Tere, head kuulajad, teeb meele rõõmsaks, et oleme taas samal lainel ja saame kaasa elada ühe perekonna loole. Kirjanik ja luuletaja leelo tungal on jätnud oma loomingu kaudu meist paljudesse sügava jälje ja saate käbi ei kuku huve silmas pidades on isegi sümboolne, et suur osa tema toimetamistest on olnud seotud kirjaga hea laps. Leelol endal tuli lapsena hakkama saada karmi katsumustega, kui punavõimule ette jäänud õpetajast ema viidi Siberisse. Mõnesid nendest kibedatest hetkedest meenutab ta kindlasti ka siin saates ka kuuleme sellest, mis asjaoludel kohtus leelo tulevase abikaasa helilooja Raimo Kangro. Ka nende kolm last on Maarja, Kirke ja Anna-Magdaleena, kes kõik on rohkem või vähem oma ametites kõndinud. Ema jälgedes. Leelo meenutusi illustreerib repliikidega vanim tütar Maarja Kangro kes meenutab naljaga pooleks pahe soomlastest. Vanemate tõttu tuli neil keskmise õe Kirkega pere pesamuna karm kasvatamine Spartalikus vaimus enda kätte võtta. Ma olen saatejuht Sten Teppan, soovin head kuulamist. Leela tere tulemast vikerraadiosse. Tere ja tütar Maarja on kaasas, Rõõm näha, aitäh tulemast. Tere aitäh kutsumast. Velo teil on kaks tütart veel kuulajatele väike spikker kaasa, tänaseks saadakse, kes nad on ja millega nad on hõivatud tänapäeval. Jah, Maarja on kõige suurem tütar, keskmine on Kirke, kes on praegu kunstiakadeemias, kes on vabade kunstide osakonnal dekaan või mis on teaduskonna. Ja loodan, et ta saab ka ikkagi oma kunsti teha selle kõige kõrvalt mis on väga raske ja siis kolmas tütar, keda paljud ei tea, kuna ta meeletult tagasihoidlik ongi, ta on kõige noorem Anna-Magdaleena, tema lõpetas ehhis skulptuuride uurija. Tõlkinud kah palju ja samal ajal on praegu hea lapse ajakirja üks reatoimetajatest. Mis sõnadega teie kirjeldaksite omavahelist keemiat, kui te õdede peale mõtlete, teie olete kõige vanem. Kas see tähendas, et teil tuli järgmiste kantseldamisega ka mingil moel tegeleda? Vahe oli nii väike Kirkega maarjamäel väga väike ähed valmis küll ja ja aasta kolm kuud, eks ole, mis siis? Aga noorem õde, õde Me jälle aitasime mõlemalt mähkida ja ma mäletan seda ka, et kui mina olin kaheksa ja Kirke seitse ja meie meie noorim õde Anna-Magdaleena, keda me nüüd Mäkiks kutsume juba 25 aastat ja tema, tema oli kolmeaastane ja me olime aru saanud. Meie vanemad on tõelised pohhimid, nad on sellised loomingu inimesed, kes ei suuda ikka lapse kasvatab ise ka niimoodi õige ranguse karmusega hakkama saada ja me otsustasime teda Spartalikult kasvatama hakata. Me ajasime ta kõigepealt külma vanni külma duši alla, siis maal viisime ta spordiväljakule, sundisime kolmeaastast last hüppama üle nende kummide, mis tol ajal olid igal spordiväljakul olemas üldse kuskil rõngaste küljes rippuma ja nii edasi ja lõpuks viisime ta poomi peale. Poom oli kõrge ja muidugi laps kohutavalt kark siis seda. Ja siis, kui me vaatasime, et ta ei liigu ega liigu edasi isegi 10. käest kinni hoiame, siis me leidsime, et temast küll asja ei saa. Et ega meie ka ei jaksa teda üles kasvatanud ja me jätsime ta karjuva hoovi peale ja tulime tol ajal ja siis vanaema päästis, ei kõlba. Ta ei olnud sellepärast, et eks ikka paistab suurematele see või noh, mitte ka suurimatele üldse alati paistab lastele see, et teist õde või venda hellitatakse rohkem kui hind ja just väiksem väiksema puhul on see nii, et paistab vaata mis võik on, eks ole, teda alguv vannitatakse mingis roosas vees ja eraldi. Tol ajal oli see tripperililla oligi järgmise briljantroheline, kaks ilusat värvi. Käitlemisel minagi. Teadnud sellest midagi nii palju, kui ülikoolis pedagoogikat õppinud, see on nagu ta on, aga ja, ja ise olin ainuke laps Polnud aimugi sellisest asjast nagu laste armukadedus. Ja siis nagu ma olen nüüd kuulnud see keskmise õega, selleks et sellest tol ajal ei olnud, ma ei teadnudki, et see on olemas. Aga vaene Kirke, eks ole, oli mingi periood, kus üks laps oli siis beebi teda poputati, vanem õde läks koolis, oli imede ime, kõik vaatasid suud, silmad lahti ja õppis hästi ja kõik oli nii ja tema tundis äkki, et tema ja noh, muidugi me armastasime kõiki neid ju ühtemoodi ja kordule diaparem ühega korterisse ka. Aga temal oli täiesti niisugune tunne, et tema on nüüd jäänud vaeslapse ossa ja ega seda ongi väga raske üldse üldse nagu lapsele selgeks teha ja, ja aga kui nüüd aus olla, siis raamat Kristiina, see keskmine ongi sellest probleemist kirjutatud, kuigi pealtnäha ta kõik väga lõbus ja ja mul on nii hea meel, et teise trüki illustraatoriks on Kirke. Ma tundis neid asju kõige paremini, mis seal, mis seal juhtus ja mis seal toimusid. No peab ka muidugi seda ütlema, et selles Kristiina loos olid väga paljud asjad ikka täiesti teisiti, kui meie elus tõi meie kasvasime, käisime koolis põhiliselt vanavanemate ja hiljem siis vanaema hoole all ja mina ei mäleta, et keegi oleks kunagi minuga kodus õppinud, ma noh, põhimõtteliselt peab olema vanaemale väga tänulik, tema oli vana õpetaja kunagine kooli direktor ja ta kuidagi oskas nii paljud asjad juba enne kooli selgeks teha. Esimesed kolm aastat mul küll koolist mingeid uusi teadmisi väga saada ei olnud. Ja ma mäletan ka seda, et just mind ja Kirket ta õpetas nii matemaatikas, kas keeleasjades õpetas meile igasuguseid luuletusi ja laule pähe ja, ja ma ei mäleta, et oleks kunagi olnud tüütu või, või kuidagi sunduslik, tulin iseenesest ja, ja ma arvan, et mõnes mõttes tänu vanaemale ka minust üldse ilusana asja saanud. Ta andis nagu vaimselt juba niivõrd suure edumaa väga-väga varasest lapsepõlvest, ma mäletan, kui ma olin kaheksaaastane, siis vanaema õpetas mulle igasuguseid matemaatika trikke kuidas osutada mistahes kahe või kolmekohalisi arve 11-ga või, ja siis Malaiasin muidugi, et ütlesin, et noh, küsi, küsige mu käest näiteks suvaliselt, noh, mis on 431 korda 11 ja siis kohe ütlesin, nojah, et see, noh see on muidugi 4741. Kohtasid o kuidas küll niimoodi, aga, aga ma ei mäleta selle just selle vanaema õpetuse juures kunagi seda, et oleks häält tõstnud ja, ja et see oleks kunagi olnud kuidagi selline ta ei kuule, me ei viitsi seda küll, et vanaema käskis meil toa korras hoida ja ega ma seda ei viitsinud. Ja Kirkega me ikka nagu püüdsime ära nihverdada toa koristamisest ja vanaema siis ütles meile, et aga teie ilumeel ei arene. Kui te tuba korras ei hoia, siis ilumeele ja arenev ja muidugi vahel irvitasime selle üle, et ahhaa jajah. Mis ilumeel see selline on, aga noh, lõpuks kuidagi tulime talle siis vastu moe pärast kohendasin mingeid raamatukuhjasid. Muide, leelo küsin vahele. Kas see, mida praegu Maarja räägib, on mõnes mõttes koht, mille puhul öeldakse, et ajalugu kordab ennast ehke, kas teie lapsepõlv oli üsna sarnane ka teie olite kõik sellesama enam-vähem läbi teinud? Tegelikult meie memm, kutsusime kõik teda emmeks, nüüd olen mina lapselaste jaoks. Mulle see nii meeldib. Ma ei ole tema kõrgusel küll sellest, et meie memm oli ikka tõeline sündinud pedagoog, tegelikult tema õpilased, ta oli 40 aastat õpet ja õpilased olid juba igavesed vanad inimesed, pensionärid tulid kokku ja kõik nad meenutasid, rääkisid, et helmes ei ole elu sees kunagi kuulis häält kõrgendanud vahel muidugi noh, tappelt oli või mida nad kutsus seda taplemiseks, kui ta ütles. Et ära seda tee või tappelda niisuguseid pükse kannad, siis sa saad liinimine. Ma ütleks, et see on mingi hellitus, aga tema jaoks taplemine, aga asi oli selles, et mina olin kolme ja poolene ja siis viidi ema Siberisse ja see oli see õpetajate represseerimise aeg üle Eestis. Kas oli mingi 400 õpetajat vallandati ja 150 arreteeriti, need minu ema oli nende seas. Ja, ja ta oli väga tugev naine, ta oli pisike, meeter 54 sentimeetrit pikk Niuke Mireimat. Aga loomus oli tal väga kanged, oli talipere 14. laps. Ja perest sai haridusse ainult. Ta pidi saama vanem poeg, kes sai merekoolis käia ja käis ka Westholmi gümnaasiumis enne seda ja onu Ruudi ja ema võitles ennast välja, et ta sai venna juurde minna ja, ja ikkagi Tallinnas linna algkooli tulla ja pärast õpetajate seminari ja koiki pärast vanaema tehti kulakuks, aga ei olnud see pere nirikaset oleks saanud mingisse erakooli minna kaks last verest. Ta ise ükskord ütles, et vaata, et saatus on ikka halastaja. Et näed, et mind viidi oma lapse juurest ära, kuid see oli kolme pooleaastane. Ja nüüd on mul siis kolm tütart, kolm lapselast, kingitus ja eriline, magus suutäis memmel oli Maarja, sest Maarja oli õudselt pisike, ta tal nii teadmishimuline. Minu ema siis sai nagu kolm, kolm lapselast, selle asemel, et ta mind ju peaaegu neli ja pool, tähendab, ma olin teise klassi laps, kui ta tuli tagasi ja mina pidasin ennast nagu isa tütreks, sest ma olin ikkagi neli pool aastat isaga koos. Ja mul oli tõesti väga hea isa, ta oli hea vanaisa, ma arvan. Ja vanaisa muidugi oli meie suur lemmik ja sõidutas meid Jupiteriga. Oli nagu tõeline kamraad meie jaoks. Kui te proovite leelo oma päris esimesi mälupilte ritta seada siis mis te arvate, mis teile need kõige esimesed meelde jäänud on, mille või kellega seoses? See pilt mul on silme ees, kuidas päike hakkas. Aprillikuus oli see sulas kõike päike, vahtramahla, jooksmise aeg, vahtramahla lõhn sinna juurde ja siis väike läks nende koolimaja juures olevate vanade pärnade taha, kuskile jäi seisma, niisugune ilusat värvi virsiku eha oli ja me olime isaga, hoidsin käest kinni, vot seda ma mäleta. Tega möllamine oli minu niisugune väetanud ja lapsekäru, kust ma ilmselt oli ta, kas ta oli vana eestiaegne või mis sa pead sealt molekalt kukkusin välja. Väiksena see ei olnud see vanker, vaid käru istumise ja sellest andis märku emale alati, kui midagi oli juhtunud. Meie tollane koer, taks Tuija. Et oi, ema oli mind valvanud kogu aeg alati mul on koertest kaitseinglid olnud kui Kirke-Maarja hiljem ka Magdaleena jooksid kuskil ringi, mul alati süda rahul, sellepärast et koer oli kaasas, meil oli tol ajal koer proua ja no nemad on ka niimoodi loomade seas kasvanud. Aga öelge, palun, kui kolme ja poole aastase preili elust viiakse ära ema siis me võime ainult kõrvalseisvatena ette kujutada. Mida see tähendab ühele heale lapsele. Aga kui te ise proovita neid sündmuseid tagantjärele või hiljem enda jaoks tõlkida, siis kuivõrd tavalist või mitte tavalist elu selle sündmuse tõttu saite te noore preili elada. Tänu isale ei olnud see asi nii hull, sest isa võttis mind igale poole kaasa, püüdis teha, mis teha andis, aga üks asi, mis minuga juhtus, mul isa õed, kes hakkasid mind vedama mööda arste, sest noh Ma ei tahtnud siia ja siis tekkis mul maasikaallergia, mida ei teatud olin ilmsetes valudes. Kusjuures ema tagasi tulles rääkis, et ma väiksena võisin isegi mäletasin, käisime koos metsaski maasikal, aga nähtavasti see on närvidest, midagi seal juhtus, aga aga ma ei tea. Noh, eks, eks isal võis väga hirmus olla, kui ma ikka öösiti nutsime taga ja nõudsin tema kaissu ja voodisse ja mida ma pean veel ütlema, et et mul on vedanud inimestega, et meil ümbruskonnas oli väga palju häid inimesi ikkagi. Ja ka isapoolses suguvõsa võttis meie elust väga osa, isal oli kaks tädi õde ilma nendeta ma ei kujuta ette, mis ma oleks selga jalga pannud, nad ikkagi kõike aitasid oma venda ja aitasid mind, võtsid koolivaheaegadeks enda poole ja ja ka siis, kui isa pidi näiteks lastega, ta oli ka võimlemisõpetaja spartakiaadid jälle sõitma, siis võeti tädid võtsid mind enda juurde. Missugune ta loomuselt olite lapsena mõned püsimatud, mõned käivad, otsivad seiklusi, mõned püsivalt, väga truult kodus. Muidugi selline häda, et ma tundsin end väga üksildasena ilmselt, sest ma mäletan, et hirmsasti tahtsin teiste lastega mängida, ajasin võõrastele last isegi teatris. Tädi viis mind teatrisse kahel korral. Üks oli doktor Raivo liit, mille puhul ma selleks, et teatrist pääseda, pissisin tädile sülle ja pääsesimegi. Sellepärast, et, et see oli nii kohutav ja tänu taevale, ma olen nüüd rääkinud Mari Tarand ja kellega nad on sama öelnud, et nad nii õudselt kartsid. Suli. Doktor raiboliiti saeti, kaks last hakklihamasinasse ja see oli midagi hirmsat. Ja te väidate, te testisite meelega või päriselt? Ta oli väiksest sopsu, sain vastu pepuga ikka vihane, ilus krüpte, siin kleit, lilleline, kõik märg ja siis läksime muidugi minema. Ta ei olnud nõus muidu ära tulema. No see oli jah, niisugune kohutav elamus, aga teine elamus ei tahtnudki minna. Oli see meeles? See doktor raiboliit? Estonias ei tahtnud ka nukuteatrisse minna, aga teisi poolvägisi viis mind, et astab harima ikka, see on nii tore, et tegi niis nukuteatrisse punamütsikest vaatama ja see oli niisugune elamus mulle see oli nii tore, see oli, ma ei tahtnud teatrist ära minna ja vaheajal ma käisin, leidsin üks tüdruk hakkas mulle nii õudsalt meeldima, tahtsin tal käest kinni, et lähme istume koos ja. Ma tahtsin teiste lastega nagu läbida kangesti, aga aga meie kandis ei olnud eriti. Eks ma vist natuke, võib-olla väga emotsionaalne laps, ma võisin olla küll, et et head asjad tegid palju rõõmu ja, ja halvad asjad jälle väga hirmutasid. Aga mil moel teie kodus karistusi määrata? Ainult raamatutest ma lugesin, et mõned jäeti magustoidust ilma ja mind huvitas jah, aga ei, ei nurgas sõitsin siis, kui oli vaja peitust mängida või no see oli nagu. Ma ei usu, et mu mälu selle koha pealt nii aukliku need. No eks ma tädi käest sain küll vahel ikka natuke sakutada ka tädi Anne-Marii, kes vanaisa sõnul oli tema oli seda poola verd kõige rohkem ja tema oli, lõi välja kõige rohkem, et ta oli väga temperamentne. Ta oli väga emotsionaalne ja, ja väga töökas, kas tema oli praktiline inimene, kes tegi meile pidevalt nagu etteheiteid, et meie ei oska elada juba mu isa ja ema ema sai kiita, ainult ega ta süüa teha ei oska, katab alati korralikult laua. Vanatädil oli meie emale põhiline etteheide, et tal on kinnised käe. Võtad niimoodi ja paned sinna ja kus sa pead olema kogu aeg ergas, vaatama, kust, mida sa tõsta, kus, mida pära panna, kus, kus miski asi on valesti ja, ja see oli, sa oled nagu unes need luuletada nagu unes või temaga oli nii et mul veel oli. Ülikooliajal oli ta veel väga kõbus, ta ei olnud veel pensionil siis ja tahtis mind alati oma Tartusse sõitsin see hommikune Tšaika rong läks seitse, null viis. Oleks see siis ka olnud niimoodi, et saadab noh, hea küll. Ta tuli ju tingimata ka sinna sisse ja vaatas ümber, kes mu kõrval istuvad, et ei ole kahtlasi isikuid. Tema väga hoolitses mu eest. Ja siis ütles siis kõigile mu, veel juhtus selline rong, kus oli vastamisi istmets kõigile, ta teavitas, et palun vaadake, et lennukil läheks ikka Tartus maha ja et ta vaataks, et tal on kaks kotti, üks on käekoti. Kõik vaatasid mind nagu totakad. Hobusesaba. Ei, ega ta rumal ei ole, ta luuletab ju kõik, ta on nii, ajame, Teeme veel tagasi hüppe lapsepõlve, kui ema tuli tagasi siis mis oli see situatsioon, kuhu ta tagasi astus, kas teie elu selles mõttes oli jäänud kodus pooleli hetkest, mil tema ära läks. Või tekkis tagasi tulles kohanemisprobleeme ükskõik kelle vahel või mille suhtes? Kindlasti oli see niisugune hüppe, kindlasti oli seal ka lõhe, sest et ikkagi peaaegu neli ja pool aastat lahusolekut, eks ole, äraolekut sa lähed, on laps pisike, tulles teise klassi õpilane ja ja, ja, ja samas samas oli see üks õnnelikumaid lugusid, ma mõtlen, sest kui palju ikka ma arvan, et vähemalt pooled abieludest läksid lõhki selle peale isale ju pakkuda seda, et ta lahutaks emast ära. Poliitvangist ei lahutada niimoodi, et talt luba ei küsinudki endalt seal on selle taga ja selja taga lihtsalt, et tulid palju juhuseid tulid koju ja tuli välja ametlikult lahutatud juba abielu ja kõik. Aga isal ei tulnud kõne allagi, kuigi talle pakuti siis kooli direktoriks. Aga tingimus oli ka, et emast pidi seepärast lahutama, et hakata partei liikmeks ja ja, ja minu jaoks olevat tulnud Riisipere lastekodus koht olemas. No ma olin juga kulaku lapselaps ja, ja rahvavaenlase tütar ja aga noh, ma ei tea, kas ma ei usu, kes seal mingeid kõhklusi oli? Noh, nagu ma siin ütlesin, et meil saab see teeröövleid, vargaid ei ole, aga minu vanaisa, isa isa armastas rõhutada kogu aeg meie suguseltsis vargaid, röövleid ega kommunistisi ei ole. Nii et isast ei saanud ka siis varast röövlitega kommunisti ja ilmselt see oli, nendel oli ikkagi väga suur armastusega siis siin 40 aastasel mehel ikkagi ma usun, et tiirles niisugune, nagu ta veel. Pealegi oli pillimees, jahimees ja spordimees. Eks tiirles neid. Tädisid seal külm, noh, kes olid mõeldud, kui naine on 25-ks pluss viieks aastaks ära viidud, no see on ju loomulik, et mees on vaba. Et noh, selle lapse ju kah veel kuidagi võib ära võtta, minuga oldi ka muidugi lahkemad, siis need tädid, aga ma juba oskasin nagu midagi aimata, et see ei ole õige. Ja meie ikkagi täita kahekesi oleme, et mingid tädisid, siukseid ei tule. Aga ma kujutan ette, et jah, kui nad kokku said, et see olnud jälle uus algus, seal oli ikkagi sõlmimine, seal pidi mingi sõlm sees olema, sest et ega ei olnud nii, et lihtsalt nagu film, et jätad pooleli ja siis läheb samamoodi edasi. Jälle siin ütlen, et seesama isapoolne sed õed keelasid meil isaga raudteejaama minemast balti jaama. Et me läheme ise vastu, ema tuli tulema pidi ja meie ootasime kodus siis tema, kes tuli sealt vangi riietega ja nagu ta oli suure kohvriga viisid kõigepealt juuksurisse tegid lokid pähe, viisid kleidipoodi, ostsid seal mingid kingad jalga, et ta ei oleks mingi puslatiga, nagu nad ütlesid, vang, keda oli küll Balti jaamas näha, vaid ikka taha, aga minu jaoks oli siiski oma pettumus, sellepärast et ma olin nii palju pilt ja vaadanud ja isa oli kogu aeg rääkinud, kui ilus meie memme on ja nagu lumivalgeke valge nagu lumi ja must nagu eebenipuu ja punane nagu veri. Ja siis tuleb väike niisugune külmavõetud näoga naine kuigi lokid peas ja, ja ilus kollase kirju kleit seljas, aga aga ma arvasin, et see ikka ei ole minu ema, et nad. Paratamatus ka, et ega väiksemad lapsed või ütleme seitsme kaheksa aastased lapsed ei, ei oska näha 40 aastaste nelja 50 aastaste inimeste ilu. Ma kahjuks mäletan oma lapsepõlvest, et mõni teised täiskasvanud kommenteerisid, et oo, see on ilus naine, ma mõtlesin, et, aga mille poolest on ju täitsa sihukene mutikene? Too, sa näed täna hea välja, minu vaatasin oioi. Täitsa siukene, kortsus mutt, kurrud, ma täitsa kujutan seda ette, et lapsel tekib ju see idealiseeritud pilt, sellest oli kaugele ära vangilaagrisse viidud emast kes peaks niisuguse printsessi kuningannana tagasi tulema. Ja ma joonistaksingi emani moodi imekena ja ja peale selle oli nõnda, et seesama tädi Anne võttis võilillepärja, mille ma olin teinud tema ukse pannud laua peal, ma õppisin alles pärga tegema, siis mind õpetas kohaliku partorg tütar taha. Jah, sinu ema on ju rahvavaenlane, muidugi ei oska pärga teha, aga ma õpetan õpetaski ja ma siis võidukalt panin selle pärja lauale, aga kuna me olime oodanud mingi kaks, kolm tundi nad ei tulnud, ei tulnud ja siis oli närtsinud ja kui tädi Anne sisse tuli otsa missioon solgiämbrisse, sae õnnetu maalin, no vot, see juba rikkus selle. Aga ta oli korralik, mis räbalad, lauad. Aga nad olid arukad inimesed, isa oli rohkem emotsionaalsem. Isal oli pisar silmas, emal ei olnud, ma olin nii tragi, väike väike tubli naine. Aga temasse sai ära käik või äraviimine jättis mingi jälje, mida te hiljem märkasite või aja jooksul tuli see nii-öelda kuidagi peegeldustel. Emasse ta rääkis isaga, no tähendab tegelikult ei valvatud väga, et ma ei kuuleks, kuigi ei tahetud, et lapsed kõiki asju kuuleksid, sest see aeg oli niisugune, et et ei tohtinud, kõik võib olla, võidi ära viia uuesti, kui lapsed lobisesid midagi välja, aga aga ema rääkis palju lugusid, mis seal vangis talt juhtus, rääkis isale. Ja ma kuulsin pealt ja need asjad, mis mulle meelde jäid, need onud pik tõeks osutunud ja noh, tähendab Mul on nii kahju, nüüd kui ta juba oli vana ja ma mõtlesin, et küsiks täpsemalt, et no kuidas ta ei tahtnud sellest rääkida. Ta ei tahtnud üldse, mäletad, memm ei tahtnud. On ka väga hea meelega, rääkis oma noorpõlvest ja sellest, kuidas ta õppis Õpetajate seminaris. Siberi vangilaagrist nata meile niimoodi õpetlikult meenutas mingisuguseid asju, kui me käitusime ressurssidega raiskavat ja pillavalt, siis ta ütles, kuidas siberis oli kuidas ja mida nad seal kõik olid nõus sööma, meie istusime ja, ja Virtsutasime, aga jah, no siis siis, siis Tanel tõi selliseid võrdlusi, aga ega ta muidu noh, imasin negatiivse varjundiga ta ei rääkinud ja meile üldse nendest asjadest. Kui siis see oli selline teatav kirjanduslik sentiment, millega ta esitas mingisuguseid traagilisi elu, fakte. Ja noh, nii kui Maarja ütles siin, et, et põhiline õpetusandja, nii saan mina öelda, sest tegelikult noh, mul olid kõik esimeses klassis kõik viied, kirjatehnika oli neli pandud ja see oli armu pärast, sest ma olin väga vilets kirjutaja. Aga isal ei olnud aega ja, ja, ja ma kõiki asju oskasin, ma oskasin juba lugeda. Esimeses klassis olin Kristiina lauritsa tütart lugenud ja kõik kõik oli nagu kombes, aga ma olin hirmus kärsitu ja, ja ma tahtsin tol ajal kirjutamine käis ju hariliku sulega tindipotti kastes ja täitesulepea võis olla viiendast klassist alates. Kõik vihikud olid koledad, kui ma mõtlen Maarja esimesed vihikud, issand jumal, kui ilusad need olid, minul ikka soditud ja, ja mahatõmbamist kustutada ei saanud ja oi, see oli päris õudne asi. Aga isa noh, mis seal ikka on, neli kirjadeemiks on, teised on viied ja ja, ja kui ema siis neid vihikuid nägid, võttis kahe käega peast kinni eluaegne õpetaja suke. Siis hakkasime treeningut tegema, et käekirja korda saada. Isa oli saatnud talle või ka tädid, kui ma luuletasin välja mõelnud, saatsid sinna, kirjutasid ise ümber midagi ühtteist nunnuks teemal värsid, nagu nad olid. Aga siis memm nõudis, et ma pean oma luuletused kirjutama, kaustikus? See oli nii õudne, mina mõtlesin, et ei, see, see inimene kiusab mind täiesti. Kuidas ta mind niimoodi vihkab, kiusab ja kuidas talle kätte maksta saaksin, et see äkki see ei olegi minu ema. Äkki nad on nagu seal raamatus tissa jõel äkki nad on seal vahetanud, Ameerika intervendid on vahetanud minu ema ära spiooniga, et ei olegi. Et kuidas ta nii julm saab olla, aga ema nõudis tõsist, oli väga korralik, mitte tige, aga jah. See taplemine oli tõesti väga-väga leebe. Ta võis olla ka täitsa radikaalne ja öelda mingisuguseid asju välja, mida ei olnud kombeks öelda, et kui me lastena käisime ja maakoolis, siis seal oli kohustuslik viia enne raamatute kättesaamist 300 grammi ravimtaimi. Ja kui ei jõudnud, ei jõudnud, koredam mu noorem õde eriti, ta oli pisikene ja ei olnud kuskilt jõudnud mingisuguseid tõsi paakspuukoori koguda ja siis suure hädaga ema ostis ja viimasel hetkel apteegist kotitäied raudrohtu. Ja siis nägin väike õde, viis need kooli ja tema klassijuhataja pikuks kutsutud naisterahvast tuli koju õiendama, et mis see olgu, millised pikka varrelised raudrohutaimed on toodud, et kas te ei lugenud siis meie neid juhiseid ja peavad olema ainult õisikud ja vanaema ütles, aga kuulge teate, mis need on apteegis müügil teie nõuate, et lapsed toovad teile mingisuguseid õisikud, aga vaadake, mida apteegid müüvad meile ja ja nii oli, ei osanud õpetaja enam midagi. See oli, no jäi sirgjooneliseks, tähendab, olid väärtused asjad, millest ta lihtsalt, et noh, ei taganenud ja oma käitumisega andis eeskuju ja, ja samamoodi nagu isaga. Ma arvan küll, et minust Kasmust oleks kirjutajat saanud, kui ema poleks seda suurt treeningut hakanud tegema, sellepärast et sundis mind ka veel puhtalt ümber kirjutama ja saatma pioneeri. Tol ajal oli ainuke laste ajakiri Pioneer toimetusse võistlusele. Ja kui ma siis võtsin sealt kolmanda koha luuletusega. Meie kool noh, siis oli see mulle äkki nagu huvitav, mis ma saan siiani aru, et lapselastel on väikseid auhindu alati vaja. Et see oli ikka noh, niisugune asi, et et ma hakkasin ise juba püüdma korralikumalt kirjutada, et niisama, et, et see, mis minu pea sees on minu peas, siis keegi seda ei näe. Kas see võis olla ka tõuge, miks teist lõpuks luuleta sai? Noh, ma ei tea, ja mina arvan küll, ma olen täitsa kindel, et samamoodi sellel Meie memmel ja ema emal ise suur roll selles ja, ja noh, ma tean oma ema, et ta on väga hasartne inimene. Kui ta kuskil natukene midagi võidab, edu saavutab, siis ta kohe tahab seda asja edasi teha, et või veelgi enam edu saavutada. Ma usun küll, et et niisugune asi ja ajajad, need eduelamused ja väga palju aitasid sellele kaasa. Kas teile meenub veel kodustest hoiakutest või mõtteviisidest midagi niisugust, mis pidi teil aitama saada noh, nii-öelda korralikuks inimeseks, mis olid vanematele ilmtingimata tähtsad, et nende tütrega läheb niimoodi. Tähtis oli see, et hariduses et see, et midagi teada saada, et see on oluline ikkagi õppida ja mitte niimoodi jääda paigale ja see oli väga oluline ja see ka, et et mina Tartu Ülikooli läksin, see oli, see oli kõige rohkem ikka ema, ema poolt arvatud temagi tõstar Ülikooli ikka ikka selleks kõige õigemaks ja aga mis veel kodune hoiak. Isal oli ainuke etteheide, mida ta võis kui Emada kallal vahel vilises klaasi pärast või millegipärast on. Tema jaoks oli selline pahesed, ära ole väiklane väitlus, vot nüüd ma mõtlengi, et kui ma vaatan tänapäeval, et minu jaoks õige mees, džentelmen neiule, väiklane Raimo kajunud minu mees ka ei olnud, aga praegu need nilisejaid mehi On veojõu ja riik ei ole olnud läbi aegade on, ma ei tea. No annaks jumal nendega kokku ei puutu. Te tõite need mängu ühe nime, kelle juurde ma jõuda tahtsingi, seal, Raimo, teie abikaasa. Mõnisada meetrit siitsamast, kus meie praegu räägime? Minu teada peaks olema üsna saatuslik koht teie kohtumisloos, ehk siis vana raadiomajaesine. Vana raadiomaja õieti siin oli, kassa oli siin kahe maja vahel selles vana raadiomaja ja uue raadiomaja vahed selles käigu kõrval oli kassa ja kuna ma olin parajasti tõlkinud paar mingeid laulutekste Marie Aarele, kes oli tollal väga särav täht ja ta oli tõesti väga hea laulja ja mul oli 15 rubla vist saada ja ma seisin siin sabas, see oli väga huvitav saba. Ausalt, no see oli selliseid, noh, näiteks Jüri Pärg ja siis ütleme, Voldemar Kuslap Heli Lääts ja said tuttavaks inimesed ja paljud juba olid, vestlus käis nii et läks trepist alla, see saba ja mina seisin Mariega koos seal ja siis Marie ütles, kuule, tead, et nad üks noor helilooja on teinud sinu luuletuse peale laulu ja, ja tahad ma tutvustan teid ja käis korra ära ja mina olin oma 15 rublaga kätte saanud. Ja tutvustaski Raimuga viidel, Raimo leidis ühe stuudio, ta töötas siin käpiks kutsuti seda keskprogrammi, tema noored tudengid, konservatooriumi omad, Lepo ja Sumera ja, ja siis, kes simmati kuulberiga, kõik nad tegid, Alo Põldmäe ja ja nii ta teadis, kus on vabastuudio ja mängis selle laulu. Marie laulis ka. Nii et see oligi siis meie tutvumine ja laulu nimi oli, ah juba lumi maas. See oli noorusest võetud üks luuletus ja ma olin pidanud Raymond hääle järgi. Ta oli niisugune madalama sust natukene laia Essiga ja ma pidasin teda ikka soliidses eas meheks, aga et ta niisugune minust kaks aastat noorem Ki oli veel, nii et seda ma ei osanud oodata. Pikajuukseline ja kirju pluusiga sihukene. Poiss aga kudist paar sai, siis läks veel aega või, või see oligi ikkagi juba see, et ka. Et see võttis ikka aega kõvasti ja nii väga kõvasti ei võtnudki. Eks Me tundsime ikka teineteist ära küll, ainult et et Raimo oli konservatooriumi lõpetamise järel kurb saatus. Selles mõttes, et Tiida sõjaväkke võeti konservatooriumi vest ka kunstiülikool. Nende lõpetajad läksid siis aastaks ja seal ei saanud, aga kahjuks mitte üks rahas oma tööd teha, aga tal oli vaja lõpetada ooper imelugu partiid välja kirjutada ja midagi seal sättida. Ja siis rääkisin rätsaga, kes oli tema õpetaja olnud ja Dambergiga, kes oli Raimo ja igasugused kirjad kaasa. Et on vaja, et ma toi kampasiitor peaks ikkagi ikkagi saama niisugusesse kohta, kus muusikaga kokku puutuks ja tükk maad sekeldamist oli. Ja siis lõpuks siis saadeti ta õnneks Jauliaisse Leedusse sõjaväe orkestrisse, kus ta ütles, et algul oli küll Iskanservatoorietkas konservatooriumis. No näed, võta sisse, karmoška, mängi mulle Bachi. Karmoškad mängitaks, midagi sealt kuuldavale tõi, ikka võeti orkestrisse trummide peale. Aga. Kuna aga see lugu oli ju ammu enne alanud teil, sest mina olin juba hakkama Ja, ja noh, ikkagi muidugi, ega siis me mõtlesime, et see oli, see oli juuli kaua kaim. Juuli 72 ja miks ma sellest Leedust rääkisin, Leedusse sai siis sõidetud Raimule külla. Sellepärast et vot seesama tädi, kellest ma rääkisin, tädi ja kõik olid väga kurjad teadsid, et nüüd on laps tulemas, nüüd tahab ikkagi pulmad ära tegema või abielluma ja mina me olime noh, niuksed kuidas öelda boheemlaslik, et minu jaoks ei olnud nii oluline? Ta on olemas inimene ja kõike. Ei, see oli korras ja siis aeti mind sinna seal. Raimo oli muidugi väga hea meel, ta sai puhkus nii kauaks siis selleks. Ta pidigi võtma, sest see perekonnabüroo seal oli huvitav, seal oli enamus päeva ma tervist, suur suremus seal oli, aga enamus päevi oli Miri, mais oli matused või, ja, ja mõned päevad olid siis registreerimise. Ja tänu sellele sai Raimo mitu päeva siis puhkus sealt me olime garnisoni hotellis, mis oli omaette elamus, aga las ta oli. Kui Maarja sündis, siis ta oli väljas juba. Ei, siis oleks kõlanud ilusti. Raimo ütles, et kui oleks kaksikud, siis ta pääseks, aga ma ei saanud midagi sinna teha. Et kaksikute vanemad isad pääsesid sõjaväest ja aga ta sai siiski puht kust, aga tegelikult mitte Maarja pärast, aga see vedas õudselt, et vana ird, vaat oli ta, mis ta oli, aga, aga siis ta oli paanikat teinud, et helilooja peab tulema proovidesse imelugu loo, mille pargid suurima tõin, siis sealt abiellumas käies tõin, tõin Eestisse, see oli juba jõudnud-jõudmas lavale ja siis nõuti, et helilooja ma ei tea, kuidas sai, igatahes ametlikult tulite Vanemuisesse imeloo proovidesse. Aga noh, õnneks samal ajal juhuslikult sündis ka Maarja. Nii et ta oli õnneks siin, sel ajal, kui kui Maarja sündis, oli jah. Ma olen ka siinsamas saates kuulnud teinekord nende nõukaaegsete sünnitamis või sündimislugude kohta ikkagi palasid, mis panevad pehmelt öeldes imestama, kuidas teil läks aega ja ajastut arvesse võttes, et oli see kogemus, mis on hääleemaks saavale naisele siiski tore, kokkuvõttes kõik läks kenasti. Kokkuvõttes oli küll tore näe. Siin ta ei tähendab, minul oli jah, esimene esimene sünnitus oli raske. Vereülekannet ja jah, ja siis ei toodud last ju näha, mitu vajava Kunnase raske sünnitus oli. Kui toodi, siis tol ajal oli ju nõnda, et toitmise ajaks rohelise suuga laps tuleb ja ja siis viiakse jälle ära ja aga kõige huvitavam on see, seda öeldi ja ma ei uskunud, et kohe, kui saab juba natuke hakkad paranema. Et kohele nad need valud meelest ära lähevadki. Sest sul on nii hea meel, sul on laps olemas, et no mis, mis takkajärele võisse ikka siis nii hull olla, nii paistis, et minu ema rääkis minu sündimise ajal venelannast sünnitusnaaber oli karjunud Stalinit ja ma ei tea mida kõike, et kõik minu Stalinit P naaber hüüdnud, aga hüüdis, et Nikolai Nikolai, ma sulle näitan, kuidas tulen, lasen Nikondati, panin ta püksi. Lase sind kunagi. Nii et alati peab väike huumoripisar juures olema, kuigi ise oled ja omadega päris nii. Maarja, kas te teate, kuskohast tema nime saite? Tähendab, kus kohas te saite seda, te ilmselt teate, aga, aga miks teie nimi Maarja anud? Ei, seda ma tõesti ei ole kunagi küsinud. Ei keegi ei ole jah. Natukene võõras nimi olnud mulle küll terve elu, et ma saan aru, et mingi tinglikus käib alati nimedega. Tegelikult enne sündimist tollal ei tehtud mingeid analüüse ega midagi, no et teada varem ja ma pidin fondi, mis ma muidugi poissi Christian Maarja on minu meelest ikkagi, ta on jõuluaegne enam-vähem enne jõuluaegne laps ja, ja Raimo leidis, et see on niisugune ilus õrn nimi ja aga kummal nüüd olen näinud oma elus Maariaid? Nad on kõik väga kõvad karak, tugeva iseloomuga. Ega see päris Neitsi Maarja oli ka ikka kange Maarja esimene vallasema täiesti ja julge ja täiesti ei ja, ja kindel ja niisuguse toreda pojakasvatuse üles, eks ole. Heebrea keelt aga nimeraamatust ma lapsena vaatasin, et see tuleb mingisugusest algkujust, mürha või mürhaa, mis tähendas, valitseja, annate, vot minu jaoks on liiga feminiinne see nimi, ma reageering selleni välja kutsutakse ja ma tean, et ma pean alla kirjutama selle nimega aga väga ei tunne ennast Maarjane siiamaale. Mis võis see hetk, kui aeg olla, kui te hoomasid, mis perekondade olite sündinud kui te hakkasite aduma enam-vähem, millega vanemad tegelevad või kes nad on? See sai selgeks, ütleme kindlamalt ja juba siis, kui ma näiteks läksin muusikakooli eelklassi või nullklassi ja seal kiirküsiti, et kes vanaemad on, mina pidin siis tunnistama, et on helilooja ja kirjanik ja teistel olid näiteks raamatupidajad. Sellised asjalikud asja, liigud inimesed külma, kadestasin neid, sest ma nägin, et nemad on kuidagi sellises valdavas enamuses ja ja olla intelligentsikute laps on nagu veidi imelik, sulle esitatakse kohe mingisugused teised eeldused, teised ootused. Siin on jutust läbi jooksnud varem intelligentsikud pentsikud. Kui te vaatate ema ja isa koos, püüdke meile see pilt maalida nii-öelda argipäevast. Need pildid on mul küll silme ees visuaalselt ja siis heliliselt, et kuidas ema istus köögis oma kirjutusmasinaga, uks oli kinni, meie ei tohtinud seda lahti teha, see oli klaasuks. Ja, ja siis me läbisele taas ukse nägime, kuidas ema istus suitsupilves ja trükkis ja teisest toast. Minu uks oli kinni, kostsid klaverihelid isa komponeeris klaveri abil. Isa muusika oli meile ja õdedega või noh, põhiliselt keskmise õega, soundtrack yks selle saatel. Me mängisime, meil olid hästi sellised keerukad, komplitseeritud mängud, ka tõsine dramaatiline tegevustik, süda sobis, isa muusika väga hästi saatma. Eriti Kirke on meenutanud seda ühte korda, kui me muudkui käijasime ja ühte plaati, kus olid isa eneselastelaulud. Me olime väga väikesed, kui me juba õppisime grammofoni käsitsema nii kolme-neljased ja muudkui käia sinna seda ühte emaplaati. Sarjast teeme muusikat järjest ja järjest ja järjest keerasime selle heli põhja, kuni helilooja ise jälle tigedalt kargas. Käratas, et kurat, kas kaua käiata seda ühte ja sedasama asja ja kirge siirast ütlesin, aga see meeldib meile. Ja siis ei olnud heliloojal enam midagi öelda. Sai aru, et aga kas ma loen siit õigesti välja, et just heli, loojalise plahvatusohtlik? Oi, seda kindlasti Jae ägedat kirglikud loomeinimesed, mis seal teha. Tegelikult mõistan seda, et loominguline töö ongi tegelikult väga raske, sa, sa pead saama mitte ainult seda kirja panna, mis sul on pähe tulnud, vaid sa pead saama ka niimoodi mükutada ja oodata neid ideid ja aega, aega, aeg on see põhiline ressurss, mida loomeinimesel on vaja. See tähendab vahepeal ju laste sõna otseses mõttes ära unustamist mitmeks tunniks. Peabki tähendama ja täiesti niimoodi ei saa. Mina sel ajal vist tõlkisin hästi palju Ahma tuulinat ja mida ma tegin, aga no köök oli selles mõttes hea koht, et ma sain ka ühtlasi süüa teha söök ees ja ma ise ise toksisin masinat. Kas te mäletate mõnda konkreetset sündmust, mille kohta praegu võib öelda, et see oli edasise elu suhtes määrav või, või mängist kindlat rolli? Võib-olla minu elu üks kõige suuremaid varaseid traumasid oligi see, kui Ma kuulsin vanaisa surmast ja siis ma olin siis üheksaaastane, see oli esimene selline arusaam, et on mingid asjad, mis lähevad naguniivõrd käest ära, mingi asi, mis on lihtsalt kaotus, kus ta midagi ei õpi ka, et noh, see ongi nii, kas inimene on läinud ja kogu lugu ja ma mäletan, et nagu noh, ise aega seda analüüsisin, ma olin väga analüütiline, väike laps, mõtlesin, et noh, kuidas sellega toime tulla, et mis kuidas nii saab olla, et noh, nüüd on ta nagu igaveseks kadunud. Sest peale ma hakkasin hästi palju surmale mõtlema. Kas te kujutate ette, et teie elu oleks veeretanud ette hoopis teistsuguseid väljakutseid kui see, mis praegu teile tähtis on, millega te tegelete, ehk kas niisugusest keskkonnast kasvades oli variant B-variant see üldse kusagil olemas? Praegu mõtlen, et oleks võinud olla täitsa lahe oleks olnud ka mõnda muud eriala. Pidanud isa tahtis, Maarja läheks ikkagi pärast keskkooli muusika jaheda ühe aasta. Isegi läksin. Aga ei noh, see ja see muusika on ikkagi loovala oleks võinud näiteks mingi reaalteadusi õppida, arstiks õppida, kuigi ma olen tohutu perekaart ja et see ei oleks ma seda asja saanud tundus jah nagu see õige asi, et ma mõtlen, et kas see oligi juba naguniimoodi ära raamistatud vaim ja mõtlemine, et ja näis, et see on nagu see kõige suurem nauding teha seda oma loomingut selles loomingulises maailmas. Oled sa jumal? See on nagu see ülim tipp, milleni inimene võib üldse jõuda, et temast saab enesest loojas niuke. Aga peab siiski ütlema, et kogu selle loomeinimeste arrogantsus juures, et kui vaadata, kuidas ka muude alade inimesed hakkavad lõpuks ikkagi memuaare kirjutama hakkavad lõpuks ikkagi luuletama, maalima. See näitab, et niine, mingi iva selles on, inimene tahab ikka looja olla. Leelo, ma ei taha seda küll nimetada ema võiduks aga küllap olete teiegi tähele pannud, et tütred on pigem oma toimetamistega nihkunud liikunud teie valdkonda. Enamus neist. Jah, kerge ei ole. Kunstide peal ei, Kirke on ka samamoodi kirju, tõlkinud tegelikult minul ei oleks selle vastu midagi olnud, Maarjast oleks muusik tulnud. Raimo seda väga lootis, seda lootusetust tuleb muusikateadlane, mis seal teha, no ju siis minu mõju on olnud kangem. Ei tegelikult, et ma olen väga õnnelik selle üle, et, et sa oled eriti need kaljustele tehtud vanad ooperit, kus on riimi mängu ja keelemängu. Et see ei ole tehtud niisuguseks sõnasõnaliseks tõlkeks, vaid et need on täiesti kunstilised tõlked, neid tahaks lugeda. Marial tuli nüüd äsja raamat kaks pead, kus ta libreto sees midagi saab sealt lugeda ka. Nii et tegelikult on isa mõju ikka siin ikka kadelis. Päris palju ja ma tahaks seda öelda, et võib-olla sõna poole kaldumine tunduv tuleb spontaansemalt inimestele igal juhul. Ja mina mõtlesin muusikakeskkooli 10. klassi lõpuni. Aga võib-olla mul oleks olnud vaja mingisugust suunajat, aga kuna sai kasvatud niimoodi spontaanselt, iseeneslikult iseenese eest vastutades, siis ka see, kuidas ma muusikat õppisin, seda ma tegin ju kõike ise. Isa oli helilooja, ta näitas mulle mingisugused tehnilised võtted ära, noh, sellist asja, et keegi kuskil suunab, seda meil ei olnud ja see suund tuli nagu spontaanselt suundumine kirjutamise poole on, on mõnes mõttes lihtsam, et peale selle mina tundsin ka kogu aeg, et sõnal on nagu maailmas suurem võim ikkagi. Selle saate nimi on, käbi ei kuku. Meil olid külas ema leelo tungal ja tütar Maarja Kangro suur-suur, aitäh tulemast pärituult. Kuulajatele ka aitäh. Ma olen Sten Teppan. Kohtumiseni nädala pärast. Kõike head. Kuulake pikemat versiooni jutuajamisest ema ja tütre leelo, tungla ja Maarja Kangro ka vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Leidke saadete seast, käbi ei kuku, seal asuvad ka kõik varasemad vestlused laste ja nende vanematega.