Keiserlik kokk on Friedebert Tuglase viimane novell Andrus Kivirähki näidendi keskmes ongi Friedebert Tuglas koos oma naise eluga. Ja ajaks on 1900 viiekümnendad aastad, kui Tuglas oli toonaste nõukogude võimude põlu all. Keiserliku koka on lavastanud Ingomar Vihmar, aastal 2008. Andrus Kivirähk seletas näidendi tekkelugu nii. Mulle väga on meeldinud alates Elo Tuglase päevaraamat, mis minu arust on väga naljakas, vaimukas kirjanik ja siis tookord ammu Märt Meos oma raamiga, nagu tõigi välja selliseid Eesti kultuurilugu puudutavat, kes ta nagu küsis, et kas ma ka midagi tahaks kirjutada ja mulle tundus Elo Tuglase päevaraamat nagu siuke põnev materjal, millest saaks midagi vahvat teha ja nii ta sündis. Üks näitlejaid on draamateatri lavastuses Jan Uuspõld. Minu jaoks räägib see tükk Stalini ajast, kui olid niisuguseid ajad, kui inimesi pandi põlu alla, loomeinimesi inimesed tohtisid rääkida seda, mida ette öeldi ja ja selleks ka meil siin see niisugune raam, selline areen, mina olen nagu olukord või jokker, nagu, nagu selline saatus või kiusaja või kui te võtate Michelangelo selle püha Antoniuse kiusamise, kus on ainult kollid ümber, siis mina olen kõik need kollid. Mulle meeldib Aleksander Elmad kiusata siin laval ja armastada. Elan nii armastusväärne Kaie Mihkelson esituses. Olla oma. Nonii, haige saab puhata, et on jäänud juba, ei ole midagi. Eesti NSV rahvakirjanik peab Vadja rahvarindega. Kohe tulevad teda tervitama pioneerid. Järelikult ülimat pioneeri? Kogu see elu tollal dublast ümber oli selline hullumeelne tsirkus, lik, et see ei ole nüüd üldse oluline, et need tegelased, kes siin laval käivad, on kuidagi võib-olla inspireeritud mõnest kirjanikust, et seal ükskõik mis eluala inimesed olid kõik samamoodi käitusid dolla.