Tere Viron, Runa karta on see, mida täna saates Eesti kuulajale tutvustame. Viron Runa karta ehk siis eesti keeli eesti luulekaart. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja minu saatekaaslane on täna Anninalyokoi Eestis elav soome tõlkija. Tere tulemast saatesse Annina. Aitäh, ja sul on väga huvitav nimi ja enne kui me hakkame luulest rääkima, väga huvitav nimi, perekonnanimi on karjalast, soomlased muidugi arvavad, et soomlane aga elab? Ei no eks ta on võib-olla eesti mehega abielus või midagi, aga August just ehtne Karjala nimi, tähendus on muideks tubli, et esimene Yoko ja on vist olnud tubli töömees või muidu aus inimene. Aga pisut taustast veel siis Tartu Ülikoolis on Annina õppinud eesti keelt ja kirjandust, Jyvaskyla Ülikoolis, soome keelt ja kirjandust. Eesti keelde oled pannud Silvia ranna, vabandust, ikka soome keelde. Oled tõlkinud Silvia rannamaa Kadri ja eesti luulet. Ja ja Valdur Mikitat olen viimaselajal tõlkinud ka Valdur Mikita on ka Soomes populaarne ja järjest populaarsem. Ootame, et nüüd aasta alguses tuleb lingvistiline mets soome keeles välja. Kuidas see soome keeles kõlab see pealkiri? Lingvistiline mets ei ole lihtne. Nii, aga see. Viron Runa karta eesti luulekaart, mis tutvustab siis Eestit luuletuste kaudu. Kuidas see mõte sündis ja mida täpselt see viron, runo karta endast? No ma tunnistan ausalt, et see sündis mu uudishimust Eesti vastu ja eesti luuletuste vastu, et millegipärast mulle on silma hakanud eesti luules kõik erinevad kohanimed. Tema kolisin Eestisse juba 13 aastat tagasi, tulin tudengina ja tahtsin eesti ja eesti kirjandusega tutvuda ja tundus, et no luuletused on nagu hea reisigiid mulle, et erinevad, huvitavad detailid tulid sealt välja. Et saabki teada meeleolusid ja et mis kohad on eestlaste jaoks tähtsad ja mul arenes ja arenes, et ma tahtsin võib-olla tõlkida luuletusi, nii et saaks sellise reisiraamatu, et see koosnekski luuletustest. Aga no nagu teame, et tõlkeraamatuid nüüd nii väga palju ei taheta kirjastada ja inimesed ei osta neid, et et siis mõte arenes selleni, et kuidas pakkuda luuletusi inimestele, et oleks avalikud, kõik kõigile kättesaadavad. Ja siis tekkis mõte sellisest luulekaardist, et kui ma juba näen kaardi peal neid erinevaid tekst, et äkki siis paigutamegi kaardi peale ja nii meil ongi seal viron runo Kärte lehel, et saabki minna kaardi peale ja sealt klõpsate lahti. Ja tulebki luuletus välja. Ma näen, mis kohad on tähtsad, kõige rohkem märke täis on ikkagi Tallinn ja Harjumaa ja need ongi siis tähtsad eestlastele. No paistab nii, ma arvan, et see on sellest, et nii palju inimesi lihtsalt elab Tallinnas ja paljud luuletajad on vähemalt mingil ajal oma elus tulnud Tallinnas ja Tallinnasse on ka nii erinevad kohad, et tegelikult Tallinna luuletused ei olegi just Tallinna luuletused, vaid näiteks Lasnamäel Kadrioru luuletused. Et Tartusse on rohkem, nii et luuletus räägib Tartust Emajõest nagu ühes tervikustega Tallinnas on neid väiksemaid rajooni hästi palju. Need seal tasub suumida, et mitte ainult Tallinnat vaadata, vaid minna lähemale. See on siis niimoodi. Et kaardi pealt, see on interaktiivne kaart, kus on märgid, mis koha kohta on luuletus olemas, olgu siis sellega, selle on kirjutanud eesti luuletaja või soome luuletaja. Ja, ja see on täiesti üllatus, et soomlased on nii palju kirjutanud Eestimaa paikade kohta. Ongi ja neid tuleb kogu aeg välja järjest rohkem. Et alguses meil töörühmaga olid erinevad plaanid, et kuidas me otsime tõsi välja. Aga me ei ole jõudnud nende plaanideni, sest neid luuletusi lihtsalt tuleb uksest ja aknast, et kogu aeg keegi kirjutab, et selline luuletus ka ja raamatukogus tuleb neid vastu. Et me olemegi lihtsalt enda huvi järgi pannud neid kaardile ja tõlkinud ja ja tulevad nii, nagu tulevad Tallinnasse kõige rohkem sattunud. Kes need on? Kes seda luulekaarti teevad ja neid luuletusi loevad? Meid on mõni inimene olnud, et idee oli minu oma, ma olen selles grupis olnud algusest peale tõlkija, varia ärala oli alguses kolleegiks ja Jaakko kaardiden tegi esimese versiooni sellest meie kodulehest. Ja siis viimasel ajal on Heidi Iivarit, kes praegu töötab Soome Instituudis, et ta on tõlkija, eks olnud, ja Kai Aareleid eesti tõlkija, luulet ja jällegi eesti keelde tõlkinud soome luuletusi. Tegelikult on see kaart enne, kui me päris nende luuletuste juurde ühekaupa jõuame, et see kaart on. Seda saavad lugeda nii soomlased kui ka eestlased sõltumata, kas nad teineteise keelt oskavad, sest et luuletused on tõlgitud. Ja, ja alguses me panime luuletused üles ainult soome keeles, et mõtlesime, et see on soome turistidele reisi giidiks, aga no eks eestlastel on huvi ka eesti luuletuste vastu ja ka selle vastu, et kuidas need tulevad nagu soomlaste kaudu, et kuidas soomlased Eestit näevad, et et siis tahtsime arendada kakskeelseks, et on luuletused mõlemast maast ja mõlemasse keelde, et kas tõlgitud või originaalid. Ikka ikka väga põnev, mulle tundus niimoodi, et tegemist on rohkem praegu elavate ja tegutsevate luuletajatega, et nagu varasemat kirjavara ei uuri, selles mõttes. Ja me võtsimegi sellise piirangu alguses, et võtame ainult kahe tuhandete aastate luuletused. Et mitte vanemaid 20 aastat on juba selline aeg, et paljud vaated näiteks tänavat Tallinnas on täiesti teistsuguseks muutunud. Et kui vanemaid ta, siis ei tunne enam keegi neid vaateid ära, et tahtsimegi, et kui inimene läheb mõne koha peale ja loeb mõnda luuletust, siis ta näeks neid detaile ja see, mida ta loeb, see juba mõjutab seda, mida ta näeb ja see, mida ta näeb juba annab siis mingeid, et vihjeid, et kuidas seda luuletust äkki tõlgendada. Et see töötaks niimoodi pidi, et sellepärast nüüdisluulele keskendume. Nojah, mis ei tähenda, et näiteks juttu ei oleks ka Juhan Liivist ühes luuletuses, sest nüüdisluuletaja luuletus on pühendatud Juhan Liivil ei näe ma siin kohe kaardi peal Tartumaa Juhan Liivi. Nii koht ja Igor koti juh ongi nii et ega me ei saa vältida, et seal on igasugused mälestused, lapsepõlve mälestusi on hästi palju ka kaasaegsetes luuletustes ja noh, see on muidugi huvitav ja see mõte on olnud, et äkki me paneks kaardile ka näiteks nõukogude aegseid või veelgi vanemaid luuletusi ja tähistaks neid näiteks teistsuguse sümboliga, aga noh, see on meie tuleviku plaaned mõnikord kunagi võib-olla jõuame sinna. Ühesõnaga te tegelete selle kaardiga edasi, pidevalt täiend jääda ja no vähemalt praegu plaanis hoida seda sinna 2024. aasta, nii kui Tartust saab kultuuripealinn, et siis see on meil Eesti Instituudiga mõtte Eesti Instituudiga, teeme koostööd ja tehakse, et vähemalt niikaua hoiaks seda kaarti, aga no muidugi, eks see säilib netis üleval, et maha ei võta. Ühtekokku arvutanud, kui palju praegu on, on siin luuletusi sellel kaardil. Luuletajaid on hetkel 60 ahhaa ja mis meil on luuletusi, mingisugune kaks ja poolsada, äkki ei olegi vaadanud, nüüd viimastel päevadel neid tuleb kogu aeg juurde ja erinevaid tõlkeid ka tuleb juurde. Nii, aga hakkame siis vaatama ja proovime tutvuda nende luuletuste endiga, mis me siin, mis me siin niisama juttu ajame. Kõige kaugem koht Soomest vaadates, mis luuletusse siin kaardi peal on, kas see on siis? Läheb Setumaale, nii et seal on näiteks Eeva pargi luuletus, seal on Setumaal, Võrumaal ja Setumaal on küll luuletusi, aga võiks rohkemgi olla. Ja mulle tundub, et kõige kaugem on see Eeva pargi Haanja luuletus. Et sealt luuletab Haanja mäe kuplil selili maas, leidsin ka selle üles. Ja Setumaa on soomlaste soomlaste vaatepunktist muidugi kaugel ja teistsugune kultuur ka. Ja soomlastel on Karjala, et ma arvan, et seal on midagi sarnast Karjalas ja Setumaas ja tundub, et loodus on nendesse Tartu ja Võru luuletustes hästi lähedal inimestele. Et kui Tartu ja Tallinna inimesed luuletavat kohvikutest ja ülikoolist ja sellistest ühiskondlikest teemadest siis tundub, et Võrumaal ja Setumaal on see keskkond või metsümbrus see, millega inimene kuidagi seostub. Haanja mäekupli selili maas, sa tunned, kuidas maa liigub tasa, tasa kiigutades kustuva jaanilõkke kõrval maha tallatud rohus. Tead, et see ongi sinu kosmoseemalaev ümber õhuke osoonikiht nii tasa-tasa ja siis kiiremini üha kiiremini kihutades kannatanuid algusest lõpu suunas. Paneb mõtlema. Ja siis võtame järgmise, et kõige lähem luuletus Soomele. Ja no meil on muidugi Eestil ja Soomel ühine ruum, see Soome laht ehk seal Tallinki ja Viking Line'i reisilaevadel me oleme nagu ühises ruumis sinna Soome lahele ongi mitu luuletust pandud, et näiteks Jan Kaus on luuletanud sellest, et kuidas Tallinn juba paistab, vaat kui merelt vaadata. Ja siis on ka kaks soome luuletajat tabani Kinnunen ja ville hütöönen, kes on laeva pealt luuletanud, et see laeva peal või reisi peal olek ongi selline huvitav üleminek, et Soomest Eestisse või vastupidi, kuidas Tallinna Soome luuletajad näevad? No muidugi on turistide lood, need on ju nagu me arvame ära, et seal on Pummeldamist ja siis on näiteks selline luuletaja nagu ester noor lepp, soome keeles ester noori lepp. Ta on teinud sellise hästi armsa loo sellest, kuidas no ütleme, Soome lihtinimesed tahavad mingi taskukohase reisisihi ja tulevad Tallinnasse ja kõnnivad vanalinnas ja see on nende välismaa reis. Ja kuidagi nii armas luuletus, et seda tasub küll Tallinnast lugeda. Ester, noor Lepp on siis, ma pean küsima kas eesti või soome luule, soome luuletaja, ta oli kuskilt noppinud selle kunstinime, noor lepp ja Soomes on ta noori lepe. Kui paljud soome luuletajad Eestis elavad ja siin on mõned soome luuletaja ja et, et paljud on siin muidugi käinud või olnud natuke aega, aga kes püsivalt on, on näiteks Ville hüteonen, minu mees ja Marja Susanna elavad Tallinnas ja nendel on Villelt juba mitu mitu luulekogu välja tulnud ja nüüd kõige uuemas. Ta on võtnud eesti keelt ka oma luulesse sisse, ta luuletab segakeeles, et ta ise püüab nüüd hakata rohkem ja rohkem eesti keeles rääkima ja loeb juba üsna ilusti eesti keeles ja siis see on ta luulekeelde sisse juba pugenud, et ta meelega mängib selle keelega. Kas siin luulekaardis siis ma eeldan, on mõni selline luuletus ka, on küll ja neid meie polegi tõlkinud, sest ei tea, et millisest keelest millisesse peaks tõlkima, kas tõlkida siis vastupidi ja vahetada iga kahe sõna järel. Aga ville luuletusi on, siin on näiteks Suurupis tema uues elukohas või meie pere uues elukohas on üks selline luuletus. Ja siis on ville vanemaid luuletusi ka Saaremaal ja Narvas. Näiteks. Proovime ühe ette lugeda sele Suurupi luuletuse. Proovime, kuidas Ville Suurupi luuletus kõlab. Noorus on menüüd kaunid täis tütred, jäisel suurubin, ula balla. Kui järgmised luistin, teren, Viildemad, väikesed südamed. Uurde, et koormavad üle heidan otsansa. Ja peab ütlema, et ükskõik kumb seda nüüd loeb, kas soomlane või eestlane, siis natukene peab olema keeletaju, et aru saada, et, et mis siis ikkagi on misse luistin, tera on seal Huisk. Ja nii seal elada ja ei teagi, kuidas kõlab inimesele, kes ei valda mõlemat keelt, et siis on võib-olla päris huvitav, võib-olla nii nagu üleüldse on soome või eesti keelt kuulda, et mõne sõna saab aru ikka siit-sealt, aga mitte päris. Ka selle luuletuse puhul või sellise luule kirjutamise viisi juures võib-olla võib siiski küsida, et aga mida ta selle luuletusega Ütleb JAH jäämegi, küsi ma arvan. Nii. Üks huvitavaid soome luuletajaid on tegelikult tuttav ka Eesti publikule juba varasemalt ja ka vikerraadiokuulajale ja tema nimi on heli lahaxonen ja vähemalt ühe luuletuse temalt ma leidsin siit ja see luuletus oli lehmast ja kasest Tallinn-Tartu maanteel, et miks ta seal just on, stan luuletanud selle Tallinn-Tartu. Maanteel nii ta ise rääkis, et ta oli bussi peal istunud ja nii oligi luuletus tekkinud. Heli Laaksonen tudengiajal oli Tartus ja tal tekkis ka huvitav tõlkija suhe Jan Rahmaniga, kes luuletab Võru murdes, et nad hakkasid üksteise luuletusi enda dialektidesse ümber panema. Et heli Laaksonen siis tema laidila diale. Ja see on huvitav koostöö olnud ja see on meil luulekaardil ka näha, et on neid murdekeelseid luuletusi avaldatud, aga neid murdekeelseid on veel, et siis jällegi Järvi Kokla on pannud heli luuletusi ka hiiu murdes. Ja siis näiteks Taisto rauda. Lainen on tõlkinud Jan Rahmaniga ingerisoome keelde. Et meile tulevadki huvitavad dialektid siia luulekaardile ka sisse. HeliLaaksonen tema loomingut on loetud ja esitatud ka vikerraadios ja meil tegelikult on olemas tema luuletus lehmi ja kask. Ainult murretes mitte eesti keelemurretes, vaid suisa soome-ugri keeltes. Seda tehti soome-ugri konverentsil ja ma arvan, et, et me võiksime neid kuulata teda ennast ja, ja tema luuletust, lehmi ja kask soome, komi, seto, udmurdi ja ungari keeles. Nii et head kuulajad, proovige aru saada, millest see luuletus on, ja pärast vaatame, mis me leiame siis siit luulekaardilt. Lehm ja. Mäda olla lehma koigual. Pill koori andekam olla leem koibuval. Pigem trassil mahtuda põrmundude karnaid kaudu. See oli siis heli Laakslase luuletus, lehm ja kask soome, komi, seto, udmurdi ja ungari keeles ja luulekaardilt leidsin ka üles, just nimelt Tallinn-Tartu maanteel on siis tema luuletus ja sina siin on ka murdekeeled ja kas üks ei ole mitte soome keele murre? Hiidel? Ja ongi, on ka Järvi Kokla ongi Hiiu murdesse tõlkinud. Ja mina ei taha kõrvuti näha neid luuletusi, et siis tasubki minna luulekaardi Kodulehel, sealt luuletajate profiil piltide all, et kui sealt minna heli Laaksoneni lehele, siis näebki kõiki tema luuletusi ühe pilguga ja rullida ja vaadata, et mis murretes on tema luuletused sealt leiab võib-olla siis ka eestikeelse luuletuse. Päris eesti kirjakeeles polegi, ma ei teagi, kui keegi soome slaidile dialektis luuletab, et kas seda saab eesti kirjakeelde tõlkida, see on hea küsimus. No aga nii palju ma sain küll nüüd aru kõikidest nendest soome-ugri keeltest ja nendest murdekeeltest luuletuse sisu on, et laske mul lihtsalt olla. Ja ja võib kokku võtta nii. Ja täpselt nii. Meid ühendav Läänemeri, augusti lõpus tähistatakse ka Läänemerepäeva. Me rääkisime juba kõige lähemast luuletusest Soomele, mis puudutab Eestit, aga kui palju on neid Läänemere luuletusi? No kui me rannad ka võtame, et siis näitan päris palju sel aastal Soome instituuti selle läänemeresoome ka siia Eestisse ja siis me vaatasime ka luulekaarti selle pilguga, et mis Läänemerest on luuletatud. Huvitav on see, et soomlased ütlevad idemeri, eestlased, Läänemeri ja noh, kui vaadata tõesti siis Hiiumaal, Saaremaal ja siin põhjarannikul on hästi palju liiva, rannastest, näiteks luuletusi ja suvekohtadest ja siis on päris mere keskel ka üks luuletus, see on seal Estonia uppumiskohas. Ma lähengi kaardil sinna, see on Saara metsa randa luuletus sellisest kogumikust nagu Meide vasten, kui need ja terve luulekogumik räägibki sellest suurest õnnest tusest ja me oleme nüüd luulekaardile saanud ühe luuletuse sealt kogumikust ja paigutanudki sinna keset merd. Ja seda Kai Aareleid tõlkis nüüd hiljuti ka eesti keelde. Et see on ka päris huvitav ja traagiline tekst. Mis algab meile kõigile tuttava traagilise lausega Silja Europa, Estonia did you Koholmeid ei. Ja inglise keelt paistab, et on ka meie kaardil. Kas koostajatel on oma lemmikluuletajad ja lemmikluuletused ka? Muidugi, eks see ikka nii on, et mõned saavad lähedaseks, meid on talli luuletajaid ja tähendab palju tõlkijaid ja palju luuletajaid ja üks minu lemmikutest, kes on mulle lähedaseks saanud Maria Pärtna. Tema tekstidest on nüüd luulekaardil praegu ainult kolm teksti, aga mul on need töölaual, et ma tahaksin neid tõlkida veelgi rohkem. Maarjale on sellised teemad, mis pole nüüd veel Eestis väga populaarsed. Et luuletab keskkonnaprobleemidest ja inimese ja keskkonnasuhtest ja kliimamuutus on ka seal kuskil ridade vahel tema tekstides. Ja kuidas seda siis kaardile viia, see on küsimus. Me oleme Maarjaga ka arutanud, et kas neid üldse saab paigutada kuskile, sest need on nii globaalselt teemad. Aga samas see inimese ja keskkonnasuhe on selline, et seal tulevad ka konkreetsed kohad. Et loodan, et järgmine aasta saab siis luulekaart veel rikkamaks. Maria Pärtne luuletustest. Jõgi angervaks kahanemine on siiski seotud ühe ühe selge eestimaakohaga Emajõel. Ja ema ei öelda, ongi hästi-hästi palju luuletusi, et need kõige tihedamad kohad mulle tundub, luulekaardil on Emajõgi ja Tallinna balti jaam, et millegipärast nendest leidub palju luuletusi. Kivinenud faili idas väitsen, tere läbist kaarena. Elemen ja kaubungin, sülemen. Vedenlasi pinnan, Alda, Joen Pohjasta kajasta ela, inten, luida. Märgid, üksellicine, Jabali aina. Minagi olen osa taigen, eleven Vergostoa. Jõgi angervaks kahanemine sel talvel ei läinudki külmaks. Emajõepind on vaikne ja must öö kivine peegel. Aeglane noatera lõikab kõveralt läbi elu ja linnasüdamevee klaasja pinnalt jõe põhjast kumavad loomaluud tähenduslikud ja paljad. Minagi olen osa kõige elava võrgustikust. Minulgi tuleb end kord üleni tagasi anda. See on luuletus, mis kõnetab kõiki, mitte ainult Emajõe ääres, mitte ainult Eestis, vaid ka kogu Euroopas ja maailmas. Ja no ma loodan, et see on teema, mis hakkab inimesi järjest rohkem kõnetama. Nii, aga Balti jaam pidi olema see teine tähendusväärne koht Eestis ja see kõnetab luuletajaid hästi palju, asi on vist selles, et seal käibki selline pidev liikumine ja kõik erinevad inimgrupid on seal koos ja erinevaid saatusi on näha. Ja see ümbruskond on ka muutunud hästi palju viimaste aastate jooksul, et kui näiteks FPS-i mõnda varasemat luuletust lugeda, siis tundub, et see on praegu juba teine koht, et sinna see uus Balti Jaama turg tulnud kõrvale effessi varasem luuletus ja kes on FS FPS, eks eesti luuletaja nii lähemegi siis tema lehele. FS-il on näiteks üks selline luuletus, mis algab eesti keeles jaamahoone külmal pingil, et see on juba ta luulekogust tuum aastast 2004 ja seda on Hannu hoiti nendilkinud soome keelde juba 2009. Et see on hea näide luuletusest, mis tundubki juba natukene nagu vana. Et kui me praegu läheme sinna balti jaama, siis tunneme võib-olla ära, et seal on erinevad inimsaatused ja mõnel läheb hästi, mõnel halvemini, aga ikkagi sellest on tänapäeval saanud üsna trendikas koht. Mulle tundub, et see luuletus, mis ütleb näiteks, et ühe jalaga kodutu mees ja seintelt koorub värv, et see räägib veel sellest natuke vanemast Tallinnast mis on nüüd juba üle maalitud. Hästi lühike luuletus Efessil Tallinna vangil on ja sadama välista Uppejatena kümmet merel ja kirjeldabki vaaded, vangla ja sadamavahepeal. Väga lühidalt. Aga väga täpselt ja sinna saakski kohale minna ja vaadata, et kas luuletajal on õigus. Veel võib-olla mõni soome luuletaja? Nii meil on ka üks Tartu Soome luuletaja Heidi Iivarit, kes on meie kaardile ka hästi palju tõlkinud ja on meie töögrupis ka praegu aitab mul toimetada sellel kaardil ja Heidi Iivarit on hakanud luuletama nii soome kui ka eesti keeles. Et ta ise on Tartus nüüd juba kaua üle 10 aastaga isegi kauem elanud ja kuna ta nii palju suhtleb eesti keeles, et isegi juba mõtleb kohe peale eesti keeles, et siis tal tulevad luuletused vahepeal soome keeles vahepeal eesti keeles. Ja ongi hea küsimus, et kas ta siis on soome luuletaja või pigem äkki Tartu Soome luuletaja või kes ta on, aga luuletaja ja viiest ilule jah. Igatahes see meilanusega. Meid vaevanud kirjandusajaloos. Oi-oi, Soomes jällegi sama lugu Soome ja Rootsiga ja ja Soome ja Karjalaga. Aga häirilt tuleb nüüd luulekogu aasta alguses ja luulekaardile ja me oleme saanud juba mõnede teksti, aga võib-olla saame tulevikus ka rohkem. Heili elab Tartus ja talle väga loomulikult tulevad luuletustes sellised armsad kohad Emajõgi, muidugi ega Emajõest ei saa üle ega ümber Tartus elavad, peavad sellest ka luuletama. Aga siin on ka Tartu saiapood, sellise pealkirjaga luuletus ja kahvernerist on ka luuletus, et need on nii tore paigutada kaardi peale, kui on juba sellise pealkirjaga luuletus ja siis ma kujutan ette, kuidas näiteks turistid lähevad Gabe Vernerisse, mis on selline vana ja auväärne koht ja luulekaardil on ka luuletus selle koha kohta, et see mõte mulle hästi meeldib, et me saaksimegi pakkuda elamusi teksti deka inimestele, kes saavad siis päriselt kohale minna ja kohvi võtta. Seda luulekaarti on võimalik vaadata Eesti kaarti ja minna koha järgi, et ma tahan teada, mis luuletusi on kirjutatud Saaremaa kohta ja mis luuletasin kirjutatud too või balti jaama kohta. Ja praegu me oleme lähenenud saate teises pooles teistpidi, et luuletajate kaudu. Ja tõesti, ma vaatan siin luuletajaid, siin on Indrek Hirv, Mihkel Kaevats, Hanna Kangro. Aga siin on ka oma, märkan, et siin on ka luuletaja Adam kallen. Contra muidugi kontrast rääkimata, aga kallen. Ja halvenenud ka huvitav kuju, ta on Ameerikast pärit tulnud Eestisse ka juba vist üle 10 aasta tagasi ja leidnud kodusid. Ta tõlgib eesti kirjandust inglise keelde, aga ta on hästi mitmekesine inimene, et ka muusik ja esineb palju ja ta on hakanud nüüd ka eesti keeles luuletama või pigem haiku. Ta maheta kirjutab haikusid eesti keeles ja tal tuli kogumik välja, milles ta kirjutab Haapsalu kohta. Neid väikseid haikusid ja neid on soome keelde pannud. Ja noh, see on muidugi hästi armas, et, et on väikses linnas noh, need luuletused või haigud, algavadki tal väikses linnas ja siis räägitakse hetkel, mis seal toimub või pigem mitte toimub. Vahemärkusena ütlen, et seda, kuidas Adam kallen Eestisse sattus, saab kuulata ühest keele saate varasemast saatest. Aga see ongi just tore, et tõesti algavad luuletused väikses linnas ja ta on eesti eluga ikka väga kursis väikses linnas. Viimane rong käis just põlvkonna eest. Luuletus Haapsalust eesti luulekaart on täiesti ammendamatu, mulle tundub. Sellepärast peame me kuskil tegema, saate mõttes punkti panema ja kes võiks olla see luuletaja, kellega sa tahaksid seda saadet lõpetada, mitte luulekaarti lõpetada. No lähme veel Võrumaale tagasi, seal on üks hästi lühikene ja tore luuletus Jan Rahmani langi pääl, see on võru keeles kirjutatud teatud, ma olen seda soome keelde tõlkinud ja seal on ainult kolm rida. Kui seda kiiresti eesti keelde panna, siis oleks nii, et 60 aasta pärast ma tulen siia tagasi, siis siin on mets. Ja tegemist on lageraiega ja sellise vaatega ja kõikidele soomlastele ja eestlastele, see luuletus avaneb kohe, et seda on lihtne soome keelde panna ja ei pea väga seletama. Aga mul on huvitav kogemus selle luuletusega ühelt tõlkeseminaril Soomes, meil oli rahvusvaheline seltskond ka Saksamaalt inglisemaalt luuletaja, tõlkijad ja me huviga proovisime siis erinevaid luuletusi üksteise keelde panna ja siis mina proovisin aidata saksa luulet taial seda luuletust saksa keelde panna. Noh, kõigepealt seletasime ära, et mis langi pääl või lageraie üldse on. See oli veel lihtne asi ära seletada. No siis läksime selle luuletuse juurde, see filosoofiline mõte seal ka on enam-vähem äraseletatav. Aga mis saksa keelde luuletamisel oli probleemiks, oli see, et luuletaja küsis, et aga miks, miks see inimene on seal, miks ta läheb sinna, miks ta läheb seriaal ja ja sees üritasime pakkuda? No ei tea, äkki läks marju korjama või äkki seeni korjama või niisama jalutama vaatama. Ja aga kuidas ma siis panen, naase luuletus seda välja ei ütle, ta lihtsalt on seal nuia. Aga miks tuligi välja, et meil Eesti-Soome vahel on ikkagi suhteliselt lihtne neid mõtteid jagada? Et meie maailmavaade on suht sama, et ka võru keeles kirja pandud luuletus avaneb soomlasele üsna hästi. Aga kui me kaugemale läheme isegi nii lähedale nagu Saksamaale, siis on juba teine teema. Selle mõttega on meil ilusti lõpetada tänast saadet eesti luulekaardist veel kord kuulajate jaoks, kust Eesti kuulaja, mis aadressil ta leiab üles selle luulekaardi Luulekaardilehele saab minna viron, runo karta punkt-Fi, aga ma loodan, et kui eesti keeles toksida googlesse eesti luulekaart, siis võib-olla mõni leht ikkagi juhatab kohale. Aitäh Anninalyokoi eesti luulekaardi viron, runo, kardan koostaja ja algataja. Aitäh kutsumast. Ja soovin jõudu ja edu, et sinna kaardi peale saaks ikka. Kas saaks kõik Eesti kohad. No vähemalt loodan, et need kõige väiksemad kohad leiaksid ka teeluulekaardile. Ja keelesaate kodulehele paneme üles ka lingi sellele luulekaardile, siis on lihtsam aitäh. Kõike head kuulmiseni.