Tere ja aitäh, et kuulate, tänased saatekülalised on isa ja poeg, kelle kooskasvamise loos oli aeg, mil hakkama tuli saada kahekesi sest ema tegi teised valikud. Minu vestluskaaslaste kulgemist on paljuski mõjutanud, et mitte öelda kontrollinud sport sest Heino Enden mängis korvpalli rahvusvahelisel tipptasemel. Sport viis ta kokku esimese abikaasaga venelannast iluvõimlemise maailma ja Euroopa meistri Kalina Belo klaasavaga. Sündis poeg Antoni, kes tõdeb saates, et kaalia roll tema kujunemisloos üleliia suur ei ole. Aga emaks kutsub teda ikkagi. Muidugi pole meil pääsu korvpallist ja spordist üldisemalt, see mängib saatekülaliste eluteel lihtsalt sedavõrd tähtsat rolli. Aga meie meenutustes on esikohal keerulisemad väljakutsed platsist eemal mis olid kohati väärt rohkem kui mäng. Need väljakutsed. Võta siit maailmameister endenile, teed tippspordist taandumiseks. Isa ja poja lugu Heino ja Anthony Nende saates käbi ei kuku. Vestlust juhib Sten Teppan. Heino tere tulemast vikerraadiosse, tõre ja poeg Anthony on kaasas, tere tulemast. Tervist. Kas sinu kui endise tippkorvpalluri sees on natukene kahjutunnet või vastupidi? Häämeelt profisportlane temast ei saanud lapsevanemana isana tundub sulle pigem hea või halb, on see nii lihtne? Ta ei ole selles mõttes, kunagised on nagu väga analüüsilt, kas ta on hea või halb, et see on nagu tema tema elukäik ja tema nii-öelda otsus mingil ajal. Ja nii, nii need asjad on läinud ja need, mis on juba mööda läinud, neid pole väga mõtet enam nagu analüüsidega ega ka kurvastusega rõõmustada, noh, eks, eks need otsused kõik teevad ju mingil ajal ka minul pidi kunagi olema otsus, mis ma teen, kui ma näiteks keskkooli lõpetasin. Et kas ma lähen nagu õppima seda, mida ma tahan reaalselt õppida kõrgkooli või ma mõtlesin natuke teistmoodi, et kuna siis oli see hammas verele, eks ole, korvpallivõimaluse mängida korvpalli juba mingisugune tuli, ega ma siis veel ei teadnud ja polnud eesmärke, kuhu ma jõuan, siis ma otsustasin ikkagi, et ma proovin seda korvpalli ja jätan selle õppimise nii-öelda noh, lähen siis kehakultuuri õppinud, vaata mis saab. Kuidas sinuga on Antane, mis sinu vaade on, et kui palju isa on heas või halvas nii-öelda sekkunud nõu andmise või soovituste kaudu, et mida peale oma asjadega hakata, kas korvpalliteema on teie vahel kunagi olnud tõsiselt arutlusel? Tema asjade sekkumine oli minu arvates alati selline hästi parajas koguses aju taha, Sophie on jäänud selline ütlus, et kui sa midagi tahad teha, tee korralikult. Karmimate sõnadega sai mõnikord mainitud, kui sa ikka midagi ette võtnud ja eriti veel just tiimisport korvpalli trennis käid meeskonnas iga liige on oluline ja kui sa trenni ei lähe põhjustel, mis ei ole, siis ma ei tea, vigastus või haigused ise nagu nooruse, mingid teised huvid korraks olid ees, siis, siis siis sain nagu mainitud, et aga sellist, et nüüd sa pead seda tegema või sa pead sinna minema või seda õppima või mis iganes, et seda ei ole nagu ikkagi olnud, on pigem selline suunamine ja soovituslik rohkem mõnikord natukene tugevamas võtmes, aga ei midagi sellist nagu kohustus peale ei ole pandud. Jah, aga mis su enda jaoks põnevad teemad on, millega sa oled jõudnud tegeleda või mis sulle pinget pakub nii-öelda üks suuremaid nii-öelda osasid mu elus on olnud kogu aeg sport, et ma ei saa ilma selleta ja kõige suuremaks takistuseks, mis mul kogu aeg selle spordi osas on vigastus, mida ma olen suutnud endale igalt poolt kaasa haarata ja aga väljaspool sporti, tööalane elu, viimased paar aastat on olnud ka spordiga seoses, ehk siis ma leidsin enda jaoks Austria Alpides. Te nüüd lähen neljandat talve Austriasse tagasi, suusakuurortide töö on küll nüüd siis lumetootmine ehk siis kahurite, kõik hooldusjärelevalve öine vahetus ehk siis seal midagi valesti ei ole ja õiges suunas puhuks ja, ja, ja kõik, see esimesed kaks aastat olin siis liftioperaator, aga noh, see on see, kuhu hing ihkas talv, lume lauatamine ja need mäed ja, ja tuli võimalus ja nüüd me seal sõpradega käime. Ma loodan, et sa ei pahanda minu järgmise mõttekäigu peale, aga lugesin seda sinu ühest hiljutisest intervjuust ja jäin mõttesse. Sa kirjeldasid seal 80.-te teises pooles väikest sammu tagasiteel sportlaskarjääri lõpetamisele, mis muuhulgas tähendas seda, et sa jäid välja olümpiamängudele sõitnud Nõukogude Liidu koondisest 88 soul. Mul hakkas natukene kriipima, mõtlesin, et kas sa oled ikkagi ära kasutanud kõik võimalused mida tippsportlase karjäär teoreetiliselt pakub, et kui sa oled juba niivõrd otsustava valiku teinud, sa tead, see ei kesta niikuinii igavesti. Ja sa jätad selle kõige magusama maasika, mis on saadaval võtmata täiesti vabatahtlikult, seal ei olnud ühtegi ettekäänet nagu raske vigastus või taolist oli ikka üks istub siin kõrvale, kes oli, et oli ette kerida siis pooleaastane ja tegelikult ei, ma ei ole seda kunagi kahetsenud ja ma nüüd selles mõttes väidan sulle vastu iga inimene vaatab asjadele natuke teist. See on ju tegelikult meedia propaganda või ütleme, kuidas seda asja nii-öelda esiteks rahvale, et olümpiamängud olid kõige kõige kõige kui sa tänapäeval vaatad asju, kes juba noh, keegi ei lähe ja neid keeldujaid küll olnud ja muidugi tehaksegi kord nelja aasta tagant ja sel ajal 80.-lt teeti. Nii korvpalli MM nagu tugevamaks tasemelt käis ameeriklased tugevamad, kui nad käisid vahest olümpiale ja nii edasi. Aga ja, ja võib-olla, kui ma sel ajal ei oleks olnud juba maailmameister, Euroopa meister, mul poleks mingeid tiitleid olnud rahvusvaheliselt areenilt, oleks käitunud teistmoodi. Noh, jäätas siis sellel hetkel see pere nagu tahaplaanile meie ju graafik oli selline, et kui sa mängisid aasta läbi liidu meistrivõistlusi, siis kui see ära lõppes, kui teised hakkasid puhkama, siis meil oli seal kolm päeva kuni nädal aega paus ja siis oleksid juba liidu koondise laagrisse ja see käis aastaid niimodi. Ja muidugi oli ka see, et 87 peale see kreeka m pidime Sergei showayssaga minema Itaaliasse San Marinos, meil lepingud ja kõik on olemas. Võib-olla see kallutas ka juba sinnapoole, et okei, saaks kuhugi mujale, mingit vaheldust tahtsid nagu seal ma enam ei olnud moraalselt valmis ja, ja ma ei, ma ei maid viitsinud pärast minna, terve suvi jälle ennast tampida päris tõsiselt. Ja ma ei ole seda kunagi kahetsenud. Aga nõustad sa või üldse mitte, et olümpiavõitja Sakk kõlab ikkagi paremini kui maailmameister. Enden. Minu jaoks? Vahet pole, perekonnanimed on erinevaid, mingi tiitel ees ka teistsugune, ise mängid seal tasemel, siis sa nagunii tead, kes saab mängija nüüd olnud, mis on su roll olnud kuidas olnud ja Tiit oli väga-väga hea mängujuht ja ma olen õnneks õnnestus tal ka päris nagu 90.-te algul Eesti koondises mõningad mängud koos mängida ja jällegi üks mängija, kellega on väga lihtne mängida. Aga see, kas kellelgi on kaks olümpiavõitu, kaks maailmameistrit mind nagu absoluutselt, aga mida sa eelpool kõneldu sinu kui spordimehe hinge kohta räägib, kas ma teen jälle sulle liiga, kui ütlen, et päris läbi seinte mine ja sa ei ole kunagi olnud, et ükskõik, mis hinnaga maksimaalse võimaliku tulemuse suunas. Ma olen tähele pannud, et niisugune egoistlik ja väga auahne pealehakkamine on teinekord spordis määrav jõud, ka meil on olümpiavõitjate hulgas selliseid mehi, kes mu meelest just niisugusele kirjeldusele vastavad, on kindlasti ja, ja ega mingil hetkel sa seda teedki, kui sa oled Liidu koondises püsida seal, ütleme kaheksa aastat, noh nagu ma sain sinna ikkagi väga varakult, väga noorena ja ootamatult, täiesti siis ega seal sa peadki selline olema, et seal läbi lüüa, seal on hundid koos ja sama on samad sees ka, seega siis ka CSKA-s istus pingi peal neli-viis sellist tagamängijad, seal pasarjevitš kuus, Kuzmin Me leskin, kes kõik arvasid, et neid kogu aeg tehakse neile liiga, et nad ei saa mängida. Aga väga hästi selleni komeski kui seeliku, et mänguaeg teenitakse välja igal treeningul ja seal reaalselt oli, iga treening oli no oli tugevam kui üks või suurem osa Nõukogude Liidu meistrimängijat sees ajaks. Ehk seal sa peadki ennast nagu läbi lööma ja mingil hetkel ilmselt elus tekivad, kui sa oled midagi saavutanud sulle midagi käes juba ja siis sul tekivad nagu teised prioriteedid. Antoni, kui me läheksime sinu isa koju, astume uksest sisse, me ei tea, et seal ukse taga elab Heino Enden. Kas me saaksime aru, et seal elab maailmameister Endel paistab kusagilt välja, ühest toast paistab trofeede tuba või? Ta on jah, kabinet, meie keeli juba kadunud vanaisa poolt, aga, aga, ja seal on seina peal, on pildid, seal on, seal ripuvad erinevad särgid, mis ei ole küll nüüd isa, siis enda särgid, seal on meie mõlemad noh rohkem temaga meie mõlema kogutud siis igasuguseid autogrammidega särgid erinevatelt elualadelt, noh siis spordialadelt siis, aga seina peal on, on pildid, mis on siis peamised, seal on nii tema karjäärist mängu momente, seal on meeskonna pilte auhinnatseremoonialt, seal on erinevate spordikuulsuste on seal Scotti, Pipeni, kellega iganes, sest ma arvan, et see tuba on jah, see, kus, kus saab aru, sest ega medalid nüüd niimoodi väljas ei ole, et need astud sisse, need hiilgavad seal otse näkku. Aga nad on ka omal kohal, aga maailmameistrisärk on ikkagi sul endal isiklik olemas alles? Ei ole. Miks? Sel ajal ei ole see särk nii väike asi, et kinkisime ära Ma arvangi kuhugi kellelegi need üldse minu koondi liidu koondise jagatseesko aegseid särke vist on, kas üks ainult järgilagakersi puhul on kindlasti tuuri kollane liidrisärk kodus raamitud ära ja. Minu jaoks on nagu pildid on võib-olla isegi nagu väärtuslikult mõnest mängust, mis on tehtud ja kuskilt ajalehest välja lõigatud ja ja, ja õnneks mul ema ja õde ja siis, kui ma haiglast välja sain, hakkasid kõiki ajalehe väljalõikeid koguma kohe. Ja, ja noh, siis mingi poole aasta pärast ma sellest teada sain, ma jätkasin ise samamoodi, siis ma pärast seda loomulikult kuskil välismaal olles, kui mäng oli eelmine päev ära järgne hommikuga ära lendasid, vaatasid lehed üle, et kas mõni jutt või pilt, et ta lihtsalt ja praegu on jube hea, kui vaadata, palju asja enam ei mäleta, muidugi lähemegi sinu lapsepõlve, kui sa proovid oma esimesi mälupilte taastada, mida sa päriselt arvad end mäletavad siit ilmast? Kindlasti seda, et ma olin hästi palju korvpallisaalides. Ma mäletan väga selgelt, kuidas ma olin Kloogarannas Klooga, sellest siis nagu tippTPI, eks ole, spordilaagris noh, isa oli naiste noortekoondise treeneri, seal olid samal ajal siis Salumaside Krikunnid ja kes olid siis nii-öelda noorteklassis, olid seal laagris ja mäletan neid sündmusi, mingeid, mis seal juhtus. Seal juhtus ühe mängijaga väga suur õnnetus jalgrattaga, niuksed mälupildid on olemas, kukkus nii, et Ta ketise hammasratas lõikas sääremarja väga-väga sügavalt meelektuaalse verd ja kõik see pilt on mulle kuidagi jäänud nagu Silmet ja kuna ema oli sekretär, isa oli treener ja kohtunik, siis noh, seal lapsepõlves hästi palju korvpallisaali sõidetud. Üks mälupilt on mul veel kolme aastaseni, elasime hobujaamas seal, kus on praegu Coca-Cola Plaza vanaema, vanaisa, majalisel või vanemad said mustamäele korteri, kus mu ema praegugi elab, siis oli ehitajate teel sellist neljas maja üldse Mustamäe nii-öelda liivaluidete vahel. Ma mäletan seda päeva, kui me läksime seda vaatama seda korterit ja kuidas me sellest välistrepist üles läksime, ta ei olnud päris valmis, trepp ei olnud valmis kolmele ja ma ei olnud veel neljandaks saanud. Teie pere oli ema, isa, sina õdede ja neljakesi ennast võib-olla ei ole lihtne nii iseloomustada, aga kui sa püüad kõrvalt vaadata, siis kas vanematel oli sinuga pigem lihtne, oli neil probleeme, muretsemist, missugune laps olid? Ma arvan, et ma ei olnud väga raske laps, eks mingi kangus ju kõikides lastes on, keegi üritab ennast kehtestada või kontrollida, pall, kus need piirid nagu on, seda, seda olevat ka mina teinud. Lapsepõlves ma kartsin jõuluvana hirmsat moodi mingil hetkel seal aasta või kaks on mingi pilti, kus ma jooksen laua alla peitu. Nüüd ma sain ikka ilmselt rihmaga mingil hetkel nagu kõik sel ajal kangust üritasid välja näidata just, aga, aga ei olnud ka sellist hirmsat, et sõjaväekorda ja ema-isa olid ikkagi mõlemad tööl, isa hästi pikalt, kuradi kaupluse direktor. Et ikkagi see koolist tulid koju saiapäts ja limonaad oli, käis tihtipeale see lõunasöögiks seal siis õue jalkat mängima, see oli niisugune ja vahepeal tuli õppida ka. Mida ma olen õppinud ise omast arust või mille poolest tänulik oled, nagu oskasid samamoodi kuidagi suunata niimoodi oma eeskujuga näidata, mida peaks nagu elus tegema, et siis kui ma olin 16, see oli mullu, jäi veel viimane aasta, haiged, ma käisin isaga kukulinna toidukaubandustöötaja spartakiaadil lõikesel võetiga, paar pitsi viina ja siis isa istus minu paremal käel, ma mäletan väga hästi, siis ta võttis pudeli kallas kõigile, mulle ei panipudel lauale, siis keegi teine võttis pudeli, kallas mulle pitsi viina. Siin ma mäletan hästi, mul käis see mõte peast läbi, et no mida, millal ja mida ta mulle nagu ütleb, mina võtsin ka natuke. Siis ta mulle ei öelnud ühtegi sõna ja siis ma sain aru, et et see ongi nagu märk selleks, et ise pead teadma. Ise pead otsustama ja see on niisugune asi, mida ma olen elus üritanud nagu noh, kas järgida või noh, mõelda noh, öeldakse, et ega viin ju mõistust juurde ei pane, ega ta ära ei võta, ainult ainult kontrollib kast olemas olla, see on nagu mängulugemine. Absoluutselt, eks ta nii ongi. Ei öelda, aga saad aru täpselt vihjest ja, ja sellest, et mis on minu meelest on äärmiselt õige, sest ega kui sa kätt ette panna, et noh, siis näete nurga taga ja mis sellest tolku nagu on, et pigem koos ja korralikult ja kontrolli all, eks ole, noh, sind usaldatakse, see usaldus on ülioluline. Sport on üks väga hea võimalus nii-öelda elude päästmiseks hingede päästmiseks, et mõnigi on tunnistanud, et kui seda poleks olnud, siis aga sa otsid alternatiivi, eks. Nii või naa, sa püüad leida endale tegevust, kui igav on, olgu see siis kasvõi õe kiusamine, mis on lihtne variant. Aga keerulisem variant on sattuda kusagil nii-öelda seiklustesse ehk jamadesse. Kas midagi niisugust tuleb sulle, Ta võis, Spart päästis sind ikkagi sõna otseses mõttes ära, et sul ei olnud aega käia kusagil aknatšisse viskamas näiteks? Ei, kindlasti seda sport pääses võib-olla, kuid teistpidi on see haigus päästis, et ikkagi nagu 14 last, kuni 14 kuni 17 aastal vanusena olin kooliajal oli nii-öelda haiglas või sanatooriumis, keskkoolis, Tartus, eks ole, et siis mul on nagu seda võimalust väga ei tekkinudki. Võib-olla see oli just niisugune murdeaeg, eks ole, pärast tuli hästi järsku korvpalli, eks ole, ma sain uuesti nagu maitse suhu ja ja tulin sealt ju Tartust ka viimasesse klassi tagasi ikkagi oma kooli, kuigi seal keelitati jääma, et kuulge siia jääda, et ikkagi oled olnud õppinud mitel suureks koolis ja lõpueksamid ja võib-olla läheb raskeks ja nii edasi. Räägime sellest haigusest, see paratamatult on su käekäiku mõjutanud ja ja vist loetakse pigem üllatuseks seda, et sa spordi mõttes olid tegija veel pärast seda kõike, see ei ole vist väga tavaline, mida see su organismile olekule tähendas, mitu aastat või kolm aastat praktiliselt sa ei tee nagu erialatreeninguid ja on mingil määral võib-olla mõjutab. Võib-olla ma olin selle juba ette ära teinud, sest tegelikult lapsepõlves ma iga suvi olin maal vanaema, vanaisa juures Raplas ja seal korv noh küll puulaudadest löödud ja kõike palja ja muruväljakutel hästi ebatasane, aga ma mängisin seal päevad läbi üksipäini korvpallina küll küll Kalev Moskva dünamo vastu ja nii edasi, noh käisid mängud. Ja, ja võib-olla sealt see pallikäsitluse noh, nii-öelda palli püüdmine ja asjade ja seal mingid mõtted, et sa lähed ise lauda järgi igale pallile niuke, midagi jäi sealt hästi palju külge. Haigus oli see, et see tuli järsku, see tuli sügisel, mulle öeldi, et noh, see oli just niisugune kasvava kasvuperiood, kus organism kasvas, ilmselt oli vastuvõtteid kõikidele bakteritele. Käisime vist enne just Moskvas. Ma sain esimest korda vist aasta vanematega Eesti koondisega kaasa kuskile noortekoondisega käisime ka Moskvas ja Hiiumaa, sealt kuskilt selle pisiku sain. Ja siis tuli teade algul muidugi öelda seda, et on kopsutuberkuloos ja aasta otsa pead olema haiglas ja siis kevadeks terveks, siis on kõik okei, no siis selle selle mõttega nagu elasidki, aga kevadel tuli siis nagu uus teade, et asi ei ole veel korraselt ütleb minema Tartusse edasi ravima. Kas sa said ise aru, mille pärast haiglas oled, missugune see haigus on see, mitte midagi? Mina ei kuulnud midagi, kui ma käisin röntgeniläbivaatusel Tallinna Tõnismäel oli väga mingi kuulus arst, nime ei mäleta, siis ta pani mind seal röntgeniaparaadi taha ja vaatas ja ütles, et sa, köhid, ma ütlesin, ma ei, köhi, me vaidlesime tükk aega, ta läks päris vihaseks, kui ma tõesti ei köhinud. Ja sellist väsimust pida poleks pidanud tundma. Kes laps tunneb väsimust, väsinud üles, lähen magama ära. Et mina ei tulnud mingeid sümptomeid ise absoluutselt mitte midagi. Ja, ja kui ma haiglas olin, siis noh, ütleme seal Tartu haiglas igal pool ju seal juba mõõdeti kopsumahtu ja südamepildid ja mu kopsumaht oli kopsuhaigena 14 15 aastane 7400 vista. Mille peale öeldi, et see on täiskasvanud sõudjate kopsumahtu, et noh nagu kobarmehe oma absoluutselt väga korralik. Ja noh, süda oli ka hästi tugevad arst ütles veel, hobuse süda pidi sees olema. Ja kõik oli suur eksitus või ei olnud eksitus? Ei, mul oli ikkagi selge, selgelt oligi paremas kopsus, üleval oli ikkagi tuberkuloos ja ja noh, seal siis on kolm aastat säravitada. Antoni räägime sinu emast natukene, Galina, Bella klaasava Nõukogude Liidu ja mitte ainult, vaid ka rahvusvaheline tippsportlane. Kas oli puhas juhus, et omavahel kokku saite või seal oli ikkagi sinu väike plaan ka, et et see ellu viia, see paari kokkusaamine ja me saime, kohtusime ikkagi laagrites, et minu meelest esimest korda me kohtume ruumis. Mingi aasta 83, ehk siis kalja pidi olema 16. Mul mingi pilt, isegi, mis seal kuskil olemas, et pärast seda hakkasime, siis me olime Moskvas, meil oli jällegi nii, et teatud spordialad, aga me olime alati ühes baasis laagris üks oli iluvõimlemine teinud jäähoki, et me olime just Novogorskis selles vanas noh, nii-öelda paremas baasis, kus seal kahekorruseline ja paremad söökide toidud ja kõik, et me oleme alati nagu seal ja seal olidki iluvõimleja tavaliselt. Et me päris tihedalt suhteliselt kogu selle iluvõimlemisseltskonnaga. Miks teil kui Antonalisendinud suhe kärssama läks, miks sellest kokkuvõttes midagi pikemat välja, kas kas keegi oskab seda väga täpselt kunagi seletada, ju siis mingil hetkel ilmselt ongi inimestel tekivad erinevad huvid minu, võib-olla pärast seda sellist sporti oli just see, et miks ma neid ei teinud, teatud asja, miks ma ei läinud, oli see, et mul oli nagu pere tähtsam on alati olnud nagu. Aga noh, nii palju kui mina aru sain, mitte nagu halvasti öeldes, aga noh, mingil hetkel Kaljal vist vist kuidagi öelda teda nagu natuke häiris või segase moment, et ma sain niikuinii aru, et teda huvitas rohkem nagu olla kuskil mujal kui kodus ju seal omavahel ka midagi oli, mida me võib-olla ei oskagi, seleta, võib-olla sel ajal ei pannud nagu tähelegi kogu selle asja pärast. Ja see, et sina jäid poisiga lõpuks kahekesi altari, oli siis kui vanaviis. See oli asjade loomulik käik nii-öelda või sellele, kes mingil moel lahing. Ei mingit lahingut küll ei olnud, et. Ma olen alati läbi elu saanud väikeste laste koertega lehti miskipärast mulle meeldinud alati tegeleda ja eks ma olen mina nagu tegelesin toniga natuke rohkem või kuidagi, et ma leidsin aega ja oli ja ja võib-olla, et isa ja poeg, eks ole, et palju lihtsam kallal ikkagi, nagu ta oli noorem individuaalsportlane ka natukene mõjutab ka ja võib-olla võib-olla sealt hakkaski need asjad nagu tekkima kosmaal tema muide selleks hetkeks, kui poeksandisama spordikarjääriga oli, kas oli lõppenud või, või see lapse sünd lõpetas ei lapse sündi lõpetanud, ta ikkagi lõpetas selle, me abiellusime 86. suvel ja pärast seda Darliku lõpetas, ta olidki seal enne mingid traumad ja ja eks seal selge see, et ega kuna on individuaalsportlane nii kõrgel tasemel, siis tema oma treener, kes siis Astrahanis tuli, tema isiklik treener, mitte koondise treener, kes küll koondis oli ka kaasas, noh, see üritas küll igatpidi nagu kuidas öelda, siis takistada meieni pulmi ja muid asju, nad ikkagi noh, kuna treener on ainuke niisugune partneriks on loomulikult ta üritab maksimumi võtta. Aga ei noh, mul oli, endal oli vigastus, sel ajal see siis 86 MM-i ma jätsingi sellele vahele, ütlesin ka kohe sinna ma ei tule. Ma ravin oma vigastuste, see oli aeg nagu ära kasutada siis nii-öelda see vaba suvi ja teha mingi teine selline asi elusena, et ja see ei olnud ka nagu jällegi niuksed asjad on ikkagi nagu vastastikusel kokkuleppele. Aga see, et sa leidsid endale vene tüdruku, kas see kuidagi tekitas mingisugust tagasisidet või vastukaja ka kasvõi enda kodus vanemate poolt, et ma olen selline inimene, et ega ma väga ei, ei lase ennast heidutada ja ma teen iseenda jaoks otsuse, leian, et see on minu jaoks nagu parim otsus. Siis mind ei, absoluutselt ei huvita, mis teised sellest arvavad, aga vanemad loomulikult oleks, kui nad oleksid selgelt vastu seisma, oleksid hakkama neile midagi nii-öelda tõestama, aga see oleks tähendanud, et ma nii-öelda oleks loobunud. Ja õnneks mul ei ole kunagi elus taldata, et mind on nagu öeldud, nüüd sa pead tegema nii. Aga see konkreetne samm, abiellumine ja, ja oma pere, see ei olnud veel samme spordikarjääri lõpu suunas, ei kindlasti mitte. No 86, me abiellusime 87 ehk siis hooaeg 86 87 siis koomelski tuli tagasi jälle CSKA treener sellel aastal ja ta isegi vist kas ma ei tea, kas kirjutas kuskil või ütles seda, et et mina olen tema treenerikarjääris esimene sportlane pärast abiellumist järgmise hooaja mängib paremini kui eelmised. Et mul tuli nagu noh, et ma last nagu ei häirinud mind see pereelu, vaid noh, ilmselt kuna mõlemad sportlased, aga ta ju kusjuures tema hirmsasti soosis nagu sellist just meievahelist hästi läbikäimist ma võisin näiteks minna kui Moskvas laagris, siis ma võisin kõik võisid minna koju puhkepäevaks Venne puhkepäeva ja tulid siis puhkepäeva õhtuks tagasi, aga mulle ta ütles vaikselt. Tule siis peale puhkepäeva vaikseks trenniks, täna hommikvõimlemiseks tulegi, et sai aru, et see on inimlik inimlik faktor on teatud mängijate juures ju hästi oluline kolmeski väga hästi seda, nagu tundis ta psühholoogia poolt. Antonio, kas sa õppisid ära enda mäletamist mööda kõigepealt venekeelsed sõnad või eestikeelsed see pull asi, et nii palju kui mina olen teada saanud siis eesti keelt. Ma hakkasin üldse purssimovi rääkima õppima, seal vist viie-kuueaastaselt. Et enne seda oli soome keel siis kui ta sündis ja siis, kui me jõud, kui tal üks 11 kuu algul me elasime ju noh, algul oldi Astrahanis, siis mingil ajal kevadel kolisime Moskvasse, kui mul, ma sain korteri seal. Ja siis me leppisime kokku, et mina räägin toniline kui eesti keelt, kalja räägib vene keelt ja nimega toimisime kogu aeg ja isegi siis, kui olime juba Soomes. Aga siis ma sain ühel hetkel aru, et mingil hetkel ta peab minema lasteaeda ja kuidas seal hakkama ei saada, keelt ei oska, on tal jube raske seal ja siis ma üritasin talle, noh, ega ma siis ka soome keelt nii puhtalt ei rääkinud, kui ma nagu praegu räägib, siis selles vigases soome keelest oli ikkagi nagu soome keelt nagu õpetada, kuna kalja soome keelt ei osanud, siis see oli nagu minu õlule ja siis kalja lõpetas ka vene keele nagu rääkimisel ära tegelikult, et tal oligi eesti keelt me mingil määral kindlasti. Me rääkisime kodus, aga mitte nii palju, üritasin seda vähem nagu teha, et kui on raskeid asju, mida ei osanud öelda eesti keeles tehtud. Ja ega tänu sellele oligi, et noh, ega vene keelt õppis, olles ma tea, mis ajal lõpuks rääkima, sest Kaljadega vene keelt enam pärast ei rääkinud nemad suhteliselt omavahel soome keeles ja väga-väga kaua aega vist, eks ole, lava väga kaua ikka jah, et, et see nüüd on vist inglise keel on inglise keel ja vene keelt nagu tegelikult ei olegi nagu omavahel olnud, et ma sain küll etteheiteid ka, et miks ma talle vene keelt soomlasi õpetaja, siis ma ütlesin kuule, et ma olen eestlane, elan Soomes, mul on niigi kaks keelt juba kolmandat veel oma lapse lõpetanu nagu raske. Et me peame ikka mingeid valikuid tegema, aga kohe läheme Anton ikka edasi, aga kas heina, sinu ja eksabikaasa omavahelised suhted tänapäeval on täiesti läbi lõigatud või, või need vanad ajad on natukene maha vaibunud, olete te meil ei ole selles mõttes me ei, me ju ei suhtle, et meil ei ole nagu ühiseid teemasid, aga ma pole kunagi olnud kandnud mitte mingisugust nagu vimma ega, ega ega halvustanud ega teinud seda, et see ongi elus üks asi ja aga noh, kuna kuna meil ütleb jah, mingil hetkel võib-olla oli, et, et seal kui seal Soomes veel koos elasime, ta nagu ütleme, meil on teatud kokkulepped ja me suhtlesime ilusti, aga siis tekkisid sellised nõudmised. Noh, et nüüd tahaks seda nüüd noh, nagu see väljaspool seda, mis käis, et ma pean saama. Võib-olla seal olid sihuksed erinevaid Redoltki ülimalt väiksed ja nimelt ka lahendusi niisama ära, et meil ei ole kunagi olnud midagi sellist. Sa vist temaga siis päriselt pärast seda, kui Isamaa lahku läksite ja sa ei saa ka, jäid niimoodi koos elanud, rohkem ei ole koosenadele, aga Antal sinule mingi mõju olnud, et te omavahel suhtlete, aga, aga see on niisugune distants ja batooniline siis pigem. Kui me soomes mõlemad elasime, siis, siis me käisime läbi lubatust rohkem mille lisa jälile sai, aga, aga jah, selles suhtes ma ikkagi mingid ajad veetsin tema juures, aga see oli nagu hästi vähe. Ja hiljem siis eesti ajal, siis ta käis korra aastas kindlasti mul külas siis ehk kas me veetsime üldjuhul veetsime seal niimoodi, tema tuli Eestisse ja siis me läksime siis koos Soome ehk siis mee niuke selline nädal kaks aega, mis me koos olime. See oli vist üks või kaks korda, kui ta tuli sünnipäeva ajal veel nii-öelda sellisele lisareisile Eestisse. Aga, aga see oli ka kõik, ülejäänud ajame suhtlesime siis telefonidele tol ajal tänapäeva internetiajastul saab ju kõik erinevate muude vahenditega ja just kohe pärast 12 klassi lõppu käisin Kreekas tal külas, kui ta seal elas. Ja siis selle kreeka viie-kuue aasta jooksul, mis ta seal elas, ma käisin kolm kordadel külas, väiksed külaskäigud ja ülejäänud aeg lihtsalt suhelnud, see on põhimõtteliselt meie koguse suhtes olnud mis mulle nagu õpetanud, andnud on, noh, eks ma sellest olen õppinud. Mis vigu nagu mitte teha või kuidas, ma ei tea, andnud mingi sellised õpetused oma tulevaseks siis pereeluks, kuidas võib-olla paremini siis koos hoida või millest mida ennem varem nii-öelda tähele panna, et mitte samasugust, võib-olla siis, et samasugust asja ei juhtuks nagu isale kaelal, kuidas tal praegu läheb, kus ta on, ta on Ameerikas, on New Jersey osariigis, elab seal, on uuesti abielus, elab koos nelja koeraga alguses ta väga nagu ei olnud seal midagi teha tööalaselt või niimoodi, et ta lihtsalt oli kodus ja renoveeris ja toimetas seal. Aga siis tegi omale joogainstruktori nii-öelda kutsetunnistuse. Kuskil linnades annab ta iluvõimlemistrenne või rühmarühm emba-kumba siis ja, ja joogat. Kui selge oli, lapsed, on sinu jaoks pilt, kas sinu jaoks oli täiesti klaar, et sobib lisaga olla ja see ei ole teema, et miks ema pole pildil või et tahaks kusagil mujal olla? Ma arvan, et ma ei mäleta seda aega piisavalt hästi, et minu jaoks oli tegelikult see vanus, millal see lahkumine toimus, oli päris pikka aega tegelikult üsna hägune, ma ei ole seda endale nii-öelda pähe raiunud, et vot see oli nüüd, kui ma olin viiene, et Me oleme seda rääkinud selles suhtes ka, et tema nii-öelda sõnad on ka need on need ju see oli niisugune loomulik käik, laps ise tunneb, kellega tal on parem või noh, nii palju, kui ma olen vanad VHS idelt näinud, siis seal on ka natukene vist näha, ma rohkem hoidsin isa poole kogu aeg. Ja, ja see on ka isa legendaarne näide. Kui ma potil lõpetasin, siis ma kutsusin isa. Ma arvan, et see tuleb intuitiivselt ja see kuidagi see on, see, see side on vist see, mis mis nagu näitas selle ära. Ilmselgelt ta teab, et ma tean, miks see niimoodi läks ja, ja võib-olla ta on ise ka siis tahtnud seda selja taha jätta ja siis nii-öelda üritanud meie sidet hoida ja, ja näidata, et ta hoolib ja noh, tegelikult mingist hetkest alates on see olnud ka niisugune üsna siiras ja võimaluste piires oleme saanud kokku ja kõik, mis me oleme teinud, et need Kreekas külaskäigud olid kõik tema kuludega ja tema initsiatiivil, et et mina lihtsalt läksin ja, ja need olid suurepärasest kolm reisi, tegelikult ma nägin, ma armusin Kreekasse superriike kogu see aeg seal oli hästi vinge ja, ja mina käisin siis ka peale, et me lihtsalt ei oleks koos, jäi puhkaks, vaid ma tahan ka näha midagi seal. Et ta tuli vastu ja, ja ja sõitsime seal ringi ja käisime, vaatasime ajalugu ka, et et sai ka nähtud igasuguseid huvitavaid kohti. Heino, kuidas sa enda jaoks lahendasid olukorra, elad mitte kodumaal elada sõna otseses mõttes üksikisana väikse lapsega, kellel on mõnikord tujud, ta tõenäoliselt hakkas kasvades esitama küsimusi, mis tuleb ühel hetkel ära vastata, et oli seal sinu jaoks mõttekohti või kuidas sa lahendasid, et mida nagu toni praegu rääkis, et ongi, et ega lause käis läbi, et mingil hetkel läks kiireks ja suhtlemine oligi täpselt nii, nagu ta ütleb, et ta tunnetas seda. Lahkumineku põhjus oli ka, et mõtlen, muud huvid ja perekond võib-olla sel hetkel ei huvitanud mingi, et sai sellest nagu aru ja see juhtus ka seal paari aasta jooksul pärast seda. Ta tuli isegi teemaks nii-öelda, et võib-olla oleks võimalik ikkagi uuesti nagu no siis olid juba nii palju asjad seal vahel, mis ei võimaldanud seda enda elu on edasi läinud, mitte minu eluajal ei olnud edasi läinud, vaid need asjad, mis olid juhtunud, ei anna, noh ühesõnaga seal oleks mõistusega võinud palju asju teha, aga noh, see oleks viinud nagu kuhugi tonis potiga juttu rääkisid, mitte Zetandi kutsunud isa. Siis vahepeal ma palusin. Aga noh, nagu kaljult mine siis ta saatis kalja ukse pealt tagasi. Sina, kas isa nihukesed asjad jäävad meelde et hästi palju, Me tegutseme, mängisime, olime ja, ja võib-olla oli mul ka nagu noh, kogemusi, oskusi rohkem. Loomulikult ma olen seitse aastat vanem, et noh, seal tuleb ka aru saada. Aga kas sa pidid ta mingites olukordades olema? Ja muidugi ütleme minu päevaplaan on see, et sel ajal ma 92 ma olin juba ju nagu käisin päeval tööl, kuna seal noh, päeval treeningud ei toiminud ja mis ma seal kodus nagu istun, eks laps on lasteaias. Ma olin ju viis aastat kooli õpetaja, mis oli üli ülikihvt aeg mu enda jaoks jälle õpetas nii palju kehalist vä ja kehalist ja terve terviseteadust sooviksin tervest jääda. Aga jah, me elasime väga suures korteris, meil oli 10 ruudune korter kesklinnas, neljatoaline, aga õnneks oli, olid meie naaberkorteris niisugune ühetoaline väike kortereid, kaks kaksikust, vardaami, hästi meeldivat vanadaamid, saadame aega ja keda soomlased ja keda ma sain aeg-ajalt paluda, siis õhtul ikka olid mingi meeskonna saunaõhtut seal kord poole aasta jooksul selliseid asju siis tants istuks nagu toniga siis noh, niikaua kui ma ära olen. Ja ma neil alati ütlesin, et uni on selline, et ta nagu ehmatate läks magama, ta magas nii sügavalt, et kui ta magama jäid, nad võivad ära minna. Kunagi ei läinud ära need ootused, kuni ma koju tulen ja kui ma sellest lõpuks aru sain, vahest ikka mind ju saunast edasi, eks ole, ööklubisse tulid seal kella kolme paiku, tal ikka veel magasid küll diivani peal, meie diivanil. Aga siis ma tegin niimoodi pärast mingi aeg, et ma läksin vahepeal koju sauna, noh, kuna ma elasin täiesti kesklinnas seal kõik oli käe-jala juures, lasin siis need vanad vanad minema, läksin uuesti ära. Ühe korra koju, koju tulin, siis toni seisis kell pool, tervis seisab ukse peal, käed olid puusas ja ütle mulle. No kust sa nüüd tuled, makra peal vaatasin, et kust kustpoolt sa õieti tuled. Ja selle, see oli see aeg, kui ta ei kartnud nagu üksi jääda, covid olid täiesti nõus rahulikult päeval jääma, siis mingi aasta või kahe pärast järsku tuli selline aeg, kus ei olnud üldse üksi koju jääma. Et saades vanemaks teadvusse tulid mingid hirmud ja kartused ja see tuleb lastel selline asi. Aga siis mingi aasta, kui me olime kahekesi, ma olin ka kahe võistkonna treener, ehk ma käisin päeval tööl ja ma olin õhtul nii Tampere bürinton, meeskonna kui naiskonna peatreener ja oligi nii, et me siis hommikul läksin koolid tunnid ära, tulin ära, võtsin toni lasteaiast kodus kõhu täis ja saali ja siis oli mingi kolm-neli tundi saalista, seal jooksis ringi vahepeal siis mingi pea katki, endale käidi õmblemise ja nii edasi, aga seal ta seal oli midagi teha ei olnud, oligi niimoodi. Kusjuures jäi aega kõik pidu süüa tegema ju. Õppisin retsepti järgi ära kaneelisaiu tegema, ise kõik pärmitaignasse tegin ja kõiki asju. Mul on eluaeg meeldinud süüa teha, kuna mulle meeldib väga hästi süüa ja õhtu jäi aega veel, kui ta magama läks ka enda jaoks veel midagi lugeda või teha ja pesu pesta. Nii et noh, see on jälle niisugune situatsioon, millega sa pead hakkama saama, mida sa seal nagu põed, mida sa nutad, mis aitab nagu, noh, et sa teed ära ja ongi kõik, aga poiss, jonnima hakkab kõik lapsed hakkama, oh noh, jah, ütleme, et. Ta oli minu arust, et jonni, mis asjad või üldse mingisugune selline enesekehtestamine ja proovilepanek tuli ainult siis, kui ma juba tutvusin Triinuga. Ma arvan, et seal tekkis mingi selline noh, nii-öelda konkurents, armukadedus, mis ikka tekib loomulikult. Ja siis tulid sellised asjad küll, et mõningad korrad, aga enne seda ma küll ei mäleta, et oleks meil oleks mingitki probleemi olnud. Ehk pildile ilmus kasuema, siis sa ikka tõmbas korraks jahedaks? Tõmbas? Ma olen, ma olen suhteliselt algusest meeles pilt, kui meil olid Venemaalt isa sõbrad külas. Ja me läksime perest mingi väikse laevaga sinna järve peale sõitma, mis iganes väike kruiis väsis, oli ja siis tahtsid pilti teha seal. Ja siis mina olen nende kahe ees ja kõige vormima tusasema näoga üldse kahekesi taga. Pigem sellised rõõmsa, ma ei tahtnud üldse sinna minna ja seal käis, mäletan nihuke kisma jonnimine seal käis, et, et seal kui Triin tuli jah, siis tekkis küll, ma ise mäletan ka mingi asi võis olla Meie vanusevahest ka, et ega minu ja Triinu anus vahe 12 pool aastat, et ma arvan, et see võis käijusse olla ja uus inimene ja kuidagi tähelepanu. No see on tähelepanu, kartused, tekib lapselised, kardad, et tema, kogu see tähelepanu, mis l oli temale läheb nüüd hästi suuresti teisele poole ja ta jääb nagu tahaplaanile, mida ma üritasin küll seleta raekojaga. See on päris huvitav olukord, et kuidas see ikkagi ära seeditakse, kas lihtsalt tulebki elu näitab, et midagi hullu ei juhtunudki, et kas see klaarib omavahelised suhted ära või juhtus seal midagi muud, kuidas sa ise selle olukorra läbi hammustasid, et endale rahu maa peale tõid? Ma ei tea, võib-olla jah, vanusega tulise. Ma ei tea, võib-olla lihtsamaks läheks, siis, kui me Eestisse kolisime, siis Triinu vanemad ka tulid veel pilti ja tema ema ehk siis mammi oli, oli väga suur osa tegelikult minu mingis vanuses kasvatamises ja noh, päris pikka aega, Tali kõige lähem vanaema, kes mul oli, sest me elasime ühe õue peal ja temaga ma läbisin kõige rohkem. Et võib-olla see noh, siis meid oli ka seal viis tükki kogu majapidamises, et siis siis nagu kuidagi see asi võib olla lahenes ja ma ei tea, ma ei oska öelda, et sain vanemaks, siis said aru, ka ei kadunud nii palju see tähelepanu ära ja siis ise ju tegelikult vajad vähem tähelepanu, mida aasta edasi läheb, kasvad suuremaks, omad nii-öelda huvid ja, ja mis iganes, eks ajaga lähebki niimoodi lapsi, ta näeb ära, mis juhtuma hakkab, see alguses see kartus on olemas ja kui ta näeb, et seal midagi nagu väga hullu ei toimu, siis hakkab nagu tasandama see asi, et ja ega tegelikult peab, ütleme nii, et noh, just see vanusevahe ja ja ka iseloomud, eks seal noh ütleme seal teisel pool, see vanem pool oli ka suhteliselt nagu kange ja jäära tähtkujus sündinud ja ja mida elu edasi läks näha, et see oligi seal üks nagu väga-väga tõsine probleem selles asjas, et noh, ega ma utreerin ja, ja võib-olla natuke teen liiget, kaks last omavahel nagu võitlevad koha eest. Noh, kuna siin oli ka ta oli 18 19, siis eks seal ka veel nagu ainuke laps on ala, kõik siuksed asjad. Aga kalja vanematega ei ole sul mingit puudet olnud, ei puudet on selles suhtes ma kalja ema on ju siiamaani elus ja, ja on isegi jõudnud minust mitu korda rohkem Ameerikasse külla, et mul on kaikaid kodarasse tulnud. Selles osas mitu korda, et ma ei ole jõudnud veel külla talle sinna. Jällegi Eino võib öelda, mis aastatel või mis vanuses need olid, aga mina tean või mäletan kahte korda, kui ma Astrahanis hiljem siis käinud väga hästi Silmes onupoegadega trussikute väel 40 kraadi kuuma viinamarjanende peenarde siis või nende vahel seal kihutan ringi ja jões ujumas käinud ja vaheküsimus. Kas sa emale ütled muide, ema, kas sa pead teda emaks, kas ta on sulle ikkagi ema Kaljale? Selles suhtes, kui me omavahel suhtleme, siis, siis jah, ta on ikkagi lihane ema ja kui palju temast mulle ema on olnud nii-öelda siis koduses sellesse, seda on ju üsna vähe. Et minu jaoks ikkagi on isa, ma olen alati olnud issi poeg ja, ja kuidagi see side on tugev. Aga kui ma temaga suhtlen ja kui ma tema poole pöördunud, siis jah, ta on ikkagi ema ja, ja ma ei ole hakanud teda nimepidi nagu kutsuma. Sa juba rääkisid mõnedest lapsepõlve mälupiltidest, proovime veel neid meelde tuletada, et küsimus nagu isalegi, et mis võiks need päris esimesed olla, kuskohast nad sinu jaoks algavad, ma olen mitu korda mõelnud ja minu esimene mälupilt kõige nooremast east, mida ma julgeks väita, on Antibeesi, Žanna pääni rannast, kui ma olin pooleteist aastane, oli euro trip isa kalja ja siis soome tuttavatega koos nendel oli vist mingeid kortereid või? Noh, kinnisvara, kus me saime ka peatuda ja siis nad ostsid just selle, käisime sisustamas seda, okei, vot see on jälle asi, mida ma ei mäletanud, ühesõnaga jah, mul on rannas pilt, meil on albumis foto, kuidas ma olen rätikute sisse mähitud ja mul on endal mälupilt, kuidas ma olen seal rätikute sees ja vaatab mere poole. Ehk see on, ma arvan, kõige varasem. Ma olen pikka aega mõtlesin, huvitav, kas ma saan seda mäletada üldse või, või on see selle pildi pärast ja ma kujutan seda ette, aga ma olen üsna kindel, et ma mäletan seda. Soomes olid sa mis vanuseni kaheks KSA pool. Viies juuni 96 kolisime ära peale teist klassi koha. Ehk sinu esimesed sõbrad, kõik ja lapsepõlv selles mõttes on ikka puhtalt Soome oma lasteaed seal Tamperes Ursa puistu ääres me ju elasime ka veel lühikest aega selle lasteaia kõrval, siis kolisime veidi eemale kaks klassi kooli, kaasa arvatud siis pärast kooli pikapäevarühm, kuhu ma ise jalutasin. Ja see oli ka veel läbi linna, mida me siin just paar päeva tagasi arutasime omavahel, et see oli päris päris pikk ja päris selline omamoodi rännak, iga päev disa oli paarkümmend kilomeetrit linnast väljas tööl. Kuidas sa mäletad, isa? Ütleme oma tundlikest aastatest, siis kui sa juba olid ikkagi varvas nii-öelda teismelise ja ukse vahel ja tahaks võib-olla natuke möllu teha ja ringi vaadata ja igasugused huvid hakkavad tekkima, et isal pani sport elu üsna kiiresti raamidesse juba juba noortekoondise ajal ja samamoodi see tuberkuloosi või haiglaperiood rikkus mõnes mõttes selle elumehe külje ära. Kui palju sina isale väljakutseid selles plaanis esitasid oma uuele perele siis igas mõttes selles suhtes meil olid nagu reeglid olid paigas õhtuste kojutulekuaegade osas ja, ja, ja, ja mis iganes muud, et ega ta ülimalt range või selline. Samamoodi nagu ma alguses ütlesin, teistele spordi osas ka, et kui sa teed neid korralikud, et ma noorem nooremast taas peale kooliasju ta ju või kontrollib mul kodus mingi hetk, ma nagu tundsin, et ma tahaks seda kontrolliks, ma tegin ise merega veadma, Soomes mäletan, tegin ise vea, ma läksin talle näitama, kontrolliksid, ta sai aru, et midagi on lahti. Miskipärast ma tundsin, et mul on vaja seda, et ta kontrolliks, sest noh, ega mul need asjad, mida pea lõikab, need tulid väga lihtsalt noh, matemaatikat ja asjad, et nendega probleemi olnud. Aga aga see nii-öelda elu mehe aeg, eks ma ei tea, ega meil mingeid suuremaid mingeid asju ei olnud seal üheksanda klassi esimese eksami järel natuke kräud tegime aga isa ei olnud siis kodus, nad olid reisile, siis ma olin Triinu siis vanematekodus. Et siis ma neid natukene ehmatasin küll, et ma vannitoa põrandal hommikul ärkasin. Ma ei tea, kuidas öelda, see ongi see, et sa pead piiri tundma, tookord oligi lihtsalt kuidagi asjad läksid, nii et kus see piir läks natuke ähmaseks koju ma sain ilusti ja kõik see aga lihtsalt väsisin ära vales kohas. Aga ei mingeid jah, selles suhtes mingeid suuri. Ma arvan, seikasid ma ei korraldanud ja. Mul oli üsna tegelikult pikalt ikkagi see spordihuvi oli nii palju kõigest muust üle, et mul ei olnud ka väga palju seda vaba aega, et küll seal vahepeal tuli lumelauasõitja ja, ja selle eest ma sain ka natuke pragada, kui isa mulle Kristjani 15 laenutas lumelaua kolmeks päevaks. Me läksime poistega sõitma. Alguses ei pannud tähele, et mul oli trend ja samal ajal ja ma jätsin ühte trenni minemata jäävad, siis ma sain küll, et, et ma lasin meeskonna nii-öelda üle et poistele seal talve nautida, aga noh, siis ma õppisin oma nii-öelda sain oma õppetunni kätte. Kas see on niisugune asi, nagu mure oma lapse pärast? Tavaliselt räägitakse, kui ema südamevalust tuttav? Ei ole väga ausalt öeldes ei mäleta küll, et oleks kuskil pidanud nagu muretsema või noh, pigem seal võib-olla oligi Soome, kui ta vahepeal üksi kodus olema ja nuhid kuhugi või noh, siis ei teadnud, mis, mis on, kus seal ikkagi polnud ju vanaemaga kellelegi helistada või teha midagi, kui ma mõtlen Richardi peale ka. Ja panna nagu samasse vanusesse, siis tegelikult esimene, teine klass, ma jalutasin pärast kooli üksinda läbi linna pikapäeva rühma, kui ma oleks mõelnud. Riks oleks pidanud selles vanuses. Mul on siiamaani mure, kuidas aku peale läheb ja seal rattaga ringi, et kas ta nagu vahepeal on niisugune, tal on nii palju mõtteid peas ja koduski unustab vahepeal, kust ta oma telefoni asja jätab, et see, et me seal Tamperes elasime seal maja ümber ka taga, väntasid ringi, käisime neid lahtist kommi ostmas, kui taaras ära viidud. Et ma arvan, see, mis mulle endale nagu selles suhtes meeldivat. Need aastad Soomes kesklinnas kasvatasid hästi palju ja panin, ma arvan, õpetas mulle kiirelt ära, kuidas liiklust jälgida, seal väiksena on ju ülekäiguraja juures ja, ja kõik see ja siis kolisime Saku, siis mis on niisugune vaiksem ja maalähedasem koht natukene tol ajal veel eriti. Et noh, siis ma tulin ka oma linnapoisi, nii-öelda teadmiste ja kommetega siis siin. Mäletan, kuidas mammi veelgi siis, kui ma tulin poistega, mängisime väljas tribla ja siis jooksen sinna vetsu vahet kogu aeg, kõht on lahti, snii pissil käima. Noh, endal on paks mets kõrvale, seal ära ei käi, oma linnapoiss, täitsa võõras rodina, teeme vahepeal kuulajatale spikri ka Richard, kellest me räägime, on siis sinu noorem poeg, kes on praegu kuivana 11 vanusevahe on teil siis 21, ei oskagi küsimust paremini sõnastada, kui, et võta appi see vana hea, mis tunne on. Kui sa SATi, 121 aastase vaheaja järel taas isaks, siis kas see on nagu täiesti uus algus? Või sellest, et sa oled korra selle kunagi läbi teinud, on midagi alles ja kasu ka? Loomulikult on see erinev, ma läheks nagu aega tagasi, siis kui mina olin niuke, just hakkasin seda korvpalli siin eestis mängima, siis ma minu sõprusringkond väga lähedased sõbrad, kes on suurem osa jäänud ka siiamaani olid kolm, kolm, neli perekonda. Üks nendest oli Ivo ja Reet Linna Georg, Reet Valdek ja siis veel seal kohtbergid, kes kõik olid minust ala 10 aastat vanemad, kel kõigil olid lapsed, siis ma ise omast arust mõtlesin, et küll on hea elukool mulle ette, et ma nagu vaatan nende pealt õppinud kuidas omavahel suheldakse, täitsa reaalselt, nagu alateadvuses jäi sihuke asi meelde ja kui ta oli just see, et ma olin välismaal mul palju tegemist seal võõras riigis, eks ole, ja sel ajal see üleminek sinna ta oli 11 kuune alles ja kõik need elukohavahetused seal ja kõik muud asjad, aga kui nüüd Richard sündis, siis loomulikult, eks eelnev kogemus ja noh, mida ma natuke sain teistmoodi teha või ütleme, võib-olla vägisi tegi, mis Soomes ei olnudki, võib olla võimalik, oli see, et ma iga hommiku võtsin aega, ma olin kuskil kella 12-ni kodus. Et ta oligi mul süles osa ajast, niikaua kui ta siis vestlesime, kui ta midagi nagu aru ei saanud, täiesti titena, aga noh, ta vastas suurte silmadega mulle otsa ehk sealt tekkis jälle selline side, siis ma panin ta magama, kaamera, pinge olemas, läksin ära. Eks ma loobusin, võib-olla paljudest sellistest noh, ütleme otseselt, kas rahast või asjadest mätsin palju asju tegemata, mida oleks pidanud tegema jällegi väljas, et keskenduda nagu noh ja mida ma nagu aru sain, kuradi ikkagi ta sündis, kui ma olin 49, Sa oled ise kogenum, saad aru, et iga laps ei ole iga päev kasvatanud, muutub ja seda ühtegi päeva ei tule enam tagasi kunagi. Eks kõik lapsed sellises 11 sarnases ürituses kasutada saada ja ja loomulikult palju asju vastavalt sellele võib olla täiesti lubatakse rohkem kui noh, võimaluse piirides ja nii edasi, vahest ka üle selle ma võin midagi nõuda, aga ma alati nagu ka 11, aastase ja kaheksaaastase lapsega, räägin nagu läbi. Ma üritan endale selgeks teha, mida ta reaalselt nagu tahab, mida ta hinges tahab ja kuidas see talle mõjub. Ja noh, siis nagu seletada ikkagi omalt poolt, et mis oleks nagu kasulikum, aga kui ta ikka, kui ma näen, et ta nagu hinges tahab midagi muud, siis Sa ei saa ju kätt ette panna, vastupidi ma pigem olen alati üritanud seda nii-öelda, mida Soomes oli hästi palju siis öeldi, et seda vabakasvatust või isekasvatust, aga noh, sealt igal vabal kasvatusel peavadki olema piirid, just see mingi magamamineku aeg või noh, et see uni on tähtis ja teatud söögid ja värgid ja noh, niisugused asjad, mis on eluliselt ja talle edaspidises elus kasulikud. Kuna isa seisund, kui tal kops üle maksa läheb või ikkagi kutsutakse ülakorruselt alla, mingi asi on tegemata ja seda viis korda öeldud, siis, siis sealt tuleb tuleb konkreetselt karmilt ja siis kõvahäälselt ütleme nii, et seda ei näe tihte sa peatav viima ütleme need hinnad sinna viia, et tal kopsu üle maksa. See sinna on päris pikk maa, üldjuhul et see rahu või see niuke kannatlikkus on tal olnud väga niisugune suur osa ja korvpallitreener ja mina olin ka üks nendest enda poega, aga ma ei saanud aru, kuidas 2001 Eesti Prantsusmaa mängu suurhallis, kuidas sellises pingelises mängus seisab mees täpselt samamoodi, käed ristis rinna peal, mitte ühtegi emotsiooni näos. Mina pole kunagi elus harjunud ei treenerid või üldse hinnanud inimesi, kes tõstavad häält. Kui midagi öeldakse, eks ole. Noh siis see mõjub, rahulik, ütleme, minul on muidugi alati palju paremini. Üritan sedasama joontelt, loomulikult ütled, kuritsele viskavad, tulite mulle kohe. Veerand tunni pärast on jälle kohe. Kuule, kui sa lubad, siis tee, vot ongi see, et kui ma ütlesin jah, ma teen kohe siis noh, okei, ma ootan veerand tundi, veerand tundi oleks kohe pidanud ammu ära olema juba muud mõeldud ei olegi, pead natuke häältest. Aga ma annan korraks selle õli tulle korvpalli teemal seoses selle hääletõstmisega nii-öelda, et mis sa arvad, kas 91 Kalev oleks ikkagi tulnud Nõukogude Liidu meistriks, kui selle kamba peale häält ei oleks tõstetud? No ma ei olnud sellega hamba sees ja see on salumetsa juhtimisstiil ja ju see oli siis vajalik sel hetkel, noh ja eks see nüüd ei puuduta, nagu Kalevit on, mina olen öelnud, et kui treener peab häält tõstma, karjuma kellegi peale, siis kas mängijad, lollid, treener ise nõrk? Mina arvan, et seal natuke seda show'd ka juures selle asja juures, et noh, minul hajus käsi, ajutegevus ja sa pead jälgima nagu Soomes oli, see küll on hea treener, ta viskas tooli väljaku peal, jookseb selle karjuge, hüppab ja minagi alati küsinud, millal ta on aega nagu mõelda, seda mängu jälgida. Mida te tegelikult peaks tegema, seal sähmid ringi hüppad ja kargad nagu pealt, vaata sealt kaasa mängule ei saa olla treeneri rollis. Erinevad mängijad samamoodi, aga kui mul oli klubis Pehka, Metstak ja, ja Vilankovski ja Pärn ja Kuusmaa ega nendega kõigiga ei saa ühtemoodi kunagi rääkida ka väljakul olles. Et üks solvub kohe, kui sa pealtvaatajate kuulase kõva sõna ütled, teineteisele meeldib, kui sa ütled vahepeal kõvem osa, sa pead sa kõike, tead, seal ühele sa võidki ainult nelja silmaga, isegi mitte duširuumis meeskonna ees, vaid sa pead rääkima neljasilmal, seal võite talle kõik otse välja öelda. Kas on hästi, sihuke peen mäng, mis käib. Vägev Me oleme selle saatega lõpuni jõudnud. Saate nimi on, käbi ei kuku. Tänalita külas, isa ja poeg Heino Enden ja Anthony Enden. Aitüma selle jutuajamisest pärituult, olge terved, aitäh. Saatejuht on Sten Teppan, aitäh kuulajatele ka, et reisi kaasa tekite. Kohtume nädala pärast. Kuulake pikemat versiooni jutuajamisest Heino ja Anthony endani ka vikerraadio koduleheküljel või mobiilirakenduse kaudu. Leidke saadete seast, käbi ei kuku, seal asuvad ka kõik varasemad vestlused laste ja nende vanematega.