Tere ja aitäh, et olete Vikerraadioga, kui nimetada üks elumuutev sündmus, mis kujundas saatust, valib Toomas Lunge oktoobrikuise jalutuskäigu 1980. aastal Tartus alla Riia mäest. Just siis sündis ansambel justament. Nagu hiljem kuuleme, oli bänditegemine osa sündmuste ahelast mis viis tutvuseni esimese abikaasa Hellega kellega Toomasel on kaks last, tütar Hanna-Marta ja boikott, Marten. Kuna pere lagunes ja töö viis ema Eestist eemale on mõlemad lapsed mõnes mõttes maailmakodanikud. Isaga saatesse tulnud ott õppis kokku seitse aastat Luksemburgis Londonis ning tunnistab, et aktsendi eemal hoidmine emakeelest on olnud arvestatav väljakutse. Toomase noorim laps on aga abikaasa hingaga ja nii isa kui ka poeg tunnistavad ühest suust, et just pisikese Nora Anni sünd on nende läbikäimise jälle tihedamaks muutnud. Mina olen Sten Teppan ja kutsun teid kaasa elama lõbusatele ja õpetlikele kooskasvamise lugudele. Algab saade, käbi ei kuku, kus täna on külas toomas ja Ott Marten Lunge. Toomas tere tulemast vikerraadiosse, tervist ja Ott, Marten näha tervist. Seal on veel kaks last, on üks, on vanem ja üks on päris noor, alustame vanemast, kes ongi jah, jaa, esiklaps Hanna-Marta on väga ausalt öeldes meie minu juures kodus külas. Kuna meil on praegu suhteliselt kiired ajad, Inga käib proovide vahet Tallinnat siis siis anna on koos siis oma väiksema õega ja kuna meil on ta koeratita, kes on nüüd alles üheksa kuune, siis siis anna nii öelda meie koduse majapidamise hea ingel praegu. Sa oled ikka osav, oled toonud kõik taustajõud nii-öelda appi, ma ei tea, aga räägi kohe väiksemast k Nora annust koolis, teises klassis, nüüd juba kaheksa aastat, seal on ikka täitsa juba selles mõttes iseseisev inimene omade tahtmist, arvamuste ja tõekspidamistega. Kui sa võrdlete kolme omavahel lisaks ajalisele vahele, mis kahte esimest ja kolmandat lahutab ja emade erinevus, see selleks, aga nonii põhimõtteliselt isa vaatenurga kaudu, et kas seal on olnud elu jooksul aega imestada ühe või teise üle, et kuidas nii läheb ja kas on võimalik, et ühe pere lapsed ja, ja kõik see. Ma ei mäleta, et ma oleks väga imestunud selle üle, aga, aga see on küll tõsi ja see ei ole mingil juhul ka mingisugune klišee, ega selles mõttes väljamõeldud jutt. Ikka iga inimene, inimlaps või olend on ikka nii isemoodi, meid ühendavad võib-olla perekondlikud, teatud sellised taust ja perekondlikud traditsioonid või ka isegi näiteks suhtlus või selline naljad, naljad ka mingid, võib-olla isegi võrdleme, oleme sarnased välimuselt mingitel perioodidel. Aga üldiselt on ikka iga inimene täiesti ise ja lastest on seda nüüd justkui vaat sellise pika vahega võtta veel. Ka kõik on isemoodi, igaüks on täitsa oma omaette tegelane, vaata, sa kirjeldad natukene enda toimetamisi, millega sa tegeled, kuhu on sind tööd ja toimetamised viinud tööd ja toimetaja ametit. Ma olen UX ja UI disainer, ehk siis eesti keeles on see kasutajakogemuse ja kasutajaliidese kujundaja tore nimetus. Aga ehk siis lihtsalt öeldes ma kujundan ühte mobiilirakendust ja see ettevõte valdkond on siis haridus, et me teeme haridusäpi koolidele nii Eestis kui välismaal, aga see ongi sinu haridusest tulenevalt loogiline töö või see on hoopis muu valt seal selline teekond, siiad. Aga tegelikult mu haridus oli ärivaldkonnas. Kas sinusugused mehed kasvavadki nendest lastest, kellel lubati lapsena palju arvutiga mängida või võivalle? Kogu kamba peale oli meil üks arvuti ega siis et kõrvalt varakult sinna taha, aga seda arvutit kasutasin mina oma töö tegemiseks kodus, et ega siis ott kasutas neid tunde, kui mina parasjagu seal istunud. Üldiselt ma istusin arvutis, et Metallica täitsa suur poiss, kui ta päris oma arvuti sai, et mitte ainult nii nagu ja mu meelest mu eelis oli see, et märksõnad tõesti vara üles siis, kui, et kui teised magasid, siis ma mängisin neid mingi konnamänge või mis need esimesed mängud olid, sa lähed üle tee või päris esimene oli IBM. Mustvalge IBM oli meil seal, sellega sa ei kanna mängu, mängi seal oti esimesed kirjandit, mis mul alles hoitud, mis ta kirjutas oma oma lugusid. Kalad kalad on olendid, kes elavad vees. Selles räpases haridusteest rääkides minust oli hästi tore, kui värskelt majanduse ülikooli lõpetanud Londonist saabus Ott meil on kodus, külmkapp on nagu toa poole keeratud niimoodi, et seal moodustab nagu sellise teadete seinale, sinna saab kriidiga kirjutada, see on nagu nagu kooli tahvel ja siis meil oli just hingaga tehtud oma firma OÜ toomingas ja siis arutasin mingeid asju seal ja siis ott kargas äkki söögilauast püsti, võttis kriidi ja hakkas meile joonised on majandusmudeleid, sinna veel istusime. Ta kirjutas, kuidas me peaksime kaasama tööjõudu, mismoodi see kõik asi tulevikus peaks välja nägema ja meile valemite selgeks, kuidas Me peaksime edasi elama, see oli tore. Kas seda kuulates võib öelda? Käbi on kännust väga kaugele kukkunud väga kaugele ja väga kaugele ja õnneks, et eks see oli minu minu unistus ka, et, et ma mäletan, et, et siis kui ott oli päris väike poiss, siis ma annan talle paari hirmujutte teadelt ajanud. Üks oli see, kui ma meenutasin väikese oti, kes minu meelest oli 67 aastane sellega ära, vaatasin talle tõsiselt otsa, millel mingi väike pahandus oli ka ikka olnud ja mingi raha teemal jutt ja siis ma vaatasin talle tõsiselt otsa. Aga see on niimoodi, et praegu sa oled alles nii vana, aga siis ja mina olen selline mina toonud meie perekonnale kogu sellele raha, millest me elame, Domina meile koju. Aga ega mina teen seda niikaua, kui sina saad 18 ning osalt 18 ära paneb mina jalad seinale ja see on sinu mees, see on sinu ülesanne. Siis sa pead mõtlema, kas oled Naslikud tõsiselt ning vaatame, kas ma sain aru, et ma panin natuke üle. Teine asi oli see, et, et kui isad on natuke mures sellega, et sa ei tea, mis, mis mõjusfääri su poeg nagu satub koolis ja sõpradega ja, ja kuidas see siis nagu saaksid anda nii-öelda hoiatava signaali, et ta hakkaks suitsetama või alkoholi liiga vara tarbima ja nii edasi muid mõnuaineid, mis olid ka juba kättesaadavad siis ma ütlesin talle sedasi, et vaatajad, ott, et mina olen lühike. Et su ema on üsna lühike, et minu vanemad minu siis vanemad on üsna lühikesed, et võib-olla su ema ema, kes on Saaremaalt pärit naine, on võib-olla oma vanuse kohta isegi pikka kasvu naine, see on ainuke keel, mille peale loota. Aga Sa võid selle geeni kohe purustada, nagu sa hakkad suitsetama või tegema igast muid lollusi. Ja sul on ainuke lootus panustada oma vanaema Marta peale ja proovida hoiduda igasugustest asjadest, mis su kasvu värsiksid. Ja mõnest ott minu arust läks seda teed, hakkas korvpalli mängima ja sirgus äkitselt niimoodi pani pea jaguma, pikemalt käisin rippumas. Kas trenni suure hirmuga isa rääkisid, sa oled geneetiliselt väga lühikese geeniga, aga, ja seal ongi võib-olla see nagu käbi suunati kännust kaugele, et, et mitte ainult siis nagu need lood ikka. Ka suhtlus nagu seltskondades, et isa töötas Vanemuises pikalt, siis alati olid siuksed hästi lõbusad suvepäevad, kus kõik olid siuksed, rõõmsad inimesed ja asjad, aga kui hakkasid rääkima muusikute või näitlejate, kes kõik on vaata, et sinus muusike saad, vaata et sinust näitleja 100., kõigi kõigi 1000. väga lõbus ja kõik. Ka need hoiatused ja need kõneb poisile, eks Nad räägivad tegelikult mõndagi sinu kohta ka. Kas sul endal on olnud kunagi nooruspõlves lapsena mingi traumaatiline kogemus või probleem sellega, et noh, et sa ei ole korvpalluri kasvu mulle Läks tegelikult üle niimoodi, et, et kui ma käisin ise, mäletan millegipärast seda ka, et käisin esimesel avalikul linna diskol, kus, kus ma sain äkitselt aru, et ma olen isegi nii lühike, et ma mulle isegi ei mahu seal pikkade vahelt läbi minemagi niimoodi, et mul ei tekiks seda tunnet nagu Priit Pärna multikast seal lehmade vahelt läbi läbimine see maailma reisiasi, kus ta läheb lehmade läbi ja, ja siis, kui ma kolmandani tüdrukukest sain korvi, et noh, mis sa junsul seal üldse niimoodi kummardad siin ees, eks ole. Et, et sedasi minust sai kohe järgmises etapis ma ei mäleta, kas see läks nüüd kuu või paariga, aga järgmisest etapist sai kohe diskor, ma läksin lava peale. Et vaata, see, kes on lühike, ta peab minema kuskile astme kõrgemale ja siis sa juba näed kõike, mis seal toimub ja edasivalikutega jälle mingisuguseid probleeme ei ole. Tüdruk olevat iseenesest. No üldiselt ei ole sul sellega probleeme ja et et minul on isegi sellest välja kasvanud teatud selline teooria millele ma alati leian teatud kinnitust, seal on muidugi erandeid ka, aga üldiselt kui sa vaatad maailmas väga palju see staadion, artiste ka, selliseid ikka väga suure kõlava nimega artiste mehi väga paljud on väga lühikesed tõesti väga paljud on ikka väga meeter 70 on selline ikkagi väga pikka kasvu juba. Et see on minu arust on sama moodi, et, et need, kes on eksole keskkooli ajal sellised kõvad spordimehed, nendel on niikuinii lihtne, eks ole, sest neid vaadatakse niikuinii, on, atleedid on. No vaata, praegu need noortefilm on ju siis võib-olla kunagi tulevikus valan ka lööki nendele, kes saavad palju raha oma teadmistega nohikud on ju, on ju. Aga ülejäänud, eks ole, selline vahepealne kraam on ja mis sa siis teed, et kui seal, noh, see asi ei tule hästi välja, mine roni lava peal AK esinema. See on huvitav teooria. Ma ei küsi seda esimest korda sinuga seoses, aga ma luban, et see on viimane kord, kasutades lihtsalt juhust, et poiss istub siin. Kui ma olin poisike ja televiisorist tuli justament, siis minu ema ütles, vaata ekraanil on onu, kes ei pilguta silmi. Millal sa märkasid seda poisina? Ma arvan, mina märkisin seda siis, kui see sellest tuli, nagu see kära rohkem, et see kui see Ott Leplandi näosaate siis selle kohta kirjutada ja alles hiljem mul oli seal ka nagu niisugune üllatus, et võib-olla, et sa ei pannud teda lapsena tähelegi, ei olnud üldse teema huvitavaks. Ma võib-olla täiesti eksin, aga ma tahaksin uskuda, et tegelikult lapsed pääsesid noh, meie tegev minu tegevuse väga niimoodi vahtimisest või nad kasvasid kuidagi nii üles, et et see ei olnud meile tegelikult kodus nagu selliseks teemaks üldse. Et seal kodus ikka vaatasime kui seitse vaprat mingi niisugune. See on ju hiljem ikkagi. Ta on päris väiksed, olite siis, kui seda ei ostaks seal rohkem telekas oli siis noh, ma arvan, et, et sellist kodust survet seda kuidagi vaadata ja, ja seda läbi elada või üle elada kodus, et ma olen, üritasin küll hoida neid natukene nende lahus. Väiksena me käisime siis palju õnne justaka justakaga suvel kaaslaselt, kui olid mingi kontserdile, aga siis sa oled ju oledki, et üks on lava peale, siis võib-olla ei näe, kes pilgutab ta täis kaugemal, aga võtame sinu lapsepõlve ette. Kui sa mõtled oma esimestele mälestustele, siis kus ja kellega seoses Talgavad minu lapsepõlv ja nagu pooleks talveaeg, kõik tark, too kõik, kõik, kogu see asi, mis jätkub mõnes mõttes tänase päevani, mul ei ole ju väga palju muutunud, sest mu ka need tolleaegsed lapsepõlvesõbrad suurem enamus neist tänase päevani täpselt minuga koos. Et need, keda ma mäletan päris lapse lasteaiast saadik. Ja siis teine asi on, mul on see meie suved, kõik oli siis seal nii-öelda vanaisa talus Haljalas või ka siis hiljem siis oli Võsul suvila, et jagunes siis nagu Lahemaa ja Tartu vahel ära ja sealt need lahema sõbrad on ka tegelikult. Või need lapsepõlvesõbrad mul ka põhimõtteliselt nad on tegelikult siiamaani täitsa ümber. Noh, ema töötas ülikoolis, aga isa töötas näiteks mingil ajal, kui mina lasteaias olin, siis tema töötas näiteks bussipargis ja tal oli selline suur ekskursioonibuss, millega ta sõitis natuke tol ajal sõitsid sealt Venemaale igasuguseid asju. Ja siis ma kuidagi oli see võimalik niimoodi, et et ma tean, et isa sai teinekord võtta selle suure bussi ja viia terve meie lasteaia kuskile sõidule või vähemalt mingeid rühmad, kes ma mäletan seda, seda tunnet, kui uhke on olla bussijuhi poeg, eks ole, sinu isa tuli selle suure bussiga kõikide minul sõbrad istuvad seal seal suures bussis. Ja ega hiljem oli ka väga tore, siis ta hakkas kiirabiga sõitma, siis oli see, et kui kiirabiautod sai kasutada nii-öelda peresõiduks raam sealt veest välja ei mõtle, kui palju tänasin poiste jalgrattad, koera, kõik saad sinna panna peale, see oli, kellel oli tol ajal sellist autot võimalik kasutada, vead oma träna ringi niimoodi kahe paiga vahel Haljala ja Tartu vahel. Et kuna me kolisime sellisesse majja, mis, mis elate ehitati ülikooli töötajate jaoks, kellel ei olnud siis elamistingimused vastavuses. Ei kujuta ette, kui ehitatakse selline suur 90 korteriga maja, sinna kolivad põhimõtteliselt ülikooli töötajad, kellel siis on selle ruumipuudus natuke siis sinna tegelikult satub elama tegelikult väga palju perekondi või enamus perekondi, kellel ongi lapsed ja lapsed on suhteliselt sellise igasuguses kasvu eas, aga üldiselt noh, terve see lasteaed kuni kooli viimaste klasside see iga esindatud, ehk siis selles majas elades oli niimoodi seal ümberringi nagu õue läksid, oli selline punt kõikides vanuses Su kamraade mistõttu me meile täitsa meie erakordselt huvitav ja põneva lapsepõlve, sest ümberringi alles hakati neid teisi korrusmaju ehitama. Ehk peaaegu siis enamus Tartu sellist vaba aega möödus ehitustelt turnides. Väga põnev aeg ja siis oli meil ka mustade vendade ordu kurikuulus minu vend ja ordupealikuks sai millegipärast ainukese tüdrukuna Anne Türnpu. Et millegipärast ordu pealik oli lõpuks Annemist oskas paremini juhendada seda asja, kus me siis läksime, mis me tegime, mina olin laekur, selle organisatsiooni kontseptsioon seismas, milles koguda üksteise käest kopikaid ja siis minna osta jäätist. Aga keldrisse sisustasime endale staabi, seal kogusime salajast materjali. See mustade vendade ordu nimetus iseenesest ma arvan, seal on võetud ikka mingi tüma kuskilt sealt ainetesse sedasama. Võrdsus, vendlus, vabadussõja oli meil piletid, ordu ordu passid olid meil seal olid samad prantsusekeelsed egalitee ja mida te tahate, toidetud siukse ja Toi Toi oli minu vennast siis oli juba tol ajal tema joonistas ja tegi temale meeldis seal siis kujundada selliseid vappe ja asju. Kuulsin õigesti toi doi hüüdnimi jah, niisugune tena noorel steri vanatoi oli vanatoi nooremana. Kui ta ise on vanad, siis nõnda lihtsalt lühendatult hoidkegi tähendab vanatoi nüüd Doyle öelda, kui vana ma tõe huvides tuleb öelda, et sina olid mingist hetkest alates tont jah, 11 ristisite. Ei selle tondi sain ma lasteaiast külge tänase päevani. Ma arvan, et see oli sellest lasteaia laste, sellisest ütleme natukene võib-olla nöökavast sellisest luules luuletusest või siis ka salmikesest toomas tonti, kõrvad, lonti. No ma arvan, et see on sealt. Aga no tänasel ka nüüd kõik lapsepõlvesõbrad, kes on mul sellest ajast, kutsuvad mind Tondiks ja nad ei teagi. Ja aga kui sina ott ütlete onu kohta ütles, et oi, siis isa kohta ütled tont või tead harva. Pigem ma olen hakanud harjutama paps harjutusi tuua tagasi vapsed vanasti jah, vanasti oli siis nüüd on see nagu jah, minu isa oli meil paps. Et oli isegi vanaisana talipaps, kuigi noh, ta ikkagi lahkus kahjuks nii varakult, et ott Dillon tast noh, on mingid mälestused, aga siiski väga, väga väikesest peast karrastajast. Aga venna kolite siis kamraadid, moletan, kuuldu põhjal olime jah, me olime piisavalt niimoodi ise loomudelt olemuselt nii erinevad, et me pole tänase päevani jõudnud kordagi õieti isegi tülitseda. Kõlab huvitavalt, kõlab huvitavalt, kuigi vanusevahet on alla kahe aasta, eks ole, ja põhjuseid, mille üle või ümber tülitseda võiks, neid ju leiab ilma. Eks ta natuke rahulikum oma närvikavalt ja siis eks tema andestas mulle mingeid asjad ja mina jällegi vist mingil hetkel ikkagi tegemist on enam-vähem täpselt seda, mida ta tahtis, aga teil ei olnud kunagi probleem, et kes saab enne jalgratta või midagi tema sai. Tema sai alati, me käisime tema pintsakutega terve kooliaeg ja ma olen harjunud sellega. Ja tal oli ikka parem ratas. Muidugi esimesena sai tema ikkagi need uued asjad, kumb isa ema juures paremas kirjas oli. Tegelikult, kui me ütleme siis Andres venna nimi nagu päriselt? Ma arvan, juhatajat Andres oli, oli, oli, pigem oli ta õpetajate lemmik ja ta oli ka kõikide nii-öelda kogu ühiskonna lemmik, sest ta oli alati viieline, tal olid kõik asjad, olete korras, tegelikult põhimõtteliselt kõik oli väga hästi tema juures, teda ei kahtlustanud keegi mingist pättustes ja siis vastukaaluks teine keda kunagi täpselt ei teadnud, kuhu, mis asja tema veel võib sattuda. Kes on isegi kooli mingisugusel direktsiooni nõupidamisel seisnud, niimoodi silmad maas ja tal on lihtsalt öeldud, et noot, et vaata, milline su venna, aga milline oled sina mis ette sai võetud, miks niisugune kuulsus sulle tekkis? Üsna rahutult ju ikkagi tegelesime erinevate asjadega, mis olid ühesõnaga silmapaistvad ja, ja siis noh, mina olin see, kes käis ka igasugustes poistekoorides ka linna omas ja sõitis juba siis ringi igal pool poistekooriga käisime ju kontsertreisidel päris kaugetes kohtades ka mööda Venemaad muidugi koolist äraolemist ja mingite asjadega juba esinemisi kuskil ja teab, mis tol ajal on, see, need tulevad ikka selles mõttes juba siis juba natukese põhikooli lõpuosa, kui hakkavad peale mingisugused laagrid, et ei tea, siis siis juhtus, nende mõju on, on väiksena olnud pidev pidevalt pigem nagu see asi või kuidagi mind jäigi see saatma. Et kui ükskõik kui võisime ka kampas midagi teha, aga kes vahele ja see oli noh, et mina ja kes ka tihtipeale teiste nagu asja enda selja taha võttis, olin ka mina. Et nendel on natuke keerulisem veel seal õpetajale vahele jääda, lõhnadega mull. Vaatamata kõigele kogu kogu see tolleaegne tolleaegne Miina härma kooli õpetajate üldiselt ikkagi nagu see mõistmine oli, oli ikkagi erakordselt hea. Et tagantjärgi mõtlen, et nad ikkagi neelasid alla väga paljusid asju. Ja noh, see nahutamine käis rohkem, ütleme niipidi, et kuigi kooli ajal minu mina ju lõpetasin kooli ikkagi koolipõlves olemas, on kolm käskida. Hästi, ma ühe vihje sain siit sõna, lõhnad näol kätte. Mine konkreed, no see oli jah, komsomolilaagris vahelejäämine mingisuguste lõhnadega ja ilmselt alkoholist ikka seal üks käskkiri seal käskkiri, teine. Ja esimene käskkiri, mille ma sain, oli see, et kuna ma olin linna poistekoori poiss ja siis meile tulid noored, hakkajad muusikaõpetajad, üliarmsad inimesed, Kadri, Riho, Leppoja ja Kati tegi kohe mingi tohutu koori sinna kooli ka, mida ennem seal ei olnud jaks nõudma kõikidelt seal käimist linnapoistega mina kiitsin mingite tittedega seal koos laulmas käinud, ma olen Tartu poistekoorist võru jagati käest sain, sain sain puudumiste eest, et ma olen oma asja eest. Mis tühine asi, ma eirasin, sedakorda me oleme suured sõbrad, muidugi see ei ole mingisugune asi ja, ja kolmas oli siis see, et, et me kuskil jälle mingi, see oli vist juba natuke keskkooli algus, et korraldasin vist üsna nagu vaktsineerimata väljasõidu oma sinna Aljalam mahvatu tervele klassile. Yhtegi tädi ei teadnud. Natuke isepäine see otseselt nagu eriti ja mina, mina olin seal peakorraldaja siis et midagi lihtsalt käisime, sõitsime ära, Tarts kooli ei meeldinud nii hästi kui, kui seal maal. Aga siis, kui elu põnevaks hakatakse elama, kas sa kunagi kriminaalsete tegudega või nendele viitavate pihkudega oled kellelegi ja see oli päris huvitav, minul on elus ka see kogemus olnud, et et me oma lapsepõlveaegse oma parima kooliaegse sõbraga oma pinginaabriga, kellega 11 aastast olime ühes pingis läksime lasteaiast koos kooli, siis istusime terve kooliga koos kummalt see initsiatiiv tuli, aga igatahes see oli niimoodi pärast kaheksandat-üheksandat klassi või kuskil seal otsustasime, et me lähme sinna õpilasmalevasse. Me ei teadnud, mis asi see on, aga lähme ka suvel lähme kuskile vaatama, saab paar rubla ja kuskil ja siis me tulime siia Tallinna lähedal Aegna saare peale õpilasmalevasse pesime suvi otsa sööklas nõusid sest sellisest vanemast kaklesime mingite vene Paabadega, kes seal oli, oli välja saadetud jõukali, sinna Tallinna söötajatest pättusi teinud vene mutid, kes seal sööklas süüa tegid. Ja siis meie noored, sellised hakkajad. Ja vaat siis me olime kahekesi Tartust, aga ülejäänud poisid, kes seal selles rühmas otsad olid kõik koplist pärit poisid. Ja siis ma alles kuulsin eakaaslaste käest, mis elu on üldse võimalik, kellel kaks Tartu poissi kuulasid kuude, paljusid seal maleva Saldi kuu aega ikka rohkem poolsku suudjaid, kõrvad ja silmad ammuli, mis elu on võimalik elada meie vanuselt koplis. Meestel olid noaarmid ja mingid asjad ja sahtlid tühjaks löödud ja kaks Tartu poissi vastukaaluks nendele tohutult seiklustele oli meil kaasas ning pakkus Genesise jess-i, pink Floydi. Mida õppisid need vennad jälle kuulama ja siis meil oli toodud kuulamisõhtuid. Me panime jälle peale, ostsime ära, mis, mis seal oli. Et nii, millest me siis on ja millest need jutustavad, need lood ja siis kopli poisid kuulasedel Ardunud senisest, aga oled sa pidanud kunagi enda eest kaklema kooli ajal noorem ei õhtus veel sedasi, et, et lasteaeda sattusin varem tänu selle lisabussisõitudele, ilmselt ta juba olid. Suhted olid oma joped, oma jope, tookord kaheselt ei võetud lasteaeda, kuna vend oli ees, siis mina sain kaheselt juba sisse. Nüüd, kui kõik lõpetasid, oleksin automaatselt kooli edasi kuueselt, tavaliselt seitsmekümnendatel ei mindud hooli, mina oleksin ja, ja nii ma siis nagu kogu aeg olin kõikidest noorem, väiksem, mistõttu mul kogu aeg mingisugune tohutu esimene suurem vend koolis keegi kuidagi kaitses. Tollel ajal, mina ei tea, me ei puutunud kokku, räägiti Tartu linnas mingite venelastega jõukudega, kaklemist absoluutselt ei olnud. Aga oma kodusest korrast, kui sa räägid, kuidas teie peres asjade klaarimine käis, ikkagi oli intsident vaja ära lahendada, siis kas saadi teie kodus juttude ja sõnaga hakkama või läks mõnikord füüsiliseks ka nagu aegade jooksul Eesti kodus on kombeks olnud. Tule taevas appi. Minu ema on üks Eesti esimesi tunnustatud lapse psühholooge ja isast, paremat läbirääkijat ja suhtlejate annab üldse otsida. Et, et ei, ei, meil ei olnud mingisugust nihukest. Kõige hullem karistus oli absoluutselt tõesti meeletult hull karistus, kui ema, keda me kutsusime kõik memmeks oli vait. Ei rääkinud saga mõni päev, see oli tema karistus, kui sa ikkagi mõne asja jätsid, rääkimata, millest ta sai niikuinii teada. Meil oli selles mõttes küll selline usalduslik õhkkond, põhimõtteliselt rääkisime absoluutselt kõik ära, sest see oli reegel. Räägi kohe. Sest pärast on palju hullem, et ma saan niikuinii teada mingeid ähvardusi, mitte midagi, sest kõige hullem oligi seal mingisugune sitta oli niimoodi tehtud, et et sai siis MM sai hiljem teada siis vaikus oled täitsa talumatu. Stavalist panna, nimata, läks oma kabinetti, pandi kinni, sind ei olnud olemas. See on üks päev olemas intelt, teisel päeval ka veel. Sa saad nii, jällegi toon korraks sisse nüüd Vainitud Anne Türnpu, kelle lapsed elasime ühes majas, ta elas kaks korrust kõrgemal. Käisime hästi palju läbi, et tema kunagi rääkis mulle nüüd alles, kui me ise sellised täitsa vanad inimesed, ta üks lapsepõlve selliseid mälestusi, kus ta tuli meie korterisse, nägi seda sellist pilti, kus memm oli pikali voodi peal ja paps mudista jalgu ja tal oli sellest usalduslikust või sellisest intiimsest, oli temal on selline ideaalideaalilähedane pilt, kuidas ühes peres võivad asjad olla, et isa ja ema ja kõik on niimoodi, nii sõbralikult. Oled sa teadlikult või alateadlikult sama mõtteviisiga oma lapsi kasvatades järginud. Ma ise olen arvanud või tahtnud arvata, nii et ega tõesti ei ole ju suurt vahet, kes neist saavad tähtsamad saaks head inimesed ja see aasta on küll täiesti 150 protsenti õnnestunud igatepidi, kui vaadata siinjuures istuvat noorhärrat, siis. Ma ei tea, mulle piisas lihtsalt sellest, et öelda korraga ühe korra ära, et ära tee, seda lähevad meil oli võib-olla samamoodi Nangulist vastupidi, et oli, et et õde oli rohkem isa rollis ja mina olin rohkem siis toi rollis kui, kui samamoodi, aga noh see tegelikult ju ei tähenda, et üx teeks rohkem pahandusi, sellist ühe ühe nagu pahandused saaks, saavad rohkem tähelepanu. Otil oli selles mõttes, kui nad hakkasid nimetatud natuke keerulisemaks läks siis, kui kõigepealt nende evaleks Luksemburg enne neid kui nad olid sellised põhikooli lõhki, see on ju ja siis oli niimoodi, et, et mingi aeg oli, oli, oli nii, et neil oli küllaltki palju vabadust seal kahekesi suures korteris ja siis saad nii, et mul on olnud ikka lähen koju ja siis nii et ma ei mahu uksest sisse, sellepärast et papusid seal nii palju, et hirved Tartu linna teismeliste jõuk on kolinud kvartalit. Kui mõelda selle peale siis ja, ja siis siis oli noh, raju täiesti raju, nii et Marek orjasem pärast suure prügikotiga neid neid tühjaks joodud alkoholipudeleid ja mis iganes, aga kuna vot see oligi nii, et see oli nagu õe korraldatud asi siis ott pääses nendest asjadest kergemini, temal tavalise väike, vaid ta oli ju ka. Aga noh, et tema ju seda ei korraldanud suurt suuremat, Ta korraldatud asi seal ja et võib-olla isa poolt oligi naljakal palju usaldus meie 14 ja 16 aastase teismelise poole minu arust see lõppes, nii et kui me kolisime, siis Luksemburgi, siis pärast seda all vahetati uksekoodilukk ära sellepärast et maja nagu tere, noorel tekkis see tunne, et kõik, kõik noored peavad seda gootika aurat, teevad ukse. Iga nädal oli natukeseks suurem pidu, et kas sul on mäletada mõni niisugune sündmus, mida meenutades või millest kõneledes söandaks nimetada seda nii-öelda elu muutvaks või, või sinu saatust suunanud hetkeks tooksin lihtsalt sellesama võib-olla, et ma olen praegu natuke selle lainele, vaata praegu ongi see, et kuna justament tõesti hakkab, tähistab oma neljakümnendat tegutsemisaastat on ju. Ja väga paljud valikud minu elus ka hiljem on ikkagi väga suures osas seotud nüüd sedasama ansambli tekkimisega ja siis võib-olla et isegi täitsa saatuslikuks võiks pidada sellist asja, et et ma lähen sügisel meie. Meie Tartu linna on mingeid noorte sellise klubi koosolekule, kus mina olin juba vana olija, äkitselt tulevad sinna sisse Dvinjaninov ja Elgula ja seal oli veel mõned vanad poistekoorikaaslased. Mis teie siin teete, nemad olid oma koolides saadetud sinna samasse klubisse esindama oma koole. Ja siis hakkame sealtsamast mööda siis Tartu linna Riia teed hakkama kesklinna poole jalutama, sealt koosolekult ära ja siis mõtlen, et jumal meid siin, nii palju bändi. Need on päriselt, teil on bändi, no mis me passimine klubile teha, bänd? Mõtlesin alguses oma klubi sees lihtsalt teeme bändi ja, ja sellest sai nüüd siis see asi, millest saab nüüd sel sügisel juba 40 aastat, eks ole, aga pöörame ajaratast veel natukene tagasi, kas seep, pill üleüldse ükskõik milline sinu kätte sattus, oli täiesti puhas juhus või sul oli kirge, tahtmine, ja kuidas see oli? See oli tegelikult hirmus tahtmine, sest et et ega ma õieti mingis muusikakoolis, mina ei käinud. Lapsepõlves päris esimeses kvartalis, kus me elasime, kuni kaks maja, Meie majast tänava risti poole elas üks kunagine klaveriõpetaja, kelle käed olid nii konksu, sest ta ise ei saanud enam ette näidata, aga noh, ta oli klaveriõpetaja tema juures, ma käisin niimoodi ise tunde võtmas. Ja ma arvan, et ma käisin seal ikkagi üsna järjepidevalt, üks neli-viis aastat inte heliredeleid ma niimoodi ikkagi mängida, et tööde ka suurepärane eestiaegne proua sihukestel kooli proua, kellega me arutasime juba väiksena igasugust maailma asju Siberi läbi käinud ja kõik asjad. Et, aga see, et juhatud vanemad ikkagi ostsid, see ei olnud ju väga odav lõbu, ostsid klaveri meile. Mul oli täitsa harjumus tulla koolist koju ja lihtsalt mängida. Et seda, seda elu sees jälle keegi sundinud mingit muusikaga tegelema, mingeid asja. Et seda siinjuures olevat noorhärrat. Sellega vestlesime tema kooliajal peaaegu et iga sügis tuli meil peaaegu seesama jutt, et ott vaatas mulle otsa, ma vist see aasta enam ei taha muusikakoolis käia, traps klarnetit. Et see talgukui, sa ei taha, et miks sa ei taha, et vaata, käiks seal trennis rohkem ja siis oleks neid asju ja see, et nad võib-olla ei jõua, eestikeelse muusikakool võtab nii palju aega ära. Okei, aga vaata, et kui sa nüüd see aasta ei lähe midagi, juhtub et sellest, et sa seda klarnetit õpi mängima tõesti elus ei juhtu mitte midagi. Aga et sa oled nüüd juba näiteks kaks aastat käinud, et siis sa pead arvestama sellega, sa viskad selle kaks aastat, mis sa oled käinud seal täiesti maha, sest iialgi ei õpi seda pilli, sa ei saa ka kunagi noh, et sa ei mängi midagi seal pildi peal maha, see kaks aastat on tühi aeg, sa lihtsalt käisid, viskasid need maha. Jumalik, järgmine päev tuli ott, ütles et ma vist see aastake käin ja niimoodi kuni lõpuni ta lõpetas muusikaga iga sügisel sama jutt, lõpetasin muusikakooli klarneti ka, suurem saavutus ka mulle, et kuidas ma ei ole muusikakoolis käinud küll küll konservatooriumis kaks kursust, aga muusikakunstnik kuigi mul oli väga hea klarnetiõpetaja. Aga seal võis olla ka seal pilli valik, et ma, see oli kuidagi minu poolt vaadates oli väga-väga juhuslik, et miks ma nüüd klannetiga lõpetasin, tundus nagu siuke, et seal ma tahaksin võib-olla õppida klaverit või kitarri, mis kasulikum uskuda, eks see oli minu valik, mina mõtlesin, et väga kasulik klarnetit, Saxilansama sõrmistus ja soolopill bändis. See ei ole ju niisugune asi, sai, peab mingeid armontsi kütma kuskile, et sa oled, sa tahad ja teine asi, et kui mitte midagi enam elus muud teha ei ole, siis see, et sa paned kaabu maha nurga peale saad saksofoni, kama leiva kätte. Osa sellest vestlusest oli alati iga aasta, et see oligi minu väljavaated elule, kaabuga nurga peal, heinaga kujuta ette, et oleks õppinud fagoti ta sellega. Totototot, aga praegu, ma arvan, et käis ka see, et järgmine aasta lähed saksofoni peale üle. Aga seda aastat kunagi ei tulnud kohe varsti läheb kohe varsti. Ma ei lasknudki isal väga palju tema vanematest rääkida, eriti veel ülekohtuselt, kuna Tomi ema, sinu vanaema oli kasvatus, Brow põhimõtteliselt mina olin kolmene, kui, kui, siis emme lahkus nagu mälu poolest, mul on nagu väga raske siin midagi öelda, aga tegelikult need kindlasti, et nii palju, et kuna mul on kodus endal väike tita, siis ma kuulen ka igast nagu kasvatuste asjade ja nende kohta siis räägitakse hästi palju, et see nagu kuidas lapsel on esimesed poolteist aastat mõjutab hästi palju ta iseloomu ja siis, kui vaadata siis mind Hannat ja siis meie onupoeg, et siis me oleme kindlasti nagu mõjutatud sellest, et et me veetsime minu arust hästi palju aega siis memme papsiga kui, kui nad lollid olemas, et see oli see üks põhjus, miks mul oli täiesti noh, rääkimata muudest asjadest, aga see oli üks põhiasju hirmus kuriga memm, nii, nii ootamatult ja nii kuidagi kiiresti läks nagu siit ilmast. Et nüüd oleks olnud alles see võimalus, kus ta oleks saanud koguma teadmistepagasit, mida ta hakkas juba nendele annavad, nii et rakendamisest siis ka meieni on väiksed või te ise ju kogu aeg tööl. Sest see oli niisugune aeg, kus nad olid, mõlemad olid tööinimesed ja meid hoidsid pool seda maja oli meil alguses keset naabritega saime niimoodi läbi, sest kust sa neid lapsika jätad? Nad olid aktiivselt tööl käijad, inimesed, ega meie seda memme Niukest õpetust oma nahal ei teadnud, et mulle tulevad, tänasel päeval tulevad veel siiamaani vastu mingisuguseid inimesi, kes ütlevad, oo, ma olin teie ema, üliõpilane ja ma tean kõike, mida tegi Väike-Toomase väike Andres sest ta loengutes rääkis nagu meie nimedega neid asju. Ma kuulan neid nagu tema õpilaste suust, aga ise ma ei tea sellest midagi. Ja siis oli see, et kui ott Johanna olid väiksed, siis ma tean, analüüsime näiteks terveks pikaks nädalavahetuseks, teinekord lapsed sinna siis kuidas memm oli nendega põrandal Roomas ja panin mingit ruudukesi kujundikesi ristikesi sinna ette. Ja siis iga kord oli niisugune tunne, et kui lapsed tulid, olid pärast nädalavahetust tulid nagu memme juurest koju tagasi, siis nad olid nagu oleks nagu terve arenguhüppe edasi. Hitler tiitlivõistlus oli arenenud tohutu kiirusega. Et selles mõttes oli kahju vaadata pilti, et kui on nagu, et kui memme pole olla, siin on alati naerusuu ja ütlen, et see ongi nagu väga kahju. Et aga teistpidi, et, et oli väga nagu väga hea, et nagu vähemalt esimesed aastad. Sest mina näiteks ei näinud kumbagi oma oma vanaema ja ainult ühte vanaisaga, seda ma nägin veel nii väiksena, et sellest mul ei ole mitte mingit mälestust, et otil ja annal ikkagi vähemalt midagi niimoodi jäi ja siis emapoolselt ikkagi nii mõlemat, nii vana ja vanaema on ju tänasel päeval veel ikkagi elusid. Et nende ema Helle ema elab suurepärase tervise juures veel ka üheksakümneaastaselt on tragi ja, ja kõbus, nii et noh, neil on selles mõttes paremini läinud. Aga samas kui sa ise oled. Mulle tundub, et päris hoolega panustanud lasteaia tuleviku kujundamisse juba varakult kuni väljajuttude, nii et noh, et kui muud üle ei jää, siis mängib tänava nurgal klarnetit. Et kas sinu kodus oli ka natukene samamoodi sinu vanematega, et kui palju nemad tegid vihjeid või, või suunasid selles mõttes, et vaatajat praegu jah, käitusin yllalla trollala, aga aga 15 aasta pärast pead ise mees olema, et kas selliseid ajamisi oli, isa ei tegelenud tegelikult sellega üldse isale isa oli praktiliselt rahul meie valikutega ja memm oli, oli selle koha pealt niimoodi, et, et ma tegelikult tean, et talle kogu see, see muusika tegemise asi noh kui kooli ajal, siis muidugi see on niuke kõrvaltegevus. Aga see, et noh, ma läksin alguses kontsi, no see tundus isegi võib-olla, et okei, et läheb siis niipidi muusikaga, jäta minema mingi niisugune koorijuht või. Aga ma sealt nagu kahe aasta pärast tagasi pudenesid ja siis ma läksin ülikooli ajalugu õppima. Siis ma tean, et see tema lootus ikkagi oli, et ma oleks seal ülikoolid ära lõpetanud, et vähemalt saanud mingisuguse sellise paberi kätte, mis oli nõuka ajal, kuidagi tundus, aga ma tulin ära 87. aastal ülikoolist, kus tundus, et noh, see ajalugu õppimine oli nagu sellel hetkel tundus nagu täiesti jabur. Noh, seal oli muidugi palju põhjuseid veel, sest 87 bänd mängis niipalju, et sessidega oli juba väga keeruline ja ta, ma olen niukene, keha, valetaja, ma jään vahele ja, ja ma ei, mul ei sobi, spikerdamine ma kuidagi need õppejõud, kelle loengutes mulle väga meeldis käia, olid enamasti jällegi eksamil, siis sellised noh, kuidas ma lähen valetama, et ma nüüd oskan, kui ma tegelikult ei oska. Et ja see läks nagu, nagu piinlikuks, et mis ma siis seal, mis ma niimoodi käin, niisama paberit ma ei taha. Ma tahan edasi pilli mängida, seda ma tean, et vot memmele see, see võib olla Tseetse kooli lõpet tamine oleks võinud siiski toimuda. Mul jäi üks aasta veel tehaxele. Ta igatahes seda ei kommenteerinud ta omal moel ta vaikselt ma tean, ta suunas ta, et siis kui oli näha, et, et, et sess juba läheneb ta isegi niimodi, ta suunas mu lauale mingisuguseid asju ette. Et noh, õppi loom. Ega see muusika tegemine nädala nüüd, et see nüüd nii suure hooga lahti, nii ebakindel asi. Samas, ma tean tema mingi selliseid, tema enda muusikalise maitse-eelistusi, et ma tean näiteks, et siis, kui meie seal justamendiga alustasime siis me ikka laulsime poistekooripoiste enam väga palju mitmesuguseid lugusid ja siis mõni oli selline peaaegu capella moodi asi juba. Ja siis, kui ma tegin sellist madalat häält alguses bändis lauldes päike paistab ja madalat häält, et ennast kehtestada siis tal on nagu natuke, et see on nagu Raymond alanga, kes oli selles rammi selles meeskvartetis. Kas see kõige madalama häälega mees, kes, kes see talle meeldis mehe häälega mees. Aga kui justamendi lend kõrgeks läks, siis näkitseda peegeldumas kuidagi oma kodustas ka vä? Isa sõjast saadik sai ta endale sellise parandamatu kopsuhaiguse külge, tema hingamine läks järjest raskemaks, mistõttu ta töölt üsna varakult kõrvale, et ta oli kodune. Et Maal taliga tavaliselt pikemat tegi endale sügisel pikematele maal kergem hingata ja olla. Ja siis tal oli nagu maal eraldi tuba, kus ma tean, et vot isal olid priid plakatid seina peal ja kõik asjadest ta hoidis neid ajalehe väljalõikeid ja niimoodi. Aga et ämm elas oma ülikoolielu, et temal, temal neid nii ei tea, et ta oleks dokumenteerinud mingit ajaleheartikleid ja nii edasi. Ja ta üldiselt ausalt ei kommenteerinud, peab üldse seda meie tegemist. Et see on mu praegune, isegi ühe kontsertreisijutt, mida ma laval olen rääkinud 30 korda. Et lihtsalt ühe laulu sissejuhatuseks. Et siis, kui justament sai kümneaastaseks, et bändil ikka 10 on päris suur asi ja see oli päris hooga läinud ja me tegime Vanemuise kontserdisaalis tegime tohutu suure sellise kontserdi, kus isegi osa paremusorkestrist tuli koos meiega mängima, et seal oli ka väga pidulik siis seal ma orkestriga laulsin ennissongi. Ja siis ma järgmine päev küsisin, et kuidas meil läks. Ja siis ta ütles, et üks lugu oli päris hea. See, see üks sina tead, et seal üks lugu ongi väga hea, et me meil oli hea maitse, aga muude asjade kohta, eks, ja missugune oli see sündmuste rida või, või ahel, mis tõid sinu ellu Helle ehk naise, kellest sai sinu kahe esimese lapse ema tollel ajal üsna tavaline muster oli see, et teritab mingi natukenegi ülikooli nuusutanud inimesed said kokku üliõpilasmalevas. Ja need minu suved olid ka nii palju, kui me küll tiirutasime tol ajal juba alati augustis ustamendiga ringi. Et mul läks terved augustikuud alati me sõitsime, kollane Ikarus, buss anti meie käsutusse, sinna panime madratsid maha, seal. Me elasime terve kuu aega. Sõitsime terve Eesti tavaliselt läbi taga, nii palju ikkagi jäi, et alati oli ka mingisugune selline malevarühm, kuhu ma nagu vormiliselt nagu justkui kuulusin. Ja siis ükskord sealt 85. aastal jäi mulle silma üks tuli tüdruk kellel oli küll sedasi, et tal oli üks väga hea sõber, kes teda oli terve suvi otsa passinud, aga kiirgavate silmadega. Aga neil vist omavahel väga suurt keemiat polnud tekkinud, aga noormehe arvates juba ikkagi nagu oli. Ja siis oli niimoodi, et asi pöördus juba suve lõpuni, et hakkas maleva lõpetamine peale ja ma teadsin, et rühm sõitis Tallinnasse malevat lõpetama. Justamendil pidi olema Võrus kontsertroogu peal ja see teine vend oli tegelikult ka muusik, varalahkunud Hillar norralt oli see teine mees, kes kiirgate silmadega minu hellalt vaatas. Ja Illaril oli Haapsalus esinemine, ta sõitis ära, mõne ajaauk oli kaks päeva, otsustasin minna teistega malevat lõpetama Tallinnasse. Helistasime kuskilt sealt objektilt või noh, kuskilt mingi töökojast kuskilt sealt võrust, umbes sealt ametitelefonilt umbes helistasime noortemaja Sõprus. Ise vist oli nii arg, et ei julgenud isegi rääkida. Mis malevameestel rääkides, et lugeja haigestub, nii haige siin köhib, ainult rõgistab, et viime ta praegu siin, ei ole püstitanud 41 on palaviku, kõik moos, toru äraga. Ja ta ei, kõik korras, korras, sinuga on korras, kõik Tallinnasse ära, onju. Ja, ja noh, mina muidugi tulin pärast Tallinnast tagasi, siis juba pruudiga ja hiljem siis ka oti ja Anna emaga. Et selles mõttes minul läks väga hästi. Aga Justamendiga juhtus, juhtus selles mõttes natuke tagantjärgi muidugi naljakas lugu. Poisid tulid kokku, kollane buss ainult ette, siis öeldi valvelauast, et Lunge nii haiget ta ei tule. Mille peale bänd oli siis nukraks jäänud ja öelnud, et naine, aga siis ei ole midagi teha. Ei saa meiega minna, et jääb ära, et, et kui lund ei ole, siis jätame kontserdi ära. Kuidagi oli siis niimoodi, et igatahes et kas siis keegi läks nagu kohe minema. Aga osad jäid sinna majja maja juurde veel nagu passima, natuke imelik ka, eks ole, on ju. Ja siis saabus meie tolleaegne manager ka tolleaegne Sõpruse Maja direktor Riho Illak. Sest mis värk on? Ei, nemad ei tule kõne allagi. Võru Kubija 4000 inimest, et sihukest õhtugi olete, ei lähe, marss, bussija lähete ja teete ja kupatas bussi ja siis need läksid selle suure bussiga otsima. Tolleaegne basskitarrimängija Ivo läksist ära sõitsid selle suure bussiga Talle koju järgi. Aga siis, kui buss oli ära sõitnud, avastas see Riho Illak, et direktori kabineti laua peal oli jäetud maha viiul. On ju seal suure segadusega riiuli viiulil seal ja siis võttis, istus oma autosse, teadis, et teised sõitsid Võrru ja sõitis sinna, aga teised sõitsid bassimehe juurde, kes oli võtnud jalgrattakodust ka ära läinud. Ta aimas ette, et teda tullakse otsima. Ta läks ära, tulid jälle nukralt tagasi sõbra majja, tulid uuesti maha, aga ainuke, kes siis lõpuks 4000 inimesed. Ta sõitis kogu selle pasa. Õnnetu Riho viiuliga, Riho Illak riiuliga. Ja ta oli pärast seda, Ma mäletan, see oli siis palga maksmine pärast tuuri oli siis ühel päeval korraldati see raha maksmine. Ei, ma ilmusin Tartusse tagasi, siis meil oli esimesel septembril jälle kontsert oli Tartu lauluväljakul peale, et siin Niina ei rääkinud mulle keegi sõna mööda, mind ei olnud olemas. Riho kutsus mu kabineti, me ei vahetanud sõnagi. Ta ei pöördu, ma olin nii aut. Mind ei tasunud teretada. Siis ta näitas, mis need palganumbrid olid ja siis näitas minu summat sellest poole väiksem, et noh, mõtlesin. Mõistan. Saan aru, olen olen, ma olen nõus. Aga jah, niimoodi niimoodi läks, noorte inimeste asi, ott kuuled, on ja kui väheses, võib mõni mõni asi kinni olla. Paaripäevane aken panin tähele muidu räägiksin teisega, muide, ajaloolise tõe huvides on see, kes meid lõpuks Tallinnast jällegi tagasi sõidutas oma isa Moskvitšiga oli Hillar norralt, nii et ta ohkas. Leppis tõsiasjaga? Ei läinud niimoodi. Aga seesama sõbrad ikkagi Tartusse tagasi. No aga see on ka ikkagi, kõlab isegi uskumatult hästi liiga hästi tõsi olla, et sa lähed nii-öelda külmalt peale ja, ja võidabki selle lahingu. Tegelikult oli tõesti uskumatu lugu ja noh, see, see oli ka väga tore lugu, sest on näha, et selle tulemuseks on praegu kaks täiesti suurepärast suveräänset isikut siia maamuna peale oma jälgi jätmas, nii et kõik on hästi, kuidas isaks saamisega läks, et kui pöördelised sündmused sinu jaoks olid, mõned on valmis rohkem, mõned natukene vähem. Kuidas sinuga läks? No meil oli jah, niimoodi, et alguses me elasime minu vanemate juures ja see oligi täitsa kindel soov, et, et me niimoodi taha seal. Sest seal oli ka üks hetk oli, ta läks ju ka väga kitsaks juba seal kolmetoalises korteris elamine siis et ma ikka väga ootasin. Õnneks saime üsna ruttu ikkagi tähe tänaval oma esimese pesa ka ja siis oli nagu võimalus hakata seda perekonda punuma, nii et ega ikka ka enam-vähem teadlik otsus, et ei olnud, ei olnud midagi juhuslikku, väga ei olnud, et esimest last ikkagi ootasime ikkagi väga ja, ja, ja ka teist muidugi, et ott oli ka väga, väga see, aga ott oli, selles mõttes oli huvitav, et siis hakkas 91, see oli alles servapidi see aeg, kus osad isad juba lubati sinna sünnituse juurde ja meil oli üks aasta algus, siis ott märtsis sündinud. Aga seal oli niimoodi, et minu tolleaegset kõige lähedasemad sõbrad, kellega me iga päev tegime asju koos, olid sinna niinovja Rain Simmul ja noh, siis ka kogu see muu näitlejate punt sealt edasi Lumiste ja Kaljujärv, kellega ma ka siiamaani oleme koos. Ja siis oli kuidagi niimoodi aasta algusest läks lahti, et kõigepealt oli siis sündis Markus Dvinjaninov, siis sündis Georg Simmul, Kerr pärssinud, mina olin seal keskel, ühesõnaga kuidagi nad olid kolm siukest tited olid nagu järjest ja ma tean, et me keegeliku isad käisid ühe sama kitliga. Ja, ja seal oli niimoodi, et, et mina tean seda, et, et meil läks oti sunnitusega läks nii kiireks, et me olime selles liftis, mis sünnitama, et mind taheti tegelikult sealt välja puksida. Aga kuna läks nii kiireks, minuga ei jõutud enam tegeleda ja ma sain lihtsalt selle salati peale tõmmata, ma tulen kaasa, mis mingites ettevalmistusega kuskil ei olnud käinud ja lihtsalt lõpuks löödi käega. Sain koti sünnitamise juurde, et ma olen saanud, selle hetked ootan ta kätele siis, kui ta on just siia ilma tulnud, et nad vaadanud mulle seal oma oma selle tuhandeaastase pilguga otsa. Aga sellisest just niimoodi, et kõigepealt oli siis Triin ära käinud, ühe seal ma sain sealt selle julguse, et kuidagi saab sisse võidelda ennast, et see päris nii võimatu enam ei olnud. Sest et Hannaga ei olnud, sellel ei tulnud kõne allagi. Umbes teisel päeval olles saad kuskilt akna tagant lehvitada. Aga kuidas sa ennast tundsid? Olid seal nagu kala vees, sobis sulle, see roll meeldis sulle või pani pea valutama, ehkki pea pani valutama muidugi, aga, aga et väga meeldis jah, et aga et ega need esimesed valud olid ikka tagantjärgi väga naljakad ma praegu otile osasid asjadel rääkinud noored lapsevanemad, nad nagu Kelliga on, eks ole. Et ega meie tegime ka niimoodi, et harnhortne sünnitusmajast koju, siis vaatasime raamatust järgi. Oi, nüüd peaks ta juba üleval, miks ta, miks ta üleval ajasime siis saime selle imiku viha ja siis järgi ma mõtlen, et järgmine päev mul oli kaks kontserti ja Simon pussi, tulin täiesti mustade silmaalustega, siis kõik vaatasid noort isa üsna tundliku pilguga. Et oi, oi, oi, läheb lahti. Kuidas olme oli siis juba 80.-te lõpp, aga niisugune aeg, kus polnud võimalik minna poodi ja osta seda, mida oli parasjagu tarvis, lihtsalt ei olnud midagi, osta ta neid asju mäletab isegi vähem, et kuidagi salati läbi vingerdatud. Et isegi sellest, et tegelikult oli ainult külm vesi on ju oma korterist, oli nii suur rõõm, mis siis sedapidi ahjuga kütma ja, ja nii edasi, seal oli haisev peldik ja mis iganes, aga sul oma on täiesti meie enda korter. Et see kõik igasugused muud ebamugavused nagu selle selle selle k taandust, mis oli kõige ebameeldivam selles asjas oli see, et Tartus ei tulnud telefonid enne siis kui tuli Eesti vabariik. Et kõik need esimesed aastad olid väga keeruline. Siin juhtus ikka selliseid kurioosseid lugusid, tõesti, hakkasime Tallinnast Tartu poole sõitma, meil oli selline, vaata ninaotsaga, buss on ju. Ja ja tuli selline lumetorm, noh, niimoodi, et see ussi ei suutnud sellest tornist läbi sõita, lihtsalt teed sadasid liin täis. Pöörasime Tallinnasse tagasi, võtsin polümpiasse toad ja sa ei saanud koju helistada. Sellistel puhkudel ei olnud mitte mingisugust kuskil öösel õhtul hilja helistada, et ma ei saa tulla, ära muretse, et noh, sul ei ole kodus telefoni, lähimad olid see, et sa saidki kellelegi helistada kuskile, umbes lähim sõber, kellele saaksid helistada, elab Tartus südalinnas ja siis paluda talle, et mine nüüd kell kolm öösel palun minu juurde paluda järgmine hommik, et ole hea, mine ütle, et meie Tallinnasse ööbima, eks ole. Aga noh, kuidagi eks me trennis on võib-olla ka 11 olema ka võimalikult nagu selles mõttes aru saavad või ma arvan, et noh, laste ema pidi nendel esimestel aastatel nägi ikka ausalt öeldes vett ja vilet sellega, et sa ei saanud kunagi päris kindel olla, kas nad jõuavad koju tagasi või mitte ja ja kuidas, sellega on. Aga sarnast ootuste Ott Sa ise mäletad, või siis kui sina juba ringi kõndima hakkasid ja maailmast jagama, siis oli see liiklus hõredamaks jäänud, mõnes mõttes ja ühenduse pidamine ka parem, et sa sellist isa ootamise tunnet või emotsiooni oled kogenud, mäletad? No see oli ikka tavaline isa, nagu tuli vastu hommikut, et see pigem on just vastupidi, et sa jää ootama õhtut. Et sa tead, et pigem nagu et järgmine hommik on see, et saad minna hüpata rinna peale ja siis hakata nagu tüütama. Seal väiksena mul komme, aga nemad heledast kirjutanud seda, kuigi see sobib kõikide muusikute laste, see võitjad. Et kui lasteaias küsiti, et mis su isa teeb, isa magab, magab. Hästi teed. Mis sinu esimesed lapsepõlvepildid on? Proovi oma mälestusi ritta panna seen meile. Mul oli üpris sarnased, ma hakkasin kohe mõtlema poistekampade peale ja siis miskipärast mulle meenub alati sellised suvised ajad, aga mulle meenub ka, et ma olen lapsepõlves palju Türil nagu ema vanemate pool ja siis meil oli ka täpselt seal poistekamp, kellega me olidki jalgrattavõidusõidud. Jalgpallijalgpall oli ott oli kogu aeg väravas, et teised poisid olid alati puhtad, ott oli jumala mullale. Muudkui hüppas seal ja isa pool ta nägi ainult seda, et nagu kui tulevad koju tagasi hääletajaid, küünarnukid ja põlved ja kõik asjad olid nagu eri, sedagi, siis küsivad, mis juhtus. Ma ise ei saa nagu aru, et midagi oleks juhtunud. Siis tuled tagasi laatide igalt poolt erinev nagu et me tegelikult katsetasime igasugused mängijad, meil oli seal minu arust korvpalli, jalgpalli, võrkpalli, disoli, isegi vahepeal mängisin tennist, ma ei tea, kuidas me saime me kindlasti maksnud selle eest, aga me kuidagi saime nagu mingisse nagu sinna ühte tenniseväljakule, mis Türil on, sinna saime kuidagi sisse või vahepeal katsetasin mingi pesapalli niukseid asju. Sa võid ka kaasa mõelda ja enda lapsepõlvele. Aga ma küsimuse esitan otile, et sa oled 90.-te laps. Kas sulle meenub midagi, mida sa väga lapsena soovisid või millest sa unistasid või ihkasid midagi, mis iseloomustaks seda kümnendit? No selles mõttes, et ma olen ikkagi viimastes põlvkondades, kes kasvas üles õues nagu ja hoovide vahel, kes käis koputama sõprade ustele, et ikkagi nagu jalgratas ja jalgpalli niuksed asjad olid nagu nagu väga nagu mõelda, nagu asjade peale siis äkki ja see mootorrattaülikooli üks hetk nagu tuli ja siis väga võitis kõikide poiste südametega. Et see oli endal ka vaja seda nagu mingit vidinat, millega sa saad nagu võistelda. Aga näiteks Kadri ja mardisanti, kas teie põlvkond käis seal tegema, ikka käisime? Millegipärast me käisime alati kadrisanti naljakamad mingid pildid on sellest minu mingi, see oli siis, kui me käisime üllatamas täpsetada onu ja nende peres panime sukeldaja sõitsime bussil kadrisandid, mardisandid ega ju rahaga oli nagu ta oli meil kunagi nagu väga ikka, väga puudust ikka, sest kogu aeg midagi ikkagi sai tehtud, aga, aga näiteks legod olid ikka väga kallid, mida lastelastele ja kuna me tegin Kuku raadios tegin sellist lastesaadet koos onu Raivoga kukupai ja seal meil üks nendest sponsoritest oli üks lego maaletooja siis ma sain alati lastele mingeid väikseid lego, siis on seal ikkagi suuremasid saidile legosid viia oma lastele nii palju lähemalt. Kasu see oli kõva sõna, väga vähe, Need, sama küsimus sulle, et kui sa oma lapsepõlve peale mõtled, mis selle konkreetse ajastu märgita, ühe poisi unistused võisid olla? No väga sarnased asjad ja ma mäletan, et tõesti see, et kui mingi mingi lapsepõlve mälestus on see, et isa on tulnud kuskilt Venemaa reisilt või siis kas Läti ja siis ta seal hommikul sa leiad oma padja alt selliseid sihukse musta rõveda plekist automaadi, millal need, kui päästikule vajutad, siis see tegi häält ja talle külje peale punane, mingi pleksiklaas, mis vilkus punaselt see oli ju noh, maailma kõige kõige ägedam asi, mõtle, mida sellega õues sai teha. Milleks kadedad pilke sa sellega said? Meil on veel see, et me käisime igal suvel käisime Soomes, et meil on minu risti saanud soomlane ja seal on head sõbrad, on karja, seal risti, seal on poeg, kes on minuga sama vana ja siis see oli alati niisugune avardav nagu silmi avardav pilt, et külla siis lähed, vaatad, et need asjad on ka võimalik, et tal oli kutilt jumala neelasega lahingud. Kuid teda seksuaalsee oli jube lahe, sihukesed väiksed, tegelikud jaks äkitselt inglise keeles suhtlema said aru, et see, see, et nii palju palju lihtsam, 15 kaheksa kastaril oli seal tõesti juba, noh, tal oli ikka välismaa, tal oli nagu kõik siuksed nagu mingi kõik asjad, mis on olemas, aga ei tekkinud isegi tunnete nagu tahaks seda, sest see tundus nagu välistatud Eestis niisuguseid asju. Et äike nagu 90.-te alguses, kuidas ta õega Luxemburgi sattusite, see jooksis meil jutuajamises alguses põgusalt läbi, et mõlemat koolis käinud Luxemburgis võib-olla kõige lihtsam temalist märkas võimalust, et siis kui Eesti sai Euroopa liitu, siis tekkis niisugune töökuulutus ja otsitakse tõlka ja ta on emal, emal, filoloog, saksa filoloog, ja, ja see oli see esimene laine, kus otsiti sinna tõlke ja tema sai tõesti selles esimeses esimeses laines kohe sinna, kellel on nagu kõige paremad nõuest tingimused tänase päevani, eks ole, nad jälle ajutiste lepingute nad esimeses järjekorras kohe kestina komisjonid läksid tõlkideks ja selleks ajaks vanemad olid. Kuna isa-ema olid juba kolm-neli aastat lahutatud, et siis ta töötas saksa keele õpetajana ka siis nagu nii-öelda üksikemana kahe lapsega ta nagu keeruline, siis ta märkas seda kuulutust ja siis ta kandideeris teadmata, et mis sellest võib tulla ja, ja siis tal õnnestubki õnnestubki saada see töö, et ta väga nagu tollel hetkel ei teadnud midagi Luksemburgist ega Euroopa Liidust ja, ja nii edasi. Aga temast sai siis üks esimesi eestlasi, kes läks Luksemburgi Euroopa liidu jaoks tööle. Sest seal on kõige lihtsamast öelda, et kui ta noh, et kui Brüsselist võetakse vastu otsused selleks, et siis nagu kõik, et Eestist saaks Jüri Ratas ja kõik kõik kohalikud poliitikud, kes võib-olla saaksid lugeda seda kõike otsuseid emakeeles, et siis on nagu see masinavärk töötab Luksemburgis meil küll ant nagu see valik, et kas me tahame jääda Eestisse või minna luksemburgi, see oli parasjagu niimoodi, et Anna Marta, kes oli siis otist vanem, tema lõpetas siis nii-öelda põhikooli jah, et selle vedasime Eestis välja ja ega anna seisud ei olnud ka väga hästi, sest ma ei olnud ka kõige paremini öelda järelevaatajad, asjad, hinded läksid alla ja tal olid omad seltskonnas. Et siis ühel hetkel nagu tundus tegelikult kas päris mõistlik, et kui sinna kooli ei olegi võimalik nagu saada, sest et annal nagu ta Tartus kohe otse sinna oma kooli gümnaasiumiastmes ei oleks ta saanud. Ja kuna sealtpoolt siis siis oli see, et lapsed ise olid ka Hanna tundus väga loogiline. Aga mul oli see mõte, ma olin just lõpetanud seitsmenda klassi. Siis mul oli see mõte, käin äkki nüüd kaks aastat käin või aastale aastaks Luksemburgi ja siis mul oli hästi tähtis, et mul oleks nagu lasin emal välja uurida, kas seal mängitakse korvpalli, kas seal on nüüd niisugune asi nagu korvpalliliigad? Üleüldse. Et mulle tundus, et see on mingi väga väike künka küla kui mõlemad. Aga see oli siis rahvusvaheline kool? Jah, et tegelikult nüüd on Tallinnas ka üks täpselt sama kollane Euroopa kool ongi selle nimi ja see ongi täiesti rahvusvaheline ja meil oli tegelikult eesti keele õpetaja isegi et seal oli. Meil oli emakeele tund, oli eesti keeles, ülejäänud ained olid inglise keeles, kuigi tänase päevani on päris naljakas, on see, kuidas ott suvalises vestluses, mina tunnustan seal ära, aga ta tänasel päeval äkki õppinud mõtlen, kuidas see eesti keeles on. Et tal on mingit sõnavaras, äkitselt on asjad, mida ta teab inglise keeles, et mõtle, kui ta Luksemburgis lõpetuselt läks, otse Londonisse. Ta tegi Londonis ülikooli läbi ja siis tuli alles tagasi, eks ole, nad talongi mingid lüngad on õige see seitse aastat, lünk 14 kuni 21, et siis nagu mõjutas päris olulist ongi, et osad asjad õpid nagu terminit ja siis need olid kõikjal, kus inglise keel, aga nüüd ma olen olnud üle üle seitsme aasta nüüd tagasi Eestis, et et noh, järjest vähem ja vähem, aga üks hetk, see oli nagu endal ka nagu natuke piinlik, et see nagu oleks väliseesti nagu proovida, nagu kogu aeg mingil määral kunagi aktsent külge jääks. Kuidas Tom klaarsete ära omavahel nii-öelda lastejagamised siis, kui pere selles mõttes oli lahus ja lapsed läksid emaga koos Luksemburgi, et kuidas see olukord sinu vaates kujunes? See minek oli kuidagi üsna loogiline lõpuks ja, ja ja ka hea lahendus tegelikult, et see ka nende luksemburgi poolne tegelikult see moodi, mismoodi sealtpoolt näiteks igasugune hariduse tugi on näiteks üldse, kuidas toetatakse seal poolt laste erinevates Euroopa Liidu otstes õppimisi ka rahaliselt igatepidi seal tegelikult oli ikkagi väga suur asi. Ja tundub, noh, see oli nagu selles mõttes ikkagi mingil määral ka tuleviku kindlustamiseks päris nagu hea ja õige samm. Ja see on minu arust läks ka seal väga kenasti. Ja noh, õnneks ma sain ikkagi päris mitu korda sinna niimoodi neid minna vaatama ka, et ja siis nad käisid ikkagi Eestis nii palju kui võimalik, et, et me nagu ei jäänud. Me ei läinud nagu lahku, sul ei tekkinud hirmu, et tekib võõristus võivate jäätegi kaugeks, väike hirm ikkagi on, et alati see on, aga nüüd ma olen pannud nagu perekondlikult tähelased jällegi näiteks ka selle minu kõige väiksema lapse sele Noora sündimisest saadik kuidagi Noora kohalolu liitis veel rohkem kokku. Nüüd tekkis nagu see otile Johannal tekkis nagu, nagu suurem põhjus ja, ja esitas ka meie poole vajadus, et nad aeg-ajalt tuleksid ja võtaksid neilt natukene üle seda, sest nad on mõlemad suurepäraselt lapsehoidjad. Nüüd kui suur õde tuli väikest vaatama Tartusse vesisem teises toas ja kuulasin, kuidas on õdedevaheline jutt, täiesti teised jutud, mis minuga räägitakse, see on nii tore, see on vahva ja see oli kindlasti oli pöördepunkt, kui Noora sündis minu arust. Et aga võib-olla seal vanuseteema, et, et kui sa oled sihuke, oledki keskkooli aasiaülikool ja siis ongi seal natuke kaob vanematega nagu siin vähemalt ma ei tea. Praegu õnneks toitev, tõi. Meil on õnneks küll väga sihuke, aga Noorane tähendab pöördepunktis selles mõttes nagu selles mõttes raie levima ja läksime rohkem suhtlema, et meil nagu selles mõttes ma ei olnud nagu kunagi nagu täielikult võõrdunud, aga lihtsalt selline asi ka tekib nagu selline tunne, et pole nagu põhjust. Et mis see põhjus siis on, eks. Mis ma olen visanud? Laps annab absoluutselt kohesele põhjendused. Ega ma ei trükiks muidu sinna ka oti ja Kelly ellu ennast vaatama ka see laps mulle kohe põhimõtteline, vaata, mis nad seal teevad. Et praegu ära räägi, ma küsin kohe, kas ma võin külla tulla. Ja ongi, et Hanna on, on siis rohkem niisugune maailma rayson kõigega kursis ja alati nagu ise, nagu on see aktiivne pool, et me oleme võib-olla siuksed, et me eeldame, et kõik on hästi, kuni ei ole nagu kui ei ole põhjust, et siis võib-olla nagu vahepeal, nagu kui Noora sündisid, siis sa lihtsalt suhtlust oli rohkem, ütlevad et aga ütle tamm, kui pere läheb lahku ja, ja lapsed on pigem emaga, mis on tavaline Sämbersioon või variant, et kuidas sa enda pealt tunnetasid küsimust nii-öelda sõna õiguses ehk kui sa ei ole igapäevaselt lastega koos kohtud võib-olla korra mõne kuu tagant või midagi sellist, et kas vähendab kuidagi sinu õigust ja võimalust kaasa rääkida nende jaoks tähtsates küsimustes. Üks asi on see, et kas nad ise küsivad, aga nad põhimõtteliselt vaata, ma, kuhu ma sihin oma jutuga, on see, et et kui sa oled nagu lahus perest, et noh, tekib natukene selline süüdlase tunne, mõistad seda, mõistan väga hästi, et ma olen, ma olen väga kõva iseendas. Et kas ma tahan midagi öelda, köhida, kas mul on õigust midagi öelda üldse? Ei noh, ja muidugi sa pead endale aru andma, et sa igas asjas ei saa, igapäevaselt ei saa kaasa rääkida ja sa ei saa ka niimoodi minnes teiste elukorralduse sisse ka need astud Luksemburgis uksest sisse, vaatad, et see on seal niimoodi niimoodi ott oli selle koha pealt jube tublid oli mehe eest Nende, Luksemburg elamisest seal ka midagi katki läks, siis paratamatult pidi ott vaatama, kuidas see terveks saab ja rääkima selle onuga, kes siis tuleks, tuleks parandama, sest et sellega ei saa hakkama teema emaga ja tema õde, eks ole. Et sellega on hea nüanss, on see, et sul on alati olemas meeste teda, sihukest asja nagu naiste tööd, see kui sa kasvad kahe nagu isegi seda ei olnud. Meeste teadaoleva meeste töö olevat. Jää aga, et ma ei ole üldse seda tüüpi, kellel see enda enda nagu sõna või tahtmise pealepressimine nii väga tähtis oleks. Ja ma elan nagu näinud jällegi teisipidi õnneks ka seda, et neid kuidagimoodi oleks valesti painutatud mingis suunas või et ma ei ole nagu rahul selles suunas, kuidas neil läheb. Aga see kuidasmoodi, vaata, kui need lahkuminekud asjad on. See ma tean küll, mis tähendab enesesüüdistamine, kuidas see käib, see on mulle väga tuttav teema. Märkasid, sa, panid sa tähele ja kas üldse oli midagi märgata, kui teile pisikene õde sündis? Kuidas see mõjus? Papsile? No kui vaadata nüüd nagu Norra on nüüd juba kaheksa aastane, et siis minu arust on ikkagi väga positiivselt mõjunud Te olite, et kuna kui meie olime väiksed, siis isa ei olnud nagu kogu aeg nagu olemas, aga nüüd on nagu selles mõttes, et nüüd on nagunii-öelda teisel ringil uus võimalus, et olla nagu kogu aeg väga aktiivselt oma lapse kõrvale, et ma arvan, et see on nagu ka nagu teistmoodi hästi mõjunud. Kas väikest viisi vigade parandamise võimalus, kui on vigu, mida parandada, naine on nagu kõigel on? Liigume, ma ei ole teadlikult muidugi seda vigade parandusele võtnud, aga see on tõsi, mees ott räägib, et nüüd, kui, kui see võimalus uuesti on et ikkagi olla nüüd ja, ja panna tähele neid arenguasju ja olla, sest et ma ühel hetkel pidin iseendale ka tunnistama seda, et, et ega ma ei mäleta täpselt. Vaatasin Noora pealt seda, et ma ei mäleta neid antud faasia või asju, mismoodi otile annan saali. Ma ei saanud ju ka kogu aeg kodust ära olla, aga ei mäleta, sa oled ise nii palju noorem muude asjadega hõivatud. Ja see laste kasvamine, nendega olemine oli niivõrd palju loomulikum, kõikidel nadolid ümberringi, sõpradel oli, tähendab samasugused kõik seal ikk hambaelu, selline see lippa lappa, tead, kõik käis keegi. Ega nüüd, kui räägitakse, et, et jube nagu üsna üsna rasked ajad olid. Et üheksakümnendatel tegelikult olid rasked ajad, kui ma hakkan mõtlema pidi olema, aga ega ju niimoodi ka ei mäleta, et oleks seda ja teist ei olnud saada. Aga neid asju me kõike kuskilt ju muretsesin endale hankisime, sõbrad, me saime käia kuskil, tõime mida millestki otseselt puudustelt. Praegu saad sa selle, selle, selle aja ressursi kasutamisest teistmoodi aru ja saad ka seda endale lubada, et sa oledki lapsega koos ja kuulad, mis ta räägib ja käite ka jalutamas ja katsud nii palju kui võimalik uurida välja, mis mäng see on, täpselt, mida ta praegu mängib. Mingid sõbrad on, viited minna ülearu kontrollimaks, seda ma, seda ma ei tahaks, sest seda ma natuke pelgan, et eriti just tütarlapse puhul, et kui mingi isa, kes on päris suure vanusevahega, et hakkaks nagu niimoodi hästi jälgijaks, et see pole ka hea tuleb usaldada. Muidugi, see on ka, et muidugi neid suuremaid olen muidugi väga palju usaldanud, mõnikord noh, muidugi ka natuke, võib-olla ülearu mõnes mõttes, aga õnneks mitte liiga. Elu õpetab, et me oleme kindlasti annaga tänu sellele palju isal päisemad, et ma emaga tegelikult meenutasime hiljuti seda, et kui me läksime Luksemburgi, siis me olime olnudki nagu paar kuud nagu hästi iseseisvalt, siis emal oli nagu päris keeruline seda nagu uuesti kehtestada seda, et oot, et tegelikult ju ei tea kõige kohta kõike. Et te olete ikkagi lõpuks lapsed, et et see oli nagu ka uuesti nagu kokkukasvamise aeg. Kui me läksime kohale, kusjuures Luksemburgi sinu jaoks on kusagil olnud nii-öelda klouscool päriselt elumuutev hetk või mis kummalisel kombel kujundas saatust mingi nähtamatu sõrm, mõni sündmus, mis on juhtunud. Mis väljend paus kannab, see on praegu päris pausikoht, see on päris hea küsimus, on niisugune keeruline küsimus, aga väga hea küsimus kindlasti on, nagu üks hetk mulle meeldis ülikoolis, mulle meeldis pidutseda rohkem siis, aga nagu mul ei olnud kunagi siukest nagu momenti, et et oleks midagi väga-väga halvasti võinud lõppeda või noh, enda arust ma sain nagu kooli kõik asjad sain alati nagu ilusti lõpuks nagu tehtud. Tagantjärgi mõtled, et oleks tükk lokk, kokkuvõttes on nagu, võib-olla paremini ära kasutada ülikooliaeg-ajalt, selle asemel, et nagu liiga palju pidutseda, aga aga otile ainult üks, üks teine sünnipäev veel. Aga selle kuupäev õnneks mul ei ole seal mu mälust pühitud, mis ma tean ainult nii palju, et oli talveaeg. Ja ma tean seda, et ott oli nii väike, et ta oli just kõndima õppinud just alles ajanud ennast püsti. Igas talveaega oli nii, et laps oli riietatud talvekombes ja situatsioon oli see, et Dvinjaninov mitte kodu oli ühes sellises kortermajas, kus me käisime siis külas, eks ole, täpselt titte tegema niimoodi käisimegi läbi koridoris teiste juurest lahkudes lapsed juba riidesse panduna olime veel kuidagi tšau-tšau, seal jäime niimoodi midagi seal veel lehvitama üksteisele sealsamas pikk kitsas korrusmaja koridor, nagu ta on selline ja meist keegi ei näinud, kuidas seesama, kes oli just õppinud käima tegema kaks sammu trepikojas ja suutis sealt selle võre vahelt, mis korruse Mademe selle võre vahelt, et see laps on nii väike, et ta suhteliselt otse astud alla. Ja ta lendas teiselt korruselt esimesele. Nii et mina kuulsin Alt ainult lapse karjumist, jooksin mööda treppe alla ja siis seal välisukse kõrval see, kust tuleb trepi käsipuu, radiaatorid seina seal vahel oli niisugune betooni nagu see selline sile, selline valatud niuke kaldtee on ju seal vahes oli karjuv laps, kellest ma mõtlesin niimoodi peast ja persest kinni, eks ole, õelasin süles, nägu oli verine, siis vedasime selle ülesse karjuva lapse. Kujutate misse, süda tegi, eks ole, Labsonid teiselt korruselt alla. Õnneks mu vennanaine oli, on tänase päevani tuntud neuroloog. Kohese see kohale uurisime, vaatasime kõik kuna lapsel ei olnud üldse mingeid muid nähtavaid vigastusi peale, seleta otsa siin natuke marraskil, et küllap ta siis kukkus tegelikult jalgade peale, paks kombeli seljas ja ta mahtus seal radiaatori käsipuu vahele, täpselt ilma orkide otsa kuskil kukkumata ja siis lihtsalt omasele otsmiku natuke krai kriimustas ära, et tal ei olnud Ühtegi nähtavat vigastust ja ka tänase päevani. Et siis ma otsinud tegelikult teine sünnipäev siis umbes sellest ajast, kui ta oli tegelikult sisust kõndima õppinud. Aga ei, no tal on natukene, on ikkagi läinud ja otiga siis, kui nad olid veel, on, aga päris vaiksed ja kelgutasid Toomemäel niimoodi, et, et õde suutis juhtida kelgu vastu puud. Selline olukord anna nagu juhtus, mina olin nagu taga, seal oli, kui sa istud kelgu peal tagasi, sul on jalad nagu laiali ja siis me saime kelguga nagu väga sujuvalt saame ühest puust mööda, aga minu üks jalg ei saanud. Ott pani kõmacey vastu puud, lõpetas kohe lahtise luumurruga eksale Maarjamõisa haiglas, minul oli stuudio selleks õhtuks ööks. Ma tegin oma elu esimest eurolaulu laulis seda ja saad aru ja ma ei saanud isegi seal minu lugu, ma ise Tootsin seda, ma ei saanud isegi stuudiost ära minna, ma teadsin, et laps on, aga ma tean, et ta on Maarjamõisa haiglas, on, mis seal ikka, no ta on arstide, aga ma ei saa sealt ära. Ma ei saa, noh, täitsa õudne loost ei saanud asja muidugi selle looga kuskile, aga et sellised olukorrad on aga et õnneks sai andmeid ikkagi saatuse hoidnud suuremaid õnnetusi, ei ole siin kellegagi tuttavate või siuksed, et kus nagu mingi järeldusi hakata tegema. Me käisime paar aastat tagasi, käisime onupoja sõbraga, käisime Lõuna-Aafrika siis seal nagu seal räägitakse hästi palju, et väldi nagu mingit naabruskondade välti nagu asju, aga me olime muidugi ikka nagu Eestist Eestist. Ei rumalad ja see, et vaatad nagu, et kuule, meil on tegelikult ainult kilometraa kõndida sinna, et lähme nüüd siit lõikega läbi. See ei ole nagu midagi, et ei viitsi oodata siin taksot. Eks natuke ikka arutasime seda, et kes, kes läheb ja kes või kas kas pika peaks, kas ikka tellin takso siis lõpuks ikka mõtlesin ei kilomeetrit, see ei ole nagu midagi. Ja siis umbes poole 500 meetri peale, siis sai kogu see õhkkond seal muutus nagu, nagu märgatavalt nüüd, mil hakkasid järjest nagu inimesed hakkasid nagu sabas käima või siis olid umbes mingi inimesed, kes istusid, ütles, et minge, minge, läheksid, lähed üle tee, siis siis see kange nagu selja taha, siis nendel on mingi oma nagu jaotatud asjad ja siis hakkas neil teine seltskond järel käima, kes õnneks olid mingisugused nooremad ja siuksed. Aga noh, nendega kunagi ei tea, vaata, mis neil käes on, et kas tal on nuga või relv või mis asja, eks, aga lõppes ikka nagu lõpus, nagu õnnelikult, me jõudsime nagu õige nagu nurgani, et umbes et onupojad, Ta oli, keegi ei ole öelnud, Kimir Stahlist ütles siis. Panin edasi. Loovusest rääkida, kui sa tõid põgusalt selle teema eurolaulu kaudu siia sisse, siis kuivõrd tähtis on su jaoks, et sul on noh, nii-öelda nagu inspireeriv muusa kõrval, et praegu kasvõi Ingo, teie ajate muusikas ka mingil määral oma rida ja ja teete koos asju, et ma isegi ei tea, kummale poolele see tähtsam on, kas annab sulle midagi või, või sa toetad lihtsalt abikaasat? See on ülimalt, erakordselt mugav ja, ja, ja ka väga õnnistatud olukord, et sul on lähedal esiteks mõttekaaslane ja teiseks selline, et mulle tõesti meeldivad need tekstid või mulle meeldib, kui ta singa mõtleb. Ja, ja minu arust ei ole tekstikirjutajate, ma olen alati olnud sellega natuke hädas, eks ole, ja kõiki need luuleraamatuid, mida sa loed, sealt on niimoodi, et neid ei saa ikkagi lauludeks kõiki teha, osasid luuletus ei ole üldse mõtet lauludeks teha. Ja mina olen sedasorti, et ma olen ikkagi nii palju teatriga olnud, seotud, et palju lihtsam on ikkagi lugusid kirjutada selle järgi, kui on konkreetne situatsioon, tegelaskuju või mingisugune olukord, on sul tegelikult, mis selle kõik tingib, missugune see lugu peaks olema ja seal on kindlasti see tekst. Ja nii on ka selles ka selles nii-öelda muus loominguliselt, et on lihtsam kui see, kui see nii-öelda olukord luuakse selle selle selle teksti näol. Kas mõnikord juhe kokku jookseb, kuivõrd ta ikkagi olete eri põlvkondadest vahel muidugi arusaamatusi, naljakaid olukordi tekib muidugi, et see, et, et teatud asjad on võõrad, aga ega ta nüüd nii palju noorem Kaiale, ta oli ka nõukogude ajal sündinud. Et eks ta ikkagi teab ja asju, aga et et see mingit ebamugavust ei ole küll tekitanud, aga no on jah, mingid teatud asju pidanud seal tore tore meenutada ja mille peale on tal jälle teinekord, kui meil satub mitu meenutajad kokku siin siis siis on tallele tore. Kuule tädid aitab küll. Jätame siis elu, läheb edasi ja elu läheb edasi, vaatame, mis edasi tuleb. Hästi suuremate kasvatamisega, vaevalt et tänapäeval enam tegeled, vähemalt otseselt mitte, aga väiksema Nora Annega küll, kumma käes kodus selles valguses kõvem sõna on, kas sinu vinga käes, kuna hinga lausa ju tegelikult õpetajana lausa koolitust saanud matemaatikaõpetajale seal koolis olnud töötanud õpetajana siis sellised hariduslikud ja kasvatuslikud teemad ma jätaksin nagu suuremas osas muidugi ikkagi Inga õlgadele. Ise oleksin jällegi rohkem panustaks sellise mõttetegevuse filosoofilisema poole arendamisse ja ka siis ellusuhtumise laiemalt kujundamisse, mis on õige, mis on vale, eks ole, saad tuua mõne mõned näited. Alates on elus päeva mõningaid näiteid, mis, mis on hea ja mis on halb, eks ole. Kuidas käituda ja kuidas olla niimoodi, et lapsi peab. Aga meil on, et meil ei ole täpselt niimoodi ära jagatud, aga natukene. On küll, see kipub olema niimoodi, et on, vist on nii, et mina annan natuke kergemini järgi, pigem, või Nooral kuidagi lihtsalt mind ümber sõrme, ma teinekord veendun sinna ümber sõrme, nii et ma ei saa ise aru ka. Annad sa mis küsimustes mingit sellist, et isegi mingi keeld olnud ära praegusele telefoniga, palun mängige katsumuse pool tundi olla, sest telefonist eemal ja siis kui aastane telefon liigub, siis mitte tema telefon, vaid minu telefon on liikunud talle kätte, sest see pole ju see asi, mis ära keelati, siis vaja korraks muigama. Aga ega ma enne, kui ma ei ole võib-olla kolm kuud kraaksun, et see ei ole päris õige. Kui minu telefon siis lõpuks tühjan ei panema seda sõrmejälgede tuvastamisega kohtleb. Lõbus, kui üle viskab, siis panen. Jonnimisega tuleb toime itta ja olen, olen selles mõttes saanud hakkama, ma arvan, et näiteks suurematega oli mu närvi närvilisust tunduvalt, et rohkem platsis, et küllap ma olin väga lühikese närviga mingites asjades ja talu siin mingisugust vastu, Ace ikkagi nagu üsna valuliselt. Üritasin ennast palju rohkem kehtestada. Mul on kannatust rohkem ja ei ole mitte midagi muud kui üks tähelepanu vajadus. Et sa oled väärt seda, et tähelepanu tuleb sealt pakkuda, siis tuleb rahulikult ära oodata, kui see tuju üle läheb ja siis rääkida nendest asjadest, mis nüüd, mis selle tekitasid selle meeleolu? Vaat mis autoga just. Mis sinu jaoks on olnud selle siiski küll võrdlemisi lühikese isaks olemise aja jooksul, aga siiski see on olemas, niisugused silmi avavad kogemused, läbielamised, et esimesed järeldused tõenäoliselt tähelepanekud on tehtud. No minu arust esimesed järeldused on nagu igal lapsevanemal on küll, et meie lapselik ütlemata tark ja vaata kui kaval, et eile ta hakkas nagu esimest korda nii-öelda nagu Lälisema või seda oma, nagu ta teeb nagunii-öelda sõnu, mis on tegelikult Anist mingeid mingeid hääletajat siis vaatad, oo issand. Juba seitsme nädala. See nii äge, oma lapse, oma lapsel kõige kõige ilusam, isegi ta kaka lõhnab paremini. Nii palju ägedam. Aga me oleme selles faasis praegu, et tekitada mingi unerutiin ja olekski vaadata, kakab ja kosub kenasti, et siis on kõik hästi. Seni on, minu arust on meil väga hästi läinud, meil on niisugune tore paks beebi, et et seal nagu kõik märgid viitavad, et on hästi, on, mida hiljem siis energiaga maha kulutada. Aitäh teile, selle jutuajamise eest oli rõõm. Tänan tulemast ja pärituult. Aitäh. Isa ja poeg olid meil täna saates Toomas Lunge ja Ott Marten Lunge. Saatejuht on Sten Teppan. Käbi ei kuku eetris jälle nädala pärast. Kõike head.