Tere Soome sillal, kõnnime keelesaates, minu nimi on Piret Kriivan. Homme 100 aastat tagasi, kaheksandal juunil oli Eesti ja Soome suhetes oluline päev. Soome tunnustas Eesti iseseisvust. Aga Soome sild on kujundina ju meie mõlema rahvaluules juba. Ja keelesaatesse olen palunud kirjanikku, kes praegu sellel sillal kõnnib. Miga keranen, tere tulemast saatesse. Tervist, aitäh. Oled sa nõus sellega, et sa oled Soome sillal kõndija? Sa kirjutad ju eesti keeles ja soome keeles ja õpetad eesti kirjandust ja soome keelt eesti koolis ja mis kõik veel? Kindlasti ma ei ole Soome sillal kõndinud, ma olen, ma olen tala. Sa oled soome Hild aladest ja ei, mitte terve sild ma ei ole, aga ma olen üks nendest, kes kindlasti on, on see on, kes kes seal seisavad all ja hoiavad silda, et kõik saavad kõndida ja loomulikult sillakandjateks kutsun ma kõiki seal silla peal kõndijaid ka, et selleks ei ole vaja mitte midagi muud, kui hakata tegelema naaberriigi kultuuriga. Millal sinul see mõte tekkis, et sa tahaksid? Noh, ma ei ütle, et sa tahaksid kohe Eestisse elama tulla, et aga aga millal sind eesti huvitama? Kas mind hakkas huvitama Eesti aasta 1992, kui aiandustehnikumis meie klassi kõndis neli eesti tüdrukut? Mind huvitas väga nendest tüdrukutest see, kes oli kõige kaunim ja temast sai ka pärast minu abikaasa. Ikka tüdrukutest naistest algab kõik ja minu meelest see on täiesti loomulik viis, miks tekib huvi teise kultuuri vastu ja selles ei ole ka midagi häbeneda, nii ta ongi. No sinu Supilinna salaseltsi lood on, on Eestis populaarsed ja on ka vist soomes populaarsed. Ja nad hakkavad koguma populaarsust. Alles täna küsiti, et tiraaž on otsas, kas tuleb uus, aga? Aga see on väga tore jah, et Soomes ka hakkab, jah, see raamatusari film tuntust koguma. Mina vaatasin juhtumisti sellel hullul kevadel Soome televisioonist soomekeelselt peale loetud filmi Supilinna salaselts ehk sopalinn on, mis see teine sõna. Ala Seura ja mitte erakonda ei ole seejuures mõnda aega selles küll väga hea. Tallinnas Kundas ei oleks siis eesti keelde tõlgituna Supilinna kogudus. Oleks ma seda teadnud? Kümmekond aastat tagasi, kui ma hakkasin raamatuid kirjutama siis oleks kindlasti salaseltsi nimeks saanud ka Supilinna kogudus. Kiletõus võib-olla, aga ma pakun seda. Kui keegi tahab teha kalamaja salaseltsi, siis kalamaja kogudus kõlaks väga hästi. Aga ma tahtsin öelda seda, et kuna see oli soome keeles peale loetud, siis kõlas väga loomulikult nagu olekski, nagu olekski õige. Ja kuna tegelikult ta ei olnud peale loetud, vaid oli ma ei oska, ma ei tea seda terminit, ta oli nagu tehtud näitlejatega soomekeelse õige jah, just jah. See film. On siin teinud siis Eestis kuulsaks, aga tegelikult oled sa Eestimaal ka õpetaja, sa õpetad Jõgeva põhikoolis? Ja täna on viimane koosolek, toimub meil internetis ja siis hakkab suvepuhkus minu töö Jõgeval tegelikult lõpeb ja mul on plaan, mitte plaan, vaid ma sain ka sisse Tartu Ülikooli oma, hakkan õppima sügisel eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistrantuuris. Palju õnne ja edu ja jõudu. Aitäh ja jõudu on vaja. Sa tegelikult paaril viimasel kuul olen nüüd õpetanud ka internetiavarustes soome keelt ja vist ka natukene eesti keelt. Ja et eesti keelt soomlastele ja soome keelt eestlastele. Ma tundsin nii puudust inimestest, et ma mõtlesin, et kui kui koroona algas, et võib ju natuke iseenda kulul ka nalja teha, selles mõttes, et ma panin, lülitasin lihtsalt selle tahvelarvuti lindistamise nupu tööle ja hakkasin rääkima nendest soome sõnadest, mis tundusid mulle olulised, et alustasin ihana ka ja siis tulid juba meelde mõned roppused, mida ma hakkasin raadios ütleb. Ja nendest me täna ei räägi. Ei ole vaja. Mina vaatasin ka neid sõnu, mida sa tutvustasid. Põnevaid sõnu oli, tuleb öelda näiteks Poski solisti Kas ma hääldan õigesti ja väga hästi powski solisti, sa oled hea õpetaja, see on üks väga tore sõnasõjaromaanis ehk väina linna tunduma, sottilas algselt 100 romaani raamatus on, on jah, niisugune lõikus ka. Räägitakse sellel teemal ja seal oli tõlgitud Boscenzoitamine lõugade lõksutamis on küll. Et tegelikult meil on alati olemas reeglina no ütleme peaaegu alati meil on tõlge mõne eesti nähtuse kohta soome keeles või vastupidi, ainult et meie inimeste mõtlemisvõime ja kõvaketas võib, on piiratud ja mõnikord peab palju vaeva nägema, et sa leiad selle õigetel. Aga mind ajab alati närvi see, kui keegi ütleb, et seda ei saa tõlkida. Et tegelikult see nii üldsegi ei ole. Vastupidi enamasti saab asju tõlkida, kui piisavalt. Seda hakkad uurima. Kas see powski solisti, tal on ju mitu tähendust, ilmselt ka soome keeles. Et kas ta on siis nagu jutupaunik. Või ei, ta on ikka, ta on ikka selline, kes õiendab sõimleja sõimleja ja paika norib muhku inimene. Aga miks on see tähtis sõna sinu meelest, et miks seda eestlased peavad teadma? Ma ei mäleta enamuses tookord, et võib-olla oli see seotud sellega, ma ei ole päris kindel, võib olla, ma eksin, aga Konstantin Vassiljev ühes jalkamängus siin hiljuti ei visanud palli tagasi väravavahile Tammeka väravavahile. Kui Tammeka Annuka väravast pehter lõi palli ja Kevin aaloe pikutes keset väljakut Crumpidega, siis Konstantin Vassiljev ütles, et ei, ei, mina ei viska, ei anna, ei anna, ei anna ja anna tagasi ja ta ei andnud ka tagasi ja Flora alustas sellest rünnakut ja ja siis üks noor Tammeka mängija, kelle nime ma ei ütle, et hakkas hakkas Vassiljevi kallal õiendama ja ja siis ta ütles väga halvasti ja juhtu ikka mängus seal midagi traagilist ei ole. Et aga, aga selle nähtuse kohta, mis ta siis väleväljakul ütles, siis selle kohta kasutati Eesti meedias trashtalki, et see oleks nad eesti keeles, ei ole seda sõna ja meediast läks läbi Trash toolk inglise keeles ja see ajas mind loomulikult eesti filoloogina närvi ja ma natuke selle asjaga tegelesin ja ja loomulikult sõimlemine on väga hea eestikeelne sõna, Dresdolki koht, et kõik spordiajakirjanikud võtke ennast kokku, kui tuleb inglisekeelne sõna, siis minge, tehke kohvipaus ja võtke arvuti kaasa ja otsige Eesti etümoloogiasõnaraamatust vastu, kui mujalt ei leia. Kas leiab igale igale sõnale vaste? No ma ei julge väita, et nüüd igale sõnale vaste leiab, aga see teekond selle vast otsimisel on alati väga põnev ja arendab nii sinu emakeelt kui selle võõrkeele tundmist. Et kui sa, kui sa pingutad tahad selle nimel, et oma sõnu otsida, siis, siis see võib pliiasin hoopis mingitele muudele radadele. Ja võib-olla sa ei leiagi seda sõna, mida sa tahtsid otsida, aga leiad hoopis midagi lahedamat, midagi midagi, mis on veel omasem, kui see Tõlge keeled on universaalsed, aga samas on, samas on igal keelel on oma oma sellised vimkat ja tihtipeale see sõltub, sõltub ka sellest all kriimist või mingist muust asjast, et miks just mingi vanasõna on käibel või miks mingi ütlus on käibel ta võib-olla just sellepärast käibel, et ta kõlab nii luuleliselt ja lahedab mõnusalt ja. Sa õpetad ka hääldamist soome keele hääldamist ja sul oli niisugune sõnapaar tore sõna päeval, mida ma nüüd proovin õigesti jälle järgi järele öelda. Uuni pahtetu, Suber müsli. Ja tuli välja, tuli küll, väga arusaadav, uuni paadetu, super, mis oli jah. Et üks koht, kust saab keelt õppida, on piimapakid, toidupakendit, müsliga karbid. See on väga lahe, on vaadata, mis on kirjutatud, et niimoodi saab ka keelt õppida. Ma mäletan, et ma õppisin väga palju rootsi keelt, lapsena just tänavasiltidest, et rootsi keel oli ka minu esimene võõrkeel. Ma ise valisin kolmandas klassis rootsi keele meelega, sest inglise keel tundus nii imelihtne, et jõu oli tollal juba mingi huvi keelte vastu. Et ma elu sees ei tahaks, et inglise keel oleks esimene võõrkeel Soomes või Eestis mitte kuskil, sest selle keele õpib selgeks igaüks niikuinii. Et lapsevanematele jah, niisugune palve, et nad mõtleksid, et kui laps ise ei saa otsustada mõnikord esimesest klassist, tuleb juba see võõrkeel, et inglise keel seda ei maksa, esimese võõrkeelena küll mitte mingil juhul õppida. Selle toidupakendi pealt keele õppimise kohta mul tuleb meelde, et Marju Lepajõest oli hiljuti väga põnev dokumentaalfilmi ja tema rääkis seal muide tema õpib keeli suitsupakkide pealt. Ja tal oli suur suitsupakkide kogu erinevatest maadest ja erinevatest keeltest ja tema õppis sealt nende peale. Ja see oli väga lahelõik, et Marju Lepajõe kodu oli lihtsalt fantastiline selles filmis. Et nii ta on, et keelt saab õppida igalt poolt ja muidugi ma jagan ka lepajõe Marju Marju arvamust. Antiigikeeled ja ladina keel ja on väga-väga olulised meile, et ma tegelikult õppisin ka ladina keelt seitsmendas klassis Helsingis kaks kooli oma kandideerisin ladina keele klassi mulle kuus tundi nädalas, kui ma ei eksi ladina keelt, et see oli minu teine võõrkeel. Ja samal ajal ma hakkasin õppima inglise keelt. Ma julgen väita, et tänu ladina keelele ma olen üldse siin raadios. Et ikkagi see on selline vundament, rootsi keel, ladina keel pärast ka prantsuse keel ja inglise keel. Sinna sekka. Inglise keel mulle meeldib, ma ei taha öelda, et inglise keel oleks halb. Aga et kui ma tulin Eestisse, siis eesti keele õppimine oli, oli minu jaoks tegelikult lihtne. Ja kindlasti oli põhjuseks see, et ma juba teadsin omajagu erinevatest keeltest. Kas eesti keele õppimisel meil on keeled nii sarnased, et kas see ei tekita mõnikord takistusi, et lähevad keeled segamini? Kuulates ei, ma, seda ma ei usu, aga, aga ikkagi kui õppima hakkasid näiteks. No muidugi lähevad segamini ja lähevad elu lõpuni segamini. Selle vastu aitab, ma olen öelnud kõikidele igal pool, kui lapsed küsivad ka koolides, et kuidas saaks vältida seda, et keeled segamini ei lähe, selle vastu aitab ainult üks asi, tuleb õppida mõlemad keeled täielikult selgeks kõik kakskeelsed perekonnad, kus eestlast, kes elavad soomemaal ja on natuke mures oma laste pärast palju eestikeelset kirjandust, kui emakeel on tugev, siis tuleb sinna mahub kõrvale teine keel, mis mis on võib-olla täpselt sama hea või veel paremgi kui see emakeel, sest ma kardan, et mina näiteks kirjutanud kirjutan küll vist paremini eesti keeles kui soome keeles. Ma arvan millegipärast et mõnikord võrrelnud seda ka jalgpalliga. Ma olen paremajalgne, aga ma olen ja soome keel on nagu minu parem jalg, eesti keel on vasak jalg. Aga ma olen rohkem skoorinud väravaid vasaku jalaga. Et sama sama on ka, et võib-olla võib-olla mul eesti keeles kirjutatakse mingit pinget peale, et ma ei mõtle kohe kõikide klassikute peale, kui ma eesti keeles kirjutan, et lasen nii nagu torust tuleb. Kas sind mõned sõnad eksitusse ei ole kunagi ajanud? Ma tean, et kunagi oli niisugune pisikene prosüürikene, kus olid sõnaraamat, kus olid sellised sõnad, mis kirjapildis on üsna sarnased eesti ja soome keeles, aga tähendavad hoopis erinevaid asju. Selle sõnaraamatu pealkiri oli viineri on mage ja mis üldse ei tähenda, et viiner. Ja ja muidugi on kõik meiegi õpime soomlased eesti keelt või vastupidi, on meil elus oma näiteid, mis on juhtunud, et üks kõige vahvamaid oli see, kui ma läksin hommikul toidupoodi aastal 94 aasta olin Eestis olnud ja siis seal oli müüja leiba leti taga ja ma küsisin, et vabandage kas leib on toores. Ja mulle vastati, et ei, ei, ei, see on, see on täna tulnud. Ja siis ma mõtlesin, et misasja ma küsisin, sest ma enda arvates küsisin, et kas leib on värske, kuna soome keeles on tuuaare. Et siis ma mõtlesin, et eesti keeles on toores, on värske. Et niimoodi siis ma kõndisin koju, et no mida ma küsisin ja otsesin sõnaraamat ja sain aru, et et päris niimoodi ei saa, et peab ikka teadma, mida sõnad tähendavad, aga seda peab ka võtma niimoodi, nagu sa pead naerma iseenda üle, et kui sa hakkad soomlasena rääkima eesti keeles, siis kõik naeravad su üle, see on selge, esimesed viis aastat vähemalt. Ja see oli ka põhjus, miks ma tahtsin õ tähte selgeks õppida. Kes mind võtab, tõsiselt, kui ma ütlen, et lõpetage vetamilt, palun tõsiselt. Et siis oligi motivatsioon keel selgeks saada, et vahepeal, kui vaja, keegi võtakski mind tõsiselt kas sul mingi nipp, kuidas see õ-tähe selgeks said? See seal, ma pean küll ütlema, et et see oli, see oli tegelikult väga suur töö ja võtsin õpikutest, lugesin, kuidas see asi käib, et kuidas peab hoidma keelt ja kus peab hoidma, kuidas peab hoidma suuhuul ja et kuidas see õ täht ikka tuleb ja lõpuks nakatuda teooriaga tutvuseni siis tasapisi püüdsin, et ma ei jätnud jonni, et olid mingid sõnad või kust ta tuli väga kergelt ja siis olid mõned sõnad, kus oli väga raske õ tähte hääldada, näiteks Põltsamaa oli minu jaoks raske, aga nüüd ma julgen juba isegi raadios öelda seda sõna, ütlen veelkord Põltsamaa. Et, aga see oli kindlasti, ma arvan, et see on esimene kord, kui Marta raadios ütles, nii, ja kindlasti on ka praegu, mõni on ikka eesti keel, on eesti keel, on ta ikka, pakub keelend kuivad soomlane, tahad eesti keelt selgeks õppida, siis? No ikka ikka tööd on, tööd on maa ja ilm, aga see on kõik väga põnev. Ja vastupidi ka. Ja täpselt vastupidist sama lugu, et see keelesugulus on ikkagi niivõrd tugev, et et kui on mingi soome oma oma sõna, mis ei ole melon vaipa, mõtlen, mis on kasvõi kasvõi seesama ihana, mis tähendab imeilusad imearmsad soome keeles, et et seal, kui sa mõtled, mis seal on see seos, kuhu ta läheb. Ajaloos võtad tõesti etümoloogia sõnaraamatu ja hakkad uurima seda asja, siis tuleb välja, et see sõna võib tähendada vepsa keeles Fatja keeles, liivi keeles karjala keeles midagi ja eesti keeles samu. D ja iga igal pool ta nagu tähendab midagi, millel on selline seos nagu omavahel, et kui sa hakkad seda asja uurima ja, ja mulle selline mõtlemine väga meeldib, et ka, et ka eesti sõnaiha ja soome ihana, et ei saa öelda niimoodi, ma ei saa öelda 100 protsenti kindlalt niimoodi. Noh, nad ei tähenda ju sama asja ka. Et aga kui sa hakkad seda asja uurima, paned kõrvuti sinna Soome neid läänemeresoome keeli, siis saad aru, et siin on mingi mingi seos nende nende sõnade vahel ja ja see on jube vahva. Mingi ühine nimetaja kuskil sügavuses. Ja just, ja sellepärast niisuguste sõnade kohta öeldaksegi, et nad on soome-ugri sõnad või ühiset läänemeresoome algkeele sõnad. Vahva. Ja neid tuleb iga päev, neid tuleb kogu aeg, et need otsa ei saa, et ma olen juba aastast 93 siin elanud, aga, aga ikkagi kogu aeg, see, see niimoodi, see kasvab, see minu teadmine eesti keele kohta ja samas ka soome keele kohta ja meie meie selle ühise ühise keelesuguluse kohta. Eesti keeles on palju võõrsõnu, soome keeles ei ole ja eesti keeles öeldakse, et soome keel on puristlik keel, mis on ka võõrsõna, eks ju, et kas see on muutumas, kas praegu endiselt püütakse võtta iga nähtuse kohta või teha iga nähtuse kohta oma sõna? Jah, ma tahaksin öelda, et loomulikult noh, päris päris nii, nii kindlalt ma ei saa seda öelda, aga soome keel on niivõrd tugeva traditsiooniga või kuidas ma seda ütlen, et see on väga hea küsimus. Kuidas nüüd öelda, et soomlastele on omane niikuinii kasvõi inglise keele sõnu väänata, et need on, ei ole džiip, foton appi ja seetõttu soomlased võõrsõnadest Nad teevad ruttu oma sõnu ja selline tõesti selline oma oma sõnadel on mingisugune vägi, mida ei ole võõrsõnadele kasvõi seesama puristlik niimoodi, mul pole õrna aimugi, isegi mida see tähendab, ma peaksin kontrollimas võõrsõnade leksikonist. Et mind, need noh või mingi miski kaader, no las ta olla oma kaader. Kui keegi tahab öelda, et miski oma kaaber no olgu siis. Aga need oma sõnadel on mingi vägi ja seetõttu on tasu alati oma sõnu kasutada. Tütar õpib arstiteadust ja seal on ka tunda seda eesti keeles. Et kasutatakse väga palju termineid ja mind see mind tegelikult häirib. Sest see tekib selline võõrandumine rahvast ja inimestest. Et see nagu arstide salakeel, kui nad räägivad ladina keeles ja ja nende terminitega, et see tegelikult ei ole õige. Ma olen õpetanud ka soome keelt Tartu Ülikooli arstitudengitele Tartu Ülikoolis. Siis ma rääkisin kanna kõõlusest ja keegi ei saanud aru, millest ma räägin. Päriselt, Eesti tudengit, justkui ma jaa täpselt nii oli ja et ükski tudeng ei tõstnud kätt püsti, kui ma selles harjutuses rääkisin. Kuidas minul endal läks kannakõõlus katki ja rääkisin seda soome keeles, rääkisin eesti keeles ja siis, kui ma ütlesin, et seal pakiles Achilleuse kõõlus, siis nad said aru. Ja ma olin, ma olin kergelt üllatunud, et see ladina keel või, või võõrsõna on, on nagu niivõrd niivõrd oma, nendele, et kannakõõlus oli võõrsana, tähendab emakeelne kannakõõlus oli nende jaoks siis kui ma ütlesin, et nad kannakõõlus siis, siis nad said aru, aga see ei tulnud meile endale pähe. Arsti ja haige kahekõne siis oleks üsna keeruline. Aga siin peab kogu aeg pidevalt ka pöörama sellele tähelepanu arstide õppes suhtlemine patsiendiga nii Soomes kui Eestis, et meil ikkagi oma keel jääks selleks, et, et eesti keel ei oleks köögikeel tulevikus. Sama on teaduses, kui me selle nimel igal rindel ei võitle ja siin ei aita, et võitlevad mõned filoloogid nagu mina vot iga arst peab võtma selle enda missiooniks iga riigiteadlane ja iga iga politseinik, iga ehitaja, iga mees ja naine peab nagu mõtlema selle peale, et et see sõnum, mida ta räägib, selge sõnum minu meelest selge ei ole, kui sa hakkad juba võõrsõnadega. Noh, ma ei tea, eputama natuke vale öelda, sest need tunduvad talle endale need võõrsõnad sellel hetkel ainsad sõnad pidada teab ja ta võib isegi väita, mõni teadlane, aga eesti keeles ei saagi rääkida rakubioloogiast või molekulaarbioloogiast. Kui eesti keeles ei saa rääkida molekulaarbioloogiast, siis sellel hetkel tegelikult Eesti keelel ei olegi enam mitte mingisugust mõtet ja võib kõik muuta kohe inglise keelseks, aga, aga ma loodan, et selline aeg niipea ei, ei siiamaale ei jõua, et üks miljon keele kõnelejad seal selline piisav kogus. Et keel võib säilima jääda. Aga ei pruugi, et tegelikult on üks miljon seal täpselt Eesti on seal piiri peal ja kõik see loomulikult ka maksab, nii et see tuleb kinni maksta maksumaksjatel. Et meil oleks eestikeelne riik tulevikus. Kas me soome keelest võiksime abi saada, näiteks leida mõne sõna, mis on soome keeles olemas? Eesti keeles kasutatakse võõrsõna. Ma võin ühe näite kohe tuua, et kui me tegime Kuusalu rannakeelesaadet, siis leidsime sellise sõna nagu Sääline mis tähendab kvaliteetne. Aga soome keeles on ju ka seal Lynen, mis tähendab üsna sedasama ja. On jah, selline sõna on tõesti ja, ja murded on väga hea pank, kust otsida andmebaas ja et loomulikult ma tegin seda ise kogu aeg, et kui ma töötasin viis aastat haridus- ja teadusministeeriumis ja mul oli vaja tõlki kida propaute eesti keelde näiteks koolist välja langevad. No ega ma ikka ei rääkinud tropp autidest, mis oli ikka väga nõme. Ma võin öelda, et mõni ametnik kasutas seda eestikeelses jutus. Sa räägid meie lastest tropp autidest, noh nad on koolist välja, langevad, ise oled üks drop out. No täpselt nii ongi, et noh see on ikka juba väga õudne, õudne näide. Aga kui ma nägin, et kuskilt OECD või Euroopa Liidust Unesco tuli mingisugust kantseliiti meile majja, siis ma vaatasin, et kuidas soomlased olid lahendanud neid, et probleem, et kuidas soome keelde oli tõlgitud neid samu Euroopa Liidu õigusakte või, või neid termineid ja tihtipeale soome keel andis mulle kohe selle lahendused, näe, et kui soomlased tõlgivad seda niimoodi, siis see tähendab ka eesti keeles tõlkida. Niimoodi, aga mina sain ka väga palju enesekindlust tõlkida neid asju eesti keelde tänu sellele, et ma nägin, kuidas soomlast olid tõlkinud. Et tihtipeale selline ebakindel ametnike, ta ei julgegi pakkuda mingid oma sõna, vaid ta pigem kasutab seda terminit, sest siis ta siis ta ei tee midagi valesti, see on ju kõige, kõige hullem asi see hirm, et ma teen midagi valesti. Et, et aga seda ei tohiks karta, et iga eestikeelne sõna on parem kui parem kui see kasvõi seesama drop out. Ja kui mõnikord seda peabki ütlema kahe sõnaga noh siis peab ütlema kahe sõnaga, aga peaasi, et ütlete oma keeles, nii et teised ka aru saavad. Kui rääkida sinu õpilastest Jõgeval, siis kas nendel oli hirm rääkida soome keelt ja oli neil huvi soome keele vastu või kui palju eestlastel on üldse sinu arvates huvi soome keele vastu? Noortel on huvi nende asjade vastu, mis huvitavad noori. Nii et seal kaheksandik, kude, üheksandikud, kellele ma õpetasin soome keelt. Ega nemad ju ei, ei oleks, seal polnud küll mitte kedagi, kes kes oleks noor Paul Ariste või või Ago Künnap, kes oleks nagu kohe minuga minuga mõelnud ka, et oi kui lahe, et eesti keeles on ja soome keeles. No aga kui sa võtad lahti mõne YouTube'i video või, või leiad head materjali muusikatööstusest soome räppmuusikast näiteks. Ja tegelikult ma leidsin selle materjali niimoodi, et ma küsisin noorte enda käest, mida te teate, mida te kuulate, rääkige mõni mõni tahvel, mis soome laule te teate ja siis, kui nad ütlesid neid nimesid, siis ma panin YouTube'i sisse selle sõna ja avastasin mitu sellist räpp, artistide, mis läksid nendele korda. Ma tooks ühe teise näite ka veel, et ma pidin rääkima viiendik jälle, et mis asi on luuleõpik, kus oli peatükk luule? Ei valmista, sest ta ette tükk aega, aga tunnis, kui, kui tuli jutuks kogema. Ta mainis, tähtsa luule on tegelikult riim on sama asi nagu räppmuusikast. Siis need noad hakkas selle peale itsitama ja mulle turgatas. Tuli pähe, et küsida kas keegi teist räppmuusikat teeb üks poiss, viiendik tõstis käe püsti. Siis ta lasi YouTube'ist oma räpploo, mille ta oli teinud ja kui ma lihtsalt küsisin, et kas te tahate mõne räpplaulu kirjutada praegu tunnis, siis absoluutselt kõik, nii tüdrukud kui poisid ütlesid ja, ja niimoodi ilma, et oleks suurt midagi teinud. Nad kõik tegelikult luuletasid tunnis, seda lihtsalt nimetatakse räpiks. Tuleb leida võti noorte hinge ja siis õpivad ja huvituvad küll. Ja aga õpetaja ei saa kunagi peale suruda mingeid oma teadmisi, vaid sa pead soovib olla niimoodi, et selline mõte näed, sellest ma räägin. Aga kui sa avastad, et noored avanevad ise hoopis teistmoodi ja nad julgevad oma mõtteid öelda nii nagu nemad ütlevad, siis sa pead ise sellega kindlasti kaasa minema ja ja niimoodi on võimalik, kui rääkida kasvõi viiendikele luulest, võib-olla siinkohal on ka väga oluline rõhutada, et minu meelest räppmuusika lihtsalt õudne ja ma ei salli seda üldse, nii et see oli minu jaoks väga suur pingutus, aga, aga kuna nad, kuna noored on huvitatud räpist, siis see neile ei öelnud seda. Ma ei öelnud seda neile sellepärast, et, et see, see oleks võib-olla kõlanud kuidagi, et see, mida teie kuulate, on nõme. Tähendab, õpetaja poolt ei ole see väga, väga nagu hea lähenemine minu arvates. Kas Eesti ja Soome lapsed loevad raamatuid? Kui seda laenutuste nimekirja vaadata, siis siis päris loevad ja ja keranen on oma lugudega ka päris hea. Kohal ei olnud, mul ei ole tõesti põhjust öelda, et lapsed minu raamatuid ei loeks, oleks et see oleks väga imelik, kui ma niimoodi ütleksin. Aga ma võib-olla tahaksin tuua välja niisuguse, tõi ka, et et minu raamatut on tegelikult mu enda arvates üsna kerge meelelahutus, Nad on krimkad, see žanr ongi selline, mille vastu on lihtne huvi tunda. Loomulikult ma tahan kirjutada ta hästi, et see ei ole autora, mida ma teen, ma ikka kirjutan nagu aasta otsa seda raamatut. Aga see, et on täiesti loomulik luule jääb kasvõi nendesse samadesse edetabelitesse hoopis teise otsa. Aga need luuletaja ajatu on, on minu jaoks veel rohkem kirjanikud kui ma ise. Et neid edetabelit tegelikult ei räägi sellest, mis on kirjanduse kirjanduses kvaliteet või kirjandusmaastik. Kirjandusmaastikul on palju asju, et mina, mina arvan, et mina olen võilill, aga öökuninganna on, on võib-olla, siis ütleme siis Kristiina Ehin oma luulega ja kontra võib-olla oma naljalugudega on ka pigem selline. Kas seal kuskil ja, ja siis on palju palju neid teisi kirjanikke, kes siis las igaüks mõtleb isemis lilt, tahab olla kirjandusmaastikul. Supilinnalugude juurde tulles ma pean ikkagi ütlema, et see sobib, sobis nagu sellesse viiruse aega ka hästi, et see viirus, mis muudab lapsevanemad lasteks, see oli ikka geniaalselt välja mõeldud. Oi, see oli muidugi väga geniaalselt välja mõeldud, seda ma võin öelda, sellepärast et mina ise seda ei mõelnud välja. Ei, ei, ma, ma arvan, ma ei ole kindel, kas, sest stsenarist oli kokku, ehkki ma nägin, et äkki oli kaheksa, üheksa tükki ja Mihkel Ulman oli, oli põhiline, oli siis pärast tuli teised jõud veel appi. Et aluseks oli minu kaks esimest raamatut, varastatud oranž jalgratas ja peidetud hõbedane aardelaegas. Nendes raamatutes ei ole viirusest mingit juttu, aga mul mul ei olnud mitte midagi selle vastu, et et stsenaristide anda vabad käed, et ma ütlesin, ma arvan, kohe esimesel koosolekul, et võtke raamatust see, mis tundub teie jaoks põnev ja ja pange juurde sinna, mida iganes soovite. Mina tahaks, et oleks, oleks väga CMS Bondilik ja india nad saanud seelik ja ja oleks väga äge see film, et see kindlasti kindlasti oleks film ei oleks tulnud nii hea. Mitte mingil juhul, kui lapsed oleksid ainult ronivad puukuuri katusele ja vaadanud, vaadanud jõge ja mõelnud, kuhu poole see Emajõgi voolab. Aga kui nüüd keele peale mõelda, siis kas me leiaksime praegu näiteks vaste sõnale geniaalne. Kuidas on geniaalne soome keeles? Soome keeles on jah, see on muidugi geniaalne. Soome keeles on geenius, on neuroja neurogas, on geniaalne ja loomulikult, kui kuskilt peab sõnu laenama, et kui eesti keelde on vaja võõrsõnu, siis tulgu need soome keelest võõrsõnad. Et ei, tegelikult seal natukene oli, mina ei, ma ei salli seda, kui keegi ütleb. Con tama selle kohta, et kui laps põrandal käpuli edasi liigub, et roomab, roomab just, et ja mulle ei meeldi ka rekka, ma ikka ütlen veoauto ja ma arvan oma keeles ikka algu oma sõnad, et selle koha pealt ma arvan, et meil oleks väga põnev jutuajamine isegi ekre lastega saunas, ma arvan, et selle koha pealt mul ei oleks mingit probleemi istuda kogu Ekrega saunalavale. Iseasi muud maailmavaatelised küsimused, võib-olla need tekitaks probleeme. Aga keele osas ma olen selline. Oma oma jällegi ma ütlen, et ärgem laenake seda Soome Nero sõna, et geenius, et pigem ma ütleksin, et kuulutame siis kohe väljavõistlused, mis oleks geenius ja geniaalne eesti keeles äkki keegi kommenteerib kuhugi seisma, äkki keegi kirjutab sinule või minule, mis ta võiks olla ja siis panen kohe raamatusse sisse. Jah. Niimoodi need uued sõnad sünnivad tegelikult ja lähevad käibele. Ja ja seetõttu ongi luule luule on see žanr, kuhu tulevad kõige kiiremini uued sõnad ja luuletajad, on need nii nüüd pahaks öelda, geeniused? Need leidlikud inimesed, ütleme siis praegu ning kes nuputavad välja igasuguseid oma sõnu ja kes teevad võõra omaks see kaasaegne luule igapäevane luule on see, kus, kus ta kõige paremini välja tuleb ja sellepärast maga väga. Armastan luulet. Isarna. Nii et on välja kuulutatud väike sõnavõistlus kas Migale, Facebookis või vikerraadio Facebookis või vikerraadio kodulehel keele saate kodulehel, kes leiab vaste sõnale geenius ja geniaalne. Andke teada kiiresti ja mitte kiiresti. Võtke aega mõelda. Ja saate lõpetuseks peame, meil jäi vist tõlkimata, see sõnaraamatu pealkiri viineri on mage. Ja sain saiake, magus siineri on viini sai. Ja mage on magus. On siis magus isa. Nii ta, nii ta on, ma ei suhtu väga hästi eksitus sõnaraamatutesse sellepärast et need on tihtipeale sellised kunstlikud konstruktsioonid. Et seetõttu ma eelistan alati kogemusi, kas enda elust või kui keegi teine on midagi öelnud, ei rääkinud, et see on nagu selline loomulikum loomulikum viis, kuidas need keeled segunevad, aga aga selles mõttes on soome keeles õppimine väga põnev teekond. Eestlaseled. Nalja saab väga palju ja suur osa sellest naljast on sinu enda kulul. Mika Keränen, suur aitäh selle jutuajamise eest ja soovin jõudu uuteks õpinguteks.