Tere ilus Eesti ettevõtte nimi on eestikeelne kõlalt ja kirjapildilt eestipärane, kujundlik ja eristamisvõimeline. Nii ütleb ettevõtte nimevõistluse Ehe Eesti Eesti ettevõttele eesti nimi. Põhikiri. Kutsume saates üles vaatama ümberringi ja märkama ilusaid, põnevaid, rõõmsaid, teravmeelseid, tabavaid, Eesti ettevõtete nimesid. Saates on keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk ja saate toimetaja Piret Kriivan. Ärinimed ja eesti keel avalikus ruumis sellest on räägitud, viimased võib öelda mitukümmend aastat ja mitu-mitu keelesaadet ka. Ja rääkisime ka, eelmises saates tuli õnneks juttu toredast pärinimest näkku. Aga kui palju on pilt nüüd muutunud, ütleme taasiseseisvumise aja jooksul võrreldes algusaastatega ja, ja tänase päevaga 2020. aastal. No kui me alustame nüüd ajast 30 aastat tagasi siis mõnes mõttes oli ju meie tänavapilti avalik ruum päris sarnane sellele, mis ta praegu on. Ainult see teine keel eesti keele kõrval oli teine. Ehk siis oli vene keel, olid kakskeelsed, sildid olid tänava nimesildid, kakskeelsed ettevõtte nimed olid kakskeelsed, nii et vene keelt. Me nägime igal pool. Slava, Rudu ja, ja nii edasi. Sellised sildikesed domineerisid. Nii et kui Eesti sai iseseisvaks või tegelikult juba natukene enne seda, kui võeti vastu 1989. aastal Eesti NSV keeleseadus siis hakati tegelema nende venekeelsete siltidega ja kui tuli keeleamet aastal 1990 lõpus üheksa, ainult üks, hakkas ta tegutsema, siis keeleameti üks esimesi ülesandeid oli siis taastada Eesti teel avalikus ruumis. Ja siis käis selline üsna äge võitlus venekeelsete siltide vastu. Võib-olla natukene ajast ette rutates võime öelda, et me tegeleme nende nõukogude järel, mitte ka ju tegelikult siiamaani, sest ma arvan, et meil ei lähe ühtegi nädalat mööda, kus meil tuleks välja veel mõnda kakskeelsed tänava nimesilti, mis on pärit nõukogude ajast. Et neid tuleb siiamaani, 30 aastat on möödas. Aga siiamaani noh, ütleme päris sellisest tavapärasest avalikust ruumist, kus inimesed käivad, üsna tihti on need juba väljas, aga sellised nurgatagused, kohad või mõned, mis on näiteks põõsaste või puude varjus füüsiliselt pissinud, nad on füüsiliselt täiesti olemas sellistes vanades suvilarajoonides, kus tihtipeale inimesed säilitavad neid mitte kui tänava nimesilte, vaid mälestusi. Aga kui ta on ametlik tänava nimesilt, siis kohanimeseadus ütleb, et ametlikul sildil tohib kasutada ainult registrisse kantud eestikeelset kohanime sest kohanimed on eestikeelsed ja meie ülesanne on siis teha, kas see majaomanikule võis teinekord kohalikule omavalitsusele ettepanek need välja vahetada. Nii et sellist kirjavahetust on meil meil päris palju siiamaani. Nii et jah, 90.-te alguses algas selline päris tõsine võitlus venekeelse nii-öelda avaliku teabe vastu ja enam-vähem 90.-te keskpaigaks meie linnade ja asulate avalikust ruumist said need venekeelsed sildid, teated hüüdlaused Lenini piltidega said maha võetud. Mõni aasta tagasi ma küll käisin seal lõõtsa tänava kandis Ülemiste piirkonnas ja, ja leidsin veel mõned venekeelsed üleskutset vist midagi Slava kaabeeessess ja midagi sellist. Aga nendega oli selles mõttes väga raske, et oli valgetest tellistest seina sisse oli punastest tellistest laotud Slava kabessess. Et noh, mis sellega teha ja kui välja lööd, ikka järgi jääb ikka nii, et noh, et see on juba pigem nagu ajaloomälestised. Ma loodan, et keegi seda üleskutset nüüd väga tõsiselt ei võta, sellepärast et sellist parteid nagu ei olegi enam olemas, et pigem on see ajaloomälestis, on, ma arvan, see maja ise oli väga vahva ja tore, nii et nii et noh, las ta olla. Ja minu meelest teisel pool maja oli isegi elagu NLKP oli oli eesti keeles olemas noh, kuigi ta ei olnud võõrkeeles, aga samas vaateväljas, aga ta oli ikkagi olemas. Aga kui nüüd said need venekeelsed sildid maha, siis algas selline uus ja omapärane protsess, siis me saime aru, et ega eesti keel ikka kõlba nagu mitte kuskile. Et inglise keel on ikkagi tunduvalt ägedam. Eriti kui me mõtleme sellele, et noh, kuidas sa ütled turistile, et tegemist on kohvikuga või restoraniga, et äkki ta ei saa aru. Ja siis hakkasid tänavapilti ilmuma võõrkeelsed uued võõrkeelsed sildid. Ja nüüd juba inglisekeelsed ja tegelikult kui päris aus olla, siis mõnes mõttes on tänaseks päevaks ikkagi niiviisi, et see võõrkeel domineerib. Ja Ma olen ka mõelnud selle üle, et miks ta domineerib ja siin on, siin on muidugi mitu põhjust. Üks on see, et me tõesti eeldame, et võõrütleme inglise keelt rääkiv inimene ei saa aru sõnast kohvik Tal on vaja öelda, et see on ka free. Ja et see, kui on paar kahe, aga siis ta ei saa aru. Aga kui on Barr noh, siis ta saab aru, kui on pupp, siis ta saab aru, aga kui ta pubi, siis ta justkui ei saa aru, tegelikult saab küll. Vaat kui taibukas on eestlane tema seal varris. Ma saan aru küll ja, ja, või näiteks noh, mis minu silma ja kõrva kriibib, hästi palju on on spa ühe, aga et eesti keeles on SÕNA kodunenoodsanspaa kahe, aga ja Eesti Eestis on spaad ja kui sa tahad öelda nii, et inglisekeelne inimene sellest aru saab, siis lisa sinna spaa ühe, aga, aga. Ma tegelikult kahtlustan, et see välismaalane saab ka kahe haaga spaas taru või näiteks bussiradadele kantud ühe Essiga pus. Et tegelikult, kui seal oleks kirjutatud buss kahe s-iga või teine võimalus on, on Viini konventsiooni järgi tähistada ühissõiduki rada tähise ka nii, nagu nad meil on olnud. Kui buss kahe issiga, siis ma tegelikult jällegi arvan, et välismaalane saab aru, et tegemist on bussirajaga. Aga arvata, et seal lennuk sõida purjus ei või, või siis a-täht, nii nagu ta on ka rahvusvaheliselt lubatud. Nii et meil tegelikult on selline tekkinud mingisugune mõttekramp. Et me igal juhul peame kõikvõimalikku teade andma esmajoones võõrkeeles. Ja siis ka Eesti keeles võib-olla. Aga miks võõrkeel domineerib sina tegelikult, et mitu põhjust. Ja see on üks valdkond, millega tegelikult noh, nii-öelda nime vahetanud keeleamet peab tegelema hakkama seadusandliku nii-öelda algatuse korras, et, et me peaksime tegema ettepaneku natukene keeleseadust kohendada, sellepärast et keeleseadus jõustus esimesel juulil 2011. Ette hakati seda valmistama juba tunduvalt varem ja mulle tundub, et seal on mõningaid selliseid sätteid, mis väga ei toeta seda, et eesti keel domineeriks me ju tegelikult tahame, et eesti keel avalikus ruumis domineeriks. Me mingil juhul ei arva seda, et võõrkeelset teavet ei tohi olla. Aga eesti keel peaks domineerima. Kui me nüüd natukene analüüsime keeleseaduse sätteid siis keeleseaduse paragrahv 16 räägib avaliku teabekeelest. Paragrahv 16 lõige üks ütleb, et avalik teadlane eestikeelne ja paragrahv 16 lõige kaks ütleb, et teabe eestikeelsele tekstile võib lisada tõlke võõrkeelde kusjuures eestikeelne tekst on esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne. Kui me nüüd selle seaduse teksti tõlgime eesti keelde, siis see tähendab seda, et kui meil on eestikeelne tekst x suuruses ja sellele on lisatud ingliskeelne tekst täpselt sama suurena siis on seaduse nõue täidetud. See tähendab, et kaks keelt, eesti keel on küll esikohal ja inglise keel teisel kohal. Aga kui nad on ühesuurused ja eesti keel seadus ütleb, ei ole halvemini vaadeldav siis on seaduse nõue täidetud. Mis tegelikult mõned ütlevad, et see on juba selline nii-öelda varjatud kakskeelsus. Ma ei tea, kas see on varjatud kakskeelsus, sellepärast et eesti keelele lisaks võib lisada ka teisi võõrkeeli ja ei ole öeldud, et tohib, lihtsalt, ainult ühe. Tohib lisada kaks või kolm näiteks. Nii et kui on eestikeelne tekst, on inglisekeelne, venekeelne soomekeelne lätikeelne tõlge lisatud eesti keel on esikohal ega ole halvemini vaadeldav kui võõrkeelsed. Siis on seaduse nõue täidetud. Äkki ta peaks olema paremini vaadeldav just nimelt. Et seda tuleks võib-olla sõnastada natukene selliselt, et tuleks välja, et eesti keel on esimene ja kõige tähtsam. Ma ei oska öelda, kas seal peaksid olema mingid suuruse, mahuprotsendi proportsioonid aga see peaks seadusest välja tulema, et eesti keel. On tõesti riigikeel, et ta on esimene keel ja ta on tähtsam kui teised. Et see, et eesti keel ei ole halvemini vaadeldav, et see on nagu tagurpidi lähenemine, tõesti peaks tulema välja, et eesti keel on esikohal ja kas ta on suurem, mitu protsenti ma ei oska seda öelda, aga seadusest peaks välja tulema, et ta on kindlasti suurem. Aga nüüd noh, see ei ole veel kõige tähtsam punkt. Kõige tähtsam punkt avaliku teabekeele puhul on keeleseaduse paragrahv 16 lõige kolm mis räägib võõrkeelsete kaubamärkide keelest ja sellest, kuidas ja kui palju sinna eestikeelset teavet lisada. Kui ettevõte kasutab võõrkeelset kaubamärki tegevuskohatähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgis või selles võõrkeelses tekstis sisalduv teave, kusjuures seadus ütleb oluline teave tegevuskoha pakutava kauba või teenuse kohta esitada ka eesti keeles. Aga seal ei ole öeldud, kus, mis proportsioonis, mis mahus. Seadus ütleb, et eestikeelse teabe võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures. Aga see lausa ütleb, et tegelikult ka mujal. Nii et tegelikult, kui me võtame seaduse ja hakkame mõtlema, kuidas seda on võimalik täita siis seda on võimalik täita niiviisi, et sul on ettevõtte tegevuskoha kohal hiigelsuur võõrkeelne tekst. Mis on kaubamärk, mis sisaldab olulist teavet, näiteks tegemist kohvikuga, restoraniga, baariga, mingi kauplusega seal võõrkeeles esitatud ja kui see on kaubamärk, siis selles sisalduv teave tegevuskoha kohta tuleb esitada küll eesti keeles aga tegelikult võib olla kus iganes. Ja tõesti, seda seadust on formaalselt võimalik täita niiviisi, et see eestikeelne tekst, et tegemist on kauplusega restoraniga või et mida seal müüakse. Et selle teksti võib panna nimekaardi suurusele kleepsule ja paigutada see aknale. Ja isegi ütleme, kui sul on nägemine täiesti korras, siis meil on selliseid juhtumeid olnud, kus ettevõtja ütleb, et ta pani eestikeelse teabe välja ja läheb inspektor kohale ja otsib ja ei leia. Ja siis tuleb, ettevõtja näitab näpuga, et siinsamas ukse kõrval peaaegu pool läbipaistval kleepsud on see eestikeelne teave olemas. Formaalselt on justkui seaduse nõue täidetud, aga tegelikult tarbija ju teavet ei saa. Selle eestikeelse teabe võib esitada ka sissepääsu juures, aga see võib olla ukse taga, teisel pool ust leti peal. Nii et minu jaoks on see nagu kõige olulisem säte, mis tuleks selliselt ümber teha. Et kui on võõrkeelne kaubamärk, siis eestikeelne teave peaks olema kliendile raskusteta leitav. Et ta ei pea seda luubiga otsima. Ma ei ütle seda, et see eestikeelne tekst peab olema sama suur või et ta peab olema sama värvi või samasuguse kujundusega. See oleks juba võib-olla ebaproportsionaalne nõue ettevõtjale. Aga kliendi vaatenurgast peaks olema see eestikeelne teave lihtsalt leitade nähtav. Kuidagimoodi tuleks seadusesse kirjutada, et klient ei peaks eestikeelset teavet otsima ega eraldi küsima ega selleks keeleametile kaebust esitama, et seda teavet kätte saada. Et see on selle, selle avaliku teabe regulatsiooni murekoht, et tihtipeale inimesed kaebavad keeleametile ja ütlevad, et aga kus on eestikeelne teave ja me läheme kohale ja lõpuks leiame selle teabe tõesti üles, aga klient ei näe seda. Ta ei oska seda lihtsalt otsida. Et see ei peaks olema kliendil kohustus otsida eestikeelset teavet, vaid see peaks olema ettevõtja ülesanne. See eestikeelne teave tõesti selliselt esitada. Et on nähtav ja loomulikult, ega siis noh, ei, ei käi ju. Ei käi ju inglased ja ameeriklased meilaneid võõrkeelseid silte üles riputamas ise riputame need üles, nii et tegelikult see on ka natukene sellise, ütleme väärtuskasvatuse küsimus ja oma emakeele väärtustamise küsimus, sest et ütleme, 99 protsenti nendest, kellele me ettekirjutusi teeme, on ikkagi Eesti ettevõtjad. Et kui te peate näiteks vaidlusi Mac draivi üle, et siis ikkagi eestlasega tegeleda Ta tegelikult Mac Drive ja Hesburger võtsid meie ettekirjutused üsna kenasti vastu ja lubasid täita. Aga, aga on neid Eesti ettevõtjaid, kes on ikka väga pahased ja kes ütlevad, et no kas te tõesti ei saa aru, kas inimene tõesti ei saa aru, et kas see on kohvik ei pea aru saama, Eestis ei pea inimene aru saama, mida võõrkeelne sõna tähendab, eesti keel on riigikeel ja eestlane peaks selle teabe, mis on avalikkusele esitatud kätte saama eesti keeles. Nii et siin on, ütleme nagu ma olen ka öelnud, et keeleseaduse vastuvõtmine on, see, on poliitiline küsimus, see on poliitikute otsustada, aga ettepanek tuleb tõenäoliselt keeleametist seda regulatsiooni natukene kohendada. Et eesti keel oleks paremini nähtav ja et ka avalikus ruumis võiks aru saada, et mis siis on meie riigikeel, on ta on ikkagi eesti keel, meil ei ole ühelgi teisel keelel sellist staatust nagu, nagu eesti keelel. Ja siinjuures tuleb siis ikkagi rääkida ju ka eestikeelsetest ärinimedest, sest et needki võiksid olla eestlasele arusaadavad. Ma guugeldasin eestikeelset ärinimesid ja siis sattusin ühele kodulehele, kus õpetati ettevõtteid, nimesid valima. Kuna see oli esimene otsingus, siis tähendab seda, et seda jälgitakse hoolega, seda on kasutatud ja loetud ja seal oli üks selline punkt. On häid punkte ka, aga kasulik on kasutada rahvusvahelise maid, tähti ja nime, mille pärast sa ei peaks piinlikkust ega muret tundma. Et see piinlikkuse tundmine millegipärast eesti keeles vist on nagu üks murekoht. Jah, muidugi minu meelest Sand Eduard Vilde sellest juba kirjutanud ja see on nagu väga-väga vana lugu, et meil on ikkagi väga piinlik, et me oleme väga väike rahvas ja meil on selline natukene vilets keel, kus mitte midagi nagu öelda ei saa. Ja just, et kui sa tahad ikkagi midagi tähtsat öelda, sa pead seda ütlema omal ajal saksa keeles oli vahepeal vene keeles või nüüd siis inglise keeles. Aga tegelikult on, on ikkagi eesti keeles võimalik absoluutselt kõik öelda alates noh, kodumajapidamises kuni kvantfüüsika nii välja, kõike on võimalik eesti keeles öelda. Muidugi see mõte, mis te praegu ette lugesite, on kooskõlas äriseadustikuga. Sellepärast ärinimed, äriseadustiku kohaselt kantakse äriregistrisse eesti-ladina tähestikus ja seal tähestikus on mitmeid selliseid võõrapäraseid tähti ka, aga meie jaoks on oluline see, et kui see ärinimi tuleb avaliku ruumi ettevõtte tegevuskoha tähiseks siis ta on nagu avalik teave. Ja sel juhul kõik see, mis selles sisaldub, peaks olema ka inimesele arusaadav. Ja, ja noh, minu mõte on käinud jälle seda rada, et kui praegune keeleseaduse paragrahv 16 lõige kolm räägib kaubamärkidest, mis on avalikus ruumis, siis tegelikult võiks sinna lisada ka ärinimed. Kui ärinimi on äriregistris ja ta on segakeelne võõrkeelne arusaamatu et siis ei ole sellest mitte mingit lugu. Aga kui see ärinimi on juba tegevuskohatähis ja on avalikus ruumis, siis need reeglid, mis tema kohta käivad, peaksid olema samasugused nagu selle kaubamärgi kohta. Kui ta sisaldab olulist teavet tegevuskoha pakutava kauba või teenuse kohta ja väga tihti ärinimi seda sisaldab. Et sel juhul peaks teave olema ka edasi antud eesti keeles. See ei tähenda seda, et ettevõtjal ei ole sajaprotsendiline vabadus valida endale selline ärinimi, mida ta tahab, see on alati olemas. Aga kui ta eksponeerib seda avalikus ruumis ja see sisaldab olulist teavet, siis peaks olema avalikkusele arusaadav, et selles mõttes me oleme natukene oma mõtteid mõlgutanud, et teha ettepanek keeleseadust ka kohendada ärinimede osas mitte minna äriseadustiku tasemele ja, ja mitte takistada ettevõtjal seda nimevalikut, see on vaba täiesti. Aga avalikus ruumis peaks ta käituma teistmoodi. Mõni näide tuleb praegu, no kui näiteks registreeritud ärinime on võõrkeelne tegevuskoha liiginimetust näiteks cafe-bar ja nii edasi, see on ärinimi näiteks mingi x y tset paar OÜ selline seda tüüpi ärinimi näiteks, ja kui ta on äriregistris, sellest ei ole mitte midagi. Aga kui ta on avalikus teabes, siis tegelikult see Barr tuleks edasi anda eesti keeles, mis asi see on, mis koht see on? Son paar. Ja see eestikeelne tegevuskoha liiginimetus peaks olema siis kliendile nähtav ja seda tüüpi nimesid, kui me lähme äriregistrisse, siis on noh, mitte sadu, vaid tuhandeid, mis äriregistris on täiesti omal kohal vastavat absoluutselt seaduse nõuetele, aga kui nad tulevad avalikku ruumi, avalikku teabesse, pidanud selle avaliku teabe eestikeelsuse nõudele enam ei, ei vasta. See ongi see, ütleme see keeleõigus ei ole praegu tegelikkusega kaasas käinud, et sealt oleks üht-teist kohendada. Ühesõnaga ettevõttele avalikus ruumis eestlastele arusaadav eestikeelne nimi. Jah, ettevõtte nimi ärinimi võib olla selline, nagu ta on, aga ettevõtte nimi või see teave millega on tegemist? See peab olema kindlasti eesti keeles esitatud ja peab olema nähtav ja arusaadav. Nüüd jõuame rõõmsama poole peale, et tegelikult on meil väga palju ilusaid eestikeelseid ettevõtete nimesid ja võistlus. Eesti ettevõtetel, eesti nimi on üks tõhus abivahend olnud tegelikult mulle tundub See on selline nii-öelda positiivne lähenemine, et me ainult ei kurjust ta inimestega koledad nimed, ettevõtetel vaid tunnustame neid, kellel on ilusad ettevõtte nimed ja see oli vist 2016, kui oli esimene nii öelda yhe Eesti Eesti ettevõttele eestikeelne nimi ja, ja see on ettevõtjate hulgas saanud sellise väga-väga positiivse vastukaja. Ja igal aastal siis oktoobrikuus, kui on, sest ettevõtjate päev on meil selline päev oktoobris. Et siis me teeme kokkuvõtteid ja anname ja auhindu ja tunnustame ja tegelikult seda üritust veavad emakeele selts, Haridus-Teadusministeerium, Eesti keelenõukogu ja ka keeleamet omal ajal, see keeleinspektsioon ja Eesti ütleme, et või tähendab emakeele seltsi veebilehel konkursside alt leiab siis selle eheda ettevõtte nimekonkursi viited, seal on kirjas, milline on selle konkursi statuut, milliseid ettevõtte nimesid. Me ootame. Ja lisaks sellele on seal ka eelmiste aastate võitjate nimed, et neid, kes on võitnud, neid ei, ei maksa nüüd uuesti esitada. Aga siin on nagu aastate kaupa 2016 17 18 19, see on siin on noh, nii, nii vahvaid. Nimelt 2016 näiteks Valge Klaar on ühe IT-firma nii-öelda eestikeelne tegevuskohanimi kõlab väga hästi. Või 2017 Vinoteek mulk. Väga mitmetähenduslik. Või 2018 pagar võtaks juba see nime, nimi viitab sellele, mida teevad hästi kenast eestikeelne või, või 2019 siin päevapoega viljahunt mis tegelikult väga hästi kirjeldavad seda ilusas eesti keeles, millega see ettevõte tegeleb. Ja need ilusad eestikeelsed ettevõtte nimed, Nad viitavad ka seal väärtustele lihtmitte, ainult sa ei ole nimi või tegevuskoha nimetus, vaid viitab väärtustele. Ja kindlasti üks, üks väga huvitav valdkond, kus ootaks rohkem nii-öelda avalikkuse ettepanekuid, on murdekeelsed nimed kas siis Saaremaalt, Hiiumaalt, kuskilt või, või Kagu-Eestist oleks hästi vahva, kui meil oleks rohkem kohalikus keelemurdes ettevõtte nimesid, mis on üks omaette väärtus ja täht, et aeg on 15. september, et selleks ajaks oleks hea, kui need nimed esitatakse, neid saab esitada, saata kas emakeele seltsi või emakeele seltsi veebilehe kaudu. Ja, ja siis me teeme kokkuvõtted ja anname auhindu. Nii et see on üks hästi tore. Kõik saavad esitada, kas Mcu on esitatud? Ma seda ei tea, praegu? Liige ilmselt ei sai. Ta saab, tegelikult saab igaüks esitada ja siin on, siin on varemgi žüriiliikmed ka omale meelepäraseid nimesid esitanud. Nii et selles ei ole mitte midagi katki, aga ma arvan, et sel aastal ma ei esita. Aga, aga ma olen ühele ja teisele inimesele vihjanud, et kui te seal või seal linnas käite ja sellel ja sellel tänaval käite, siis vaadake, et seal on üks väga ilus nimi, mille võiks ehitati, need kõik raadiokuulajad võivad käia ringi ja vaadata, kui leiavad kenasid ilusaid, põnevaid, hästi eestipäraseid, keelseid, ettevõtte nimesid, siis siis võiks neid sellele konkursile esitada, et see, see näitab, et jah, et ettevõtluses on inglise keele kõrval võimalik kasutada täiesti rahulikult ja vabalt ka eesti keelt. Kusjuures on võimalik ka niimoodi, et nimi on täiesti eestikeelne, aga kõlab nagu oleks välismaine. Minu lemmik on kellafirma, aega on seal kokku kirjutada, siis sa vaatad esimese hooga pildiliselt, vaatad, et seal mingi kreekakeelne sõna seda või mis see küll võiks tähendada seda aega. Jah, see viitabki Kreeka ütleme minu jaoks, viitab ta kreekakeelsele ajastule. Et aga jah, selliseid nimesid on, need on väga head leiud muidugi. Nii et mida rohkem meil eesti keelt tänavatel on ja mida rohkem eesti keelt märkame ja tunnustame, seda parem on sellepärast et eesti keel on meie keel ja see on tegelikult, kui ikka päris aus olles, on ikka maailma kõige ilusam keel. Just. Täiesti nõus ja ma usun, et kuulajad on ka sellega nõus, nii et kõigil on praegu võimalik kaasa lüüa ja eesti keele edendamises kaasa lüüa, sest kui me märkame seda, mis on hästi, siis see on veel parem kui see, kui me siin hommikust õhtuni ainult iriseme kiidame, kiidame, kiidame, aitäh. Saates kõneles keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk. Eelnevad neli ettevõtte nimede võistlust on näidanud, et Eesti tootmis- ja teenindusettevõtted, vabaühendused, haridus ja kultuuriasutused kannavad toredaid ja tabavaid eesti nimesid. Vaadake enda ümberringi tänaval ja veebis ja leidke ilusad eestikeelsed nimed üles. Nii nagu on ERR-i tantsurühm ümberringi. Selle nime võlu on ka pildiline, täpselt keskel on kolm olulist suurt tähte suurelt e äre. Võtke ette väikese ankeedi täitmine emakeele seltsi kodulehel või saatke oma leid posti aadressil roosikrantsi kuus, Tallinn ja tehke seda enne viieteistkümnendat septembrit, ärge jätke viimasele minutile teravat silma ja nobedalt näppu.