Tere ja aitäh, et olete Vikerraadioga, kui nimetada üks elumuutev sündmus, mis kujundas saatust, valib Toomas Lunge oktoobrikuise jalutuskäigu 1980. aastal Tartus alla Riia mäest. Just siis sündis ansambel justament. Nagu hiljem kuuleme, oli bänditegemine osa sündmuste ahelast mis viis tutvuseni esimese abikaasa Hellega kellega Toomasel on kaks last, tütar Hanna-Marta ja boikott, Marten. Kuna pere lagunes ja töö viis ema Eestist eemale on mõlemad lapsed mõnes mõttes maailmakodanikud. Isaga saatesse tulnud ott õppis kokku seitse aastat Luksemburgis Londonis ning tunnistab, et aktsendi eemal hoidmine emakeelest on olnud arvestatav väljakutse. Toomase noorim laps on aga abikaasa hingaga ja nii isa kui ka poeg tunnistavad ühest suust, et just pisikese Nora Anni sünd on nende läbikäimise jälle tihedamaks muutnud. Mina olen Sten Teppan ja kutsun teid kaasa elama lõbusatele ja õpetlikele kooskasvamise lugudele. Algab saade, käbi ei kuku, kus täna on külas toomas ja Ott Marten Lunge. Toomas tere tulemast vikerraadiosse. Tervist ja Ott, Marten näha tervist. Seal on veel kaks last, on üks, on vanem ja üks on päris noor. Alustame vanemast, kes ongi. See kõige esimene jah jaa, esiklaps Hanna-Marta on väga ausalt öeldes meie minu juures kodus külas, kuna meil on praegu suhteliselt kiired ajad, Inga käib proovida vahet Tallinnat, siis siis anna on koos siis oma väiksema õega ja kuna meil on ka koeratita, kes on nüüd alles üheksa kuune, siis siis anna nii-öelda meie koduse majapidamise hea ingel praegu. Sa oled ikka osav, oled toonud kõik taustajõud nii-öelda appi, ma ei tea, aga räägi kohe väiksemast k Nora annust käid koolis teises klassis, nüüd juba kaheksa aastat, see on ikka täitsa juba selles mõttes iseseisev inimene omade tahtmiste, arvamuste ja tõekspidamistega ott, sa kirjeldad natukene enda toimetamisi, millega sa tegeled, kuhu on sind tööd ja toimetamised viinud tööd ja toimetaja ametit? Ma olen UX ja UI disainer, ehk siis eesti keeles on see kasutajakogemuse kasutajaliidese kujundaja. Tore nimetus. Aga ehk siis lihtsalt öeldes ma kujundan ühte mobiilirakendustes. Ettevõttevaldkond on siis haridus, et me teeme haridusäpi koolidele nii Eestis kui välismaal, aga see ongi sinu haridusest tulenevalt loogiline töö või see on hoopis muu vald. Seal selline teekond, siiad. Aga tegelikult mu haridus oli ärivaldkonnas. Kas sinusugused mehed kasvavadki nendest lastest? Kellel lubati lapsena hästi palju arvutiga mängida või valla kogu kamba peale oli meil üks arvuti. Ega siis, et kõrvalt varakult lase sinna taha ka seda arvutit kasutasin mina oma töö tegemiseks kodus, et ega siis ott kasutas neid tunde, kui mina parasjagu seal istunud. Üldiselt ma istusin arvutis, et Metallica täitsa suur poiss, kui ta päris oma arvuti sai, et mitte ainult nii nagu. Ma ei oska ma, eelis oli see, et märksõnad tõesti vara üles siis, kui, et kui teised magasid, siis ma mängisin neid mingi konnamänge või mis need esimesed mängud olid, sa lähed üle tee, päris esimene oli IBM teil mustvalge IBM oli meil seal sellega sa ei kanna mängu, mängi seal oti esimesed kirjandit, mis mul alles hoitud, mis ta kirjutas oma oma lugusid. Kalad kalad on olendid, kes elavad vees. Lõpp. Selles räpases haridusteest rääkides minust oli hästi tore, kui värskelt majanduse ülikooli lõpetanud Londonist saabus Ott meil on kodus, külmkapp on nagu toa poole keeratud niimoodi, et see moodustab nagu sellise teadete seinale, sinna saab kriidiga kirjutada, see on nagu nagu kooli tahvel ja siis meil oli just hingaga tehtud oma firma OÜ toomingas ja siis arutasin mingeid asju seal ja siis ott kargas äkki söögilaualt püsti, võttis kriidi ja hakkas meile joonised on majandusmudeleid, sinna veel istusime. Ta kirjutas, kuidas me peaksime kaasama tööjõudu, mismoodi see kõik asi tulevikus peaks välja nägema ja meile tegid valemitega selgeks, kuidas me peaksime edasi elama, see oli tore. Kas seda kuulates võib öelda? Käbi on kännust väga kaugele kukkunud väga kaugele ja väga kaugele õnneks. Et eks see oli minu minu unistus ka, et et ma mäletan, et, et siis kui ott oli päris väike poiss, siis ma annan talle paari hirmujutte teadelt ajanud. Üks oli see. Erutasin väikese oti, kes minu meelest oli 67 aastane sellega ära, vaatasin talle tõsiselt otsa, millel mingi väike pahandus oli ka ikka olnud ja mingi raha teemal jutt ja siis ma vaatasin teda tõsiselt otseselt fotot, aga see on niimoodi, et praegu sa oled alles nii vana, aga siis ja mina olen selline mina toonud meie perekonnale kogu sellele raha, millest me elame, Domina meile koju. Aga ega mina teen seda niikaua, kui sina saad 18 ning osalt 18 ära paneb mina jalad seinale ja see on sinu mees, see on sinu ülesanne. Siis sa pead mõtlema, kas oled Naslikud, tõsiselt ott mind vaatama. Kas ma sain aru, et ma panin natuke üle. Teine asi oli see, et vaata isada, natuke mures sellega, et sa ei tea, mis, mis mõjusfääri su poeg nagu satub koolis ja sõpradega ja, ja kuidas see siis nagu saaksid anda nii-öelda hoiatava signaali, et ta hakkaks suitsetama või alkoholi liiga vara tarbima ja nii edasi muid mõnuaineid, mis olid ka juba kättesaadavad. Siis ma ütlesin talle sedasi, et vaatajad ott, et, et mina olen lühike. Et su ema on üsna lühike, et minu vanemad minu siis vanemad on üsna lühikesed, et võib-olla su ema ema, kes on Saaremaalt pärit naine, on võib-olla oma vanuse kohta isegi pikka kasvu naine, see on ainuke keel, mille peale loota. Aga sa võid selle geeni kohe purustada, nagu sa hakkad suitsetama või tegema igast muid lollusi. Ja sul on ainuke lootus panustada oma vanaema Marta peale ja proovida hoiduda igasugustest asjadest, mis su kasvu värsiksid. Ja ott minu arust läks seda teed, hakkas korvpalli mängima ja sirgus äkitselt niimoodi panin pea jaguma pikemaks, käisin rippumas pärast trenni. Suure hirmuga isa rääkisid, sa oled geneetiliselt väga lühikese geeniga, aga ja seal ongi võib-olla see nagu käbi suunati kännust kaugele, et, et mitte ainult siis nagu need lood ikka. Suhtlus nagu seltskondades, et isa töötas Vanemuises pikalt ja siis alati olid siuksed hästi lõbusad suvepäevad, kus kõik olid siukse, hästi rõõmsad inimesed ja asjad, aga kui hakkasid rääkima muusikute või näitlejate, kes kõik on, vaata sinus muusikat, kes head vaatajad, sinus, näitleja 100., kõigi kõikide 1000. väga lõbus ja kõik. Aga need hoiatused ja need kõnet poisile, eks Nad räägivad tegelikult mõndagi sinu kohta ka. Kas sul endal on olnud kunagi nooruspõlves lapsena mingi traumaatiline kogemus või probleem sellega, et noh, et sa ei ole korvpalluriga? Mulle läks tegelikult üle niimodi, et kui ma käisin ise mäletan millegipärast seda ka, et käisin esimesel avalikul linna diskol, kus, kus ma sain äkitselt aru, et ma olen isegi nii lühike, et ma, mul isegi ma ei mahu seal pikkade vahelt läbi minema niimoodi, et mul ei tekiks seda tunnet nagu Priit Pärna multikast seal lehmade vahelt läbi läbimine, see maailma reisiasi, kus ta läheb lehmade läbi. Ja, ja siis, kui ma kolmandani tüdrukukest sain korvi, et noh, mis sa junsul seal üldse niimoodi kummardad siin ees, eks ole. Et, et sedasi minust sai kohe järgmises etapis. Ma ei mäleta, kas see läks nüüd kuu või paariga, aga järgmisest etapist sai kohe diskor, ma läksin lava peale. Et vaata, see, kes on lühike, ta peab minema kuskile astme kõrgemale ja siis sa juba näed kõike, mis seal toimub ja edasivalikutega jälle mingisuguseid probleeme ei ole. Tüdruk olevat isenesest. Ei ole sul sellega probleeme, jah? Jah, nii et et minul on isegi sellest välja kasvanud teatud selline teooria, millele ma alati leian teatud kinnitust, seal on muidugi erandeid ka, aga üldiselt, kui sa vaatad maailmas väga palju see staadion, artiste ka, selliseid ikka väga suure kõlava nimega artiste mehi väga paljud on väga lühikesed tõesti väga paljud on ikka väga meeter 70 on selline ikkagi väga pikka kasvu juba. Et see on minu arust on sama moodi, et, et need, kes on, eksole keskkooli ajal sellised kõvad spordimehed, nendel on niikuinii lihtne, eks ole, sest neid vaadatakse niikuinii väga, atleedid on ju, vaata praegu need noortefilm on ju siis võib-olla kunagi tulevikus valan ka lööki nendele, kes saavad palju raha oma teadmistega nohikud, onju, onju. Aga ülejäänud, eks ole, selline vahepealne kraam on ja mis sa siis teed, et kui seal, noh, see asi ei tule hästi välja, mine roni lava peal AK esinema. See on huvitav teooria. Kui sa mõtled oma esimestele mälestustele, siis kus ja kellega seoses need algavad? Minu lapsepõli on nagu pooleks talveaeg, kõik tark, too kõik, kõik, kogu see asi, mis jätkub mõnes mõttes tänase päevani, mul ei ole ju väga palju muutunud, sest mu ka need tolleaegsed lapsepõlvesõbrad suurem enamus neist tänase päevani täpselt minuga koos. Et need, keda ma mäletan päris lapse lasteaiast saadik. Ja siis teine asi on, mul on see meie suved, kõik oli siis seal nii-öelda vanaisa talus Haljalas või ka siis hiljem siis oli, oli Võsul suvila, et jagunes siis nagu Lahemaa ja Tartu vahel ära ja sealt need Lahemaa sõbrad on ka tegelikult. Või need lapsepõlvesõbrad mul ka põhimõtteliselt nad on tegelikult siiamaani täitsa ümber, et et noh, ema töötas ülikoolis, aga isa töötas näiteks mingil ajal, kui mina lasteaias olin, siis tema töötas näiteks bussipargis ja tal oli selline suur ekskursioonibuss, millega ta sõitis natuke tol ajal sõitsid sealt Venemaale igasuguseid asju. Ja siis ma kuidagi oli see võimalik niimoodi, et et ma tean, et isa sai teinekord võtta selle suure bussi ja viia terve meie lasteaia kuskile sõidule või vähemalt mingeid rühmad. Ja siis ma mäletan seda, seda tunnet, kui uhke on olla bussijuhi poeg, eks ole, sinu isa tuli selle suure bussiga kõik minul sõbrad istuvad seal seal suures bussis, onju ja ega hiljem oli ka väga tore, siis ta hakkas kiirabiga sõitma, siis oli see, et kui kiirabiautod sai kasutada nii-öelda peresõiduks raam sealt veest välja ei mõtle, kui palju tänaseni poiste jalgrattad, koera, kõik saad sinna panna peale, see oli, kellel oli tol ajal sellist autot võimalik kasutada, vead oma träna ringi niimoodi kahe paiga vahel Haljala ja Tartu vahel. Ja siis oli meil ka mustade vendade ordu kuulus minu vend ja ordupealikuks sai millegipärast ainukese tüdrukuna Anne Türnpu. Et millegipärast ordu pealik oli lõpuks Annemist oskas paremini juhendada seda asja, kus me siis läksime, mis me tegime, mina olin laekur, selle organisatsiooni kontseptsioon seismas, milles koguda üksteise käest kopikaid ja siis minna osta jäätist. Aga keldrisse sisustasime endale staabi, seal kogusime salajast materjali. See mustade vendade ordu nimetus iseenesest ma arvan, seal on võetud ikka mingi tüma kuskilt sealt ainetes, seesama võrdsus, vendlus vabadussõja oli meil piletid. Ordu ordu passid olid meil, seal olid samad prantsusekeelsed need egaliteerija, mida te tahate, et oi tehtud, sa ütled ja Toi Toi oli minu vennast siis oli juba tol ajal tema joonistas ja tegi temale meeldis seal siis kujundada selliseid vappe asju. Kuulsin õigesti toi, doi hüüdnimi jah, niisugune tena noorel vanatoi oli vanatoi nooremana. Kui ta ise on vanad, siis nõnda lihtsalt lühendatult hoidkegi tähendab vanad ained, Doyle öelda, kui ta, vana ma tõe huvides tuleb öelda, et sina olid mingist hetkest alates tont jah, 11 ristisite. Ei selle tondi sain ma lasteaiast külge tänase päevani. Ma arvan, et see oli sellest lasteaia laste, sellisest ütleme natukene võib-olla nöökavast sellisest luules luuletusest või siis ka salmikesest toomast tonti, kõrvad, lonti. No ma arvan, et see on sealt. Aga no tänasel ka nüüd kõik lapsepõlvesõbrad, kes on mul sellest ajast, kutsuvad mind Tondiks ja nad ei teagi mingeid heaga, kui sina ott ütlete, onu kohta ütles, et oi, siis isa kohta ütled tont vä? Tead harva, pigem ma olen hakanud harjutama paps harjunud ette tuua tagasi vapsed, vanasti vanasti oli siis nüüd on see nagu. Et oli isegi vanaisana talipaps, kuigi ta ikkagi lahkus kahjuks nii varakult, et otil on tast noh, on mingid mälestused, aga siiski väga väga väikesest heast õrnast east aga venna kolite siis kamraadid, moletan, kuuldu põhjal olime jah, me olime piisavalt niimoodi ise loomudelt olemuselt nii erinevad, et me pole tänase päevani jõudnud kordagi õieti isegi tülitseda. Kumb isa ema juures paremas kirjas oli? Tegelikult kui me ütleme, siis Andres venna nimi nagu päriselt? Ma arvan, juhatajat Andres oli, oli, oli, pigem oli ta õpetajate lemmik ja ta oli ka kõikide nii-öelda kogu ühiskonna lemmik, sest ta oli alati viieline, tal olid kõik asjad, olete korras, tegelikult põhimõtteliselt kõik oli väga hästi tema juures, teda ei kahtlustanud keegi mingist pättustes ja siis vastukaaluks teine keda kunagi ei täpselt ei teadnud kuhu, mis asja tema veel võib sattuda. Kes on isegi kooli mingisugusel direktsiooni nõupidamisel seisnud, niimoodi silmad maas ja tal on lihtsalt öeldud, et vaata, milline su venna, aga milline oled sina. Mis ette sai võetud, miks niisugune kuulsus sulle tekkis? Üsna rahutult ju ikkagi tegelesime erinevate asjadega, mis olid ühesõnaga silmapaistvad ja, ja siis noh, mina olin see, kes käis ka igasugustes poistekoorides ka linna omas ja sõitis juba siis ringi igal pool poistekooriga käisime ju kontsertreisidel päris kaugetes kohtades ka mööda Venemaad muidugi koolist äraolemist mingite asjadega juba esinemisi kuskil ja teab, mis tol ajal on, see, need tulevad ikka selles mõttes juba siis juba natukese põhikooli lõpuosa, kui hakkavad peale mingisugused laagrid, et ei tea, siis siis juhtus, nende mõju on, on väiksena olnud pidev pidevalt pigem nagu see asi või kuidagi mintsa jäigi saatma. Võisime ka kampas midagi teha, aga kes vahele ja see oli noh, et mina ja kes ka tihtipeale teiste nagu asja enda selja taha võttis, olin ka mina. Et nendel on natuke keerulisem veel seal õpetajale vahele jääda, lõhnadega mull vaatamata kõigele kogu kogu see tolleaegne tolleaegne Miina härma kooli õpetajate üldiselt ikkagi nagu mõistmine oli, oli ikkagi erakordselt hea. Et tagantjärgi mõtlen, et nad ikkagi neelasid alla väga paljusid asju. Kuigi kooli ajal minu mina ju lõpetasin kooli ikkagi koolipõlves olen, ma saan kolm käskkirja. Aga siis, kui elu põnevaks hakatakse elama, kas sa kunagi kriminaalsete tegudega või nendele viitavate pihkudega oled, kellelegi? Ei ole, vaata ja see oli päris huvitav, minul on elus ka see kogemus olnud, et et me oma lapsepõlveaegse oma parima kooliaegse sõbraga oma pinginaabriga, kellega 11 aastased olime ühes pingis pärast kaheksandat-üheksandat klassi või kuskil seal. Otsustasime, et me lähme sinna õpilasmalevasse, ei teadnud, mis asi see on, aga lähme ka suvel lähme kuskile vaatama, saab paar rubla ja kuskil siis me tulime siia Tallinna lähedal Aegna saare peale õpilasmalevasse pesime suvi otsa sööklas nõusid. Sest selliseid venelastelt kaklesime mingite vene Paabadega, kes seal oli, oli välja saadetud jõuk, oli sinna Tallinna söötajatest pättusi teinud vene mutid, kes seal sööklas süüa tegid. Ja siis meie noored, sellised hakkajad. Ja vaat siis me olime kahekesi Tartust, aga ülejäänud poisid, kes seal selles rühmas otsad olid kõik koplist pärit poisid. Ja siis ma alles kuulsin eakaaslaste käest, mis elu on üldse võimalik, kellel kaks Tartu poissi kuulasid kuude, paljusid seal maleva Saldi kuu aega ikka rohkem suudjaid, kõrvad ja silmad ammuli, mis elu on võimalik elada meie vanuselt koplis. Meestel olid noaarmid ja mingid asjad ja sahtlid tühjaks löödud ja kaks Tartu poissi vastukaaluks nendele tohutult seiklustele oli meil kaasas ning pakkus Genesise jess-i, pink Floydi, mida õppisid need vennadele kuulama ja siis meil oli toodud kuulamisõhtuid. Me panime jälle peale, rääkisime ära, mis, mis seal oli. Et nii, millest me siis on ja millest need jutustavad, need lood ja siis kopli poisid kuulasid jälle Ardunud Senesest. Aga oma kodusest korrasta, kui sa räägid, kuidas teie peres asjade klaarimine käis, ikkagi oli intsident, et vaja ära lahendada, siis kas saadi teie kodus juttude ja sõnaga hakkama või läks mõnikord füüsiliseks ka nagu aegade jooksul Eesti kodus on kombeks olnud. Tule taevas appi. Minu ema on üks Eesti esimesi tunnustatud lapse psühholooge ja isast, paremat läbirääkijat ja suhtlejate annab üldse otsida. Et, et ei, ei, meil ei olnud mingisugust siukest. Kõige hullem karistus oli absoluutselt tõesti meeletult hull karistus, kui ema, keda me kutsusime kõik Menneks oli vait, ei rääkinud mõni päev, see oli tema karistus. Kui sa ikkagi mõne asja jätsid, rääkimata, millest ta sai niikuinii teada siis see vaikus olid täitsa talumatu. Hispaanlane läks oma kabinetti, pandi kinni, sind ei olnud olemas. See on üks päev olemas, teisel päeval ka veel. Kaua sa saad nii? Jällegi toon korraks sisse nüüd mainitud Anne Türnpu, kelle lapsed elasime ühes majas, elas kaks korrust kõrgemal. Käisime hästi palju läbi, et tema kunagi rääkis mulle nüüd alles, kui me ise sellised täitsa vanad inimesed, ta üks lapsepõlve selliseid mälestusi, kus ta tuli meie korterisse, nägi seda sellist pilti, kus memm oli pikali voodi peal ja paps mudista jalgu ja tal oli sellest usalduslikust või sellisest intiimsest, oli temal on selline ideaalideaalilähedane pilt, kuidas ühes peres võivad asjad olla, et isa ja ema ja kõik on niimoodi, nii sõbralikult. Oled sa teadlikult või alateadlikult sama mõtteviisiga oma lapsi kasvatades järginud. Ma ise olen arvanud või tahtnud arvata, nii et ega tõesti ei ole ju suurt vahet, kes neist saavad, tähtsamad saaks head inimesed ja see aasta on küll täiesti 150 protsenti õnnestunud igatepidi, kui vaadata siinjuures istuvat noorhärrat, siis. Ma ei tea, mulle vist piisas lihtsalt sellest, et öelda korraga ühe korra ära, et ära tee, seda lähevad, meil oli võib-olla samamoodi Nangulist vastupidi, et oli, et et õde oli rohkem isa rollis ja mina olin rohkem siis toi rollis, et kui, kui samamoodi, aga noh see tegelikult ju ei tähenda, et üks teeks rohkem pahandusi sellist ühe ühe nagu pahandused saaks, saavad rohkem tähele. Otil oli selles mõttes, kui nad hakkasid nimetatud natuke keerulisem, mis läks siis, kui kõigepealt nende ema läks Luksemburg enne neid kui nad olid sellised põhikooli lõpuotsa, onju ja siis oli niimoodi, et et mingi aeg oli, oli, oli nii, et neil oli küllaltki palju vabadust seal kahekesi suures korteris ja siis saad nii, et mul on olnud ikka, lähen koju ja siis nii et ma ei mahu uksest sisse, sellepärast et papusid on seal nii palju hirved Tartu linna teismeliste jõuk kolinud kvartalit, kui mõelda selle peale siis ja, ja siis siis oli noh, raju täiesti raju, nii et Marek orjasem pärast suure prügikotiga neid neid tühjaks joodud alkoholipudeleid ja mis iganes. Aga kuna vot see oligi nii, et see oli nagu õed eraldatud asi, siis ott pääses nendest asjadest kergemini, temal tavalise väikevõtja, ta oli ju ka. Aga noh, et tema ju seda ei korraldanud, sest suured suurtemate korraldatud asi selle, võib-olla isa poolt oli naljakal palju usaldus meie 14 ja 16 aastase teismelise. Minu arust see lõppes, nii et kui me kolisime, siis Luksemburgi, siis pärast seda all vahetati uksekoodilukk ära, sellepärast maja, nagu te olete nooreral, tekkis see tunne, et kõik kõik noored peavad seda gootika. Noored teevad ukse. Iga nädal oli natukeseks suurem pidu, et kas sul on mäletada mõni niisugune sündmus, mida meenutades või millest kõneledes söandaks nimetada seda nii-öelda elu muutvaks või, või sinu saatust suunanud? Tooksin lihtsalt sellesama, võib-olla, et ma olen praegu natuke selle lainele, vaata praegu ongi see, et kuna justament tõesti hakkab, tähistab oma neljakümnendat tegutsemisaastat, onju ja väga paljud valikud minu elus ka hiljem on ikkagi väga suures osas seotud sellesama ansambli tekkimisega. Ja siis võib-olla isegi täitsa saatuslikuks võiks pidada sellist asja, et et ma lähen, Meie sügisel meie meie, Tartu linna on mingeid noorte sellise klubi koosolekule, kus mina olin juba vana olija, äkitselt tulevad sinna sisse Dvinjaninov ja Elgula ja seal oli veel mõned vanad poistekoorikaaslased. Mis teie siin teete, nemad olid oma koolides saadetud sinna samasse klubisse esindama oma koole. Ja siis hakkame sealtsamast mööda siis Tartu linna Riia teed hakkama kesklinna poole jalutama, sealt koosolekult ära ja siis mõtlen, et jumal meid siin veel nii palju bändi. Need on päriselt, teeme bändi, mis me passimine klubile teha, bänd, mõtlesin alguses oma klubi sees istujate bändi ja, ja sellest sai nüüd siis see asi, millest saab nüüd sel sügisel juba 40 aastat, eks ole, aga pöörame ajaratast veel natukene tagasi, kas seep, pill üleüldse ükskõik milline sinu kätte sattus, oli täiesti puhas juhus või sul oli kirge, tahtmine ja kuidas see oli? See oli tegelikult hirmus tahtmine, sest et et ega ma õieti mingis muusikakoolis, mina ei käinud. Lapsepõlves päris esimeses kvartalis, kus me elasime, kaks maja. Meie majast tänava risti poole elas üks kunagine klaveriõpetaja, kelle käed olid nii konksu, sest ta ise ei saanud enam ette näidata, aga noh, ta oli klaveriõpetaja ja tema juures ma käisin niimoodi ise tunde võtmas. Ja ma arvan, et ma käisin seal ikkagi üsna järjepidevalt, üks neli-viis aastat inte heliredeleid ma niimoodi ikkagi mänginud ja tööde ka. Suurepärane eestiaegne proua sihukestel kooli proua, kellega me arutasime juba väiksena igasugust maailma asju Siberi läbi käinud ja kõik asjad. Et, aga see, et ei aetud, vanemad ikkagi ostsid see ei olnud ju väga odav lõbu, ostsid klaveri meile? Mul oli täitsa harjumus tulla koolist koju ja lihtsalt mängida. Et seda, seda elu sees jälle keegi sundinud mingit muusikaga tegelema. Mingeid asja. Et seda siinjuures olevat noorhärrat, kellega me vestlesime tema kooliajal peaaegu et iga sügis tuli meil peaaegu seesama jutt, et ott vaatas mulle otsa, ütles, et ma vist see aasta enam ei taha muusikakoolis käia, traps klarnetit. Et see talgukui sa ei taha, et miks sa ei taha, et vaata, käiks seal trennis rohkem ja siis oleks neid asju ja see, et ma võib-olla ei jõua eestikeelse muusikakool võtab nii palju aega ära. Okei, aga vaata, et kui sa nüüd see aasta ei lähe midagi, juhtub. Et sellest, et sa seda klarnetit õppiv mängivad tõesti elus ei juhtu mitte midagi. Aga et sa oled nüüd juba kaks aastat käinud, et siis sa pead arvestama sellega, sa viskad selle kaks aastat, mis sa oled käinud seal täiesti maha, sest iialgi ei õpi seda pilli, sa ei saa ka kunagi, noh, et sa ei mängi midagi seal pildi peal maha. See kaks aastat on tühi aeg, sa lihtsalt käisid, viskasid need maha. Sinulik, järgmine päev tuli ott, ütles, et ma vist see aastake käin ja niimoodi kuni lõpuni ta lõpetas muusikaga iga sügisel sama jutt, lõpetasin muusikakooli klarneti ka, suurem saavutus ka mulle, et kuidas ma ei ole muusikakoolis käinud küll küll konservatooriumis kaks kursust, aga muusikakoolis. Kuigi mul oli väga hea klarnetiõpetaja. Aga seal võis olla ka seal pilli valik, et ma, see oli kuidagi minu poolt vaadates oli väga-väga juhuslik, et miks ma nüüd klannetiga lõpetasin, et mulle tundus nagu siuke, et seal ma tahaksin võib-olla õppida klaverit, tarri, mis kasulikum uskuda, eks see oli minu valik, mina mõtlesin, et väga kasulik klarnetit, Saxilansama sõrmistus ja soolopill bändis. See ei ole ju niisugune asi, sai, peab mingeid armontsi kütma kuskile, et sa oled, sa tahad ja teine asi, et kui mitte midagi enam elus muud teha ei ole, siis see, et sa paned kaabu maha nurga peale saad saksofoni, kama leiva kätte. Osa sellest vestlusest oli alati iga aasta, et see oligi minu väljavaated elule, kaabuga nurga peal, heinaga kujuta ette, et oleks õppida fagoti ta sellega. Totototot, aga praegu, ma arvan, et käis ka see, et järgmine aasta lähed saksofoni peale üle aga seda aastat kunagi tulnud kohe varsti läheb kohe varsti. Ma ei lasknudki isal väga palju tema vanematest rääkida, eriti veel ülekohtuselt, kuna Tomi ema, sinu vanaema oli kahvatus, Brow põhimõtteliselt mina olin kolmene, kui, kui, siis emme lahkus nagu mälu poolest, mul on nagu, väga raske siin midagi öelda, aga tegelikult nad kindlasti, et nii palju, et kuna mul on kodus endal väike tita, siis ma kuulen ka igast nagu kasvatuste asjade ja nende kohta siis räägitakse hästi palju, et see nagu kuidas lapsel on esimesed poolteist aastat mõjutab hästi palju ta iseloomu ja siis, kui vaadata siis mind Hannat ja siis meie onupoeg, et siis me oleme kindlasti nagu mõjutatud sellest, et et me veetsime minu arust hästi palju aega siis memme papsiga kui, kui nendel olid olemas, et see oli see üks põhjus, miks mul oli täiesti noh, rääkimata muudest asjadest, aga selleks põhiasju miks hirmus kuriga memm nii, nii ootamatult ja nii kuidagi kiiresti läks nagu siit ilmast, et et nüüd oleks olnud alles see võimalus, kus ta oleks saanud koguma teadmistepagasit, mida ta hakkas juba nendele annavad, nii et rakendamisest siis ka meieni on väiksed või te ise ju kogu aeg tööl siis ma tean, liisime näiteks terveks pikaks nädalavahetuseks, teinekord lapsed sinna siis kuidas memm oli nendega põrandal Roomas ja panin mingit ruudukesi kujundikesi ristikesi sinna. Ja siis iga kord oli selline tunne, et kui lapsed tulid, olid pärast nädalavahetust tulid nagu memme juurest koju tagasi siis nad olid nagu oleks terve arenguhüppe edasi. Hitler tiitlivõistlus oli arenenud tohutu kiirusega. Et selles mõttes oli kahju vaadata pilte, et kui on nagu, et kui memme pole olla, siin on alati naerusuu ja ütlen, et see ongi nagu väga kahju, et et aga teistpidi, et oli väga nagu väga hea, et nagu vähemalt esimesed aastad. Aga ütle taas, kui sa ise oled. Mulle tundub päris hoolega panustanud lasteaia tuleviku kujundamisse juba varakult kuni väljajuttude, nii et noh, et kui muud üle ei jää, siis mängid tänava nurgal klarnetit. Et kas sinu kodus oli ka natukene samamoodi sinu vanematega, et kui palju nemad tegid vihjeid või, või suunasid selles mõttes, et vaatajat praegu jah, käitsin yllalla trollala, aga, aga 15 aasta pärast nad ise mees olema, et kas selliseid jutuajamisi oli, isa ei tegelenud tegelikult sellega üldse isale isale praktiliselt rahul meie valikutega ja memm oli, oli selle koha pealt niimoodi, et, et ma tegelikult tean, et talle kogu see, see muusika tegemise asi noh kui kooli ajal, siis muidugi see on niuke kõrvaltegevus. Aga see, et noh, ma läksin alguses kontsi, see tundus isegi võib-olla, et okei, et läheb siis niipidi muusika, õpetamine koorijuht või. Aga ma sealt nagu kahe aasta pärast tagasi pudenesid ja siis ma läksin ülikooli ajalugu õppima. Siis ma tean, et see tema lootus ikkagi oli, et ma oleks seal ülikoolid ära lõpetanud, et vähemalt saanud mingisuguse sellise paberi kätte, mis oli nõuka ajal, kuidagi tundus, aga ma tulin ära 87. aastal ülikoolist, kus tundus, et noh, see ajalugu õppimine oli nagu sellel hetkel tundus nagu täiesti jabur. Noh, seal oli muidugi palju põhjuseid veel, sest 87 bänd mängis niipalju, et sessidega oli juba väga keeruline ja ta, ma olen niukene, keha, valetaja, ma jään vahele ja, ja, ja ma mul ei sobi spikerdamine ma kuidagi need õppejõud, kelle loengutes mulle väga meeldis käia olid enamasti jällegi eksamil, siis sellised noh, kuidas ma lähen valetama, et ma nüüd oskan, kui ma tegelikult ei oska. Et ja see läks nagu, nagu piinlikuks, et mis ma siis seal, mis ma niimoodi käin, niisama paberit ma ei taha. Ma tahan edasi pilli mängida, seda ma tean, et vot memmele see, see võib olla Tseetse kooli lõpetaja tamine oleks võinud siiski toimuda. Mul jäi üks aasta veel tehaxele. Ta igatahes seda ei kommenteerinud ta omal moel ta vaikselt ma tean, ta suunas ta, et siis kui oli näha, et, et, et sess juba läheneb ta isegi niimodi, ta suunas mu lauale mingisuguseid asju ette. Et noh, õppi loom. Aga kui justamendi lend kõrgeks läks, siis näkitseda peegeldumas kuidagi oma kodustas ka või? Isa sõjast saadik said endale sellise parandamatu kopsuhaiguse külge, tema hingamine läks järjest raskemaks. Mistõttu ta töölt ja üsna varakult kõrvale, et oli, oli kodune. Et Maal taliga tavaliselt pikemat tegi endale sügisel pikematele maal kergem hingata ja olla ja siis tal oli nagu maal eraldi tuba, kus ma tean, et vaat, isal olid plakatid seina peal ja kõik asjadest ta hoidis neid ajalehe väljalõikeid ja niimoodi. Aga et ämm elas oma ülikoolielu, et temal, temal neid nii ei tea, et oleks dokumenteerinud mingit ajaleheartikleid ja nii edasi. Ja ta üldiselt ausalt ei kommenteerinud, peab üldse seda meie tegemist. Et see on mu praegune, isegi ühe kontsertreisijutt, mida ma laval olen rääkinud 30 korda. Et lihtsalt ühe laulu sissejuhatuseks. Et siis, kui justament sai kümneaastaseks, et bändil ikka 10 on päris suur asi ja see oli päris hooga läinud ja me tegime Vanemuise kontserdisaalis tegime tohutu suure sellise kontserdi, kus isegi osa paremusorkestrist tuli koos meiega mängima, et seal oli ka väga pidulik siis seal ma orkestriga laulsin enne, siis ongi. Ja siis ma järgmine päev küsisin, et kuidas meil läks. Ja siis ta ütles, et üks lugu oli päris hea. See, see üks sina tead, et seal üks lugu ongi väga hea, et me meil oli hea maitse, aga muude asjade kohta, eks missugune oli see sündmuste rida või, või ahel, mis tõid sinu ellu Helle ehk naise, kellest sai sinu kahe esimese lapse ema tollel ajal üsna tavaline muster oli see, et eritab mingi natukenegi ülikooli nuusutanud inimesed said kokku üliõpilasmalevas. Ja need minu suved olid ka nii palju, kui me küll tiirutasime tol ajal juba alati augustis Justamendiga ringi. Et mul läks tervet augustikuud alati me sõitsime, kollane Ikarus, buss anti meie käsutusse, sinna panime madratsid maha, seal. Me elasime terve kuu aega. Sõitsime terve Eesti tavalist läbi taga, nii palju ikkagi jäi, et alati oli ka mingisugune selline malevarühm, kuhu ma nagu vormiliselt nagu justkui kuulusin. Ja siis ükskord sealt 85. aastal jäi mulle silma üks tuli tüdruk kellel oli küll sedasi, et tal oli üks väga hea sõber, kes teda oli terve suvi otsa passinud, aga kiirgavate silmadega. Aga neil vist omavahel väga suurt keemiat polnud tekkinud, aga noormehe arvates juba ikkagi nagu oli. Ja siis oli niimoodi, et asi pöördus juba suve lõpuni, et tali hakkas maleva lõpetamine peale ja ma teadsin, et rühm sõitis Tallinnasse malevat lõpetama. Justamendil pidi olema Võrus kontsertroogu peal ja see teine vend oli tegelikult ka muusik. Varalahkunud Hillar norralt oli see teine mees, kes kiirgate silmadega minu hellalt vaatas. Illaril oli Haapsalus esinemine, ta sõitis ära. Ajaauk oli kaks päeva, otsustasin minna teistega malevat lõpetama Tallinnasse. Helistasime kuskilt sealt objektilt või kuskilt mingi töökojast kuskilt sealt võrust, umbes sealt ametitelefonilt umbes helistasime noortemaja Sõprus. Ise vist oli nii arg, et ei julgenud isegi rääkida. Mis malevameestel rääkides, et lugeja haigestub, nii haige siin köhib, ainult rõgistab, et viime ta praegu siin, ei ole püstitanud 41 on palaviku ja kõik moos toru äraga. Ja kõik korras, korras, sinuga on korras, kõik Tallinnasse ära, onju. Ja, ja noh, mina muidugi tulin pärast Tallinnast tagasi, siis juba pruudiga ja hiljem siis ka oti ja Anna emaga. Et selles mõttes minul läks väga hästi. Aga Justamendiga juhtus, juhtus selles mõttes natuke tagantjärgi muidugi naljakas lugu. Poisid tulid kokku, kollane buss ainult ette, siis öeldi valvelauast, et Lunge nii haiget ta ei tule. Mille peale bänd oli siis nukraks jäänud ja öelnud, et naine, aga siis ei ole midagi teha. Ei saa meiega minna, et jääb ära, et kui lund ei ole, siis jätame kontserdi ära. Kuidagi oli siis niimoodi, et igatahes et kas siis keegi läks nagu kohe minema. Aga osad jäid sinna majja maja juurde veel nagu passima, nagu imelik ka, eks ole, on ju. Ja siis saabus meie tolleaegne manager ka tolleaegne Sõpruse Maja direktor Riho Illak. Sest mis värk on? Ei, nemad ei tule kõne allagi. Võrgu peal on 4000 inimest, et sihukest õhtuge ei ole, et ei lähe. Marss bussi ja lähete ja teete ja kupatas bussi ja siis need läksid selle suure bussiga otsima. Tolleaegne basskitarrimängija Ivo läksist ära sõitsid selle suure bussiga Talle koju järgi. Aga siis, kui buss oli ära sõitnud, avastas see Riho Illak, et direktori kabineti laua peal oli jäetud maha viiul. On ju suure segadusega. Riiuli viiul seal ja siis võttis, istus oma autosse, teadis, et teised sõitsid Võrru ja sõitis sinna, aga teised sõitsid bassimehe juurde, kes oli võtnud jalgrattaga Taara läind, ta aimas ette, et teda tullakse otsima. Ta läks ära, tulid jälle nukralt tagasi sõbra majja, tulid uuesti maha, aga ainuke, kes siis lõpuks 4000 inimesed. Ta sõitis kogu selle pasa. Õnnetu Riho viiuliga. Riho Illak riiuliga pärast seda teavet sinna niinovi rääkinud mulle sõna mööda, mind ei olnud olemas. Kuidas isaks saamisega läks, et kui pöördelised sündmused sinu jaoks olid, mõned on valmis rohkem, natukene vähem, kuidas sinuga läks? No meil oli jah niimoodi, et alguses me elasime minu vanemate juures ja, ja see oligi täitsa kindel soov, et me niimoodi taha seal. Sest seal oli ka üks hetk oli, ta läks ju ka väga kitsaks juba seal kolmetoalises korteris elamine siis et ma ikka väga ootasin õnneks. Me saime üsna ruttu ikkagi tähe tänaval oma esimese pesa ka ja siis oli nagu võimalus hakata seda perekonda punuma, nii et ega selline noh ikka ikka enam-vähem ikka teadlik otsus, et ei olnud, ei olnud midagi juhuslikku, väga ei olnud, et esimest last ikkagi ootasime ikkagi väga. Aga ott oli, selles mõttes oli huvitav, et siis hakkas 91, see oli alles serva pidi see aeg, kus osad isad juba lubati sinna sünnituse juurde. Meil läks oti sunnitusega, läks nii kiireks. Selles liftis, mis sünnitama, et mind taheti tegelikult sealt välja puksida. Aga kuna läks nii kiireks, minuga ei jõutud enam tegeleda. Lihtsalt lõpuks löödi käega. Sain koti sünnitamise juurde, et ma olen saanud selle hetked, ma ootan ta kätele siis, kui ta on just siia ilma tulnud, et nad vaadanud mulle seal oma oma selle tuhandeaastase pilguga otsa. Et kuidagi saab sisse võidelda ennast, et see päris nii võimatu enam ei olnud. Sest et Hannaga ei olnud, sellel ei tulnud kõne allagi. Umbes teisel päeval olles saad kuskilt akna tagant lehvitada. Aga kuidas sa ennast tundsid? Olid seal nagu kala vees, sobis sulle see roll meeldis sulle võib, pani pea valutama ka ikkagi pea pani valutama, muidugi, aga, aga et väga meeldis. Aga et ega need esimesed valud olid ikka tagantjärgi väga naljakad ma praegu otile osasid asjadel rääkinud noored lapsevanemad, nad nagu Kelliga on, eks ole. Et ega meie tegime ka niimoodi, et harnhortel sünnitusmajast koju, siis vaatasime raamatust järget. Oi nüüd nüüd peaks ta juba üleval, miks ta, miks ta üleval ajasime siis saime selle imiku viha ja siis järgi ma mõtlen, et järgmine päev mul oli kaks kontserti ja Simon pussi, tulin täiesti mustade silmaalustega, siis kõik vaatasid noort isa üsna tundliku pilguga. Et oi, oi, oi, läheb lahti. Mis oli kõige ebameeldivam, selles asjas oli see, et Tartus ei tulnud telefonid enne siis kui tuli Eesti vabariik, juhtus ikka selliseid kurioosseid lugusid, tõesti, hakkasime Tallinnast Tartu poole sõitma, meil oli selline, vaata ninaotsaga buss on ju, tuli selline lumetorm noh, niimoodi, et see ussi ei suutnud sellest tornist läbi sõita, lihtsalt teed, sadasid liin täis. Pöörasime Tallinnasse tagasi, lõpetasin polümpiasse toades ja sa ei saanud koju helistada. Sellistel puhkudel ei olnud mitte mingisugust kuskil öösel õhtul hilja helistada, et ma ei saa tulla, ära muretse mult laste ema pidi nendel esimestel aastatel nägi ikka ausalt öeldes vett ja vilet sellega, et sa ei saanud kunagi päris kindel olla, kas nad jõuavad koju tagasi või mitte ja kuidas sellega on. Aga sarnast ootuste Ott Sa ise mäletad, või siis kui sina juba ringi kõndima hakkasid ja maailmast jagama, siis oli see liiklus hõredamaks jäänud mõnes mõttes ja ühenduse pidamine ka parem, et sa sellist isa ootamise tunnet või emotsiooni oled kogenud, mäletad? No see oli ikka tavaline isa, nagu tuli vastu hommikut, et see pigem on just vastupidi, sa jää ootama et tead, et pigem vältel nagu et järgmine hommik on see, et saad minna hüpata rinna peale ja siis hakata nagu tüütama. Väiksena mul komme, aga mis sinu esimesed lapsepõlvepildid on? Proovi oma mälestusi ritta panna seen meile, mul oli üpris sarnased, ma hakkasin kohe mõtlema poistekampade peale ja siis miskipärast mulle meenub alati sellised suvised ajad, aga mulle meenub ka, et ma olen lapsepõlves palju Türil nagu ema vanemate pool ja siis meil oli ka täpselt selle poistekamp, kellega me olidki jalgrattavõidusõidud. Jalgpallijalgpall oli ott, oli väravas, et teised poisid olid alati puhtad, ott oli jumala mullale. Muudkui hüppas seal ja isa pool ta nägi ainult seda, et nagu kui tulevad koju tagasi hääletajaid, küünarnukid ja põlved ja kõik asjad olid nagu eri, sedagi, siis küsivad, mis juhtus, siis ma ise ei saa nagu aru, et midagi oleks juhtunud. Sa võid kaasa mõelda ja enda lapsepõlvele. Aga ma küsimuse esitan otile, et sa oled 90.-te laps. Kas sulle meenub midagi, mida sa väga lapsena soovisid või millest sa unistasid, või ihkasid midagi, mis sisaldub, ostaks just seda kümnendit? Selles mõttes ma olen ikkagi viimastes põlvkondades, kes kasvas üles õues, et nagu, ja hoovide vahel, kes käis koputama sõprade ustele, et meil on ikkagi nagu jalgratas ja jalgpalli niuksed asjad olid nagu, mis meil nagu väga kui mõelda nagu asjade peale siis äkki see mootorratturi oli üks hetk nagu tuli ja siis väga võitis kõikide poiste südametega. Et see oli endal ka vaja seda nagu mingit vidinat, millega sa saad nagu võistelda nagu Need, sama küsimus sulle, et kui sa oma lapsepõlve peale mõtled, mis selle konkreetse ajastu märgita. Ühe poisi unistused võisid olla väga sarnased asjad ja et ma mäletan, et tõesti see, et kui mingi mingi lapsepõlve mälestus on see, et isa on tulnud kuskilt Venemaa reisilt või siis kas Läti ja siis ta hommikul sa leiad oma padja alt selliseid sihukse musta rõveda, plekist automaadi, millal need, kui päästikule vajutad, siis see tegi häält ja tal küljepealsed punane, mingi pleksiklaas, mis vilkus punaselt. See oli ju noh, maailma kõige kõige ägedam asi, mõtle, mida sellega õues sai teha. Milleks kadedaid pilka sa sellega said, kuidas ta õega luksemburgi sattusite, see jooksis meil jutuajamises alguses põgusalt läbi, et mõlemat koolis käinud Luxemburgis võib-olla kõige lihtsam temalist märkas võimalust, et siis kui Eesti sai Euroopa liitu, siis tekkis niisugune töökuulutus ja otsitakse tõlka ja ta ema, emal filoloog, saksa filoloog, ja selleks ajaks vanemalt olid, kuna isa-ema olid juba kolm-neli aastat lahutatud, et siis ta töötas saksa keele õpetajana ka siis nagu nii-öelda üksikemana kahe lapsega ta nagu keeruline, siis ta märkas seda sihukest kuulutust ja siis ta kandideeris teadmata, et mis sellest võib tulla. Aga temast sai siis üks esimesi eestlasi, kes läks Luksemburgi Euroopa liidu jaoks tööle. Meil küll ant nagu see valik, et kas me tahame jääda Eestisse või minna luksemburgi, see oli parasjagu niimoodi, et Anna Marta, kes oli siis otist vanem, tema lõpetas siis nii-öelda põhikooli ja et selle vedasime Eestis välja ja ega anna seisud ei olnud ka väga hästi, sest ma ei olnud ka kõige paremini järele vaadata, et need asjad hinded läksid alla ja tal olid omad seltskonnad. Et siis ühel hetkel nagu tundus tegelikult ka päris mõistlik, et kui sinna kooli ei olegi võimalik nagu saada, sest et annal nagu ta nagu tartus kohe otse sinna oma kooli gümnaasiumiastmes ei oleks ta saanud. Ja kuna sealt poolt siis, siis oli see, et lapsed ise olid ka Hanna tundus väga loogiline, aga mul oli see mõte, ma olin just lõpetanud seitsmenda klassi. Siis mul oli see mõte, et äkki nüüd kaks aastat käin või aastal aastaks Luksemburgi ja siis mul oli hästi tähtis, et see mul oleks nagu lasin emal välja uurida, kas seal mängitakse korvpalli, kas, kas seal on nüüd niisugune asi nagu korvpalliliigad? Üleüldse. Et mulle tundub, et seal mingi väga väike künka küla, kuhu mõlemad aga see oli siis rahvusvaheline kool? Jah, et tegelikult nüüd on Tallinnas ka üks täpselt sama kollane Euroopa kool ongi selle nimi ja see ongi täiesti rahvusvaheline ja meil oli tegelikult eesti keele õpetaja isegi et seal oli, et meil oli emakeele tund, oli eesti keeles, ülejäänud ained olid inglise keeles, kuigi tänase päevani on päris naljakas, on see, et kuidas ott suvalises vestluses mina aeg-ajalt unustan selle ära, aga ta tänase päevani äkki mõtlen, kuidas see eesti keeles on? Mõtle, kui tal ukse juures lõpetasin, läks otse Londonisse. Ta tegi Londonis ülikooli läbi ja siis tuli alles tagasi, eks ole, nad talongi mingid lüngad on õige see seitse aastat, lünk 14 kuni 21, et siis nagu mõjutas päris olulist ongi, et osad asjad õpid nagu terminit ja siis need olid kõikjal, kus inglise keel. Aga nüüd ma olen olnud üle seitsme aasta nüüd tagasi Eestis. Et noh, järjest vähem ja vähem, aga üks hetk, see oli nagu endal ka nagu natuke piinlik, et ta nagu oleks draameri. Väliseesti nagu proovida kogu aeg, et seal mingil määral kunagi aktsent külge jäänud. Kuidas Tom klaarsete ära omavahel nii-öelda lastejagamised siis, kui pere selles mõttes oli lahus, kas sul ei tekkinud hirmu, et tekib võõristus või te jäätegi kaugeks? Väike hirm ikkagi on, et alati see on, aga nüüd ma olen pannud nagu perekondlikult tähelased jällegi näiteks ka selle minu kõige väiksema lapse sele Noora sündimisest saadik kuidagi Noora kohalolu liitis veel rohkem kokku. Nüüd tekkis nagu see otile Johannal tekkis nagu, nagu suurem põhjus ja, ja esitas ka meie poole vajadus, et nad aeg-ajalt tuleksid ja võtaksid neilt natukene üle seda, sest nad on mõlemad suurepäraselt lapsehoidjad. Nüüd kui suur õde tuli väikest vaatama Tartusse, lesisin teises toas ja kuulasin, kuidas on õdedevaheline jutt, täiesti teised jutud, mis minuga räägitakse, see on nii tore. Vahva see oli, kindlasti oli pöördepunkt, kui Noora sündis minu arust, et aga võib-olla seal vanuseteema, et, et kui sa oled sihuke oledki keskkooli aasiaülikool ja siis ongi seal natuke kaob vanematega nagu side, vähemalt ma ei tea. Praegu õnneks toitev tõi on ka sellest tõesti, et meil on õnneks küll väga sihuke, aga Noorane tähendab pöördepunktis selles mõttes nagu selles mõttes raie levima ja läksime rohkem suhtlema, et meil nagu selles mõttes ma ei olnud nagu kunagi nagu täielikult võõrdunud, aga selline asi, kaaned tekib nagu selline tunne, et pole nagu põhjust. Et mis see põhjus siis on, eks mis ma olen pidanud? Laps annab absoluutselt kohesele põhjendused. Aga ütle, Tamm, kui pere läheb lahku ja, ja lapsed on pigem emaga, mis on tavaline Sembersioon või variant, et kuidas sa enda pealt tunnetasid küsimust nii-öelda sõna õiguses tekib natukene selline süüdlase tunne, mõistad? Seda mõistan väga hästi. Ma olen, ma olen väga kõva iseendas. Et kas ma tahan midagi öelda, köhida, kas mul on õigust midagi öelda üldse? Ei noh, ja muidugi sa pead endale aru andma, et sa igas asjas ei saab igapäevaselt ei saa kaasa rääkida ja sa ei saa ka niimoodi minnes teiste elukorralduse sisse ka need astuvad Luksemburgis uksest sisse, vaatad, et see on seal niimoodi niimoodi ott oli selle koha pealt jube tublid oli mehe eest nende, Luksemburg elamises seal ka midagi katki läks, siis paratamatult pidi ott vaatama, kuidas see terveks saab ja rääkima selle onuga, kes siis tuleks parandama, sest et sellega ei saa hakkama teema emaga tema õde, eks ole. Et sellega on hea nüanss, on see, et sul on alati, on olemas meeste teda, sihukest asja nagu naiste tööd, see kui sa kasvad kahe nagu isegi seda ei olnud meeste teadaoleva meeste töö olemas, aga jah. Jajah, aga et ma ei ole üldse seda tüüpi või kellel see enda enda nagu sõna või tahtmise pealepressimine nii väga tähtis oleks. Ja ma elan nagu näinud jällegi teisipidi õnneks ka seda, et neid kuidagimoodi oleks valesti painutatud mingis suunas või et ma ei ole nagu rahul selles suunas, kuidas neil läheb, märkasid, sa, panid sa tähele ja kas üldse oli midagi märgata, kui Teile pisikene õde sündis kuidas see mõjus papsile? Noor on nüüd juba kaheksa aastane. Et siis minu arust on ikkagi väga positiivselt mõjunud, et eriti, et kuna kui meie olime väiksed, siis isa ei olnud nagu kogu aeg nagu olemas, aga nüüd on nagu selles mõttes, et nüüd on nagunii-öelda teisel ringil uus võimalus, et olla nagu kogu aeg väga aktiivselt oma lapse kõrvale, et ma arvan, et see on nagu ka nagu teistmoodi, hästi mõelda. Kas on väikest viisi vigade parandamise võimalus, kui on vigu, mida parandada, naine on nagu kõigel on? Liigume, ma ei ole teadlikult muidugi seda vigade parandusele võtnud, aga see on tõsi, mees ott räägib, et nüüd, kui, kui see võimalus uuesti on et ikkagi olla nüüd ja, ja panna tähele neid arenguasju ja olla, sest et ma ühel hetkel pidin iseendale ka tunnistama seda, et, et ega ma ei mäleta täpselt. Vaatasin Noora pealt seda, et ma ei mäleta neid faase või asju, mismoodi otile annan saali. Praegu saad sa selle ressursi kasutamisest teistmoodi aru ja saad ka seda endale lubada, et sa oledki lapsega koos ja kuulad, mis ta räägib ja käite ka jalutamas ja katsud nii palju kui võimalik uurida välja, mis mäng see on, täpselt, mida ta praegu mängib. Sinu jaoks on kusagil olnud nii-öelda kloughool, päriselt elumuutev hetk või mis kummalisel kombel kujundas saatust mingi nähtamatu sõrm, mõni sündmus, mis on juhtunud? Ise väljend, paus kannab, see on praegu päris pausikoht, see on päris hea, see on niisugune keeruline küsimus, on väga hea küsimus, kindlasti on nagu. Üks hetk mulle meeldis ülikoolis, mulle meeldis pidutseda rohkem siis, aga nagu mul ei olnud kunagi sihukest nagu momenti, et et oleks midagi väga-väga halvasti võinud lõppeda või noh, enda arvest ma sain nagu kooliga vaata nagu ilusti lõpuks nagu tehtud. Tagantjärgi mõtled, et oleks tükk lokk, kokkuvõttes on nagu, võib-olla paremini ära kasutada ülikooliaeg-ajalt, selle asemel, et nagu liiga palju pidutseda, aga aga otil on tegelikult üks, üks teine sünnipäev veel. Aga selle kuupäev õnneks mul ei ole seal mu mälust pühitud, mis ma tean ainult nii palju, et oli talveaeg. Ja ma tean seda, et ott oli nii väike, et ta oli just kõndima õppinud just alle 100. ennast püsti. Igas talveaega oli nii, et laps oli riietatud talvekombes ja situatsioon oli see, et, et Dvinjaninov ite kodu oli ühes sellises kortermajas, kus me käisime siis külas, eks ole, täpselt titte tegema niimoodi käisimegi läbi koridoris teiste juurest lahkudes lapsed juba riidesse panduna olime veel kuidagi tšau-tšau, seal jäime niimoodi midagi seal veel lehvitama üksteisele sealsamas pikk kitsas korrusmaja koridor, nagu ta on selline ja meist keegi ei näinud, kuidas seesama, kes oli just õppinud käima tegema kaks sammu trepikojas ja suutis sealt selle võre vahelt, mis korruse Mademe selle võre vahelt, et seal lapsel nii väike ta suhteliselt otse astud alla ja ta lendas teiselt korruselt esimesele. Nii et mina kuulsin Alt ainult lapse karjumist, jooksin mööda treppe alla ja siis seal välisukse kõrval see, kust tuleb trepi käsipuu, radiaatorid, seinad seal vahel oli niisugune betooni nagu see selline sile, selline valatud niuke kaldtee on ju seal vahes oli karjuv laps, nägu oli verine, siis vedasime selle ülesse karjuva lapse kujutajate misse, süda tegi, eks ole. Õnneks mu vennanaine oli, on tänase päevani tuntud neuroloog kuna lapsel ei olnud üldse mingeid muid nähtavaid vigastusi peale, seletage otsa siin natuke marraskil, et küllap ta siis kukkus tegelikult jalgade peale paks kombel seljas ja ta mahtus seal radiaatori käsipuu vahele, täpselt ilma orkide otsa kuskil kukkumata ja siis lihtsalt omasele otsmiku natuke kriimustas ära, et siis ma otsinud tegelikult teine sünnipäev ja see on siis umbes sellest ajast, kui ta oli tegelikult sisust kõndima õppinud. Aitäh teile selle jutuajamise eest oli rõõm. Tänan tulemast ja pärituult. Aitäh. Isa ja poeg olid meil täna saates Toomas Lunge ja Ott Marten Lunge. Saatejuht on Sten Teppan, käbi ei kuku, on eetris jälle nädala pärast. Kõike head. Kuulake pikemat versiooni jutuajamises Toomas ja Ott, Marten Lungega vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Leidke saadete seast, käbi ei kuku, seal asuvad ka kõik varasemad vestlused laste ja nende vanematega.