Tere õhtust ka minu poolt, uudised on teil nüüd kuulatud, saite teada, mis maailmas täna toimunud on ja nüüd tund aega muusikat. Mida ma teile mängin, ütlen ausalt, tavaliselt ma ei tea isegi, mõõtsin esimese loo välja, siis vaatame, mis edasi saab. Ühesõnaga läheb nii, nagu jumal juhatab. Alustaks uuemast Stevie Wonder üle hulga aja jälle saanud hakkama. Uue looga esialgu küll singel, see tähendab muidugi seda, et on oodata ka uut plaati, aga esimene lugu, sõuaf. Stiivid meil ilmselt Tallinnasse oodata ei ole mõtet, meie rahakotid lihtsalt ei kannata seda välja. Küll aga on Tallinnas käinud bänd, mida kohe hakkate kuulama, son Rolling Stones ja ennäe imet, need ei rahunenud Te kuidagi maha, jälle jälle toimetavad uue plaadi kallal ja esimesed lood on juba käiku lastud. Ja Rolling Stones Streets of law huvitavat promo lugu, millega nad praegu siis nagu kuumaks ennast mängivad on on aeglane lugu seal rollerite puhul küll enne kuulnud. Noor olla, need on ju väga ilus. Aeglaseid lugusid nagu suid leidis Šein Rubitsivusedi. Millegipärast nad neid nagu live idel kunagi ideed tšakeri käest on küsitud, et mis on põhjus? Charger on öelnud, et kui ma aeglase loo ajal vaatan lavalt platsi poole, siis ma näen hamburgeriputkade järjekordi pikenema, et see on nagu põhjus, miks nad ei tee aeglaseid lugusid Noroleritest veel nii palju, et ühte rollerite endist liiget on oodata ka Tallinnasse nimelt pilv, aiman kunagine bassimees, kes olevat ära loonud bändist lihtsalt tänu sellele, et ta kardab lennukisõitu. Nüüd ma mõtlen, et huvitav, millega siia Tallinnasse siis jõuab, aga okei, see on juba tema enda mure. Minu enda vaieldamatu lemmik rollaritest on muidugi trummimees Charlie Watts. Ehk Fazza Karla, nagu Eesti Pilimetada kutsuvad, tema pidavat elama maal ja rahulikult kusagil lambaid kasvatama ja ühes intervjuus on tema kohta öeldud, et juba mitukümmend aastat käitab väga kohusetruult tööl ansamblis Rolling Stones. Aga lähme edasi juba kolmas järjestikune nii-öelda maailmashow business i muusika uudis. Ka Eric Clapton on saanud valmis uue plaadiga ja kuulame ühtelugu. See ongi nimilugu, Päcroom, kuulame loo ära, pärast räägime Erikust veel pikemalt. Alati, kui ma kuulan, Eric Clapton, et mul tuleb millegipärast meelde, mida on tema kohta öelnud teine kitarrigeenius, Jeff Beck. Nimelt ühel pressikonverentsil küsiti Jeff Becki käest, et mida te arvate Eerik laptonist? Vastus oli päris räige. Ma tean küll, see on see mees, kes Armani ülikonnas pluusi mängib. Päris valus. Cheffekist, räägime veel ja kuulame ka. Hiljem aga läheme järgmise loo juurde ja jälle verivärske plaat, eelmine nädal ilmunud ja tegijaks on beibifeiss täiesti teine stiil. Aga muide beebifeisson ka Eric Clapton iga seotud nimelt paar aastat tagasi on beibifess produtseerinud ühe väga toreda plaadi Eric Clapton ja kui ma ei eksi, siis plaatori vist Pilgrim Aabeebifeiscise laulab nii. Mäed, seksi kuulge ajal ja see oli Pewifeiss. Me läheme tagasi Jeff Becki juurde. Jeff Beck on vaieldamatult kõikide maailma kitarrigeeniuste suur elav eeskuju ja ja, ja noh, paljud on öelnud lihtsalt, et nii nagu Chief mängib, nii lihtsalt ei ole võimalik kitarri mängida. Mõtlesin siin vahepeal eelmisel hooajal, et mida teile Chesbekist mängida, viimased tema plaadid on olnud selliseid ülielektroonilised ja noh, ütleme sellised päris käredad, aga leidsin ühe mõne aasta taguse plaadi, kus ta mängib, mängib pluusi ja seda ta mängib tõesti, nii et oioi, oi, ihukarvad tõusevad püsti. Hämmastav on see, et see on kontserdivõte, aga kuulake ise Võib öelda, et see mees on vist küll endale õige eriala valinud. Jeff Beck on millimees, kes esineb üldse väga, väga harva ja on tema käest küsida. Et miks see nii on ja üks vastus on olnud jällegi nii, et kuul ja ega ma ei taha olla nagu Clapton, kes juba mitukümmend aastat sõidab oma oma vanade lugudega mööda maailma ringi mingi kanalil ikka kitkuda, on peale selle pekk mänginud Jan hammeriga, noh, see on olnud selline periood, kus ta on mänginud rohkem sellist jazzroki või kuidas seda nimetada. Aga on ka mänginud rats Stewarti saateansamblis küll väga-väga ammu kuulamegi rad Stewart'i loo, aga see on hästi-hästi kuulus lugu, aga kahjuks Rod Stewarti esituses väga-väga harva mängitav. Rod Stewardil muide läinud aastal eelmiseks tore üllitis kolmest plaadist koosnev American Song Book, ta laulab selliseid veidi vanemaid lugusi bigbändiseades ja hästi mõnusa muusika. Aga lähme uuema muusikaga edasi ja Henn emed poolmekaati on ka just äsja valmis saanud uue plaadiga, see on nii uus, et ma ei ole jõudnud seda isegi läbi kuulata. Panen esimese loo esimest lugu, tavaliselt plaadi peale nõrka ei panda. Nojah, no vot, siia otsa tahaks, mina küll, ausalt öeldes mõnda vana biitlite lugu kuulata võtaks sellise noh, ütleme siis eestimaalasele südamelähedasema loovusega akordionit kah sees on selline lugu on muide Uiga Nuuekkida out. Loost on küll aastate jooksul nii palju kordi üle sõidetud, seda on teinud küll Stevie Wonder ja isegi oi, tyyp pole seda teinud. Aga ma pakuks teile kuulamiseks ühte sellist varianti, mis on pärit 80.-test aastatest ja Chaka Khan oma hiilgeaegadel. Chaka Khan ja tema vägev meeskond 25 aastat tagasi musitseeris siis niimoodi ja bändi liidriks, kui ma nüüd õieti mäletan, oli tal ka tol ajal George George tõukaniks tänaseni vist maailma parimaid sündi mängijaid. Sest juugiga võime ka jätkata, sellepärast et yks huvitav plaat on mul siin käes. Muide, see on üks minu lemmikplaate eelmine suvi eelmisel suvel, nii on õige ja laulma hakkab meile rais Surferel, ma mäletan teda umbes samast ajast, kui ilmusid nii Marie käri kui soliidne ja tema nagu tahaplaanile jäänud, teeb sellist tõsisemat muusikat isegi plaadi peale muide kirjutatud Limited Edition. Ja kes huvi tunneb rohkem, võib öelda, et plaat on väelast lastud 98. aastal ja plaadi nimi on individualistid. Ja enne kui ma panen mängima tänase saate Ta eelviimase loo tahan ma teile öelda, et Aru, ma ei saa sellest mehest, kes praegu laulma hakkab, aga laulma hakkas ta juba siis, kui mina alles kooli läksin. Ja plaat, mis mul praegu käes on, on pärit sellest aastast 2005 jaanuar, kui ma ei eksi, tuli see plaat välja. Söör Clif, Richard ja Chaos on majanduslik. Muide, on kuulda, et Clif Richardil peaks sellel aastal veel üks album ilmuma. Võite olla päris kindlad, et nii kui see minu kätte satub Nemad ei ole, seda mängin. Aga minu aeg on otsas ja selline ta oli, see esimene Jaagutaja saade. Ja kui ma peale esimest saadet kohe kinga ei saa, siis järgmine teisipäeval kell seitse kohtume uuesti. Paneb mängima viimase looja, valisime ühe biitlite la sügava kummarduse ka George Harrisonile. Loo Ooelmägitaarczample Uibs sedakorda küll mitte biitlite esituses, aga hoopis üllatus-üllatus dada. Olge mõnusad ja kohtume nädala pärast.