Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaaris etapp Kristjan Port. Huvitab, milliseid seaduseid peaks maadeavastaja järgima. Sattudes eikellegimaale. Võiks arvata, et modernsel ajal seda küsimust ei teki. Paistab, et kõik on juba avastatud ja taolisteks juhtudeks on sõlmitud rahvusvahelised kokkulepped. Poolteist sajandit tagasi oli olukord teine. Arenenud riigid seilasid maailma meresid ja otsisid uusi asumeid. Esimesena kohale jõudma pani omanikud. Tõstja kuldas uue koha suverääni omandiks. Mõnikord kohtuti üllatustega inimestega, kes olid inimkonna arenguloos ette jõudnud ja rajanud omamoodi tsivilisatsiooni. Seaduskuulelikkuse küsimus lahendati inimeste moodi tähendab vägivallaga enamasti tulijate kasuks, kuigi sugugi mitte. Ta alati, nagu juhtus 18. sajandi lõpus, Tseems Kukiga. Pärast Uus-Meremaa Austraalia avastamist lõpes kuulsa ränduri reisimine keset vaikse ookeani jalaka kuue saare elanike raevu kätte. Kukk ei tahtnud austada kohalikke reegleid. Aga kelle reeglite järgi peaks talitama Marsil? Milline organisatsioon? Omab piisavalt mõju, õigemini siis jõudu kaugel taeva käel, oma tahte jõustamiseks. Ilmselt saab selleks olla ainult see, kes suudab sinna kohale sõita. Ja neid pole. Marsikulgur vist ei piisa. Üks USA territooriumil asuv mittetulundusühing koostas küll Kosmose deklaratsiooni milles lubatakse kõikidele inimestele minna universumist suvalisse kohta ja teha seal Mida iganes, kuni ei kahjustada Maale jäänute heaolu aga see on rohkem intellektuaalne mäng kui siduv seadus. Vastava küsimuse ees seisab lammask. Tal on kavas saata esimesena suurem seltskond Marsile. Ignoreerides maalaste hambutud bürokraatiat, teatas visionäär, et nemad kehtestavad Marsil oma seadused. Kuigi tõenäolisemalt kuuletuvad Marsi koloonia rajajad kõigepealt äärmiselt karmidele keskkonnatingimuste diktaadile. Nendega arvestades sõlmivad koostööd toetavaid kokkuleppeid. Esimese tööna luuakse kauge sihtpunkti ümber sidesatelliitidest Interneti ühendus. Antud teema ühildub hiljutise uudisega kuule, rajatavas mobiilsidevõrgus. Et seejärel rajada sinna püsivam baas. Ilammaski programm näeb ette Marsile püsiva ja ennast ise varustava linna rajamisel. Poleks siiski täielikult suletud süsteemiga, sest vähemalt kosmiline internet tagaks informatsiooni vahetamisega. Ajakava on veel lahtine. Jämedalt võib arvestada ilmselt kahe asjaoluga. Välja öelnud, et loodab Marsi koloonia valmis saada enne, kui maaelanikud korraldavad tsivilisatsiooni. Ohustavakataclismi. Inimkond pole just kõige tugevam. Pigem paistab seis üpris logisevana, mainib. Projekti vedaja ja lisab, et Marsile pole vaja saata paari inimest, vaid terve linna jagu inimesi. Teised aatomiosas võiks spekuleerida mehe vanusega. 49 aastane Ilon maskil ilmselt soovib näha oma seni kõige ägedama projekti teokssaamist. Võimalike reisimistega. Kandidaate alles otsitakse 10 aastat tagasi ilma maskita. Kord juba koostati vastav konkurss, mille järgi pidanuks reis algama 2023. aastal. Samas vähemalt on nüüd olemas õpetlik kogemus sest sõit oleks pikk ja ühesuunaline. Aga nokitsemiseks pole põhjust, sest Marsil peaks olema toimib netiühendus mis toob teistmoodi seaduskuulelikkuse teema juurde. Ilon mass kavatseb maa orbiidile 550 kilomeetri kõrgusele paigutada 42. 1000 internetiühendust tagavad Starling satelliiti. Esialgsete plaanide järgi on algavaks suveks kohal 3600 andmesidetehiskaaslast ja teenuseid. Kuulutatakse ülemaailmset kasutatavaks. Septembris alustati 880 tehiskaaslasest võrgustiku test kasutamisega USA ja Kanada huvilistele. Takse ligipääsu teenuse nõndanimetatud beeta-testimiseks kellel õnnestub osaleda. Saavad võrguteenust kiirusega 50 kuni 150 megabitti sekundis. Kaasalust pole tasuta. Teenuse eest küsitakse kuus 99 dollarit ja poole meetrise taldriku antenni ning muu raudvara eest peab tasuma veel 499 dollarit. Aga väidetavalt olevat kodudesse. Pakutav tehnoloogia ette sõjalennukitest kasutatavast, vaest lohutab see teadmine olukordades, kui testimise käigus. Ajaks, kui süsteem saavutab stabiilsuse, peaks tärkama uusi õiguslikke väljakutseid. Riikide õigused ulatuvad taeva suunas nõndanimetatud karmanni piirini ehk merepinnast umbes 100 kilomeetri kõrguseni. Starling pakub aga viis korda kõrgemal asuvate tehiskaaslastega ühendust seal, kus valitsevad ebademokraatlikud normid ja internetiside, on riigikontrolli all. Lisaks teenusele. Ebatavaliselt globaalne, et mitte öelda kosmiline mis peaks tegema muret kohalikele sideteenuse tarnijatele sest nemad maksavad kohalikke makse ning riik müüb päris soolase hinnaga oma territooriumile kuuluvat. Raadioeetrit saab näha, kuidas käivitub äri kosmosesse ulatuvas dimensioonis sest ilmselt tahaksid mask kasiinenud suvereniks kuulutada. Kuula varasemaid portaale R2 L2.