Tervist emakeele selts on saanud 100 aastat vanaks. Seitse asutati 23. märtsil 1920. aastal. Esimesel iseseisval rahu aastal. Saates on Tartu Ülikooli emeriitdotsent emakeele seltsi abiesimees Jüri Valge, kes koostab emakeele seltsi kroonikat. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan, kuidas tähistasite emakeele seltsi sajandat aastapäeva. No plaanid olid suured, kaasa arvatud teaduskonverents ja pidulik vastuvõtt ja nõnda edasi. Need jäid muidugi ära, aga tähistasime küll ja nimetada võib kolm asja. Ilmus postmark, mis on sellele sündmusele pühendatud. Siis sai valmis kroonika lühivariant sajand koos Eestiga. Ja ilus üritus oli sellel samal 23. märtsil. Millal meil õnnestus korraldada see, et pandi põlema küünlad kõikide auliikmete ja endiste esimeeste kalmudel üle euro Budapestist satav Karini. Üle Euroopa, see kõlab uhkelt. Kõlab uhkelt väikese liialdusega ses Budapestist ida poole lääne poole lihtsalt ei olnud. Nendest inimestest tuleb ilmselt tänases saates nii mõnestki juttu, aga läheme siis kohe 100 aastat tagasi. Olud, millesse selts sündis, olid ju soodsad. Taolise ühenduse tekkimiseks olid sündinud rahvusriik ja oli sündinud eestikeelne ülikool. Need olid kahtlemata soodustavad tegurid, aga juurde tuleb öelda ka seda. Majanduslikult oli asi ikka väga hull ja rahvale õpetati leiva tegemist niimoodi. Rukki asemel tuleb pool tärklist juurde panna. Vaesus oli vilets, inflatsioon oli meeletu. Aga kuidas siis sellistes oludes üks selts sündida sai? Lihtsalt selle tõttu, et oli olemas suur idealist, laureeneriga tunnen ja see mees leidis Eestist mõttekaaslasi. Ja loomulikult oli Eestis olemas ka selliste seltside asutamise ja, ja, ja nendega toimimise traditsioon, õpetatud Eesti selts ja mitmed teised ja olid ka inimesed olemas nagu Eisen, Saareste, Mägiste Ernits ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Niiet soomlasel õnnestus eestlased kaasa haarata, et Eesti emakeele selts teha. Õnnestus küll ja sellelgi oli õige mitu põhjust. Üks peamisi põhjusi on muidugi see, et ta oli saanud äsja Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professoriks ja tal oli ka kogemus Soomest analoogilise seltsi asutamisest. Aga mis siis täpselt, 23. märtsil 1920. aastal toimus? 14 inimest, mõned andmed ütlevad natukene teistmoodi arvu, aga see ei mängi rolli. Tulid Tartu Ülikooli teise auditooriumi kokku ja otsustanud seltsi loomine on vajalik. Ja kuna kõiki küsimusi ei jõutud läbi arutada, siis loomulikult otsustati asjaga edasi minna. Edasi mindi kuu aja pärast, 23. aprillil oli teine asutamiskoosolek. Seal lepiti juba paljud asjad täpsemini kokku. Nimelt moodustati põhikirja koostamise komisjon, mida hakkas juhtima Kettunen ja mai alguses tuli kokku. See komisjon kinnitas esialgse põhikirja, valis esialgse juhatuse ja esimeheks siis väga loogiliselt Laurjetule. Kui kiiresti selts jalad alla sai, et kui need esimesed toimingud olid tehtud, siis kui kiiresti nagu päris tegutsemiseks läks. Ja tegelikult, kui jutt oli sellest, et majanduslikult oli väga raske aeg, siis ega siis ükski selts vist ilma rahata paraku hakkama ei saa. Ilma rahata ei saa, aga nagu juba ütlesin, idealistide oli palju. Ja eks jalgade alla saamine oli niimoodi, et kogu seltsi aja jooksul jalad on küll all olnud, aga eks see käimine natukene lonkamine on. Aga niisuguseid suuremaid asja positiivselt mõjutada toovaid sündmusi oli 20. aasta lõpus ärimeeste korraldatud korjandus. See korraldatud eriti küll ühe seltsi tegevuse, see tähendab liivlaste toetamise käima saamiseks selle korjandusega saadi miljon marka ka Eesti marka nii rahana kui ka maksmis lubadustena. Muuseas, suur osa lubadustest siis ka realiseeritud. D, aga mitte kõik ei maksnud ära seda, mida nad lubanud olid. Ja 21. aastal lihavõtte ajal korraldati Tallinnas samasugune korjandus ja see tõi kokku kaks miljonit. Ja loomulikult selts muutus üpris sageli väga autorit teetseks, muuhulgas ka selle tõttu, et midagi muud taolist ei olnud. Ja ka riik oli seltsi toetamisest huvitatud või selleks valmis. Nii kultuurkapital Ta oli haridusministeeriumi kaudu ka riigivanem, lõpuks andis raha, kuigi oli ka aegu, 30.-te lõpus, kui selts oli miinuses Aga millega siis selts tegeles õigekirjaga tähe närimisega? Ei tähe närimisega, nojah, võib ka niimoodi öelda, et kohati närit ikka tähti ka ja näriti päris kõvasti. Ka mainisite ühte tegevusvaldkonda, see oli keele arendamine ja keelenõu, sest kedagi muud keelenõu andmas ei olnud. Aga asi, mis kohe käima läks juba 20. aastal oli nimede eestistamine. Alustati eesnimede eestistamise üleskutsetest kiriku kaudu. Lõpuks või pärast moodustati tee ka vastav toimkond ja kui 38. aastal kogu see kampaania lõppes, oli oma nime eestistanud üle 200000 perekonnanime 200000 inimese, mõned koos eesnimedega. Ja noh, sellised kujundlikud näited nagu nimi Georgi Kuznetsov ei pruugi meile midagi öelda, aga Jüri Järvet ütleb küll. Nii, Paul järg on ju teada, Ariste, Eugenia Moorberg on Kersti Merilaas ja nõnda edasi. Selliseid näiteid on palju. Murrate kurjamid loomulikult. Selle pani käima siis Andrus Saareste siis kui ta veel professor ei olnud. Siis ütleme selle nimede eestistumise juurde tagasi tulen siis president Päts võttis toetada emakeele seltsi ettevõtmist tegelikult et üldiselt on mulje jäänud, nagu oleks päts selle kõige taga olnud. Selle taga oli üpris palju inimesi, lõpuks oli asi ka riigi käes ja tuleb sedagi öelda, et ega eestistamis protsess algul väga libedalt ei läinud ja põhjus oli see, et nime muutmine maksis päris palju. Alles pärast seda, kui 30.-te alguses oli siis nimede muutmise riigilõiv ära kaotatud. Pärast seda siis hakati muutma oluliselt kiiremas tempos ja rohkem. Aga päts oli ka, ega ilma 30.-te lõpul ilma temata juhtunud suurt midagi. Andrus Saarestet nimetasite ja murdealane tegevus oli emakeele seltsi jaoks oluline murret mindivist koguma 1921. aastal emakeele seltsi nime all. Pallo Priit voolaine läks lutsi lutsi maarahva juurde ja oli esimene emakeele seltsi korrespondent, kes välja saadeti. Aga Saareste oli muidugi algusest saadik kuni 41. aastani juhtival seotud murrate kogumisega. Ta tegi kõike. Korraldas, juhendas, kogus ise tegi plaane, taotles raha, pidas mitmesuguseid võitlusi, kui selleks vajadus oli ja nõnda edasi, kuni ta siis 41. aastal saksa võimude poolt ülikoolist vallandati. Aga enne seda, missugune oli üldse emakeele seltsi seos teadusasutustega Tartu ülikooliga ja Teaduste Akadeemiaga. Andrus Saareste on ju pannud Tartu Ülikoolis teadusliku aluse murrete uurimisele, et kuidas see vahekord emakeele seltsiga siin on. Et inimesed jagasid ennast. Emakeele selts loodigi Tartu Ülikooli juurde ja oli seal kuni 46. aastani. Kui siis loodi Eesti Teaduste Akadeemia ja selts, tehti sisuliselt Teaduste Akadeemia osakonnaks. Sisuliselt sest mingit iseseisvust ja iseseisvat otsuste tegemist seltsile enam ei olnud. Aga siis teaduste akadeemiaga oli seltsil 30.-te aastate lõpus, siis kui Eesti Teaduste Akadeemia asutati, suur vaidlus. Aga selle siin käsitlemine läheks natukene natukene pikale. Pärast sõda siis nagu ütlesin, tuvus oli sajaprotsendiline Teaduste akadeemiast. Mõnes mõttes oli see muidugi halb, aga mõnes mõttes siis võis sellest isegi kasu olla, sest see hoidis kõige hullemad asjad võib-olla võib-olla ära, aga neid hulle asju oli ka. Aga kui me enne, kui me nende hullude aegade juurde läheme, siis kuidas inimesed suhtusid emakeele seltsi, missugune oli emakeele seltsi koht ühiskonnas kui palju vastukaja tekitas emakeele seltsitegevus? Emakeele selts põhikirja järgi tegeles muidugi teadusliku uurimistööga. Oli ka kõrvaltegevusi nagu eesti keele mainega tegelemine ja nõnda edasi. Ja inimeste suhtumine seltsi oli kindlasti positiivne ja seda võib väljendada kaks asja, vähemalt. Esiteks see, et seltsi saadetud murdekorrespondendid võeti jutule. Tõsi, kohati nõuti murdekeele rääkimise eest raha ka ikka nii. Ja mõnikord mõni visati ka välja, aga üldjoontes oli suhtumine positiivne ja teine, mis näitab seltsi sellist populaarsust ja seltsi austamist oli seltsile saadetud kirjad kus paluti just keelenõu ja mõnedes isegi niisugustes väga intiimsetes küsimustes, nagu mida oma tütrele või pojale nimeks panna ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Järelikult äri autoriteeti oli autoriteeti kindlasti. Teise maailmasõja ajal ma usun, et koguti murret juba siis need murded olite seltsi kasutuses ja mis nendest teise maailmasõja ajal sai? See on jällegi hästi pikk jutt, sedel kogud, kus oli kümneid tuhandeid murda sedeleid olid loomulikult olemas ja kogu vaidlus Teaduste Akadeemia ja ülikooli ja seltsi vahel. 30.-te lõpus oligi muuhulgas ka see, kas selts on juriidiline isik, kellel saavad olla oma kogud ja õigus nende kogude kasutamisele ja nõnda edasi. Sõja ajal oli niimoodi seltsimajja, kus kogud olid, see oli Rüütli tänavas, Tartus kukkus pomm Tartu pommitamise ajal, aga see pomm läks tõningust kuni keldrini läbi. Maja aga õnneks ei lõhkenud ja kogud jäid terveks. Ja kui 44. aasta kevadel hakata kultuurivarasid tartust evakueerima, siis evakueeriti ka kogud evakueeriti Läänemaale, algul Pilistverre ja sealt edasi Läänemaale. Ja kuidas see evakueerimine käis, see on nagu seiklusfilm. Kuidas autod läheksid kraavi ja kuidas hangiti viinatalongide eest raudteevaguneid ja nõnda edasi. Sellest on kodumurdes kirjutatud pikalt ja laialt. Aga kogud siis kõik säilisid või midagi häviska. No eks natukene häbis hävis ikka sai, sai veekahjustusi ja niisuguseid asju, aga suurem jagu jäi alles toodi alates 45. aasta oli 44. aasta sügisest tusse tagasi ja siis järgmine kogudega seotud. Selline olukord oli, kui neid hakata Tartust Tallinna viima, millele selts vastu seisis, aga noh, vastuseis suurt ei aidanud, sinnani viidi ja praeguse seisuga on kogu tema, kelle seltsi omad on lepingu alusel deponeeritud. Eesti keele Instituudile ja koostöö on igati kena. Tallinnasse toomine, see juhtus siis juba viiekümnendatel aastatel, aga minu küsimus kõigepealt on, et kuidas üldse emakeele selts õnnestus säilitada, miks seda või kas püüti Stalini ajal näiteks ka likvideerida? Püüti küll ja on isegi 1951.-st aastast Teaduste Akadeemia presiidiumi otsus olemas. Emakeele selts tuleb likvideerida ja sellest otsusest teatati paarikuulise hilinemisega Tartusse ka emakeele seltsile, akadeemilisele emale keele seltsile olla. Selts käitus nii, nagu temaga oli käitutud ootas ka paar kuud enne kui järjekordne siis soovitus, mida tuli käsuna võtta, loomulikult tuli aga siis tehti valmis väga pikk dokumente, umbes üheksa lehekülge kus oli siis põhjendatud, kaasa arvatud Stalini enda seisukohtadega, mis pärast seltsi likvideerimine kahjulik on. Ja sügisel Teaduste Akadeemia presiidium muutis selle otsuse seltsi jäi alles kuigi aasta hiljem. Ja siis juba valitsuse otsusega muudetud seltsi nimi akadeemik ilusast emakeele seltsist sai emakeele selts. No see ei saa eriti palju kahju teha, missugune väike nimemuutus. Või no siin on, võib öelda, et mitu meto otsa sellel asjal inimestele, kes olid kogu aeg harjunud nimetusega akadeemiline emakeele selts oli see ikkagi päris paras löök ja ehk selle taga oli kõne sisu. Nimelt taheti selts, läheks rahva hulka ka ja noh, kui arvestada seda, et hakkasid kümmekond aastat hiljem toimuma keelepäevad siis selle uue nimetusega läks keelepäevade teema isegi paremini. Mis see põhiline põhjus siis on, miks emakeele selts säilis? Selles üheksa leheküljelises põhjenduses, miks seda vaja on, olid väga head põhjused esile toodud. Nagu ütlesin, kasutati Stalini enda seisukohti, et nõrgeneb sidemassidega. Murdekorrespondentide ka näiteks. Niisiis leiti üles palju ajaloolisi põhjendusi, et niisugused seltsid on olemas, viidati näiteks vene geograafiaseltsile, mis akadeemilise nooli olemas viidati ka Kaukaasias oli Armeenia ja Gruusia vist, kus olid ka mingisugused keeleseltsid olemas ja, ja seda, et selts on teinud niisugust tööd, oma murda korjamisega. Et selle kogemust on arvestatud teistes liiduvabariikides õppeplaanide koostamisega. Nii et sellised head põhjendused olid ja nendel oli raske vastu vaielda. Kusjuures sedagi peab ütlema, et kui otsustati seltsi tegevus lõpetada, siis tollane Teaduste Akadeemia president Johan Eiffelt oli selle vastu. Aga kas on teada, kes selle algatasid, siis? Otsus tehti muidugi, hääletamise tulemusena on ka Need nimed olemas ja need on äsja ilmunud siis lühikroonikas sajand koos Eestiga olemas, aga ma peast neid igaks juhuks ei ütleks, tuleb lugeda kroonikat. Lugege aga Ateena poes roosikrantsid. Eesti keele instituudi majas ja see nõukogude aeg nüüd laiemas plaanis, kui palju emakeeleseltsil tuli selle aja jooksul kuni iseseisvuse taastamise, nii nagu nõukogude võimu poliitilist survet taluda. Eks eks tuli tuli ikka juba see nime mine ja võimalik kinni panemine oli väga tugev surve, aga siis oli üks niisugune pseudoteaduslik kuidas öelda ajajärkkeeleteaduses nagu Marrism, mida ka seltsile peale suruti. Ja sellel teemal peeti siis ettekandeid, mis siis, kui Moskvas suhtumised muutusid aasta pärast ümber lükata d? Olid loomulikult koosolekud seoses tähtpäevadega suur sotsialistlik oktoobrirevolutsioon ja nõnda edasi. Aga peab ütlema seda. Ta on need üritused, mis formaalselt toimusid sellise poliitilise rõhuasetusega, need osati seltsis teha täiesti korralikeks, asjalikeks, keeleüritusteks ja selles mõttes. Ta ei olnud suurt häda midagi. No poliitiline surveavaldus hiljemgi veel, kui näiteks selts üritas hakata taastama siis oma enne sõda valitud auliikmeid ja seal oli pikk kirjavahetus, oli juba kuuekümnendatel aastatel ja elus oli siis auliikmetest Aavik ja taheti ka teisi läänemaiseid liikmeid uuesti valida, aga sellest ei tulnud midagi välja. Arnold Kask on olnud vist üks kauaaegsemaid emakeele seltsi esimehi, kas pole nii? Nii jah, Arnold Kask oli seltsi juhtimisega ja ajakirju emakeel või eesti keel juhtimisega ja murdekogumisega seotud juba enne sõda kaua aega. Ja siis see periood, mida tavaliselt tuntakse ja nimetatakse, oli 1968 kuni kui ma ei eksi, nüüd 80. Järsku viimane number oli natukene vale pikka aega igal juhul pikk, igal juhul pikka-pikka aega. Ja mainida tuleb veel ühte perioodi, mida tavaliselt ei teata nimelt saksa okupatsiooni ajal seltsi ei olnud likvideeritud, aga seltsitegevus oli juriidiliselt peatatud. Ja pärast siis väga pikka võitlust ja kirju ja pöördumisi õnnestus pidada Ta seltsi esimene ametlik koosolek saksa okupatsiooni ajal 26. mail 1944. Ja sellel koosolekul valiti juhatuse esimeheks Arnold Kask. Selle juhatuse, kellest suur osa emigreerus ja kaseteeneks võib pidada, seda saavutati seltsi taaskäivitamine siis selle järel, kui hakkas nõukogude okupatsioon pihta. Muidugi see, kui pärast Johannes Voldemar Veski surma Arnold kasest seltsi esimees sai, sinnamaani ta oli abiesimees tegutses selts nendes traditsioonilistes vormides, mis tal ikka olid. Nimelt kirjastamine siis ettekandekoosolekud, kus kaskise esines, tema ajal loodi või pandi alus Johannes Voldemar Veskipäevadele ja samuti siis murdevõistlused loomulikult toimusid murret, koguti edasi ja kaseajal hakkasid ka keelepäevad ju 61. aastal. Ja mainisin juba varem, et siis tehti katse valida lääneriikidest uusi liikmeid ja taastada vanade staatus, aga sellest ei tulnud välja ja see, aga see ei olnud, kasesime. Mis need keelepäevad endast kujutasid, kas nende sisu on jäänud samaks? Keelepäevade sisu loomulikult see ajaga ajaga muutub ja kui varem oli kooli keelepäevadel väga suur osa murdademaatikal, siis nüüd see kahtlemata. Ta on vähenenud. Aga keelepäevade selline oluline tähtsus on see, et sel ajal, kui eestlusest ja identiteediprobleemidest palju rääkida ei võinud, siis nende keelepäevade raames sai ridade vahel käsitleda ka neid asju. Mul on üks niisugune number siin, et 1972. aastal laekus uute sõnade võistlusele 3600 ettepanekut. See on ka emakeele seltsi ettevõtmine. Kas see number on ikka ikka päris võimas number? Ei olnud, ei olnud ju veel interneti ajastatega midagi? Ei, need laekusid paberil ja ja paberile kirjutatuna jah, niimoodi oli, sealt ju tulid särgik ja, ja palju teisi. Teisisõnu, ega see päris esimene maailmas ei olnud. Soomes oli seda varemgi tehtud, aga nii võimsalt. Selle idee taga on emakeele seltsi keeletoimkond ja seegi näitas seda, kui tähtis keele teema inimestele on. Kas taasiseseisvumine tõi uued tuuled, kui me räägime konkreetselt emakeele seltsist või jätkub kõik vanaviisi? Või uus aeg oli jälle raske aeg. Jah, oli küll, üks periood enne seda päris uut aega on veel ja see oli siis võib öelda, et 87.-st aastast alates kui seni, nii, kas ise või sunnitult apoliitiline selts tuli kaasa selle kriitilise võitlusega iseseisvumise protsessiga, mis Eestis käis kuni selleni välja, et tehti ametlik protestikirju NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumile, see eesti keeleseaduse eest ja pärast seda, kui juba Eesti vabariik oli, siis suhtuti kriitiliselt ka Eesti vabariigiotsustesse näiteks kodakondsuse suhtes ja keeleeksamite korralduses puhtas ja ja isegi postitariifide suhtes, sest postitariifid läksid nii suureks, raha ei olnud, et seltsi väljaanne mõttevahetus välismaaga ähvardas lõppeda sellega. Nii ja taasiseseisvumise aeg aastat pärast seda siiani. Võib öelda, et asjad on enam-vähem nii hästi, kui nad olla saavad. Muidugi, see ei tähenda maksimumi. Ja kui vaadata seltsi aastakoosolekutel esitatud aruandeid siis võib viimasel ajal lugeda sealt seltsi rahaline seisukord on hea või rahuldav, vähemalt see on üpris haruldane, et niimoodi on võidud kirja panna enne seda sõda, muidugi, niisugust lauset ei saanud seal olla. Ja selle põhjus on see, et selts on sisuliselt üks riikliku keelepoliitika ellu viia-ist ja võib mainida näiteks seda esimest eesti keele arendamise strateegiat valmistati ette koostöös seltsiga strateegiat ennast. Siis selts korraldab noortetööd, et selts on täiesti ametlikult valitsuse määrusega kirjakeele normi taga ja, ja nõnda edasi ja selline koostöö realiseerub haridus teadusministeeriumi finantseerimise kaudu. Aga kui palju on veel uurida, kas on midagi, missugust perioodi või missugust isikut või niisugust teemat tahaks veel süvitsi minna, et veel rohkem teada saada, et on näha, et seal on midagi kuskil veel peidus. Oi, uurida on palju, sellepärast et emakeele seltsi koht Ta on rahvusarhiivis tuhandeid lehekülgi ja kaugeltki kõik ei ole veel läbi töötatud. Tuleb muidugi kohe öelda, et ka senine uurimine ja ka suur osa järgnevast on võimalik tänu kultuurkapitali toetusele. Aga siis, kuidas öelda, põhiline raamistik põhiline struktuur on paigas ja olemas, aga detaile saab täpsustada veel väga-väga kaugel. Jõudu ja edu emakeele seltsi abiesimees Jüri Valge ja, ja emakeele seltsile. Edukat järgmist 100 aitäh. Keelesaatejuht on Piret Kriivan. Lähiajal juba ootan saatesse ka emakeele seltsi praegust esimeest Helle Metslangi. Kõike head kuulmiseni.