Tere kuulama keelesaadet, minu nimi on Piret Kriivan ja minu saatekaaslane on Ilmar Tomusk. Tere, ja esimene küsimus on kas keeleinspektsiooni peadirektor või keeleameti peadirektor, kuidas siis aastal 2020 augustis tuleb nimetada? Aastal 2020 esimesest augustist keeleameti peadirektor. Et täpselt samasugune Amenite ametinimetus nagu mul oli, siis, kui ma sinna asutusse asusin tööle, viiendal oktoobril 1995 määrati mind keeleameti peadirektoriks. Vahepeal õnnestus mul siis, kui palju see nüüd on, 22 aastat olla keeleinspektsiooni peadirektor ja nüüd jälle siis keeleamet. Aga sellest, et keele inspektsioonist võiks tulla keeleamet, sellest on tegelikult ju räägitud peaaegu kogu see aeg, kui meil oli keeleinspektsioon. Ja tõsisemalt hakati rääkima sellest aastal 2010. Juba käisid läbirääkimised, arutleti selle üle, aga, aga noh, poliitika läheb omasoodu ja koalitsioonid vahetuvad. See on ju tegelikult ikkagi poliitiline otsus, sellepärast et seda, kas meil on amet või inspektsioon, seda otsustatakse riigikogus ja mitte lihtsalt niisama, vaid vabariigi valitsuse seaduse tasemel, mis nõuab siis kvalifitseeritud häälteenamust. Nii et tegelikult ikkagi suurem osa riigikogu liikmetest peab olema selle poolt. Et meil oleks siis kas amet või võiinspektsioon. Aga nüüd see sai teoks. Ja mida see kaasa toob, seda me nüüd hakkame kindlasti lähikuudel nägema. See ei ole ju praegu veel täiesti selge, sellepärast et praegu on ühe eelarveaasta lõpp. Ja tõenäoliselt need suuremad muudatused tulevad uuel eelarve aastal. Aga selge on see, et nii nagu keeleamet oma algusaastatel ja keeleinspektsioon vahepeal on ka praegune keeleamet ennekõike järelevalveasutus ja ta teeb riikliku järelevalvet keeleseaduse nõuete täitmisel. Nüüd, erinevalt keeleinspektsioonist on uues keeleameti põhimääruses esile toodud natukene rohkem osalemist keelepoliitika planeerimises. Ehk siis meie ülesandeks on ka teha ettepanekuid keeleseaduse ja muude keelealaste õigusaktide muutmiseks ja selleks on meil valmidus olemas. Tuletame meelde. Praegu kehtiv keeleseadus võeti vastu aastal 2011, mis tähendab seda, et seaduse väljatöötamise algusest on möödas kaugelt üle 10 aasta mis tähendab seda, et vahepeal on väga palju vett merre voolanud. Väga palju on meie elus muutunud ja see peab kajastuma ka keeleseaduses praegu palju sealt need muudatused keeleseaduses ei kajastu. Ja ka keelenõuete määruses, mis võeti vastu 2011 on näiteks puudu väga paljud ametikohad, millest meil ei olnud nagu ettekujutus, et sellised ametikohad tulevad näiteks meil on, kui ma siiagi jalutasin täna, siis ma näen, et on roheliste seljakottidega, poisid sõidavad ringi ja siniste seljakottide ka poisid sõidavad ringi ja toovad meile toitu ja vaata kullerid. Aga me eeldame, et kuller võiks osata eesti keelt, aga kullerit selles keelenõuete määruses ei ole. Ja kuna kulleritel ei ole ju ka kutsestandardit, Me saaksime lähtuda kutsestandardist, aga kutsestandardid ka ei ole. Nii et tegelikult nende kulleritega praegusel hetkel. Meil ei olegi nagu eriti midagi teha, me võime paluda, et nad õpivad, aga nagu otseselt seadusest ja määrusest neile keeleoskuse nõuet ei tule, hammas ei hakka peale. Hammas, seaduse hammas ei hakka peale, ma viitan tegelikult sellele, et kui meil on nüüd inspektsiooni asemel amet, et siis ametil oleksid sobilikud ja piisavad tööriistad. Mulle tegelikult see väljend eriti ei meeldi, aga ma ei leidnud midagi paremat ka. Ja meie tööriist on õigusakt ajakohane ja asjakohane õigusakt ja meil oleks vaja ette võtta keeleõiguse nii-öelda ajakohastamine. Ka varasemalt mulle tundub, on räägitud sellest, et üks üks institutsioon olgu siis amet või inspektsioon, ei saa tegeleda kahe asjaga tegeleb ise seaduseloomega ja selle seaduse täitmisega. Nüüd natukene erinev sellest, mida teeb haridus- ja teadusministeerium, mida teeb valitsus ja mida teeb riigikogu, meie kui järelevalveasutus? Me oleme tegelikult ju sisuliselt ainuke asutus, kes näeb, mis tegelikus elus ütleme vajaka jääb õigusaktidest ja me teeme ettepanekuid, meie ei võta seadusi vastu. Me teeme oma ettepanekud haridus- ja teadusministeeriumi kaudu vabariigi valitsusele ja kui läheb seaduse muutmiseks, siis seadus muudetakse riigikogus. Aga need ettepanekud peavad kuskilt tulema. Kuna nüüd haridus ja teadusministeerium otseselt ju järelevalvet ei tee. Ta ei, ta ei tea, mis selles noh, järelevalve valdkonnas tegelikult toimub, Need andmed jooksevad kokku meile siis on täiesti mõistlik, et meilt need ettepanekud tulevad ja, ja siis juba poliitikud otsustavad kas ühte või teistpidi, see on poliitiline otsus. Aga, aga ettepanek, kui tulevad teele ametist ja ma arvan, et see on üsna mõistlik, nii et meil tegelikult nagu selle selle muudatuse üle on, on päris hea meel. Kas teil on olnud aega juba seda ettepanekut, seda kullerite kohta käivate ettepanekud ette valmis? Meil tegelikult juba on valmis, meil on juba tegelikult ettepanekud valmis ja, ja vaatame, mis sellest edasi saab. See on üldse see, ütleme keelenõuete rakendamise valdkond. See on väga dünaamiline ametikohad muutuvad, tulevad juurde uued ametid, mida näiteks 10 12 aastat tagasi ei olnud. Meil on näiteks vene õppekeelega koolides teadupärast väga palju õpetajaid aga paljudes koolides on ka kas õpetajate abid või assistendid, kuidas ühel või teisel puhul neid nimetatakse. Kui õpetajalt nõutakse keeleoskustasemel B2 siis see võiks olla nende abide puhul ja assistentide puhul näiteks B-üks, aga see ei tule ühestki õigusaktist välja, need inimesed on olemas, nad teevad oma tööd, aga õigusaktist ei kajastu. Ja tegelikult see on jälle üks selline koht, kus me peaksime tegema ettepaneku ja siis valitsus vaatab, kas see on mõistlik või ei ole, aga, aga kui ettepanekut ei ole, siis nad ei saa seda arutlema hakata. Noh, meil on tulnud teabenõudeid kaebusi näiteks mootorsõidukijuhtide kohta. Et kas ühel või teisel puhul üks või teine noh, autojuht peab oskama eesti keelt või ei pea oskama. Mis olukorras ta peab oskama, kas ta suhtleb inimestega, kas ta ei suhtle inimestega ja, ja praegu noh, ilmselt olete tähele pannud ka ajakirjanduses käib elav arutelu selle üle kas need juhid, kes pakuvad digiplatvormi kaudu sõidujagamisteenust, veavad inimesi, et kas nad peavad eesti keelt oskama või ei pea ja kes selle eest vastutab 10 aastat tagasi me ei teadnudki, et sellised platvormid on üldse võimalikud, nad on viimastel aastatel tulnud. Ja, ja see on ka üks arutelu koht või näiteks kaubanduses ja teeninduses. Meil on. Vabandust, aga mis siin arutada, teenindaja peab minuga suhtlema eesti keeles. See on natukene keerulisem, muidugi sul on kaubanduskeskuses kõrvuti kaks kassat, seal on üks kassapidaja ja teine kassapidaja. Üks on selle asutuse töötaja, mille kohta vabariigi valitsuse määrus ütleb, et tööandja tagab et töötaja oskab eesti keelt piisavalt. Aga teine on renditöötaja. 10 aastat tagasi me ei teadnudki eriti midagi, kes need renditöötajad on. Nüüd on veel väga paljudes kohtades renditöötajad ja renditöötaja, tööandja ei ole üldse see ettevõte, kus ta tegutseb, vaid on see võib-olla välisfirma. Ja see tööandja ei taga mitte midagi. Poola renditöötajate vahendusfirma ei taga, et Maxima kassapidaja oskaks eesti keelt ja saadas auk, see on seadusauk, mis tuleb ära täita ja, ja on tööandja ja siis on veel selline mõiste nagu kasutajaettevõtja kes on siis seesama nõnda siis Maxima, Rimi või mis iganes. Ja see kohustus tagada peaks olema sel juhul kasutaja ettevõtjal. Selle koha peal on seaduses auk. Nii et siin on hästi palju selliseid väikseid praktilisi asju, mis on siin aastate jooksul kuhjunud ja mis tuleks seaduses nii-öelda ära parandada. Ja, ja see on kindlasti keeleametiülesande, sest keegi teine ei tea nii täpselt, mis selles valdkonnas toimub. Ja me oleme selleks valmis ja ja hakkame neid ettepanekuid ilusti sõnastama ja, ja vormistama, ettepanekuid tuleb nagu Vändrast saelaudu. Ma ei tea, kas nüüd nii palju, aga, aga ütleme, no ütleme, et nagu seeni vihma ajal. Minu meelest teenindaja tõepoolest peab ikkagi oskama minuga suhelda eesti keeles, et olgu ukraina maasikakorjajad põllu peal. Ärge osaku just nimelt, et mina kliendina poodi minnes või teie, teie ei pea teadma, kes neist on renditöötaja ja kes on oma töötaja Te ei pea teadma, teie peate oma eestikeelse teenuse saama kätte ja see on siis juba asutuse kohustus tagada, aga, aga meil ei ole võimalik ühelt konkreetselt grupilt seda nõuda. Ja, ja see peab, see, see nii-öelda töövahend peab meile tulema seaduse alusel. Kui seda ei ole, siis meie ei, meil ei ole õigust seda ise pastakast välja imeda. Ütleme, et seadus on olemas, kui suured õigused, siis keeleametil on selle seaduse mittetäitmise eest karistada. No see on nüüd ka üks teema, mida on juba aastaid arutatud. Alates 2015.-st aastast ei ole meil õigust trahvida töötajat keeleoskamatuse eest, meil on õigus määrata sunniraha. Sunniraha on kuni 640 eurot ja see on üks teema, mille üle on, on ka poliitikud arutanud ja päris üksmeelt ei ole leidnud. Et milline see sunniraha suurus võiks olla tavalise müüa lasteaiakasvataja ja kooli direktori puhul näiteks see sunniraha ülemmäär 640 eurot, et võib-olla päris mõjub. Ja tegelikult, kui me vaatame oma keskmisi sunnirahasid näiteks müüjatele või lasteaia kasvatajatele või õpetajatele, nad jäävad kindlasti alla 100, isegi neljakümneeurone sunniraha on väga paljude jaoks väga tugev argument hakata keelt õppima. Aga ettevõtete jaoks see ei ole mitte mingisugune argument. Ja seetõttu noh, poliitikud on seda arutanud ja ma olen seda mõtet ka toetanud. Et juriidiliste isikute puhul, kes vastutavad väga paljude töötajate keeleoskusnõuete täitmise eest võiks see sunniraha olla noh, näiteks 10 korda suurem, kui ta praegu on, aga see on jällegi poliitiline otsus, ei ole keeleinspektsiooni või keeleameti otsus. Aga sellise ettepaneku ma olen plaaninud küll teha ja siis on jällegi poliitikat kutel võimalik arutada, et kas see on mõistlik või ei ole. Aga, aga selge on see, et suurtele firmadele jah, see 640 eurot ei ole nüüd väga-väga suur argument. Mis vahe on keeleline küsimus vahele, mis vahe on trahvid ja sunniraha? See on, see ei ole keeleline Sand juriidiline küsimus, rahva karistus, sunniraha ei ole karistus, vaid see on pehme hoiatav meede ja põhimõtteliselt on see nii see, kui teie olete rikkunud seadust. Siis ma teen teile trahvi, te saate selle trahvi kätte, maksad ära ja, ja on nagu asi lahendatud. Aga kui te saate sunniraha, siis kõigepealt ma teen teile sunniraha hoiatuse. Ma hoiatan teid. Näiteks et kui te aasta pärast ei ole nõutavad eksamid sooritanud, siis mul on õigus rakendada teie suhtes sunniraha kuni 640 eurot. Ma ei rakenda seda kohe esmakontrollis, vaid ma ütlen teile, ma jätan teile võimaluse ennast parandada, ilma et te peaksite midagi maksma. See on tegelikult juba natukene selline positiivne lähenemine, et ühelt poolt on oht, aga teiselt poolt teil on võimalus sellest hoiduda. Kude, keel, ära õppida. Nii. Teil on aasta aega, te käite kursustel õpite usinasti või ei õpi, õieti tuleb see aasta tähtaja kätte ja siis me kontrollime, mida te olete teinud. Kui te olete eksami sooritanud, siis on kõik absoluutselt korras kuid ei ole eksamit sooritanud. No ikka juhtub, et inimene kukub läbi ka paremates perekondades, juhtub, et inimene on eksami läbi kukkunud, siis me vaatame, mida te olete teinud, et oma keeleoskust parandada. Ja kui te olete kenasti käinud kursustel ja lihtsalt jäi paar punkti puudu, sellest 60.-st sellest lõdvestad läbi saada siis võib-olla niiviisi, et ka siis me teie suhtes ei rakenda sunniraha või kui te olete olnud natukene laisem, no siis rakendame väiksemas määras näiteks ei rakenda 640 vaid rakendame 100 või 50, mis tähendab seda, et see on tegelikult selline, teil on võimalus, teile antakse võimalus täita seadust ilma et teile mingisuguseid sanktsioone või, või karistusvahendeid rakendatakse, nii et see on, see on igal juhul minu arvates tunduvalt parem meede kui trahv. Aga jah, juriidiliste isikute puhul see võiks olla natukene mõjusam, et praeguse noh, me oleme neid sunnirahasid rakendanud äriühingutes suhtes ja, ja noh, me oleme näinud, et et suurte firmade puhul see palju ei aita, ütleb jamis, siis võib, ma ei tea, kas ta seda ütleb, lihtsalt makstakse ära ja, ja elatakse rõõmsalt edasi. Nii et see on üks üks valdkond mis tuleks nagu läbi arutada ja läbi analüüsida ja, ja võib-olla muidugi tuleks vahet teha sellel, kellele, kui palju ja selge on see, et mitte mingil juhul ei ole põhjust nagu füüsiliste isikute ehk töötajate suhtes rakendada. Seal, ma ei tea, 3000 4000 5000, see on täiesti ebaproportsionaalne. Aga ettevõtete puhul küll. Ja siis on ka võimalik, et keeleamet hakkab rohkem rolli mängima täiskasvanute keeleõppe valdkonnas. Et selline selline ütleme praegu me teeme järelevalvet keelefirmade kvaliteedi üle, võimalik, et see valdkond laieneb, aga see on nüüd, see sõltub paljuski sellest, mida me haridus ja teadusministeeriumiga kokku lepime, millised jäävad nende ülesanded selles valdkonnas, millised meile aga, aga ütleme, et see, see tegevusväli on ametil mõnevõrra mõnevõrra laiem. Te olete öelnud keeleinspektsiooni Torina, et kaks põletavat probleemi on Eestis teenindajate keeleoskus ja teine on kõrgharidussüsteemi võib öelda suhteliselt kiire üleminek inglise keelele. Kas need keeleameti peadirektorina näete te mingit võimalust sekkuda sellesse kõrghariduse keele suundumustesse? See on seaduste küsimus ja seda valdkonda tuleb analüüsida ja keelenõukogu on seda teemat analüüsinud ja on seisukohal, et tegelikult kõikides õppekavarühmades peaks olema võimalik omandada haridust eesti keeles. Milline maht on bakalaureuses, milline on magistriõppes, milline doktoriõppes? See on nüüd omaette arutelu, küsimus, sellepärast et ütleme, omandada magistrikraadi ilma midagigi võõrkeeles õppimata võib-olla ei ole võimalik ja veel vähem doktorikraadi. Ja, ja selge on see, et kui meil bakalaureusekraadiga inimest nimetatakse kõrgharidusega inimeseks, siis ka temal peaks olema vähemalt ühe vähemalt ühe võõrkeele oskus sellisel tasemel, et ta oma eriala asju suudab võõrkeeles selgitada. Nii et kindlasti ei saa välistada mingit osa õpet võõrkeeles või mingit, ütleme kasvõi see, et ta peab suutma oma valdkonna õppekirjandust lugeda mingis võõrkeeles, on see siis inglise, saksa, vene, soome, võib-olla või mõni muu. Et kindlasti ei saa öelda, et kõrgharidus peab olema igal juhul sajaprotsendiliselt eestikeelne aga valdavalt näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel on ju öeldud, et õpe on eestikeelne, kui 60 protsenti õppemahust on eesti keel. Et kui õpe on 60 protsenti eesti keeles, siis on tõenäoline, et see inimene näiteks võõrkeelne mõne teise emakeelega inimene, kes 60 protsendi ulatuses selles stuudiumi eesti keeles läbib, omandab piisava eesti keele oskuse. Et kõrghariduses on seal natukene keerulisem. Võõrkeelekomponent võib olla suurem, aga nii kindlasti ei tohi olla. Nagu meil on ka mõningaid kaebusi esitatud, et inimene enda teada astub eestikeelsele erialale. Aga siis, kui õppetöö algab, siis tuleb välja, et üsna suur osa õppetööst toimub võõrkeeles. Et kui on eestikeelne eriala, siis peaks ta ikkagi valdavalt olema eestikeelne, aga see ei välista mingeid osasid sellest õppest, mis on, mis on võõrkeeles, sest kõrgharidusega inimene peaks peale oma emakeele kindlasti mõnda mõnda mõnda keeltel oskama. Aga see on seaduste küsimus ja, ja ülikoolid on meil autonoomsed ja ülikoolide õppekeele küsimus on natukene seotud ka ülikoolide rahastamisega ja see on üpris keeruline. Et siin keeleamet kindlasti üksi ei saa mitte mingisuguseid otsuseid vastu võtta, ennekõike tuleks nii-öelda haridus- ja teadusministeeriumis ja keelenõukogus läbi arutada ja, ja siis vaatame, mis me, mis me sellega teeme. Kas teil on tulnud ka kaebusi Tallinnas, on ju tegelikult üks kool, kus üks klass õpib 100 protsenti inglise keeles minu meelest inglise kolledžis. Kuidas see selle põhikooli seadusega kokku läheb? Ma ei oska nüüd öelda, kas nad õpivad ainult inglise keeles, aga põhimõtteliselt on lõimitud aine- ja keeleõppe täiesti võimalik ja juba sügaval nõukogude ajal oli Eestis koole, kus õpetati väga mitmeid aineid, näiteks inglise või prantsuse keeles. Nii et see on kooli õppekava küsimus ja oluline on see, et kui nad õpivad võõrkeeles, siis nad kindlasti peavad omandama ka eesti keele, see on selge. Siin. Mingit vastuvaidlemist ei vaidle, vastuvaidlemist ei ole. Nii keeleamet ja Eesti keele instituut selgus kevadel, et Eesti keele instituut ei tule keeleameti alla. Aga kas siis nüüd mõned valdkonnad ikkagi instituudist tulevad ameti alla? Minu meelest see, mis nüüd ajakirjandusse jõudis see oli üsna eksitav. Ma ei teagi kuskohalt, selline info tuli ajakirjandusse sellepärast et minu teada mitte kunagi mitte kellelgi ei ole olnud, mõtles panna Eesti keele instituuti või mõningaid Eesti keele Instituudi tegevusi keeleameti alla mudilainspektsiooni alla. Et hirmul on suured silmad. Ma ei oska öelda, see on mingisugune. Kas mõnes valdkonnas oli mingisugune üle mõtlemine, mingid valed tõlgendused, isegi noh, minu käest on küsitud, et Ilmar Kask, kas te tahate nüüd Eesti keele Instituudi alla neelata, mina ütlen, jumala eest, mitte mingil juhul ei ole mõtteski. Et Eesti keele instituut on täiesti iseseisev teadus- ja arendusasutus ja nii palju, kui mina tean, jääta selliseks ka edaspidi, ma ei saa öelda, et aegade lõpuni. Aga, aga edaspidi kindlasti. Aga me teeme Eesti keele instituudiga koostööd väga erinevates valdkondades. Kas või selles, et kui meile tuleb mõni kaebus selle kohta, et mõni kas saatejuht või keegi kuskil on kasutanud mõnda ebasobivat väljendit, et siis hinnangu sellele, kas on sobiv kassa ebasobiv, seda me küsime Eesti keele Instituudi keeleteadlaste käest, et meie ise sellele hinnangut ei anna. Et selliseid asju tuleb üsna palju ette. Et keelenõu jääb ikkagi Eesti keele Instituudile ja teie küsiti ka nende käest Küsime nende käest väga tihti nõu ja siin tuleb vahet teha eesti keele instituudi keelenõuandel ja sellel nõustamisel, mida teeb keeleamet, keeleamet nõustab isikuid keeleõiguse, see tähendab keeleseaduse rakendamise osas milline keele nõue, millisel ametikohal või näiteks natukene laiemalt ka noh, kuna meie töö on seotud ka selle, ütleme keelevaldkonnaga keeleõigusega, mis kehtib laiemalt Euroopa liidus, siis me oleme ka nendele küsimustele vastanud, et oleme endale nii-öelda Euroopa Liidu keele valdkonna õigusaktid enam-vähem püüdnud selgeks teha ja, ja oskame seda öelda, et kui keegi läheb näiteks Soome et mis, mis tasemel ta seal peaks näiteks, mis ametikohal soome keelt oskama, see ei ole otseselt meie ülesanne, aga, aga me oleme lihtsalt praktika käigus ütleme, need teadmised omandanud ja seda me anname edasi, ütleme keeleõiguse rakendamine on see, mille osas meie nõustame, aga kirjakeele normi järgimine ja keelenõuanne, see on Eesti keele instituudi ülesanne. Aga mis vormis teie nõu annate, keele instituut annab nii telefoni teel kui ka internetis kodulehel. Meie poole, kuidas pöörduda, meile, helistatakse, meile esitatakse teabenõudeid ja üks tegelikult üks väga lai valdkond, kus inimesi nõustame on tegelikult see, kui me inimeste keeleoskust kontrollima. On need siis müüjad, õpetajad, politseiametnikud, päästjad, turvamehed, et me ju suhtlema nendega nii-öelda nelja silma all silmast silma. Ühel pool lauda on inspektor, teisel pool lauda on inimene ja kui tema keeleoskus on selgeks tehtud, siis me tegelikult anname talle nõu, millistele kursustele minna, kui palju see võib aega võtta, kas tal on võimalik toetust saada näiteks selle jaoks, et selles osas me ka nõustame ja see on üsna suur nõustamise valdkonda on mõnikord olnud ka varem selline seisukoht, et keeleamet peaks ainult kontrollima ja sanktsioone rakendama, mitte nõustama. Noh, mina päris sellega nõus ei ole, sellepärast et see keeleametnik, kellega töötaja kohta see on tegelikult võib-olla see esimene kontakt, kus ta saab teada üldse, et temalt eesti keele oskust nõutakse ja siis ta muidugi peaks teada saama seda, mida tal siis selleks teha vaja on, et seaduse nõudeid täita. Nii et minu meelest on päris mõistlik, et keeleametnikud ka nõustavad inimesi. Kas siis, kui teil tuleb ülesandeid juurde, kas te saate võtta tööle ka uusi inimesi? Ja kust te neid võtate? Kindlasti on vaja võtta uusi inimesi. Ja kui palju nad palka saavad ja kui palju keeleameti peadirektor hakkab palka saama kas 6770 või mis see number oligi? Keeleameti peadirektori palk on täpselt seesama, mis tal oli Elle inspektsioonis ja jah, ma ei tea, keeleameti peadirektor on selline natukene möku. Sõna tuli mulle meelde seoses ühe Tartu ööklubiga. Ja kui me jõuame sellest rääkida ilusatest eestikeelset ettevõtte nimede ja kindlasti seal oli ööklubi möku, mis mulle tohutult meeldib, et see on nii ilus ja nii eestikeelne, nii iseloomulik. Nii et see oleks küll väga vahva, kui, kui seda tüüpi sedasorti ettevõtte nimesid rohkem oleks. Aga, aga noh, minul on selline seisukoht, et mina teen oma tööd täpselt nii hästi kui ma oskan. Ja siis minu ülemused vaatavad, palju nad mulle sellest palka maksavad. See on nende probleem, aga see, kui palju minu töötajad saavad palka, see on minu probleem ja see sõltub eelarvest. See sõltub tegelikult eelarvest ja me oleme oma plaanid esitanud ministeeriumile ja see on jällegi läbirääkimiste küsimus. Meie ehk siis keeleametiraha tuleb keeleprogrammist, milline saab olema keeleprogrammi maht ja, ja kui palju seal siis raha ette nähakse, selleks et me saaksime oma tegevust laiendada. Ja, ja see ei pruugi tähendada seda, et me kohe aastal 2021 kõiki uusi asju tegema hakkame. Võib-olla 2021 teeme midagi ja 2022 tuleb midagi juurde. Me ei oska võib-olla praegu ette näha seda majandusolukorda. Praegu on suvi, päike paistab, on üsna rõõmus olukord, me ei tea, mis tuleb sügisel ja kuidas ettevõtlust puudutab ja see kõik puudutab ju ka riigieelarvet ja neid programme, nii et me täpselt ei tea. Aga oma arvutused oleme me teinud. Et kui uue struktuuri järgi meil võiks olla praeguse 19 või tähendab senise 19 asemel 25 inimest siis need arvutused oleme me teinud ja esitanud ministeeriumile ja siis edasi juba vaatame, kui palju ja millised tegevused ja millise palgaga inimesed. Kaks küsimust veel keeleameti ja keeleinspektsiooni kohta. Kas teate vanasse kohta, kas te peate kolima ja kui, siis kuhu ja teine küsimus, et kas internetis te teate ka kolima, et teil on ju üks vaidlus ka veel pidada kõigele lisaks iseenda pärast. Füüsiliselt me praegu jääme samasse kohta. Tegelikult oli meil plaan, et me kolime sinna tagasi, kus me üheksakümnendatel olime ehk siis roosikrantsi tänavale samasse majja, kus on Eesti keele instituut. See ei oleks olnud üldse paha mõte. Sest et, et kui palju inimesi, kes keelevaldkonnaga tegelevad, erinevad asutused on samas majas koos, see kindlasti annab sünergiat. Aga praegu mulle tundub niiviisi, et sellest ei tule midagi välja, sellepärast et seal on vaja teha kapitaalremont selles majas ja see võtab aega. Enne kahte aastat me sinna ei koli, aga see on plaanis, nii et füüsiliselt on täiesti võimalik, et mõne aasta pärast jällegi keeleamet on seal, kus ta alustas, mis näitab, et maakera on ümmargune. Et ühel hetkel me jõuame sinna tagasi ja, ja noh, tegelikult see ei ole üldse paha mõte, see on ilus maja ja auraga hea auraga tegelikult jah, et seal on väga palju taga väärikaid keeleteadlasi tööl või on seal töötanud. Aga internetiga on niiviisi, et Interneti sihtasutuse domeeninimede vaidluskomisjon selle nädala alguses teatas, et domeen keeleamet e tuleb tagastada riigile. Ehk siis keeleametile. Jaa, jaa. Me saame selle endale nii-öelda kasutusele võtta, see muidugi võtab natukene aega. Sellepärast et me tahtsime sellega tegelema hakata juba juunis siis tuli see vaidlus vahele. Aga see nimi oli just nagu võetakse, nimi oli just nagu võetud, noh natuke, eks see natukene arusaamatu oli, et kuidas üks erafirma siis on keeleamet. Aga samal ajal see domeeninimede valdkonda on, selles valdkonnas tehaksegi väga palju äri. Jaan domeeninimede oksjonid, kus neid ostetakse, müüakse nii et tegelikult see on nagu sellise vaba ühiskonna võimalus. Et kui midagi on ripakil, siis sa võtad selle ära. Aga, aga noh, minu argument sellele vaidluskomisjonile oli see, et praegune keeleamet on kunagi ehk siis 90 kuni 97 eksisteerinud keeleameti õigusjärglane. Ja, ja mulle tundub, et see oli ka neile üks põhilisi argumente ja teine argument, millega sa vaidluskomisjon välja tõi, on see, et keeleamet on ikkagi väga konkreetne valitsusasutuse nimi. Ja et ei ole eriti võimalik, et mõni äriühingu eri erafirma, siis on ka samal ajal keeleamet keeleamet lähitulevikus ma ei oska täpselt öelda, millal, aga, aga see peaks tulema, aga me tegelikult registreerisime endale igaks juhuks ka ühe varuvariandi mis on natukene pikem, aga sisaldab ka sõna keeleamet ja, ja kui me ei oleks seda saanud, siis me oleksime võtnud kasutusele domeeni eesti keelele. Mis tegelikult ei ole ka üldsegi väga ilus, üldsegi paha. Natukene pikem keel, amet on lühem. Aga, aga jah, praeguse seisuga me oleme selles vaidluses nii-öelda võitja poolel ja peaksime saama seda kenasti kasvatada, mis tähendab seda, et meile meie meiliaadressid muutuvad ja domeen muutub, sellest sõltub üsna palju ja see on nõuab üsna palju tööd, et see need korda teha. Me oleme sellega kõvasti hiljaks jäänud tänu sellele vaidlusele või selle vaidluse. Aga me usume, et me saame siin kui mitte lähinädalatel, siis mõne kuu jooksul kindlasti need asjad asjad kenasti korda. Tore aitäh täna keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk, Mcust räägime me juba järgmises saates nädala pärast, nii et kuulake keelesaadet jällegi pühapäeval kell kolm ja ööl vastu reedet.