Head kuulajad, saatesari kajalood alustas tänavu sügisel kuuendat hooaega. Aga täiesti esimest korda on meil selles sarjas külas kaera. Tere tulemast saatesse Kaja piiruselt. Tere, Kaja. Kajab hästi, eks ole, kajab küll. Te olete esimene naine, kes on valitud aasta põllumeheks ja see, see suursündmus juhtus just möödunud nädalal. Ja vähe sellest, et te olete valitud aasta põllumeheks 2020, te olete mitme 1000 Maalehe lugeja poolt valitud ka aasta rahvapõllumeheks, nii et väga palju õnne teile selle puhul. Suur aitäh. Trat, esimene naine selles väga pikas Mehises reas. Ja mulle tundub see hästi sümpaatne, et teil ei ole omane, noh, niisugune mehelik lähenemine, et iga aastaga rohkem põld rohkem karja, suurem toodang, rohkem viljasalved te võtategi ette nii suure tüki, kui, kui teil jõud üle käib. Kirjeldage palun kuulajale remmelgamaa talu, kus te olete nüüd juba päris mitmendat aastat ise otsustaja perenaine, omanik, mida kuulaja võiks Remekama tarust teada. Remmelga madalale on siis selline Harjumaal asuv piimakarjatalu millele kunagi panin siis aluse minu vanavanaisa kelle ehitatud esimene selline vana talulaud seal ka täna veel täiesti püstian ja üheksakümnendad. Alguses hakkasid minu vanemad seal siis piimakarja pidama esimesi lehmasid, kes meie tallu tulid, veel mäletan väga hästi. Leedimann Lonni ja mustika olid nende nimed ja nendesamade leedimanni ja musti, kuhu siis lapselapselapselapselapselapselapsed on täna mul seal talu laudas ja lüpsavad siis selliseid Eesti rekordeid ja, ja elavad sellist toredat lehma elu. Aga vahepeal siis jah, vanemad hakkasid pidama piimakarjatalu minema, käisin koolis kutsekoolis põllumajandust, läksin siis esmalt vanemate juurde tööle, appi. Õppisin, töötasin, tõestasin ennast ja 2013 siis tõesti ametlikult võtsin siis kogu selle talu ja selle talu juhtimise üle. Nii et viimased teha kuskil 17 aastat tööl, remmelga oma talus ja viimased seitse aastat siis juht ja omanik ja ja viimased viis kuus aastat ka endal endal siis juba töötajad, mis on võimaldanud ka muid asju sealt piimakarja kõrvalt teha. Kui paljudele inimestele tööd anda, aitäh. Palun. Hetkel on täiskohaga kolm inimest ja kasutan siis ka taluliidu asendusteenistuse inimesi vabade päevade andmiseks, et, et sellises väiksemas ettevõttes, kus võib-olla täit koormust ei ole pakkuda mitmele inimesele on see väga hea võimalus. Räägime sellest karjast, kes on teile nii palju au ja kuulsust toonud. Karjas on siis sellised uudishimulikud, toredad produktiivsed ja väga vallatud lehmad, et just täna hommikul mõtlesime, et nende vahele minna on niisugune paras katsumus ning tahavad väga suhelda. Et 85 lüpsilehma, et 100 100 kohta seal või küll tegelikult natuke üle 100 seal uues farmis on, aga üle 100 looma ma nagu ei, ei plaani seda karja suurendada. Lüpsavad siis sellised kuskil natuke rohkem kui 11000 kilogrammi aastas ühe lehma kohta. Stabiilselt juba päris pikalt on see toodangut selline üle Eesti keskmise olnud. Ja üldiselt puhtatõuline Holsting riisikari, et paar sellist punanahka ehk siis eesti punast on meil ka hulgas, et kui farmi sai farmi sai rekonstrueeritud mõned aastad tagasi, siis ostsime ka mõned mullikad sisse ja sealt sealt siis paar sellist värvi laigukest tuli, aga, aga oma loomad on jah, kõik ikkagi Holstein friis ja, ja täna ikkagi nende aretuse, keda see tegelane, et et need mulle kõige südamelähedasemad on see mustakirju kari, just, täpselt musta-valgekirju lehm, miks teile on nii oluline, et piimakari oleks tõupuhas? Eeskätt noh, ma ei tea, ma olen selles suhtes seda, seda usku või seda seda kuidagi nagu selline selline võib-olla akadeemiline taust, et see teooria on ikkagi seal taga, et tõuaretus on selline asi, mis võimaldab võimaldab siis natukene valida, milline see loom on ja millised, millised tema tunnused siis eriti eriti hästi nagu avalduvad. Ja, ja tõesti, tänasel päeval see tõuloomade müük, mis teil on sellele võimalikuks sai, et ma sellele loomade põlvnemise hakkasin tähelepanu pöörama, on tegelikult olnud meile päris selline arvestatav sissetuleku allikas ja, ja loodan ja eeldan, et on ka tulevikus. Sellel Holsteini tõugu lehmal on väga suur piimatoodang, et see on nagu üks ja, ja kindlasti see on ikkagi jah, peamine põhjus, et et kui me räägime siin piimatootmisest, siis nende piimatoodang on tõesti teistest tõugudest üle. Aga kas on ka, niiet tõuloom on näiteks haigustele vastuvõtlikum või et ta nõuab lihtsalt ütlemist? No kui me võrdleme nüüd ristand versus tõupuhas loom, siis kindlasti tõupuhas loom on haigustele vastuvõtlikum, ristandid ristandid on, on sellised jah, vastupidavamad. Aga jah, nii on, et lihtsalt, kui lehm läheb mingil põhjusel nii-öelda karjast välja, tuleb teha hädatapp, et siis kahju on ju märksa suurem kui mitte puhtal, seda küll, aga kui me nagu vaatame statistikat, siis me kindlasti ei saa nüüd öelda, et see loomakarjas püsimine või terviseid ütleme, ristandil või siis tõupuhtal loomal oleks nagunii drastiliselt erinevad, sellepärast tasuks lindid ristima hakata, et neile mingisugust väga palju pikemat elu selle pärast nagu ennustada, et päris nii ei ole teinud, et teil on üks Eesti kõige paremaid piimakarju, mis üldse on mille põhjal te seda ütlete? Noh, selles suhtes, et piimakarja puhul on üks väga lihtne kriteerium, see on seesama, siis toodang ehk väljalüps lehma kohta aastas. Ja selle näitajaga me tõesti kui päris palju aastaid seal esimese ma isegi ei julge öelda, vähemalt kindlasti 50, võib-olla isegi 20 karja hulgas oleme kaasa arvatud siis mitmel päris mitmel korral ka siis oma maakonna parimad, et puhtalt puhtalt piimatoodang on tegelikult see näitaja, mis, mis siis seda, karja, nii-öelda produktiivsust või väärtust tegelikult mõõdab. Te tunnete iga kaheksa kümmet viit lehmakarjas nägupidi, kas te olete neile ka nimed pannud? Absoluutselt kõikidel on nimed. Ma olen need ise valmis teinud, kuna ma ise seemendan väga paljud neist ise vastu võtnud, kuna sellised öised öised vahetused ja raskemad poegimised on ka minu rida, nii et see ei oleks üldse kuidagi teisiti võimalik, et neil nime ei oleks. Kirjeldage ühte rasket poegimist, ega linnainimene, võib-olla ei kujutagi ette. Mida tähendab siis raske poegimine, et raske poegimine tegelikult tähendab seda vasikas ei ole päris õiges asendis lehma kõhus. Kui vasikas tuleb nagu normaalselt välja, siis see tähendab seda, et on kaksis esimest jalga ja nende peale vasika nina ja kui loom on normaalses konditsioonis ja kõik on hästi, siis siis saab lehm sellega täiesti iseseisvalt ka majainimese asi on, on sekkuda siis, kui juba protsess on toimunud ja on vaja sisse vasikese puhastada, seal naba desinfitseerida, sööma, aidata ja nii edasi. Aga kui, kui me räägime sellest, et sellel vasikal on kasvõi näiteks üks jalg kuidagi viltu või on tal pea kas ühe külje peale teise külje peale või mõnikord on see vasikas täiesti risti nii-öelda selle väljatulemist suhtes siis sellist vasikat ei ole lehm võimeline ise siis loomulikult poegima ja sellisel juhul on vaja inimese abi. Mis tähendab siis seda, et tegelikult tulebki pista käsi lehma sisse, see vasikas õigeks keerata. Ja mõnikord, kui on näiteks tõesti poegimine läinud väga pikale või on see vasikas väga suur, siis on ka, tuleb ka panna siis vasika jalgade külge nöörid ja natukene natuke aidata tõmmata, mis inimeste maailmas vastab siis ilmselt vaakumpumbale mida sünnitusel kasutatakse, et loomadega täpselt samamoodi, see nõuab jõudu. See nõuab jõudu, aga mitte väga palju, sest et ikkagi tegemist on ju elusa loomaga, et öeldakse, et sellist vasikat võib tõmmata nii-öelda kahe mehe jõuga. Aga tihtipeale tihtipeale saab ka üksinda hakkama. Et parem on, muidugi jõuan abiline see töö juures ka, jah. Kui kaua Holsteini tõugu lehm piimakarjas vastu veab, mitu vasikat? Kui me võtame statistika, et Eesti keskmisena siis vist 2,3 laktatsiooni lakkatsioon tähendab siis ühte Ühte perioodi poegimisest kuni siis uue kinnijäämiseni mis reeglina noh, kokkuleppeliselt kestab kuskil üheksa kuud ehk siis tegelikult üsna lühikest aega. Kui me räägime minu karjas, siis hetkel ma ei saa nüüd numbritele tuginedes päris täpset vastust öelda, kuna seoses selle uue lauda ehitusega Me oleme jätnud siis väga palju või noh, ma karja suurendanud, jätnud väga palju siis noorloomi karja seda nii-öelda keskmist nagu alla tõmbavad, aga, aga enne enne selle lauda ehitust ma tean, et meil oli kuskil neli ja pool aastat, mis tegelikult on, on üpris hea näitaja. Aga jah, kahjuks mitte väga kaua. Mis viiendal aastal loomaga saab keskmiselt viiendal aastal, tavaliselt tekibki tal siis mingisugune selline ütleme, tervise probleem, enamlevinumad, probleemid on siis see, et looma jalad jäävad väga haigeks tekivad mingid kroonilised udarapõletikud või iseloom, siis enam ei tiinestus, tekivad mingid sigimisprobleemid ja, ja tavaliselt ei ole ta siis sellisel juhul enam majanduslikult väga otstarbekas. Ta lihtsalt praktiseeritakse karjast välja. See tähendab tapamaja, see tähendab tapamaja. See päev on teil endale, ma arvan, ei ole kerge. Teate, selles suhteliselt alguses alga loomapidajana oli väga raske, et ega ma sellele loomale hommikul silma ei suutnud vaadata, eriti kui sa pead selle otsuse tegema, et kes siis kes siis nagu läheb. Aga see on ka selline mõtestamise küsimused, et nii nagu ka inimeste surmaga, kui sa otsustad ära, et lehm läheb taevasele karjamaal elab seal rõõmsalt edasi, siis, siis võib-olla on ta kergem, sest noh, päeva lõpuks päeva lõpuks kui laskuda nagu emotsioonidesse, nii nagu ka paljud väga sellist vastutusrikast tööd tegevad inimesed siis siis ei ole ei ole võimalik selle tööga tegeleda. Läheme mälestustes või meenutustes tagasi 2003.-sse aastasse, kui teisele talu päriselt enda kätte saite, mis oli alguses kõige raskem? Ma ei oskakski nemad öelda, et see 2003 nagu selles suhtes eriline murdepunkt oli. Et ma ju tegelikult toimetasime, tegin seal päris palju juba enne, et sellel hetkel lihtsalt paberi peal muutus see, et ma et ma enam siis isa eest ei andnud allkirja nii-öelda prokuristena, vaid andsin juba omanikuna. Et võib-olla ma sellest hetkest midagi noh, kõige suuremad, võib-olla väljakutsed, mis on olnud, ongi seesama otsustamine, et kas kas võtta või jätta ehk kas kas võtta siis ette suured investeeringud ehitada uus laut, soetada uus tehnika. Ja anda sellele talule siis nii-öelda uus hingamine, mida on viimastel aastatel teinud olen, et, et eks see oli see kõige suurem selline selline võib-olla mõttekoht ja väljakutse. Aga kui, kui rääkida nagu sellest, kui me seal talus nagu tööle ja toimetama hakkasin, siis, siis ma julgen isegi öelda, et see füüsiline pool, et tööd oli ikkagi väga-väga palju töötajaid meil sellel hetkel ei olnud, ei olnudki võimalik palgata. Et ta oli ka füüsiliselt päris päris selline korralik kool. Aga ta ei ole hetkekski oma tollast otsust kahetsenud. Ei kahetsenud küll ei ole jah, et eks neid raskeid hetkel olnud, kus, kus ma olen mõelnud, et kas ja kuidas edasi, aga ei, mul ei ole kombeks kahetseda, jah. Te olete sinna palju üsna palju raha investeerinud. Te olete mitmel korral nimetanud seda uut lauta, mida te lasite ehitada. See on terve kompleks, seal on sõnniku ja söödahoidlad ja selle maksumus on 1,2 miljonit. Mitte nüüd päriselt 1,2 miljonit oli siis nii-öelda kogu investeering, mida ma olen teinud viimase viie aastaga ka sealhulgas on ka siis tehnikapargi uuendus ja, ja ma et te olete maad juurde ostnud ja 50 hektarit on olnud võimalust osta, kas see on nüüd piir käes või teil on veel silma peal mõnel põllul voi mõned väiksemad tükid on, aga väga kaugele ei tahaks minna, et me, need talumaad on ikkagi praegu talu ümbruses mis on meile oluline ühest küljest, sellepärast et näiteks karjatama loomi ja, ja testimise sööda varumine. Kuna me üritame võimalikult väikse tööjõukuluga hakkama saada, siis siis see, et ta nagu kompaktne, on meile nagu äärmiselt tähtis. Hetkel see meie vajaduse söödarohusööda osas katab. Et loomulikult, kui keegi keegi pakub, siis võib-olla mõni väiksem tükk võib veel juurde tulla, aga, aga üldiselt võime nagu rahulikud olla, et meie laudade täis loomi saab sealt kenasti söönuks ja kogu talvise söödade varud teised ei osta, siis me ostame sisse jõusööta ehk teravilja me enam ei ei kasvata, et selle jaoks oleks vaja siis oluliselt suuremat maaressurssi ja oleks olnud vääga siis investeerida kombaini kuivatisse ja nii edasi. Aga seda me tõesti nii väikse talu puhul ei pidanud mõistlikuks. No aasta põllu meist valinud žürii on teie remmelgamaa talu kohta öelnud, et, et tootmine on väga puhas ja korras ja keskkonnanõuded kõik täidetud. Kui mitu seltskonda hindajaid remmelgamaa talus enne käis, kui nad oma lõpliku otsuse tegid? No see konkreetne seltskond, mis puudutab žüriid, käis ühe korra, aga seal oli siis tõesti 11 inimest, kes nii palju kui mina tean, hindavad kokku siis seitset kriteeriumit, ehk siis tabeli ilmselt mida vaadati, kes vaatas, on üsna kirju, nii et iga kord, kui keegi mult küsib, et miks teie, siis ma ütlen, et seda peaks zürii käest küsima. Ta on tõesti tõesti ei oska seda seda niimoodi koju ajada. Aga, ja noh, lisaks sellele loomulikult tõenäoliselt tuli ka see otsus, et, et mind üldse esitada mingisuguse pildi põhjal ja loomulikult ka kõikvõimalikud ajakirjanikud ja ja pildistajad ja filmijad külastasid minu ettevõtet korduvalt ja žüriiliikmed vaatasid iga nurga taha, kergitasid iga kaant, nii et võib nii öelda küll jah, et ilmselt mitte ainult nurga taha, et vaatasid lähedalt ja vaatasid kaugelt ja vaatasid pabereid ja vaatasid seda, mis on olnud meedias ja mujal minu tööst näha, et et ma usun, et nad olid põhjalikud ja sageli me kuuleme avalikkuses. Et põllumajandus on väga suur keskkonnasaastaja kõigepealt põlde väetatakse selleks, et saada suuri saake mürgitatakse, et vältida haigusi ja kahjureid, siis kõik need veterinaarravimid, mis loomadele antakse, et need jõuavad ka ükskord omakorda keskkonda koormava, kas see on paratamatus? Ma ei tahaks öelda, et see on paratamatus selles suhtes, et noh, eeskätt ma saan rääkida enda ettevõttest. Et minu ettevõte ei ole nii-öelda atesteeritud mahetootja, kuid me ei kasuta ühtegi mineraalväetist, võtame ainult sõnnikut. Me ei kasuta ühtegi taimekaitsevahendit. Ja tegelikult, mis puudutab ka siis, ütleme ravimeid siis tegelikult ükski vastutustundlik mõistlik loomapidaja ei kuritarvita ravimeid seda kahel põhjusel. Esiteks ei ole see majanduslikult otstarbekas, sest igasuguse ravimiga tavaliselt kaasneb päris pikk eluaeg. Ehk siis me ei saa toodangut tarvitada. Ja teiseks, selleks, et hoida oma karja siis muutumas haigus resistentseks ehk siis loom, kes on teadupoolest ühe korra mingit antibiootikumi saanud siis järgmine korda sellele enam nii hästi ei allu. Ehk siis ma tõesti ei usu, et on olemas nagu täna tänasel päeval, nagu sellist teadlikku loomapidajaid, kes naguniisama käega oma loomale mingisugust ravimit manusteks. Kui sellest antibiootikumidest ravimitest juttu tuleb, siis ma ikka ja pluss, lisaks sellele on need ravimid suhteliselt kallid. Et siis ma ikka ütlen seda, et ma arvan, et iga inimene on saanud rohkem antibiootikume elus kui kui selline keskmine farmiloom, et kindlasti kõik loomad elus ei ole ka nagu isegi ühte korda ühtegi ravimit tarbinud, aga kui on ikkagi loomal eluohtlik haigus, kõrge palavik, põletik, siis selge on see, et ta seda ravi vajab. Vastasel juhul ta lihtsalt sureks ära. Nii nagu inimesedki. Ja, ja eks nende taimehaigustega on samamoodi, et. Ma ei saa öelda, et ei ole ühtegi inimest, kes võib-olla ei kuritarvita neid preparaate. Võib-olla tuleb see ka oskamatusest või teadmatusest, aga nii palju, kui mina ikkagi põllumehi tean või tunnen siis täpselt sama need preparaadid on kallid. Neil on koosmõjud ja inimesed ikkagi väga-väga teadlikult kasutavad neid ainult testi konkreetsete haiguste raviks. Taima haigused on ju samamoodi haigused. Et kui neid nagu üldse ei kasutataks, siis ma ei ole päris kindel, kas see tulemus oleks selline, mida, mida siis me soovime. Et ühest küljest, kui me räägime, siis intensiivseid põllumajanduses sellest. Me tahame saaki saada. Me tahame põlde korras hoida. Me tahame mingisuguseid kahjureid piirata, siis jah, see on paratamatus. Teisest küljest on võimalik kindlasti majandada nii-öelda tasakaalus loodusega ja keskkonnasõbralikult, et minul ongi selline keskkonnasõbralikkus võib-olla selline märksõna. Kas mahetootmine on teil järgmine eesmärk? Hetkel selles suhtes? Ei ole. Kui ma täna läheksin siis nii-öelda mahetootjaks, siis see tähendaks päris päris suurt hulka bürokraatiat. Aga kuna tänasel päeval toodangut, et ei oleks võimalik turustada kõrgema hinnaga, et hindeks ikka samaks siis lihtsalt ei ole ju tegelikult mõtet endale seda tööd juurde teha. Aga kui tekiks nagu võimalus oma toodangu eest saada siis oluliselt sellist paremat hinda, siis jah, see, see ei oleks nagu suur muutus meile mille taga see seisab praegu, et inimesed, kes oleksid nõus mahetoodangu eest rohkem maksma, ei, ei saa seda teha. No meie puhul konkreetselt, miks me ei saa oma toodangut turustada, seisabki selle taga. Et kogusid ei ole piisavalt suured, et kui ikkagi piimakombinaat tahaks seda eraldi töödelda, eraldi teha, siis nad vajavad vähemalt tervet autotäit piima. Aga meie farmis tuleb seal kaks, kaks pool tonni päevas, et see ei ole nagu piisav kogus, see tähendab seda, et need tooted peaks olema piirkonnas rohkem. Aga muidugi, Harjumaal on üldse piimatootjaid vähe. Et üks asi on see töötlemise pool. Aga kui me räägime inimestest, siis ma ei oskagi öelda, ma arvan, et ikkagi võib-olla selline teadlikkuse teadlikkuse kasv veel, et lähemalt et sõna, see küll inimesed eelistavad, eelistavad mahedat ja helistavad kodumaist. Et kuidas poes väljendub, siis noh, räägitakse, et seal võib-olla see tegu ei tule veel sõnale järgi. Noh, on on kuhu areneda. Kaja Pirselt räägime sellest, et te olete ju üles kasvanud sealsamas remmelgamaa talus, mida tema lapsepõlvest mäletan lapse väljast majandama ikkagi kõvasti töö tegemist. Et esimene asi, mis mul meelde tuleb, on sellised pikad-pikad, suhkrupeedivaod, mida siis loomadele kasvatati. Sest loomad olid meil tõesti juba sel ajal, kui me olime väiksed ja käisime algklassides. Esialgu olid nad küll küll mingisugused lihapullid, aga tõesti, nii kaua, kui ma mäletan, on meil on meil loomad majapidamises olnud ja, või oli see mingisugune rohu kitkumine või või rohimine või, või hiljem ka kuivatis viljavedamine. Et ütleme nii, et töötegemist on olnud kõvasti. Aga samas Ma ei saa nagu öelda, et see oleks nüüd siis kuidagi noh, ega see siis kuidas ma siis ütlen, töö tegemise oskustöötegemise võib-olla selline harjumus on, on edaspidises elus, kui ma vaatan, mul on ka kaks õde, mul on kaksikõde, mul on vanem õde. Ja kui ma vaatan oma õdesid või iseennast, siis ma usun, et, et see töö tegemise oskus, harjumus on meile nagu kõvasti kasuks tulnud. Et ega ei oskagi niimoodi võrrelda, et mismoodi see siis oleks olnud, kui võib-olla ei oleks nagu üldse selliseid kohustusi olnud? Ei julge öelda, et see oleks ilmtingimata siis parem olnud, et lapse jaoks on ju lapsepõlves ikka selles suhtes tore. Et et kui see peedi vagusai rohitud, siis ma mäletan, et selle eest oli ka mingisugune rahaline preemia ette nähtud, siis sai see kohalikus külapoes jäätise või šokolaadi vastu vahetatud ja rõõm oli kui palju. Ühesõnaga te kolm õde, olite kogu aeg töös, kui vanad olite, kui te esimest korda heinakaarele saade? On teil meeles, täpselt ei mäleta? Ma arvan, et ikkagi päris lapsest peale, sest vanematega koos mäe kogu aeg kaasas käisime, et mäletan ka tõesti päris seda käsitsi heinategemist. Eks need tööd olid lastele jõukohased, alguses oligi võib-olla seal heinakuhja, kui oli veel lahtine hein, mingisugune heina tallamine, noh nagu öeldud, hiljem rohimine ja nii edasi, et see oli ju loomulik keskkond, vanemad pidasid talu, vanemad pidasid loomi, seal ei olnudki see teistmoodi mõeldav, et kõik tegelikult käsi külge ei pane. Kas teie õed on ka kuidagi põllumajandusega seotud? Absoluutselt mitte. Minu kaksikuid elab Tallinnas ja on siis töötab finantsspetsialistina. Minu vanem õde elas palju aastaid Tallinnas, töötas Kadrioru kunstimuuseumis aga nüüdseks siis juba on kas äkki kümmekond aastat vaata Lõuna-Eestis ja, ja töötab hoopis keraamik, kuna tal on oma keraamikatöökoda ja tähendab keraamikaringe ja töötabki õpetajana, et selles suhtes ei ole kuidagi kumbki põllumajandusega seotud. On teil meelis, kuidas kodust pühi peeti? Seda ma mäletan küll, et loomadele lauta leiba viidud, aga muus osas pean tunnistama, et ega sellel nii-öelda hool ja hoobil vahet ei olnud, et loomadega on iga päev tööpäev. Ja nii ka need pühadepäevad, et üks on küll kindel olnud, et jõululaupäev on alati meie peresse päev, kus kus kõik tulevad kokku ka minu õed ja õdede lapsed juba täna, ükskõik kes kus elab ja kus see ühine õhtusöök tehakse, et on see siis enne lüpsi või peale lüpsi. Tänasel päeval on ka, on ka juba võimalik külma ilma siis vahepeal lüpsmas käimata. Aga, aga see jõululaupäev on, on vähemalt olnud. Aga muus osas jah, on on siis pühade pidamine, kui, kui ilm võimaldab. Kui tähtsaks teie vanemad pidasid seda, et lapsed saaksid hea hariduse lisaks töökasvatusele? Meil ei olnudki selles suhtes vist vaja sundida, et meil oli õdedega pigem see, et meile hirmsasti kõigile meeldis raamatuid lugeda, meil oli pigem see probleem, et isa ütles, et võiks midagi kasulikku teha, õues lehti riisuda, selle asemel et kuskile nurga taha raamatuga ära kaduda. Et see lugemisarmastus oli väga suur ja selle lugemise armastuse võib-olla selline loomulik, et kui oli tegelikult see, et ka meile kõigile tõesti meeldib väga õppida. Ma peaks täitsa huvi pärast kokku lugema, kui palju koole. Me oleme õdedega kolme peale ära lõpetanud, sest ma arvan, et kuskil viis kuus kooli igaühele tuleb küll. Ma arvan, et meil ei olnudki sellist hetke, kus vanemad oleksid pidanud kuidagi sundima, et see oli meil endal väga selline selline soov ja loomulik loomulik käik, et ühest koolist teise kooli kõrvalt juba tööle. Et jah, isegi ei ole jutuks tulnud. Aga loetleme üles, palun, need koolid, kus teie olete käinud ja mis te olete lõpetanud. Esmalt siis Kehras lõpetasin põhikooli siis Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajanduslik ettevõtlus ja tootmine siis Olustvere teenindus- ja maamajanduskool, raamatupidamine, asjaajamine siis Tallinna, siis ülikool, kutsepedagoogikakraad ja täna õpin siis holistika instituudis ja ilmselt lähen ka Tallinna Ülikooli magistrikraadi tegema, pluss siis praegu on ka käsil kolm erinevat sellist pikemaajalist programmi konsultandi õppekonsultantide koolitamiseks rahvusvaheline programm ja, ja siis veel üks selline suhtlemise ja ütleme siis õpilaste arenguga ja arengut toetava vestlusega seotud programm, et et neid õppimisikka jagub, jah, Teie ööpäevas nagu ei olekski 24 tundi, vaid palju rohkem, et mille arvelt, kas see tuleb teie uneaja arvelt? Täna enam mitte, kui ma ütleksin, võib-olla selliste rasket perioodi oma elus, kus uneaja arvelt tuli väga palju teha, siis võib-olla tõesti see, et kui ma õppisin ülikoolis täiskoormusega ja läksin ka, alustasin ka oma siis õpetaja tööd kutseõpetajana. Aga tänasel päeval ma usun, et mul on aeg nagu üsna hästi planeeritud ja kasutatud, et jääb, pere jaoks, jääb hobide jaoks jääb kooli jaoks jääb töö jaoks jääb vabatahtliku töö jaoks ja ja nagu näete, täitsa rõõmus ja elus ja ma ütlen, et, et et ma ei teeks seda kõike, kui ma kuule tõesti meeldiks ja kui ma noh, see on kõik nagu minu vaba valik, mida ma täna teen ja ma tõesti naudin seda ja ma usun, et ma olen leidnud selle tasakaalu, Moscan oma. Oskan oma aega nende tegevuste vahel jagada. Kas see oli Tallinna Ülikool, kus te tegite uurimistöö õppe õppefarmi kohta, vastab tõele, et üks osa täiesti minu jah, ühes aines ma tõesti tegin selliste uurimistöö, kus ma siis jah, kooli õppefarmis viisin küsitlust läbi ja, ja millistele järeldustele see töö jõudis? Töö käsitles täpsemalt siis praktika juhendajad pedagoogilist ettevalmistust ja, ja uurisin siis seda, et kas on vahe, et kas praktikajuhendaja, kes siis põllumajanduskeskkonnas või farmis või või põllul siis õpilasele juhiseid jagab, et kas tal on ka selline pedagoogiline teadmine või on eeskätt siis oluline ikkagi ikkagi tema erialane pädevus. Ja järeldused ikkagi olid sellised, et mõlemad on olulised. Et praktiline kogemus ja praktilised teadmised on kindlasti väga tähtsad, aga kui nüüd edasi ei osata anda, siis on lihtsalt vähe abi. Kas mõnes nendest kuulidest, mida te nimetasite, kus te olete õppinud, oli mõni nii tore õpetaja, et teda vaadates teil oli see tunne, et vaata, ise, tahaks ka kunagi niisugune õpetaja olla? Jah, mul on olnud selles suhtes au ja õnn, et mul on olnud päris mitmeid väga toredaid õpetajaid. Juba minu esimese klassijuhataja, kes mul esimeses ja teises klassis oli, kes muide täna 30 aastat hiljem on ka minu poja klassijuhataja, mis valmistab mulle nagu väga-väga suurt rõõmu. No tema on esimene inimene kindlasti, kes mulle meelde õpetaja Maire Normak Kehra koolist, et ta oli tol ajal väga noor õpetaja, aga just nimelt see, et ta oli niivõrd lahke, ta oli niivõrd hea ja ta oli niivõrd tore õpilastega. Et, et see tegelikult see tunne või teadmine, et õpetaja on ikkagi midagi rohkemat kui õpetaja, kui oluline, kui oluline on tegelikult üks õpetaja nagu õpilase või noore inimese sellise eeskujuna. Et see teadmine ja kindlasti juba sealt esimesest teisest klassist külge. Ja hiljem muidugi jah, siis kui ma õppisin siis tollal Türi tehnika- ja maamajanduskoolis, siis minu kursusejuhataja ja, ja ajaloo õpetaja Riina Muuga kella ja siis nii-öelda jutu sees öeldud lause põhjal ma üldse kutseõpetajaks õppima läksin. Kes mulle selle mõtte andis tema kindlasti. Ja hiljem ka minu raamatupidamise õpetaja Ene Kuulmann Olustvere koolist et ja ka Tallinna Ülikoolis, et me tegelikult tegelikult väga toredad õppejõud, kes olid ka oma sellise käituda toitumise ja tundide andmisega sõna otseses mõttes eeskujuks ja kellelt on mida meenutada, et üks õppejõud näiteks oli alati väga väljapeetud välimusega, väga kena, nägi välja ja tema tema loengutes ma sain nagu selle arusaama, et õpetaja õpetajad peab olema esteetiliselt nagu hea vaadata, et kui 10 tundi ikkagi ühtegi inimest vaatad siis tegelikult ta võiks hea välja näha. Ja, ja jah, selliseid õpetajaid päris palju. Ja nüüd te olete siis ise Järvamaa kutsehariduskeskuses loomakasvatusõppejõud kui mitu aastat juba kuuendat sügist kes tuleb tänapäeval põllumajandusega, tema kirjeldame neid inimesi ja meessoost. Ja neid kõiki seob üldiselt julgen öelda, on suur huvi tehnika vastu. Et keskmine keskmine õpilane on ikkagi pärit enamasti maapiirkonnast, et tal on mingisugune seos põllumajandusega, kuigi nii on ka tänavu täiesti selliseid isegi pealinnapoisse, kellel ei ole põllumajandusega mitte mingisugust kokkupuudet olnud peale selle, et neil on teadmine et nad tahavad elada maal või nad tahavad töötada maal. Aga suuremalt jaolt siiski siiski pärit nagu maapiirkonna peredest tahavad siis töötada, kas alustada oma ettevõtlust või töötajate põllumajanduses? Päris palju nimetatakse juba seda, et ongi oluline selle töö sisu, ehk nad tahavad, tahavad teha sellist tööd, mis on võib-olla natukene suurema tähendusega kui mõni mõni teine amet nende jaoks. Aga jah, nagu ma ütlesin enamasti enamasti meessoost tehnikaga võib üks noormees eluaeg raha teenida ka näiteks metsanduses, et seal peab, ei ole ma midagi, tuleb õppima põllumajandust, et kas see on see, et vanemad on põllumehed, et endal on mingi ettevõtlus ja, ja talu või seal peab ikkagi mingi eriline soov olema, on neid, kelle, kelle vanemad, vanematel või vanavanematel on olnud mingisugune põllumajanduslik tootmine. Aga kui me räägime maapiirkondade noormeest, siis paljud nimetavad ka seda, et neil on kuskil lähipiirkonnas juba suuremas põllumajandusettevõttes mingisugune töökogemus ja nad näevad ennast ka tulevikus seal töötavas. Ehk siis ehk siis see kokkupuude ikkagi maadel, tööga ühel või teisel moel on ja reeglina olemas. Te olete pälvinud parima kutseõpetaja tiitli varasemalt pälvinud parima majandusliku õpetaja tiitli ja vabariigi parima kutseõpetaja siis nii-öelda konkursil saime tõesti kolme kolme siis parima hulka ja kas te hoiate oma õpilastega sidet ka nendega, kes on juba kooli lõpetanud? Mina ei peagi nendega sidet hoidma, Nad hoiavad õnneks minuga ise sidet, et ja loomulikult mitte kõigiga, aga päris tihti mulle ka endised õpilased helistavad, kirjutavad, küsivad nõu, noh, näiteks töökoha osas, et kas sinna või teise ettevõttesse tasuks tööle minna, küsivad erialast nõu, uurivad, millal ma täienduskoolitusi teen, kui ma küsin, et mis teemas ütlevad teema pole oluline, peaasi et saaks kooli tulla või uuesti kohtuda või oma klassikaaslasi või õpetajaid näha. Et ja ikka kontakt on olemas ja ja te toote ju neid, kes teie juures Järvamaal õppivad, oma remmelga oma tallu praktikatundides ja praktikante olema koolist võtnud ja praktilist õpet tõesti ka peamiselt individuaalselt, et väga suure rühmaga võib-olla seal väikses väikses farmis on keerulisem toimetada olema tõesti jõudumööda ka oma farmis läbi viinud, kuna kuna minu jaoks on see selline muga mugav ja käepärane ja väga tuntud keskkond, et siis seal on väga hea just anda sellist tervikpilti farmi toimimisest mulle edasi ja näidata, millised on siis need süsteemid, mida, mida meie oleme välja mõelnud ja mida me seal igapäevaselt kasutame. Teil on farmis kohta rohkem kui 120-le loomale ja te ütlete selle kohta meie väikses farmis. See jah piimandus piimanduse mõistes on see väga-väga väike farm. Piimanduses räägitakse tänasel päeval, et alla 1000 lehma pole üldse mõtet. Pole üldse mõtet kodust välja tulla, et ei ole majanduslikult tasuv. Aga on nii, ometi Te olete ise väga hea näide, noh, eks kindlasti suurema loomaarvuga oleksid suuremad võimalused, aga aga iga tootja leiab selle oma tugevuse, oma nišši ja nagu ma olen öelnud, et meie puhul ja meie puhul ongi see kompaktsus, meie puhul on teadmised, oskused, et me teeme palju ise ära. Seesama tõuloomade müük ja kõrvaltegevused, et et ma arvan, et me ei saa seda niimoodi üldistada, et on ka küll ja küll selliseid näiteid, kus võib-olla sellel väiksemal farmil näiteks siis see kasum või sissetulek looma kohta võib olla suurem kui, kui mõnel väga suurele ettevõttele. Et kindlasti ainult ainult need numbrid ei, ei ole ka alati need näitajad kasvatajate, tõu loomiga müügiks. Eestisse me peamiselt ikkagi viiakse välismaale, et Eesti karjad, eesti karjad ostavad ka, aga see on siis tõesti, kui keegi ehitab mingi väga suure uue laudakompleksi, kuna ta on ikkagi üsna kallis nii-öelda osta, siis pigem eelistatakse ikkagi oma karja arvelt karja suurendada. Et, et Eesti loomapidaja ja nullist tänapäeval keegi piimandust väga ei alusta, sest see on lihtsalt niivõrd ressursimahukas, et pigem ikkagi lähevad välismaale. Jah. Kahe loodimisele on aasta põllumees 2020 remmelgamaa piimatootmistalu omanik ja juht ja sealjuures ka Järvamaa kutsehariduskeskuse loomakasvatuse õppejõud Kaja piir, selg ja kõige selle kõrval diivate veel juhtida Eesti noortalunike ühendust mis on praegu noortalunikel kõige suuremad mured, mille eest seisad, aitäh. No praegu on väga aktuaalne siis järgmine eelarveperiood, et et tegelikult on ju põllumajanduses põllumajandusaja selliseks arendamiseks ja edendamiseks väga palju tööd tehtud. Aga kuidagi ka on, nii, et sektoritel on keeruline toime tulla, et hinnad kõiguvad. Kõik teavad seda, et põllumeestel justkui oleks kogu aeg mingisugune kriis. Sellise sektori, võib-olla selline ühtlustamineühiste eesmärkide elluviimine, rohkem rohkemate selliste koostöövõimaluste loomine, et eks need need asjad on, mille eest me seal noortalunikes seisame ja mille poole me püüdleme. Et esmalt kasvõi oma selle pisut vähem kui 110 liikme vahel tekitada selline keskkond ja võimalus, kus inimestel on tugigrupp, kellelt küsida, kellelt abi paluda, kellelt kontakte, kogemusi saada. Ja koos ka siis oma hääl nii-öelda kuuldavaks teha kõrgemal pool ja rääkida sellest, et mis nende noorte inimeste vajadused või ootused siis siis on. Mis abi praegu kõige rohkem talunikud vajavad, kui te ütlete, et seal keskkonnas nad küsivad, räägivad ja suhtlevad omavahel. Kuna kuna meil on ikkagi palju selliseid alustavaid ettevõtjaid, siis võib-olla sellist, kõige kõige lihtsamat nõuannet, et kust mingisugust kaupa võib-olla soetada, kellega koostööd teha, kuhu loomi müüa. Seda ühest küljest ja teisest teisest küljest ka selliseid tõesti praktiliselt võib olla erinevaid, tõesti toetusmeetmeid, keskkonnanõudeid puudutavad küsimused, et kellel, mis kogemus on? Ta on väga-väga sellised erinevad, erinevad teadused. Just eelmisel nädalal oli noortalunike sügisseminar, oli see hõlmab siis ikka noortalunik üle terve Eesti üle terve Eesti, meil on täiesti, meil on tegevusvaldkonnapõhiselt kindlasti rohkem kui 10 tegevusvaldkond alates alates mesindudest ja töös tõesti, lõpetades siis traditsioonilise teravilja piima, lihaveiste taludega. Ja meie liikmed on ka Saaremaalt kuni Ida-Virumaa, nii et absoluutselt igast Eestimaa nurgast, millest te rääkisite sügisseminaril, rääkisime paljudel erinevatel teemadel, et et nagu juba öeldud, et kuna tegevusvaldkonnad on suhteliselt sellised erinevad, siis oleme püüdnud teha ikkagi sellise programmi, mis kõik kõnetab. Ja seekord näiteks rääkisime sellest, kuidas üks põllumajandustootja peaks koostama finantsprognoose ehk täpsemalt siis rahavoogude aruannet, mis, mida krediidiasutused ja tihti toetuse taotlejatel väriplaanide koostamisel on vaja. Rääkisime siis sellises hästi lihtsas põllumehele arusaadavas ja põllumajandusettevõtet sellisest vajadustest ja kuludest lähtuvas keeles. Rääkisime sellest, mis siis tulevasel eelarve perioodil meid ees ootab. Ministeeriumi inimesed käisid rääkimas, millised on võimalused, millised on vajadused ja rääkisime ka suhetest. Et sellest, kuidas hoida siis sellisel raskel perioodil, kus pool aastat võib-olla tõesti on töökoormus niivõrd suur, et põllult koju ei saagi ka oma pere ja suhteelu korras. Et oleme võtnud selliseid erinevaid teemasid ja, ja saanud selles suhtes ma liikmetelt väga head tagasisidet, et kõik vajalikud teemad. Meil tuleb rääkida rahast kolm katusorganisatsiooni noortalunike ühendus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja siis Talupidajate Keskliit on teinud ühise avalduse ja suunanud selle valitsusele sektorisse on vaja juurde 27 miljonit eurot ja et see on ellujäämise küsimus. Kuidas see number kokku sai? Ma nüüd parandaksin 24 miljonit oli minu mäletamist mööda. Ja see number on kokku saadud tegelikult üsna selliste konkreetsete arvutuste tulemusena ja mida see siis endast peamiselt hõlmab, ongi siis konkreetne, siis sellisest tänavuse aasta sellisest eriolukorrast tingitud käibe langus konkreetsetes sektorites juhin tähelepanu, et et ei ole seal sees näiteks teraviljakasvatust, kellel oli hea aasta ja kes ütlevad, et et nad ei ole kannatanud hetkel. Aga, aga, ja see vahe, ehk see numbriline vahe, et on selles avalduses siis ka iga sektori kohta lihaveisekasvatus, piimaveisekasvatus, maheteravili, kitsed, lambad ja nii edasi välja toodud ja see hõlmab siis seda ühest, ühest küljest nagu saamata jäänud tulu, mis tuli siis müügina langusest ja tegelikult on see vahe, mis on siis täna tootja oma hinna ja siis selle eest saadud saadud raha vahe, ehk siis me ei räägi siin mingisugustest, kasumitest või lisarahadest, vaid me räägimegi sellest, mida tootjad on siis nii-öelda laenude ja, ja omavahendite näol oma oma tootmisele tänavu juurde pannud, mis, mis kindlasti muudab nad nagu vägagi vägagi, mitte konkurentsivõimeliseks. Mis juhtub, kui valitsus seda raha ei eralda? Ma arvan, et peamine küsimus on see, et kui ma liigun nagu ministeeriumis ja, ja teen täna teen täna nagu võib-olla päris paljude inimestega koostööd, siis ma näen seda, et ta on väga palju inimesi, kes pingutavad selle nimel, et Eesti põllumajandus oleks jätkusuutlik, et et saavutada stabiilsus, et ta jääks nagu ellu. Aga kui me täna kui me täna täna, siis sellest tõesti tõesti osad tootjad on väga raskes seisus ja, ja põllumajanduse olnud on olnud paraku Eestis pikka aega sellises väga haavatavas olukorras, et, et ei ole, ei ole mingit ressurssi ja ei ole mingit reservi. Et kui me täna laseme, siis nagu päris paljudel tootjatel siis nii-öelda turult ära langeda või või aita neil ellu jääda, siis tegelikult tulevikus, kellega siis pikk plaan ellu viia, meil ei ole neid tootidena. Ja otsast peale uuesti alustada ei ole ilmselgelt tõenäoliselt ei ole see ka võimalik, aga kindlasti ei ole see mõistlik ja veel edasi minna, siis väga pikk pilt on see, et, et kodumaine toit ei ole meil enam kättesaadav, mis ilmselt ei ole mitte kellegi huvides. Miks on linnainimestest poliitikutel nii raske aru saada sellest, et kui seakasvatusfarmid ja piimakasvatusfarmid nüüd lõpetavad või lähevad pausile likvideerivad karja, et seda ei ole võimalik taastada, et linnainimene võib ju mõelda, et noh, et ostan sealt Hollandist uue Holsteini friisi tõugu karja sisse ja, ja äri läheb jälle käima. Miks see nii ei ole, kuigi võiks mõelda, Ta on. Kui me räägime sellest, miks ei ole seda võimalik taastada, siis selleks tulebki kindlasti tunda valdkonna spetsiifikat ja aru saada sellest kuivõrd ressursimahukas on ühe toimiva põllumajandusettevõtte ülesehitamine. Aga kui me räägime sellest, miks justkui tundub, et see ei ole oluline siis ma väga tõesti siiralt tahaks loota, et võib-olla võib-olla meie, see ongi selline üleminekuühiskonna mentaliteet või arusaam, et võib-olla võib-olla selle peale ei ole mõeldud või võib-olla selle peale see ei olegi nagu tundunud tähtsana. Aga tõesti, kui me tänasel päeval kui me tänasel päeval ütleme seda, et põllumajandus ei ole prioriteet siis ma kordan nende mõtetega siis siis ma ütlen, et küsin endalt kaks küsimust, esimene küsimus on, kas me sööme. Ja teine küsimus on see, et kas meil on oluline, et see, mida me sööme, on kvaliteetne ja ohutu. Kui te vastate kasvõi ühele nendest küsimustest, jah, siis põllumajandus on teie jaoks prioriteet ja, ja kui see teadmine jõuab, jõuab tegelikult inimestele kohale ja ma loodan, et selleks, et ta jõuaks kohale, ei ole vaja tekitada olukorda, kus tõesti see toidu tootmine ongi juba läinud ja me olemegi sellises sundolukorras, kus me peame hakkama seda võib-olla alati mitte nii kvaliteetset toitu kusagilt kaugemalt väga kõrge hinnaga sisse ostma. Et kui see teadmine jõuab meil ikkagi enne kohale, siis ma usun, et et me saame, me saame seda üsna peagi näha, et inimeste nagu suhtumine toidu tootjasse toidutootmises muutub. Ma tõesti loodan seda. Kuhu remmelga ma piimakarja piim müüakse, et ma küsin seda sellepärast, et peaaegu, et igal kevadel puhkeb mingi Eesti Leedu piimasõda, et leedukad ei taha sama hinna eest enam vastu võtta, et pikisilmi ootame uue piimakombinaadi valmimist, aga, aga see ikkagi laseb ennast veel oodata. Kas teie ootate, et Eestis mingi uus piimatöötlemistehas saaks ruttu valmis ja võin öelda, et remmelgamaapiim Läheb täpselt samuti piima, kes on siis tänasele suurprojekti eestvedaja ehk siis isegi nalja pärast võin öelda, et sõrmeotsapidi sõrmeotsapidi on see ka minu projekt, et E-piima liikmed oleme olnud juba väga pikka aega, ma arvan, et ligi 20 aastat, kui ma õigesti mäletan, et vanemad vanemad omal ajal selle oma karjaga sinna ühistu liikmeks siis astusid ja ja täna mina seal jätkan, nii et ütleme, piima sellise tarnimisega või, või äraveoga või, või sellise asjaga ei ole meil tõesti tänu sellele kunagi probleemi olnud. Et mis seal salata, ühistuline tegevus ja selline oma turu kaitsmine ja väärindamine on kindlasti need märksõnad, mida, mida piimandussektor vajab. Ja loomulikult, kas see uus tehas nüüd kohe mingisugune võluvitsa imerohi on, aga ma tõesti siiralt loodan, et see on suur samm sellise stabiilsema stabiilsema piima hinna ja, ja oma sellise toodangu väärindamisele edasi. Jah, ma tõesti loodan seda ka. Veel üks aspekt gt siin Virumaa Teataja kirjutas selle nädala alguses Asso malla kandist luha laudast, kus lehmad olid näljas, virtsa sees, hooldamata Ta me, keegi ilmselt ka suur osa kuulajast ei ole sealt laudauksest sisse vaadanud, aga aga kui te selle erialainimesena hindate, kas see oli ennemini hoolimatus, oskamatus või vaesus, mis selle põhjustas? Ma saan tugineda nagu selles suhtes rändele taustaandmetele, mis mul ajakirjanduse vahendusel olemas on. Ja nii palju, kui mina aru olen saanud, oli tegemist siis noore ettevõtjaga, kes oli ka hilja praegu jah, 2019, saanud sellise alustava ettevõtja toetuse ja selle piimakarja üle võtnud. Ma olen suhteliselt kindel, et kui see inimene seda seda ettevõtjad teed alustas, siis ta absoluutselt ei saanud aru või ei kujutanud ette, mida tegelikult töö mõttes ühe piimakarja haldamine või igapäevane majandamine tähendab. Minule siiski meeldib uskuda, et inimesed on oma olemuselt head ja kui me räägime siin kas väärkoheldud lastest või loomadest, ei ole ju tegelikult päeva lõpuks vahet siis keegi ei tee seda meelega. Ma ma vähemalt tõesti usun minule olemasolevate andmete põhjal ma arvan, et see inimene tõesti on väga hädas, et ta ei saa selle tööga hakkama. Ilmselt ta ei osanud seda seda töömahtu adekvaatselt hinnata. Ilmselt ei osanud, keda õigel ajal õigesse kohta siis selliseks abi või toetuse saamiseks pöörduda ja kahtlemata on see nagu ääretult kahetsusväärne olukord ja, ja kuidas ma ütlen, heidab sellist halba valgust kõikidele loomapidajatele aga kindlasti ei maksaks sellest teha üldistusi. Et ma võin absoluutselt kinnitada, viimase kahe nädala jooksul olen ma ise näiteks kolm korda ühes seal käinud väljas oma farmis. Ma elan kuskil 500 meetri kaugusel just nimelt sellepärast, et kui on mingi kahtlus, et keegi loom ma ei tea, kuskilt kukub või tal on mingitki häda või seesama vajab abi poegimisel, siis iga loomapidaja läheb välja ja abistab ja annab endast kõik. Veterinaarid on 24 tundi kättesaadavad. Et sellist asja, et loomad kuskile lihtsalt jäetakse või piinlema või kannatama, seda kindlasti tavapärases praktikas farmides ei ole. Et see on eriolukord ja tõenäoliselt olid seal olid seal mingisugused sügavamad ja sellised probleemsemad taustaandmete taga. Tegelikult. Kuigi kuigi siin VTA on palju kritiseeritud siis seda VTA sõnavõttu, kus nad ütlevadki seda, et nad püüavad leida lahendusi ja püüavad aidata. Mina küll tunnustaksin, et see karistamine ja trahvi tegemine ei aita ju tegelikult kedagi. Kas seal taga võib olla see, et noor inimene arvas, et see on kerge tulu, et kerge äri? Ma ei, ma ei oska seda öelda, kas ta arvas, et kerge äri, aga tõenäoliselt arvasid siis endale jõukohane, et ja, ja ta saab sellega hakkama. Et ma ei usu, et põllumajandusse keegi siseneb nagu ootuses teenida väga kergesti suurt raha. Vähemalt vähemalt segapaberi peal ei, ilmselt ei ole nagu päris see koht aga, aga tõenäoliselt jah, seda tööde hulka ja seda, mis tähendab ikkagi elus loom, kelle sa peadki vastust ütleme hoolitsema 24 seitse ja kui sul tõesti võib-olla ka ei ole ressurssi, et palgata abitööjõudu ja, ja teadupoolest ka võib-olla mitte piisavalt palju teadmisi, oskusi ja lõpuks ei ole sul ka lihtsalt nagu jõudu või füüsilist ja vaimset sellist jaksu. Et eks seal oli ilmselt palju asju koos. Räägime nüüd millestki rõõmsamast, remmelgamaa talu tulevikust, kuhu te tahate selle taluga selle tootmisega jõuda, näiteks aastaks 2040? Ma tahaks, et aastaks 2040 sellised väiksed, rõõmsad ja eeskujulikud talupidaja, näed, kuhu võib-olla Tallinna inimesed saavadki tulla lehma vaatama ja patsutama, saavad vaadata, kuidas need loomad seal elavad kust tuleb piim, kus tuleb toodang ja et kui nad tulevad, siis nad kindlasti ütlevad, et oh, meil on nii tore ja hea meel, et Eestis on piimatootjad. Meil on väga tore ja hea meel, et me saame tarbida eestimaist toitu ja, ja ei ole võib-olla selliste sellist. Muret, või, või vastandamist nii palju, kui seda tänasel päeval, ütleme ühiskond ja võib-olla ka selliseid väärarusaamisi põllumajandusse või põllumajandustootmise kohta, kui seda ikkagi tänapäeval veel on, et inimesed on muutunud teadlikumaks ja ka kvaliteedi ja toidu kvaliteedi suhtes selliseks heas mõttes nõudlikumaks. Kas neid avatud talude päevi, kus saab tulla vasikat patsutama? Ma võiks rohkem olla. Kindlasti võiks, aga nii palju, kui mina tean ka, ega loomapidajaid ka enamasti kõik kõik väljapool neid avatud talude päev, selliseid võimalusi pakuvad, et minu endagi farmis on käinud kohaliku kooli nii lasteaia kui koolirühmad mitmel korral loomi vaatamas ja silitamas. Väga tore. Ja 20 aasta pärast on teie poeg juba nii suur, et, et on teile abiks ja ei ole vahetanud mingi pangahärra ülikonna vastu. Noh, tänasel päeval on ta tõepoolest täiesti iseseisvalt otsustanud, et tema tahab talupidajaks saada. Mina ei ole teda küll mitte kunagi ei meelitanud selle töö peale jääma, aga isegi mitte rääkinud. Aga aga jah, esialgne esialgne soov siis saada miilitsaks on vahetunud siis hiljaaegu selle vastu, et ta nüüd täiesti kindlalt otsustanud, et esmalt tuleb ta siis õppima õppima sinna kooli, kus kuhu seeme õpetab ja hiljem hakkab ta talupidajaks. Tänase seisuga jah, võid kindel olla, et, et järelkasv on, on olemas. Millest te unistate, Kaja, sellest, et Eesti toit on linnas ja maal on hea elada ja põllumehe amet on, on au sees ja tõesti sellest, et noored põllumehed saavad oma tööle uhkust tunda, et toidutootjad ongi tõesti hinnatud toidutootjatena tegelikult tervele ühiskonnale, inimkonnale vajalike vajalike töötajatena, et pigem sellest jah, et et kui ma näen hästi paljusid põllumajandustootjaid, kes tegelikult teevad oma tööd südamega ja panustavad väga-väga-väga palju. Ja, ja näen seda, kui tegelikult rängasti neile mõjub. See, kui, kui tekivadki sellised olukorrad, kus, kus avalikkus ütlebki seda sama nagu enne siin välja toote te oletegi mürgitajad või loomapiinajad või mida iganes. Et ma väga sooviksin, et avalikkusel. Ühest küljest ei oleks põhjust sellist asja öelda, aga ma ka soovin, et ükski, ükski tegelikult väga palju panustab väga sellisele võib-olla siukest, suuremalt mõtlev ja, ja laiema üldsuse huvide eest seisev põllumajandustootja ei peaks kunagi ühtegi sellist märkust kuulma. Et rohkem lugupidamist üksteise suhtes, ma arvan küll, aga ma arvan, et see ongi kindlasti vastastikune ja eks seal ongi, ongi vaja rohkem liigutada, infot rohkem jagada, jagada seda teadmist, olla avatud. Ma usun siiralt, et kui tegelikult inimesed näeksid ja teaksid, kuidas farmides, kui palju inimesed panustavad, kui palju loomadest hoolitakse, mida see töö tegelikult igapäevaselt tähendab. Milline on tegelikult see kvaliteet, et toodame toitu, mida me tõesti sellist toitu, mida oma lastele oleme nõus andma, mida me oleme ise nõus sööma. Et, et kui veel rohkem see teadmine jõuab inimesteni, siis ma usun, et kas ka see hindamine ja lugupidamine kasvab. Palju jõudu teile kaja Pirvelt aitäh pika intervjuu eest, aitäh teile ka. Tänase saate panid kokku Vivika Ludvig, jah, Kaja Kärner ja uut saatekülalist ootame nädala pärast kuulmiseni.