Tere päevast ja raadio kahe kuulaja on pühapäev ning siinkohal võib juba soovida kõikidele isadele ilusat isadepäeva eetriaeg on jõudnud, nüüd saate rester kätte ja mina olen selle saatejuht Brent pere. Veidi vähem kui tunni aja jooksul. Nüüd räägime taas pisut, et juttu ühe tuntud Eesti kultuuriinimesega, räägime tema elust-olust ja muidugi mängime natuke muusikat. Mida on siia saatesse valinud ainult ja ainult ema aga ilma pikema jututa, nüüd on aeg tutvustada tänast saatekülalist ka isadepäevale kohaselt, ikkagi isa, meil on siin külas olümpiavõitja Erki Nool, tere tulemast. Tere. Tere. Sa oled kolme lapse isamaa välja, need mingisugused traditsioonid on juba selle aja peale nüüd välja kujunenud, et mis te isadepäeval teete? No mitte mitte nüüd väga, aga tavaliselt on, et kui lapsed on väiksed, nad teevad kaardi ja keegi keegi ookeanide. Nii ta on, et selline lihtne, lihtne jah, et ei ole ei ole nagu sellist nagu traditsioonilist, et me käiks kuskil restoranis söömas või seda küll. Seda ei ole välja kujunenud. No sportlaste suusatanud. Ka kõlanud neid lauseid, et pere jaoks on raske aega leida kõikidest dokkidesse kuidagi käib läbi vähemalt siis, kui on sportlaskarjäär käimas. Et kuidas nüüd praegu tunne, et kas näiteks võrreldes selle ajaga, kui sporti tegid, nüüd on siis rohkem seda aega? Kindlasti, et loomulikult, et kui sa sporti teed professionaalsel tasemel, siis sa ju teed seda põhiliselt iseenda jaoks. Et nüüd, kui sa oled täiskasvanud inimene, lapsed on juba suured, siis sai, kui elati elu ju ikkagi pere jaoks teiste jaoks, nii et et tänu sellele on rohkem aega ja loomulikult ju saju eladki. Millegipärast, eks, et kohati mulle on, kuna mul on ka spordikool ja meil käib päris palju lapsi trennis ja aeg-ajalt kuskilt ütleme, meediast või kuskilt sotsiaalruumist kõlab see, kuidas lastevanematel on aega oma lastega tegeleda, et nii palju aega võtab trennidesse viimine kõike, aga teistpidi küsida. Mis mu nagu elu mõte ongi, et kas vaadata mingites seebiseriaale või, või tegeleda oma lastega, et kui mul poisid olid oluliselt väiksemad ja mulle väga meeldis käia, vaadata, kuidas nad trenni teevad, kuidas nad võistlevad ja just see on nagu selline, sa näed laste arengut ja see on nagu niisugune hästi meeldib, meeldib hobi, võiks öelda. Täitsa usun, no peab ikka selle kohe ära klaarima, et ma eeldan, et ka kui sinu lapsed juba vähemalt üks neist oli väikesi, siis oli juba saates rooside sõda üks imeline fraas ikkagi läks juba käiku, et kui palju sinu lapsed seda aga on kursis, et. Erki Nool, Simmo. Eks ma arvan ikkagi, eks nad igale kursis, et selline suhteliselt spontaanselt välja tuld. Hea nali, ma arvan. Ma ükskord. Lapsed tõmbasid haneks ka, ühel käisime ühes koolis esinemas ja. Ma ei tabanud kohe ära seda nalja, skii sidet. Öelge palun, et mis teie arvate, kes on kõigi, kes seksikas mees? Ma hakkasin nagu suhteliselt udujuttu rääkima noodi, igal inimesel on erinev töö ja siis kuidas see nagu saalis selline nali, naljakahin valin ja siis ma sain aru, et vil tõmmati nagu jube peened nagu haneks, et see on niisugune lahe nali, jah. Väga palju sa ise seda videot oled vaadanud, eks ma paar korda olen näinud. No tore on siis sellise naljaga siit edasi minna, ma saan aru, et lapsepõlves oli vist sinu puhul nii, et said iseseisvalt ringi mütata ja sellist ütleme, mingeid piiranguid ei olnud, et õues oli vabadus ja. Nii oli, meil oli muidugi vabadus, et ma elasime, põrus too tookord leegioni tänaval Lenini leegioni tänava nurga peal, et meil oli Tamula järve äärde, oli, ma arvan, umbes 300 meetrit sealkandis on, oli maad ja läksime ise järve äärde ujuma, õppisin ise ujuma poistega või sõpradega, nii et ma ei tule isegi ühtegi korda meelde, et ma oleks ema-isaga võinud geid kunagi järve ääres, et tol ajal kuidagi lastel oli hästi palju nagu vanema tantsida, et lastele hästi palju otsustusõigust, iseseisvust ja ja ma mäletan, kui Ma olin lasteaia viimases rühmas, siis ma kauplesin vanemate käest seal välja sellise tõendi, et ma saaks ise koju tulla, et loomulikult tol ajal oli ju linnaliiklus ju Võrus oli oluliselt oluliselt väiksem, kui ta tänasel hetkel, aga ikkagi. Ma pidin minust vist umbes 12-st teest nagu üle minema. Et aga noh, ega ma kuskilt hoovide kaudu läksin, et see oli sihuke põnev põnev aeg. Et lastel oli iseseisvust ja vanematele julgust anda lastele seda vabadust. Ja kui me vaatame ka, kui ma vaatan ka oma laste pealt, et siis lastele õudselt meeldib, kui nad on esimeses klassis või teises klassis. Jubedalt meeldib iseseisvalt minna kooli ja nad tunnevad ennast, kui palju nad täiskasvanumaad on ja nad hakkavad ise otsustama. Asja on, nad arenevad minust jube palju nagu rohkem just positiivses mõttes, kui nad saavad ise ise minna, aga meil, lapsevanemad tema väga tihti just selles vanuses karuteene, et me tahame vedada just esimeses teises klassis kooli ja pärast mõtlema, et need võiksid hakata ise koolis käima, aga siis nad enam ei viitsi. Siis neil ei ole enam seda suureks kasvamise hasarti. Siis on juba mugavus, et lastele tuleb anda, ma arvan, rohkem võib-olla vabadust. Vabadust, annad sina siis oma lastele ja anti sulle ka, aga kuidas selle töö tegemise eetikaga on, et ma saan aru, et sina ikkagi pidid lapsepõlves päris korralikult puid lõhkuma ja kõike muud tegema, et kas nüüd samamoodi ka sinu lapsed peavad tööd rügama kuidagi? No tol ajal käis elu juurde, et suvel pidi tegema talveks puud ja puutuli riita saada, selline noh, selline töö tuli ära teha, vanemad käisid ikkagi iga päev tööl kellast kellani, nii et laste peale oli hästi palju selliseid koduseid toimetamisi, mida tänasel hetkel ei ole seal kesküte ja sul on soe vesi, nõukogudenõudepesumasinad kõik sellised asjad on, et see on nagu võtnud sellise kohustuse väga paljud tavaliste töötegemiste kohustes ärad. Aga Ma arvan, et mul lapsed ikkagi vähemalt meil maal ikkagi üritan neid ikkagi panna või väiksena ma üritasin ikkagi neid panna tööd tegema, et töö tegemise harjumus jääks sisse, et ma arvan, see me tänasel hetkel nagu väga palju paneme küll inimestele rõhku haridusele ja kõik muu, mis selle haridusega juurde kaasneb, aga noh, tegelikult elus läbilöömise üheks tingimuseks töö tegemise harjumus on ükskõik, mis valdkonnas, see on sellise rutiinitaluvus, et ega minna kas tehasesse või ükskõik kuhu kohta igapäevaselt, et see on selline tuim tiin mis hakkab mingil määral ajudele, et oled sa nagu raadios tööl või teles bussijuht, trollijuht või keevitaja. Rutiin on igal juhul ja ka see, see on see, mida inimene peaks nagu õppima ja taluma seda tegelikult. Seda rutiinitaluvust peaks õpetama lapselapsepõlves. No ma eeldan, et sina selle rutiini taluvuse said päris kiirelt kätte, aga kuidas sa selle kergejõustikule jõudsid, kus on ka seda juba väga-väga palju vaja. Ma esimene sportlik treening oli ju võrkpall ja kuna Võrus oli tol ajal ala number üks, oli võrkpall ja Eesti koondis praktiliselt kõik mängijad olid võrust pärit, nii et see nagu võrkpalliminek oli hästi loomulik. Aga minu iseloom ja minu, ütleme füüsilised eeldused, eleid võrkpalliga tol ajal vähemalt kokku. Kuna ma olen hästi pisike ja ma mäletan, kuidas võistlustel ma isand servi üle ja, ja nii edasi ja nii edasi ja kuidagi ühe koha peal seismine mulle ka väga ikkagi ei klappinud need. Ja siis läksingi kohe kõrvalosakonda spordikoolis kergejõustikus, sinna, sinna ma jäin, et kuigi mingi aeg, mil treener läks kordusõppustele tol ajal sellised pike pikemaajaliselt minust kolmeks kuuks Eestist. Ma mingi aeg mängisin isegi natukene jalgpalli. No sa läksid juba kolmeteistaastasena Tallinnasse, aga üpris selline noh, nagu Rein Sokk ütles omal ajal, et isegi tüdrukutest olid mõndades kehvem, et kust siis see areng niimoodi tulijat mujale spurdi ajal võib-olla ei läinudki üldse nii hästi ja siis järsku hakkasid kukkuma? Kusid arenema, eks noh, see on nagu ära leierdatud, tegime kõvasti trenni, aga jah, ma tulin Tallinnasse, ma olen kolmeteistaastane ja olen pisut alla metele, 50 olin pikk kuma seitsmendasse klassi, siia tulin ja mingi 31, neli või 36 kilogrammi kehakaal, nii et ma väga suur nagu gigant, sportlane, jalg, et mul klassivennad olid ikkagi päris suured kõrval, aga kuidagi kuigi samm-sammult ja noh, tegelikult mu kõik lapsed on suhteliselt hilise arenguga, nii Robin kui ka Oliver, et tega. Õnneks spordis ongi see, et inimesed on erineva bioloogilise arenguga, et väga tihti vaatamegi seda nagu vanuselist arengut, et keegi on 16, aga võib-olla see kuueteistaastane on bioloogiliselt juba on kaheksateistaastane vanune. Samas kuueteistaastane, keegi kuueteistaastane on bioloogiliselt alles 14-l need kui seda kannatust on. Neil Reinsokul oli ka siukest kannatust ja tegime lihtsalt päevast päeva trenni, et praegusel hetkel on muidugi väga naljakas, kui ma vaatan enda kaheksanda ja üheksanda klassi tulemusi näiteks teivashüppes ja vaatan oma spordikooli lapsi, kes oluliselt nooremad hüppavad oluliselt kõrgemalt juba selles vanuses, nii et need tulemused, aga mida mina saavutasin, olid tänasel hetkel oleks naerunumber TV 10 olümpiastarti nooremat tüdrukut, pooled vähemalt hüppavad rohkem kui mina üheksandast klassist. No siis on ikka kõik võimalik, aga ühe loo mängiks ka veel siia, kui me siin lapsepõlve radadel korraks olime, et palusin sul ja lapsepõlvehitti panna, panin mulle kaks lugu, ma võtsin sealt ühe ja võtame siis. Pink Floydi Hei ju, miks see lugu? Kuna see küsimus oli, et mis meenub kohe, siis ma hakkasin kohe teine lugu oli aero Meideni Stevenson of Science on. Aga see on hästi pikk lõbuga, seda muidugi raadiomängija, selle pea 10 minti pikk, aga see on alati selline, kui me olime poistega ühiselamus ja see tuli välja, aga siis see minu arust see pink Floydi albumist vool, et see on nagu see on nii hea album ja seda ma olen, ma arvan, mustmiljon korda kuulnud ja, ja kui oli selline lapsepõlvest nagu, ütleme see ei ole päris lapsepõlve lugu seal nooruspõlvelugu ja siis tuli see nagu lõi pähe. Ja raadio kahe kuulaja sade rester jätkab ja meil on siin külas ei keegi muu kui olümpiavõitja Erki Nool. Ma saan aru, et see su sportlaskarjääril suurvõistluste osas just ütleme liiga hästi ei alanud, aga samas juba 94. aastal sa rääkisid Rein Soku koja, siis panite paika, et 2000 tuleb olümpiavõitja, tuligi. Kust selline vestlus tuli? No tegelikult ma ikkagi arvasin, et kuskil 96, eks ole, et tol hetkel oli selline välja kujunenud, et kergejõustiklaste ideaalne vanus oligi 2016 17 kaheksa. Et Atlanta olümpiamängudel ma olen 26 aastane ja et noh, nõndanimetatud ideaalses vanuses, et tänasel hetkel spordimaailm läinud vanuse mõttes on oluliselt vanemaks läite ja noh, ta on hästi loogiline ka, et eluiga on ka ju tõusnud, aga ikkagi eelkõige on põhjus selles, et sportimine järjest rohkem ja rohkem raha tekkinud inimeste jaoks on professionaalne sport on kui elukutse. Varem ei ole lihtsalt et kusagil 30.-ks eluaastaks pidi hakkan vaatama, et mis seal, et kui elu kestab veel ütleme, 50 aastat, siis midagi sa pead veel tegema. Viitekümmend aastat sporti ei tee, sellepärast loobuti spordi tegemisest päris varakult, aga eks spordis selline eesmärk, Gide püstitamine ju sammhaaval käib, et kui 92. aastal käisin olümpiamängijal külakülalisena sellest noore esi esimese nagu suurema rahvusvahelise võistluse tegin siis ja 94 juba talvel tuli päris korralik Euroopa meistrivõistluste viienda koha ja suvel küll natukene ebaõnnestus 10. koha. Aga sellise läbilöögi tegin 95. aastal võib-olla tippsporti, nii et ütleme nii, et samm-sammult ikkagi ise eesmärgi püstitame olijatega. No sellest olümpiavõidust on räägitud ohohoo kui palju, kui sa nüüd ise selle peale tagasi mõtled väga palju räägitakse sellest kettaheitest, mis oleks peaaegu seal disklahvi või noh, nulliringi toonud, siis, et mis sul endal sealt kümnevõistluses kõige rohkem meeles on? Kui vaadata tulemust, siis kettaheite tulemus oleks täitsa väga korralik tulemus, et kõigi mul on kaks sellist ebaõnnestumist ka. Esimesel päeval oli kaugushüpe, kus ma olin tellinud endale uued naelad, Fila naelad ja Fila tuli tol ajal turule karboniga tänaval. Karbon on nagu tavaline tavaline materjal iga ja igas valdkonnas praktiliselt. Aga tol hetkel ta oli niivõrd uus ja Alberto Tomba oli hakanud kasutama esimesena selliseid jalakaitsmed, et ta oli hästi kerge, hästi tugev. Aga Ta oli nii vähe turul olnud, siis ta oli, keegi ei teadete teil väga habras ja naelkingade tallataldade all oli. Me olime veel tellida endale sellise nagu platvormina, et varbaosa oleks ütleme pool senti veelgi kõrgem kui tavaliselt kaugusite naelad, et oleks selline hea platvorme hästi õhukese kannaga, aga see tald oli karbonist ja kui ma esimese soojenduskatse panin, siis kõik naelad lendasid alt ära ja siis järgmisel katsel. Mul oli kaks paari neid kaasas ja suhteliselt nagu halvasti traumeerisinud enda, selge seal selle soojenduse all ja, ja Lipp. Kohutav valu lõi kubemesse, need mingi momente oli sans, kas seal trummeldab, et kas tõesti siin lõppevad olümpiamängud ära, aga õnneks läks nii nagu läks ja aga kõige viletsama ala, mis ma siin ja olümpiamängudel tegin neile kõige tugevam ala. Teivashüpe, kus ma hüppasin ainult viis meetrit mu kõigi aegade kõige viletsam tulemus noh, välja arvatud villamaal. Null, aga tulemuste suhtes viiemeetrist tulemust. Mul kogu kümnevõistluse 30 parema künnivõistluse karjääris nii halba tulemust ei olegi. Et kettaheites kettaheide nagu emotsioonidega edasi-tagasi on muidugi kõneainet pakkuv, aga tulemus suhtest oli okei, aga teised alad olid natukene vilets. No aga vähemalt tuli, kui mõelda nüüd selle peale, et tol ajal muidugi oli üks asi, mis käis alati spordiga kaasas, nagu ka praegu on doping. Et kui palju sinul oli seda, et käidi ja koputati mingil põhjusel, et et võib-olla Erki Nool teeb dopingut. Ma lugesin, näiteks 99. aastal oli ka õhtulehele keegi härrasmees läinud mingite paberitega öelnud, et Erki Nool teeb dopingut. Õnneks siis oli ajakirjanikele, oli nagu mõistesse natukene peas ka, et ma isegi tean seda kestsid. Et siis ajakirjanik, palun tõestage ära ka kergejõustik tänu Ben Johnsoni dopinguskandaalile 88. aastal võttis väga radikaalsed muudatused ja kui mina 95. aastal tegin seal, ütleme nõnda enam hea tulemuse, alates sellest oli mul ka dopingupass, nii et maailma tipp 10 kergejõustikust käivad regulaarselt, käisid iga kuu top kontrollis, nii et selline see, mis toimus, ütleme siis teistel spordialadel umbes rohkem kui 10 aastat hiljem, et noh, eks seda alati rääkinud Öeldakse, et inimeste see dopingumüsteerium inimestele ju meeldib müstifitseerida asju, eks ju, et. Ja kui palju see iseenesest sportlast ennast segab kui selline, esiteks need protseduurid ja teine see, et inimesed kogu aeg spekuleerivad midagi. Kas see spekuleerimine ei sega midagi, et mõnikord loomulikult häirib, et mäletan ennem Sydney olümpiamängudel olin? Hommikul tuli topp kontroll kohale ja ja, aga sa oled ju hommikul käiti WCs ära, kõik toimingud ära täitis, lähed trenni, sa oled täitsioonides ära ja siis tuleb stopp kontroll kohale ja siis ootad, kuna sa nagu ühe pissiproovis, et teha ära vähemalt 80 grammi või 80 milliliitrit, need kaks pool tundi, ootad lihtsalt diood nagu kohvi, jood vett, siis rikub, et selliseid asju on, aga aga noh, see on nii väike osa, et kogu selle tegemist, aga dopinguga ütleme nii, et ei ole ju ühtegi doping sellist ainet, et sa lähed apteeki, ütled, et palun andke mulle selline rohi, et ma saaks nagu teivashüppes parema tehnika või midagi säärast või et mul oleks nagu parem kunstianne, et ma oskaks seda õuna nüüd olust paremini joonistada, et ikkagi enamus asjad, oma eeldused tuleb tööga välja, et tekitada nii, et et kui inimesel on mingit looduse poolt kaasa antud eeldus, et need, need tuleb ikkagi nagu kas raske või mitte raske tööga välja tuua, eks, et inimesed on erinevad, aga mõnel on kunstianne, mõnel on jälle ütleme liikumise Anne need inimesed on hästi erinev, et ega kui sa ütleme looduslikest eeldustest väga õnnetu inimesega, aga seal Exprioriteerima ütleme kõiki keelatud aineid kasutama välja ei tule ikkagi mitte midagi, nii et, et jah, lõpetatakse dopingu osakaal spordis on minu isiklikul hinnangul ülemüstifitseeritud. Aga iseenesest seal, ütleme, 2000. aastal juba raha oli, oleks olnud dopingut võtta, et sa oled rääkinud, et ütleme, 90.-te alguses sai praekartuliga, ent elatud, et rohkemaks ei olnudki põhimõtteliselt raha. Ei no ega loogiline, et kui inimestel tulemust paremad, sul tekivad paremad sissetulekud. Elu läheb ikka paremaks loom loomulikult, et kui me vaatame 2000 aasta nagu ütleme, eesti majandustki sponsorite võimekust finantseerida kedagi ja mis summad olid tol hetkel summad on tänasel hetkel, siis need on nagu öö ja päev, et, et selles suhtes see elu on. Elu on arenenud igatpidi, et aga noh, ega need ju dopingained ei ole nüüd teab mis maailma kõige kallimad asjad ka, et ei ole päris nagu selline kosmoseraketi ehitamine sama kuuluda ei ole, et aga aga jah, et samas no ütleme niimoodi, et kõige lihtsam on see, kui sul on olemas dopingupass ja iga kuu sind kontrollitakse ja iga iga inimene, kes on elus korra, võtad medikamentide kuuri, näiteks mida iganes peale peale haigust, antibiootikumiks iga iga kuur, mis üldse mõjuks on, peab olema vähemalt nädal ajane. Kui see nädal aega võtad ja sul on peiteaeg 24 kuni 25 päeva, siis jube keeruline matemaatiliselt ära peita ennast kuhugi. Ma ei tea niimoodi, et sa nagu vahele jääksid, see vahelejäämise võimalus vähemalt kergejõustiklastel oli küll liiga suur selleks, et keegi riski riskima hakkaks. Nagu me rääkisime siin sellest olümpiavõidust, siis võib-olla paslik on mängida üks lugu ka siia veel saatesse, mille sa valisid välja kui kaasalaulmisiti ja väga rahvuslik olümpiavõitjale kohaselt muidugi Koit Tõnismäelt. Miks sa just selle valisid? Kui ma päris ausalt? Ütleme ei ole keeruline valida seda, need küsimused olid hästi kentsakad kui päris, ausalt. Aga, aga mõtlesin, et noh, Koit on minu arvates eestlaste jaoks selline lugu, mis nagu nagu puudutab ja noh, ma arvan, et iga inimene, iga eestlane, kes seda nagu kuulab, kuuleb, kuulab olul olenemata oma emotsionaalsest seisu korrast, siis ta ikkagi on, on mis läheb nagu hinge. Jah, ei. Orjaloomisvõitu loodega võiksime triivida. Kuues. Hea raadiokuulaja, sa kuulad saadet röster ja meil on siin külas olümpiavõitja Erki Nool ja kuulasime ühte sellist hitti, mida inimesed peaksid oskama kaasa laulda. Aga nüüd teeme ühe väikese mängu, nüüd on siis vastusevariante sulle täpselt Erki kaks, sina pead valima selle ühe ja siis seda ka põhjendama. Sain ühe ameerika, ilmselt Ameerika Ühendriikide aplikatsiooni põhjal ja noh, ütleme nii, et küsimusi on seinast seina, aga ei saa, siis saad põhjendada ka, et miks sa ühte või teist valiksid. Alustame sportlasele. Nagu ütleme nii üpris kentsaka küsimusega, kas sul pigem oleks õllekõht või topeltlõug? Ilmselt küll mitte. Ma arvan, et pigem õllekõht selles suhtes, et kelle kõhust on kindlasti oluliselt lihtsam lahti saada topeltlõuast. Väga hea ühendus, arvuti või inimesed ilmselt ei tule selle peale, et 40 protsenti ütleks selle õllekõhu ja siis 60 selle topeltlõua. Nonii, aga järgmine, kas loobuksid pigem internetist või päevavalgusest? Ma kindlasti internetist. Miks siis, kui seal üldse saab küsida, miks? Ma arvan, et ma elasin kuni oma reaalselt 25 aastat oma elust niimoodi ära, et meil pold mingit vajadust interneti järgi, nii et küllap saab ka edasi saab edasi ka pole mitte mingit probleemi ilma internetita elada. No tuleb välja, et inimestele, nüüd mida aeg edasi, seda mugavamaks inimesed muutuvad ja 56 protsenti inimestest valiks internetipäevavalguse asemel seal. Ütleme, hämmastav. See on hämmastav, jah, protsent, see on hämmastav. Aga spordimaailmas, nüüd kui sul oleks valida, kas sa saaksid maailmaklassi jalgpalluriks või kriketimängijaks kumb variant rohkem sümpatiseeriks. Minu jaoks oleks ikkagi jalgpall sellepärast et kuna ma oskan ise, ma arvan, jalgpalli, Mängida, ja kui ma ei oleks või kergejõustiku ja jääd, siis kindlasti me oleks võinud jalgpallurina läbi lüüa need kriketit ma olen küll vaatelt päris palju Lõuna-Aafrika laagrites, aga ma ei tea, kui osav ma oleks olnud kriketiga, et kindlasti meie kultuuriruumis pigem ikkagi jalgpallur. Aga 81 protsenti arvaks, et jalgpall ja ma arvan, et jalgpallist me saame hiljem ka pisut rääkida seoses vigastustega, nii et selline väikene ootusärevus, kaeba, aga järgnesid. Kas sa pigem sööksid niimoodi, et kõik, mida sa sööd, sellest tehakse mingisugune Milk sheik või smuuti või siis sa peaksid alati kandma kaheksa. Kihti riideid väga segane. Segane küsimus on. Elamusi seinast seinaelamuse seinast seina, ma ei kujuta üldse ette, mis kaheksa kihti riideid peaks tähendama selles Milksegi kontekstis, aga ma arvan ikkagi meetriste omavahel võrdlen. Ma arvan, kuigi mul maetakse le Milksegi variandi välja, et toidul on ikkagi üks silmadega söömine on üks osa, nii et mulle neid püree asjad üldiselt eriti ei meeldi. Vot siis siin valiksele vilksegi 65 protsenti inimestest ja 35 protsenti siis valitsusele kaheksa kihti riideid. Aga võtame siit viimase siis, milles aplikatsioon meile ette pani. Kas sa pigem oleksid kolm jalga ehk 91 sentimeetrit lühem või pikem? 91 sentimeetrit? Ja ilmselt ilmselt ikkagi pigem oleks. Pigem oleks ikkagi pikem ja on sellel mingi põhjus ka, et saab paremini teivast hüpata, teivast ei saaks kindlasti paremini hüpata, aga siis oleks, lähevad kõige pikem korvpallur platsil. Tõsi on. Kuule, aga jätkame siit siis ühe väikese, ütleme lõiguga ka siis loost. Ma küsisin sult, et mis on lugu, mis sulle üldse ei meeldi, sa panid lihtsalt üldiselt Eesti diskomuusika. Kas sa oskad midagi välja tuua sellist, mis no üldiselt ikkagi paneb raadiojaama vahetama? Tegelikult ma pärast mõtlesin, kui ma ära saatsin, ja siis ma sõitsin autoga ja siis ma mõtlesin, et milline lugu on ja ja reeglina. Ma vahetan kanalit, kui tuleb mõni eurolugu. Ja täitsa põhjendas ka, mitte et nad oleks nagu üdini halvad aga reeglina põhjus on see, et neid korrutatakse nii jube palju, et ta lihtsalt nagu Sa ei suuda mulle nagu ei nad lõpuks enam ei sümpatiseeri ja sellepärast ma arvan, et enamus eurolood ma ikkagi alati vahetan raadiokanalit, kui see tuleb nüüd, nii et viimane oli siis Uku Suviste lugu. Seda on väga vähe raske, sellepärast et ta isegi ei jõudnud kuskile platsi peale. Ja ega ei saa öelda, et nad oleks nagu tehnilised või kuidagi halvad, aga lihtsalt see ilmselt see ongi see üle Leyerdamine ongi see, mida muidugi jah, kui ma siin eelmine lugu pink Floydi rääkinud, siis mingid asjad jälle mingi meeldib, aga ega sa iga päev ka ju ei kuula neid oma lemmiklugusid. Ja raadio kahe kuulaja saade, röster, jätka, peame kuulasime natukene Eurovisiooni lugusid, et mis on Erki noole jaoks lihtsalt kohati nii ära leierdatud, et lõpuks enam ei meeldigi. Aga nüüd me räägime pisut sellest, et kui nüüd olümpiavõit on võidetud kas peale seda saab üldse olla elus veel midagi suuremat ja uhkemat, kui see? Eks ikka saab, et inimesed noh siis hakkate? Ei oskagi öelda, siis tulevad teised väärtused, teised väärtused tulevad. Nii nagu me saadet alustasime, et isadepäeva kontekstis, et siis hakkad kaasa elama oma laste spordi tegemisena, oma laste tegemistele ja, ja ja tekib kiisukest nagu teistsugused tunded elust. Loomulikult. Kui sa püstitanud endale eesmärgi näiteks olümpiavõitjaks tulekut, võtab sul aega väga kaua. Kui ma tulin 83. aastal Tallinnasse ja alles 2000-l aastal sain olümpia võiduline olümpiavõiduks, siis nagu 17 aastat järjest, ma olen iga päev hommikul ei tee trenni. Et see on pikk aeg. Loomulikult, et kui see spordikarjäärid lõpetada ära, ma olen saanud ka hästi, eriti kui ma kui maalin Riigikogus siis kunagi minu käest küsiti ja siis sallike vihal val valla hinguvate, et tänasel hetkel mul ei ole enam sellist eesmärki nagu vanasti, et minna läbi seinaaegsena isetu krooni, mugavane istub seal riigikogus, peesitab niisama, eks et et ma ei tea, kas inimestel peaks olema kogu aeg sihuke hästi kõrged eesmärgid, et loomulikult mul on mingisugused oma isiklikud projektitööalased, projektid, mida ma üritan kuhugi maani viia, nii et et mingite püstitatud eesmärgid igal juhul peavad olema inimesel, muidu on natukene nagu keeruline ennast distsiplineerida, saad sa avada, aga praegu näiteks mingisugused praegused eesmärke, näiteks? Eks mulle ehkki mõned mõned väiksed ärilised eesmärgid on või ütleme, üks üks väga konkreetne projekt, mida ma siin juba aastaid olen vedanud, nii et aga nad ei ole kindlasti võrreldavad olümpiavõidu või oli ka võitjaks tulemise eesmärgiga, et noh, nad on nii, teine dimensioon, et üks teeb 30 ruuduse suvila maja on üliõnnelik, teine teeb 3000 ruuduse maja, nii et on ka üliõnele, mõlemad on väga rahul ja mõlemad on mingit projekti lõpuni viinud, nii et et ma arvan, et inimestel peaks olema mingisugune konkreetne eesmärk. Ja, ja see distsiplineerib hommikul ärkad ikkagi mingi kellaajal üles ja õhtulevad mingil kellaajal magama, et nii nagu lastel on, et iga päev on kool, peab koolitöö ära õppima ja niimoodi aastast aastasse kuni gümnaasiumi lõpetatud. Et inimestel on oluliselt lihtsam elada, kui see on ees, eesmärgi põhiline. Üks projekt, mis oled juba aastaid vedanud, on sinu enda kergejõustikukool. Sa oled öelnud sellist asja, et doping ei ole praegu eesti spordis kõige suurem mure, vaid on see, et ei suudeta professionaalselt lapsi õpetada. Miks? Miks nii? No eks see on seal mitmeid objektiivseid ja subjektiivseid põhjusi, üks on see, et Meil ei tule võib-olla nii palju noori treenereid, pealegi võiks tulla selles suhtes, et loomulikult kui inimene on 40 aastat treeneriametit pidanud või 45 50 aastat, et sul kaob mingisugune teatud hasart ära. Teine on see, et meil on õhtuti vähemalt Tallinnas on spordihallid väga väga täis, et sul ei ole piltlikult öeldes sulle ruumi tegeleda kõikide aladega, mida sa tahad. Siin just oli nädala lõbusi, eelmise nädala lõpus oli üks Soome rekordiomanik tõkkejooksus ja näiteks hästi palju tõkkeharjutusi treenerid ei saagi teha, millel ruumine. Et noh, nii lihtsad lihtsad asjad, et et tänasel hetkel on treeninggrupid on suhteliselt suured ja ruumi on suhteliselt vähe, nii et seal hästi objektiivne, teine objektiivne põhjus on ka see, et lapsed ei ole nii liikuvad kui võib-olla 40 aastat tagasi. Lapsevanemad toovad lapsed trenni autodega, lapsed ei liigu kooli ja trennivälisel ajal liiguvad oluliselt vähem kui varem nende kerelihased ei ole samasuguses konditsioonis näiteks nagu 40 40 aastat tagasi lapsel tavalisel lapsel. Et sa pead nagu tegelema hästi palju lastega nende harjutustega, mida ütleme pool sajandit tagasi ei pidanud tegema, et, et noh, need on sellised väiksed muutused, aga suures pildis on väga suured muutused, et kui me ikkagi on 10 andekat last sellest võib-olla üks tuleb nagu saab siis maailmatasemel sportlaseks või meil on 100 andekat last, sellest võib-olla tuleb 10, saab maailmatasemel sportlased, need ongi need väiksed vahed. Aga mis praegu sa võid öelda, et Eesti spordis on hästi. Teistpidi on jälle meil väga hästi, võrreldes selle 30 40 aastatagusega. Meil on ikkagi Tallinna linnas on kolm kergejõustikuhalli, et me saame ikkagi lapsed saavad kõrgust hüpata ja ma mäletan, kui siin kui me sõitsime võrust, sõitsime Tallinnasse Eesti meistrivõistlustele, siis Kalevi kilehall, mis tol ajal oli, siis me ootasime. Mäletan kahte kahte korda, kui me ootasime neli tundi, et pandi küte, tuleks plusskraadid, kuna väljas oli miinus 25, siis sees oli ju täpselt sama palju miinuskraadi, siis köeti seda et oleks vähemalt plusskraadid, saaksid saax võistlust pidada, nii et sellist nagu tingimused on igal juhul paremad lastele ja iga aastaga ju treeningtingimused paranevad, kui me vaatame, kui fantastiline baas on uuesti tehtud. Käärikule kui igale poole ehitatakse, terviseradasid erasektor väga jõuliselt toetab terviseradadele ehitamist, nii et üleüldine spordi infrastruktuur on läikiv kohutavalt paremaks ja ma arvan ka sellepärast. Meil on ikkagi sellist taset ka paremaks läid. Mingil määral taseks, ma vaatame kergejõustikust alates 96.-st aastast. Siis meil on kogu aeg on ükskõik mis vanusegrupis, kes täiskasvanud, noortes juuniorid, sest me oleme alati mingi medali saanud, need, mis on ikkagi fenomenaalne meie rahvaarvu ja seda vaadates need kõik naised, paljud asjad on läinud paremaks. Sina ise, et ka veel kindlasti sportima there Sul on üks väga huvitav selline väljakutse igal 24. detsembril jookseb 800 meetrit ja surud rinnalt. Kaua seda siis niimoodi veel võib teha? Ma ei tea, no vaatab, niikaua kui ma vaatasin, viimane, viimane 10 aastat ma olen alati vähemalt 135 kilo rinnalt ära surunud, need palun väga. Kui ma ikkagi alla 100 kilo hakkad olema, et äkki siis on õige lõpetada, aga ma arvan, et niipea seda veel ei toimu. Sa oled praegu viiekümneaastane, et siis kuulajad, kes praegu kuulavad 135 kilo rinnalt ja ma ei tea, mis see 800 meetri aeg siis on, no 800 on iga aasta kukub kahjuks mitte igast, et eelmine aasta oli parem kui üle-eelmine aasta, nii et. Aga eks see 800 on raske jah, seda, seda peaks nagu harjutama seal. See on keeruline, aga ütleme nii, et ikkagi üritan distsiplineerida ennast joosta alla kahe, 40 iga aasta ikkagi ära. See ei ole ka ikkagi niimoodi päris niimoodi mööda minnes lõpeb ikkagi jah, alla 40 sekundi peab ikkagi iga 200 meetrit tulema vähemalt 38 37 sekundiga, kaks nädalat jooksma. Kuulajad võivad proovida, kas tuleb välja, ei tule, ma võin juba ette öelda, et ega see nii kerge ei ole, küll. Aga peale spordi veel, mis su praegused tegemised on siis kinnisvaras ka midagi? Eks ma natukene teen. Kinnisvaraasju ja siis iga õhtu ma ikkagi ma iga õhtu kella neljast olen spordi allisten. Annan lastele trenni, et erinevatel päeval või siis metsas, et niikaua kui lumi maas ei ole. Nii kaua üritame ikkagi metsa metsas ka trenni teha, nii et õhtuti ma olen ikka täis täiskohaga treener. No meil hakkab nüüd saateaeg siin vaikselt täis saama, aga meil on veel üks lugu mängida. Sa kirjutasid mulle kiltibleser loo kohta ehk siis loo kohta, mida võiks justkui salaja kuulata. Te kirjutasid, et ega sul leid, lugusid pole kuulata muusikat seinast seina, aga näiteks Leonhard Covenit ilmselt pole paljud kuulnudki. Miks sa nii arvad? Ma ei tea, ma arvan, et see on, see on selline laulja keda ega väga tihti küll vist ei ole kuulnud Eesti Eesti raadiokanalites mängitatavate, et aga jah, selles suhtes ma, see küsimus algul oli mul nii, et ma ei tea, miks inimene peaks võõrhäbenema oma muusikalist maitset. Ei ole, meil neid inimesi on mul mul ei tulnud ühtegi sellist lugu pähe. Tõesti, mul ei tulnud ühtegi, mida ma peaks nagu häbenema, et minu arust nagu muusika kuulamine on väga nagu emotsionaalne emotsioonipõhine, et näiteks vahepeal ma kuulan Rammsteini autos panen tund aega järjest, teinekord kuulan, sõidan Tallinn-Otepää vahet, kuulan, köiti, meluvad terve tee, nii et noh, et see emotsioon on minu arust see, mis nagu muusika muusikaga kaasneb taga. Jah, ma lihtsalt mõtlesin, et Leonard Cohen on selline huvitav lauljat. Beta laulab, enamus lood on niimoodi, et iga inimene mõtleb, et ma oskaks ka niimoodi laulda. Mark Twaini raamatudki, nii lihtsad laused, et iga inimene oskab nii lihtsaid lauseid koostada, sellist raamatut kokku ei pane mitte keegi väga saade restor hakkabki nüüd sellega. Läbi saama mina olin selle saatejuht Trent pere ja meil oli külas olümpiavõitja Erki Nool, kes oma elust pisut muljeid pajatas. Saate lõppu jääb kõlama Leonard Cohen ja suur tänu sulle ja ikka jõudu, jaksu ja siis 24. detsembril saad siis avaldada oma tulemuse taas. Nonii.