisugune ratsionaalne mõte, mida jutustaja tahtnud teisele edasi anda. Ja, ja hea jutu Stahli siis ta juba taipas, milliseid kunstilisi võtteid on vaja kasutada, sulle meelde jääks, paneb natuke sinna õudust juurde noodi ja, ja räägib nendest terminitest, mis sul on arusaadavad mitte nendes, mis temale 100 aasta takka on jäänud meelde, vaid sina oled juba uue põlvkonna inimene, Sul tuleb, sul tuleb öelda juba teistmoodi. Sai sul lapsel ei räägi, Äraver, nõel, hobune künnab seal vaid ütles juba traktor künnab ja juba asendan moodsamate väljenditega. Ja sageli jääb mõni relik niisugune väljend või sõna siia, siis juhib ta nagu soosingu pimedasse, õigesse kohta. Ja siin on, ütleme, kui põhjustest rääkida. Teine pikk sepilastaski, püssilask oli ta jah, aga siin on need kaks täiesti erinevat kihti neid isa 50 konkreetse siht peab olema miski, mis ühendab. Mina pole seda esimest korda kunagi, ümarik, seevastu tuli või seda tunnistada muide levinud legend, see ei ole mitte ainult üksi siit, vaid seda on ka mujal olla märksa võib-olla mujal. Ma kardan, rahvusvaheline verepilastus samuti. Tere, kaari, kaali, muisjoniline, kõik teatud määral. Aga nüüd siin on kusagil nendes on muidugi midagi siin sees sellist, mis pärast seda seoti sisse alati rahvas seob selle ühesõnaga mingi nähtuse alati ka moraaliõpetusega. Et ka siin on mõlemal juhul moraaliõpetus on sees, võib-olla ta kõlastab ykset ja teine on ühesõnaga varem vanem. Vot see Kaali järvel see lugu nüüd meie nagu vend ja õde heitsid paar, et, et see ei ole ka puhtli kirikliku Boraal. Tähendab kirikest teadis seda järve, kuidas teda austati, mis seal oli, lõi sellise loova ja see hiljem siis levis. Kui meie olime pisikesed ja käisime koolis, siis seletati ju seda uskumist loodes, ainult et oli muisel inimesel hirm looduse ees, kuna ta oli nõrguke, muud seletust pole meile antud. Ütlepikse bülastuste pükse, värkijad, pikk pikne, püha laser, sellel inimesel oli Germ pükse, ta langes kummuli kui kuivalt välku lõi ja müristas. Aga mulle tundub nüüd, et natuke mannetu seletuses aruteluga ja kuule. Aga lainega sina ei mäleta niisugust asja, et kui Jursist vaadata, tähendab sinnapoole järk-järguliselt, tähendab nii ütleme kaali poole siit vaadata. Et kuidas neid inimesi, sealtkandi, inimesi ja seda seda kohta üldse arvad jõe taguseid ja, ja seal oli kõike väga salapärasusega seotud võrsna ja, ja värgid, need olid hoopis midagi muud, kui ütleme näiteks kalja poole või teisel poolel on ka see on vanadel inimestel oli herne nõidusel ja asjad olid seal ka sealpool või sinna olid nagu palju suuremad. Need olid ju seotud igasuguste, nii kui jõe taha läks meie poolt vaadates panud jõgi on siin vahel, eks ole, ja nüüd sinnapoole vaadata siis alati räägib jõe tagustest ja kummalistest asjadest võrsna tagumistest, nendest asjadest rääkida alati palju suurema austusega, kuidagi teistmoodi kui näiteks kallimalt kalli mehi naerda, eks ole, paganad ja ja igasugused kallim Cable paganad ja viimased tähendab, viimane paganluse pesa kalli külas on ja nagu torni Kaarel veel ütles, kui oli kirdetuul, kallimiste kibee tuum ei olnud, mehed ei olnud väärt ja tuul, mis sealt pead, puus ei olnud ka midagi väärt. Aga teiselt poolt küljed jälle see jõetaguse ja terviseala paradoksi. Mis tähendab sinnapoole hoidis, vat niisugune mentaliteet oli sein omal ajal, aga millesse tuli, seda ei tea. Poolt ette, ma ei kujuta ette, mis üldse püha kihelkond omal ajal Noonia. Kuidas ta kujunes, arheoloogilised ei ole kuidagi põhjendatud. On, on siin võimas Valjala, ühesõnaga keskus oma maalinnaga teisel pool on kohe Kaarma väga tihedalt asustatud piirkonda oma maalil, aga mõlemad on Saaremaa poliitilise ajaloos ja mänginud väga etendab väga tähtsat osa. Aga kaalingute absoluutselt ei ole arheoloogia ega ka mingisugune ajaloo allikad ei räägi midagi, et oleks mingit tähtsust, politseiameti on ta muidugi loodud Tartus üle. Need hingede revisjoni, vanemad tähendab selle kandi talude nimega külad, vaata siis seal Haeska, selles ümbrusse kaali kandis, missugust nimed seal on vanaema ja kõik need vanad vanad mõist riisika ja rööpme, kõik vanad nimed on just sealkandis, mitte mujal kuskil, aga kõik on just selles kandis, aga see, see osa on see raskuspunkt. Andrus, see kokk, see ja see seal, vürstinna ja loja, Vaariku ja aasta aastal peaks olema üks väga vana keskus seal laevas ka poe vastas täitsa möödunud suvel. Suvel eksin kalmed põllud ja värgid ja nüüd aasta küla ansateks, paar kilomeetrit edasi veel soode poole. Seal noh, välimuse järgi ma vaatasin, seal peaks olema paar neist kalmeti sügisel 2000 aastat vanad. Aga hakkas hirmsat vihma sadama jõudnud sel suvel näha. Et seal muidugi on, aga, aga ta on niivõrd asustusmassiiv on siiski liiga nõrk. Ega siis omal ajal sellise maalina ülesehitamine nagu Valjala Kaarma, see oli rahvale niisama raskeks koormaks kui praegu mingi tuumarelva toitmine praegustel rahvastele. Ja seal pidi olema taga, mille pärast Hiiumaal ei ole maalinnu, et seal oli rahvas ikkagi rahvast oli hõredalt ja majanduslikult oli nõrk, vedas. Ei olnud sellist asustusmassiivi kogu Hiiumaa pealt oleks kokkusaal, aga kes läheb sinna 50 kilomeetri kaugusele linnust ehitama, eks ole, innuse ehitaks ikka nii mõne kilomeetri raadiuses, et oleks inimesed, ütleme, 10 kilovattraadiost pääseksid, maksimum jõuaksid sinna varjule. Sellised tugevad asustuskeskused on sisseehitatud linnus. Hiidlased olidki maruvihased seal, kui me selle, seda pagana siin on, see on üks vallita jah, pallita linnuse kohta. Ükskord käisin seal muuseumis ja nende meestega üldse neil see mingil juhul linnus ei ole selles mõttes ja et ega äkki kuidagi saab ikka veel edasi, et ma sain raiuma pooleks, et see ikka linnus ei ole. Et, et võetakse viimane linnuse ots kah hiinlaste käest ära ja ja, ja tagada muidugi ei saa. Loovi, ta on keskaegne kindlustatud mõis kindlustatud, elamuslikul üürid on olemas. Vello rääkis Linnutee peal ühest ühest kivikalmete grupist, mille demoori leidub. Tõnis callib piiri peal, ütles, et tead midagi. Kus kohas täpsemalt on korra nimetasid Asso ja kuidas ma oskan öelda? Oota, kas see on nüüd, kui me läheme rahukülast, tuleme rahuküla tee otsas paneme sealt kuidagi kalli poole ja seal raudteetammeana raudtee tamm, a vana, siis ma ise arvasin ka, et seal ja sõitsin südame ja ja kuni ma siis jõudsin sinna külasse välja. Pure ure tulev suure talud on sõja ajal sealt läbi talude juurest ja siis juba jõudsime juba kallija nende tõnia piirimaadele ja, ja seal on üks kõrge mägi ja seal on tuuleveski sajandi algul ta kunagi sel määral ja ja ma ei tea, mis tooma. Seal on lehvi mägi, eks ole, Läti mägi on seal vasakut kätt jäime haagid letti mäel ja, ja selle dimegi kõrgepingeliin kõveraga üleselt ja, ja sõna abi on kohe seal metsa sees, vana vana, muist huvitav taluvuse ronija poolne esimene talu seal naabriks on, ta nii-öelda tuleb nuki, aga ure külastanud vasakut kätt jäi Läti Jaagi paremat kätterigaks ure kohta ja siis lähed tõniga külavahelistel uluki. Aga seal on siis rõõm koht, tähendab see kalle küla Tõnni küla vahel reorõõmugalmedentsiaal. Vaat selle mäe peal seal on jah, tuleb välja, see oleks võimas kalmistu, mida noh ja nii vana, nii suurt kalme rühmasin, Valjala ei tea, praegu eksin, kalmuvahelisi laiali, lõike? Praegu pole, laskis üles lükata, siin oli 20 kalmu koos, nojah, seda, millised olid. Rauno teada kõike teda, Li kalmu, veetsin kütsid, kogusa, korjasid paigandu sisse vajunud, seisis aia ääres ja jälgi ja värki ja neid oli ju siin hullu voodi ja ta räägib väga lai lai lai inimesi. Igaühel oli lapimaad, signaale, lapimaad olid ja kogu Lapimaal ja siis mees Robert näitasi unes, eks ole, seal, kus kohal oli kaevamisele vaadata, kuidas nad said need välja künda, kui kivikalmed on maetud, kivimid seal ümber selle kalm aha ümber selle kalme kohus, aeg kütmise ajal, kellele põllud, Nad, Leicene kalmedeni ja liikmega valved olid ja nüüd kui küüniti selle kalmeti ümbrusse sõiduliku lapi põllumaad olid igaühel oma siil, oli seal, eks ole, see põld Rus ilusal Leicene ja siis otsal ja kellel seal kõik olid ja siis kogu see aeg oli niimoodi. Keeras ikka mulla seest ikka iga kord midagi jälle Aleksei kallimaks või midagi kuskilt hakkas paistma, õieti oli midagi teistmoodi asi ja otsal oli ju vaip põles ära, Nendel oli terve painanda täis neid asju, Juhan räägib siiamaani. Nad tõid ju isa oli korjanud kokku riid ja ja ta ei aita aita üles 39-l aastal ära koos nende asjadega iva ning rääkis ka, see on sulle rääkinud. Nad rääkisid, aga, aga siis ma käisin siin kohti kõvadusega, midagi pole seal näha. Ei. Vaat see on, see ongi meie see traagika niimoodi et kui seda teadust teha, siis peavad olema surmkindlad, faktid, et seal on. Aga kuna ma tean, et selliste kivi Raunad rühmades on väga tihti tavalisi kivihunnikuid, neid Saaremaal. Neid ma käisin, pärasliku eri siledaks lükatud, vedelesid tubli vaia, eks seal mõni võib-olla ei, käisin Joiu kui iga selle koha peal, kus oli vanasti rahule lükatud, seal oli kõik tuhka ja tuhapuru ja kondipuru ja souli vaia otsaga siinsamas liigutasil kaasa ka ei võtnud Eimisusest tuhapurusti seal selle puruga, tegelikult ma ei seal lõigatud ja mina ei leidnud, ma käisin niimoodi, lihtsalt jalutasin need kohad läbi ja vaatasin, igal pool oli põletusjäljed. Vaata vaata, seal on muidugi üks. Loogikaviga on selles asjas sees. Et kui, kui vanasti olid seal kivi, Rauno ja kui seal vahel kilp leiti sealt asju, aga nüüd kus kivihunnikud kivihunnikud Raunod ära lükata ja nüüd enam ei leia sealt vahelt asjadeni. Ei, seal ei ole põldudele karja, assoo tehti kultuurkarjamaa, vahepeal peaksid leidma kultuurkarjamaana, vot siis on muidugi lootust kultuurkarjamaa kultuurkarjamaal. Aga ma ütlen jah, et ühesõnaga ma ütlen, et mille pärast ma ütlen, et, et see on suurimad. Et kui ta ei ole täpselt öeldud, vaat kolm tükki. Et siit on leitud need asjad, tollest on need asjad kolmandast mäletatakse leitud. Kui meil ei ole kindlat arvu, täpselt siin oli palju palju midagi. Et ühesõnaga teadus on tõesti niimoodi, mõtlen jurist, saab võib-olla aru, mis on, ütleme nõue teaduses. Ja mis on arheoloogiateaduse üks suur puudus, näiteks ta jätab igasugused vabu otsi liiga palju. Õige otseselt siis kas ei või, ja vot siis võid inimeste surma mõista, kui, kas ei või jaa, eks ole, süüdi või ei ole, jah, aga kui jääb kõik lahtiseks sisse, siis ei tohi teha. Vaata teaduses just nüüd eriti arheoloogiateadust, tehakse otsuseid. Et näed, siin oli niimoodi. Aga sa ei või öelda, kas ei või jaa, kas oli nii või olnud või seda niimoodi kolmandat moodi olla, juba tehakse teadust? See ei ole ju teadlasena publitseeriti. Nojah, eks millega näiteks rahvaluule? Vanade legendide, nende interpreteerimine, eks see võetakse sellest kohast on 10 sellist motiivi ja üksainus senine motiinome, rääkisime prantslased lätlase mõisniku lasknud mõisniku, selle püksilaskmise motiiviga. Eksin kolm-neli tükki, aga ainult seda, seda verevili aastast on ainult üks, aga see ei tähenda veel mitte midagi sellesse mõisniku oma, see jutt on ilmselt hilisem. Ilmselt vähemalt see koorikonilisenud koorid ja sisu ja, ja see on selle tõttu säilinud rohkem. Aga pärast seda katku jäi, võib olla ainult üks inimene alles, kes oskas rääkida seda, seda lugu esega. Millegipärast see oli võõras, ei olnud sellist asja esinenud, oli võõrasse see verevenna õe lugu, see lihtsalt ei levinud, käidi ainult ühene. Aga tegelikult selles võib-olla fakt, sisu võib olla palju olulisem, kui sellest teises tihti Megaadi interpreteeritakse, lihtsalt kvantitatiivsed meetodid, kui on rohkemgi, järelikult see valuliselt. Aga see sajandid on vahel, me ei tea ju, mis häviseliseeri. Ja vaata kui huvitav nähtus on see näiteks tänava panin tähele, seal noorem põlvkond räägib kõik Molleriga tähendab selle mullaga seotud seal mulle, kes oli alles, eks ole, 80 ja 90 aastat tagasi, eksole, on vallal son Mulleriga seotud vanad inimesed, eks ole. Rääkisikaalinist ema ei teadnud kaanest mitte midagi enam jällegi aja. Ei, aga ütleme kunagi ennem oli sellest juttu, aga mina mäletan, niisugune asi, kui mina olin poisikene ja kuru vanas kurul elas otse, kus oli see 19 auguga ohvrikivile kalmu äärde ja seal kõrval seal guruse hästi vana kohvi ja värk. Guru emm, see suri ära kuskil 50. aasta alguses või niimoodi, kui neljakümnete lõpul suri ära see kuru n teadis täpselt näpuga näidata, kus olid maetud põhjasõjaaegset, nende katku surnud inimesed koduõue, kui selle vahetada või näpuga näidata, niikaua kui sil maetud. Tema teadis sel ajal kant, tee läbi kahe-kolmesaja aasta kantide kase täpselt, ta võis näpuga rööbiguses maetud, aga vot nüüd on järsku lihtsalt muutus, et nüüd on hoopis teineteisele liiga ja ja see on seal ja, ja see ongi nüüd mission ressavirste segav müra on niivõrd palju juba selles asjas trükkimine segamine teatriväärsustest mehaaniliselt varjasid seda võimalust enam pole vaja, mälu kaudu tuleb talletada tuled tagasi, raadio kaudu tuleb tagasi, aga tagavara sinna arhiivi retses riiuli ka sealt tuleb tagasi kaduledkogulitseeringutest tuled tagasi, hakkab moonutama seda moonusega kõigepealt ära meid tõsiselt ei usu. Ma olen mõelnud mõnikord, no see pole nüüd ajalehemeeste lastadel sihitud, aga ma ise mõtlesin, et võtan selle selle lehe mitu ruutmeetrit selle rajoonileht on veerand või pool või vaatad ühele poole teisele poole ja paned kokku ja viskad ära. Ja siis mõtlesin, kui palju see inimeste tööd siiski nõudnud, aga mõtlesid? Ei ta pole eriti midagi siin loksiti niisama ka võib-olla kokku siin ja et kui näiteks Asseerias taheti üks selline tekst jätta maha ja kui palju, kui palju, kui võib olla mitu aastat töötasid Kivirayureid, ei ole raiuda kivi sisse, üks sõnum sellest sõjakäigust ja eks ole, nõudis neid kohutavalt tööd, et seda pisikest informatsiooni edasi anda, aga seal on säilinud. Aga meil nõuab informatsiooni praegu loomine produtseerida niivõrd vähe, eks ole tööd ühe ühe inimestele ja sellepärast paisatakse siia Läks õhku informatsiooniga igasuguse, aga tema hävitusruttu ja kaua. Sest tegelikult variatsioonid mingisugused eemale, see informatsioon praegu tuleb vanad variatsioonid, millisel teemal, eks ole, ega siin ei ole puhas informatsiooni väega operatsioonis härra ühe lehele ja variatsioonidega siis edasi ei lähe ju kuskilt midagi väga nukratoonide televisiooniga. Tulite televisioonile seal neli korda kuus lugeda. Vaata sõjal. Juurealist reisile on praegu seda teadusinimkonna ajaloos ja selles on niisugused huvitavad faktid näiteks ka Süüria kiviraiuja genitiivi rõivaid, seal eksis ja ka nendel savikividel savikividel, kus need tekstid sees on, ka seal on vead isegi huvitaval kombel, et neid on paljud, ka vead korduvad toaga. Rektor ei käi enam üle kiviraidur, vaidlus, äraelamine. Praegu on kõvakahjustusega, kas siis oli pearaiumise karistus, Koviga avastati, löödi raiduril peama. Teine huvitav asi, järelikult raibe oli, kivi oskab oskab ainult lihtsalt märke, kordas lihtsalt märke, kunagi kirjeldanud märgid on lihtsalt kujunenud ja tema tegelikult ja siis eks seal ikka karistused olid ka. Arvuna mäletan, seal oli kuskil Mesopotaamias ja umbes samal ajal arstidele niimoodi, kui nad panid vale diagnoosi, näiteks ütleme, panid silm oli sul haige, panid vale diagnoosi, Silme venelased midagi siis oli niimoodi, et siis arstil tuli silm välja torgata. Ja selle tõttu nende savitahvlite nende retsept retseptide hulgas on niimoodi haiguslugudes on niimoodi ikka iga teine haigus, ravimatu ravimata. Et kui siiski haigel midagi juhtuski ja noh, siis pole arst sõita, kui see haigus on tunnistatud ravimataks. Vaata, kuidas arstid oskavad, käänas käiks, igatses, oskab kaitsta ennast või ühiskonna, sest muidu lihtsalt suuliselt. Informatsiooni edasikandmine tol ajal eesmärgiks informatsiooni edasikandmine, maailma tundmaõppimine ja samal ajal ka edasi ka. Aga nüüd on see edasikandmine selles õpilases nagu taastanud selle tähtsus. Välised sisemised on jäänud samaks, sest niipea, kui sa ei õpi lugema, visata edasikandjaks, kaon tugeva õppimisega, annad selle oskuse ka edasi. Aga selle nagu sihuke see on kadunud nende järgmiste kihistuste varjunud me seda enam ei tunne, aga nüüd lapsel on selles, ühesõnaga, kui ta hakkab jälle nagu hüdroloogiline areng hakkab peale selle tsivilisatsiooni õppimine siseareng, siis lapsel tuleb jälle seesama etapp läbida, lihtsalt ilma selleta ei omanda eesti õppimisoskustega informatsiooni, edasikandmise oskused ei omanda ja siis tuleb jälle täpselt sama jälle välja nagu Oigen. Vot selles suhtes on see huvitav, täpselt samuti rünnakuse loode teeb läbi kõik see kalakonna ja kala ja kõik need, need vahemaad ei täpselt samuti lapsed läbi kõik needsamad mis kunagi inimkonda tuhandeid. Ja. Seal kunagi rääkis, et sina tunned ussisõnad ja ussilugude vastu huvi, jätkame teemat ussidega näiteks või kuule tule peal, üks oleks kuradi mees oli siin, ma sain juba ühe mehe õnge. Kes nutit, Helme ja sama Rein Maran. Tookord näed, mees võttis nii palju, see oli veebruarikuus, kuna istusin seal ja mees võttis kogu kogu suvelegi tööd pildise, kus ja filistusse sattus ussidest vaimustusse, nüüd on endale ussid kodus, toas ronivad ringe ja külaslevisse kajev, ma ei tea, kas lehtedes tol ajal oli, ju? Ei ole, seda ma ei mäleta. Ja öösel ärkan, mina raksatas, tuul vuhiseb, mühiseb ja täitsa nii nagu pilved hirmsa kiirusega jooksevad, madalad pilvede nagu kuu paistab sealt tagant välja ja ja, ja niisugune ragin ja ma mõtlen nüüd nagu puhkus, mis asja nüüd enam teha harjunud appi. Aga mis ma arvan, et kõik on samasuguses hädas. Ja siis ärkan ma üles, tolmu, nina täis ja ema emaga magasime ühes voodis emaga niimoodi hädaldades ka üle pime, midagi kujulisi, rikkam, pime, heisata, tuld põlema, ärevusega ja mestis on. Ja saime siis tule üles, elektrit ei olnud petroolilambi põlema, siis selgus, et oli kukkunud laest umbes niisugune poole ruutmeetri suurune, umbes poole selle laua suurune nisugune krohvitükk oli kukkunud, umbes pöidlapaksune oli kukkunud puu voodi kõrge otsaga sinna voodi otsa peale, seal murdus tükkideks kukkus, mille peale kogu see minu unenägu või see minu mõte, et kõik olid ühesõnaga sellest hetkest, kui algasin, ühesõnaga ragin ühesõnaga voodi otsa peale, kui see kukkus minu peale, kui ma jõudsin lai lõpuni ärgata kusagil ühesõnaga sekund kolm veel vähem. Ja selle jooksul. Ja nüüd mind huvitab kõige rohkem psühholoogiliselt alati huvitanud see, et esiteks mani selgelt mõtlesin ma nii, ühesõnaga juba tol ajal ma tajusin, ma mõtlesin väga täiskasvanulikult seda. Samuti hädasi Nikon ühesõnaga katastroof. Kõik on läbi ja vaata, nüüd võib juhtuda ka niimoodi teinekord mingi loetud, mingi teiste käest kuuldud asi. Millegipärast kajastub enda mõistus nagu enda enda läbi alateadvuse ja alateadvuse kaudu ja nii tugevasti ma olen märganud näiteks nende üht legendide jutustamisega, teinekord räägivad nii. Vot see inimene rääkis mulle. Ma tean raudkindlalt, et see inimene ei saanud rääkida, sest ta oli selleks ajaks surnud, kui see poiss oli kolmeaastane, kes mulle räägib. Ta ei saanud rääkida. Ma olen püüdnud kontrollida teiste käest küsida, et millal nad elavad. Surnud sel ajal oli see, kes rääkis mulle, praeguse vana nimi oli kolmeaastane sele. Ta ei saanud mäletada, seda uskunud varandus oli maetud, varandusi ei saanud otsimistega. Aga tema raudkindel temale just praegu kolmandat, neljandat, viiendat seda räägi seda Roberti lugu, kuidas tal see seal naljakas asi. Roberti lood on huvitavad ja, ja kuidas see oli, tema nägi seda unes, et naljatasin leige määrusega varade inflatsiooni piiri piirimail ja väga huvitatud ja tema liiva ja ta käis ju pärast labidaga seal kaevama ja mis tal seal oli, sai ta midagi? Olid olid niisugused asjad, aga muidugi kui läheme nüüd asja juurde tagasi, saue elas siin palju küla, sõidab vanas Panal tema võlu Karalisi 11 augu ohvriks. Tema käis ohvrikiviaukudest vett toomas selle veerel või arstirohtusid maa roheliste vurrid igast haigusest ravida ja just seda videot see oli, olin veel poisikene, kui tema sellega tegeles, tema suri, kuskil enam ei ela, ära. Usage yhte lugeja tegeleda, tegi puutööd Väike-valari puhusi, kopteri tegi puutööd, poismees oli, aga tema tegeleb ikka, kuuleb ikka ohvrikivi peal ja tegi ohvrikivi transvõsa. Veski pole ohvrikivi juures anne, mina käisin silmi ravimas. Kui suur lõideni aarde mina ikka. Ja siis ennem kui ta hakkas ju ära surema, vanaks jäänud, siis ta ütles, et me oleme kasvanud ja siis ta ütles ikka, et mis. Arni Liisu, et oli juttu isuri, õde, vanem väätmis, Liisu Liisu elas minu kuntsi peal oma elu ära, mina pidin kuntsi tegema ja tema isa oli siis kunstimeister ja tema ise tegi kunsti ja tema tegi kõik viimseni. Tema vahtis iga õhtu vaatlused, kus Noa laev keerab, eks ole, kuidas see on, kuidas kuuenguda selgelt, mis mul paistab ja kõik, kõik need asjad ka ei, kogu aeg käis ikka. Ma usun täiesti. Aga ma nüüd ühe niisuguse näite, mis näitab, kui kõrgel oli see vana, teadis, temal oli niisugune komme kui lehmvasika, siis tema pidi ilmtingimata platsenta leidma ühe niisuguse tükkimine, ta sõitis lehmale, siis ma arvan, et ükskord karjamaal veel sünnitati, majasin vasika ja lehma koju ja tema pärast minuga lennud, kus kohal sa nägid vasika sündimist ja kus oli, läksime öösel pimedas sinna otsi üles ja võidki sealt siis selle eraldas selle ühe väikese niisuguse niisugune nagu Daily pisikene olisi platsenta teetele ära pani, selle paberi tõi koju, pani võileiva peal seal lehmal sisse. Nüüd ma lugesin hiljuti põllumajandusliku sonaalistanud sellest, mis välismaa ajakirjadest toob neid referaate ja seal kirjutatud inglased leidsid, eks ole, et on olemas protsendad, nisugune, nääre või niisugune aine, mis, kui annad lehmale piima tähendab, piimatoodang suureneb täielikult seda ainet ja tema sele, kui sisse andis lehmale nii kohale, piima lahti, nii kaua piim kinni ei saanud, mitte midagi loivab piima lahti tema juba sel ajal vanad inimesed teadsid. Vot niimoodi oli seal. Nii et see, see asi oli nendel juba sel ajal väga hästi kunstivärgid. Ja siis vanasti oli inimesi kindlasti noorusele palju lähemalt kui, kui teised inimesed. Et nüüd on, kuidas läheb, kas ma olen vaadanud koertega? Ma saan ordeni suhteliselt hästi läbi, aga mõnikord hakkad mõndagi, vaatame igaks juhuks, siis tekib kohe kerge refleks. Ükskord ma mäletan, oli seal, olime seal tagamõisas seal metsale, mis küla selles, et kui see, mis ta oli. Ja läheme õue sinna ja vaatan koera hirmus tige, kui mina vaatan, kedagi inimest ei tule, ikka sülitan rohkem seda koera pead ja vaatan ikka ringi, kus peredes on koer väga tige, kuidagi niimoodi, aga ikka kaugude vait jälle. Ja siis tuleb, tormab metsavaht, peremees ütleb, et välju õuest karjub nii hirmsasti niimoodi. Ja, ja no ma ütlesin, et võib-olla tuli kuskil heinamaalt, vaatasin midagi käes pikalt rehale võib-olla tõesti, et ta arvas, et ma ei pea siin, luusib mööda majanud ja astun siis vastase värava, tahab, palun, palun, et see on, tuleb siis sinna rahuneb siis mahelised. Suitsu, tahad kuivas lõhki, kisub teise niimoodi. Ja siis hakkas, rahunesin, mõtlesin. Käsitlesin õue peal üks koer midagi teinud ja. Ta on niivõrd tigedad, iga võõra kisub lõhki, nii et nii palju, kui ma tean niimoodi absoluutselt nii nagu ei pannud koera tähele, ahviks siin tüütu, nagu silitab veel teda ja ühesõnaga, kui sa lähened juba loodusele loodusosale tead, kui mitte kui vaenlane ei tõmba seda krampi ja hakkab mingit biogoole või paneel islami. Täiesti nagu sõber sirutatud käega mürgisemad maole ja siis ta ei tunne, et sa oled tal vaenlane. Ja selliseid inimesi kindlasti on olnud. See tunne on eriti tugev olnud, et nad on üks osa loodust lahutanud niimoodi. Ja kõik need ussikesed seovad lipsuks uss neljasse, millesse ma usun täiesti, et need on olemas, reaalsed inimesed on olnud, see ei ole mingi väljamõeldud. Näiteks tegin, aga miks, miks on just ussiga ussiga seotud et ussi huligi ja, ja kuidagi niimoodi ussiussi, kallis uss, sind kallistaks ja uss arvatakse üldiselt vussis 200 suhted, mille pärast ma hakkasin vaatama, kui ma väike poiss olin, siis kõik ütlevad taprovis ära saad üheksa pattu andeks, niimoodi. Aga, aga samal ajal rahvajuttudest pärimuste vaata nüüd, et igaüks tahtis nende majauss ja kus oli isegi lapsega voodis koos maganud hoiti ussi ja et vot siis tunnised maja asjad on edutatud, majandus oli niimoodi, et kuidagi läks asi lahku ja nüüd ma vaatan, et see tus üheksa pattu andeks annab ussi tapmine, see on ilmselt piibli mõju. Uss sosistas Eevale maitske sealt ja sealt kirikuga on tulnud meil sussiviskamine. Aga miks sinna uss just bändi ja seda ma kohe ütlen, ma seda ajasin taga. Ja teine külg ma vaatasin nüüd isegi Carl Robert Jakobsoni neid väga progressiivsed, need lugenikud. Ma andsin selle nüüd sellele Rein Maran, et, et pane tõesti mõni laps veerima neid lauseid, nõelu, siis on see see kõige parem, kui ta sulle vastu tuleb võtta peenike vits, kõige parem viis teda ära tappa kohe. Kuidas seesama progressiivne Jakobsoni kiriku ideid propageeris ka, ütleme näiteks ussi osas teadmatult võttis kuskilt saksa kirjandusest, vaat selles osas tema progressiivseid jutumärkides, samal ajal hoopis õigem rahvalik looduse suhtumine, vussis, suhtumine olemas. Aga täitis selle kõrvale. See oli lihtsalt harimatu talupoeglik, võib olla mustkunsti linna ja maa must põld. Uibussywootsmakseni jõledus. Aga mille pärast kust tuli see Kristi uskuse? Mulle need vahelülid on seal veel nagu ajanud, aga, aga ma vaatan maailma kõige vanem Opese, magan eepos tilga msepases on niimoodi. Paljude rahvaste riikide võimas valitseja Mesopotaamias ja ta näis, et tema võim on piiritu ka vanusele naiste juba võimu olevat saanud, siis ta oli, ma ei mäleta, mitme inimese iga tal juba oli. Ma rehkendasin, umbes ta võis, ta võis isegi mitte üle 150 aasta olla kuskil 100 150 aasta vahele. Tähendab, see on ju täiesti reaalne, Gustav Naan väidab, et ükski inimene mitte kunagi maailmas mitte kuskil, pole elanud üle 120 aastane. Nojah, väita väita, jah-aegne keskmine eluiga on alla kolme ja jah, ja ta oli nii palju inimigasugu ülejäänud ja näis nagu ja siis hakkas nagu vanadust lähenema. Ja ilmselt ja ta hakkas muret tundma igavese elu pärast surematuse pärast ja sai teada omasuguselt surnute riigist, et on üks taim merepõhjas, mis annab surematuse ja ta läks seda otsima, sai, leidis selle üles ja ujub nüüd võidukalt tagasi, seal jääb Läti tuli üks madu nipsust seal ära ja ta nägi, kuidas vana madu muutus pisikeseks nooreks, tead, niimoodi läks nooreks, nii mul selle ära süüa. Ja sellest hirmus viha tekkis siis ka ussi vastu maa vastu, seal. Vaat sealt kuskilt tuleb hakata neid juurde otsima. Mis viisid siis, see oli muidugi mitu 1000 aastat enne piiblit, paar-kolm 1000 aastat, aga sealt kuskilt ja siis otsima seda teatud konkreetse müüdi juurest ristiusu, seda vihma, vihkamise lugu. Aga samal ajal ma Vormastamise lukku sinna vastu seal ei ole. Ei ole, aga teistel rahvastel on ja kala aga tegelikult teod ikkagi ussiga koos magamine. Uss mängib lastega, kuidas on igavese elu ja surma sümbol tema igavesti uuenduv elu, ta viskas jälle selle vana naha maha, jälle sündis uueneja, nii nagu igal aastal puud heidavad endalt lehe. Saagu siis külmetavad oma aja ära, kisakavad ajavad jälle pungi omandamisel, seal lehed jälle niimoodi, täpselt nii nagu loodus, igavene ringkäik. Nii nagu uss ka jah, ainus loomariigis ainult, kes niimoodi jah, täielikult heidab oma naha, jätab maha ja läheb minema. Ja sina, kunagine surnud ussi, kuid raba ära tapetud, ma pole veel näinud uusi vis vanadest ras ära. Eks ole. Ja see ta alati läheb kuskile maa sügavusse. Toonela ussike. Et see kõik muidugi võis asja mõjutada. Ja kujutad ette niimoodi, et nendest kõige algsematest olenditest on need roomajad, just on meieni säilinud uss ja veel mõned uss, krokodill, krokodill, mõnest busse, sisalik ja kus on kõige vanem inimese ära, fännid on ja kus on üks kõige vanemad, kõige salapärased inimkonna saated olnud juba siis, kui ta hakkas esimest korda, tekkis mõte teha siis Tõivovski ostsin, hõlmates ei ole, on vist ei ole juhuslik, et laibauss ja see nii-öelda magus ja et see on ikkagi uus. Kas ei ole ka tähelepanekutesse laibast, selle esivanemate austatud sellest vaimu ja selle jõu võttis äkki gaasisama uss? Ai bussi näol võib olla täheldati ka seda seostati seda ka selle nii-öelda maoga. Kui suur võimalus on raha visanud nii kaugelt raskem kontrollimise erakond, plaanid on täitsa võimatusse taga seedimata eesti keeles näiteks võidad võiks kontrollida niimoodi, kas näiteks rahvapärane nimetus näiteks ütleme, mahlane ussil võib olla? Kirjutasin vähemalt osades keeltes on ühesugune, küllap see juba on kontrollitud. Tuleb Ariste käest küsida, ütleb kohe ei tea, teine kui, kui sügavalt mõistetavad asjad, kui vanasõnana tema asi on selles paljude vadja keeles on, meie rääkisime, me rääkisime seda täna väina uisku, eks ole. Arutasime autonduse laugurade uskuid, aga see tuleb sellest samast ussist. Sõna- kujunemise reel tähendab foneetika reeglid määravad ka midagi ära, aga mina olen ütelnud, et see on võib-olla kaks paralleelset, väidame seda küll, aga, aga nii ollakse. Siuglemise erge muidugi ujuvuse järgi ja seda suurem oli suurepärane. Vanad laevad olid ju nisukesed, mis andsid järele, mis, ja, ja lätlaste laplased juhtide ei meie viimased Vilsandi viimane paat, mis oli vanal tee äärel, mis oli veel viikingilaeva põhimõttel ehitatud, millega sõitis veel üks mees oma sulase põlvelikvideerivuse sulasesse, kirjeldas seda lugu sepaatori väga vana, kui tema temaga käis ja see oli siis niimoodi mainimisega port siis paindus igalt poolt, aimdus igalt poolt. Nii et ja nad olid seotud, eks ole, ana vahel puujuurtega lauad kokku seotud. Ja siis ta õnnistab igati muuseumides kunagi töötada puruks jäigema seda.