Tere õhtust. Daamid ja härrad, kes te kuulate, raadio kahte. Meie oleme ansambel, tädi kri. Ja esimeseks looks. Mängime teile ühe vana vana vana vana loo, mille me oleme nüüd see aasta jällegi üles soojendanud. Meie asutajaliikme Lesli Laasneri abiga. Siit ta tuleb seal lõvi. Nii edasi läheme vähe värskema kraamiga, ehk siis tuleme meie äsja ilmunud plaadi juurde, skelett tal ja lajatab sealt kohe. Avalo Chain. Järgmine lugu, mis ma teile esitame, kannab pealkirja trein. Originaalselt asub see meie traktivii nimelise plaadi peal, mis ilmus 2003. aastal ja see oli tegelikult remix, ehk siis meie meie enda tehtud remix. Sellise süntpopi tegelasena Rämmloost. Ja hiljem tegime sellest aastal 2007 uue versiooni, millele tegime ka enda sõnad, ehk siis vokaaliosa. Ja nüüd te kuuletegi seda. Ja niipalju veel võin öelda, et see on Tõnis kahu lemmiklugu veidi kri repertuaarist, nii et see läheb temale. Järgmine lugu on siis plaadi nimilugu, mille nimeks on Skeleton. Ja uue plaadi kõledal materjaliga läheme ka edasi ja esimene singel ilmus juba 2007. aastal selle plaadi pealt Canonüümaartšerte Blaid. Ilmselt paljud seda lugu teate paremini kui teisi lugusid ja sellepärast ma seda ka mängime teile. Martšerdab läits. Afvy suure vaeva nägija võiks midagi rääkida. Issand jumal sellele, mida see olukord oli, nii silt, et siin ei ole mingit suurt vaeva nähtud, et siin ei olegi midagi rääkida. Et kütame aga lisanduda tsüklon. Anna oma kavaga edasi ja järgmine lugu on meie viimase plaadi pealt Celetal ja selle pealkirjaks on do tämid. Ja siin loos on meil teine külaline. Ehk siis vanameister Tõnu Aare, kes mängib oma soolasin loo keskel, mida ta varsti kohe kuulata. Te kuulate Raadio kahte ja selle aasta kõige viimane R2 Live eetris kõva pauguga ansambel Pedi kri esitleb teile oma loomingut ja vahele natukene juttu ka. Ja Holden Laamann ehk panne vähemalt omas ringis selle nime all tuntud pediküüri asutajaliige, ainus originaalliige mees, kes on oma häälepaelad ilmselt kindlustanud juba aastaid tagasi. Töö nõuab seda, saab tutvustada pediküüri koosseisu sügisel 2009. Tere. Jah, meid on siis põhikoosseisus neli tükki. Kõik me istume siin marks, kes mängib live põhiliselt bassi ja ka klahvpille ja igasuguseid saundamist nende klahvide alla pandud, siis Jaagup Tormis tuntud ka ansamblist pin, mehe trummar ja minu paremal käel minu parem käsi tahv Taavi Aavik mängib siis põhiliselt live kitarre ja elektroonilisi instrumente klahvidega ja ilma klahvi detaja. Ja nii edasi ei saa küsimata jätta kõige kuulsama muusikalises mõttes perekonnanimega vabandan kõikide teiste ees on teie bändis, trummar on legendaarse heliloojaga midagigi pistmist või lihtsalt vanaisa on jah. Vanaisa Veljo Tormis on sinu vanaisa ja kui hästi tema kursis on sellega, mida sina teed suhteliselt Vedi kriga, nii väga, võib-olla mitte Richicel pinniga küll on nagu huvi tundnud, küll ta pidi Krist, ta teab, millal 100 pediküüri kontserdile kaasa võtad. Ei tea siis, kui ta tahab tulla, ei hakka sundima. Alustasime pediküüri seisukohalt maailma kõige tähtsamast asjast muidugi, aga aga keerame selle intervjuu natukene õigemasse võtmesse ja ja enne kui need musa teemat põhjalikumalt ettevõtteks panna, selle hääle poeta teema juurde veel ka korraks, mida ma sissejuhatuses puudutasini. Kui kaua sinu hääl pärast pediküüri kontsert D kõige kauem ära olnud, mäletad sa midagi servast tegelikult sellega on jah niimoodi, et kui on nagu selline enam-vähem normaalne proovide ja kontserdite vaheline mitmedd vähemalt nädalas korra või kakski teeb kõva häält, siis ei ole tegelikult häda midagi, aga kui see graafik nagu selliseks noh, hektiliseks väliseks kisub ja suurem vahe on olnud. Vaat siis läheb ära küll, noh. Ja ma ei oska nüüd öelda, kui palju neid kõige kauem, aga kui kui veel mingi külmetus ka on, siis tegelikult mingi paar-kolm päeva võib küll olla selline noh et lihtsalt ei tule mingit mõistlik Peugsuselt. Aga õnneks on mul väga-väga harva nagu tõsiseid jamasid häälega olnud. 15 16 aastat pärast algust, kas pediküüri on oma supervormis praegu? No mina isiklikult arvan küll, et nii head koosseis meil kunagi selles mõttes ei olegi saanud olla, sest tegelikult on see praegune ikkagi kõige pikemalt koos olnud koosseis. Et kui me Lesliga seda bändi alustasime, siis see esimene koosseis päris esimene koosseis üldsegi ei jõudnud esimese selle kassett albumi pealegi et ju siis juba muutusid meil asjadeta Lesliga tegimegi esimesed kolm materjali plaati niinimetatud sisse ja kõik see aeg jäi põhimõtteliselt ka kolme aasta sisse. Nii et noh, praeguseks on DAF juba üle 10 aasta vist olnud, eks ole. Et selle koha pealt ma arvan, et pole kahtlustki ja teised ka juba Jaagup Jaagupil saab kaart neli aastat täis ja Marek siin natuke kauem, vähemalt mina tunnen küll, et see koosseis on praegu kindlasti kõige parem ja eriti nagu mingite muudega seda võrrelda ei saagi. Jah, nagu sa isegi viitasite, aastate jooksul on seda seltskonda sinu ümber bonne vahetunud omajagu. Mille alusel või miks on Daff just kõige kauemaks sinu juurde jäänud? No ta räägib ise võib-olla ka ei tea, jah, ma olen seda ise ka imestanud, et kuidas nagunii kaua on suutnud üksteisest välja. Aga no ilmselt ikkagi noh, Me muusikaliselt mõistame teineteist jõle hästi nagu järjest paremini nagu nende aastatega ja pole nagu midagi nii hullu ka juhtunud, et nüüd peaks nagu mõlemad oma teed kõndima vähemalt siiamaani, et noh, ma arvan, et me saame ikka hästi läbi kõik, kui paljud Afan sellel Pedi grill, mis praegu tegutseb endiselt vingeid, kontserte annab ja häid plaate välja erinevust või sarnasust selle Pedi kriga, kuhu sa 12 13 aastat tagasi sisse astusid sinu silmade läbi, kui me nüüd hakkame tehnilisest küljest vaatame, mida mina nagu vist eelkõige pidi kris nagu jälginud olen, et jälgima olen pidanud, et see on nagu öö ja päev. Aga noh, selles mõttes, et lõbusad sägad on kõik. Nalja on kogu kogu kogu see aeg saanud ühtemoodi ja minu arust nagu see ongi üks nagu põhivõtmeid, et kui ta on nii kaua koos üldse püsib, et noh, ikkagi seda tehakse veel siiski nagu isuga ja rõõmuga. Et sa tegelikult ikkagi ootad kontserdi, sest sa tead, et see saab olema jälle väga lõbus, äge ja ma arvan siiamaani meil on see kõik taiminud. Loomingulises mõttes olete teie kaks bändi tuumik viimase plaadi peal see ei ole sugugi niimoodi ei olnud. Väga palju on, on just Marxi tehtud nagu neid nii-öelda põhjused ja elektroonilist osa sanktsioonidest. Osakond muidugi, Jaagupi panus on ka väga suur just, sest et noh, nüüd see meie viima plats heledale on ju päris üle pika aja jällegi plaat, kus on peaaegu et nagu täisvõimsusel niinimetatud kasutatud ikkagi päris inimese poolt mängitud trumme. Meil vahepeal oli ka väga palju seda programmeeringut nagu näiteks spaid Raisingu peal, mis ilmus 2000. aastal selle peale näiteks laivis nagu mängisid mingid Berkassinide taldrikud ja sellised asjad. Aga nüüd viimane plaat on Jaagupi input, et väga vinge ja päris suur. Live is on muidugi veidi teistmoodi. Et plaadi peal on ikka suhteliselt tagasihoidlik asi, plaadi peal on muidugi jah provormeeringute päris mängu, umbes nii fifty-fifty, aga põhiline on muidugi Jaagupi panusest kontserdipildis ja see on nagu päris nagu ma ei tea, minu jaoks praegu juba asendamatu, nagu ma ei kujutaks ilmanemata. Kas see natukene võtab tõsidust tara taga? Väljendit mida ma teie kohta olen lugenud masina? Kui palju peekri on masina rock või kuidas ta ise sellesse mõistesse tähelepanekusse suhtute? Stiili mõttes ikkagi, eks ta ikkagi sinna Intastrial metali roki alla meil alati on ju kuidagimoodi liigid tulnud ja, ja noh vaatamata sellele, et on orgaanilisi pille kõvasti lisandunud, viimasel ajal on ta stiililt siiski noh olgem ausad. Noh, miks mitte, kui keegi tahab seda masinarokiks nimetada industrial muusika ikkagi on seotud suurelt jaolt ikkagi masinatega elektrooniliste instrumentide kas sellel stiilil või selle stiil esindajatel on mingisugust ohtu kunagi massidesse sattuda, kas maailmas on selliseid näiteid teiega analooge, et kes on, keda te julgete süüdistada peavoolu eksimises on, muidugi on väga siin ju nimede nainis neilis, Merilin Mänd on nagu erilist tutvustamist ei vaja ju, et noh, võib ju täitsa julgelt neid selliseks peavoolu bändideks nimetada. Rammsteini ka otsapidi eestlaste suur lemmik ja meie enda suur eeskuju ministri ju ikkagi oma hiilgeajal oli ikkagi väga-väga tuntud ja kõva tegija bänd. Mis teid sellest sammust lahutab, mida peaks pediküüri tegema, et näiteks Eesti kontekstis analoogse staatuses olla? Ma ei kujuta ette, kas ta nüüd nii väga selle nimel punnitama, et ma ei oskagi võrrelda, et anda iga nädal paar kontserdi kuskil pubis või, või ma ei tea, noh, selles mõttes, et kui nüüd võrreldasin edukate bändidega nagu näiteks san või Smilers, et aga sellele nimetagem seda tasemeks meie nagu kunagi jõuda ei tahagi. Meie see muusika on ikkagi niivõrd palju nišimuusika ja ta noh, põhimõtteliselt ei saagi kunagi niivõrd paljudele inimestele meeldida, noh esiteks inglise keel ja suhteliselt karm ikka. Et ma arvan, et seda, mis siin Eestis nagu meil saavutada üldse on andnud, oleme me ka saavutanud maailma mastaabis on loomulikult ruumi küll ja küll veel 80000 inimese ees alla on kuratlikult hea tunne, ma arvan. No see oli unustamatu, kuulun tõesti ei vaidle vastu. Ei, mida, noh, lepime kokku, et see rahvas ei olnud ikka meie peale? Jah, aga noh siiski seal nagu, kui nüüd sellest Metallica kontserdist rääkida, see on nagu meie jaoks ikkagi üks olulisemaid sündmusi või versta bastioni bändi ajaloos nagu kindla peale noh mis siis, et me soojendasin olevate allikat ja see rahvas oli seal Metallica pärast, aga fakt on see, et aga nii suure hulga varem esinenud ei ole veel. Ja noh, selles suhtes suhteliselt õnnelik bänd nagu, et, et on nagu veel neid selliseid enda jaoks oluliste bändidega koosesinemisi nagu õnnestunud teha nagu nagu Massive Attack ja Firphektaria, Talekja. Mis asjadega me siin kõik koos esinenud oleme? Selles suhtes, ma arvan, oleme päris õnnelik bänd, võib isegi öelda, et ega seda võimalust nagu paljudele lihtsalt kaela lange. Mulle tundub ta kõrvaltvaatajana mõningatel nishi esindajatel või kõrvalsuundade tegijatel nagu indi mehed ja võib-olla metal bändid. Neid Eestis tundub päris palju olevat, aga kas pediküüri, sarnaseid punte industriaaltegijaid, masina, roki, viljelejaid on Eestis ka sama palju kõrvale panna, kellest me lihtsalt ei ole kuulnud, siis teie kindlasti olete, kui need on ja ka näiteks väga palju ei ole ja tegelikult on neid ikka olnud mingisugused kindlad bändid. Muidugi noh, no Big Silence, mida kõike kes vähegi sellisest muusikast midagigi teavad, ikka teavad, aga meiega võrreldes nad on ikkagi ka selline poprokkansambel rohkem poprokkansambel jah, et siin Tartus oli selline bänd finish Me Off, kes on ka finist juba selleks päevaks. Ja ausalt öeldes jah, mingisuguseid välgatusi väikseid on olnud nagu, aga midagi sellist püsivat peale meie ja no Big Silence nagu ei oska küll niimoodi praegu sulle siin välja tuua. Eks neid ole selliseid muidugi, millest meie kuulnud ka muidugi jaa. Aga jah, on olnud mingeid ja siis on välja surnud ja ma ei tea, milles küll asi võib olla, või ilmselt selles, et noh, nagu ikka, aga enamus bände nii kaua ei eksisteeri, kui meil on õnnestunud seda teha, millest ta peri kri, sisesed, valikute musa tegemise osas sõltuvad see, kuhu ta edasi läheb. Keegi vaevalt et tahaks korrata oma eelmist albumit ja, ja üle-eelmist albumit, et ikate liigutakse mingis suunas, mis teid mõjutavad, ma ei tea, kas te valite neid teadlikult, kuidas sellised asjad kokku lepitakse või sünnivad? Nagu vist väga teadlikud ei vali, et ma arvan, et tegelikult mõjutab päris palju see, mis tehnika meil parasjagu kätte satub. Ehk siis kas seal parasjagu mingit uut softijuppi näiteks katsetada, genereerinud sealt mingeid uusi saundaja. Noh, nagu ma olen korduvalt maininud, et meil see muusika on nagu niimoodi, et muusika hakkab muidugi iseennast tegema ja elama, et sina oled nagu lihtsalt see, kes seda kokku juhib nii-öelda. Ja selles mõttes ka jah, tõesti, et meie bändi nagu muusikaline külg on nagu suhteliselt pöördvõrdeline tehnoloogia arenguga olnud vist läbi terve selle aja, et ikka püüame uusi jubinaid alati pidaja ja sellega kaasas käia ja noh, eks see on, muidugi mõjutab ka mina isiklikult olen vähem selline tehnikainimene, et kui trahv on meie bändi aju, siis mina olen nagu südamul. Ma saan inspiratsioon hästi palju muidugi muusikat kuulates, mida ma teen päris palju ja ja vaadates ka filme, sest et noh, minu ülesanne on alati olnud just jah, see nagu see lüüriline pool ja kõik see nagu selliseks mõnusaks mudida, et see lüüriline pool pediküüri kontekstis kõlab kuidagi eriti kõrva paitavad. Ja see võib-olla ei ole päris õige sõna, aga miks ütle, lüürika on lüürika ja see on veidi kri muuseas ka olemas, nii et et põhimõtteliselt võib öelda näiteks, ma ei tea, 10 aastat tagasi ei oleks pediküüri saanudki sellist muusikat teha nagu praegu just tehniliselt sõltuvalt põhimõtteliselt küll ja muidugi mitte, sest 10 aastat tagasi polnud paljusid selliseid aparaati, mida me praegu kasutame, üldsegi veel niinimetatud avastatud leiutatud tehnika. See kogu selle protsessiga tuleb ikka kaasas käia, mõnes mõttes kihvt olukord, mulle tundub noh, nii-öelda ideed ei saagi ju kunagi otsa saada, arvestades mis sammud, tehnika no vaatame natukene maailmas ringi, uued jubinad kohale ja jälle kütame edasi. Kui nüüd puhtalt ainult sellest aspektist vaadates loomulikult, aga noh, mina isiklikult arvan, et noh, nüüd ei oska nüüd tõesti ennustada, kaua kaua me nagu selle nime all ja noh, selles mõttes, nagu ta bändi edasi teeme, aga ma nagu küll ei tunne, et mul isiklikult mingit ideed kunagi peaks otsa saama. Et alati võib seda stiili painutada ja ükskõik kuhu kuhu poole, aga, aga ma arvan, et mingil määral muusikat tegema, mina kavatsen küll jääda ilmselt elu lõpuni. Muidugi, Pediliga on see asi ka, et ta nagu ei sea meile erilisi barjääre mingis, et kui meil tuleb mingine, mis iganes, mis stiiline nagu kõrvalekalle, siis, aga samas on nagu hea, siis meil ei ole seda mitte mingi probleem sisse panna, et näiteks sinna mingi mõni muu bänd, kes nagu viljeleb ühte ja sama stiili nagu et neil vist võib päris raske olla veel ja selles suhtes me oleme ikka väga paindliku oma selle stiili valinud, et et kas või viimase plaadi pealgi ju leidub stiililiselt nii seinast seina nagu lugusid, et noh, ei kujutaks teistmoodi ettegi, et me peaks väga kinni olema mingisuguses nišis, et ütleme, et me teeksime 20 aastat juba metalit ja, ja me ei saaks lubada endale mingisuguseid ma ei tea meie flirtimisi, elektroonilise muusika, hiphopi või mis iganes asjaga, siis siis meie fännid enam ei kuulaks meid. Täiesti juhuslikult jäi mulle kusagil jällegi teist lugedes silma suvaline kommentaar või fragment sellest. Keegi nimetas seda, mida Pedi kriteet depressiivseks rokiks, mistõttu mul tekkis küsimus, et kuidas sina, Bonner, kuidas te ise nimetasite seda, et kas te eeskätt depressiooni tekitab, vaevalt see midagi Te teete, eks meie enda muusiku endast depressiooni ja kas te peate ka seda depressiivseks rokiks? Ei, selles mõttes kindlasti mitte, et pigem on ta just nagu ikkagi see, mis depressioonist aitab nagu jagu saada teinekord kui depressioon tulemus on see, et võib-olla lugude teemad nagu sinnakanti hoiavad ja käsitleme selliseid tõsiseid ja Karmel teemasid ja, ja isegi nagu apokalüptilised ja sinna teispoolsusesse ja surma puudutavad asjad. See ei tähenda seda, et see muusika meile mingisugust masendusest või midagi tegi ta ei, ei, kindlasti mitte. Muusika on ikkagi minu jaoks vähemalt eelkõige hingepalsam või ma ei tea, kuidas seda nimetada. Ikkagi kui on meel must, siis muusikat kuulates saab alati nagu abi need teemat ja muuseas, mida sa mainisid. Kas need tulevad sellest, et sa kõnnidki ringi igapäevaselt niisugused mõtted peas või see on ikkagi mingi hoiak, mida sa lased pediküüri välja paista ja tavaline elu sinu kui Eesti vabariigi kodaniku elu siia suurt ei puutu ja emotsioonid emotsioonid ikkagi, noh, eks seda Touchi saada siin ükskõik Eesti vabariigis ringi kõndides vägagi nagu, nagu seda inspiratsiooni, aga ei seal selles mõttes, et ega mu mingisugune erilise raskemeelne inimene nagu väga ei ole. Või vähemalt on ajad nagu rohkem rohkem seljataha jäänud, et praegu me oleme ikka siuksed. Keskika kalduvad põhimõtteliselt oma koha elus leidnud taadid, nagu juba. Et see tõeline selline anger või mis iganes, jäi ikka rohkem sinna pubeka kanti. Aga jah, ma armun, teemad, mida käsitleme oma lugudes, on, on nagu sellised siiski elulised, et mingit erilist utoopiat nagu ei aeta, kuigi noh, ei pruugi nagu otseselt kohe niimoodi kõikidest aru saada, sest et väga selline abstraktne kohatise lüürika sõnade keel nagu ikkagi et jääks kuulajal endal nagu ruumi enda jaoks tõlgendused leida see kava siin sellel R2 live-kontserdil. Öelge mõni sõna kommentaariks vististi välja valitud ikkagi suhteliselt laia laastuga tee tiigri repertuaari esindamaks. Muidugi ülekaalus on viimase plaadi lood, ütleme pooled umbes, sai vist viimase plaadi pealt, aga ka traktiviievialt näiteks lugu Ghost Train, mida me oleme väga harva esitanud ainult ja kaudselt karpsuse variant, et kausist on, on selline tegelikult meil repertuaaris suhteliselt nagu rariteetne lugu, et püüdsime nagu seda kava kokku pannes just seda nagu silmas pidada, et oleks sellist ka selliseid lugusid, mida päris igapäevasõna nagu oma laiv repertuaaris ei mängi. Aitäh teile tulemast, R2 live kontsert läheb kohe edasi. Meie külaliseks on kuidas see kõlas keskealised taadid ansamblist veidi, täpselt nii oma koha elus leidnud. Järgmine lugu kannab nime karantiin ja jällegi nagu enamus meie selle raadio kahe live lood on seal tarid viimased plaadis Celetan. Järgmine pala on meie natukene vanema plaadi pealt Crowinga paart. See ilmus aastal 2005 ja oli raadio kahe nädala plaat samamoodi Celetalgi ja selle pealt kanname teile, et pala nimega Formula Frieda Järgmise loo nimi on nädalaid. See on meie enda line reemiks versioon samanimelisest loost. Kauss ja selle versiooni leiate remix plaadi pealt kaustast korpuses.