Vagula ja ma olen Sten Teppan ja kutsun sind kaasa elama reisile minevikku kus meiega on pardal kauaaegne kaugsõidukapten, Peedu kass ja kapteni poeg, muusik Peedu kass, sündinud ja elanud merele lähedal, puudus kapten kassil otsene kokkupuude laevandusega. Siiski soovis ta juba varateismelisena merekooli, millele ema poisi väikese kasvu tõttu aga käe ette pani. Ometi sai unistus teoks. Poeg Peedu kass on koolivaheaegadel ka isaga merd kündnud, ent otsustavad valikud kujunesid hoopis muudeks. Kõigepealt ekstreemsport, mille kriipsutas läbi raske kukkumine ja selgroomurd. Seejärel aga muusika, tänu millele tunneme teda hästi nii džässi kui ka rokimaastikult. Tuletame meelde mõned olulised verstapostid lapse- ja nooruspõlvest ehk mõne õppe tunnigi, mis on aidanud jõuda siia, kus me praegu oleme. Soovin kõigile head kuulamist. Peedu tere tulemast vikerraadiosse. Tere ja, ja Peedu noorem, tere tulemast. Tere. Tänan jälle juhus niisugune, kus mõlemad saatekülalised on ühe ja sama nimega nii ees- kui perekonnanimega. Mis paneb mind alati mõtlema ja kaasa elama, et kui te mõtlete Peedu ajas tagasi ja oli tarvis pojale nimi panna, siis kuskohast see initsiatiiv tuli, et kas see on niisugune isa väikene kinnisidee, et poiss peab kindlasti sama nimega käima ringi nagu isa, et oleks ikka keerulisem, kui keegi Peedu hõikab, et kumba siis silmas peetakse, kuidas see nime asi omal ajal niimoodi lahenes? No absoluutselt minu poolt ei olnud mingisugust ponnistest maalin vastu, tegelikult, aga abikaasa testis rusikad püsti ja ütles, et poja nimi peab olema p. Tühja. Mulle pole oma nimi nagu meeldinud, terve eluaeg. Isegi vanemate käest küsisin, et miks te mulle Peedu panite. Kuidas sina, Peedu noorem, oma nimega ja ühtlasi siis isanimega läbi oled saanud, et kui ma oletan, et see teinekord tekitab segadust ja võib üsna kiuslikuna kohati tunduda isegi kuidas päriselt siis? Põhikooli lõpus keskkooli alguses olin selline hakkajame arvutikasutaja selline IT-poiss siis siis mind jubedalt häiris, kui lehes oli ilmunud üks karikatuur, kus sisekarikatuuri kaks traktoristi kusagile kündnud mingitesse kaablitesse sisse, siis selle karikatuuri pealkiri oli, et Aadu ja Peedu häkkisid internetti sisse. Et siis ma saan aru, Peedu on niisugune maamehe nimi ja mina olen linnapoiss, et et siis võib-olla korraks nagu läks, ajas harja punaseks, aga praegu ma selle peale mõtlen. Aga muidu on sul olnud lapse või, või nooruspõlves hüüdnimi, kas sind kodus hõigati üldse Peeduks, et äkki oli mingi teine asendusvariant, et ei saa ka segamini, ei läheks. Eks kui natuke sellise mesisema häälega ema hüüdis, siis tavaliselt see tähendab ikka mind ja natukene kurjema häälega, siis tavalist isa pidi ennast lahkama, liigutama ja suguvõsas on meil siiamaani on ikkagi kombeks, et mina olen ikkagi see väike Peedu, kuigi ma tänaseks olen kasu poolest idast peajagu pikem, aga endiselt väike Peedu ja minu isa on suur Peedu. Ole hea, Peedu, kirjelda mõne lausega, siin saate alguses kohe oma lähikondsete oma perekonnaring ära. Kes olid lisaks emale-isale veel sellised inimesed lähikonnas, kes. Hakkasid kuidagi sinu valikuid, tegemisi, ja ma olen siis lähikondsetest või lähiperekonnast kõige noorem, kõige viimane laps üles kasvades oli siis meiega veel koos minu ema poolt siis poolude Kati kes on minust seitse aastat vanem. Ja põhimõtteliselt neljakesi me kasvasime sellise, kuni ütleme siis ülikooli eani, kuigi kati siis, kuna nii palju vanem, siis tema kolis juba varem majapidamisest välja. Aga minu vanemad poole, et siis kaija ja Anne, kes on siis isa esimesest kooselust, noh, nemad on minust kõvasti vanemad, nad võiks põhimõtteliselt juba vaata mulle ema eest olla oma vanuse poolest. Vanusevahet silmas pidades maletan sa pigem olid ikkagi nii-öelda ise sirgu ja et vaevalt et sul seitse aastat vanemast poolu eest ka nii palju seal olenes midagi, et tema ajas juba oma asju ja. Eks ta kindlasti ajas ja et võib-olla küll öelda, et, et ma sain seda nagu üksik lapse kasvatust küll, et, et eks mind poputati ja anti võib-olla rohkem andeks, kui kui mõnele teisele antakse. Muide, kas sinu poisikesepõlve unistuste juurde kuulus ka töö merel? Suisa amet on ikka väga aukartust äratav ja väga kihvt asi isenesest. Kindlasti head mõtted olid mingi aeg ja oligi vahe, tundus väga selline eriline ja teistsugune ja Augar, kus ja nagu heas mõttes teadmatus selle erialaosas nagu valitses. Ja ikka oli muidugi põnev mõelda sellise meremehe ameti sellise romantilise külje peale, et et noh, käia avastamata maadel või avastamata kohtades näha uusi kohti, uusi inimesi uusi paiku. Samal ajal aga kuidagi see noh, ütleme nagu täpselt, kui sa loed seda raamatust, loed seda pikka üksildust, siis see mõjub kõik väga sellise romantilise ilusana. Aga mul avanes kahel suvel siis kooliajal võimalus olla isaga kaasas laevas saada üldse nagu välismaale ja, ja teistpidi olla ka noh, kolm kuud sellises ainult meeste keskkonnas olla ainuke laps seal kindlasti, aga palju avardas seda silmaringi. Aga sel hetkel noh ikkagi see koduigatsus, mis ühel hetkel isegi nagu sisse lõi, tegi selgeks, et, et see amet on ikka väga karm amet selle koha pealt, aga ära jõudsid saarele, kus põhimõtteliselt ikka Euroopa jõudsime kõik läbi seilata koos isaga. Palju Madalmaades noh, Läänemere tõesti kõvasti. Aga noh, kuna tollel ajal siis isa sõitis kaubalaevadele suhted, elamus tüüpiline marsruut võis olla seal näiteks Klaipeda, Rotterdam. Kus me käisime Liverpoolis, käisime kooli pintsaku, tõime Liverpoolis ja tal ei olnud pintsakut. Ei jäänud midagi üle meile müüdud, siin kuskil poistlaste pintsakud ja siis tõime Liverpoolist. Jõudsime Tallinnasse 31. augustil õhtul kell 12. Bee tuleks hommikukool siis uue pintsak, ma ei mäleta, ostsime kaks tükki sinise musta kummaga, sa läksid, Ma ei mäleta, ei mäleta, aga ma vaatan juba uhke. Kuidas niisugune valik sündis, kunagi meremehe ameti valik? Vot ei tea isegi. Oli loetud palju raamatuid, muidugi. Must kapten, kõik lehed olid ükshaaval raamatut nii aja loetud. Enne tuli lehed järjekorda panna ja igasugune köide oli kadunud, juba lugeda see palju ja meri olil suhteliselt lähedal ka seal kuus-seitse kilomeetrit meie kodust ja suvel sai teda ikka vaatamas käia. Ja see kadu oli. Kodu oli Virumaal ja leganuselt olen pärit, aga isa ehitas maja püssi. Hakkas ehitama enne sõda ja lõpetas siis sõja ajal. Nii et majja Me kolisime 43. aastal sinna. Te olete sündinud augustis 39 aasta ning paar päeva peale ning siis Nõukogude Liit annekteeris Eesti, kus kohas ta teie päris esimesed mälupildid tekivad, kas kolimise asi on juba meeles? Olime see asi on meeles, mul on ennegi asju meeles. 41. aastal paljud ei uskunud seda. Suvel me olime seal oma maja keldris, Me elasime Lüganuse pangamajas. Isal oli seal väike kauplus, töökoda ja teisel pool jõge oli kirik. Venelased olid nagu välja läinud ja sakslased poldril sisse tulnud. Kohalikud kommunistid panid kirikule tule otsa. Meil on niisugune kõrvalhoone kõrvalhoones oli suurt kivikelder paekivist. Kas kahe meetri kõrgune vundament? Kui ma hiljem rääkisin, vaadati nii, et kuule, mees, mis sai arutanud. Aga ma mäletan, et seal oli isal oli treipink sinna toodud ta oli sealt töökojast ära võtnud ja see oli höövellaastude sees. Ja siis ema õde oli ka meiega koos seal keldris, emal oli ema, oli Lügamiselt pärit õde, ema õde oli ka Erna tädi, sa mäletad? See kinnitas, et tõepoolest treipink oli ka seal keldris, siis nad jäid uskuma. Vot see aegseid pommitamise, neid momente ja need on hästi meeles, see kolimine ka veel, mäletan, kui me läksime sealt Lügalaselt isa jalgratta peal, mina istusin taga, aga õde Tiiu oli kaks aastat minust noorem, tema istu sees. Jalgrattakorvis. Isal oli pruun mantel seljas, ema tegi mulle keskkoolis sellest veel sellise lõnguse jope, mäletan lukkudega kuskil üheksandas või kümnendas klassis languse jope, no vanasti kutsuti neid ja ema tegi meile kõik riided selga ja isa tegi jalanõud ja isal ei olnud noor, noorpõlves kingsepa õpilane. Ta tegi mulle kaks paari. Suusasaapaid on teinud. Rääkige oma ema ja isa taustast. Mis inimesed nemad olid, millega siis tegelesid, kui, kui sai millegagi tegeleda parasjagu? No ema oli põlisest küla perest pärit ja isa oli Narvas sündinud. Isa sai neli aastat koolis käia ja siis algas esimene maailmasõda. Pärast sõda, ta sattus Tallinnasse, isa täditütar elas siin. Aga isa töötas Tallinnas kuskil jalgrattapoes Bachi poes, aga ta oli veel kuskil Leetbergi juures ka, tööd on siis üks nendest ütles, et kuule, et otsi omale Eestis mingi koht, kus saaks meiega kaupa müüa. Ja tema leidis sealt Lüganusel sellise koha, just nii, et rongiga saadeti siis jalgrattad ja raadiod sinna, isa müüs maha. Ta kuskil 38. siis leidis omale sealt külatüdruku ja võttis naiseks. Ja noh, mina olin siis esimene laps. Aga siis oli veel peale, mind oli Velgaks õde. Ja peale seda siis oli veel kaks venda ja kaks õde. Vennad surid noorelt, mõlemad tulid 46 ja 47. Ühel ajal seal ämmaemand mingisuguse avapuudel isegi ja see sai veremürgituse, teine lihtsalt oli enamikul ema kõrval surnud kahenädalaselt. Pärast oli veel kaks õde, nii et neid oli kokku seitse, aga viis kasvasid üles. Praegu neli veel alles. Kui sõjaga seotud asjad selja taha jäid siis kas teil nii-öelda poisikese Koerusteks aega oli? Ma tegelikult sihuke pättide hulka ei kuulunud, ausalt, kohalike kaakide hulka, nagu praegu on moes öelda. Aga ükskord oli sihuke, Moes olid sellised vibupüssid, ammud soonega lauast tehti püssikujuline soone sees jooksis sihuke pisike nool kummiga vinnas, viinasid selle üles, eks ole, ja siis oli sinna trikel kombineeritud ja ehiti lasti märg, ehkki kooli ümber oli suur park, pargis oli kõlakoda, aga seda ei kasutanud enam keegi, seal olidki need poolkatustel juba ära ammu ja suured poisid võtsid sealt laudu ja müüsid väikestele. Me läksime koduteelt sealt läbi ja mina ostsin ka ühe jupi. Me olime vist kolme või nelja või viiekesi, terve pundiga tulime. Oligi algklassides käisimegi pundiga, sellepärast et koolis oli veel esimesed neli klassi, oli veel, kus käisid venelased, püssielektrijaamas, töötas palju venelasi, pärast sõda olid siia tulnud ja ja no eesti kool oli sealt esimesest kuni seitsmenda nii vahetevahel oli madinat seal omavahel ja eriti just koduteel ja nii, kus siis nagu on, tavaliselt hommikul üksi läksid, aga pundiga sai tagasi tulla. Minul oli see laud kaenlas, juba läksime koju, pool. Teisel poisil ka. Äkki tuli külanõukogu esimees jalgrattaga, kurat püüdis keegi uksed laiali, aga meie emmeselt koperdama ja meid nabiti kinni. No ja siis kutsuti isa valda või vallamajas oli külanõukogu. Maksis sõlmedest kolm rubla vist trahvis selle lauajupi eest. Suuremate klasside poisid müüsid meile kui nad. Aga no mina sain ikka nahatee kätte. Juttu ei olnud, pääld ei olnud ja isa ise rääkis, et nendel oli seal minu isal oli olnud siis kuskil seal peres 10 lapse ringis. Siis oli laupäeval seal lastele keretäit kätte antud nädal aega, siis olid kõik rahulikud ja vaiksed. Aga mina arvan ise. Ei tea, ma võin ka eksida, aga lihtrahva ellujäämiseks oli vaja alandlikkust. Kõik need kuked ja pullid, ütleme ja sellised rusikaliigutajad ja need lõpetasid tegelikult. Et ellujäämiseks pidid, pidid kogutama midagi üle sulle jäänud. Ma mäletan, et see vanavanaisa oli suur mees ehitas ukse kõrgemad ukse augud, kui oli lubatud. See maja on muide alles praegu 1906 tehtud. Ta pidi seal põlvi kaapima. Kui me räägime kodustest tegemistest, siis proovige seda argielu natukene meenutada, et kas teil olid kodus mingisugused ülesanded, kohustused, mida ema isa ootasid või või kuidas see pereelu teie moodi toimus, siis neljakümnendatel aastatel? Iga jumala päev tuli midagi teha, isa läks tööle, luges ette, et need, need, need asjad ja puude saagimine ja lõhkumine, see oli minule vee toomine kaevust. Kaev oli küll lähedal. Meil oli lehm, isa vahetas peale seda jalgratta vastu, said lehma, siis ehitati laut, seal olid siis veel peale lehma, oli siga või kaks. Ja lauda pööningul oli kanala. Ja siis, kui me ehitasime maakeldri, siis isa oma sõbraga ladusid kivi, mina tegin segu. No sinna seda segu ikka läks, terve suvelehmaga karjas käidud, kui õhtu pool käisin koolis, olin hommiku pool lehmaga väljas. Kõigil olid lehmad sel ajal lehm andis piima ja võid pool hektarit oli meil maad, siis meil õunapuid ja kõik asjad kasvasid aias. Tubakapeenrad olid kammides, ei saali suitsumees, kõik suitsetasid sel ajal kõik mehed. Missugused olid teie ja teie sõprade unistused sel ajal, kui te hakkasite juba kaela kandma ja koolis sai ka üksjagu aastaid käidud, ma lihtsalt püüan mõelda ennast nendesse oludesse siis sõjajärgsesse aega ja kui selge oli, mida oma eluga peale hakata, siis kui kool tehtud, saab käidud. Peale seitsmendat klassi ma tahtsin Tallinna merekooli tulla, aga ema ei lubanud. Olin väikest kasvu ka tõepoolest, kasvasin välja kuskil kümnendas klassis, 10. 11. vahel. Te olite hea poisse, kuulasid tema sõnad. No arvata võib jah, ja, ja siis mul oli dokumenditki sisse antud. Ta masseeris mind nii kaua ja kuidagi ema tahtis, et ma saaks kirikuõpetajaks. Mina muidugi ei mõelnud selle peale, et see oli minu jaoks ka kirikus, ma olin küll käinud vanaemaga, sai käia ja emaga ja isaga vahel lihavõtte ajal ja kirikuõpetaja, eks ma saada ei tahtnud, muidugi. Meie alevi poiss Tallinnas on selline kool, kus hakati laevaradist välja õpetama ja ja augusti keskpaik oli juba, kui ma oma dokumendid kätte sain. Isa ütles ka, et keskhariduseta jaksa mulle anda, aga rohkem ei ole võimalik, et vaatan ise, mis edasi sõnad ja. Siin oli kaks aastat. Ma käisin ära, siis õppisin siin tüürimeheks. Laevajuhiks. Kui te sattusite, siis juba õppinud noore mehena merele ja ookeanile, kus te varem üldse merele olite käinud või? Praktika ajal koolis esimese teise kursuse vahel. Päriselt te saite merega tuttavaks ikkagi alles kooli ajal, et teil ei olnud poisikesest peast mingisuguseid teadmisi, et mis tunne seal vee peal isegi on. Niipalju kui raamatust raamatutest lugenud ja oli vaja maailma näha. Seal see oli, selle asja nimi. Isal oli eestiaegne atlas, see ma õppisin sealt lugema atlasest ja maailm oli minu selge juba selleks ajaks, kui ma kooli läksin. Ja koolis sattus kätte selline raamatute sari nagu maailm ja mõnda sisuliselt niisugune väga hea geograafiaraamat, piltidega ja põnev ja, ja ütleme see laia maailma, eks see oli see, mis kannustas. Võttes arvesse teie töö eripära ja meremeeste töö eripära üleüldse, mis tähendab kuude, võib-olla vahel isegi vaid aastate kaupa kodust eemal olemist siis kas see on niisugune kaalumise koht ka, et kuidas see aitab lähedaste inimestega suhteid hoida ja Te ei näe lapsi pikka aega tulete tagasi, siis äkki on õhus isegi küsimus, kas nad mäletavad, missugune ise isa välja nägi või tunnevad ära sadamas või see kuulub mingil moel nii-öelda elukutse miinuste või paratamatuste hulka, et nii on, millega tuleb leppida? Paratamatus ka? Aga aga üldiselt ma pean ütlema, et töö on ikkagi väga huvitav, iseenesest. Seal ükski hetk ei kordub, kogu aeg on midagi uut. Kälimees kunagi küsis, et kuule, kuidas kurat, sa saad merele minna ilusa naise kõrvalt, lapsed siin ja. Aga ta ise töötas, Ilmarises, oli tehnoloog. Ma ei saa kurat, eluaeg ühte mutrit teha. Olime väikselt lüpsis. Eks seegi on mingi kiiks, on ka kuskil? Kui ma vaatan, sündisin, siis sa tegid päris pikki reisija, sa tegid seal peaaegu mõnda kaheksa kuud, olid, olid ära ja siis nad kogu aeg, mida vanemaks ma sain, seda lühemaks läksid, et siis pikka aega vist oli selline graafik neli kuud merel neli kuud kodus. Seda mäletan ka nagu selgesti väga täiesti päris väiksena siis noh, kui sa peaaegu aastaks läksidki ära ja siis tagasi, noh oligi, ma jätan kodus nagu emaga rääkisime sellest isa tagasitulemisest, aga noh, see isa oligi selline siis sel hetkel selline noh, mingi müstiline olend, kellest sa tead, aga keda täpselt ei mäleta ja siis mäletada kuskil sadamakai ääres seismist ja noh siis umbes ema kaugelt näed seal see on su isa, kes sealt tuleb ja siis ma ikkagi ikkagi hirmus ikkagi läksin. Ema taha peitu, et ühtepidi tohutu ootus, aga selline nagu noh, segadus ka, et milline sa mu papa on. Ja, ja noh, muidugi siis kui isal algas maal oleku periood, siis siis ema vastu igasugune huvi kadus, siis oli nagu isa täiesti number üks ja kõiki asju oli vaja koos isaga teha ja isa oli kogu aeg olemas, et seal koos midagi meisterdada, midagi parandada, kuskil käia või siis vastupidi, muidugi, kui sa läksid merele ära, siis olid nagu noh siis laenud nagu nii-öelda ema laps täielik, et siis väga huvitav jah, oli muidugi seda pöialt hoida või nagu sammu pidada isa, nende reisidega, kus ta parasjagu on, et ja noh, väike poiss seda geograafiat ei adu. Et kas sa oled parasjagu kuskil poola sadamas või, või kuskil India ookeanis, et sellest seda vahet tegelikult ju ei tajunud, eks hilisemas eas need reisid jäid, sul jäid nagu lühemaks. Ma mäletan, et oli selline elevus, et lähinädalatel peaks isa laev tulema kuskile Lätti või Leetu sadamasse, et äkki proovime autoga minna külla ja, ja õnnestunud näha ja tollel enne mobiiltelefone, et kogu see logistika ja kõik see oli ju uskumatu, kui millisel tasemel või noh, seda ei olnudki, lihtsalt teati, et umbes selles vahemikus, kui ilm on hea, siis laev peaks jõudma Liepajasse näiteks või? Laeva nime teadsime, aga siis ikka käidi koputati ustele, küsiti, et kas morskoi viis nimeline laev on, on parasjagu seejuures või siis mõni kehitas õlgu, nüüd sai, et ei ole siin, aga hoopis siin kai number 43, et minge otsige siit ja. Ma saan aru, see on teie töö ja teil on kirg olnud muu maailma vastu. Aga öelge, kuidas teie enda sees seda igatsust kodu ja lähedaste järele summutasite kui ikkagi mitu kuud olla eemal ja hakkab närima. No ma mainisin, siin korrad maksti ainult kala eest, eks ole, ma kala 32 aastat töötasin, kaadravad seal teine kirik nagu jaht, eks ole. See, mis rõõmu tekitas, oli 70 tonnine traal. Vähem oli siis, või siis juba sülitasid. Kakstraali päevased kuskil seal viimased otsad vaikses ookeanis, seitsmekümnetonnist oleks võinud rohkem võtta, aga siis läheb see kalal nii pehmeks, et ta läheb teise sorti. See konsistents läheb kehvaks, nii et 70 tonniga võtame, sealt võtsime no ja kirjad ja muud midagi, see aeg lendas lihtsalt. Kirjad need, mis olid varem siis kaasa saadud või Kirjutasime kogu aeg kuidagi, kirjavahetus käis kogu aeg. Laev läks a-, viis, teine tuli, eks ole, seal oli kuskil pundis, oli kuskil 100 laevaga, püüdsid kalu seal, ütleme nii, et raadioside oli omavahel olemas. Kuskil kuus, 70 kindlalt gruppides. Transportlaevad vedasid kalad teid kütust, eks ole, ja niisugust asja nii, et kirjavahetus käis. Pakkide viisi, on need kirju kirjutatud ja. Kas see, et teie sattusite niimodi võrdlemisi harva koju, tähendas seda, et teie lisana oli lasteaia ja eriti siis Peedu suhtes leebem hoiak, et kui te olete palju kodust ära, siis polegi justkui moraalset õigust tulla koju nii-öelda korda nõudma või, või üldse midagi nõudma ja karistamiseni välja. Selle ma tegin endale selgeks aed, füüsilist karistust, maalastele idee tegelikult ja sina vist ühe korra said? Teenitult ja. No hästi, kergelt. Selle loo räägib lihtsalt moe pärast. Põhimõtteliselt ikkagi ähvardasin oma vanemat õde ikkagi nagu maha lüüa, Stad Talebi, äge nagu närvi närvi ajanud ja ajasin kööginoaga õde mööda korterit taga. Ei saa, ma kuulsin, kui sa karjusid, et ma tapan su. Ma ei tea, mis ta sulle tegi, kurat küll, ma ei tea, suuremad, ikka terroriseerivad väiksemaid, eks nad väiksed ja provotseerivad käega, sest nad kaebamas käivad kogu aeg, eks ole, ja igasuguseid asju teevad. Kuidas ta pilli poole vaikselt ja muusika poole nihkuma hakkas, kelle teene või töö see oli, et kas teiega siga seal mingil moel mängus on? Minu käsi ei aidanud millegipärast ja ikkagi püüdsin. Omal ajal sai nagu mängitud ka ise ja kuigi palju keskkoolis oli meil oma klassivend oli ja kohalikus klubis mängisin klarnetit. Ja muusikat oli meil kodus kõvasti. Aga Peedul ei olnud huvi, eriti arvutis oli ta küll jalgupidi pea pidi. Väga nagu hämaralt mäletan, aga olid mingid olukorrad, kus siis ütleme, kas mäletan, käisime suvelaagris, kus tegime talutöid ja taluasju, kuna selline oli selline muusika keskne seltskond koos siis mängitigi nagu pilli ja ja noh, vähem pillimeestele anti sellised lihtsamad jauram anti kätte või midagi sellist, mida sa ei seal taguda ja aga mina isegi vist kuidagi vist sain isegi Kustiline kitarr anti mulle. Kuidagi näppida, ma ei mäleta, et selles osas otseselt tol hetkel mingi huvi oli olnud, aga aga noh, kui sa pärast seda laagrit küsisid selle laagri juhendaja käest, kes tegelikult oli pilliõpetaja, tema oli öeldud. Ei, ta jääb kohe hätta, et ei ole vaja ikkagi nagu ja võib-olla siis klassikalise muusikahariduse mõistes ma juba olin nagu liiga vana, et, et saada nagu minna laste muusikakooli ja ja tehase hästi stereotüüpne sisse, muuskus kasvamise teekond läbi, et sa hakkad kui aastat hakkad klaverit viiulit harjutama ja siis ta 21 aastaselt oled Estonia kontserdilaval solist või siis mängid orkestris, et sellest rongist ma olin nagu kindlasti nagu maha jäänud. Sa rääkisid sütitavalt mingitest muusikutest mingitest kontsertidest, mingitest bändidest. Kuidas sa seda rääkisid, sa pane alati kuulama, et kui need esimesed sellised staadionikontserdid jõudsid Eestisse, mäletan 96 olise Bryan Adams ja 97 Jackson ja Rolling Stones ja siis noh isa teises selle eest, et, et ükskõik mis perekonna rahaline seis ka ei ole kogu perega tuleks sinna kohale minna. Ja noh, tolle aja mõistes see oli nagu meeles mitu meeletu raha ema veel ka tal juures kiusatus kaetud oh kuule hulluks olema. Et millega me tegeleme, aga isa ütles, et ei, tuleb minna, et see on nagu oluline asi ja see on äge asi. Ja pärast kõike nagu sõime oma sõnu, et see oligi nagu tohutu äge ja tohutult sütitas ja noh, võib-olla siiamaani arvan, et see, see Mayfield, Jacksoni kontsert 97 aasta oli selline minu jaoks tohutu tähtsusega, et see, see on mingisugune energia või seal mingisugune laks, mis sealt, mis sealt tuli, sellest kogu sellest showst ikkagi noh, nagu väga raputas see, et kuidagi see pillimäng lõpuks nagu tuli ka tohutult juhuslik, tohutult juhuslik, et lihtsalt semud ütles, et nemad, bänd ja lahedamad pillid on juba ära võetud, et, et aga noh, keegi tahab seal seda passiga tõristama, et et Peedu, et basskitarr on kõige lihtsam pill, et neli keelt ja üks korraga, et iga loll saab sellega hakkama, et see oli see, minu, see start. Kui ma lõpuks otsa kooli läksin, ma olin pilli mänginud kolm aastat, mis on tegelikult naeruväärselt lühike aeg selle nagu pagasi pealt otsustada ära, et ma nüüd tahan olla nagu muusik, ongi selline julge või suur samm. Eks ma äike natukene togisin peetud sinnapoole. Siis, kui sa oma selgroo murdsid, siis ta ei saanud enam sporti teha ja. Isa mainis siin selgroo murdmist. Kõlab nagu üks otsustava kaaluga sündmus sinu elus. Oli küll ja kümnendas klassis huvitusin igasugustest ekstreemspordi valdkonda minevatest asjadest ja üks asi, millega ma tõsisemalt tegelesime, lumelauasõit, püüdsin nendel kohalikel võistlustel käia ja hüpata ja teha trikke ja mis aastatel see oli? See oli siis 2002, kui see juhtus, 2003, oli 23 ja käin ehk siis 11 klass. Sport on mind alati nagu sütitanud, aga ma ei ole võib-olla loomu poolest spordis selline võitja tüüpi või siis selline. No ütleme, et siis mul on nagu mõnes muus kohas antud kui spordis. Et nooremana püüdsin ikkagi poistega jalgpalli mängida, aga ega ma suuremas jalgpallur pole kunagi olnud. Ma nägin, kus ööd lõid värava. Ja ükskord. See jääb hästi meelde aga noh siis ka lumelauas ka, et, et mind väga sütitas ja noh, muidugi eriti meeldis ikkagi vaadata, kuidas teised sõidavad ja vaadata neid videosid ja noh, see kuidagi tundus nagu lahe. Selgroojuttu mõte on see, et eks ma siis pingutasin üle või hindasin oma oskusi paremateks, kui nad olid ja noh, tegelikult Ma ei olnud eriti akrobaatiline või selline plastiline ja ei suutnud ennast ümber oma telje keerutada ja nii edasi kahemeetrised, tee sõltusid lumelauaga, need on poolteist pikalt, et kes lume lautorid juhtus, see, mis juhtus siis see, et läksin siis kuutse mäele ühele võistlusele ja. Ta hüppekad natukene muudetud ja hoovõtualaga natukene muudetud ja see oli päeva esimene hüpe sellest hüppest, kus ma olin sadu kordi, aga no 100 korda ikka hüpanud, ennem. Läksin liiga suure hooga sinna peale ja kuna selle siis äratõukekoha nagu sa raadiuse nurka nagu järsemaks, siis ma ei osanud arvestada, kuidas ta mind siis nagu seal õhus nagu viskab, aga viskas kohe nagu jalad taeva poole pea kuklasse ja kui su silmade Ta on ühel hetkel ainult nagu taevas, ehk et sa mitte kuskilt otsast ei näe nagu maad sul, see tasakaaluelement peab ka nagu seisma, et sa ei oska kuhugi poole ennast liigutada, ehk ma tegelikult noh, jäin nagu lukku ja tegin päeva kõige suurema õhulennu, kuna mul oli liiga palju hoogu, ehk kukkusin veel nagu lendasin veel maandumisest kaugemale pea ees kägarasse, lumelauasõit, sellise taskunoast kukkusin niimoodi, noh, käivad niimoodi, jalad käivad üle pea kukkumise hetkel siis selgroog on see, mis seal, mis vahel siis kannatab. Tagajärjeks kolm Seedrolli murtud ja kuu aega haiglas, väga tõsised operatsioonid. Täna võiks olla mingit pidi, et selline õpetlik jah, väga õpetlikke nagu vajalik pauk, et sellised mingisugused väärtushinnangud, elu osas või tõekspidamised said, nagu ütleme, et seal haiglavoodis oli, oli piisavalt aega järele mõelda oma valikute üle. Siin me peame natuke täpsustama, minu esimene tähelepanek on see, et et kokkuvõttes ju tegelikult vedas, kui viga ei saanud ja sul on jalad all seda absoluutselt. Aga kui sa räägid väärtushinnangutest, mida sa silmas pead täpselt, mille sa siis nüüd ümber hindasid, et lihtsalt jätsid ühe spordi maha ja otsisid elus uue sihi. Või laud on alles lumelaadal alles ja eriti ei taha oled käinud ka lauad, koerad, aga noh, ütleb, et ei hüppa või püüa saltosid teha. Lumelauaga enam, aga noh, need väärtushinnangud, et ütleme siis, et ei pea iga jaa populaarsema trendiga kaasa minema kaasa jooksma, eks ma selles mõttes kindlasti oli nagu tuulelipp sel ajal, et moealali moeala täpselt ja need asjad, millega ikkagi nagu noh, need populaarsemad poisid klassis ikkagi tegelesid, ma tahtsin tegelikult ka nende asjadega tegeleda ja, või noh, ma tahtsin need asjad hea olla. Haiglast välja tulles kuidagi nagu siis pärast nagu tavaellu integreeruda see noh, see oli ikka tükk tegu, et ei tohtinud kolm kuud pärast operatsiooni tahtnud istuda, tohtis ainult seista või lamada põlvili, olla põlvili, põlvili ja püsti, just, et see oli päris nagu keeruline. Noh, ma olin selline kohe nagu noor vanainimene seal seal keskkooli viimastes klassides, kui keegi teised tahtsid nagu pidutseda reede õhtul välja minna või siis kuskilt sealt mingit koerust teha siis minna, kui sa kohe ei huvitanud automaatselt, et nagu mul oli kuidagi sellest suva. Kui me räägime veel lapsepõlveaastatest ja, ja kooliperiood, siis kas see kuidagi Peedu kujundas sinu käitumist ka, et isa oli tihti kodust ära kontrolli selle võrra vähem, eks, kui on üks vanem kodus. Kas sul sellega seoses tekib mingisugust emotsiooni, vanu aegu? Igatahes see võis olla siis põhikooli lõpp, keskkooli algus oli periood, kus ema leidis tööd, Hiiumaal oli see emafirma, kolis Hiiumaale, kus ta töötas ja ja ja siis olid ajad, kus sina oled merel. Ja ema oli Hiiumaal, et siis tegelikult, et õde oli piisavalt vana, et teda eriti kodus näha, polnd, see oli küll selline oluline, said proovida, kuidas on nagu elada omaette. Imelik öelda, aga jube lahe oli kõik tunnustega väga hästi kontrolli all olevat, vaata need ikkagi, koolitööd olid tehtud, kodu oli koristatud, midagi nagu laiali ei olnud, tekkis selge rutiin, kuidas asjad käivad, teadsid emast nädalat tagasi mingid suuremad asjad ära või teeb mingit toitu pikemaks ajaks või mingid muud perekondlikud tegevused käia kuskil poes ja nii edasi. Keskkoolis täiesti oli näha, rääkisid nagu välja selle, et noh, ma lähen talle koju, et mul ei ole kedagi kodus ja homme ka ei tule, sest et kõik need imestunud näod ja sellised silmad, mis lõid särama klassivendade nägudes, nii Peedu, et nüüd on sinuga olnud pidu täna õhtul, et sa ise veel ei tea seda aga kohale no põhimõtteliselt ostame noh, vägijooki ja nii edasi ja nii ta läheb. Tegite siis vene peo ikka ka vä? Ma ausalt öeldes ei mäleta, tõesti, ei mäleta. Pigem ei teinud. Te olete päris suure ajavahega saanud isaks. Kas te olete Peedu kunagi niimoodi mõelnud, et kui poeg Peedu sündis, et siis juba kuidagi vanemas eas isa olla lihtsam natukene varasemate kogemuste arvelt te ise võib-olla rahulikumaks muutunud või, või ikkagi seda kogemust ja teadmist nii palju juurde tulnud, et et see kõik muudab olukorra teistsuguseks. Kui olla isa näiteks ma ei tea, 20 viieselt või midagi sellist. Ma ei arva nii. Minu meelest on väga tore lastega koos kasvada ja areneda. Ma tundsin, et see vahe on liiga pikk. Meie vahel teie ehk kahe Peedu vahel kahe peegli vahel ja kui Peedo sündis, siis te olite, kui vana. Ma olin 46 muidugi noorest peast, ma olin ka tihtilugu oma isa peale tige ja vihane ja mõtlesin, et ta ei tee õigeid asju näiteks. Aga kuskil neljakümneselt natuke vanemalt ma avastasin, et Ma teen täpselt neid samu asju, mis minu isa tegija. Mina sündisin siis ta oli 36 ja 30 viieselt abiellus ja teised lapsed olid ju kõik siis veel hiljem. Mida nooremalt sa lapse saad, seda parem. Mis te silmas peate, et et olite juba liiga vana, justkui selleks, et mängida palli või midagi? Ja mitte üksi palli, aga muid asju ka. Tänapäeval seal 46 vanuses isaks saamine ei ole iseenesest mingisugune eri asi mu meelest 40 viieselt viiekümneselt täiesti rahulikult. 14 aasta pärast sa oled juba 60, eks ole, poiss on 14, sa oled juba kuuekümnene. Ja üldiselt ma ütlen, et mul on hea meel, et Peedu on olemas. See teeb nagu hinge nooremaks, kõigega ma ei tunnete siiamaani oma vanust tegelik hinges olen poisike edasi ütelda. Et seda tunnet ei teki, kui näed omasugust, siis ehmatad äkki mõnda klassivenda või? Hai-klassiõde oli niisugune tunne, et ma olen nii kuradi vana praegu juba, eks ole. Ma vabandan küsimuse eest, aga kas see Peedu sündis, kas tulid nii-öelda väljaspool igasuguseid plaane või arvestusi teie jaoks tuli teile üllatusena vä? Mitte nii väga, ma ei ütleks, et plaanimajanduse punkt see ei olnudki. Ja ja aga mul on hea meel, et Ta tuli ja poegi mul ei olnud ka, eks ole. Tütred olid kõik tüdrukud ja on ju vaja mingisuguseid oma apitud asju ja ja oma vigu ka edasi anda, eks ole, see on tähtis tegelikult. Mida vanemaks saad, seda tähtsam see tundub. Kuidas Peedu sinu vaade sellele on, kuulab praegu isa neid kommentaare võib-olla on natukene imelik, kui istute ise siinsamas toas ja sinust räägitakse selles kontekstis niimoodi, aga, aga kuidas sa enda tunnetus on, et kas sa mäletad ka seda momenti näiteks pallimänguga seoses enda jaoks nii-öelda häirivana isand mingis vanuses kus mingid tegevused ei ole enam sellised? Mida 25 aastane isa teeb, võiks öelda, et nagu meie vahel ei olegi enam nagu enam üks põlvkonnad peaaegu kaka generatsiooni on nagu seal nagu vahelt põhikooli eas või sealt nooremana võrdlesid ennast teiste koolihoovis mängivate poistega, millega nende isad tegelesid siis nagu noh, tekitas küll vahel sellist noh, et, et noh, ma tahaks kaisaga seal võidu joosta või, või noh, mingi selliseid. Me jooksime vaid, ma mäletan jah, kõlisevad tuharalihas. Ma tõmbasin tuharalihase Pirital. Kogu aeg tahtis võidu joosta. Ma vedasin jalgu järgi pool aastat. Sellised praegu praegused perspektiivist vaadates, et ka sellised väga tühised asjad, aga sinu huvid ei ole tingimata samasugused huvid nagu teiste poiste isadel või või need asjad, aga, aga noh, jällegi sealt tuli ka väga palju väga palju muid väärtusi ja sellist nagu silmaringi laiendavad informatsiooni ja kogemusi, et või noh, kas või näiteks see, et et noh, ma tunnen, ma kasvasin üles sellises keskkonnas, kus isa kogu aeg midagi tegi, et ei olnud esimene tunne, et kui nüüd padjad ukselink on katki, et meil nüüd helistame, võtame telefoniraamatus selle otsima selle firma üles, kes lukseppa kutsume. Luksepp tuleb reede õhtul, teeb siis korda lukku vaid ikkagi esimene emotsioon oli see kus on kruvikeeraja lahti, vaatan, kuidas see asi käib ja mis seal üldse katki on. Ja noh, olema selle olen nagu väga väga tugevalt nagu pärinud selle soovi ja tahtmise nagu ise nokitseda, ise proovida ja ise võib-olla noh, selle asja tegemise käigus ka tegelikult õppida. Ja kui ma praegu võrdlen ennast nagu omaealiste sõpradega, kellega ma läbi käin sest seal on see nagu täielik erand, et seal mitte keegi, mitte keegi minu sõpradest tõenäoliselt ei ole kunagi oma autole ise piduriklotse vahetanud või mingit mõelnud, kuidas mingisuguseid kaableid kokku joota või, või noh Ma ütleks vahele, Peedu ostis omale ühe autoromu. Seal olid augud sees, siis õppis internetist keevitamise selgeks ja keevitas teed augud täis. Ja tegid korda siiamaani ta sõidab sulle sõidukorras Londoni Ugalas ja. Kätega tegemise soov ja huvi praegu ma kuulan sind see tegelikult võib-olla otseselt nagu vanaisalt ka ikkagi tulnud see kui tema ehitas ja parandas jalgrattaid, siis. Kui sa mõtled isale ja emale kasvatamise kontekstis, kuidas nad on püüdnud sind viia nii kaugele, et saaks öelda, et ikkagi inimene ja et kõik on hästi läinud, et siis mida nad on nii-öelda selle kaasa öelnud, et mida sa võiksid elus saavutada või milline sa võiksid olla või mis seal tähtis. Ma usun, et isa poolt on kindlasti selline väga olulisel kohal on viisakus jau, pahtlikus, kombed ja kultuuri austamine. Sa ütlesid mulle hiljaaegu, mul aga tõenäoliselt saad seda varem öelnud kuidagi teiste sõnadega, ega sa ütlesid, et tee õigeid asju ka siis, kui mitte keegi ei näe mingi täbar olukord siis see, et ikkagi jääda nagu aumeheks tulla nagu ise lagedale ja rääkida rääkida mingi asi ära või tunnistada üles, mitte mitte vassida, kui tema poolt rääkida, seda ema mul vea rahvusest, mis ma tahaks väga emalik, aga selline väga emotsionaalne ja väga tugev muretseja, selline pabistaja. Aga no hästi selline soe, lihtne, tohutult tugevalt armastab sellest lihtsalt sellist kodust soojust sinusse süstib sellest nagu turva turvatunnet pakkuv. Samal ajal on ta raamatupidaja, ehk ta oskab ka öelda, et kuu lõpus tuleb isegi numbrid kokku lüüa ja vaadata misjoon alla jääb, et selle kõrval Kas see tähendab, et, et lapsepõlves oli sinu osaliselt sinu kodukeel ka vene keel või? Absoluutselt ja päris varases nooruses on räägitud, et ah, kui ikkagi eesti keel oli aktsendiga vene keele aktsendiga Avamerel tulin jah, siis rääkis üks nädal aega aktsendiga eesti keelt, eesti lasteaias, käis, aga ühe aastaga õpetas oma õele eesti keele selgeks. Et ma olin aasta töötasin Mosambiigis. Tulin tagasi, siis Kati rääkis puhtalt eesti keelt ja kui ma sinna läksin, siis ta ei rääkinud. Peedume panime eesti lasteaeda. Alguses nad lasteaias õppis põhikeele selgeks ja nii palju, kui ma koduse, kui merelt tulin, siis nädal aega oli tal vene aktsenti. Jutu pärast kadus ära. Aga küsin abikaasa kohta siis, et Peedu ema kohta, et kas meremehe töö nii-öelda aitas teda kusagilt väljaspool Eestit leida võid või te leidsite ta siin kohapeal ikkagi. No ühest kontorist ütlesime, on Astrahanis pärit peale instituuti, saadeti siia tööle ja ja oli meil seal töö ja töötasu osakonnas töötas. Ma käisin tal aruandeid viimas peale reisija. Eriti võib-olla lapsepõlves ma olin selline kohatisest päris uje ja tagasihoidlik. Ei julgenud nagu kuskil juttu alustada, kui vaja, ja siis siis ei saa kiiresti sellise toimiva nagu metoodika, kuidas siis aidata sellest üle saada, et et alati, kui, kui siis väike poiss midagi soovis, mis võis olla siis kas kas jäätis või, või või mõni muu asi siis salatseda muidugi pole üldse mingi probleem, et siin on raha. Mine võta, küsi ise sealt, eks ole, seda letist asja. Kuidas sa muidu õpetad ikka? Muide, ma sain liiga hilja teada, et esimesed kuus aastat lapsega olema, ütleme nii, koos kui vähegi võimalik. Ära ütle talle kunagi mitte midagi halvasti. Last igale asjale vastu, kõik asjad, seleta talle ära. Kas see on kõige-kõige produktiivsem aeg inimese arengus üldse? Esimesed viis-kuus aastat. Ta haarab kõik asjad, tal tekivad seosed. Ja siis enam temaga tegeleda pole vaja, siis ta juba õpib ise ja puha, ausalt öelda, jah. Aga kui sa nutad teda algusest peale, diad, ei, seda ei tohi, seda ei tohi. Ära mõtlegi selle peale. Siis sa käitage käekõrval eluaeg. Lähed pruuti otsima, tead, võtad käest kinni ja linna või. Tuleb ise ära korraldada. Teiega on olnud väga-väga tore rääkida. Aitäh, isa ja poeg. Mõlema nimi, Peedu kass. Olge tublid ja pärituult aitäh kutsumast, aitäh kutsumast. Selle saate nimi on käbi ei kuku kuulajatele ka, aitäh, et reisi kaasa tegite. Nädala pärast kohtume jälle, ma olen Sten Teppan, kõike head. Kuulake pikemat versiooni jutuajamisest isa Peedu kassi ja poeg Peedu kassiga vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Leidke saadete seast käbi ei kuku, seal asuvad ka kõik varasemad vestlused laste ja nende vanematega.